Ukraina põllumajandus Keili Siimumäe 11.klass Looduslikud tingimused põllumajandusega tegelemiseks. Suurem osa Ukrainast asub Ida-Euroopa lauskmaal, mida katavad viljakad tasandikud ja stepid. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territoorimist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja 5% mäestikud. Territooriumi üldine keskkõrgus on 175m. Ukraina kliimat mõjutavad mitmed tegurid- riigi geograafiline asend, päikesekiirguse hulk, õhuringlus ja maapinna omadused. Ukraina asub parasvöötmes, seetõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine temperatuur muutub Ukraina põhjaosas +5,5°...+7 °C ning kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur edelaosas on alates -3 °C ja kuni -8 °C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur riigi kaguosas on alates +23 °C ja kuni +18 °C riigi loodeosas. Aktiivsete temperatuuride summa on 1000...
roll majanduses ainult 3,3% riigi SKTs. umbes 6,2% riigi SKTs. Asukohast Hispaania põhjaosas on Pinnamood on idas mägine, tulenevad tegurid parasvöötmekliima, ning teisel läänes tasane. Asub pool lähistroopiline troopikavöötmes. Kliima on kliimavööde. Mägine niiske ja soe. Head pinnamood. Kuiv kliima. loodustingimused Loodustingimused on head põllumajandusele. põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põhjaosas, kõvalehise metsa ja puna-kollased ferraliitmullad võsa rusk-pruunmullad ja (väga viljakad). hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka
Taani põllumajandus Maa jagunemine Põllumaa Rohumaa Metsad Taani on tasane riik. See asub parasvöötme lethmetsas. Taanis on viljakad metsapruunmullad, leet- ja pruunmullad. Need loodustingimused on soodsad põllumajandus arenguks. Põllumaa hõlmab 63% riigi territooriumist, rohumaad hõlmavad 4,4% ning metsad 12,9% riigi aladest. Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid Künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad. Lääne osas
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Peterson 021PK MEHHIKO ÜHENDRIIGID Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................................6 Nimi............................................................................................................................................
Hispaania ja Holland Nele, Kärol ja Henri Sisukord · Looduslikud tingimused · Põllumajandusmaa kasutamine · Põllumajanduse spetsialiseerumine · Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses Loodustingimused · Peaaegu kõik Hispaania · Hollandi territoorium on pinnamood on mägine tasane · Hispaania põhjaosas on · Kogu riigi territooriumil on parasvöötmekliima parasvöötme kliimaga segamets ja lehtmetsad kõrgusvööndilisuse ala · Riigis on segametsade ·
PARK Koostajad:Riina Lumpre Karolin Pedius Üldiselt: Park puiestik Looduskeskkonna osa. Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid. Looduslikud pargid on näiteks rahvuspark ja looduspark. Inimese kujundatud on mõisapark ja linnapark. Mõisapark Rahvuspark Linnapark Looduspark AITÄH! AITÄH!
2018 Saksamaa põllumajandus Merlyn Sagaja 11. Klass Kliima on Saksamaal pehme. Põllumajanduse seisukohalt on kliima keskpärane. Loodustingimused on põllumajanduse arengule soodsad, sest seal on soodne kliima. Paljudes kohtades ei ole viljakaid muldi ning kultuurtaimed ei kasva seal hästi. Selles osas loodustingimused ei ole eriti soodsad. Suurel määral koosneb põllumajandustooted piimatoodetest, vilja toodetest, loomse liha toodetest ja paljust muust. Riigi pindalast on 51% haritavat maad. Põllumajandus on arenenum Saksamaa põhjaosas. Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja- Saksamaa on madal lauskmaa. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkad uhtmaad - marsid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks
Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist arenenud riigiga. Kolmandik kuni pool Argentiina ekspordituludest tuleb põllumajandusest. Argentina loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad põllumajanduse arengule riigi põhja- ja idaosas ning ebasoodsad riigi lääne- ja lõunaosas. Argentiinal on ka kõrge inimarengu indeks.
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. ·
Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja- Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda. Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk- ja Lõuna- Ameerika riigis rahvastiku enamuse. Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast sõjakäikudeks). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad põsesarnad ja vähene habemekasv
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku äärmine vaesus. ·
Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Aglomeratsioon e linnastu on lähestikku paiknevate ja ühtse tervikuna toimivate linnade kogum. Megapolis ehk hiidlinn on linnastute kokkukasvamisel tekkinud suur linnaline ala nt. Boshwash, Tokaido Rahvastiku paiknemist mõj. tegurid: loodustingimused (pinnamood, kliima), teedevõrk, ligipääsetavus, maavarad, mullad, ajalooline tegur, majanduslik arengutase.
Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (umbes 66%), Itaalias (umbes 57%) ja Prantsusmaal (umbes 10%). Selles riigis ei ole võimalik igal pool põllumajandusega tegeleda, kuna puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tegurid. Itaalia loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad põllumajanduse arengule riigi edela- ja idaosas ning ebasoodsad riigi lääne- ja põhjaosas. Kuna Itaalia kuulub kõrgelt arenenud maade hulka, on tal olemas piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks. Põllumajanduses on hõivatud on umbes 5% kogu rahvastikust. Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb kodumaist
kirjeldamine (selles riigis). Mida saadustest imporditakse/eksporditakse. Kui suur osa elanikkonnast töötab põllumajanduses? Kas toodetakse intensiivselt, ekstensiivselt, mahedalt? Probleemid sinu riigi põllumajanduses. (keskkonnast lähtuvalt) Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 2.8%(2012).Hollandi kogu territooriumil on tasane. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad. Need loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule riigis. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandus. Piim läheb enamasti või- ja juustutööstuse tooraineks. Hollandi juust on tuntud üle maailma.Suurel osal põldudest kasvatatakse loomasööta.Riigi omapäraseim põllundustoodang on lilled. Juba XVIII sajandil toodi Hollandisse tulbisibulaid, millest hakati
80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast - Umbes 70 % maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu ning riik on üks mägisemaid Euroopas sellepärast teen järelduse, et loodustingimused ei ole soodsad põllumajanduse arengule. 3) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus - Kreekas valitseb vahemereline kliima. Talvel on lõunas mahe, kuid põhjas on palju külmem. Suvi on kuum ja niiske ning õhtud on jahedad. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, mil õhutemperatuur tõuseb peaaegu terves riigis kuni 40°C soojakraadini. Enamikus Kreeka piirkondades algab vihmaperiood umbes novembri keskel ja lõpeb veebruaris.Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja
Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole
keskmise pinnamoega võrreldes tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania põhjaosas on parasvöötmekliimaga segamets ja kõrgusvööndilisuse ala ning riigi teisel territooriumil on lähistroopilise kliimaga vahemereline kuivalembene põõsastik. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule nii riigi põhjaosas, kui ka teistes riigi osades. Kliima ja agrokliima iseloomustus: Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Lõunaosal on palju ühist Lõuna-Aafrika loodusega, muust osast erinev niiske merelise kliima ja metsarohke põhja-ja looderannik sarnaneb Kesk- Euroopaga. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja-ja keskosas jaanuaris 8-10 kraadi, augustis 18-24.
Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Muusika ja tants
kustumatu jälje Hispaania kultuuri. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Teised usulahud on riigis väga vähe levinud. · Hispaania loodusvarad ( loodustingimused ) Maavarade poolest on hispaania eriti rikas metallimaakidest. Seal leidub kivisütt, rauamaaki, tsihimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti,
Kaasaegne rahvastiku tüüp- väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine, laste osakaal rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal tõuseb 6. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid, rännete põhjused ja tagajärjed tõmbetegurid parem palk paremad elutingimused paremad töö- ja õppmisvõimaused tõuketegurid madal palk halvad elutingimused ebasoodsad loodustingimused tagajärjed ülerahvastus toidu ja vee puudus pagulaskriis põhjused: majanduslikud poliitilised sotsiaalsed keskkonnaalased 7. Suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaal ( USA ja Mehhiko ) USA suurem tööpuudus oma riigi elanike hulgas sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, tekivad konfliktid suurem surve sotsiaalsfäärile
Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. On olemas segametsade kamar-leetmullad, metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. On olemas ka üsna viljakad mullad, seal kasvatatakse järgmiseid viljasorte nisu, oder, mais ning suhkrupeeti. Teistes kohtades, kus on ebaviljakad mullad kasvatatakse rooste, kartulid ja teised ahterkultuurid. Sellest järeldub, et loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule, aga on olemas ka kohad, kus mõned kultuurid kasvavad hästi. Põllumajandus Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise, peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust
Kesk osas on kuivstepi kastanmullad ja stepi ja metsastepi Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes mustmullad. Kanadas on ka soomullad ja metsa hallmullad. lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune Nad on ebaviljakad. Loodustingimused on soodsad sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute põllumajanduse arengule piringul, sest on soe kliima. Kanada lavamägedega tasandik-Dekkani kiltmaa. Selle kõrgemate pinnamood on peamiselt tasane, kuigi ainult lääne osa
1. vaba rahvas 1. Vabadus 1. Läänemere kaldal 2. Saksa ristirüütlite vallutused 13. saj. 2. Võrdõiguslikus 2. Kaubateede läbikäik 3. Liivi sõda (Rootsi, Taani, Poola) 16. 3. Sallivus (suhted) saj. 4. Vägivalla hukkamõist 3. Kliima 4. Alates 1645. algas Rootsi aeg 5. Haritus 4. Loodustingimused 5. Põhjasõda, algab Vene aeg 1710 6. Kodanikualgatus 5. Maavarad 6. 1917. algab Nõukogude võim 6. Maaviljakus 7. Algab 1. ms. (28. juuni 1914) 8. Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918 9. Lühike Saksa okupatsioon 10. Vabadussõda NSVL-iga 11. EV 1940. aasta suvi 12. Teine ms. jõudis Eestisse 1941. suvel 13. Nõukogude okupatsioon 14. Eesti taasiseseisvus 1991. august 20 -> Tööandja õigused ja kohustused
MAJANDUS 1.1 PÕLLUMAJANDUS Riigi territooriumil on erinev pinnamood: põhjaosas on tasane, aga kesk- ja lõunaosas on mägine. Saksamaal on parasvöötne kliima ja põhjaosas merekliima. On olemas segametsade kamar-leetmullad, metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Mõnedes regioonides on üsna viljakad mullad, seal kasvatatakse nisu, oder, mais ja suhkrupeet. Teistes kohtades, kus on ebaviljakad mullad kasvatatakse rooste, kartulid ja teised ahterkultuurid. Sellest järeldub, et loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule, aga on olemas ka kohad, kus mõned kultuurid kasvavad hästi. Põllumaa hõlmab 48,4% riigi territooriumist, sellest on haritav maa (34,3%) ja mitmeaastased põllukultuurid (0,6%) . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Saksamaal kasvatatakse erinevad kultuuri taimi: nisu(22800000 t), kartulid(11800000 t), suhkrupeet(25000000 t), raps(3869500 t),
Selle piirkonna pinnamood on üpris lame ning seda lõikavad mitu suuremat jõge, nagu Oder ja Vistula. Madalikust lõunasse jääb mägedevöö, mille laius on erinevatest kohtadest 90 kuni 200 kilomeetrit. Selle piirkonna lääneossa jääb Silesia-Krakovi kõrgendik, mis sisaldab suurt hulka kivisütt. Kolmas topograafiline ala asub Poola lõunapiiri ääres ning moodustub Sudeedi ja Karpaatia mäestikest. Mõlema mäestiku loodustingimused on imimasustatususele sõbralikud ja selle tõttu on need regioonid tihedalt asustatud, eriti Karpaatia. Sudeedi mäestiku kõrgeim tipp on 1602 meetrit üle merepinna, Karkonosze mäel. Karpaatia mäestik on kõrgeim kogu Poolas ja seal asub ja kõrgeim punkt riigis. Karpaadid ulatuvad veel Tsehhi Vabariiki, Slovakkiasse, Ukrainasse, Ungarisse ja Rumeeniasse. Keskmadalikest põhja jääb järvepiirkond, kuhu kuulub ka viimane ürgmets terves Euroopas
mäestikud, tipud (1758m), Dinaari mäestik, Brezevo (1415m), Sao Mamede (kõrgustikud) polje (984m) (1025m), Foia (902m) 3p. Madalikud, Pannoonia madalik tasandikud 2p. Mullastik: Metsapruun- ja leet-pruunmullad - Valdavalt kõvalehise metsa Mullatüübid, nad on viljakad, sellepärast võib ja võsa rusk-pruun- ja hallid omadused öelda, et loodustingimused on pruunmullad. soodsad põllumajanduse arengule. Mullad nõrgalt happelised, 3p. huumusekiht õhuke Maavarad ja Raud, naftasaadused Rauamaak, loodusvarad vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan,
kaamelid, pardid, kalkunid. Kesk-Hispaania pinnamood on mägine, aga edela ja lõuna pinnamood on tasane. Loode, kirde ja kagu pinnamood on mägine. Suur osa riigi territooriumist hõlmavad mägismaad ning mäestikud, aga kirde ja edela osast hõlmavad tasandikud. Hispaania asub vahelise kuivalembese põõsastiku loodusvöötmes ja kliima on lähistroopikaline. Riigis on kõvalise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ning hallid pruunmullad, neid on viljakad. Loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule, sest kogu aasta jooksul seal on väga soe temperatuur, mullad on viljakad, mille tõttu võib kasvatada nii juurvilju -kui ka puuvilju. 8) 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP’st ning seal töötas 5,7%’le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%.( eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse)
Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole
Mõningad vaatamisväärsused: · Vulkaanid (Bromo, Krakatau, Kerinci, Batur) · Komodo draakon · Orangutanid · Rahvuspargid (Bali Barat, Kelimutu, Gunung Rinjani) · Pühapäevane kukevõitlus · Brobodur · Prambanan Kokkuvõte Tänu sellele uurimustööle sain palju uut ja huvitavat teada riigi kohta, millest ma varem suurt midagi ei teadnud. Nüüd tean millised on sealsed loodustingimused, millega inimesed seal tegelevad, millised inimesed seal üldse elavad, mida vaadata kui sinna satun jms. Samuti tekkis suur huvi Indoneesiat külastada ning kohalikega lähemalt tutvuda. Kasutatud kirjandus · http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/indoneesia.php · http://en.wikipedia.org/wiki/Indonesia · http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Indonesia · http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Indonesia · http://en.wikipedia
- Seksitööstus Inimeste liikumine Migratsioon - Siseriiklik - Ringmigratsioon Kalevipojad soomes, kolmandas maailmas üritatakse rikkamatesse riikidesse minna - Ahelmigratsioon luuakse teise keskkonda oma kogukond - Külalistöölised - Remitatsioon raha liikumine koju Turism - ajutine - Kinnisvara airbnb mõjutab kinnisvara hinda - Prostitutsioon Nälg - Dollari nõrkus - Loodustingimused - Lihasöömine Aasias ja Ladina-Ameerikas - Spekulatsioonid - Uued tehnoloogiad biokütus - Valed poliitikad - Tavalised 3. maailma hädad Keskkond Globaalne soojenemine - Stockholm 1972 - Rio de Janeiro 1992 - Kyoto 1997 - Pariis 2016 Osoon Mets - Põllumajandus - Süsinik - Veeringlus - Elukeskkond Ookean - Süsinik - Soojenemine - Hapestumine
kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel. Antiikkultuuride muusika Arheoloogilised väljakaevamised, müüdid, saagad, rahvapärimused, koopamaalid, kaljujoonised, musikaetnoloogia uurminused (etnoloogia kultuure uuriv teadus), piibel (Vana Testament), uusaegsed teooriad vanast maailmast ja selle eluolust. Vanad kõrgkultuurrahvad ja nende muusika soodsad loodustingimused (mage vesi, hea pinnas, kliima hea, kaubateedele kerge ligipääs). Maailma eri piirkondades arenes kultuur erineva kiirusega, mis oli tingitud piirkonna geograafilisest asendist, inimeste tegevusaladest, usundi arengust jpm. Seetõttu kujunesid välja ka nn kõrgkultuurid. Vanades kõrgkultuurides täitis muusika põhiliselt kultuslikku funktsiooni ning kõlas ka tantsu, söömaaegade ja võistluste taustaks. Kõrgkultuurrahvaste muusikas leiab mitmeid ühiseid jooni:
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Soome vabariik Koostas: Siim Paluoja Juhendaja: Ene Külaots PÄRNU 2011 1 Sisukord: 1 Riigi nimi 2 Soome välispoliitika 3 Soomlased 4 Soome riigi lipp 5 Geograafiline asend 6 Loodus tingimused 7 Soomele kohane kliima 8 Majandus 9 Ajalooline ülevaade Soome majandusest 10 Majandus kasv 11 Majanduse struktuur 12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament- Eduskund, milles on ruumi 200...
Põllumajandus ● Põllumajanduse osa SKTs on väike – vaid 3.2%, ja hõivatud vaid 2.7% tööealisest rahvastikust, sellepärast põllumajaduse tähtsus Jordaanias ei ole suur. ● Jordaania pinnamood on mägine. Riik asub subtroopilises kliimavöötmes. ● Kõige viljakamad mullad on põhja-lääne osas, teiste Jordaania muldade kiht on väiksem ja nad on vähem viljakad. Suur osa territooriumist on kõrb. ● Jordaanias loodustingimused põllumajanduse arengule on ebasoodsad. ● Tänu veepuudusele on põllumaad vähe. Taimekasvatus ● 2012. aastal kõige rohkem Jordaanias kasvatati tomateid(616,427 tonni), baklažaane(177,692 tonni), kurke(155,938 tonni), oliive(155,640 tonni), kartulit(141,573 tonni), arbuuse(108,731 tonni). Loomakasvatus ● 2013. aastal peeti kõige rohkem lambaid(2'250'000 pead), kitsi(795'000 pead), veiseid(69'000 pead) ja kanu(27'000 pead). Toiduainetööstus
Valla piiridesse jääb valdav osa Põltsamaa-Umbusi soostikust (kogupindala 8970 ha). Valla kesk- ja põhjaosa jääb Kesk-Eesti tasandiku piiresse. Puurmani vald jääb Põltsamaa ümbruse nõrgalt voorestatud lainja moreentasandiku piirkonda. See on tihedasti asustatud põllustatud ala, mille ääreosa madaldub Põltsamaa-Umbusi soostiku suunas ning asendub Pedja jõe piirkonnas puisniitude ja metsadega. Aluspõhi ja pinnamood: Puurmani valla loodustingimused sõltuvad kõige rohkem aluspõhja ja pinnaehituse erinevustest.Kõrgemate ja madalamate kohtade vaheldumine on tingitud aluspõhja pealispinna ebatasasusest, mitte kuigi palju pinnakatte paksuse muutusest. Pinnakattesetted on valdavalt kujunenud aluspõhja kulutusel jääliustike poolt kui ka hilisemal setete kuhjumisel jääjärvedes, nendest jäänud jäänukjärvedes ning Alam-Pedja piirkonnas üleujutusel ja soostumisel.
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoo...
geograafilised juured. Arvatakse, et soomlased, külmal maal üles kasvanud inimesed, on harjunud igat viisi energiat säästma, sealhulgas ka rääkimiseks kuluvaid kaloreid. Et aga sellises kliimas üldse hinges püsida, pidi olema kõikides asjades ja töödes üliinimlikult järjekindel." Soomlaste elupaik on olnud tuuline nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Soomlased on alati pidanud oma elatise hankma rasketes oludes. Karmid loodustingimused, suur energiatarve, pikad vahemaad ja hõre asustus on märkimisväärne lisakoormus, mida pehmema kliima asendiga maades ei tunta. Suuresti tänu põllumajandusele, metsale, metallitööstusele, tipptehnoloogiale kuuleme Soome majandusest lugusid tihti ülivõrdes. Maailm hindab soomlasi kui tõsiseid, asjalikke ja usaldatavaid töötegijaid, on teada, et soomlased peavad oma sõna. Kasutatud kirjandus http://www.estemb.fi/est/ariinfo/aid-211 http://www.postimees.ee/luup/98/24/maja1.htm
on suur saavutus. 15. Pildid hüdroelektrijaamast 16. Põllumajandus Põllumaa hõlmab 3,3% riigi territooriumist, sellest 2,7% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,01%. Rohumaad hõlmavad 0,6% Norra territooriumist, metsad 33,3% ja muud maad 63,4% Norra pinnamood on peamiselt mägine. Idaosas asuvad suured orud. Need tegurid raskendavad põllumajanduse arengut. Norra asub parasvöötmes. Seal on taiga- ja segametsade leet- ja pruunmullad, mis on väheviljakad. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule Norra edelaosas. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Taimekasvatus: Teraviljadest kasvatatakse Norras nisu, mille 2011. aasta toodang oli 265 000 tonni. Norras kasvatatakse erinevaid kultuure, nagu kartul (297 000 tonni), raps (10 000 t), tomatid (13 000 t), õunad (12 000 t), kurgid (19 000 t), roheline sibul (15 000 t), maasikas, porgand, sigur ja muud. Loomakasvatus: Norras on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv
jäid sinna paigale. Eluasemeks polnud neil enam ajutine koda, vaid pidevalt kasutatav maja. Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiski veel pikka aega rändleva eluviisi. Teisalt kaasnes viljelusmajandusele üleminekuga inimkonna arengu ebaühtlus ka seetõttu, et mitte igal pool ei leidunud kodustamiseks sobivaid looma- ega taimeliike. Ning ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval 9 oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasva- tuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Varasem kivitöötlemis- tehnika oli piirdunud kivi küljest kildude äralöömise või surumisega, nüüd aga hakati valmistama juba suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Nii ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimi- seks vajalikud kõplad. Noorema kiviaja algust määratletakse sageli ka savinõude kasutuselevõtu järgi. Tähtsad leiutised olid ketramine ja
jäid sinna paigale. Eluasemeks polnud neil enam ajutine koda, vaid pidevalt kasutatav maja. Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiski veel pikka aega rändleva eluviisi. Teisalt kaasnes viljelusmajandusele üleminekuga inimkonna arengu ebaühtlus ka seetõttu, et mitte igal pool ei leidunud kodustamiseks sobivaid looma- ega taimeliike. Ning ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval 9 oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasva- tuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Varasem kivitöötlemis- tehnika oli piirdunud kivi küljest kildude äralöömise või surumisega, nüüd aga hakati valmistama juba suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Nii ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimi- seks vajalikud kõplad. Noorema kiviaja algust määratletakse sageli ka savinõude kasutuselevõtu järgi. Tähtsad leiutised olid ketramine ja
Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. (Miksike 2005) 2.1.2. Indiaanlaste välimus Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole
sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. MAASTIKE JA MAAKATTE UURIMISEST EESTI VÄIKESAARTEL ............ 5 2. UURIMISALADE LOODUSTINGIMUSED............................................................. 7 2.1. Abruka saar ................................................................................................................. 9 2.2. Vilsandi saar.............................................................................................................. 11 2.3. Uurimisalade valiku põhjendus................................................................................. 13 3. MATERJAL JA METOODIKA ....................
viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust, vaid hakkasid endale ise toiduaineid tootma. Tänu sellele jäid näljahädad harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Inimeste arvukus seetõttu kasvas. Maaharimine ja karjakasvatus muutis inimesed paikseks. Põldude naabrusse loodi asulad ning ka küttimine toimus lähiümbruses. Ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasvatuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed, mistõttu säilis ka rändleva eluviisiga küttimine. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama senisest suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Seetõttu ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimiseks vajalikud kõplad. Võeti ka kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine...
RAHVASTIKU TIHEDUS inimeste arv ruutkilomeetri kohta määratud piirkonnas · Ida-, Kagu- ja Lõuna-Aasia · Lääne-Euroopa · Põhja-Ameerika Rahvastiku tiheduse järgi teame, millistes maakera osades ja riikides elab rahvast tihedalt, millistes väga hõredalt.On palju põhjuseid, mis mõjutavad rahvastiku paiknemist. Oma pika ajaloo jooksul on rahvastik koondunud eelkõige sinna, kus on soodsam kliima ja põllukultuuride kasvatamiseks sobilikum muld. Tänapäeval loodustingimused enam nii oluliselt ei mõjuata. RASSID on inimeste rühmad, keda eraldatakse rassitunnuste järgi: · nahavärv. · näojoonte eripära. · juuste värv ja kuju. Põhirassid on: · Europiidne ehk valge rass heledad juuksed, heledam nahavärv; Põhja-Ameerika, Austraalia, Euroopa. · Mongoliidne ehk kollane rass kollane nahavärv, pilusilmad, tumedad juuksed; Aasia, Ameerika põliselanikud.
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
lahendusvariantidega seotud tulevikuväljavaated on muutuva keskkonna tõttu määramatud. Ehituses tulenevad lepinguriskid tihti ka puudulikust informatsioonist või projektivigadest, mille selgumine peale lepingu sõlmimist tuleb sageli töövõtjal alla neelata ja seda aktsepteerida. Riskiks on ka projekti ebapiisav läbitöötamine töövõtja poolt, enne siduva hinnapakkumise teostamist tellijale, mille põhjal hiljem leping sõlmitakse. Samuti on ebaselged ehituse jooksul ilmnevad loodustingimused. 24. Riski kindlustatavuse ja mittekindlustatavuse kriteeriumid. Risk on kõige paremini kirjeldatud sõnaga määramatus. Suur risk tähendab, et sündmuste toimumine on tõenäoline ning väike risk on vastupidine eelnevale. Siin tuleb jällegi tähelepanu pöörata ka riski tüübile. Kas risk on määratletav või mitte. Üldiselt seostatakse sellega ohtu, et tulemuse määramatuse tõttu võidakse saada kahju või loodetust halvem tulemus
monitooring. Koormustaluvus (carrying capacity) on puhkevõimaluste kasutuslävi, mille puhul on tagatud looduselamus, ilma et see seaks ohtu looduskeskkonna säilimist. Koormustaluvus väljendab keskkonna biofüüsikalisi omadusi ja looduskeskkonna kasutajate käitumise mõjusid ja puhke- eelistusi (Jenkins ja Pigram 2006). Koormustaluvust on defineeritud ka kui kaitsealade rekreatiivset normeerimist: millised puhkevõimalused tagada, millised loodustingimused säilitada, kuidas korraldada rekreatiivne kasutus (Cole 2004). Spetsiifilisemalt eristatakse füüsikalist, reaalset, ökonoomset, ökoloogilist ja sotsiaalset koormustaluvust. Külastaja (visitor) on isik, kes külastab loodusala rekreatiivsel eemärgil, näiteks matkamise, marjakorjamise või mägirattasõidu eesmärgil. Külastaja ei ole sellel alal töötav isik. Külastaja võib olla nii kohalik kui välisriigi kodanik. Olenevalt kontekstist võib külastajat nimetada ka
kõrbelised ja poolkõrbelised alad, asustus on koondunud rannikumadalikule, oaasidesse ning jõgede orgudesse. Rahvastik koosneb peamiselt araabia rahvastest e. hamiididest. Regioonis on vanade kõrgkultuuride mälestised (nt. egiptuse, foiniikia, kartaago, kreeka, rooma ja araabia mõjutused). Turismiinfrastruktuur on üldiselt hea ja riikide poliitiline stabiilsus rahuldav. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone.
Sotsiaal-majandusliku formatsiooni teooria, mille järgi kõik riigid kuuluvad järgmistesse gruppidesse: 1. Ürgkogukondlik ühiskond 2. Orjanduslik 3. Feodaalne 4. Kapitalistlik 5. Sotsiaalne 6. Kommunistlik Comte leiab, et ka poliitikat tuleb positiivselt käsitleda. Comte rääkis inimühiskonna progressist ja leidis, et progressi peamisteks faktoriteks on: 1. Loodustingimused 2. Elanikkonna kasv 3. Tööjaotuse arenemine. Kuid see, millises suunas ühiskond areneb, sõltub sellest, millise suuna näitab ühiskonna arengule kätte inimvaim. Inimvaim mis vastandub materiaalsele filosoofilisele käsitlusele, et inimvaimust tulenevad kõik impulsid tööstuse, poliitika ja sotsiaalelu arenguks. Ideaalse filosoofilise käsitluse järgi on primaarseks, mis maailmas eksisteerib on inimvaim, inimese mõte, ettekujutus ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
