Referaat Lillkapsas Aivo Puusils Pm1b Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Morfoloogia 4.Paljunemine 5.Kasvatamine 6.Kasutamine 7.Kokkuvõte 8.Kasutatud materjalid 9.Tabel Sissejuhatus Refraadi teemaks valisin lillkapsa , sest see tundus huvitav . Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Lillkapsas on üheaastae rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. 1 Ajalugu Lillkapsa eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Köögiviljana tuntakse seda taime juba enam kui 2500 aastat.Egiptuses viljeldi lillkapsast juba 4. sajandil eKr.Euroopas levis ta kõigepealt Itaalias. 16
......................................................................3 Apelsinirull..................................................................................................................................4 Apelsinisalat................................................................................................................................5 Apelsinikeeks..............................................................................................................................6 LILLKAPSAS.............................................................................................................................7 Ajalugu........................................................................................................................................7 Kasutamine..................................................................................................................................7 Lillkapsas küüslauguvõiga..........................................................
Arvatavasti just seetõttu on soomlastel käibel kikerherne nimetusena ka kohvihernes. Kasutamise eripärad. Sarnaselt teiste kaunviljadega vajavad ka kuivatatud kikerherned väga pikka leotamist. Seetõttu eelistatakse läänemaailmas kerges soolvees konserveeritud kikerherneid, mis aga vajavad kindlasti sõelal nõrutamist ja hoolikat loputamist külma voolava veega. Nõnda uhutakse ära suur osa häirivaid soolegaase tekitavaid aineid. Lillkapsas · ladina k: [Brassica oleracea var.botrytis L.] Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. Supid, vormitoitud, salat. Puhasta lillkapsa õisikud lehtedest, lõika ära vars õisiku harunemiskoha lähedalt, pese ja pane 10-20 minutitks nõrka soola- või äädikalahusesse, et kõik röövikud ja putukad välja tõrjuda
Tartu Kutsehariduskeskus LM 14 Lenna Diana Vaab LILLKAPSAS Referaat Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Morfoloogia 4. Paljunemine 5. Kasvatamine 6. Kasutamine 7. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis 8. Teisendid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lillkapsas ehk Brassica oleracea var. botrytis on kapsa teisend, mis kuulub kapsasrohu perekonda. See on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. Eestis on lillkapsas nõutud köögivili, mis tänu impordile on meil nüüd ka aastaringselt kättesaadav. Ajalugu Köögiviljana tuntakse lillkapsast enam kui 2500 aastat. Selle eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr
madalamatki temperatuuri. mõnikord punaka 3x rohkem kui nt valge Fariza Imanova MK13-TE2 värvusega. peakapsas Lillkapsas e õisikkapsas Vars on silindrikujuline, Toiduks tarvitatavas lihakas Suurepärane Avanenud õisik ja tumedad kõige sagedamini on lehed õisikus leidubb rohkesti dieetköögivili.Teda võib plekid näitavad õisiku spiraalselt kõverdunud, asendamatuid kasutada nii toorelt, vananemist.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 KÖÖGIVILJA Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT......................................................................................
2 Antioksüdandid Seovad vabasid radikaale, mis lõhuvad molekule ja tekitavad mutatsioone pärilikkusaines Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C-; E- ja vitamiini A eelvitamiin ehk beeta karotiin Lisaks sekundaarsed ained: Flavonoidid ja karotenoidid ( tuntum beeta- karotiin)kõik pakuvad igakülgset kaitset 3 Seller Petersell Spinat Brokkoli Kapsas lillkapsas Tomat Paprika Küüslauk ja sibul Porgand Peet 4 Seller Aitab väljutada organismist vedelikku Sellerit võib ka söögikordade vahel dipikastmega näksida 5 Petersell Peterselli tasub süüa igal võimalikul juhul Sisaldab ohtralt kaaliumi, mis puhastab neere Eemaldab liigse soola ja alandab vererõhku 6 Spinat
Kevadine toidukorv ja palju vitamiine. 2. Menüü 2 Menüü Eelroog: Mahe brokkolip üreesupp (brokkoli, porgand, kartul, sibul, basiilik) Pearoog: Kanafilee riisi ja aedviljadega (kanafilee, metsik riis, porru, varsseller, lillkapsas, porgand) Järelroog: Kamavaht maasikatega (kamavaht, maasikad) 3. Kalkulatsioonikaardid 1. Mahe brokkolipüreesupp 3 KALKULATSIOONIKAART Roa nimetus Mahe brokkolipüreesupp Ettevõtte nimi Kuupäev 26.05.2011
Juustu dippikaste Valmistusained: 50g peenikeseks riivitud juustu sibulapulbrit hakkitud murulauku 150 g hapukoort tilli (maitse järgi) veidi soola Dippimiseks: 600 g värskeid köögivilju(kurke, tomateid, paprikaid, porgandeid lillkapsast) 100 g soolaseid küpsiseid Valmistusviis : Sega kõik kastmeained omavahel kokku ja maitsesta sibulapulbriga. Lõika porgandid ja kurgid kangiteks. Eemalda paprikast seemned ja tükelda suurtemateks ribadeks. Lõika tomatid sektoriteks. Lõika lillkapsas õisikuteks.
nimetus kapsas Peaaegu kõik kultuurid Ristõielised kurk Porrulauk, seller, hernes, ristik Kapsad ja suhkrupeet, kurk samale kasvukohale mitte enne 4 aastat. redis Teraviljad, kaunviljad ristik kaalikas Sõnnikut saanud kultuur Teine ristõieline sibul Kurk, varajane-kartul, pea-ja Samale kasvukohale mitte enne 4-5 aastat. lillkapsas hernes Hiline oder Taimed mida on pritsitud herbitsiitidega söögipee Kapsas, taliteravili, varajane oder Kartul t Aivo Puusild PM1B OTMK 2013
Menüü Külmad eelroad Tuunikala magusas tomatikastmes Vasikalihatarrend Täidetud praneeritud kana Juurviljavalik (lillkapsas, porgand) Dipikaste Soojad eelroad Täidetud soolaforelli rull kurgiga Suitsetatud seakoot Mehhiko Broiler Kalaroad Viinaga keedetud lõhe Aurus küpsetatud meriahven Liharoad Hakkliharoog lambalihast Magushapu sealiha Juustud Mozzarella affumicata Vacherin Mont d'Or Taleggio Magustoidud Kirju koer Marjad purutainas
Köögi ja puuviljad Köögi ja puuvilju tuleks süüavärskelt, kuna paljud toitained paiknevad koore all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes,
Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikkerss Salatsigur Endiiviasigur Juursigur Aedsalat Lõhnav kannike Suur mungalill Baklazaan Avokaado Magus paprikas Oliiv Kurk
Kairi Kuusemaa Sakslased on rahvus, mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu. Iseloomult on nad tagasihoidlikud, vaiksed ja kinnised. Püha Valentin ennekõike hullumeelsete kaitsepühak psühhiaatriakliinikuid helepunaste lintidega. Saksa rahvustoit on karrivorstid,kartuli ja kapsaga, juurde hautatatakse erinevaid köögivilju aga kindlasti peaks olema sees uba ja lillkapsas. 4,000 marki Põhilised koostisosad: vesi, HOPS, ja odra linnased. suuremad tootjad Põhja piirkonnas Saksamaa Beck, St. Pauli, Warsteiner, ja Krombach. Üks vanimaid õlu õlletehased maailmas Benediktiini Abbey ( 1040 a). Septembris Münchenis Õlu pidulikkus kestab kaks nädalat U 5 mln külastajat aastas. Kõige enam Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud riik (54). 2010 Võitis Lena"Satellite" http://www.youtube
3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolens 32.Spargel asparagus officinalis 33
Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuviljad Küüslauk Gouda juust Viinamarja mahl Sink Oad Mesi Mädarõigas Kim Chi Porrulauk Sidrun/laim Lehtsalat Herned Mango Seened Nektrariinid Oliivid Sibul Apelsini mahl Apelsin Paprikas Parmesani juust Pähklivõi Maapähklid Pirnid Hurmaa Hapukurk Pistaatsia pähkel Kõrvits (Mitte konservitud) Rabarber Kaalikas Sahhariin Päevalille õli ja sifkad Spinat
Menüü Eelroog: Cesari salat Salatileht, cesari kaste, röstitud saia kuubikud, juutu viilud, krevetid, sidruni sektorid ja maitseroheline Pearoog: Kanamedaljonid värviliste köögiviljadega Grillitud kana, lillkapsas, kollane ja punane paprika, hiina kapsas, porru ja väiksed peekoni ribad Kastmeks Sibula, tomati ja koore kaste Järelroog: Tomati-maasika gazpacho basiilikujäätisega Joogiks: Gaseerimata joogivesi ,,Vichy" J.P
usega liivsavi- heintaimed, 50x20- Peakapsad Ristõieline 2 +18-+20 -8 või saviliiv 6,0-7,5 teravili 30 30x40;4 kergemad Ei sobi 0x40;60 Lillkapsas Ristõieline 1 +15-+18 -2 liivsavi- 6,5-7,5 ristõielised x30 kergemad 50- huumusrikkad Ei sobi 60x40x5 Spargelkapsas Ristõieline 1 -7 liivsavi- 6,5-7,5 ristõielised 0
küüned, liigesed, kõhred ja luud ning järelikult sõltub nende seisukord otseselt askorbiinhappe küllaldasest saamisest. C- vitamiin neutraliseerib toiduainetes leiduvaid nitraate ja nitriteid ning ennetab sellega seedetraktis tekkida võivaid vähkkasvajaid. C-vitamiini parimateks allikateks on tsitrusviljad, kibuvitsamarjad, mustasõstramarjad ja -lehed. Rohkesti sisaldavad seda tähtsat ühendit ka kõik rohelised lehtköögiviljad, kapsad, kaalikas, tomat, lillkapsas, suvine ja sügisene kartul, paprika ning enamik marju- puuvilju. Cvitamiin aitab ära hoida viirushaiguseid ja külmetust, on vajalik sidekoe arenguks ja haavade paranemiseks. Kerge Cvitamiini puudus ilmeneb väsimusena (näiteks paljudele tuttav kevadväsimus tuleb just sellest), lihas ja liigesevaludena ning stressitaluvuse nõrgenemisena. Võib põhjustada ka nõrkustunnet, söögiisu langust, siniseid laike kehal, hingeldust, kehvveresust ja skorbuuti.
Paprika 7...10°C 95...98% 2...5% 2...5% Kurk 10..12°C 85...90% 3...5% 0...5% Avokaado 5...13°C 85...90% 2...3% 3...10% Küüslauk -1...0°C 60...75% 1...2% 0...15% Mustikas -0,5...2°C 90...95% 2...5% 10...20% Kõrvits 10°C 60% 5% 3% Roheline sibul 0°C 95...100% 2...4% 10...20% Lillkapsas 0...1°C 95...98% 2...3% 3...5% Redis 0°C 95...100% 1...2% 0...5% Kookospähkel 0...2°C 80...90% 0,2% 0...5% Ananass 7...12°C 85...90% 5% 10% Spargel kapsas 0...10°C 95...100% 0,5...2% 5...10% Sibul (sibul) 0...2°C 65...70% 1...2% 2% Vaarikas -0,5...0°C 90...95% 5...10% 15...20%
Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Elemendi ühentite kasutusalad: väetised,klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kaalium toidus Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes, eriti just taimsetes toiduainetes. Head kaaliumiallikad on nt: kuivatatud Virsikud, koorega keedetud Kartul, Spinat, kuivatatud Ploomid, Herned, Lillkapsas, Tomat, Apelsin, Porgand, Kapsas, Rõigas, Banaan, Rosinad, Aprikoosid, teraviljasaadused, Pähklid, Õunad, Seller, Päevalilleseemned jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi, nt Liha, Kalasaadused, Piim ja piimatooted. Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed/lõdvad lihased
pineapple ananass poached hautatud lemon sidrun crystal glasses kristallist klaas avocado avokaado paper napkin pabersalvrätik kiwi fruit kiivid counter lett peach virsik till kassa watermelon arbuus cutlery noad, kahvlid cauliflower lillkapsas tray kandik aubergine baklazaan dirty knife must nuga cabbage kapsas chipped glass klaasikild väljas beans oad cold soup külm supp peas herned overcooked üleküpsetatud mushroom seen steak lihatükk leek porrulauk wrong order vale tellimus
Itaalia köök Pauletta talmon 9a ksg Toiduained, mida itaalias kasutatakse Oliiviõli Tomatid Ansoovis Kapparid Artisokk Lillkapsas Viinamarjad Seened Oliivid Prosciutto sink Rukola Mozzarella söögiriistad Erinevad toitumistavad ajaloost Cucina altoborghese Cucina povera Kõrgema klassi kokkamis Põllumeeste ja linna traditsioonid, mis inimeste toitumistavad, eksisteerib renessanssi kes ei olnud nii jõukad. ajastust saati. Toitumistavade erinevused maakondade vahel Itaalias saab eristada 21 maakonda toitumistavade erinevuse järgi.
TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse õisi LILLKAPSAS BROKKOLI KAPSAS ARTISOK KARTUL Süüakse mugulat, mis on maa-aluse võsundi tipp, kuhu on kogunenud varuained MAAPIRN KÖÖGIVILJAD JAOTUVAD K A S V U A JA JÄ R G I ÜHEAAS TASED KAH EAASTASED M IT M E A A S T A S E D SAL AT PO RG AND M A IT S E T A IM E D TO M AT KAPSAD RABARBER
Külmakartlikele on liigne külm halvem kui soe. Külmumise tunnuseks on viljade pehmenemine, värvuse ja maitse muutumine. Viljade kiiret riknemist soodustab ka temp. järsk kõikumine Lühiajalisel säilitamisel ei ole soovitav paigutada vilju ühest kohast teise Niiskus rohkesti vett, mis kuivas ruumis aurustub. Viljad närtsivad, kuivavad rutem- eriti salatid ja ürdid. Viljade pakkimine aitab ära hoida vee aurustumist. Õhuniiksuse suhtes on pretensioonikad hiina kapsas, lillkapsas, rooskapsas, salat, kurk, roheline sibul, lehtseller. Mugulsibulale sobilik õhuniiskuse tase 65-75% Valgus vältida eredat valgust, sest osad viljad närtsivad ja muudavad värvust, osad hakkavad kasvama Aroom peale etüleeni eritavad ka aroomi. Puuviljadest tugevalõhnalised : õinad, pirnid, virsikud, gujaav. Köögiviljadest seller, kartul, porro, küüslauk. Erinevate viljade lõhnad kinnistuvad teistele, juurvilju ei säilitata puuviljadega koos.
mitmeid kordi kõik läbi teinud, tean täpselt, kuhu ja milleks toorained lähevad, ja teist mõtetki pole," räägib ta. Koos abikokaga on neil vajalikud tegevused lausa minutipealt paigas palju millegi tegemiseks, küpsemiseks jms aega kulub ning mis kell esimene roog serveeritakse. 6 7 Retsepte Röstitud Läänemere tursk selleri, lillkapsapüree ja võikastmega Vaja läheb: ·· 1 terve tursk ·· 200 g varssellerit, 1 lillkapsas ·· 1 l piima, 500 g võid ·· 20 cl valget kuiva veini (Hugel Gentil), 6 cl kanapuljongit, 1 spl mett ·· värskeid salatilehti (seller, verioblikas, till) ·· soola, valget pipart, muskaat-pähklit Valmistamine: ·· Enne tursa ostmist vaata talle silma silmad peavad olema kristallselged. ·· Fileeri kala ja lõika 120-grammisteks tükkideks. Mahlase tursa saladus on või, mida tuleb panna palju ning mis peab olema selitatud. Selitatud või on või ilma piimata. Selle
tugevdab taime seisukindlust. Samuti soodustab õhuliikumine atmosfäärikoostise reguleerumist. Õhu liikumisega on soodustatud CO2 juurdepääs lehtedele, see jahutab lehe temperatuuri, kuivatab niiskeid taimeosi ja mulda. Samas võib tugev tuul teha kahju. 8) Mullastik Tähtsaim kasvukeskond. Mullad jagunevad: liivmullad, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, turvasmullad Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis
Vesilahustuv antioksüdant veres ja koerakkudes. talituseks. Haavade normaalseks igemed,Valusad liigesed paranemiseks. Organismi Haavade paranemine aeglaselt. Leidub: Kibuvitsamari, must sõstar, vastupanuvõime tõstmiseks, Tõsine: rabamurakas, kiivi, spargelkapsas, papaia, kevadväsimuse ja stressi Skorbuut(lihasnõrkus, apelsin, aedmaasikas, sidrun, ananass, lillkapsas, peletamiseks. Aju normaalseks hammaste väljalangemine, mustikas, punane sõstar, mango, grepi, vaarikas. funktsioneerimiseks. kergesti murduvad luud) Osteoporoos.Tugev aneemia Vitamiin Bg (Folaat) Punaliblede tootmine, Keelepõletik Kasv. Kõhulahtisus
tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides. Kapsas Kapsast on tuntud kultuurtaimena juba vähemalt 4000 aastat. Seda kasvatatakse troopikast põhja poole kõikjal, isegi polaarjoone taga. Kapsa populaarsuse põhjus on lihtne: teda saab kogu aja tarvitada värskelt, hapendatult, kuivatatult, marineeritult ja muul viisil konserveerituna. Eestis kasvatatakse toiduks kõige rohkem valget peakapsast, üha enam levib lillkapsas, mis on Euroopas hinnatuim kapsateisend. Igapäevasemaks on saanud ka punane ja kähar peakapsas ehk savoia, nuikapsas ehk koolrabi, rooskapsas ehk brüsseli kapsas ja brokoli ehk spargelkapsas. C-vitamiini rohkem kui sidrunis Meie oludes hinnatavat C-vitamiini sisaldab valge peakapsas keskmiselt 50 mg 100 g kohta (50 mg %), s.o. umbes sama palju kui sidrun või apelsin (40 mg %), kuid kaks korda rohkem kui tomat, kuus korda enam kui porgand ja seitse korda rohkem kui õun
Lisatakse salatidesse ja kastmetesse, valmistatakse mahla. 22. Millised on seller liigid? Liigitus: leht-, vars- ja juurseller. 23. Millist värvi on tomati sort Mustlane? Koor on tumepunakas roheline, seest on küllastatud punane. 24. Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaug, oregano,šalottsibul,basiilik, petersell. 25. Millised köögiviljad on C-vitamiini rohked? 5 Paprika, tšilli, brüselli kapsas, brokkoli, lillkapsas, punane kapsas, spinat, petersell, rõigas, mädarõigas, roheline sibul. 26. Millist värvi võivad olla paprikad? On kollased, punased, rohelised, oranžid, valkjad ja mustjas-sinipunased paprikad. 27. Nimeta kõige väiksema kalorsusega (kõige veerikkamaid) köögivilju? Baklažaanid, paprika, porgand, kapsa liigid, spinat, till, porgand, kurk. 28. Anna kõrvitsale kasutussoovitusi. Värskena, salatistes, ahjus tehtud täidetud kõrvitsad, pannkoogid I teised dessertid,
närvikoes ja ajurakkudes. Mida põhjustab rasvade tarbimine? · suhrutõve · ateroskleroosi · südamehaigusi · naha kiiremat vananemist Millistes toiduainetes leidub rasvu? Rasvu leidub margariinis, kohukeses, kondiitritoodetes, küpsetistes, lihas, õlis, krõpsudes, majoneesides, friikartlites, piimas, juustus, kalades, pähklites, linaseemne õlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, kõrvitsaseemnetes, kõrvitsaseemneõlis, tofus ja pähkliõlis, lillkapsas, brokkolis ja rooskapsas, muskusmelonis, täisterades ning värsketes juurviljades ja küüslaugus jne. Tähtsamad rasvhapped: Omega-3 rasvhape: ·tugevdab immuunsüsteemi ·alandab vähesel määral vererõhku ·reguleerib kolesteroolitaset ·aitab vähendada diabeedi riski ·parandab verehüübivust ·puhastab veresooni ·leevendab reumat ja migreeni ·vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski ·karastab organismi külmetushaiguste vastu
Millest koosneb eine • Väikesed külmad suupisted (hors d´oeuvres) – võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vms, tavaliselt 3–4 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. • Munatoit – omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. • Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vms. • Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. • Aedviljatoit (légume) – soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin). • Salat (season) – enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. • Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu). • Magustoit (entremets) – tort, kook, puding, suflee või vorm. • Puuvili (dessert) – kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. • Kohv Millest koosneb lõunasöök • Puljong – (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega.
suurematele 1 pulber 3 korda päevas Üle 12 aastastele ägeda kõhulahtisuse perioodil (iste vesivedel) loperamiidi- preparaat vastavalt annustamise skeemile Sööge/jooge puljongit, suppe, mis aitavad asendada kõhulahtisusest tingitud mineraalide kaotust. Hoiduge rasvasest toidust, kuumadest ja külmadest jookidest ning kofeiinist Ärge sööge kiudaineterikkaid toite, sest need ergutavad sooletegevust (nt oad, lillkapsas, kapsas) Jooge päeva jooksul piisavalt vedelikku, toatemperatuuril joogid põhjustavad vähem probleeme kui kuumad või külmad joogid Tarvitage probiootilisi piimatooteid ja keefiri Lapse hoolduse võimalusi Pesta sagedasti käsi Peale roojamist loputada pepu (puhta veega), et vältida valuliku punetuse teket, vajadusel kasutada salvi (nt. BEPANTHEN) Peale põdemist võib teha piimhappebakteri kuuri (Gefilus, Enterol), et taastada normaalne soolemikrofloora.
Anisoole saab kasutada koostisosana parfüümides, nagu lahusti, vahe jahutust ja lähteaine sünteesib muud orgaanilised ühendid Bensoehape Värvuse ja lõhnata, kristalne aine. Sisaldub paljudes taimedes (nt pohlas ja jõhvikas) Kasutatakse konservimisvahendina ning ravimite ja lõhnaainete valmistamiseks Atsetofenoon Värvitu, viskoosne vedelik Esineb paljudes toiduainetes, sealhulgas õuna , juustu , aprikoos , banaan , veiseliha ja lillkapsas. Toodetakse lõhnaineid, mis meenutavad mandlit, kirssi, kuslapuud, jasmiini ja maasikast Kasutatakse ka nätsus.
Minu keskkonnakaitsealased harjumused OSTMINE 1. Minu tarbimine päeva jooksul. Toit: kohuke, lahustuv kohv, kohupiim, mustikad, riis, lillkapsas, sampinjonid, oad Kodukeemia: Fairy, Cif Hügeenivahendid: deodorant, dussigeel, Transport: jalgratas Meelelahutus: teleka vaatamine 2. Asjadest mida tarbisin olid Eesti päritolu kohuke, kohupiim ja mustikad. 3. Kõige kaugemalt oli pärit riis. 4. Uuringupäeval ei pidanud toitu prügikasti viskama. VESI 1. Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS:
ümara kolm korda või poolümara kujuga rohkem kui nt ning hele - valge peakapsas. kuni tumerohelise, mõnikord antotsüaanisisaldusest tingitult punaka värvusega. Nimi Maitse, kuju, värvus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus Lillkapsas ehk Lillkapsal on lihakas Toiduks Toiduks Avanenud õisik ja õisikkapsas õisik. Värv võib tarvitatavas kasutatakse tumedad plekid varieeruda valgest lihakas õisikus valmimata õisikut, näitavad kollakani. Lehed ja leidub rohkesti lehed ja juured õisiku vananemist juured rohelised
Toiduained Ühik bruto % 1 neto bruto x neto hind hind Kartul kg 0,150 40 0,093 1,500 0,930 0,450 0,068 Porgand kg 0,050 25 0,038 0,500 0,375 0,573 0,029 Mugulsibul kg 0,025 16 0,020 0,250 0,200 0,765 0,019 Toiduõli L 0,005 0 0,002 0,050 0,020 2,542 0,013 Lillkapsas külmutatud kg 0,034 0 0,034 0,340 0,340 0,065 0,002 Piim 2,5% L 0,063 0 0,063 0,630 0,630 0,070 0,004 Sulatatud juust kg 0,050 0 0,050 0,500 0,500 1,100 0,055 Köögivilja puljongikuubik kg 0,001 0 0,001 0,010 0,010 0,083 0,000 Till kg 0,005 50 0,002 0,050 0,020 6,475 0,032
❏ hapukapsas, esineda vere hüübivushäired. ❏ nõges, ❏ Võivad kergesti tekkida sinikad ja ❏ rooskapsas, verejooksud, nt. ninaverejooks ja ❏ spinat, ❏ nisuidud, veritsevad igemed. ❏ lillkapsas, ❏ Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ❏ sojajahu, ning maksakahjustused vähendavad K- ❏ spargelkapsas, vitamiini sünteesi. C-vitamiinid ❏ rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest, ❏ organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks,
roheline sibul; riis) UTEL Mustika- Tallekarree Lillkapsa- Seafileemedaljonid LAUPÄEV E mozzarellasalat, jäätee köögiviljadega, piim püreesupp, mahl (lillkapsas, läätsed, kartuliga, keefir (sea sisefilee, kartul, (mozzarella, (tallekarree, vesi) sibul, või, rosmariin, mustikad, lehtsalat, porgand, sibul, õli, pipar) meresool, must paprika,
V2 esimese filtraadi maht, mis võeti Pb atsetaadiga käsitlemiseks, ml V3 segu üldine maht, mis saadi uuritava proovi ekstraheerimisel, ml V4 teise filtraadi maht, mis võeti indofenoolilahusega tiitrimiseks, ml g uuritava aine kaalutis, g 100 koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks. X = (2,15-0,1) · 88,03 · 0,001 · 15 · 100 · 100 / 10 · 10 · 25,96 = 10,4 mg% Järeldused Lillkapsas ise sisaldab palju C vitamiini. Lillkapsas kaob umbes 35% C-vitamiinist. C vitamiin on vees lahustuv, ja seega see läheb keeduvette. Keeduvee võib sisaldada kuni 85% algsest C-vitamiini kogusest. Tegelikult C vitamiini sisaldus peab olema rohkem kui minu katses. Katse viga võis tulla ebatäpsel tiitrimisel või selles, et toores lillkapsas oli ka hoitud valguse käes. Mee kvaliteedinäitajad Teooria
Tähtsamad söögikorrad on: Hommikusöök Eine Lõuna Õhtusöök Hommikusöök Petit Déjeuner Värske sai (baguette, croissant vms) Kuuma piimaga kohv (cafe au lai) Kuum sokolaad (chocolat chaud) Moos (maasika-, aprikoosi) Või Eine Ehk Déjuner, mida pakutakse 13.30-14.00 ajal : Eeltoit (võileib, kala, salat) Munatoit (omlett, keedetud muna või vormis muna) Kalatoid (keedetud, praetud, kastmes vms) Lihatoit ( soe, külm, kastmega) Aedviljatoit (herned, oad, lillkapsas, üleküpsetatud) Salat (enamasti lehtsalat oliivõliga) Juust Magustoit (tort, kook, pudinf, suflee) Puuvili (kirsid, banaanid, viinamarjad, kompott) Kohv Lõuna Ehk Diner serveeritakse kell 17.00-18.00 Puljong või püresupp lisandiga Kala (kartulitega, keedetult või praetult, kaste) Liha (aedvili, kaste) Aedviljatoit (keedetud, praetud, aurutatud, vorm) Juust Magustoit Puuvili Kohv Õhtusöök Pidulikul juhul apertiiv Puljong Ühepajatoit Leib Kohv Veinid
Ühe portsjoni kaal: 215 g Vajaminev kogus (portsjonite arv): 10 Sisesta netokaalud !!! Külm- ühik töötlus- 1 Toorained (kg, l, tk) 10 BRUTO kao % 10 NETO BRUTO 1 NETO lillkapsas kg 1.000 20 0.800 0.100 0.080 mugulsibul kg 0.095 16 0.080 0.010 0.008 piim 2,5% l 1.000 1.000 0.100 0.100 taluvõi kg 0.060 0.060 0.006 0.006 rõõsk koor 35% l 0.200 0.200 0.020 0.020 nisujahu kg 0.060 0.060 0.006 0.006 sool 0
· kassatsekk 20. Antistaatilised puhastuslapid · on ühelt poolt karvastatud · on kahelt poolt karvastatud · on venivad 21. Millal tuleb tarbijale anda võimalus vabalt tutvuda müügigarantii tingimustega? · pärast müügilepingu sõlmimist · enne müügilepingu sõlmimist · tarbijal puuduvad sellised võimalused üldse 22. Millise kapsal on söödavaks osaks valmimata pung · lillkapsas · rooskapsas · käharpeakapsas 23. Kuupäeva Parim enne saabumisel: · võib toodete edasi müüa eraldi märgistatuna · toode eemaldatakse lõplikult müügilt · toodet tuleb müüa poole odavamalt 24. Kuidas nimetatakse soolatud ja looduslikes tingimustes kuivataud kala · vinnutamine · steriliseerimine · külmkuivatamine 25. Mida tähendab netokogus? · pakendiga kaup
54.Köögiviljade töötlemisviisid. - hapendamine, - soolamine, - marineerimine, - konserveerimine, - kuivatamine, - külmutamine. 55.Erinevad kapsateisendid. Kapsal on umbes 400 teisendit ja vormi. Need sarnanevad üksteisega: - struktuurilt, - omadustelt. Erinevad: - kuju, - tüübi, - värvi poolest. Rohkem tähelepanu vääriksid: Valge peakapsas, dekoratiivkapsad. - punane ja kähar peakapsas,- lillkapsas, - spargelkapsas ehk brokoli, - nuikapsas, - rooskapsas ehk brüsseli kapsas, - pekingi kapsas, - paksoi. 56.Maailma suurimad kapsakasvatajad. - Hiina, - Korea, - Indoneesia, - Jaapan, - USA, - Venemaa. 57.Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas. Mineraalainetest leidub: - kaaliumi - kaltsiumi - fosforit - magneesiumi - naatriumi Vitamiinidest sisaldab C- (30 – 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 58
ja kooridaning ningkeeta pehmeks tükeldada soolaga julienne maitsestaud ribadeks, vees. ja puhastada ning lõigata sibul koorida 2. Lillkapsas samuti ribadeks,puhastada ja pesta ning pannil kuumutada võikeeta ning pehmeks soolaga maitsestatud õrnalt kuumutada vees.ribasid. porgandi ja sibula 3. 2. keedetud Lisada mesi, kartul riivida võikuni
Aed- raudürt Verbena x hybrida 1 V 18-20 C 20-30 päeva Haage pruudisõlg Zinnia haageana 1 21-23 C 5-7 päeva Peruu pruudisõlg Zinnia peruviana 1 21-23 C 5-7 päeva Rooskapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Hiline kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Lillkapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Tomat 1 20-25 C 5-6 päeva Füüsal 1 20-22 C 7-8 päeva Aedsalat 1 15-20 C 2-3 päeva Aedtill 1 16-17 C 2-3 nädalat Redis 1
Karamelli kommid Tsehhi 23,00 E104, E129, E133 Shokollad KitKat Bulgaaria 5,90 maitseained Näts Poola 11,90 E420, E422, E965, E414, E421, E951, E950, E171, E500, E903, E320 Shokolaad Twix Eesti 7,90 maitseained Kanasink Eesti 13,90 E450, E407, E451, E621, E301, E250 Süg.kül. lillkapsas Eesti 15,70 Või Eesti 15,50 Sinep Läti 6,00 E415 Välismaa toodete tarbimise põhjuseks on kindlasti nende puudumine kodumaal. Teiseks põhjuseks on eestimaiste toodete kõrgeim hind kui välismaa omadel. Tudengitena me jälgime eriti hinna ja kvaliteeti suhet. Sellepärast ka ostame näiteks eesti sinepi asemel läti toodangut, sest leiame, et selle hind ja kvaliteet on rohkem tasakaalus
Põhivärvid on üldiselt tugevad ja neid kasutatakse samaaegselt harva, kuna nad konkureerivad omavahel. Tulemuseks on kiire küllastumine. Põhivärvina sinist praktiliselt ei ole. Aga... Joonis 1 Sinine värv toidus Vaata ka alapeatükki ,,Sinine värv toidus" Heaks efekti värvide kasutamisel annab heleda värvitu põhjavärvi kasutamine näiteks salatis, mille taustal puhtad värvid tulevad paremini esile. Heledaid komponente on palju (lillkapsas, mustjuur, pastinaak, pärlsibul, keedetud sibul, valge paprika, hele varsseller, redis, juurpetersell, hiina kapsas jne). Erinevaid värviühendamise põhimõtteid rakendades muudetakse erinevad salatid teineteisest selgelt erinevateks. Külmutatud köögiviljade värvide kavandamine annab palju teooria teostamisvõimalusi. Nendega sobivad vastandvärvid, erinevad sama värvi toonid, külmasooja jne kontrastid. Võimaluste korral kasutada mõnd tuhmi heledat värvi,
Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pingsalt häälduv s pärast l-i, m-i, n-i, r-i (nt: kurss, pulss). 4. Poolitamine Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi (nt: te-re, va-na). Mitme kaashääliku järjendist kuulub ainult viimane järgmisesse silpi (nt: krus-sis, suhk-rut). Kahekordne täishäälik või diftong kuulub ühte silpi (nt: loo-bu-ma; lao-tus).
annaabi.ee 
