(Costa), riigi keskosas laiuvad Andide mäeahelikud ja kõrglavad (Sierra), maa idaossa ulatub Amazonase ülemjooksu vihmamets (Selva, ka Oriente). Riigi kõrgeim tipp on Huascarán (6768 m), mida ümbritseb samanimeline rahvuspark. Lääne-Kordiljeerides on ka kõrgeid tegevvulkaane (Misti, 5821 m), esineb tugevaid maavärinaid. Boliivia piiril kõrgel kiltmaal (Puna) on Peruu suurim järv Titicaca. 2.1 Liigirikkus Peruus elab 352 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1880 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 460-st Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired).
.................................................. ...............6 Põhiandmed......................................................................................................... ...............7 Kasutatud materjalid................................................................................................... ......8 Ülevaade Peruu on tuntud oma vanade kultuuride poolest. Eelkõige teatakse Machu Picchu asulat ja Nazca geoglüüfe, kuid lisaks neile on Peruus veel mitmeid põnevaid kultuurimälestisi. Omapärane ja mitmekesine on ka Peruu loodus. Ühe riigi piires on võimalik näha rannikukõrbe, lumiseid mäetippe, kõrgplatoosid ja Amazonase madaliku vihmametsi. Mõnes mõttes on Peruu nagu kogu Lõuna-Ameerika vähendatud mudel. Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Ajalugu Sündmuste lühikokkuvõte: · IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa · III aastatuhat e.Kr
Peruu 1. Peruu rahvaarv: a) Peruus elab umbes 29,250,000. b) Tegu on maailma mastaabi keskmise suurusega riigiga, kuna seal elab üle paarikümne miljoni inimese. Peruu on maailmas rahvaarvult 42. kohal. c) Umbes sama palju inimesi elab Malaysias, Nepalis, Afganistanis. 2. Rahvastiku paiknemise iseloomustus ja analüüs: a) Peruu rahvastiku keskmine tihedus on 23,08 in/km2. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas (22,58) ja Brasiilias (23,50) b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv
() e eluiga eluiga eluiga kohta Peruu 22,2 72,5 70,6 74,5 2,32 Maailm 40,6 67,3 65,3 69,4 2,49 Lõuna- Ameerika 19,8 73,5 70,3 76,9 2,23 AIDS põeb 0.4% rahvastikust. Sellega elab 75 000 inimest ja 5 000 on sellesse surnud. AIDSi haigestunuid on Peruus vähe. Eestis põeb AIDSi 1.2% rahvastikust mis on Eesti kohta palju. Peruus on 0-14 aastaseid 18.5%, 15-64 aastaseid on 65,1% ja üle 65 aastaseid 6,4%. Rahvastiku vanuselise jaotuse järgi on riigi rahvastik noor, kuid juba 2030 hakkab muutuma vananevaks rahvastikuks. 2010 Aastal oli palju 10-19 aastaseid, kuid aastal 2030 on 30-39 aastaseid kõige rohkem. 2030 aastaks on ka sündinute arv vähenenud ja alates 40 eluaastast on rohkem inimesi kui 2010 aastal. Peruu on
Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist. Sierrast algavad ja Vaikses ookeanis lõppevad jõed on lühikesed, kuid tähtsad, sest varustavad veega kõige tihedamini rahvastatud ja tööstuslikult arenenud piirkonda. Suuremad ja isegi laevatatavad jõed Maranon ja Ucayali suubuvad Amazonasesse. Peruu lõunaosas, piiril Boliiviaga, asub imeilus Titicaca järv, kuhu suubuvad mõned olulised jõed, nagu Coata ja Huenque. Peruus räägitavateks riigi keelteks on hispaania keel ja ketsua keel. Peale ketsuka keele räägitakse Lõuna-Peruu mägismaadel rohkesti veel teist indiaani keelt aimaraad.Peruu pindalaks on 1 285 220 km² ning tal on ka palju naaberriike ja need on Ecuador, Columbia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. Riik piirneb 2000 km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline. Andide kolme aheliku (Ranniku-, Lääne-, Ida-Kordiljeeride ) vahel
Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust. Keel: hispaania, ketsua ja aimara Ajavahe: GMT-5h, erinevus Eesti ajaga 7h, märtsist oktoobrini-8 h Raha: uus sol ( PEN), 1 SOL on ligikaudu 0,30 EUR Naaberriigid: Ecuador, Colombia,Brasiiia, Boliivia, Tsiili Machu Picchu [m'atsu p'iktsu] (ketsua keeles Machu Pikchu [mtu pixtu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil.Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab Urubamba jõgi.Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis oli UNESCOarvates liiga palju
Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi, 37% mestizo'sid, 15% valgenahalisi; mustanahalised, jaapanlased, hiinlased ja teised 3%. Usundid: rooma-katoliku 81,3%, evangeelset 12,5%, teisi usundeid 3,3%, täpsustamata või usuta 2,9% 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist Peruus: a) Rahvastiku keskmine tihedus: 23,08 in/km2 . Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas, Djiboutis ja Brasiilias. Peruu ja Brasiilia asuvad Lõuna-Ameerikas, Ekvatoriaal-Guinea ning Djibouti asuvad Aafrikas. b) Rahvastiku tihedus: Rahvastiku tihedus on hõredam põhja- ja ida-osas, tihedaim lääne- ja loode-osas. Rahvastik on koondunud suurematesse linnadesse, kus on eluks palju paremad võimalused. Rahvastik on
Ameerika (1500-350 eKr) Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttideks, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris- Peruus. Mehhiko olmeegid Põlisameeriklased jõudsid Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi, samuti valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika...
» Sarmiento sõnul on geenitehnoloogial väga avarad arenguvõimalused. Mis meile kord taimede peal selgeks saab, sellest võib juba lähitulevikus olla suur abi ka inimeste haiguste ennetamisel ja ravimisel. Nägi esimest korda lumesadu «Ma ei teadnud Eestist mitte midagi. Ainult seda, et see asub Ida-Euroopas, päris põhjas. Ei arvanud, et siin jääkarud ringi liiguvad, aga hirm oli ikka. Ma polnud elus kunagi näinud, kuidas lumi sajab. Jah, Peruus võib mäetippudel lund näha, aga kuidas sajab ja mis on tuisk, seda polnud ma kogenud,» meenutab ta särasilmi. Toona ei osanud ta üldse eesti keelt. Stockholmi kaudu Tallinna tulles oli ta kohtunud ühe väliseestlasega, kes oli õpetanud mõne lihtsama sõna «tere» ja «tänan». «Veel laeval uurisin, kuidas üks või teine väljend eesti keeles kõlab. Minu vanaema on pärit Saksamaalt, olin saksa keelt õppinud ja mõned eesti sõnad tundusid tuttavad. Muidu oli küll nagu
majandus, Euroopa Liidu, USA ja Hiina järel ning India ja Jaapani ees. (List of Latin American and Caribbean countries by GDP (PPP), 2016) Sisemajanduse kogutoodangu järgi inimese kohta on Lõuna-Ameerika piirkond üldiselt keskmisest kõrgem, keskmisest madalamal on aga näiteks Ecuador ja Boliivia (Uus maailma atlas, 2010). Kõige suurem SKT Andide piirkonnas on Colombial, järgnevad Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016) Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016). 5 3. Rahvastik ja asustus Keeruline on öelda, kui palju elab täpselt Andides inimesi
Seda villa võib olla rohkem kui 22 looduslikus värvitoonis ja see on väga väärtuslik, peene kiuga vill. [5] Aastas saadakse ühelt alpakalt 1,1-1,3 kg villa, aga suurtelt isasloomadelt võib saada kuni 6 kg villa. Alpaka vill on kergem kui lamba oma. Viimastel aastatel on alpaka villa vastu huvi kasvanud ja neid kasvatatakse üle maailma järjest rohkem. [3] 5.1 Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus 5.1.1 Tootmine Alpaka elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Boliivias. Peruus on umbes 1-2 miljonit looma. Boliivias 250 000 ning Tsiilis ja Argentiinas kokku umbes 100 000 looma. Peamine alpakavilla tootja on Peruu u. 4000 tonni aastas (1998). Peruus on tootmine koondatud Arequipasse ja selle ümbrusse. 1983. Aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. [4: 152]
Seda villa võib olla rohkem kui 22 looduslikus värvitoonis ja see on väga väärtuslik, peene kiuga vill. [5] Aastas saadakse ühelt alpakalt 1,1-1,3 kg villa, aga suurtelt isasloomadelt võib saada kuni 6 kg villa. Alpaka vill on kergem kui lamba oma. Viimastel aastatel on alpaka villa vastu huvi kasvanud ja neid kasvatatakse üle maailma järjest rohkem. [3] 5.1 Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus 5.1.1 Tootmine Alpaka elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Boliivias. Peruus on umbes 1-2 miljonit looma. Boliivias 250 000 ning Tsiilis ja Argentiinas kokku umbes 100 000 looma. Peamine alpakavilla tootja on Peruu – u. 4000 tonni aastas (1998). Peruus on tootmine koondatud Arequipasse ja selle ümbrusse. 1983. Aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. [4: 152]
Peruu(2 500). Rahvastiku hõivatus põllumajanduses on kõige suurem Eestis(5%) ja Venemaal(4,7%), neile järgneb Portugal(2,8%) , Kanada(2%) ning Peruu(0,7%). Tööstuses on kõige kõrgem protsent Venemaal(37,6%) ja Eestis(34%), Kanadas(28,4%), Portugalis(25%) ning Peruu(23,8%). Teistes sektoritest ülekaalukam on kõikides riikides teenindavsektor, mis jääb kõikidel riikidel 60%-75% vahele. Keskmine eluiga on kõige kõrgem Portugalis (78,21 aastat), Eestis (72,82 aastat) ja Peruus (70,74 aastat), neile järgneb Venemaa (66,03 aastat) ning kõige madalam keskmine eluiga on Kanadas (40,4 aastat). Kõige suurem imikusuremus on Peruus (28,62), järgneb Venemaa (10,56), Eesti (7,32 ), Kanada (5,04) ja kõige väiksem on see Portugalis (4.78). Sündimus on ülekaalus Peruus (19,38 ), järgneb Venemaa (11,1), Eesti (10,37 ), Portugal (10.29) ja Kanada (10,28 ). Suremus on aga kõrgeim Venemaal (16,06), seejärel Eesti (13,42 ), Portugal (10
Rakvere, 2019 Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpakadel puuduvad ülemised lõikehambad ja isastel kasvavad täiskasvanuks saades võitlushambad
tervisenäitajad. Enamik elanikkonnast töötab teeninduses. Samuti on sissetulek suur. Austraalia ja Eesti on võrreldes Peruuga suured saastajad, kuna sealsed inimesed on rohkem urbaniseerunud. Peruus on hariduse ja tervise näitajad madalamad kui Eestis ja Austraalias, mis põhjustab ka veidi madalamat arengutaset. Mind hämmastas, et Austraalias on nii vähe ohustatud linnuliike, arvestades seda, et Austraalia on üüratu suur. Imestama pani ka see, et Peruus on kõrge tervise näitaja. Austraalia kõrgele arengutasemele aitavad kaasa rohked maavarad (näiteks: nafta, kivisüsi ja ka teemantid). Austraalia kohapealt on aga takistuskiviks ebasoodne asukoht võrreldes muu maailmaga. Eestil ei ole nii palju maavarasid, et neid ekspordiks jätkuks. Peruu miinusteks on samuti ebasoodne asukoht, näiteks peab Mehhikost läbi sõites makse maksma (tasuline kanal). 5. Kasutatud materjalid http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/EST.html
SEITSE UUT MAAILMAIMET Seitsme uue maailmaime valimise kampaania (2007. a) organisaatoriks oli sveitslasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Picchu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. MACHU PICCHU Machu Picchu (ketsua keeles Machu Pikchu 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil) varemed asuvad umbes 450 meetri kõrgusel Amazonasesse suubuva Urubamba jõe kaldal Peruus
liigi linde, üle 200 liigi imetajaid ja üle 100 liigi kahepaikseid. Seal on Andid(6768 m) ja Amazonase nism., lääne nõlvadel asuvad harva põõsad ja kaktused. Idas ja põhjas on troopilised stepid ning lõuna ja ida on pool-kõrbes. Andi nõlvadel idas on ka niisked igihaljad metsad. Suurim jõgi - Amazon, suurim järv - Lake Titicaca Loomas tik ja linnud Loomastik & Linnud Peruus on kümneid tuhandeid erinevaid liike kalu, linde, ahve Nad jaotuvad 3-me tsooni On ranniku tsoon, kus Vaikses ookeanis elutsevad paljud krabid, haid ja muud kalad Peruu on eriline koht nii külmavee, kui ka-soojavee kaladele Põhjapoolses rannikus on kuuma ning troopilise kliima veestik, kus elutsevad: Black Marlin, Sea Bass ja Yellow Fin Tuna Lõunas on 75% Vaiksest ookeanist mis piiritleb Peruud, palju jahedam, seal elutsevad: Flounder, Sea Bass ja Chita
Uue aja seitse maailmaimet. 7 juuli 2007 õhtul avalikustati Portugalis seitsme uue maailmaime ülemaailmse hääletuse tulemused. Seitsme uue maailmaime valimise kampaania organisaatoriks oli sveitlasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. Maailmaime tiitlist jäid ilma Suurbritannias asuv Stonehenge ning Eiffeli torn Pariisis. Hiina müür. Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3
meetri. Boa tegelik saba on äärmiselt lühike ning ei ületa 50 cm. Paljudel madudel moodustab saba poole nende kehapikkusest. Hädaohtu aimates sisiseb kuningboa nii valjult, et tema häält on kuulda isegi kuni 30 meetri kaugusele. Kuke-korallpuust. Argentina rahvuslill kuke-korallpuu, millel on omapärase väljanägemisega kaunid õied. Tegemist on 5-8 m kõrguse laiavõralise heitlehise puuga, mis on levnud Lõuna-Ameerika lõunaosas, Argentiinas ja Peruus. Taime ladinakeelne epiteet crista-calli tähendab kukeharja dekoratiivsed õied meenutavad tõepoolest kukeharja või liblikat. Kuke-korallpuu õisikuis painevad õied on punased, punased on ka viljades paiknevad seemned. Ohtralt nektarit sisaldavad õied meelitavad ligi koolibrisid. Viljad on 3-4 cm pikkused kaunad, milles asuvad silindrikujulised seemned meenutavad veidi kastaneid. Taime viljad on narkootilise ja lahtistava toimega. Viljades leiduvaid seemneid
PAUL GAUGUIN 1848-1903 ELULUGU Eugène Henri Paul Gauguin Üks prantsuse tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnike Sündis Pariisis Ema Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik Lapsepõlv Peruus Merekaubandus ja Prantsuse merevägi Börsimaakler Camille Pissarro Kiire areng Aastail 1882-1888 mitmetel näitustel. ,,Kollane Kristus" KUNSTNIKUTEGEVUS 1884.a. Kopenhaagen Vincent van Gogh, sügav depressioon Aafrika ja Aasia kunst Sümbolism Pon-Aven´i kunstnikering 1891.a. Suured võlad, otsustas hüljata Euroopa Tahiti 1893 Pariisi erinäitus Siirdus Markiisaartele. 3 kuud vanglakaristust ja rahatrahv Muserdatud priiskavast elulaadist ja alkoholist
Eugène Henri Paul Gauguin 1848-1903 Biograafia Impressionist Sündinud Pariisis Varajase lapsepõlve veetis Peruus Peale kooli tegeles 6 aastat kaubandusega Teenis Prantsuse mereväes Hobiks oli kunstiteoste kollektsioneerimine Kunstilinetegevus Maalikunstiga hakkas tegelema 38 aastasena Camille Pissarro õpetas teda maalima Esines oma töödega impressionistide näitustel Vincent van Goghiga maalimine tõi kaasa depressiooni. Hiljem hakkas tegelema cloissonisme'iga. Peale maalide on teinud skulptuure ja puunikerdusi Looming Tema käsitlusviis on pinnaline
tulenevad tegurid parasvöötmekliima, ning teisel läänes tasane. Asub pool lähistroopiline troopikavöötmes. Kliima on kliimavööde. Mägine niiske ja soe. Head pinnamood. Kuiv kliima. loodustingimused Loodustingimused on head põllumajandusele. põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põhjaosas, kõvalehise metsa ja puna-kollased ferraliitmullad võsa rusk-pruunmullad ja (väga viljakad). hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Taimekasvatus Oliiv, nisu, viinamari, Suhkruroog, kartul, riis, sibul,
Pachamama Maa jumalanna ja Viracocha naine, inimesed tegid talle pakkumisi - kokalehtedes ja õlles ning palvetati, et tuleks hea viljasaak Qochamama Mere jumalanna Sachamama Tähendab Emand Puud, jumalanna kujutab välimuselt kahe peaga madu Yakumama Tähendab Emand Vett, esindatud maona, kui ta Maale tuli, muutus ta suureks jõeks (samuti Illapa) Macchu Picchu Macchu Picchu on hästi säilinud Inkade kindlustatud asula peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel, 15. saj. Macchu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Pärast inkade impeeriumi vallutamist 1532. aastal, enam linnas ei elatud. Inkade kunst Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Inkad https://en.wikipedia.org/wiki/Inca_Empire http://www.folklore.ee/tagused/nr33/kulmar.pdf http://incas.homestead.com/inca_domestic_animals
Paul Gauguin (1848-1903) Elulugu Prantslane Paul Gauguin on üks kurioossemaid kuulsusi kaasaegse maalikunsti ajaloos. Ta sündis Pariisis. Tema ema oli Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik. Oma varajase lapsepõlve veetis ta Peruus, kus ta muuhulgas tutvus Peruu ja Hispaania keraamikaga. Hariduse sai Paul Gauguin Orléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega reisides paljudes maades. Hljem teenis ta Prantsuse mereväes. 1870. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine. Vähe on olnud kunstnikke, kes on silma paistnud sama suure kirglikkuse, äärmuslikkuse ja uuenduslikkusega. Tema hüvastijättu Euroopaga nii kehas kui
Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. Tsingi toksilisus Ehkki tsink on vajalik selleks, et keha oleks terve, võib liiga suur kogus tsinki olla kahjulik Tsingi kaevandamine Suuremad tootjad on Hiinas, Austraalias ja Peruus Kasutatud materjalid Zinc Metal Properties URL=http://www.galvanizeit.org/designing-fabricating/design- considerations/zinc-metal-properties Tsink URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Tsink ZINC URL=http://www.webmd.com/vitamins- supplements/ingredientmono-982-ZINC.aspx? activeIngredientId=982&activeIngredientName=ZINC Tänan kuulamast!
Kokaiin Avastamine Kokataime avastasid inkad. Taime tarbisid üldiselt valitsevad klassid, aga jagati ka sõduritele, töölistele ning sportlastele nälja peletamiseks. Euroopasse tõi kokapõõsa J oseph de J assin 1750. aastal. Puhta kokaiini isoleeris kokataimest esimest korda 1855.a saksa keemik Albert Niemann. Leidumine ja tootmine Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas, Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ecuadoris, Loode-Brasiilias, Argentiinas, aga ka Indoneesias ja Indias. Põhilisteks tootjateks on valdavalt siiski Kolumbia, Peruu ja Boliivia. Füüsikalised omadused Kokaiin on kohev valge pulber. Olenevalt puhtusastmest võib sarnaneda lumehelveste, kampri, suhkru või mõrusoolaga. Lõhn võib meenutada bensiinilõhna. Keemilised omadused Kokaiin (C17H21NO4)
MAAPÄHKEL MAAPÄHKEL e. ARAHHIS e. HIINA PÄHKEL Algkodu on keskBrssiilia kuivadel kiltmaadel. Õied on kollased või valged Tihe põõsas 5060 cm kõrgune Õitsemine kestab vaid päeva. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE Peidab oma kaunad valmimiseks mulda, mis teeb kasvatamise keerulisemaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, mis algul kasvad ülespoole, kuid 5.6. päeval pöördub otse alla. Muld peab olema kohev ja niiske.
kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suudmealad pinnakihid Püügi vormid: 1
konnalt saadavast ainest võib tappa kümme inimest. Mesilasmürk Mesilasmürk koosneb väga paljudest keemilistest ühenditest ja see mõjutab organismi mitmel moel. Mesilasmürgist valmistatakse mitmeid preparaate. Allergilistele inimestele ohtlik, sest võib tekitada surmaga lõppeva reaktsiooni. Mürgised ämblikud Ämblike seas leidub võrdlemisi palju mürgiseid liike. Nendest enamiku mürk on inimesele ohutu. Peruus elava võrkurlane ja Brasiiliast pärit huntämblik. KeskAasias elava karakurd ning selle Ameerikas esineva lähisugulane must lesk. Kurakurdi mürk on 15 korda tugevam lõgismao mürgist. Kummagi liigi puhul suurendab ohtu nende väiksus. Huntämblik Võrkurlane Must lesk Tänan kuulamast!
*Tsinki leidub austrites, enamikes loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljades kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes. *Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink antioksüdantidega liitetuna võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni ja naha enneaegset vananemist. *Liigses koguses tsinki võib olla kehale kahjulik. *Suuremad tsingitootjad on Hiinas, Austraalias ja Peruus (2005-ndal aastal tootis Hiina peaaegu ¼ kogu tsingi toodangust maailmas).
füüsilist töövõimet. Näiteks: · kokaiin(tänavatel sätendav, imetillukestest kristallidest koosnev valge pulber) · amfetamiini tüanoreksigeensed( isu vähendavad ravimid) · kofeiin( kohvis, tees ja cola-jookides) Kokaiin Kasvab Andides 1500 2000 meetri kõrgusel ning kasvab 2 3 meetri kõrguseks Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas: Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ekuadoris, Loode- Brasiilias, Argentiinas ning Indoneesias ja Indias Kokalehtede närimine-Lõuna Ameerika indiaanlaste igivana komme Esialgu preestrite privileeg, hiljem muutus see üldiseks Konkistaatorid taipasid, et kokalehtede närijad tarvitavad vähem toitu, võivad juua soolast merevett Närijad on suhteliselt rõõmsameelsed, liikuvad ja ohutud ümbritsevatele inimestele. Kokaiin 19. sajandil isoleeriti koka lehtedest kokaiin
Teen matka Amazonase vihmametsas Lõuna-Ameerikas. Amazonase vihmamets jääb enamuses Brasiiliasse, osa on ka Colombias, Peruus ja Boliivias. Amazonas on üks maailma pikim jõgi, tema jõgikond ja vooluhulk on maailma suurimad. Kõigepealt on vaja jõuda Amazonase äärde. Ookeani lähedal, kus soolane vesi kaldad üle ujutab, kasvab mangroovvõsa. Neil on tugevasti hargnev õhujuurestik ja nad oskavad elada soolases vees. Amazonasel on 500-1000 lisajõge. Mööda mõnda neist saab paadiga sõita vihmametsa sügavusse. Jõe vesi on sogane. Amazonases elab üle 2000 kalaliigi
3) Hiina müür See hiigelehitis eriti tutvustamist vist ei vaja. Hiigelmüür ehitati 220 e.m.a. ja aastatel 1368-1644. Eesmärgiks oli kaitsta Hiina riiki Mongolite hordide eest ning hoida Hiina iidseid tarkusi enda teada. Samas võis müür olla seotud ka Hiina edasise allakäiguga, kuna riigi isoleeritus oli põhjuseks märksa aeglasemale edasisele arengule. 4) Machu Picchu Pilvede linn Machu Picchu ehitati samanimelise mäe tippu inkade impeeriumi poolt Peruus 15. sajandil. Linn tähendab otsetõlkes vana mäge. Linna teeb eriliseks tema asukoht ja suursugusus. Inkad hülgasid linna peale suurt rõugeepideemiat ja Hispaanlaste pealetungi. Linn "jäi kadunuks" kolmeks sajandiks, kuni ta 1911. aastal taasavastati. 5) Petra kaljulinn Araabia kõrbe äärealadele kaljude sisse ehitatud linn on juba kaks aastatuhandet vana. Suur kõrberahvas Nabataeanid olid tuntud oma oskuse poolest erinevate veetehnoloogiate rakendamisel
MACHU PICCHU ASUKOHT Asub Peruus Asub maapinnast 2400m kõrgusel http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/wp-content/uploads/peru_map.jpg&imgrefurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/kaart- peru/&usg=__1Wg2p01FidwyuDBqrSsNF0iPD9U=&h=400&w=349&sz=39&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=mkdjK0IEOK6CxM:&tbnh=165&tbnw=144&prev=/images%3Fq%3Dmachu%2Bpicchu%2Basukoht%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1024%26bih
PAMPAD PAMPAD Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna- Ameerikas Argentiina, Brasiilia, Urugay territooriumil. Idaosasse jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad ...
ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid. Mäestik koosneb mitmest põhja- lõunasuunalisest mäeahelikust, mille järgi jagatakse Andid Põhja-, Kesk-, Lõuna- ja Patagoonia Andideks. Kesk- Andid Kesk-Andid Peruus on kõrged, astanguliste graniittippudega mäed, mis kerkivad jäiste ribide ja segipaisatud liustike kohale. Peruu Andid Peruu Andid on jagunenud mitmeks ahelikuks, mägironijate hulgas on populaarsemad Cordillera lanca ja Cordillera Huayhuash. Pinnavormi teke ja selle mõju inimtegevusele Andid on tekkinud ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise laama alla. Andides leidub hulganisti maavarasid (nt vaske, tina, hõbedat, kulda) ja mäestiku
kultusobjektid. Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust.Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. • Richard Longi kunst seisneb ühes tegevuses - käimises. Näiteks kõndis ta Peruus lagedal väljal nii kaua kuni tekkis sirge jalgrada. Ta pildistas selle üles ja lisaks tõi kaasa selle paiga kaardi. Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999)- kus fotodel on jäädvustatud vee võtmine ületatud jõest ja selle kallamine järgmisesse. Richard Long suhtus oma kunsti tehes loodusesse äärmise austusega. vaata siin • Walter de Maria joonistas California
..2,7 g/cm³ · Eriti tugev ehitusmaterjal · Mahumass - 2550-2700 kg/m³ ` · Kõvadus Mohs'i skaala järgi - 7 · Happelise koostisega · Kõrge kvartsi sisaldusega (25-30%) · Veeimavus - 0,1-1,0 kaalu% · Survetugevus -120-200 Mpa · Paindetugevus 10 20 MPa Graniidi kasutusalad · Kasutatakse aiakujunduselementide kui ka sisustusmaterjalina · Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina · Inkade aegne Machu Picchu Peruus on ehitatud graniidist · Kivi sile ja tihe struktuur ei soosi bakterite levikut · Ideaalselt sobiv köögitasapinnaks Graniit ja keskkond · Vähem töötlemist vajavad materjalid kasutavad vähem energiat · Ei klassifitseerida keskkonnasõbralikuks tooteks · Transport võib mõjuda keskkonda kahjustavalt · Paigaldusprotsessis tekib rohkesti tolmu, lenduvaid aineid ja muid kemikaale · Võib paigaldada madala lõhnaga atsetooni ja räni abil Kasutatud allikad · http://ee
kaasa võtta Cuzco imperaatorlike ehitiste ehitamiseks. Inkade ajal oli teada, et parimad kivimeistrid tulid just sellest regioonist. Eksimatu Inka arhitektuur kasutas kivi põhilise baasmaterjalina. Nende parimad ehitised on tehtud geomeetrilistest tahutud kiviblokkidest, mis klapivad kokku ilma igasuguse tsemendita. Iga bloki viimistlus oli tõenäoliselt väga raske, kuna sel ajal ei olnud Peruus vajalikke tööriistu ega raudpeitleid. Ainuke raske materjal, mida teati oli pronks. Uurijad on tõestanud, et distsiplineeritud ja hästiorganiseeritud töökorraldusega oli võimalik luua perfektseid blokke, kasutades ainult kivist tööriistu. Euroopa ja Ameerika kokkupõrke tulemusena saabusid ka rauast tööriistad Andidesse ja seega muutus ka kivist meisterdamine lihtsamaks. Kui parimad inka ehitised olid tehtud väga hästi vormitud kiviblokkidest,
Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Käsitöö. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kultuuris oli suur tähtsus kullal. Laialtlevinud olid kuldrätid, kraed, taldrikud, peekrid, maskid ja kuldsuled, rajati isegi kullast ehitisi. Põllundus. Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala
Taimekasvatus: Õlikultuurid Birgit Kerb, Kristin Klaus, Ats Kukk, KevinMartin Kukk, Kelli Kuusk, Helena Veinberg Sissejuhatuseks Eestis peamiselt raps Sojauba Pärit Hiinast Üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi Mõõdukalt soe kliima, keskmine niiskus, metsavööndi lõunaosas Suurkasvatajad: USA, Hiina, India, Brasiilia Terad sisaldavad 3550% valku ja 1324% õli Maapähkel Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt EdelaAasiasse ja LääneAafrikasse 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis Aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi Lähisekvatoriaalses vöötmes 2526ºC Kohev muld Vajab niiskust India, Hiina, USA, Nigeeria Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim
Hõbe on väärismetall. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Hõbedat leidub ehedalt ja ühenditena (AgCl, Ag 2S), lisanditena plii- ja vasemaakides. Hõbe valge, pehme, plastne metall, hea peegeldusvõimega, parim soojus- ja elektrijuht. Antibakteriaalse toimega. Nii hõbedat kui kulda saadakse maagist tsüaniidmeetodil. Suurimad hõbedakaevandused asuvad Mehhikos, Canningtonis (Austraalias), Dukatis (Venemaal), Peruus ja Alaskal. Kasutamine: fotograafias (AgBr), hambaravis, elektrikontaktides, hõbe-tsink akumulaatorid, peeglite valmistamine, vihma esilekutsumine (AgI), müntide metall, ehete valmistamine Lihtainete omadused Hõbe on õhus püsiv, väävliühendite juuresolekul tekib must Ag 2S Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarüh...
elanud nendes metsades juba sajandeid. Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu. Tekkepõhjused Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud, buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse pärast. 2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Tagajärjed Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu. Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks Peruus sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem vihma ja rohkem tuult. Kui selline raie jätkub, siis võib olla elu maal võimatu, sest õhku oleks raske või isegi võimatu hingata, kuna vihmametsadeta oleks 20% rohkem CO2 . 5 sajandit tagasi elas vihmametsades 10 mln indiaanlast, nüüd aga vaid 200 000. Lahendus probleemile Kasutades vihmametsi nii nagu teevad seda praegused indiaanlased ja milleks need on ka loodud ( ravimid, toit ja õli) oleks majanduslikult kasulikum.
kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega
planeerimisele, kesksele otsustetegemisele ning suure tööjõu mobiliseerimisele. Ühiskond oli hierarhiline; religiooni kasutati sotsiaalse järjekindluse ning kontrolli kindlustamise vahendina. Arvatakse, et selle kõrghetkel elas linnas umbes 3000 inimest ning kodude erinevad suurused viitavad selgele klassideks kihistumisele ühiskonnas. See püha linn oli teistele religioonist inspireeritud linnadele eeskujuks. On tõsi, et teised külad Peruus, millest mõnedel olid väikesed platvormid või tseremoniaalsed ehitised, olid hõivatud enne 2600 eKr ning nad on kängunud võrreldes Caral'i ning tema monumentidega. Caral tundub olevat maha jäetud pärast 500 aastat püsivat asustamist. Teadlased spekuleerivad, et põud võis olla inimeste lahkumise põhjuseks. Linnalike asunduste suurele hulgale orus sellise monumentaalse arhitektuuriga ei olnud tol ajal kusagil maailmas võrdset. Chavin'i tõus ja langus
väikesed rennid, selleks et püüda õhust ja taimede lehtedelt putukaid. Üks isend võib päevas käia 1000 õie peal. Nende süda lööb päeval 1260,kuid öösel vaid 50 korda minutis. Koolibrid elavad ainult Ameerikas. Koolibridega on seotud palju legende. Vanasti arvati, et nad toovad armastust ja romantikat ning nende topised olid müügil amulettidena. Selliseid amulette on müügil tänapäevalgi. Teine legend räägib, et dinosaurused ei surnud välja, vaid arenesid koolibrideks. Peruus kaevati välja hiiglaslik koolibri kujutis. See on nii suur, et sellest aru saamisekt tuleb seda vaadelda kilomeetri kõrguselt. Kasutatud : http://www.miksike.ee/referaadid/koolibri.htm "Eneke" http://www.hummingbirds.net/ http://www.wbu.com/edu/hummer.htm http://www.flex.net/~lonestar/hummingbird.htm http://www.hummingbirdworld.com/h/bring_love.htm
Sel juhul maastik muutub tundmatuseni ,esemed paiskuvad õhku, mitte ainult kivi-, vaid ka puitehitiste häving. Toimub ka palju varisemist mägedes ja vajumisi tasastel kohtadel, suurte alade nihked maakoores . 2000nda aasta suurim maavärin toimus Papua New Guineas novembrikuus. Maavärin oli kõrge 8 magnituudine, kuid hukkunute arv ei küündinud õnneks üle kahe. Kahjud olid ka minimaalsed, umbes 3 miljonit dollarit. 23 juunil 2001 leidis aset 8,4 magituudiline maavärin lõuna Peruus. Sellise võimsa maavärina kohta hukkunuid palju ei olnud, oli 138 surnut ja vigastatuid oli üle 2600 inimese. Kuid purustused olid suured , 17510 elamut oli hävinud ning 35549 kodu oli kahjustatud Arequipa-Camana-Tacna vahelisel alal. Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias
pärast. 2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Isegi suurfirmad nagu Mitsubishi Corporation, Georgia Pacific, Texaco ja Unaco hävitavad vihmametsi Tagajärjed Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu ilu ja suur nõudlus mööblitööstuses on viinud selle puu looduskaitse all olevate liikide nimekirja. Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks Peruus sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem vihma ja rohkem tuult. Kui selline raie jätkub, siis võib olla elu maal võimatu, sest õhku oleks raske või isegi võimatu hingata, kuna vihmametsadeta oleks 20% rohkem CO2 õhus ja kasvuhoone efekt suureneks niivõrd, et jäämäed sulavad ja meretase tõuseb, mis omakorda põhjustab rannikuäärsete linnade hävimise. 5 sajandit tagasi elas vihmametsades 10 mln indiaanlast, nüüd aga vaid 200 000.
Amazonas Asukoht: Amazonase jõgi paikneb Lõuna-Ameerikas. Amazonas, mis saab alguse Peruu Andides umbes 160 kilomeetri kaugusel Vaiksest ookeanist, voolab umbes 5000 meetrit allapoole, suubudes Atlandi ookeani. See tuhandete kilomeetrite pikkune jõgi on maailma suurim. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, Venezuelas, Bolivias, Equadoris lühidalt ka Colombia piiril. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal (seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured.) Üleujutused: Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Andmed: Pikkus on 6400 km
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
