Enne küpsetamist taignarull rullitakse ja keerutatakse kätel kuni taignaplaadi läbimõõt on umbes 18 cm. · Challah - Juutide reedeöiste söömaaegade palmikleib või uue aasta puhul küpsetatud ringikujuline "õnneleib" ,mis on valmistatud pärmitaignast . · Ciabatta - Suurepooriline , oliivõliga valmistatud leib Itaaliast . Leib on valmistatud pärmitaignast . · Foccacia - Täistera nisujahust oliivõli ja ürtidega . Eriti rosmariiniga . Oliivide ning päikesekuivatatud tomatitega küpsetatud leib Itaalias , mis on valmistatud pärmitaignast · Kulit - Magus sai , mis on küpsetatud rohke või ja munadega pärmitaignast ning ta on ümmarguse pätsi kujuga . Taignale lisatakse maitsestamiseks kardemoni , rosinaid , mandleid , safranit ja muid lisandeid . See toode on Vene rahvustoit , tavaliselt lihavõttesai .
rosinad jms. Erinevate leibade valik Rukki-ja segaleivad Peenleib Must leib Teraleib Näkileib Vormileib Nisuleib Seemneleib Rukkileib Valmistatakse rukkijahust, juuretisest, vees, soolast, suhkrust ja vastavalt soovile ka koriandrit, köömneid, maltoosat(linnaseekstrakt), seemneid jne Peenleib Valmistatakse naturaalsest juuretisest, rükkipüülist, veest, nisujahust, rukkikroovjahust, valge linnasejahust, pärmist, soolast ja suhkrust. Võib lisada ka köömneid Must leib Valmistatakse linnase-humalajuuretisest, petist, jogurtist või hapupiimast, pärmist, õlist, maltoosast, tumedast siirupist, rukki-nisu ja-täisterajahust, soovi korral võib lisada ka koriandrit, köömneid, fenkolit Teraleib Valmistatakse veest, rukkijahust, mitmevilja jahusegust, juuretisest,
tonni pagaritooteid, mis on saadaval kõigis suuremates kauplustes üle Eesti Fazeri pagaritööstuse toodang · Rukki- ja segaleivad · Peenleivad · Tera-ja seemneleivad · Koorikleivad · Saiad · Sepikud · Röstsaiad · Kuklid · Kringlid Fazeri Kodusai · Kodusai on Fazeri kõige pikema ajalooga toode · Oma 15-aastase kogemusega on Fazeri Kodusai üks vanimaid tooteid Eesti pagaritööstuses · Kodusai on harilik nisujahust batoonsai Must Leib · Must Leib on Fazeri tuntuim pagaritoode · Tegemist on tumeda rukki- ja nisujahust magushapu vormileivaga · Mustade vormileibade kategoorias on Fazer täielik liider alates 2008. aastast Fazer AS / Vaasan Oy Vaasan Oy ja Fazer on juhtivad pagaritööstused Läänemere piirkonnas ja Soomes Kasutatud allikad · www.fazer.ee · www.fazer.com · www.vaasan.com · www.aripaev.ee · www.foodprocessing-technology.com
paistel. Selliseid nätskeid tihkeid leibu tehakse tänini Taga-Kaukaasias, Ees- ja Kesk-Aasias. Meile meeldib rohkem kohev leib, mida saadakse pärmiseente mõjul kerkinud (käärimisega kobestunud) taignast. Kuumust hoidva ahju kasutuselevõtuga hakati küpsetama suuri leivapätse. Leiva pinnal tekkiva krõbeda magusa kooriku tõttu valmib leivasisu aeglaselt ja ühtlaselt. Rukkijahust saadakse tume rukkileib jämeleib, mageleib, jämedast nisujahust heledam sepik, peenest nisujahust (püülist) aga valge sai. Rukkipüülist tehakse peenleiba. Peamiselt nisujahust küpsetatud heledat leiba sööb enamik Euroopa ja Ameerika rahvaid. Orjaajal lisati leivajahule rhepeksu pühkmeid (aganaid), kartulit, isegi puukoort ja põdrasamblikku. Puhtast jahust leiba tehti vaid pühadeks. Leivataina valmistamine: Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise.
Teraviljatooted ja jahud Teravilja ehitus: Teraviljakultuurid · Peamised teraviljakultuurid, millest toodetakse jahu ja tangaineid on - nisu - tatar - rukis - hirss - oder - mais - kaer - kaunviljad Nisu kasutamine: · jahu · nisuhelbed · manna · pasta- ja makaronitooted (makaronitooted pehmest nisujahust, pastat aga kõvast nisujahust) · pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed
Ja nii üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamisel kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib muutuski kuni XVIII sajandini üldtunnustatuks. Siis aga siirdusid nii mõnedki suurrahvad saia juurde. Rukkileib on ka eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid. Rukkileib on igapäevane toit, seda süüakse rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. Eestis leib on rukki- või nisujahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist. Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Leiva Keemiline Koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu. Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva. Lisaks sisaldab rukkijahu palju organismile väga vajalikke mineraalaineid ( kaaliumit,
Rauda vajavad punased verelibled hapniku transportimiseks, magneesium on vajalik lihastele ja luustikule, tsink aitab hoolitseda kauni naha ja haavade paranemise eest ning seleen toimib antioksüdandina. Leiva valmistamine Jahutoidud on tähtsal kohal inimeste igapäevases elus. Nagu paljudel rahvastel, nii on ka mordvalastel kujunenud leib igapäevaseks tähtsaimaks peatoiduks. Mordvalased tunnevad nii rukki- kui ka nisujahust valmistatud leiba. Viljaikalduste ajal on tehtud aganaleiba. Rukkileiva valmistamine oli mordva külas üldine veel umbes 20 aastat tagasi. Praegu rukkileiba kodus ei valmistata, küll aga tehakse pirukaid ja teisi saiatooteid. Pidevalt kasvab nisuleiva osatähtsus: varem vaid pühadelaual leidunud nisuleib on nüüd enamikus kohtades muutunud domineerivaks. Rukkileiva tagaplaanile jäämine on tingitud ka Mordva geograafilisest asendist - stepivööndis kasvatatakse enamasti nisu.
Nad soovivad olla oma valdkonnas teerajajateks nii enda klientide, tarbijate kui ka personali vaatenurgast. Nad liiguvad valitud peaeesmärgi suunas nende ühise kaardi kontserni strateegia abil. FAZERI TOOTED · Fazeri 100% Rukis ja ainult rukis Rukkitäistera- ja rukkikroovjahust valmistatud rukkileib. · Fazeri Häää Rukkileib Rukkikroovjahust rukkileib. · Fazeri Must leib Tume rukki- ja nisujahust magushapu vormileib. · Fazeri Häää peenleib Rukkipüül-, rukkikroov- ja rukkitäisterajahust ning nisujahust valmistatud köömnetega peenleib. · Häää suur vormisai Nisujahust vormisai. · Fazeri Südamesepik Terade ja kliidega sepik. · Fazeri Juustumuhkel Riivjuustu kattega nisukukkel. MINU PERE EELISTUSED Minu perele meeldivad Fazeri tooted kuna nad on maitsvad, tervislikud ning alati pehmed. Meie
peenestatud kliisid. Jahu keemiline koostis Jahu keemiline koostis sõltub suurel määral sellest, mis jahuga on tegemist. Koostis oleneb: teravilja keemilisest koostisest, sordist, kasvutingimustest jne. Jahu koostis ühtlustatakse veskis, kui jahu jahvatatakse. Jahutüüpidel on erinev keemiline koostis ja struktuur, mis mõjutab jahu kvaliteeti. Euroopas mõeldakse jahust kõneledes siiski enamasti nisujahust, kuigi jahu tehakse ükskõik millistest söödavatest teradest jahvatatud pulbrist. Sortide erinevus tuleneb sellest, milline on jahu proteiinisisaldus, kuid peale selle on veel olemas pleegitatud, bromaadiga töödeldud, vitamiinidega rikastatud, ning muid erinevaid tüüpe jahusorte ja segusid. Nisutoodete puhul on jahu keemilises koostises olev vees lahustumatu valk ja tärklis pagaritoodete tehnoloogiliseks aluseks. Rukkitoodetel on seevastu tähtsal kohal tärklise
Vladislav Tsõpov Viktor Gorshkov 03.05.09 Sissejuhatus Rukkileib on eestlaste jaoks oluline toiduaine Leib on juuretise abil, hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks Leiva keemiline koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva Organismile väga vajalikud mineraalained (K, Mg, Fe, P) B-grupi vitamiinid Tootmisprotsess Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise I etapp: on naturaalselt kääritatud rukkijuurtise valmistamine II etapp: keedu valmistamine
Koostis: koostis pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Kalew nisujahu Koostis: kõrge kvaliteediga nisujahu Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti nisujahu Koostis: nisujahu tüüp 405 Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti rukkijahu Koostis: pole kirjas Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Pere Kamajahu Koostis: rukis,nisu,oder,hernes. Tootja: AS Pere Leib Tootmine Tootjamaa:Eesti Veski Mati Eriti hea nisujahu Koostis: tüüp 550,valmistatud nisujahust. Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Sumnuntai nisujahu Koostis: nisu Tootja: Ravintoraisio Oy Tootjamaa: Soome Fua Farina Pastajahu Fresia Koostis: pehme, "00" grupi nisujahu. Tootja: MolinoPasini Tootjamaa: Itaalia
niiskuse juures nende kobestamiseks ja vajaliku mahu saamiseks. Martsipan - peenestatud mandlitest ja tuhksuhkrust koosnev maius, mis sobib nii täidisteks kui ka kaunistuste voolimiseks. Mehaaniline kobestamine - taigna kobestamine taigna segamisel segamismasinas või rõhu all antava süsihappegaasi, hapniku või õhu toimel. Munamääre - kaunistuspooltoode, mis on valmistatud munade või melanzi ja vee intensiivsel segamisel. Nisueeltaigen - retsepti ja tehnoloogilise juhendi kohaselt nisujahust, veest ning pärmist valmistatud eeltaigen. Nisutaigen - nisujahust valmistatud taigen, mida iseloomustab elastsus ja venivus. Nonparell - kondiitritoodete kaunistuseks mõeldud värvilised suhkrudrazeekuulikesed. Pagaritööstuse lisatooraine ehk abitooraine - tooraine, mida lisatakse põhitoorainetele ja kasutatakse pagaritoodete toiteväärtuse tõstmiseks, vastavate maitse-, aroomi- ning füüsikalis-keemiliste näitajate tagamiseks. Pagaritööstuse põhitooraine - jahu, vesi, sool, pärm.
pressimine, küpsetamine ja jahutamine, ümmargune pirukas on toodetud. Näidetena saia ümbrised, tortillasid, chapati Puri ja pizza koorikud. Asendades jaotamist ja rullimist masinad automaatne koordumist masin (SD-97), Kaetud tooted, nagu chapati, täis puri või lihapirukad on võimalik teha . Lõunaosariikides vast tuntuim lapikleib...oi jeebus, neid asju leivaks nimetada on ikka pühaduseteotus, aga pannkook on ka imelik öelda. Jääme siis lapikleiva juurde. NISUjahust lapikleiva... Olen isegi seda teha proovinud ja esimese korra kohta tulid täitse kobedad välja. Lihtne valmistada, mitte nii lihtne õige tulemus saada. Umbes nii et jahu ja vesi ja siis teed sellise paksu voolitava taigna, mis käte küljest lahti tuleb. Siis võtad sealt väikesed pallid, mille ringikujuliseks rullid, niiii õhukeseks kui võimalik, peaaegu läbipaistvaks... Ja sealt edasi on juba trikiga. India emmed on nii vinged, et küpsetavad neid isegi
7. Vitamiinid & faktid 8-10. Retseptid 11. Kasutatud kirjandus 2. Leivad Leib on olnud inimeste toidulaual juba aegade algusest peale ning on kujunenud igapäevaseks peatoiduks. Esimesed leivad küpsetati aastal 5000 e.Kr. Sellel ajal tehti leibu taimede maapealsetest osadest. Eestisse jõudis leib 1800.a. paiku, mil hakati valmistama aganaleiba, mis oli rabe ja murenev. Tänapäeval valmistatakse põhiliselt klassikalisi leibu rukki- ja nisujahust. Veel paarkümmend aastat tagasi valmistati põhiliselt ise leiba, kuid ka tänapäeval valmistavad mõned inimesed ise kodus leiba. Populaarsed kodus valmistatavad leiva-saia tooted on põhiliselt pirukaid, koogid ja teised saiatooted. Leib kui püha Varasematel aegadel oli leib püha ja tähtis toiduaine. Leiba ei koheldud ükskõikselt ja leiba tuli hoida. Kui leib kukkus maha siis tuli leib üles korjata ja sellele suud anda. 3.
Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Merest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistatuna, kuid enamasti väikeste kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti spaghettit (peene pikki õõnsuseta makarone), valget nisujahust leiba, pirukaid (pizza) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi. Rõõska piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort peaaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal oliiviõli, vähem kasutatakse puuvillaseemneõli, searasva ning pekki. Võid ja margariini valmistatakse vähe. Salatid tehakse õlikastmega. Magustotudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus, pähkleid ja
Ciabatta - suurepooriline oliivõliga valmistatud leib Itaalias (ETK leib). Foccacia - täisteranisujahust oliivõliga ja ürtidega valmistatud leib Itaalaias. Kulits - magus sai, küpsetatud rohke või ja munadega, ümmargune pärs, vene rahvustoit, millele lisatud rosnad, päklid, tavaliselt lihavõttesai. Lavass - pikk, õhuke, kergelt murtav, vanaaegse maasse kaevatud ahju seinal küpsetatud nisujahust leib Taga-Kaukaasias. Näkileib - rukki - või nisujahust ja veest väga väikese veesisaldusega vahvel, põhiliselt Skandinaaviamaades, algne päritolu Rootsist. Pizza - nisujahust valmistatud mitmesuguste katetega leib Itaalias. Pupernikkel - hapukas rukkijahust leib Saksamaal.
Chorizo Mehhiko köök Sisaldab palju kaltsiumit, kuna valmistatakse lubjaveega. Värske vorst sealihast ja maitseainetest. Salsa Mehhiko köök Mehhiko rahvustoit. Puuviljadest/köögiviljadest sobib hästi tacode, tortillde täitmiseks ning liha ja kalatoitude lisandiks. Tacod Mehhiko köök Nisujahust ja munast pannkoogi sarnane erinevate täidistega täidetud tasku. Chilli concarne Mehhiko köök Tsillipipar, küüslauk, sibul, vürtsiköömned, veiseliha, tomat, oad, paprika nendest tehtud hautis. Kulebjaaka Vene köök Suured, pealt kinnised pärmitaignapirukad täididega. Pelmeenid Vene köök Lihaga täidetud pisikesed tainatükid.
hoiunõuded, realiseerimisajad, säästlik kasutamine I algtase; II, III kesktase 1) teraviljad ja teraviljasaadused 2) piim ja piimatooted 3) kergitusained 4) vesi 5) munad ja munasaadused 6) suhkur, siirup, mesi 7) õlid ja teised rasvained 8) liha ja kala 9) linnased 10) jahuparendajad 11) puu- ja köögiviljad, marjad ja nende hoidised 12) lisaained (maitse-, aroom- ja värvained jms) 5.2.6 Nisu-, rukki- ja segujahust taignate valmistamine erinevatel meetoditel, sh 1) nisujahust pärmitaigen 2) nisujahust pärmi-lehttaigen ja lehttaigen 43) rukkijahust taigen 4) erinevatest jahusortidest ja lisanditega taignad, jms 5.2.7 Erinevate täidiste ja katete valmistamine 5.2.8 Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toote valmistamise protsessis I, II algtase; III kesktase 5.2.9 Toote valmimisel toimuvad tehnoloogilised etapid ja protsessid I algtase; II kesktase; III kõrgtase 5.2.10 Seadmete kasutamine vastavalt kasutusjuhendile. 5.2
Peenleivaks nimetatakse rukkipüülist keeduga valmistatud magushaput leiba. Lisanditega leibadeks kasutatakse tänapäeval aedvilju-pähkleid, kuivatatud puuvilju, liha, rosinaid, päikesekuivatatud tomateid, räimi, kartulit jne. Tera- ja seemneleivas kasutatakse mitmesuguseid seemneid ning teri umbes 8% ulatuses jahu kogusest. Nisusegaleivaks nimetatakse leiba, milles on nisujahu rohkem kui poole võrra. Sepiku nime all tunneme tumedast nisujahust, nisujahude segust, nisujahust koos muude jahude või teraviljasaadustega valmistatud küpsetis. Piimast ja piimatoodetest on samuti tehtud põhjalik ajalooline selgitus, näiteks kuidas Nõukogude Eestis elanud lapsed ja täiskasvanud tunnevad eksimatult ära vanad liitrised ja pooleliitrised piima pudelid. Keda muud kui lapsi saadeti defitsiidiaastatel poodi piima järele. Siis olid ju veel eraldi piima-, juurvilja- ja leivapoed nagu ka piima-, juurvilja- ja leivajärjekorrad.
Chilli con carne Mehhiko köök Tsillipulber,küüslauk,sibul,vürtsiköömned, veiseliha,tomat,oad,paprika. Kulebjaaka Vene köök Suur piklik pätsikujuline kihiline pärmi-või lehttainapirukas.Täidisena tarvitatakse enamasti liha või kala,kuid ka kapsast ja seeni. Pelmeenid Vene köök Valmistatakse kõrgemat sorti nisujahust ja veest.Täideseks pannakse hakkliha ja sibulat. Pliinid Vene köök Pannkoogid,mille jahukogusest peab pool olema tatrajahu.Süüakse soolase lisandina. Pasha Vene köök Kohupiimast tehtud. Sõrnikud Vene köök Kohupiima pannkoogid.
Keily Türnpu 11b Uurimustöö plaan Kas saiade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimusobjekt: saiad Muutuja: temperatuur Taustinfo: Sai on puhtast nisujahust valmistatud ja pärmi abil kergitatud taignast küpsetatud, reeglina pätsikujuline pagaritoode. Kuidas reageerib sai temperatuurile, niiskusele ja päikesevalgusele? On tõestatud ka see, et sai hallitab suvel kiiremini kui talvel. Näiteks: Kui Tallinna peenleib jätta 25º kuumuse kätte, hakkab sellel hallitus tekkima 5 päeval. Hüpotees: Saiad hakkavad kiiremini hallitama soojemas kohas kui külmas kohas. Saiade
Maitsvad sealiha vorstid ehk kupatid on mõnusaks kõrvalampsuks heale veinile. Töölisklassi inimesed, kes kasutavad tööl palju füüsilist jõudu, söövad khasit, sest see annab palju energiat. Khasi on tummine leem, mida keedetakse lehma sisikonnast ning millele pakutakse juurde küüslauku. Pariisis pakutav sibulasupp on sama sorti, mis Tbilisis pakutav khasi. Gruusia laual on alati leib. Ilma selleta ei saa midagi süüa. Lavasikujuline nisujahust Gruusia leib (puri) valmib saviahjus (tone), mille põhja tehakse lõke ja kui söed on 5 parajad, visatakse leivataignast parajaks vormitud pätsid ahju siseküljele. Peale lihtsa leiva on Gruusia laualenamasti erinevad hatsapurid ehk tavaliselt juustutäidisega suured pannkoogikujulised pirukad. Igal maakonnal on oma eriline hatsapuri. Pidulaual kõige tavalisem on imeruli hatsapuri ehk Imereti maakonnast pärit pannkoogikujuline imeruli juustuga hatsapuri
mida nimetatakse gondliteks. Itaalia autotööstus toodab mitut Euroopa elegantset automarki. Itaalia autod Alfa Romeo, Ferrari, Lamborghini ja Lancia on alati olnud tuntud kiiruse ja stiilse kujunduse poolest. Suurim autofirma on Torinos asuv FIAT, mis toodab sõiduautosid, veoautosid, traktoreid ja busse. On olemas üle 200 eri kujuga makarontoote, seal hulgas ravioolid, spagetid ja makaronid. Neid valmistatakse nisujahust ning maitsva kastmega serveerituna on need itaallaste lemmikroad. Jalutuskäik Roomas sarnaneb kõndimisega läbi ajaloo. Alates ajast, kui linn üle 2500 aasta tagasi asutati, on iga uus põlvkond sinna midagi lisanud. Tänapäeval kihab antiikse Rooma amfiteatrite, 15. sajandi kirikute ja 17. sajandi paleede ümber linnaelu. Nagu palju teisigi Itaalia ajaloolisi linnu, meelitab ka Rooma igal aastal tuhandeid turiste.
• Rukkisaagi kõige ohtlikum vaenlane on seen tunglatera • Rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult, jahvatatuna helvesteks või jahuks • Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide ja mineraalainete (B-vitamiinid, fosfor, raud, magneesium ja tsink) küllusega ja suure kiudainete sisaldusega • Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde vähendades rasva osakaalu toidus • Rukkitang • Rukkihelbed • Rukkijahu Rukkijahu erinevused nisujahust: suur looduslike suhkrute sisaldus, ei sisalda kleepvalku, sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, madalam tärklise kliisrerdumistemperatuur • K, P, Mg ja B12 vitamiin ODER • Esimene teravili, mida kasvatama hakati • Kama, tangu- ja verivorstid, odrajahu- ja kruubipuder ning odrakohvi • Külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda • Suurim odratootja on Venemaa • Tangained odrast: odrakruup, jämetang, peentang, odrahelbed, odrajahu
Mehhiko põhiroog. Coq au vin- kana punases veinis. Täidlasem vein kui toidu hautamisel. Creme brulee - Crostini- röstitud ciabatta viilud mitmesuguste katetega. Dolmad- täidisega viinamarjalehed. Empanada- liha-riisitäidisega lehttaignapirukad. Märksa vürtsikamad kui eestis. Fajita- praetud segu mehhiko köögis, põhiaineteks sibul, paprika, looma- või kanalina, vürtsikas. Foie gras- hanemaksapasteet. Fondüü - Gazpacho- tomatisupp Gnocchi- kartulist, maisist või nisujahust valmistatud korrapärase kujuga klimbid. Guakamole- avokaado dippikaste. Vürtsikas (suhteline!) Kebab- vardas tihedalt kokku lükatuna küpsetatud grill-liha lõigud (ei ole eestipärane sashlõkk). Laksa- kookospiimaga malaisia supp. Langustid- krevetilised. Boeuf a la tartar- liha tataripäraselt. Toores tugevalt maitsestatud lihatoit. Mascarpone- kreemjas itaalia juust. Magustoitude valmistamisel kasutatakse. Minestrone- itaalia köögiviljasupp. Tomat, oad, pasta. Paella -
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-toitlustusosakond Koka eriala Pakendi analüüs Iseseisev töö Ristel Raat K110 Tartu 2011 Makaronid sarveke Pakendi välimus · Materjal: kile. · Pakend on äärtest punane ja keskelt läbipaisteb, et kiirelt näha mis sorti tootega on tegu. · Antud toiduaine on mõeldud kõigile. · Pakendile võiks olla kirjutatud `` Free`` või vähemalt ``Cheepest``. · Arvan, et tühjaks saanud paken peaks minema prügikasti või siis pakendist võiks valmistada prügikotte ( ümber sulatada ). Informatsioon pakendilt · Tegemist on Slovakkia tootega. · Tooded on pakendatud Slovakkias · Pakendilt võib lugeda informatsiooni eesti-, leedu-, vene-, poola-, inglise-, tsehhi keeles. · Säilitada...
kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus ● Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem leivavili) ja otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahust valge leib ehk sai kuulus pidupäevade söögilauda. ● Lihaloomadena peeti sigu ja lambaid, piima ja liha saamiseks veiseid. ● Kodulindudest söödi kanu ja hanesid. ● Kaladest söödi lõhet, ahvenat, latikat, haugi jne. ● Imporditi heeringat ● Kaunviljad on olnud keskaja inimese toidulaual väga olulised, kuna neid oli lihtsam kasvatada, terad olid valgurikkad ja toitvad. ● Kõige enam olid esindatud herned, leidus ka läätsi
peaaegu kõiki B-grupi vitamiine. On suurepärane taimse valgu allikas; tugevdab kapillaare, puhastab maksa, on kasulik soolestikule. Tuntud oma kolesterooli alandava toimega, aitab vabaneda kergest depressioonist. Jahust valmistatakse teatavaid makaroniliike, küpsetatakse keekse, vahvleid, torte, sellest võib ka mudilastele putru keeta. Tänapäeval kasutatakse peaaegu kõikideks küpsetisteks nisujahu, ometi, näiteks just tõelisi vene bliine valmistati tatrajahust -- nisujahust tehtud ei tule nii kohevad välja. Maisijahu Seda jahu kasutatakse liiva- ja keedutaignast küpsetiste valmistamiseks, sellest tehakse pudinguid ning seda lisatakse biskviittaignasse, et viimane muredam saaks. Sisaldab minimaalselt valke, seetõttu tuleb selleks, et taigen elastsem ning kerkides kohevam saaks, lisada rohkem pärmi kui nisujahust taignasse pluss veel veidi nisujahu. Maisijahu ning sellest valmistatud tooted ei säili kaua, vaid lähevad kiiresti kibedaks. Riisijahu
vürtsiköömned, veiseliha,tomat,oad,paprika. Kulebjaaka Vene Suur piklik pätsikujuline kihiline pärmi- või lehttainapirukas.Täidisena tarvitatakse enamasti liha või kala,kuid ka kapsast ja seeni. Pelmeenid Vene Valmistatakse kõrgemat sorti nisujahust ja veest.Täideseks pannakse hakkliha ja sibulat. Pliinid Vene Pannkoogid,mille jahukogusest peab pool olema tatrajahu.Süüakse soolase lisandina. Pasha Vene Kohupiimast magustoit Pa-pai-fan Ba Bao Fan Datlite ja muude „aaretega“, magus
pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel aastal hallitama).Üks leib pandi hoiule ning anti karjalaskepäeval loomadele,et nad terved ja kurja silma eest kaitstud oleksid.Mitmel pool oli kombeks leivatükke kaussi murda,lihaleent peale valada ja siis seda nn rasvaleiba süüa.Lõuna-Eestis küpsetati odrajahust karaskit,sepikut .Võrumaal ka väikesi kakukesi ,Ida-Eestis nisu-,odra sõi kaerajahust pliine.Tänapäeval küpsetatakse nisujahust vastlakukkleid ,kusjuures retsepti kohaselt tuleb jahtunud kuklil pealt tükike koorikut lahti lõigata, lõikekoht vahukoorega katta ning koorik selle peale tõsta . Et peres ikka sealiha jätkuks ,pandi seajalad odrakruupide ja ubade või hernestega,mõnel pool hapukapsastega koos keema.Hiiumaa erijoon on keeta supp sea või veise rinnatükiga. Samuti oli siin kombeks keeta korraga kolme liiki liha : sea-,lamba-ja veiseliha
Nisu · Nisu on Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana · Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast · Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat · Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina · Eestis moodustab nisu 45% kõikidest kasvatatavatest teraviljadest · Tänapäeval ei suuda paljud nisusordid inimese abita püsima jääda, sest aretatud sortide tera ei kuku ise viljapeast välja · Nisujahust küpsetatakse saia, kooke, aga tehakse ka nt makarone Nisust saadavad tangained · Nisujahu kasutatakse saia ja muude küpsetiste valmistamisel · Nisutangud: saadakse kooritud või lihvitud viljateradest purustamise teel Nisuja · Bulgur: kooritud nisutera töödeldakse mõne tuhande aasta vanuse Lähis-Idast hu pärit meetodi järgi. Poolpehmeks aurutatud terad kuivatatakse ning purustatakse.Saadakse pähklimaitseline, kiiresti valmiv, kergelt läbipaitsev tang.
jooksul Teraviljad Lubatud keelatud · Mais, tatar, tatrajahu, · Nisu (nisuliigid: spelta, durum, · makaronid, graham, triticale, kuskuss), · hirss, riis, riisinuudlid, · rukki-, odra- ja · popkorn, riisileivad, · kaerasisaldusega leiva ja · gluteenivabast · saiatooted, manna, · jahust leivad, saiad, · nisujahust pastatooted, · küpsised, vahvlid, · küpsised, näkileivad · pirukad, tordid, müslid, · ja pastatooted · kliid, idud Piimatooted lubatud keelatud · Piim · Kohupiimakreemid ja · Keefir, juust, · jogurtid, mis sisaldavad · kohupiim, kodujuust, · keelatud teravilju, lahjad · jogurtid (mis · määrdejuustud,
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI LEIVATÖÖSTUSE KONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS PORTERI KONKURENTSITEEMANDI MEETODIT KASUTADES Koostaja: Raili Pihlas Tartu 2015 Leiva valmistamise ajalugu Eestis Algselt valmistati leiba odra- ja nisujahust. Eestlaste hulgas hakati rukkijahust leiba tegema tõenäoliselt teise aastatuhande alguses, kuigi rukis kasvas Eesti põldudel. Nisu veeti sisse Venemaalt, Kashastanist ja Ukrainast. Võõra võimu all sõid eestlased ka aganaleiba, kuid alles 19. sajandil sai korralik rukkileib üldlevinuks. (http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva- ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf ) Sajandeid oli leiva küpsetamine käsitöö. Põldu hariti Eestis kuni 19. sajandini harkadraga,
kõige traditsioonilisem on leib Rukis Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Nisu · Nisujahust valmistatud küpsetised sisaldavad tuduvalt enam kaloreid kui näiteks rukkijahust, seega dieettooted nad pole · Küll aga aitab nisujahu lisamine rukkijahule parandada viimase maitset ning teha leib kohevamaks ja õhulisemaks ning parandada säilivust Nisu Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
sagedamini on hästi kõhtu täitev pastaroog. Pasta tähendab taignast tehtud, kusjuures taigen tehakse alati kõvanisust. Pastaroogi süüakse tänapäeval kahvliga, spagettide puhul tuukse lauale lisaks ka lusikas. Pearoa kohta võib mõnikord täita ka supp. Teine pearoog ehk secondo piatto on enamasti üsna kasin ja koosneb vähesest lihast, kalast või linnulihast ilma lisanditeta. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse nisujahust, muna ja soolaga nimetatakse pastadeks. Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat. Pitsa, nagu seda kogu maailmas mõistetakse (ümmargune, punane ja juustuga kaetud) mõeldi välja Itaalias 19. sajandi lõpul. Klassikalisi pitsasid on 10 erinevat ja menüüdes nende koostisosade loetelu ei anta, sest itaallaste jaoks on see elementaarne. 1905
tõepoolest noormehe emale - usaldad noormeest ja müüd talle kauba 24. Kui pikk on tehnikakaupadel pretensiooni esitamise aeg? - nii pikk kui on tootja poolt antud garantiiaeg - tootja garantiiajast ei sõltu pretensiooni esitamise aeg - garantii- ja pretensiooniaja summa 25. Milline on soodsaim temperatuur bakterite levikuks? - 5 10 kraadi - 20 40 kraadi - 60 80 kraadi 26. Mis on nisujahust õhuke mehhikopärane tasane leib - pitsa - ciabatta - tortilla 27. Mis on brändi tooraineks? - rukis - linnased - viinamarjavein 28. Mis iseloomustab linnuliha? - jämedakoelisus - rasv on kogunenud peamiselt naha alla - suur kalorsus 29. Antistaatilised puhastuslapid - on ühelt poolt karvastatud - on kahelt poolt karvastatud - on venivad 30. Müüja
suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutainast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp.
Toitumisteadlased soovitavad 50-60% päevasest energiast saada süsivesikutest. Nendest magusaid lihtsüsivesikuid 10% ehk kuni 50g ja tervist toetavaid kiudaineid 25-35g päevas. Toitumisteadlased on väga kriitilised rafineeritud ehk nõrgestatud toiteväärtusega (keemilisel teel puhastatud) süsivesikuterikaste toiduainete suhtes, neid peaks meie toidus olema võimalikult vähe. Nende hulka kuuluvad nt kõrgema sordi nisujahust valmistatud tooted, valged riisisordid jt. Eelista toiduks rafineerimata ehk teraviljatooteid ja suhkruliike, sest nende maitseomadused on rikkamad ja toiteväärtus kõrgem. Väga hea alternatiiv suhkrule on mesi või muud looduslikud magustajad (nt steevia, palmisuhkur). Kuna mesi sisaldab lisaks süsivesikutele ka mitmeid muid tervist toetavaid aktiivseid toitaineid, mis on kuumusetundlikud, siis on kõige kasulikum tarbida mett kuumutamata kujul.
Pärmi- ja lehttaigen Pärmitaigen Pärmitainas on üsna väheste koostis ainetega tainas saia on võimalik küpsetada vaid piimast või veest, nisujahust, pärmist, soolast-suhkrust. Kõlab üsna lihtsalt, ent saiategu vahel lihtsalt ei õnnestu. Alljärgnevalt nõuandeid, et ahjust ikka kenasid-kohevaid saiu võtta oleks. Üks kõige suurem viga algajal pärmitaigna küpsetamisel on see ,et tainas ei kerki. Pärmitaigna kerkimises on ,,süüdi" vedeliku jm tainamaterjali lisamisel aktiviseeruvad pärmiseened, mille mõjul tekib taignas süsivesikute käärimine. Süsihappegaas moodustab taignas gaasimullikesi ja see kergitabki tainast.
siruulatus vaid mõni millimeeter. Nende hulka kuuluvad inimeste pahameelt esile kutsuvad riidekoid, terakoid, kasukakoid ja paljud teised koilased, kelle röövikud kahjustavad tarbeesemeid ning toitu. Palju taimekahjureid on leediklaste ja mähkurlaste hulgas. Õunamähkuri ja hernemähkuri väikesi röövikuid võib sageli leida vastavalt õuntest ja hernekaunadest ("õunaussid" ja "herneussid"). Jahuleedik elab peamiselt veskites ning toitub seal nisujahust ja jahusaadustest. Suvel saab puudel märgata võrgendikoilaste röövikute poolt valmistatud valgeid võrgendpesasid, milles nad hulgakaupa elavad. Mõnikord on terve puu mähitud ämblikuvõrgusarnasesse valgesse võrgendisse. Vahaleedik elab mesitarudes ning toitub puhtast vahast. Massilise esinemise korral võivad nad põhjustada mesilasperede hukkumise. Üks Ameerikas elava leedikuliigi röövikud parasiteerivad laiskloomade karvastikus.
nauditavaks. Toit võib olla lihtne ja küllaltki keeruline ning üht ja sama toitu võib valmistada mitmel viisil. Mehhiko kööki iseloomustavaks tunnuseks on toidule lisatavate maitseainete isuäratav aroom. Mehhiko köök paistab silma just maitsete peenuse ja mitmekesisuse poolest. Isegi tugevalt maitsestatud roas on selgesti tunda kõik maitsenüansid TORTILJAD Tortiljad on Mehhiko köögi üks põhikomponent, maisi või nisujahust õhukesed kergitamata tainast küpsetised. Neid süüakse iga toidukorra ajal ja nad võivad asendada ka söögiriistu. Quesadilla – juustu ja muude komponentidega täidetud, pooleks murtud ja mõlemalt poolt praetud nisutortilja. Burrito – täidetud ja rulli keeratud ahjus küpsetatud nisutortilja. Enchilada – täidetud, rulli keeratud, kastmega kaetult ahjus üleküpsetatud maisitortilja.
tegutsevad mulgi murdekeele ringid Tarvastus, Lillis, Karksis, Viljandis ja Tõrvas. Mulgi Kultuuriinstituut teeb kõik, et unikaalset kultuuri säilitada. Loodud on mulgikeelsed raadio- ja telesaated, samuti ilmub neli korda aastas ajaleht Uitsainus Mulgimaa. Toidud Mulgimaal nimetati varemalt odrajahust vee või piimaga tehtud taignast õhukesi ahjus küpsetatud kakke rõõskadeks. Kogu Lõuna-Eestis nimetati õllepärmi sepaks ja nisujahust leib oli pärmiga valmistatud sepik. Murretes aga püsisid kindlad vanad nimed nt nisurõõsk. Kala käisid peremehed Võrtsjärve kalameestelt rukki vastu vahetamas. Peamiselt saadi kiisku - mõõt mõõdu vastu, 1 vakk rukist 1 vaka kiiskade vastu. Kuid kalaroogadel ei ole mulkide toidulaual olulist kohta. Värsket liha kasutati toiduvalmistamisel harva. Vaid seatapmise päeval või mõnel pool isegi 24 tundi hiljem keedeti päädikurooga (päädikud ehk rupskid)
kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Liha Itaalias Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistatuna, kuid enamasti väikeste kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooted Itaalias Jahutooteid, eriti spaghettit (peene pikki õõnsuseta makarone), valget nisujahust leiba, pirukaid (pizza) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi. Piimatooted Itaalias Rõõska piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort peaaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite juustust ning juustuga. Magustoidud Itaalias Magustotudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus, pähkleid ja nendest valmistatud maiustusi martsipani, pähklikooke , torte ning jäätist.
pähklikooke, torte ning Jäätiseid.Toite maitsestamiseks kasutatakse Aniisiseemneid, Nelki, Paprikapulbrit ja Pipart. Väga palju lisatakse toitudele Sibulaid, Küüslauku, Peterselli, Tüümiani, Basiilikut, Estragoni- ja teisi maitsvaid lehti värskelt või kuivatatult.Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on Pitsad ja pastatoidud. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse Nisujahust, Muna ja Soolaga nimetatakse Pastadeks. Värske pasta, pasta fresca pärineb Põhja Itaaliast, nii nagu pasta secca pärineb Lõuna Itaaliast. Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300 a. ja see koosneb: jahust, munast ja soolast. Koduse pasta retsepti "reegel": 100 g jahu kohta 1 muna, veidi soola. Itaalis on kombeks pakkuda värsket täidisega pastat igal peolaual. Igal linnal on omad pastasordid ja - täidised mis lähevad edasi põlvest - põlve
aastal. On öeldud, et sünteetilist liha kasutades saaks vähendada ökoloogilist jalajälge kuni 60% võrra. Maitse osas on kunstlihal veel arenguruumi. Sellise liha eeliseks oleks see, et liha on puhtam, liha keemilist koostist võib muuta soovitud suunas, liha ei sisalda konte, ei põhjusta kannatusi loomadele ning selle tootmiseks kulub vähem vett. Lihaasendajad Taimset päritolu lihaasendajate tooraineks on: Kaunviljad, eriti soja. Nisugluteen (nisuliha), mida saadakse kui nisujahust pestakse välja tärklis ning saadud massi töödeldakse. Kinoa - teravili, mis sisaldab palju valke, kuid ei sisalda gluteeni. Riis. Tehnoloogiliste võtete ja maitsestamisega saadakse produkt, mis meenutab sea-, veise-, lamba-, linnuliha või sinki, vorsti. Valgurikkad putukad ja vaglad Putukad ja ussikesed on jätkusuutlikumad valguallikad kui loomad. Söödavate vaklade kasvatamisel tekib vähem kasvuhoonegaase ja need vajavad vähem maad, võrreldes kanade, karjade ja sigade
ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), puder, kama, (kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. Kuni 19. sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. 19. saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20. sajandi algul
toidulaialt, lisaks veel erinevad sepikud ja saiad ning pirukad ja saiakesed. Viimasel ajal on jälle erilise au sisse tõstetud täisteratooted. Peamisteks pudruviljadeks on kaer helveste ja nisu manna näol, võõramaise külalisena ka riis. Üks tohutu suur teraviljatoitude grupp on aga eestlase toidulauale oma tee rajanud. Need on pasta- ja riisitoidud. Pannkoogid on meie toidulauale kindlalt püsima jäänud, küll aga valmistatakse täna pannkooke mitte enam odrajahust, vaid nisujahust. Liha söömine on viimasel ajal kindlalt tõusutrendi näidanud. Värske kala on täna kättesaadav enamikes paigus. Värsket kala praetakse, grillitakse, küpsetatakse, kuid peaaegu üldse ei valmistata enam roogi keedetud kalast. Piima juuakse endiselt toidu, eriti putrude juurde. Seda kasutatakse ka putrude ja piimasuppide valmistamiseks. Piim kuulub ka pannkoogitaignasse ja pärmitaignasse, seda kasutatakse kastmete ja piimamagustoitude valmistamiseks
PASTA JA MAKARONITOOTED Mitmed maad - Hiina, Jaapan, Prantsusmaa ja Itaalia - võistlevad õiguse eest nimetada end pasta leiutajaks. Ühtedele ajalooallikatele tuginedes tõi pasta 13. sajandil Itaaliasse Marco Polo, kes naasis Hiinast kodumaale. Leidub tõendeid sellegi kohta, et ammu enne Marco Polo rännakuid tarvitati Hiinas toiduks tatra-, riisi-, nisu- ja sojanuudleid. Itaalia 16. sajandi ajaloolaste väitel leiutanud täidetud pastaroa aga keegi itaalia talunaine. Kuigi andmed pasta tõelise päritolu kohta on jäänud ähmaseks, teatakse täpselt, et selle tööstuslikku valmistamist alustati Napolis 15. sajandi hakul. Populaarne toit sai pastast aga alles 19. sajandil, mil tänu selle kuivatamise tehnoloogia väljatöötamisele paranes oluliselt pasta säilivus. Pasta omalaadsest välimusest tuletati pastale ka nimi - itaaliakeelne spagett tähendab otsetõlkes nöörijuppi, pasta aga tainast üldse. Pasta on spagettide, makaronid...
mujal Euroopas müüdavatele sortidele lisatakse ka lehmapiima. Väga erilise valge värvi ning tugeva soolase ja ürdise maitsega juust, mida kasutatakse pirukatäidistes, aga mis on ka Kreeka salati üks põhikomponente. Eri nimede all tuntakse seda kõikjal Lähis-Idas. fettuccine – lintnuudlid, pisut laiemad kui tagliatelle. Sobivad väga hästi kreemjate ning või baasil valmistatud kastmetega. filotainas – nisujahust, veest ja natukesest õlist valmistatud paberõhuke tainas, mis on eriti levinud Kreekas ja araabia maades ning millest küpsetatakse nii soolaseid kui ka magusaid pirukaid. Meil müügil külmutatuna. fines herbes (pr k) – tõlkes peened ürdid. Ürdisegu, mis tavaliselt koosneb petersellist, aedharakputkest, murulaugust ja estragonist ning millega maitsestatakse puljongeid, suppe, linnuliharoogi ja munatoite. Segul on ka mitmeid variatsioone olenevalt hooajast ja piirkonnast.
uskumused ja rituaalid, mis jõulu- ja aastavahetuse juurde käisid, olid kihelkonniti mõneti erinevad.Saaremaal anti kaalikad jõululauale (see oli rahvustoiduks enne kartuli jõudmist talupoja lauale). Samas paigas pidi ka või laual olema ja kui sellest lugu ei peetud, siis olla kogu suve lehma silmad vett jooksnud. Põhilisteks toitudeks olid aga kõikjal liha, sült ja kapsad - viimased ei puudu ka ilmselt üheltki tänapäeva peolaualt. Vanarahvas pajatab, et Toris keedeti pajas sealiha nisujahust valmistatud klimbileemes, ja hirmsasti kardeti õnnetust, kui sült kõvaks ei juhtunud minema ... Mõnel pool olid jõululaual soolaga keedetud oad, Helmes ja Hallistes herned. Ube süües lauldi Pärnu ümbruses: "Upid ümmer, upid suhu ja põmm põhku!" Kõik toidud tehti tavaliselt juba enne jõule valmis. Sangastes keedeti aga teisel jõulupühal nn küdüsesuppi ja just taolises järjekorras: liha ja kartulid pandud patta piimaga keema ning alles siis lisatud vorst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
