Tüüpilisteks kaebusteks on iiveldus, isutus, kõhuvalu ja palavik, harvem lihaste ja peavalu. Uriini tumenemisel esmased kaebused kaovad ning tekib esmalt silmavalgete ja seejärel naha kollasus, mis kaob tavaliselt kahe nädalaga. Kaasnevad haigused (krooniline B- või C- hepatiit, HIV infektsioon, alkoholi kuritarvitamine, südame-veresoonkonna haigused) tõstavad haiguse tõsiduse riski, seetõttu põevad just vanemaealised raskemini. Kuidas hepatiidi vastu vaktsineerida? A-hepatiit pole probleemiks niivõrd haiguse raskuse, kuivõrd võimaliku paljude inimeste samaaegse haigestumise tõttu, seetõttu on arukas vaktsineerida inimesi, kes on reisimas A- hepatiidist ohustatud aladele, samuti neid, kes on tööalaselt seotud meditsiini, lasteasutuste, toidu ja militaaralaga, veeni süstivaid narkomaane, homoseksuaalseid mehi ja kroonilise maksahaiguse põdejaid. Reisimisel ohustatud aladele tuleb hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt
Ulatuslik vaktsineerimine on teinud lõpu rõugetele ja polüomüeliidile. Rahvas ruttab igal sügisel gripivastast vaktsiini manustama ning lapsi pommitatakse hulga vaktsiindega veel enne, kui nad on saanud kuueaastaseks. Isegi lemmikloomad saavad oma süstid. Vaktsiinitööstus on tohutu ning visiidid arsti juurde tähendavad head äri ka pediaatritele, perearstidele ja veterinaaridele. Miks vaktsineerida? Vaktsineerimine on elustiil haigusi ennetav käitumine. Vaktsineerides tõstame organismi loomulikku kaitset, mis annab võimaluse tõsistest haigustest hoidumiseks. Tänu vaktsineerimisele on kadunud inimkonda sajandeid räsinud katku ja rõugeepideemiad.difteeria,lastehalvatus,läkaköha,teetanus need tõved on tänaseks peaaegu unustatud just tänu vaktsineerimisele. Tänapäeval on aga üles kerkinud uued probleemid (näitekas emakakaelavähk) ja
Läkaköha Läkaköha Nakkushaigus. Mis kulgeb ägedate köhahoogudega. Põhjustab bakter Bordetella pertussis. Väga nakkav haigus, eriti lastekollektiivides. Levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Sümptomid Haigus algab hingamisteede nakkusele sarnanevate sümptoomidega. Lapsel on kerge köha, nohu ja väike palavik, nõrkus ning jõuetus. 12 nädala möödudes köha tugevneb ning muutub hootiseks. Vaktsineeritud lastel ja täiskasvanuil kulgeb läkaköha gripilaadsete sümptoomidega, kaasneb ka kurguvalu. Köha võib kesta 13 kuud, iseloomulikud on ka öised köhahood. Ravi Raviks kasutatakse antibiootikumi erütromütsiini. Köhavaigistitest pole tavaliselt läkaköha puhul abi ning neid ei soovitata kasutada. Alla 6 kuu vanuseid lapsi ravitakse haiglas, kuna nendele on haigus eluohtlik. Et nakkuse levimist vähendada, eraldatakse haige laps tei...
Mis on pneumokokk? · Ladinakeelne nimetus - Streptococcus pneumoniae · Gram-positiivne kaksikkerabakter · Avastasid sõjaväearst dr.George Miller Sternberg ning prantsuse keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur. Kus võib leiduda pneumokokke? · Täiskasvanute (510%) kui ka laste (2040%) ninaneelus. · Inimeselt inimesele - kas otsesel kokkupuutel limaskesta sekreediga või piisknakkuse teel. · Loomad või putukad bakteri kandjaks ega levitajaks ei ole. Pneumokokk-infektsioonid · Puuduvad ealised piirid. · Sagedamini haigestuvad väikelapsed ja eakad inimesed. · Haiguse tekke riskigrupp - lapsed, kes viibivad sageli samas ruumis teiste lastega. · Haigused on raske kuluga ja võivad viia tõsiste tagajärgedeni. · Infektsioonid on probleemiks nii arenenud kui ka arengumaades. ...
Krooniline haigus aga kestab elu lõpuni, haigusnähud tekivad ning kaovad hooti. (http://vaktsiin.ee/hepatiit/) 1.1 Kuidas hepatiidid levivad? A- ja E-hepatiit on haigused, mis levivad saastunud vee, toidu ja inimeste halva hügieeni tõttu või sugulisel teel. Need esinevad peamiselt kuuma kliimaga maades. Selle ärahoidmiseks tuleks reisimisel hoiduda keetmata veest, jääga jahutatud jookidest ja töötlemata puuviljadest. A hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida, E hepatiidi vastu aga seda kahjuks teha ei saa. B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel, viirusega saastunud verega või süljega. Mõned viiruse levikuvõimalused on ka tätoveeringute tegemine, keha augustamine, verega seotud meditsiiniprotseduuride teostamine ja süstalde korduv kasutamine. B hepatiiti võib ema ka nakatada oma sündimata loote raseduse ajal. B hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida, C hepatiidi vastu aga seda kahjuks teha ei saa. (http://www
tallikeskkond oleks võimalikult tolmuvaba, õhurikas, hästi ventileeritud. sageli põhjustavad hingamisteede allergilist reaktsiooni näiteks tallisoojustuses pesitsevad viiruse eosed. Nakkushaigused · Nakkushaigused on põhjustatud haigustekitajate poolt ja need levivad hobuste hulgas kontakti või piisknakkuse kaudu. · Sporthobuseid, kes liiguvad väga palju ringi erinevas keskkonnas ja erinevate teiste hobuste hulgas, on mõistlik vaktsineerida nakkus -haiguste suhtes. Siinkohal toon põgusa ülevaate mõningatest nakkushaigustest. Eesti Ratsaspordi Liit 11 Veterinaaria Bakteritest põhjustatud haigused Teetanus ehk kangestuskramptõbi. · Teetanuse tekitaja olemas 90% mullaproovides, hobusel, kaamelil ja muulal on teetanusetekitaja alati olemas ka soolestikus. Anaeroobne bakter, mis vajab arenemiseks
• Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti • Mõnda piisknakkust saab ennetada vaktsineerimisega • Vältida kontakti haigega Vere ja muude kehavedelike kaudu levivad viirused Vältimiseks: • Kasutada kaitsevahendeid • Kasutada ühekordseid süstlaid • Protseduuridel kasutada kummikindaid • Vaktsineerida Nt. papilloom viiruse vastu • Vältida alkoholi ja uimasteid Saastunud vee ja toidu kaudu levivad viirused Vältimiseks: • Pese käsi • Puu- ja juurviljad pesta enne söömist • Ära tarbi saastunud toitu ja joogivett • Vaktsineerida Eriti enne reisimist Nt. A-hepatiidi ja rotaviiruse vastu • Vältida kontakti haigega Loomade kaudu levivad viirused • Levivad looma hammustamisel süljega, looma verega, ka nakatunud looma pastöriseerimata
Inimest nakatavad viirused herpesviirused RNA viiruste puhul ei saa olla väga pikka immuunsust. herpes simples viirus- epiteelkoe rakke nakatab, levib närvisüsteemis Tuulerõuge viirus- herpes viiruse alaliik. Tekivad rõugesarnased täpid, kui ära põdeda, peaks olema eluaegne immuunsus. Võimalik vaktsineerida. Herpes barri viirus- 90% inimestest on nakatunud sellesse, kandub üle süljega (nakkuslik suudeldes) võib põhjustada kasvajaid. Bapiloon viirused Bapiloon viirused paljunevad epiteel koe rakkudes. Onkovalk- rakuvohamist põhjustavad. Põhjustavad heakoelised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Enam kui 90% emakaela vähkidest on põhjustatud bapiloon viiruste põhjustades. Võimalik vaktsineerida (suhteliselt kallis, mõistlik enne suguelu haigust). Muud viirused
Gripp levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sama oluline on ka levik saastunud käte abil. Köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Seetõttu tuleb alati midagi suu ette panna (nt varrukas, taskurätik). (Gripi info) Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiin hakkab mõjuma 10-14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad. Enamik gripiviirusi allub ka viirusevastastele ravimitele. Kuna ravimid on retseptiravimid, siis määrab vajaliku ravimi arst. Antibiootikumid gripi puhul ei aita. (Gripi info) 4.2. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus. Haiguse tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis kuulub herpesviiruste perekonda. Tüsistustena võivad tekkida naha sekundaarne bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide
hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) või sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. 2.) T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahetult rünnata ja hävitada (lagundada). Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid. Immuunsust saab tugevdada näiteks vaktsineerimisega. Nakkushaiguste vastu saab vaktsineerida vastava tõve tekitaja antigeenidega. Organismi viiakse viirustest ja bakteritest, nende osistest või mürkidest valmistatud vaktsiini, millele keha reageerib antikehade (kaitsekehade) moodustamisega. Tulemuseks on immuunsus. Vaktsiinides kasutatakse nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis ei põhjusta haigestumist. Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu.
hakkavad tänu oma kroonilistele 3. Vaktsiinide kõrvalnähud • Kui laps on peale vaktsineerimist loid, magab ebatavaliselt kaua või vastupidi kiljub/kriiskab, “viskab silda”, nutab lohutamatult pikka aega, ei maga enam öösiti, siis on need hoiatussignaalid vanematele, et lapsel võib olla vaktsiinist ajukahjustus. Kuna iga järgnev vaktsineerimine teeb kahjustuse ainult hullemaks, on põhjust tõsiselt järele mõelda, kas reaktsiooni kogenud last edaspidi enam vaktsineerida. 4. Haigused, mille põhjustajateks arvatakse olevat vaktsiinid. • Astma, allergiad, autism, vähk, leukeemia, reuma, suhkruhaigus, hällisurm - nende kõikide (üheks) põhjustajaks peetakse vaktsineerimist. • Arvatakse, et vaktsineerimine on peamine hällisurma põhjustaja. 5. Vaktsiinid on ebaeffektiivsed • Iga inimene, tema immuunsüsteem ja haiguse kulg on erinevad. Vaktsiinid on aga loodud põhimõttel
ajaks organismi ja tulemuseks on AKTIIVNE immuunsus.Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ei haigestu üldse või põeb haigust nõrgalt läbi. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu valmis antikehi on tulemuseks PASSIIVNE immuunsus. Aktiivne immuunsus tekib vaktsineerimise tagajärjel ja kestab elu lõpuni. Passiivne immuunsus tekib siis kui organismi viiakse valmis antikehi, ning immuunsus kestab lühikest aega. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant.Sellega alustatakse juba varases lapseeas. Meie riigis on programm, mille alusel vaktsineeritakse inimesi nende haiguste vastu: duberkuloos, lastehalvatus, difteeria, läkakõha, teetanus, mumps, leetrid, punetised. Vabatahtlikult võib ennast vaktsineerida gripi ja puukentsefaliidi vastu. Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole vaktsiine ja tuleb jälgida tervislikke eluviise (näiteks pole vaktsiin HIV-viiruse vastu).
lõplikult kindel olla selles, kas loom põdes marutaudi või mitte, laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Kuna uurimismaterjaliks on ajukude, ei saa elusloomalt proovi marutaudi uurimiseks võtta. Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab veterinaararst. Kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi marutaudi vastu? Kuna ligikaudu 90% inimestel esinevatest marutaudijuhtumitest on põhjustatud marutaudihaige lemmiklooma (tavaliselt koera) puremisest, tuleb vaktsineerida oma koer(ad) või kass(id) marutaudi vastu. Esmakordselt tuleb koeri ja kasse vaktsineerida 34 kuu vanuselt, edaspidi tuleb looma vaktsineerida vaktsiiniga kaasasolevas infolehes toodud sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Vaktsineerimise läbiviinud loomaarst teeb märke
Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks ravimiteks (nt lamivudiin või entekaviir). Need ravimid takistavad viiruse paljunemist. Ravi edukus sõltub kasutatavast ravimist ja B- hepatiidi viiruse tüübist. B-hepatiiti haigestunutele ei ole efektiivset spetsiifilist ravi, 85-90% haigestunutest paranevad 6 kuu jooksul, aga jõuetud ja alkoholitalumatus võivad kesta üle aasta. B-Hepatiidi vaktsineerimine Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik vaktsineerida, et nakatumist vältida. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse: imikuid (korraldavad neonatoloogid ja perearstid) 13-aastased lapsi, keda pole imikueas immuniseeritud (korraldavad kooliarstid) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi (korraldab TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste kabinet) meditsiinikoolide üliõpilasi (korraldavad vastavad õppeasutused) Vaktsineerimine on näidustatud:
haigustekitajast. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha ja paljude teiste haiguste tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus ja inimene ei haigestu nendesse haigustesse uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini. Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus. Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. Kui
nakkusohtlikud (6)___ ööpäeva enne. Viirushaigus (5) Bakter (5) Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4 Paiguta järgmised haigused edasikandumismeetodi kaupa õigesse lahtrisse: Tuulerõuged, B-Hepatiit, Marutõbi ,Mumps, Herpes, Sarlakid, Botulism, Teetanus, Difteeria ja Süüfilis. Ülesanne 5
Seda peeti isegi meditsiiniliseks mõrvamiseks ning andekal vaktsiiniloojal oli oponente isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 19. sajandi lõpul Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 inimese katku vaktsiini. Kõhutüüfuse vaktsiini üks loojaid Almroth Wright soovitas nimelt vaktsineerida Briti armee sõdureid. Vaktsiin tehti valmis, kuid vastased saavutasid selle, et vaktsiinikastid visati Southamptoni sadamas üle laevaparda merre. Totruse tagajärg oli katastroofiline kõhutüüfusesse nakatus üle 58 000 sõduri, suri 9000. Seda oli mitu korda rohkem, kui hukkus kuulide läbi. Esimese maailmasõja järel jätkati vahepeal katkenud uute vaktsiinide loomist. Difteeria vaktsiini (toksoidi) valmistas esimesena Gaston Ramon 1923. aastal ning teetanuse
olla selles, kas loom põdes marutaudi või mitte laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Kuna uurimismaterjaliks on ajukude, ei saa elusloomalt proovi marutaudi uurimiseks võtta. Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab arst. (wrongdiagnosis) 4 2.Kuidas ennetada marutõve? Kuna ligikaudu 90% inimestel esinevatest marutaudijuhtumitest on põhjustatud marutaudihaige lemmiklooma (tavaliselt koera) puremisest, tuleb vaktsineerida oma koerad või kassid marutaudi vastu, kusjuures marutaudi vaktsiin on tasuta riigi poolt. Esmakordselt tuleb vaktsineerida koeri/kasse 3-4 kuuselt ja edaspidi vastavalt ravimi juhisele, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste loomadega, kelle käitumine on ebaadekvaatne. Samuti tuleb eelkõige lastele õpetada, et võõraid kodu-ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna. Hulkuvatest
antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) v õ i sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. · T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahe tult rünnata ja hävitada (lagundada). Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid. Vaktsiiniga sissetungijate vastu Nakkushaiguste vastu saab vaktsineerida vastava tõve tekitaja antigeenidega. Organismi viiakse viirustest ja bakteritest, nende osistest v õ i m ü rkidest valmistatud vaktsiini, millele keha reageerib antikehade (kaitsekehade) moodustamisega. Tulemuseks on immuunsus. Vaktsiinides kasutatakse nõrgestatud v õ i surmatud haigusetekitajaid, mis ei põhjusta haigestumist. Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning
oksendamine ja sellega kaasnev iiveldus Ennetamine oluline on elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine värskete juur ja puuviljade pesemine (soovitavalt sooja jooksva veega) puhta joogivee tarbimine reostunud veekogudes mitte viibimine Vältida tuleks epideemia piirkondi Ravi Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi, ampilitsiini või ofloksatsiini Kindlasti tuleb lasta end vaktsineerida,eriti enne reisimist ebapiisavate hügieenitingimustega piirkondadesse (nt. Aafrika, Kaug Ida ja India piirkond, Lõuna Ameerika riigid) Tänan kuulamast!
On olemas A, B, C, E ja D hepatiit Tuntumad on A, B ja C hepatiit Hepatiidid erinevad levikuteede, raskuse ning kulu poolest Sümptomid on sarnased. A-hepatiit healoomulise kuluga haigus, mis levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. Haigusnähud:väsimus, nahk võib muutuda kollakaks, palavik ja oksendamine; Üldjuhul kulgeb haigus soodsalt. Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse. A-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida B-Hepatiit Nakkushaigus Iseloomulikud tunnuseds: naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Levik: suguline ja veri Maksa kärbumine Maksavähk Vaksiin C-Hepatiit Levib peamiselt nakatunud vere kaudu, Organismi võitlus hepatiidiga on raske 80% nakatunetest areneb välja krooniline C-hepatiit Maksa kärbumine Maksavähk Tänan kuulamast
Gripp (Influenza) Eliis Pints 9b Kadrioru Saksa Gümnaasium Levik Levib piisknakkusena: köhides, aevastades või süljepiiskadega saastunud esemete kaudu Kindel levimispiirkond puudub Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp
kasutamisel ja HIV- positiivselt emalt lapsele. v Inimene nakatub HIV-nakkusesse, kui see satub tema veresüsteemi. KUIDAS RAVIDA? v HIV- nakkust ja AIDS-i EI SAA VÄLJA RAVIDA! v Olemasolevad ravimid leevendavad haigustunnuseid, tugevdavad immuunsüsteemi vastupidavust, pikendavad inimese eluiga ja töövõimet. MIDA VEEL TEADA? v HIV- nakkuse vastu ei saa ennast vaktsineerida, seda saab ennetada! v Nakatunud inimesed võivad tunda end tervetena. Nad ei pruugigi teada, et neil on viirus ning nad võivad teadmatuses teisi nakatada. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Ravivõimalused Haige tuleb toimetada kiiresti haiglasse. Spetsiifiline ravi on olemas vaid herpesviirustele. Muu ravi on enamasti sümptomaatiline ehk haigusilminguid leevendav: voodireziim, palaviku alandamine, vedeliku tasakaalu jälgimine, krampide vastane ravi jms. Ennetamine Haiguse vältimiseks on oluline alati korralikult välja ravida viiruslikud põletikud hingamisteedes ja mujal. Tuleb olla ettevaatlik loomade ning putukatega kokkupuutel. Lapsi tuleb kindlasti vaktsineerida tüüpiliste lastenakkuste vastu. AITÄH KUULAMAST!
• B-HEPATIITI HAIGESTUNUTELE EI OLE EFEKTIIVSET SPETSIIFILIST RAVI, 85- 90% HAIGESTUNUTEST PARANEVAD 6 KUU JOOKSUL, AGA JÕUETUS JA ALKOHOLITALUMATUS VÕIVAD KESTA ÜLE AASTA. B-HEPATIIDIST VÕIB KUJUNEDA KROONILINE HEPATIIT, MIS VÕIB ARENEDA MAKSATSIRROOSIKS, MAKSAVÄHIKS NING PÕHJUSTADA SURMA VAKSINEERIMINE • KOLMANDIK MAAKERA ELANIKKONNAST ON INFITSEERITUD B-HEPATIIDI, KOKKU SUREB B-HEPATIIDI TAGAJÄRJEL ÜLE MILJONI INIMESE AASTAS. B- HEPATIIDI VASTU ON VÕIMALIK END VAKTSINEERIDA. KASUTATUD ALLIKAD: • HTTP://WWW.HIV.EE/ET/MUUD-SAGELI-HIV-GA-SEOTUD-HAIGUSED/HEPATIIT /HEPATIIT-B • HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/B-HEPATIIT
suhtuda Septilist vormi iseloomstab hemmoraagiline lööve 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Puukentsefaliit Puuk-borrelioos Puugi "hammstuspiirkonnas" punetav laik Tekitaja viirus Tekitaja viirus Kahelaineline palavik Võimalik levik kitsepiimaga Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik Plaaniline vaktsineerimine Võimalik vaktsineerida Kahelaineline palavik Kõhulaihtisuse esinem0ine 13. Nimeta tekitajad Puukborrelioos Gripp Salmonelloos IV rühm 1. Milline järgmine fakt(id) on õige(d) Patogeensus on mikroobi organismi tungimise võime mida patogeensem on mikroob, seda rohkem suudab ta püsida keskkonnas patogeensuse järgi on oportunistlikel mikroobidel väiksem võime haigusi esile kutsuda kui tõelistel patogeenidel
Borrelioos Mis on BORRELIOOS? Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid Avastati 1970a USA-s See nakkus esineb imetajate ja lindude veres Levib puukide vahendusel Haiguse kandjaks on spiroheet, Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel Väsimus Iiveldus Seljavalud Kerge palavik Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud Peavalu Üldine nõrkus Liigeste ja lihastevalud (võivad pikalt kesta; krooniliseks muutumine) Pearinglus Kaalu langus Borrelioosi puhul eristatakse: a) Varast vormi- (90%) esineb juhul, kui puugihammustusest on möödunud vähem kui kuus kuud b) Hilist vormi- korral on haigussümptomid kestnud üle kuue kuu ) Haiguse algusjärgus on paranemine hõlbus ) Avasta...
ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiiti diagnoosib arst vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal. Arst võib teha ka lisaanalüüse, et määrata kindlaks maksakahjustuse ulatus. B-hepatiidi diagnoosi kinnitavad ja haiguse raviga tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidi ravis kasutatakse viirusevastaseid ravimeid ning ravi eesmärk on vähendada maksapõletiku või kahjustuse ulatust. B- hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida. Organismi immuunsüsteemil on C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda kui A- ja B-hepatiidist. Seetõttu areneb üle 80 protsendil inimestel, kes on nakatunud C-hepatiidi viirusega, välja krooniline C-hepatiit. Nende maksakude kahjustub ning haiguse lõppstaadiumis võib tekkida maksapuudulikkus või isegi maksavähk. See kõik toimub tavaliselt väga pika aja jooksul. C-hepatiiti põdevate inimeste maksa seisund halveneb väga erineva kiirusega ning seda ei ole võimalik täpselt prognoosida
nakkust kanda võivate lindudega · Tuleb kaitsta/katta kodulindude söötmispaiku · Mitte lubada lindlasse võõraid linde Inimestel vältimiseks · Kui oled võõraste lindudega kokku puutunud, pese käsi. · Mitte puudutada haigeid või surnud linde. · Reisides välismaale, eriti Kagu-Aasiasse, olla ettevaatlik veekogude läheduses, mis võivad olla saastatud. · Lasta ennast vaktsineerida, enne riskipiirkonda reisimist. Kasutatud kirjandus http:// www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Nakkushaigused/J2rvelaid_linnugripp.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Linnugripp http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/controlmeasures/avian/docs/ten_key_facts_abou Aitäh kuulamast!
tõvestavad bakterid(eritavad baktertoksiini-mürki, mis põhjustab haigusi ja vahel ka surma. Bakterid satuvad organismi:1)sissehingatava õhuga-tuberkuloos 2)toidu ja joogiga- düsenteeria 3)läbi vigastatud naha-teetanus 4)läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega-süüfilis 4)siirutajate vahendusel-entsefaliit. Kui tahad vältida nakatumist nakkushaigustesse, siis pese tihti käsi, lase ennast regulaarselt vaktsineerida, hoidu haigetest inimestest kaugemale, söö kasulikke vitamiine(nt c-vitamiin) ning ära lase mustusel haava sisse sattuda.
tuleks: ära toida metsloomi anna lemmikloomale toit ette korrapäraselt ja ära jäta poolikut söögiportsu õue komposti tee kinnises kastis vaata, et jäätmemahuti kaas oleks korralikult suletav ja alati kinni selgita ka naabrile, et linnades ja asulates metsloomi ei tohi metsloomi toita. Kuidas koduloomi metsloomadel levivate haiguste eest kaitsta? Taludes tuleks jälgida koduloomade pidamisel ohutusnõudeid. Mitmete haiguste puhul saab loomi vaktsineerida. Lasta veterinaaril regulaarselt kontrollida talus olevaid loomi. Aitäh!
PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), ...
haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde q Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldustunne. q Roe on vedela konsistentsiga. Roojamine võib olla valulik. Profülaktika q Oluline on elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine q Värskete juur ja puuviljade pesemine q Puhta joogivee tarbimine q Reostunud veekogudes viibimise vältimine q Kindlasti tuleb lasta end vaktsineerida,eriti enne reisimist ebapiisavate hügieenitingimustega piirkondadesse (nt. Aafrika, Kaug- Ida ja India piirkond, Lõuna- Ameerika riigid) Ravi q Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampilitsiini,ofloksatsiini. q Haigusele on võimalik piir panna, süües selle algusstaadiumis päeva jooksul ära mitu haput õuna. q Düsenteeriat saab vältida, võttes päevas 2-3 korda enne sööki 4-5 g
võtta USA dollareid ja Kreeka drahme. Toidu hinnad Sarnased Eestile. Praad maksab restoranis ca 50-80 EEK, kann õlut 20-30 eek juua ostetud pudelivett!! Transpordikorraldus-Sõidetakse minibussidega, kuid teed on üldiselt kehvad. Raudteevõrk puudulik. Autoga tuleb varuda kütust, sest linnast väljas bensiinijaamu ei ole . Jootraha Hea oleks anda umbes 10% aga mitte vähem. Riietus Talvel soojad ja vihmakindlad riided, suvel õhukesed. Tervise-alased nõuanded vaktsineerida A ja B hepatiidi ning teetanuse vastu. Kohale jõudmine Maksumus : 853.65 (ca. 13600kr) Tallinnast (TLL - Ulemiste) -> Riiga (RIX - Riga) Ca. üks tund Riiast (RIX - Riga) -> Rooma (FCO - Fiumicino) Ca. 2 tundi Roomast (FCO - Fiumicino) -> Tiranasse (TIA - Rinas) Ca. 1,5 tundi Päevaga jõuad kohale Otse lendu ei ole Tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/albaania http://www.reisiekspert.ee/default. asp/ac/riik/lan/ee/id/61 Pildid: http://upload.wikimedia
Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse mitmeid ravimeid. Üheks võimaluseks on interferoonravimid, mis toimivad immuunsüsteemi stimuleerivalt ja viiruse kasvu pärssivalt. Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks ravimiteks, need takistavad viiruse paljunemist. Ravi edukus sõltub kasutatavast ravimist ja B-hepatiidi viiruse tüübist. Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik vaktsineerida, et nakatumist vältida. B- hepatiidi vastasel vaktsineerimisel on tavaliselt vaja kolme annust. Peale täielikku vaktsineerimist on tagatud eluaegne kaitse. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse imikuid, 13- aastased lapsi, keda pole imikueas immuniseeritud, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi ja meditsiinikoolide üliõpilasi
nendel, kellel on juba eelnevalt maksahaigused. A-hepatiiti nakatumine toimub sagedamini toidu ja veega, mis ei ole piisavalt puhastatud või õigetes tingimustes säilitatud. Tegu on mustade käte haigusega, sest viirus kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. B-hepatiidi viirus levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka kehavedelikega. Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik nakatumise vältimiseks vaktsineerida. C-hepatiit on C-hepatiidi viirusest põhjustatud maksapõletik. C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu, viiruse ülekandumiseks piisab isegi ühest veretilgast. Tüüpilised nakatumisteed on vere- ja verekomponentide ülekanded, ühiste süstlanõelte kasutamine, saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiiniliste ja stomatoloogiliste protseduuride juures, kõrvade või kehaosade augustamine, tätoveerimine
surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. HAIGUSE ENNETAMINE (PÄRAST HAMMUSTUST) • pesta saastunud piirkonda rohke vee ja seebiga • töödelda haava joodipiirituse lahusega • panna peale steriilne side • viivitamatult pöörduda arsti poole, kes korrastab haava ja otsustab vaktsineerimise vajaduse Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. HAIGUSE ENNETAMINE (ENNE HAMMUSTUST) • kodu- ja metsloomade vaktsineerimine • kokkupuute haigete loomadega vältimine • kokkupuute metsloomadega vältimine • riskirühmadesse kuuluvate inimeste vaktsineerimine. • Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb luteri usu kiriku meetrikaraamatu sissekandena 1713. aastast Kullamaalt • Maailmas nakatub ja sureb marutõppe igal aastal 50 000–100 000 inimest
[1] Mida saab arst ette võtta? Millised on haigustunnused? Arst saab Teie last uurida. Diagnoosi Väike palavik täpsustamiseks võetakse vereproov. Väikesed lamedad roosad täpid (esialgu Spetsiifiline ravi punetistele puudub. Siiski tekivad need kõrva taha, siis otsmikule ning on võimalik last punetiste vastu varakult seejärel üle kogu keha). vaktsineerida.[3] Kukla- ja kaelalümfisõlmed on tursunud. Mõnikord kaebavad lapsed liigesevalu. Kas punetistel on ka peiteaeg? Punetised Mittesügelev lööve areneb 2. või 3. päevaks Peiteperiood nakatumisest on 14-21 ööpäeva. ja püsib enamasti 3 päeva.[2] Nakkavus algab ca 2 päeva enne lööbe tekkimist ja kestab nädal aega. Laps võib Kas punetised on ohtlik
[3] turse süljenäärmete piirkonnas.[5] Kes põevad mumpsi? Haigus levib piisknakkusena.[6] Mumpsi prognoos: See nakkushaigus ohustab peamiselt üle 2- Lapsed paranevad üldiselt 10 päevaga aastaseid lapsi. Kuna mumpsi vastu on Mida teha? Mumpsist põhjustatud orhiidiga võimalik vaktsineerida, siis esineb seda Panna laps rahulikult voodisse. Tursunud (munandipõletikuga) ei pruugi alati steriilsus haigust varasemaga võrreldes vähem.[2] süljenäärmete piirkonda hoida soojas. kaasneda. Palaviku alandamiseks anda lapsele Entsefaliit ja meningiit kaasavad sageli ka eakohases annuses paratsetamooli
Nakkuste teed: 1.piisknakkusega(gripp) 2.toidu,joogiga(a-hepatiit, kollatõbi) 3.koevedelikega(AIDS, b-hepatiit) 4.haigete loomadega(marutaud, entsefaliit) Ägedad nakkused: *viiruse kiire paljunemine rakkudes *lüütiline tsükkel(peremeesrakkude häving) *selle vastu toimub intensiivne antikehade ja T-lümfotsüütide süntees=eluaegne immuunsus *nt:tuulerõuged, punetised, leetrid, mumps Peidetud nakkused: *viirus lüsogeenses tsüklis *nt:herpes,ohatis Viirushaiguste vastu on võimalik vaktsineerida. Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. Organism toodab viiruste vastu antikehi.
Tavaliselt annab tuulerõugete läbipõdemine eluaegse immuunsuse, kuid siiski mitte alati. Mõned inimesed põevad tuulerõugeid raskemini ning neil on suurem risk saada tüsistusi. (imikud, noorukid, rasedad, vähihaiged jne) Parim viis hoiduda nakatumisest on saada vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei välista täielikult tuulerõugetesse nakatumist, kuid vaktsineeritu haigestumine on harv Kui vaktsineerimata inimene on puutunud kokku tuulerõugetega haigega, siis on soovitatav end lasta vaktsineerida 3-5 päeva jooksul; see väldib haigestumist või leevendab oluliselt haiguse raskusastet. Klassikalised tuulerõuged on kergesti äratuntavad. Arsti poole tuleb aga kindlasti pöörduda siis, kui palavik on üle 39 kraadi, kui palavik kestab 4 päeva ja rohkem, kui haige tunneb end väga halvasti, on väga uimane või on segane, kui esineb raske hingamine, kael on kange, on raskused käimisega, esineb sage oksendamine või tugev köha.
Gripp 8 Gripp on hingamisteede nakkushaigus, mis levib hooajaliste puhangutena kogu maailmas. A- gripiviiruse suure muutlikkuse tõttu gripivaktsiin pikaajalist kaitset ei paku. Seetõttu muudetakse gripivaktsiini koostist vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni gripiviiruste seire tulemustele. Gripi vastu võivad end vaktsineerida kõik üle 6 kuu vanused isikud, eriti on gripivaktsiin näidustatud neile, kes kuuluvad gripitüsistuste riskirühma. Gripitüsistuste risk on suurem lastel, rasedatel ja krooniliste haigustega inimestel neil, kes põevad diabeeti, kopsuhaigusi (näiteks astma), neeruhaigusi, immuunpuudulikkusega haigusseisundeid, närvisüsteemi haigusi või kel on kroonilised südame-veresoonkonna haigused. Gripivaktsiin on inaktiveeritud vaktsiin ja kedagi grippi ei nakata
Meelsasti kantakse värvilisi disainitud kleite, särke ja muid riideosi. http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?15,12474007 Soovitused turistile Parem oleks broneerida auto internetis, sest kohapeal võivad autofirmad tüssata ja rohkem raha küsida. Omanikega tasub kaubelda, saab võrdlemisi palju alla tingida. Ei tasuks turu peale rohke sularahaga minna- taskuvargaid on seal võrdlemisi palju. Kindlasti tuleks enne reisi vaktsineerida igasuguste nakatajate eest. http://trip.ee/node/48949 Pildid: http://www.anaqamaghribia.com/vb/showthread.php?t=187466 http://yhelteljel.ee/?cat=427 http://reisijuht.delfi .ee/news/reisijutud/maroko%20pulmas.d?id=66248954 Kasutatud kirjandus: http://trip.ee/node/48949 http://et.wikipedia.org/wiki/Maroko http://www.reisiguru.ee/riik/Maroko http://killukemarokot.wordpress.com
inimeste elud. Olukorras, kus valitseb kaos, ei suuda tihti riigid ise oma tsiviilelanikke piisavalt aidata ja nii võidaksegi appi kutsuda teised riigid: ÜRO, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, kohalikud Punase Risti seltsid (näiteks Eesti Punase Risti Selts) ja rahvusvahelised humanitaarabiga tegelevad mittetulundusühingud. Kogu maailma moraalne kohustus on aidata päästa inimelusid - tagada näiteks joogivesi, toit ja ajutine peavari või siis vaktsineerida haiguste vastu. Hiljem, kui akuutne kriisiolukord on möödumas, annavad humanitaarabi töötajad ohjad üle arengukoostööga tegelejatele, kelle ülesandeks on koostöös valitsustega aidata riik ja selle kodanikud vaesusest välja. Humanitaarabi andmisel on väga oluline kinni pidada rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetest: neutraalsus, erapooletus, inimlikkus ja sõltumatus. See tähendab, et humanitaarabi andjad ei tohi lähtuda poliitilistest huvidest,
REBASTE VANNE Mina, väike, hale ja räpane rebane, tõotan olla oma Jumalate kanni varju vääriline. Olles veel väidetavalt täie mõistuse juures, tõotan kanda alati kirburihma ja vaktsineerida end regulaarselt marutaudi, siberi katku ja laiskuse vastu. Kutsuda kõrgelt austatud hundid igale meie poolt korraldatud üritusele, võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa ja juua ning peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban iga kell olla valmis abituriente aitama nii füüsiliselt, moraalselt kui ka majanduslikult. Igal õhtul enne magamaminekut kummardan nende altari ees. Toetan oma abiturientide II samba pensionifondi oma taskurahaga. Kasutan kõikvõimalikke tutvusi, et kaheteistkümnendike eksamid läheksid edukalt. Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, ...
Passiivne immuunsus- Nakkushaiguse ennetamine antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline. Aktiivne immuunsus- Haiguse läbi põdemisel tekkinud immuunsus. Immuniseerimise plaaniline kava- Riiklik immuniseerimiskava, mille alusel võimaldatakse teatud vaktsiine lastele ja täiskasvanutele tasuta. Immuniseerimiskavas on kirjas kui vanalt tuleks vaktsineerida, mille vastu ja millal tuleks teha revaktsineerimine. Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. 3. Kirjelda järgnevate haiguste olemust (TBC, HepB, rotaviirusinfektsioon, leetrid, mumps, punetised, difteeria,
tekkida olenevalt viirusest mitmed erinevate sümptomitega haigused. Näiteks: huuleherpes, genitaalherpes, vöötohatis ja tuulerõuged. 13. Papilloomviirused - v iirus, mis paljuneb epiteelkoe rakkude tuumas, põhjustades rakkude vohamist. 14. Marutõbi - h aigus, kus inimene nakatub haigestunud looma puremise tagajärjel. Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. 15. Rinoviirused - v iirus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede põletikke. Haigus allub hästi ravile, ohustab soojaverelisi loomi. Haigustekitaja ründab kesknärvisüsteemi. 16. Hepatiidid - ehk maksapõletik võib olla põhjustatud viie erineva hepatiidiviiruse poolt. Kõik need viirused kutsuvad esile maksakoe ägeda põletiku. Ägeda hepatiidi haigusnähud on kõikide maksapõletiku liikide korral
Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Krooniline Bhepatiit võib põhjustada tõsist maksahaigust, sh tsirroosi (maksa armistumist), maksavähki ja maksatalitluse häireid. Umbes kolmandik kroonilise nakkusega patsientidest põeb keskmist või rasket maksahaigust. Bhepatiit on tõsine haigus, sest umbes 25% hepatiidiviiruse kandjatest sureb hiljem maksavähki. Bhepatiit on ülemaailmne kartsinogeen. Bhepatiidi vastu saab vaktsineerida. Chepatiit Chepatiit on Chepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik. Maks on keha organitest suurim ja on ülejäänud organismis asetleidvate protsessidega tihedalt seotud. Ilma maksata ei ole võimalik elada. On inimesi, kellel areneb Chepatiidi viiruse nakkus maksahaiguseks kiiresti, teistel võtab aega ligikaudu 5-20 aastat, enne kui maks tõsist muret tegema hakkab. Chepatiidi vormid Chepatiidi viirusel on kuus põhivormi, mida nimetatakse genotüüpideks.
organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Trihhomonoos, klamüüdia, tripper, hiv/aids, süüfilis, B- hepatiit, genitaalherpes.Kuidas kaitsta:Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu. 15. Pillid on tõhusaim ja efektiivseim meetod soovimatu raseduse vältimiseks. 16. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 17. Lihaste kaal, tugevus ja vastupidavus alanevad. Lihasfunktsioonid aeglustuvad, lõdvestumise aeg pikeneb, Veresoonte elastsus alaneb, Luud hõrenevad ja nõrgenevad, Muutub immuunsussüsteem, antikehade tootmise
aru saanud. Aastaks 2070 on meile harjumuspärane maailmapilt juba palju muutunud. Inimeste seas on aina enam populariseerunud linnastumine ning maal elavad vaid erakud. Massiivne linnas elamine tähendab maapiirkondade eripärade välja suremise. Parim kasutus nendele mahajäetud piirkondadele oleks põllumaa rajamine, kui see vähegi võimalik on. Rahvastikku kasv võib kiirelt kujundada suuri näljahädasid ning kui jätkub trend mitte lasta end ning oma lapsi vaktsineerida, võib ühest viirusest kujuneda välja epideemia, millist enne pole maailma ajaloos veel, nähtud. Lisaks toidu puudusele ning traditsiooniliste toiduainete alternatiivide kasutusele võtu on aina suurem probleem puhta, mageda joogivee puudus. Enamus mageveest peitub liustikes ning seda ei saa sealt just kuigi hästi kätte. Et suurenevat vee probleemi kahandada on loodetavasti arendatud tehnoloogiad, millega eraldada mereveest tarbimiseks piisavalt puhas ja mage vesi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
