PULJONGID (bouillon) Puljongid on aluseks erinevate kastmete ja suppide valmistamisel. Puljongeid keedetakse veise-, vasika-, ulukilihast, kontidest, linnulihast, kalast, köögiviljadest ja seentest. Puljongitele annavad maitse peamiselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid terapipraid 0,05 %, loorberilehti 0,03 % ning ürte 0,05 % puljongi massist Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku. Puljongid liigitatakse · Supipuljongid · Selged puljongid ehk konsomeed · Kontsentreeritud puljongid Puljongeid keedetakse korraga valmis suuremas koguses, jahutatakse kiiresti, pinnale kerkinud rasv eemaldatakse, säilitatakse lubatud aja piires jahutatult või külmutatult (väiksemate kogustena) ja kasutatakse siis vastavalt igapäevasele vajadusele. Aja säästmiseks võib puljongi valmistada ka erinevatest tööstuslikest valmispuljongitest
Vormitoitudele ja hakkmassist toodetele lisatakse enne kuumtöötlemist. Suppide ja kastmete maitsestamine toimub nende valmistamise ajal. Peenestatud maitseained kuumtöötlemise lõpus. 11. Nimeta kodumaised vürtsid? Kodumaised vürtsid on: kadakamarjad, köömned, koriander ja aniis. 12. Nimeta ehtsad ehk klassikalised vürtsid? Ehtsaid vürtse kasutatakse kuivatatult. Pipar, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, nelk, muskaat, vanill. Puljongid ja supid 13. Mis on konsomee, nende valmistamine, serveerimine Konsomee on selge puljong see on hele puljong, kurnatud selitatud. Serveeritakse kõrvale antavate või puljongisse pandavate lisanditega. 14. Millest keedetakse supipuljongeid? Supipuljongeid keedetakse lihast. Võetakse sidekoe rikkamad ja kondisemad tükid nt. (kael, kintsu, rinnatükk, koot). 15. Püreesuppide valmistamine, serveerimine
Saksamaa köök Traditsioonilised toidud Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid
Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel. Toidu valmistamine Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises; Supid: puljongid, kreemsupid ja püreesupid (prantsuse- sibulasupp); Lemmik lihatoit on biifsteek (medium) Magustoitudest on lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brüle`d. Tuntumad rahvustoidud Bordeaux`is - pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad; Co´te d`Azuris - lõkkel grillitud värsked mereannid; Lorrane`is peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas;
7,00€ Suur-Karja 17/19 10148 Tallinn Telefon: +372 680 6688 Supide koht menüüs. Supid lülitatakse tavaliselt hommiku- ja lõunasöögimenüüdesse. Hommikusöögimenüüsse sobivad piimasuppid, neid kasutatakse enam laste- ja dieetmenüüdes. Lõunasöögimenüüs võivad supid olla: eelroana: selged puljongid, püreesupid, kreemsupid, veloute- supid, külmad supid, pearoana: tükeldatud toiduainetestsupid, nt talupojasupp, seljanka, ministroone, vaheroana: selged lemed, püreesupid, kreemsupid, veloute- supid, külmad supid, järelroana: magusad supid. Võrdlesin viie toitlustusettevõtte supipakkumistega menüüdes. Leidsin, et restoranid üldse ei pakku valiku supide kohta. Menüüs on ainult üks suppi pakkumine. Tihti see on kalased ja kreemsupid. Nende pakkuvad ainult eelroana ja mitte kunagi
kala, seeni, segasalateid, hakklihakastmeid, pastaroogi Tüümian Ravimtaimena, kulinaaria. Aed - liivatee Supid, hautised, lihatoidud, vorstid, tomatikastmed, puljongid, lambaliha. Pune Harilik pune, Grillitud liha ja kala, oregano ühepajatoidud, kastmed, supid, hakklihatoidud, maks, neerud, seenetoidud, salatikastmed, pizzad, kuklid, sepikud, ürditee, ürdijuust, omlett, soojad juustusaiad, risottod..
veidi võid. Toitude valmistamine Jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid; Põlised vene magustoidud on kissell, kompotid, magusad pirukad, küpsetatud õunad ja pirnid, keedised; Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat; Kapsaleherullid; Puljongid; Uhhaad; Hapukapsasupid; Borsid; Seljankad; Rassolnikud; Hautatud liharoad; Kotletid, Biifsteegid; Pudrud; Sõrnikud; Vareenikud; Baabad; Pashad; Pelmeenid; Pliinid; Kisselid; Kompotid. Joogid Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad.
pudrud, munaroad, kalasuupisted, liharoad Väike taldrik ehk leivataldrik Leiva, salati, saiakeste, kookide ja tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks, magustoidud, puuviljad, marjad, tikuvõileivad, juust Supitaldrik Supid, puljongid, püreesupid, piimasupp, külmad supid, köögiviljasupid- seene- püreesupp Desserttaldrik Piimasupp, pudrud, kohupiimatoidud, kompotid, kissellid, magusad supid, Suur nuga ja kahvel ehk praenuga ja Pearoad, köögiviljaroad, liharoad, külmad -kahvel suupisted
Isegi praegu on vene lõuna - ükskõik kas rikas või vaene - mõeldamatu ilma supita. Vene rahvusliku köögi omapära ei olene mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistatakse, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistatakse toitu savi- või malmpottides ja roog saab haududa seal tasapisi, sest temperatuur alaneb järkjärgult. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, borsid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulits, kisselid, kompotid. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. Hommikusöök. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast ja teest ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast.
e Äädikad ei ole Ekstraktid ja essentsid ei ole Alkohol rumm,martini,viin TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Maitseroheline ei ole Maitseköögivili ei ole Muud maitseained ei ole PULJONGID JA SUPID 1. Supipuljongid (Kasutatakse erinevate suppide valmistamiseks) 2. Konsomeed ehk selged puljongid (Kasutatakse iseseisva eelroana, Lisandik pannkoogid, pirukad, soojad võileivad) 3. Kontsentreeritud e. Kokku keedetud e. Redutseeritud puljongid (fondid) Kasutatakse kastmete jm. Maitsetamiseks 4. Puljongikuubikud, puljongipulbrid 5. Prantsuse puljong vesi KÖÖGIVILJAPULJONGID
vormimine, sidumine, pikkimine, paneerimine, vahustamine; toiduainete kuumtöötlemine. Toiduainete kuumtöötlemisviisid - keetmine, hautamine, praadimine, küpsetamine, röstmine, grillimine, suitsutamine, flambeerimine. Roogade maitsestamine. Toiduainete säilitusviisid marineerimine, soolamine, külmutamine, vakumeerimine, kuivatamine. Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Restorani roogade valmistamine - puljongite ( selged puljongid, konsomeed, aspik) keetmine ja nende edasine kasutamine, puljongite lisandid. Rahvuslikud supid, püreesupid, veloute- ja kreemsupid, nende valmistamine ja sobilikud lisandid. Pidulike köögiviljalisandite ja - roogade valmistamine( keedetud, praetud, hautatud, küpsetatud, üleküpsetatud, täidetud). Toitude valmistamine seentest. Kuumade ja külmade kastmete ja nendest tuletiste valmistamine. Teraviljatoodetest (tangained, pasta) roogade valmistamine. Kohupiima- ja
Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 14. Need toidud sobivad hästi lõunaks-puljongid, salatid, keedetud mitterasvane liha, juurviljad, puuviljad. 17.Õhtusöögiks sobivad hästi need toidud- kerge salat, kodujuust, jogurt või mõned aurutatud köögiviljad. 18. Unusta ära praetud toidud. 19.Unusta kiirtoit, seemned, pähklid, sool. Majonees kõik prügikasti! Ära joo magusat vet,kui sa tahad kaalu alandada! Kui oled magusasõber,siis on soovitatav hommikul tükk tumedat sokolaadi süüa. Ütle headaega kookidele,muffinitele ja saiakestele! 20
Kvaliteedi hindamisel lähtsustatakse sellest:õrnust, mahlakust,lõhnast,maitsest,värvusest.Organoleptiline on teise sõnaga degusteerimine ehk proovimine. 35. Piima organoleptilised näitajad (maitse, lõhn, värvus). Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud.Piimal peab olema tema puhas maitse,lõhn ja valge kuni kreemikas värvus.Piimas ei tohe olla saded ega helbeid. Näitajad: õrnust, mahlakust, lõhn, maitse, värvus, puljongid. Õrnust – hinnatakse liha purunemise järgi hammaste all. Mahlakust jälgitakse mälumisel ja neelamisel. Lõhn – määratakse nuusutamise teel degutseerimistüki tükeldamise ajal. Maitse – tähtsam. Värvus – mida heledam, seda parem. Puljongid – hinnatakse lõhna, värvust ja maitset. 36. Piima füüsikalis-keemilised omadused (tihedus, külmumistäpp) Piima tihedus võib olla 1,026…1,034 g/cm2. Keskmine on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim
juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aeduba, porgandit, punast peakapsast, herneid ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Eelroogadest on laialdaselt levinud puljongid- muna või klimpidega. Üheks iseloomulikuks erinevuseks on vorstide, viinerite ja sardellide laialdane kasutamine nii suupistete, eelroogade ja pearoogade valmistamiseks, nt. viinerid hautatud hapukapsa ja kartulitega. Viinereid serveeritakse magusa, kuid mitteterava sinepiga. Saksa köögi teiseks erinevuseks on naturaalliha laialdane kasutamine teiste roogade valmistamiseks, nt. klopitud kotletid, snitslid, fileed ja biifsteekid Hamburgi moodi.
keedetud kala, vähilisi ja palju muid toiduaineid. Lisaks eelnevatele on vene köögis tuntud ka präänikud, mida valmistatakse erinevatest taignatest. Vene köögis pakutakse magusaid toite söögikorra lõpul. Kõige levinum magustoit oli vanasti kissell. Põlised vene magustoidud on kompotid, magusad pirukad, küpsetatud õunad ja pirnid, keedised. TUNTUMAD RAHVUSTOIDUD. Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier’ salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, boršid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulitš, kisselid, kompotid. JOOGID. Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid – sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse
• Söömine: 5–6 korda päevas. Portsjonid peavad aga seejuures olema väikesed, et nad ei nõuaks suure koguse kõhunäärmemahla tootmist. Roogade valmistamiseks sobib kõige paremini aurutamine, suured tükid tuleb püreestada ja süüa valmis toitu soojalt. • Rõhk on valkudel, kui rasvu ja süsivesikuid tuleb oluliselt piirata. Keelatud on rasvased küpsetised, igasugune rasvane liha, vorstid, rasvased ja teravad juustud, kõik puljongid ja neist valmistatud supid, munad, oad, valge peakapsas, redis, spinat, igasugused hapud puuviljad ja neist valmistatud mahlad, soolatud toidud, marinaadid, suitsutatud toiduained, vürtsid, jäätis, piiritusjoogid ning kõik praetud ja konservitud toidud. Roheline ehk lubatud toitude nimekiri • Süüa võib valget leiba, kui seda enne röstris tahendada või teha sellest koduseid kuivikuid. Võib teha
Roakäigud grupeeritakse: eelroogadeks, pearoogadeks ja järelroogadeks ning neid pakutakse alljärgnevas järjekorras: Külm eelroog – külmad suupisted kalast, lihast köögiviljadest, seentest, munadest ning salatid, võileivad, pirukad, küpsetised; Kuum eelroog – soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest, munadest ning soojad salatid, võileivad, pirukad ja küpsetised; Supp või puljong – selged puljongid lisanditega, püree- ja kreemsupid, köögiviljasupid; Külm või kuum kalaroog – külmad või kuumad kalasuupisted; Pearoog – liharoog lisanditega; Kuum vaheroog – kuumad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest; Aedviljaroog – kuumad suupisted köögiviljadest; Kuum järelroog – soojad magustoidud; Külm järelroog – tarretised, kreemid, pooljäätised; Juust – juustuvalik lisanditega;
Ketsupis Marinaadides Vorstis Pipar Valmistatakse rohelistest valmimata pipraviljadest Must pipar on seda parem, mida kõvemad, tumedamad ja raskemad on pipraterad Must pipar on kõige laialdasemalt kasutatav maitseaine Must, roheline ja valge pipar on sama taime erineval valmimisastmel korjatud marjad Terava maitsega põhimaitseaine Kasutatakse... MUST PURUSTATUD PIPAR: Praetud ja grillitud liha ja kala Ühepajatoidud, kastmed, hakklihatoidud, maks, neerud, ulukiliha Supid, puljongid, salatikastmed, seenetoidud, pizzad Juustu- ja pastatoidud, risotto, maitseainetesegud, lauavürtsina Puuviljade ja marjadega (proovi maasikatega) Kasutatakse... MUST PURUSTAMATA PIPAR: Keedetud liha- ja kalatoidud Ühepajatoidud Kastmed, supid Marinaadides VALGE PURUSTAMATA PIPAR: Keedetud liha ja kala Supid, ühepajatoidud, kastmed Marinaadid Kasutatakse... ROHELINE PIPAR: Praetud või grillitud liha ja kala Kastmed Broiler, lammas Supid, marinaadid Pirukad Juustu-, muna- ja pastatoidud
· Vinegrett lihtne õli, äädika, soola ja pipra segu (tavaliselt kolm osa õli ühe osa äädika kohta). Erinevates variantides võivad olla lisatud ka erinevad maitseained (maitsetaimed, salott, sibulad, sinep jne). 4. Emakastmete tehnoloogilised erinevused Kastmed erinevad kasutatava tooraine poolest. Näiteks valge põhikastme Bechamel'i valmistamiseks kasutatakse vedelikuna piima, Veloute puhul on vedelikuks heledad puljongid. Ka erinevad kastmete valmistamine keetmissaja poolest (Bechamel 510 min, Veloute 30 min). 5. Kastmete paksendamisviisid Kastmete paksendamisel kasutatakse tavapäraselt nisujahu või tärklist. Võib paksendada ka munarebuga, lisades lahtiklopitud munarebule veidi kuuma kastet. Kastmeid saab paksendada ka võiga või ka vett välja aurutades. Jahtunud jahukaste on paksem võrreldes kuumaga. 6. Ketsupi ajalugu 17
4. Rinnatükk: supid, hautised, hakkliha 5. Abatükk: praad, biifsteegid, böfstrooganov, 6. Praetükk: praad 7. Külgmine praetükk: praad, lõigud, biifsteegid, böfstrooganov, liharullid 8a Välimine praetükk: praad, liharullid 8b Sisemine praetükk (asub 8a all): lõigud, praed 9. Nimme-ja seljatükk: fileed, biifsteegid, lõigud 10. Seljatüki esiosa: hautised, supid, hakkliha 11. Kaelatükk: hakkliha 12. Sabaluu: lihasupid, puljongid 13. Välisfilee: biifsteegid, täidetud filee, böfstrooganov, lihavardad, tervelt küpsetatud filee 14. Sisefilee: biifsteegid, grillitud liha, lihavardad, fondüü, tervelt küpsetatud filee, VEISELIHA 1) vasikaliha kuni 3-kuu vanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noorloomaliha - 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekoerikkam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks
· Koristatakse taldrikud,söögiriistad,maitseaine toosid,klaasid · Pakutakse desserdimenüü(kui olemas eraldi menüü) · Serveeritakse kohvi/tee · Pakutakse sigarette(suitsetamine eraldi ruumis!) · Arve esitatakse alles siis,kui klient on seda palunud · Külaliste saatmine · Peale klientide lahkumist koristatakse laud 14.Lauanõude käsitlemine, koristamine, kelneri töövõtted 15.Serveerimine: Soojad toidud 650C puljongid 950C külmad toidud 10-140C magustoit: külmad 8-100C (jäätis 50C), soojad 650C, suflee kohe peale küpsetamist peale toidu, peab olema ka taldrik sobival temperatuuril
Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Umbes tund enne valmimist pannakse puljongise röstitud maitseköögiviljad (sibul, porgand, seller, pastinaak, porrusibul) ning maitsestatakse. Valmis puljongist võetakse välja kondid ning see kurnatakse. Kalapuljongite puhul eemaldatakse kalapeadel lõpused ning silmad. Kontsentreeritud puljongid keedetakse 8 10 tundi, maitseköögiviljad lisatakse 3 tundi enne keetmise lõppu. Puljong kurnatakse ning keedetakse kokku. Keedetakse kaanega nõus , maht väheneb ning puljongil on tugevam maitse kui teistel puljongitel. Hele põhikaste: Heleda põhikastme valmistamisel kasutatakse vedelikuna heledaid puljongeid. Heleda põhikastme tihendamiseks kasutatakse: Kollast rasvas kuumutatud jahu (blond roux) või Jahuvõid (Beuerre manie). Väljatulek 1liiter/kg heledat põhikastet
Pearoog 5. Praetud liha/lind 5. Järelroog 6. Vaheroog (aedvili) 7. Juust 8. Puuvili 9. Järelroog (magustoit) Söögikäikude pakkumise järjekord Isutekitaja ja eelroad: · Külmad ja soojad suupisted kalast, lihast,köögiviljadest, seentest, munadest · Külmad ja soojad salatid · Külmad ja soojad võileivad · Pirukad ja küpsetised · Puljongid lisanditega · Köögivilja supid · Püree- ja kreemsupid · Piimasupid · Külmad supid · Munatoidud · Kohupiima toidud Pearoad: · Keedetud, aurutatud,hautatud,praetud,küpsetatud,grillitud kalatoidud,liha- ja linnuliha toidud · Toidud hakkmassidest ja subproduktidest · Toidud riisist, pastast ja teistest teraviljatoodeted · Köögivilja toidud
Puljongeid keedetakse veise-, vasika-, uluki-, linnulihast ja kontidest, kalast ja mereandidest, köögiviljadest ja seentest. Puljongi keetmiseks võetakse tavaliselt sidekoerikkamad ja kondisemad lihatükid:kaela-, laba-, külje-, kintsu-, rinnatükk, koodiid, samuti üdikondid. Puljongile annavad maitse põhiliselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid maitseköögivilju, klassikalisi vürtse ja ürte. Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku ehk redutseeritakse: Puljongid liigitakse: Toorainekogus 1,0 Veekogus l 5-6Supipuljongid- maitseköögiviljade kogus (neto kogus) 150, Lisatavad maitseköögiviljad-porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, porrulauk, vürtsid ja ürdid- terapipar, purustamata pigment ehk vürts. 2-3 Selged puljongid ehk konsomeed- 150,porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, juurpetersell. Must terapipar, lehtpetersell.
lihtsalt ja kiirelt valmistada. Supid on tervislikud toidud. Sobib hommikusöögiks ja lõunasöögiks. Hea supp on: Vastava olukorraga sobiv, õige serveerimistemperatuuriga, ahvatleva välimuse ja lõhnaga, sobiva koostise ja paksusega, serveeritud sobivate lisanditega. Suppe võib liigitada: Keetmiseks tarvitatavaid vedelike järgi, valmistamise tehnoloogia järgi, serveerimis temperatuuri järgi, põhimaitset andva toiduaine järgi. Supi liigid: 1.)Selged puljongid e. konsomeed. 2.)Püreesupid. 3.)Veloute-supid. 4.)Kreemsupid. 5.)Bisque-supid. 6.)Piimasupid. 7.)Soolakad supid. 8.)Magusad supid. 9.)Rahvuslikud ja regionaalsed supid. 27. Piimasupi valmistamine. Piimasupi täiteks kasutatakse: Köögivilju, makaronitooteid, kala, tangaineid ja nendest valmistatud klimpe. Enne kuumtöötlemist vajavad toorained keetmist, väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ja supp keedetakse lõplikult valmis. Piimasupid
vahustatud munavalges, munvalged kaitsevad jäätist kuuma eest. Munavahukiht muutub pruunikaks, aga selle all olev jäätis on külm Kreembrülee (brüleekreem) - ehk põletatud kreem kujutab endast jahutatud keedukreemi, mis vahetult enne serveerimist puistatakse üle kas pruuni või tavalise suhkruga. Suhkur karamelliseeritakse grillelemendi all, asetades roa sellest vaid mõne sentimeetri kaugusele. Krõbe pruun kate moodustab toreda kontrasti keedukreemi pehmuse ja mahedusega. Supid ja puljongid Millest valmistatakse lihapuljongeid? Lihapuljongeid keedetakse veise-, vasika-, sea-, uluki-, linnulihast ja kontidest. Puljongi keetmiseks võetakse tavaliselt sidekoerikkamad ja kondisemad lihatükid: kaela-, laba-, külje-, kintsu-, rinnatükk, koodid, samuti üdikondid. Puljongi selitamine puljongi muutmine läbipaistvamaks, selleks segatakse keevasse leemesse kas lahtiklopitud munavalget või kalamarja, keedetakse natuke ja tõstetakse leem tulelt
praetakse Kanakoivad tehakse kanalihast, paneeritakse või maitsestatakse ja paneeritakse 12) Kirjelda kohupiimatoitude valmistamis, kasutamine Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite, erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasi. Kasutatakse täidisena taignatoodetes ning valmistatakse klimpe ja kastmeid. 13) Kirjelda heleda põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Heleda põhikastme tooraineks on kastme vedelik, nisujahu, rasvaine, heledad puljongid, jahuvõi. 1 liitri heleda põhikastme valmistamiseks võetakse 60g võid või rasvainet, 60g nisujahu, 1,1 liitrit puljongit, koort. 14) C- vitamiini kadude vältimine toiduvalmistamisel Aedvilju peab keetma võimalikult vähese veega, metallriividega mitte riivida, tükeldatult võimalikult vähe õhu käes hoida. 15) Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Igale sööjale 100-150 g leiba, saia ja küpsiseid kokku, võileibu määritakse erinevate võide
ükskõik millega kapsast lihani, seentest puuviljadeni. Magusad koogid, tordid, rullid, puuviljadega pärmitaignad on vähemalt teekõrvaseks. Leib on iseenesest nii tähtis, et seda kasutatakse Maitsestamine · Maitsestatakse vähe, veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Tuntuimad Söögid Ja joogid · Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier' salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, borsid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulits, kisselid, kompotid. · Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene
Toidunimetus on sinu valitud toidu korrektne nimi Valmistatavaid portsione tuleb sul 2 Retseptikaal on kogus ühele Valmistamisekaaluks tuleb leida kogus kahele Kaoprotsent tuleb leida kalkulatsioonitundide konspektist (tabelist) Siin on mõeldud külmtöötlemise kadu Kadu näidatakse ka hapukoorele, jogurtile, majoneesile- kuivainetele ja vedelikele külmkadusid ei arvestata Toidusse minev ja jääv vesi peab olema kirjas- kastmed, supid, puljongid jne. Ühikuteks on kalkulatsioonis kilogramm (eranditena tükkides- muna) Ühiku hind on tooraine 1 kg hind käibemaksuta Retseptihind = 1 bruto*ühiku hind , kõige lõpus korruta retseptihind kokku 1,18-ga (käibemaksuga). Nüüd oled saanud ühe portsu hinna Portsionikaal = 1 neto-(lahutatud) kuumtöötluskao % Portsionikaal tuleb märkida grammides (230 või 150 jne) Valmistatavaid portsione kokku on sul 2
muna, sibulat, keedetud kala, vähilisi ja palju muid toiduaineid. Lisaks eelnevatele on vene köögis tuntud ka präänikud, mida valmistatakse erinevatest taignatest. Vene köögis pakutakse magusaid toite söögikorra lõpul. Kõige levinum magustoit oli vanasti kissell. Põlised vene magustoidud on kompotid, magusad pirukad, küpsetatud õunad ja pirnid, keedised. 3.1. Traditsioonilised söögid Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier' salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, borsid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulits, kisselid, kompotid. 3.2. Joogid Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene
tursk, grillitud sardiinid, säga, karpkala, ahven. Mõned Horvaatia pajaroad: Guljašš (gulaš), kalapada (riblja corba), rohelise herne pada (varivoo d mahuna), Dalmaatsia singi pada kuivatatud viigimarjade ja kuivatatud ploomidega (pašticada). Pasta: Gnocchi (tihti serveeritud nt guljaššiga), traditsiooniline pasta, mis on maitsestatud kaneelimaitselise lihakastmega, pasta hautatud kapsaga, polenta. Supid: Tillisupp, seenesupp, vasikasupp suitsulihaga, selged puljongid. Lisandid: Duvec (sarnane ratatouillega, suvised juurviljad), tomatisalsa, keedetud ja küpsetatud kartul 8 sibulaga, friikartulid, keedetud kartul spinatiga, riis, pasta. Magus: Krepid, struudlid, magus leib kreeka pähklitega, Horvaatia mesi, Horvaatia pannkoogid veini- ja munakastmega, isetehtud moosid, kompotid, jäätised, värsked puuviljad, crème-caramel. Muu populaarne:
Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117 Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162
Oluline on, et hommikumenüüsse kuuluks kiirelt valmistatav soe toit. Joogiks sobib eriti piim ja keefir, samuti jogurt, soojadest jookidest kakao, tee ja kohv piim ja keefir. Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peaks tagama ühe kolmandiku päevasest energiavajadusest. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist.Seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana pakutavad supid ja puljongid. Põhiroog on toitainesisalduselt kõige valgu-ja rasvarikkam. Toidukorra lõpetab magustoit, mis loob täiskõhutunnet ja pidurdab liigsete seedemahlade eritumist. Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peaks katma ühe viiendiku kuni ühe neljandiku päevasest energiavajadusest. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja-, ja kalatoite ning puuvilja. Rasva ja õlirikkad toiduained õhtusöögiks ei sobi, sest need seeduvad aeglaselt
halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust. Gluteen põhjustab haigust Tsöliaakia. Valgusegu, millele on antud üldnimeks gluteen (ld gluten - liim). See valgusegu kahjustab peensoole hattusid, umbes 1 mm kõrgusi kindasõrmelaadseid limaskesta jätkeid, mis osaliselt või täielikult hävivad. Gluteeni sisaldavad nisu-, kaera-, rukki- ja odravalgud. Piirkondades, kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Kokkuvõte:Eks need puljongid on teada tuntud keemia aga siiski toidule lisada natukene ei ole minuarust kõige hullem. Arvan et kasutan edasi (palju ma ikka korraga seda toidu sisse panen). 4. Kalev Drazee Merekivid AS Kalev Chocolate Factory Koostis: suhkur 66%, rosinad 27%, glükoosisiirup, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, happesuse regulaator (sidrunhape), lõhna ja maitseaine, hüdrogeenitud taimne rasv, glaseeraine E901, E903,toiduvärv E104, E122, E131. E330 Sidrunhape Kasutusala:
lihatooted, Nõo Lihatööstuse tooted, Säästu viiner, Knorr puljongid Maggi pakisupid jt. tooted 13 Lays kartulikrõpsud,
seedimine ning imendumine on väga aeglane. Hommikul on vere toitainete kontsentratsioon veel kõrge ja isu puudub. Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peab tagama päevasest energiavajadusest 25 – 35%. See on mahurikkaim ning mitmekesiseim toidukord päevas. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist, seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana serveeritavad ekstraktiivaineterikkad puljongid ja supid. Teine roog (enamasti kalast või lihast) on toiteainete sisalduselt kõige valgu ja rasvarikkam. Selle koostamisel tuleks arvestada nn taldrikureeglit. Toidukorra lõpetab magustoit, mis pidurdab liigset seedemahlade eritumist ning loob täiskõhutunde, kuna süsivesikud imenduvad kiiresti verre ning informeerivad küllastuskeskust piisava toidukoguse saamisest. Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peab üldjuhul katma 25 -30% päevasest energiavajadusest
Puljongi selitamine. puljongi muutmine läbipaistvamaks, selleks segatakse keevasse leemesse kas lahtiklopitud munavalget või kalamarja, keedetakse natuke ja tõstetakse leem tulelt. Umbes veerand tunniga hägune fraktsioon setib ja selgem leem valatakse pealt teise anumasse. Kontsentreeritud puljong. Neid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 8-10 tundi. Tükeldatud ja röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3 h enne keetmise lõppu. Puljongid kurnatakse ja keedetakse kokku s.t. keedetakse kaaneta nõus, maht väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Seejärel jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Aspikk on kala- või lihaleemest valmistatav läbipaistev tarrend, mida kasutatakse liha- või köögiviljaroogade ümbrisena. Konsomee on selge puljong. Milliseid suppe võib pakkuda pearoaks, nimeta 5. Kapsasupp, rassolnik, seljanka, bors, frikadellisupp VIII praktikum
liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. Peamised toiduained Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. Maitsestamine Maitsestatakse vähe, veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier’ salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, boršid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulitš, kisselid, kompotid. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. HIINA KÖÖK Hiinas ei ole võimalik käsitleda eraldi filosoofiat, religiooni ja toitu; road ja rituaalid, mis söömisega kaasnevad, on täis sümbolismi
2.2 Jäätised 1.2.2.1 Väikejäätised, perejäätised 1.3 Pakendatud 1.3.1 Kuivained 1.3.1.1 Kuivained 1.3.1.1.1 Jahud, makaronid, tangained, riisid 1.3.1.2 Maitseained 1.3.1.2.1 Maitseained purgis, maitseained pakis, soolad ja suhkrud, toidukontsentraadid, äädikad 1.3.1.3 Kiirtoit 1.3.1.3.1 Helbed, müslid, pudrud, kuivsupid, -kastmed ja puljongid, paja- ja nuudliroad, magusad kiirroad 1.3.1.4 Tervisekaubad 1.3.1.4.1 Kuivained, konservid, maiustused, moosid, suhkruasendajad, toidulisandid, sojatooted, kontsetraadid, teed ja kakaod, käsimüügiravimid 1.3.1.5 Maailma köögid 1.3.1.5.1 Maailma köögid 1.3.1.6 Lemmikloomakaup 1.3.1.6.1 Kassitoidud, koeratoidud, väikeloomade toidud,
(piimatooted, kala, liha) RIKNEVAD TOIDUAINED- säilitamisel tuleb kinni pidada hoiuruumis kindlast t* ja niiskusest (leib, juurviljad, juust, munad) SÄILIVAD TOIDUAINED need toiduained on muudetud erinevate töötlemisviisidega säilivamateks : hoidised külmutatud toiduained kuivatatud toiduained soolatud toiduained suitsutatad toiduained. 3.2. KÕRGE RISKITEGURIGA ON SUURE VALGUSISALDUSEGA TOIT: Küpsetatud liha,eriti linnuliha Lihatooted; ka kastmed, puljongid Piimatooted 5 Munatooted Kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuumtöötlemiseta, st. keetmata või küpsetamata. Toiduained, mida ei kuumutata piisavalt kaua. Toidud , mida peale kuumutamist hoitakse T* üle +10või alla +60 Toiduained, mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine või mõni muu mehhaaniline töötlus. SÄILIVUSTÄHTAJA KODEERIMINE
Uuringute põhjal on mesi ohutu õietolmuallergikute. o Puu- ja köögiviljaallergia ehk taimse päritoluga allergia allergiat tekitavad toored viljad. Puuviljadest tekitavad allergiat: õunad, virsikud, banaanid, pirnid, mangod, papaiad jne. Köögiviljadest paprika, naeris, porgand. Ka soja võib esile kutsuda allergiat (ettevaatust vorsti- ja pagaritoodetega) Lisaainete allergia Allergiat põhjustavad: o Sorbiin- ja bensoehape (karastusjoogid, puljongid, pudingid, keedised) o Asovärvid on paljudele eluhtlikud. Tüüpilised häired on nohu, hingamisraskused, nõgestõbi. Karastusjoogid, maiustused, jahutooted, vorstid, kokteilkirsid jne. o Sulfitid astmahaigetel hingamishäired o Geneetiliselt muundatud toiduained ei tohi sisaldada allergeenset proteiini ega muud allergeeni. Inhaleeritavad ehk tolmsed allergiad: o Kase õietolmuallergia
........................................................... .................................................................. .................................................................. .................................................................. .................................................................. .................................................................. KÕRGE RISKITEGURIGA ON SUURE VALGUSISALDUSEGA TOIT! · lihatooted (kastmed, puljongid) · küpsetatud liha (linnu) · muna, munatooted · kala, koorikloomad (säilitada +0 kraadi juures, jää sees) · piim, piimatooted · keedetud riis · seened. 2 8 kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuutöötlemiseta, st küpsetamata (tordikreemid)
Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. 9. Heleda puljongi valmistamine Heledaid kontsentreeritud puljongeid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 810 tundi. Tükeldatud ja röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3 tundi enne keetmise lõpetamist. Puljongid kurnatakse ja keedetakse seejärel kokku. Kokkukeetmisel keedetakse puljongit kaaneta nõus, puljongi maht väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Kokkukeedetud puljong jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Puljongeid säilitatakse jahutatult või külmutatult. 10. Erinevad allergiat põhjustatavad toiduained Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, kala, munad, vähk (krabi), pähklid, herned, oad, teraviljad,
seda rooga kolme- või enamakäigulise lõuna kooseisus. Nimetus kaal g Eelroad: liha, kala, vähjalised 60-150 köögiviljad 80-100 segasalatid 150-200 toorsalatid 80-100 supid 150-200 puljongid 150-200 puljongi sees serveeritav lisand 30-50 puljongi kõrvale serveeritav lisand 40-75 Pearoad: kuumtöödeldud kondita liha 100-150 kuumtöödeldud luudeta kala 100-150 kuumtöödeldud kondiga liha 120-170 kuumtöödeldud luudega kala 110-160
NB! HCl↓ ravi – mikroobid- seentevohamised. Lima e mutsiin: limarakkud, mis kaitsvad maolimaskesta HCl ja pepsiini toime eest. NB! Gastriin: ↑ mao näärmete tegevust, seega ka HCl. MAOSEKRETSIOONI SOODUSTAVAD AINED: a)Reflektoorselt – mõruained : parandavad söögiisu, maitseretseptorite tundlikkustäiendavad impulsid n. vaguse kaudu, mis on suust maitseretseptoreilt tuleva ärrituse vastus b)Koffeiin, etanool, mineraalveed jm. gaseeritud joogid, puljongid. d)RAVIMID, mis on mõeldud asendusraviksmaonõre koostisosad koos või eraldi võetuna. Eestis ei ole neid registreeritud. MAOSEKRETSIOONI PIDURDAVAD AINED: Mao ülehappesuse korral kasutatakse liigse HCl neutraliseerimiseks nõrku leeliseid, mao limaskesta kaitsvaid limaaineid, mao haavandite - HCl produktsiooni pärssivaid ravimeid. Ülihappesuse ravimeid - tühja kõhuga reeglina manustatavad 2..3 tundi peale sööki või vaevuste ilmnemisel..
Peale selle müüme makaronitooteid, teed, kohvi, maitseaineid, toidukontsentraate, kastmeid, toiduäädikat, mittealkohoolseid jooke, kuivaineid ja kosmeetikatooteid. 95 % kaubavalikust moodustavad toidukaubad. Kokku on kaubavalikus üle 800 erineva tootenime. Tootevalik gruppide lõikes Maiustused Soolased snäkid Köögivilja-, puuvilja-, kala- ja lihakonservid Kohv, tee, kohvikoor Makaronitooted Kastmed, ketsup, majonees Maitseained, puljongid ja kiirtoidud Karastusjoogid, siirup, alkohol Tööstuskaubad Toiduäädikas ja sinep 24 Õiglase kaubanduse ajalugu Õiglase kaubanduse ajalugu ulatub kuuekümne aasta taha. Mõned allikad väidavad, et ameeriklased panid aluse õiglase kaubanduse liikumisele, kui nad ostsid 1946. aastal otse Puerto Ricost käsitööd. Esimeseks õiglase kaubanduse tegevuseks Euroopas
Mikroobide kiireks paljunemiseks on vajalikud järgmised tingimused: Toitainete olemasolu neid on tavaliselt toidus küllaldaselt kindlustamaks mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. Kõrge riskiteguriga on: 1. suure valgusisaldusega toit ja toiduained · lihatooted, (k.a. kastmed ja puljongid); · (küpsetatud) liha, eriti linnuliha; · muna ja munatooted; · kala ja koorikloomad; · piim ja piimatooted; · keedetud riis; · seened; · pähklid; 2. kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuumtöötlemata, s.t. küpsetamata; 3. kõik toiduained, mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine või mõni mehaaniline töötlemine; 4. kõik toiduained, mida ei kuumutata piisavalt kaua; 5
* - piimatooteid soovitatakse vältida 6 Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg. Kasutage järgnevaid andmeid, et määratleda: ajavahemikud, mis on vajalikud söödud toidu seedimiseks; parimad toiduainete liigitused ja soovitatav toidu hulk. Vesi. Kui te joote vett tühja kõhu peale, jõuab see soolestikku kohe. Mahlad. Puu- ja juurviljamahlad ning puljongid seeduvad 15-20 minutiga. Poolvedelad toiduained. Segasalatid (segage mikseris kuni vedela konsistentsini salati ja selleri lehed, kurk ja tomat, ning sööge nagu suppi). Ka juur- ja puuviljad seeduvad 20-30 minutiga. Puuviljad. Arbuus seedib 20 minutit. Kõige kasulikum on, kui ta oleks ühel toidukorral ainuke puuvili (mari) teie toidulaual. Teised melonid (nagu Kantalupa, Kresnoy, valge muskaatmelon) vajavad seedimiseks 30 minutit. Omavahel võib kokku segada kaht
Osaleb rakkudevaheliste signaalide ülekandes Kaltsiumi allikad: Kaltsium omastub paremini loomsetest toiduainetest, eriti piimatoodetest. Piimas on keskmiselt 120 mg kaltsiumit 100 g kohta. Hästi imendub kaltsium ka kalatoitudest, eriti luuga koos marineeritud kaladest, sest happelises keskkonnas lahustub kaltsium kalaluudest välja kala lihasse. Kuna kaltsium on kõige kõrgemas kontsentratsioonis luudes, siis on heaks kaltsiumi allikaks luudest valmistatud puljongid ja nt. sült. Kaltsiumi kättesaadavus paraneb veelgi, kui luudest keedetud puljongile lisada veidi äädikat või sidrunhapet, et kaltsium osaliselt luudest keeduleende lahustuks. Kuna taimse toidu arvelt peaks inimene saama ca 75 % kogu söödavast toidust, siis võib välja tuua ka mõned taimse päritoluga toiduained, milles on märkimisväärsel hulgal kaltsiumi: Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, pähklid, söödavad
Osaleb rakkudevaheliste signaalide ülekandes Kaltsiumi allikad: Kaltsium omastub paremini loomsetest toiduainetest, eriti piimatoodetest. Piimas on keskmiselt 120 mg kaltsiumit 100 g kohta. Hästi imendub kaltsium ka kalatoitudest, eriti luuga koos marineeritud kaladest, sest happelises keskkonnas lahustub kaltsium kalaluudest välja kala lihasse. Kuna kaltsium on kõige kõrgemas kontsentratsioonis luudes, siis on heaks kaltsiumi allikaks luudest valmistatud puljongid ja nt. sült. Kaltsiumi kättesaadavus paraneb veelgi, kui luudest keedetud puljongile lisada veidi äädikat või sidrunhapet, et kaltsium osaliselt luudest keeduleende lahustuks. Kuna taimse toidu arvelt peaks inimene saama ca 75 % kogu söödavast toidust, siis võib välja tuua ka mõned taimse päritoluga toiduained, milles on märkimisväärsel hulgal kaltsiumi: Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, pähklid,
annaabi.ee 
