Kadrina Secondary School Princess Diana Report Mattias Suurkivi 8.a Class Instructor: Katrin Mägi Kadrina 2009Contents Introduction I chose Princess Diana, because I wanted to know about her and I like the British royal family and she was a part of the family, too. She is dead and if somebody reads it, he or she can learn about her and will know what she was like. The purpose of the work is to introduce Diana and get to know her better. Diana Facts about Diana Main Facts Her full name is Diana Frances Spencer and she was the Princess of Wales. Diana was called people's Princess. She was born on 1. July 1961 in Park house, Sandringham, Norfolk. She was born at the same place as her mother. She was married to Charles, Prince of W...
Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi
6 1770 , . . -. . 1803 no 1806 '''' . . A . , . 7 1803 . 3 . 19 1806 '''' . 12 1846 . .
2. 17921802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada
1) 1770-1792 Bonni periood (kujunemisaastad) · Esimesteks õpetajateks olid tema isa ja vanaisa · Tõeliseks õpetajaks peetakse C. G. Neefe't · 1787. a. kohtus Viinis W.A.Mozart'iga · Kirjutas sel perioodil ~50 teost 1796 2) 1792-1802 Viini I periood (varane looming) · Õpetajaks Haydn · Vokaalmuusikat õpetas Salieri · 1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust · Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose) 1803 3) 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg) · Kõige väljapaistvama loomingu aeg · Kirjutas oratooriumi "Kristus Õlimäel" (1803) · Kirjutas oma 3. sümfoonia, mille pühendas Napoleonile · Kirjutas ooperi "Fidelio" ("Leonore") · Sümfooniad nr.4; nr.5; nr.6; nr.7; nr.8 · Kohtus Goethe'ga (muusika tragöödiale "Egmont") 4) 1813-1827 Viini III periood (hiline looming) · Loominguline kriis 1813-1815 · Laulude tsükkel "Kaugele
· 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Ärkamisaja luule · F.R.Kreuzwald 1803-1882 "Kalevipoeg" · C.R.Jakobson 1841-1882 "Linnutaja laulud" · J.V.Jannsen 1819-1890 "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" · L.Koidula 1843-1886 isamaaluule · A. Haava 1864-1957 armastusluule Ärkamisaja proosa · Kreutzwald 1803-1882 rahvajutud · Bornhöhe 1862-1923 ajaloolised jutud · Jannsen 1819-1890 külajutud · Koidula 1843-1886 realistlikud külajutud · Haava 1864-1957 jutud lapsepõlvekodust
Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus. Maal. Portreed, olustik, altarimaalid, seinamaalid. Kunstnikud täiendasid end Peterburis, Dresdenis, Roomas
2013 Sissejuhatus Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eepose sünni ja kujunemise lugu on valminud uurimustöö ja kirjanduse tunni raames. Töö eesmärgiks oli teada saada eepos ,,Kalevipoeg" sünnilugu. Valisin selle teema, kuna tahtsin saada teada ,,Kalevipoja" sünnist ja kuidas see on kirja pandud ja kes seda üleüldse on kirjutanud? Referaat jaguneb kolmeks peatükiks: 1) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882); 2) Eepose algus; 3) Kalevipoeg rahva pärimuses. Esimene peatükk uurib Kreutswaldi elust ja tema tegemistest. Teine peatükk annab ülevaate eepose sündimisest ja kellele oli seda eepost vaja. Saab teada, kes seda tegid ja millest see koosneb. kolmas peatükk jaotub kaheks alapeatükiks: ,,Kalevipoja haud", mis analüüsib Kalevipoja surmapaigast. ,,Kalevipoja varandus", Kalevipoja varandusest ja kus see peaks paiknema. 1
1799. aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks, kuid Napoleoni autoriteet rahva hulgas aina kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi aga siiski üks peamine vastane- Inglismaa. Inglismaa oli võimul maailma meredel ja sellepärast ei saanudki Prantsusmaa Inglismaa vastu. Prantsusmaa liitlasteks olid Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani
Eesti professionaalse kunsti sünd Eestis 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses töötanud kunstnikus olid valdavalt baltisakslased ehk nad ei elanud pidevalt Eestis ning olid seotud ka Saksamaa, Itaalia ja Venemaaga. Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli rajamine 1803. aastal, sest samal ajal kui avati Tartu ülikool hakkas selle juures tegutsema ka joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust.
(loomulikult ilma kadentsideta); partituurid klaverikontsertidest näiteks kirjastati alles 19. sajandi keskpaigas. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Es-duur klaverikontserdi. Looming * 9 sümfooniat o 1, sümfoonia C-Duur, op. 21, 1800 o 2. sümfoonia D-Duur, op. 36, 1802 o 3. sümfoonia Es-Duur, op. 55 "Eroica", 1803/04 o 4. sümfoonia B-Duur, op. 60, 1806 o 5. sümfoonia c-moll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808 Helifail Kuula 1. osa Allegro con brio (abi·info) o 6. sümfoonia F-Duur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808 o 7. sümfoonia A-Duur, op. 92, 1811/12 o 8. sümfoonia F-Duur, op. 93, 1812 o 9. sümfoonia d-moll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823 * 5 klaverikontseti o 1. klaverikontsert C-Duur op
Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Vastseliina Gümnaasium 10.klass Eduard Ahrens (1803- 1863) Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts
Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian von Bellingshausen (1778-1852) oli vene meresõitja ja maadeavastaja, admiral. Ta sündis 20. septembril 1778. a. Saaremaal Lahetaguse mõisas.Ta oli kolmas poeg. Kui pereisa suri, siis raske majandusliku olukorra tõttu saatis ema pojad õppima sõjaväe koolidesse. 1789. aastal, 10-aastasena määrati Bellinghausen eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Aastatel 1797-1803 töötas ta Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris mitmanina. Järgnes teenistus Tallinna sõjalaevade eskaadris. 1803.-06. a. Tänu oma teadmistele ja ees-kujulikule teenistusele äratas ta laevastiku komandöri viitseadmiral Hanõkovi tähelepanu. Tänu sellele võttis osa A. J. von Kresensterni juhitud esimesest Vene ümbermaailmasõidust kartograafina. Ta sai oma tööga väga hästi hakkama, ta täpsustas ja joonistas hästi kaarte. Tema nime Bellinghausen
Muusikakoolis,1849 suri tuberkuloosi.Looming:19.saj üks suurimaid klaverivirtuoose ja -komponiste,tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema klaverimuusika on tundlik ja nõtke,erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi,klaveriloomingusse kuuluvad arvukad väikevormid- etüüdid,prelüüdid,nokturnid,valsid,poloneesid,masurkad,balladid,ekspromptid,ta on kirjutanud 2 klaverikontserti ja u 20 soololaulu Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku
väike hõbe. Nimi: Platina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amu Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 4 Ajalugu Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased - Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston. Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes
ning ta saavutas õpingutes silmapaistvat edu . Ta uuris innukalt avastusretkede ja merereiside kirjeldusi ning omandas huvi geograafia vastu kogu eluks . Bellingshauseni esimene reis . Õppides Mereväe Kadetikorpuses käis Bellingshausen praktilistel merereisidel . 1795 . a . läks ta Gardemariina laevale , mis purjetas Põhjamerel ja külastas mitmeid inglismaa sadamaid . Kaks aastat hiljem määrati ta mitsmannina Tallina eskaadri sõjalaevastikku , kus ta teenis 1803 . aastani , kuid samal ajal jätkas noormees õpinguid ise õppides . Toetudes oma teadmistele ja eeskujulikule teenistusele , avaldas ta muljet laevastiku viitsadmiral Hanõkovile , kes soovitas A . Krusensternil ta kaasa võtta ümbermaailma ekspeditsioonile . Aastail 1803 1806 saigi merereis teoks . Reisil täpsustati paljude saarte ja poolsaarte kaarte , ning mitmed geograafilised objektid said endale uued nimed . Näiteks Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas hakkas
· Töö autor: Külli Pihl · Töö pealkiri: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus · Koolitaja: Evi Tarro, 7. kursus · Kooliaste: IV · Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj · Töö sisaldab lisainfot märkmetes Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a
(13 (24) 1782 -- 5 (17) 1836) -- , , . , . . , 13 (24) 1782 ( , ). . , 1788 . 1803 . (1809 ), (1811 ), (1812 ), 1816--1822 1828 -- . « . » (1804), « . . » (1809), « » « » ( -- 1831 ). -- . . (1810--1811), (1809) (1814), , (1808), . . (1815, , ), . . (1816) . . (1827). 1836 - , . 17 1836 ---. : « , , , , , , ...»
Selge koolikorraldus: maal · vallas vallakool; · kihelkonnas kihelkonnakool; · õigeusu talurahvakoolid (rajati 1840. aastatel, kõige rohkem Saaremaal); linnas · elementaarkoolid; · kreiskool (eestikeelseid ei olnud, üks venekeelne, 1870. a nim linnakoolideks, asutati reaalkoolid); · gümnaasium; · ülikool. 9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich (1803- 1872)-muhu köster ja kooliõpetaja."pöllumehhe ait" , Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 - 1890)-koorilaulude sõnade autor(,,mu isamaa mu õnn ja rööm"), Lydia Koidula ( 1843 - 1886) üks eesti teatri loojatest,"emmajõe õpik" .E i ole lugenud. 10. Friedrich Sigismund Stern (1812 - 1889)- 1886 ,,Perno Postimees" toodi Tartusse, kus sellest sai lihtsalt ,,Postimees"
Tööaastad, Aastaid teenis ta raha klaveritundide andmisega, viiulimänguga loominguperioodid orkestrites ja ansamblites. Eszterhazys kapellmeister ligi 30 a. Kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat. Sel perioodil lõi palju minoorseid teoseid. Isiklik elu · Elas vabakutselise muusikuna · 1795 naaseb Viini · 1795-1803 Londonis, 12 Londoni sümfooniat · 1803-1809 elab Viinis, kuid muusikat enam ei kirjuta · Suri Napoleoni sõjakäigu ajal 1809 a Vokaalmuusika (zanrid ja · Oli eeskujuks 19. sajandi heliloojatel näited) · 24 ooperit nt. "Apteeker", "Kuu maailm" · 14 missat · Oratooriumid nt. "Loomine", "Aastaajad"
uue koolitüübina suuremates mõisades mõisakoolid ehk külakoolid Külakoolid hakkasid vähehaaval tekkima ka Eestimaal Tartu ülikooli taasavamine 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikoolrüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool . Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 18041809. Aastal 1803 avati eesti keele lektori ametikoht Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel 18201890, millest aastaid 18551880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks 1790. aastatel arutati Liivi- ja Eestimaa maapäevadel talurahva olkorra parandamist Eestimaa maapäev võttis 1802 vastu regulatiivi, millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse
Orest Kiprenski -sündis 24.märts 1782 Nezinskaja mõisas Koporje lähedal ja suri 17.oktoober 1836 Roomas. Ta oli vene maalikunstnik, romantismi esindaja, Peterburi KA akad. Õppis 1788-1803 Peterburi KA-s. Töötas Venemaal ja 1816-22 ning aastast 1828 Itaalias. Loonud aadlisoost haritlaste, 1812.a. isamaasõjast osavõtnute, dekabristide ja nende mõttekaaslaste portreid. Neis väljenduvad ajastu eesrindlike inimeste mõtte- ja tundemaailm, patriotism ja humanism. Tööd: A.Schwalbe portree (1804), autoportree (u. 1808 ja 1828), J.Davõdovi (1809), J.Rostoptsina (1809), D.Hvostova (1814), V.Zukovski (1816), S.Uvarovi (u. 1815) ja A.Puskini portree (1827).
Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue on sündinud 30. detsembril 1787. a. Vardi mõisas. Ta oli 19. sajandi üks edukamaid maadeavastajaid, I järgu kapten. Ta võttis osa aastatel 1803-1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermailmareisist. Ise juhtis ta kahte ümbermailmareisi prikil "Rjuruk aastail 1815-1818 ja fregatil "Predprijatie" 1823-1826. avastas mõlemal reisil saari, teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele. Otto von Kotzebue järgi on nimetatud tema avstatud laht Alaska looderannikul. Viimased eluaastad elas Otto von Kotzebue oma kodumõisas Triigil Harjumaal. Ta suri 15. veebruaril 1846. a
Things gradually improved and a second and third fleet arrived in years 1790 and 1791. Convicts worked on government land but since 1973 those who behaved well were freed and given land. The first free settlers arrived also that year. Relatively few new people were sent to Australia during the long wars with France from 1793 to 1815. The second governor was John Hunter in 17951800 and he was followed by Philip King. Under King the first colonists settled in Tasmania in 1803, Tasmania was then called Van Diemens Land. In 1813 a path was discovered through the Blue Mountains, that enabled them to spread inland. By 1825 the White population of Australia was about 25,000 with Tasmania having 4,500. The transportation location was again changed to Western Australia and it continued till 1868. The system of granting land ended in 1831. From then on land was sold. The rebellions in Australia started in the beginning of the 19th century in March 1804. Some
ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890
G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk" Jean August Dominique Ingres, 1814 Louvre, Pariis Romantism "Pìeta" Francisco de Goya, 1774 "Lumetorm merel" William Turner,1842 Tate Gallery, London Romantism "Heinavanker" John Constable, 1821
Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk" Jean August Dominique Ingres, 1814 Louvre, Pariis Romantism "Pìeta" Francisco de Goya, 1774 "Lumetorm merel" William Turner,1842 Tate Gallery, London Romantism "Heinavanker" John Constable, 1821
h 7,07x7,07 mm S 50 mm2 N1 172 kN N2 166 kN N3 166 kN T4 T5 T6 a4 4*10-6 3,4*10-6 a5 5*10-6 a6 6*10-6 5,6*10-6 1642 1505 1837 1618 -24 -24,00 1486 -19 1819 -18 -18,50 1597 -45 -47,00 1468 -37 1803 -34 -35,50 1571 -71 -74,00 1447 -58 1786 -51 -54,50 1558 -84 -108,00 1420 -85 1800 -37 -61,00 1533 -109 -132,50 1430 -75 1803 -34 -54,50 1522 -120 -154,50 1434 -71 1822 -15 -43,00 1508 -134 -174,00 1434 -71 1837 0 -35,50
partituurid klaverikontsertidest näiteks kirjastati alles 19. sajandi keskpaigas. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Esduur klaverikontserdi. Looming: 9 sümfooniat 1, sümfoonia CDuur, op. 21, 1800 2. sümfoonia DDuur, op. 36, 1802 3. sümfoonia EsDuur, op. 55 "Eroica", 1803/04 4. sümfoonia BDuur, op. 60, 1806 5. sümfoonia cmoll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808 6. sümfoonia FDuur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808 7. sümfoonia ADuur, op. 92, 1811/12 8. sümfoonia FDuur, op. 93, 1812 9. sümfoonia dmoll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823 5 klaverikontseti 1. klaverikontsert CDuur op
onupoeg" (algupärane eesti keelele omane), 1872 komöödia ,,Säärane mulk" - rääkis tolle aja probleemidest: haridus, armastus, sõjaväest kõrvale hoidmine, mulgid, kokku 4 näidentit. Jutustused ja luuletused Eesti elust: luule - ,,Eesti Muld ja Eesti Süda", ,,Emasüda" laul I üldlaulupeol ,,Mu Isamaa on Minu Arm" Tema auks tehakse luulekonkurss Koidulaulik FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (1803 1882) Elukutselt arst, elas Võrus üle 40-ne aasta hiljem Tartus. Kirjutas raamatu ,,Kalevipoeg" üle 30-ne aasta, 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Uuris loodust keeli, rahvajutte (sõnad palavik, hapnik, vesinik). Hoidis kokku Jakobsoni ja Fealmanniga. Uus kirjaviis eesti keel. KALEVIPOEG (1862 rahva väljaanne) Eepos e lugulaul, pikk värsivormiline jutustava sisuga teos, räägib kangelastest ja vägilastest,
Hector Berlioz (1803- 1869) Sisukord : 1.Hectori Berliozi elulugu 2. Tahtsamad teosed 3.Helilooming 4.1.Lõppsõna 4.2 Hectori Berliozi portree 5.Kasutatud informatsioon Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Ta oli üks nendest paljudest heliloojatest, kellele muusikuamet tõi kaasa tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid
filosoofiast. Keiserlik Tartu Ülikool (1802-1918) 21.- 22. aprillil 1802. aastal taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist juriidiliselt saksakeelne Vene riigiülikool. Aastatel 1828-1838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 1803. aastal avati eesti keele lektori ametikoht, aastal 1838 aga asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt. Kalevipoja õhtutelt sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts. 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, sini-must-valge trikoloor. 1889. aastal alanud venestuslaines muudeti Tartu ülikool tavaliseks kõrgemaks
Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse alusepanija 19. sajandi lõpp 300 trükist aasta kohta Iseseisev nähtus Mõjukate autorite jäljendajad
KERGETÖÖSTUS: 1)TEKSTIILITÖÖSTUS -kanga kudumine ja viimistlemine -trikotaaztoodete valmistamine 2)RÕIVATÖÖSTUS -moekollektsioonide loomine ja õmblemine 3)NAHA- ja JALATSITÖÖSTUS -jalatsite ja mitmesuguste nahktoodete valmistamine KERGETÖÖSTUSE ARENG 1765 ketrusmasin 1785 aurumasin 1803 kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine, odav tööjõud Põhja riigid kvaliteete moetoodang, kallid tellimustööd, kaubamärk, naha ja jalatsitööstus EL import Hiinast -Tekstiilid 27,8% -Rõivad 42,6% EL tekstiilide tootmine jaotub kolme põhikategooriasse -41% rõivad -33% kodutekstiilid -26% tehnilised ja tööstuslikud tekstiilid Tootlikuse tase on konkurentsivõime ja jätkusuutlikuse võtmetegur:
töö jäi pooleli kehva tervise ja suure töö koormuse tõttu . Pärast Faehlmanni surma jätkas eepose koostamist Friedrich Reinhold Kreutzwald . Esialgu pani Kreutzwald Kalevipoja lugusi kokku proosavormis, kuid pärast soomlaste ''Kalevalaga'' tutvumist otsustas ta regivärsi kasuks . Esimene rahvaväljanne ilmus 1862. aastal Soomes . ''Kalevipoega'' on tõlgitud paljutesse keeltesse täis-ja lühiversioonina . F.R. Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas Lääne-Virumaal. Kreutzwald oli eesti kirjanik ja ka arst. Kreutzwald on lõpetanud palju koole, seal hulgas ka 1833.aastal Tartu ülikooli . Ta on kirjutanud palju teoseid ning oma loominguga mõjutanud tugevalt rahvusliku liikumise aja vaimuelu . Tema peateoseks peetakse siiski rahvuseepost ''Kalevipoeg''
Jean Batiste Say Jean Batiste Say Sai tuntuks oma 1803. aastal ilmunud tööga ,,Traktaat poliitilisest ökonoomiast", milles ta esines kui A. Smithi kommentaator ja edasiarendaja. Ta jagab poliitilise ökonoomia kolme ossa: 1. tootmine; 2. jaotamine; 3. tarbimine. Sayle on omane antihistorism. Püüdes tõestada, et materjalide mass, millest koosneb maailm, ei saa väheneda ega suureneda, tuleb Say välja järgmise teesiga: ,,Tootmine ei loo mateeriat, kuid loob kasulikkust"
Iriidium Lühitutvustus Iriidiumi avastas inglise keemik Smithson Tennant aastal 1803 Iriidium sai oma nime Kreeka jumalate sõnumitooja Irise järgi Ta on üks haruldaseim element, mis maakoores leidub Iriidiumi tähis on Ir, ta asub VIIIB rühmas ning järjekorranumber on 77 Omaduselt on iriidium plaatinametall ja sellisena väärismetall Iriidium Iriidium on hõbedane, kõva ja rabe metall Click to edit Master text styles Sulamistemperatuuriks on 2466 °C Second level
Friedrich Reinhold Kreutzwald Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 10A Andmed Sünd 26. detsember 1803 Jõepere mõis,Virumaa Surm 25. august 1882 Tartu Oli Eesti kirjanik ja arst Elulugu, õpingud 18151819 algteadmised kreis ja algkoolidest 18231825 koduõpetaja Tallinnas ja Peterburis 18261833. Tartu ülikool; Võru linnaarst 1849 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1855 Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliige 18771882 Kolleegiuminõunik Kreutzwald on maetud VanaJaani kalmistule Looming
Prosper Merimee ,,Colomba" Prosper Merimee ( 1803- 1870) sündis Pariisis, kuid ta vanemad, kes olid mõlemad kunstnikud, pärinesid Normandiast. Ka Merimee oli andekas joonistaja ja maalija ning töötas küpses eas muinsuskaitseinspektorina. Amet võimaldas tal palju reisida ja peale reisikirjade on paljud tema novellid (,, Carmen") seotud rännakuil nähtu ja kuulduga või antud isegi teadlase jutustusena. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne
Louis Hector Berlioz (1803 1869) Mari Press Kar in Kar ro 11c Kes ta oli? prantsuse romantiline helilooja silmapaistev kriitik Lapsepõlv Pärit väiksest provintsilinnast GOTE SAINT-ANDRE'st Isa oli elukutselt arst, armastas kirjandust Õppis varakult erinevaid instrumente Aastal 1821 sõitis Berlioz Pariisi, et õppida isa soovil arstiks Berlioz jättis meditsiini õpingud konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad 1826.a läks üle konservatooriumi Pereelu 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid Naine jääb haigeks, halvatuks ja sureb 1854.a Abiellub taas, naine sureb Ainus poeg hukkub merel Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Ko...
Charles Darwin (1809-1882) - ,,Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel" (1859) Charles Darwin 1854 Bioloogia Karl Ernst von Baer (1792-1876) -19. sajandi kuulsaimaid biolooge Karl Ernst von Baer -Avastas 1826. aastal imetajate munaraku -Rajas võrdleva embrüoloogia (kr embryon loode) -Avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse Põllukeemia - Justus von Liebig (1803-1873) - Taimekasv oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforisisaldusest. - Pani aluse põldude väetamisele kunstväetisega - Esimene fosforiidivabrik Inglismaal 1848. aastal Justus von Liebig Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Koch http://et.wikipedia.org/wiki/Gregor_Mendel http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_Pasteur http://et.wikipedia
Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Kui lood olid esmaettekantud siis need kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii. Ludwigi elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 1770-1792 Bonni periood ( kujunemisaastad ) 2. 1792-1802 Viini periood ( varane looming ) 3. 1802-1812 Viini 2. periood ( loomingu kõrgaeg ) 4. 1813-1827 Viini 3. Periood ( hiline looming ) Beethoveni tähtsamad teosed olid: 1. 3.sümfoonia "Eroica" 1803/04 2. 5.sümfoonia "Saatusesümfoonia" 1808 3. Ooper "Fidelio" 1804-1805 4. Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" 1816 Peale 20-ndat eluaastat tabas teda haigus ja ta jäi kurdiks. Ta oli kinnise ja sünge eluviisiga. 30-aastaselt oli Beethoven täiesti kurt ja just siis kirjutas ta oma parimad teosed "Egmont"ja "Eliisele", mida ta aga ise enam kunagi ei kuulnud. Ludwig van Beethoven suri 26.märtsil 1827-ndal aastal Viinis.
«». 1918 - 1919 .. , 1 1919 . . 2 1920 . , 14 - . - , «». 1938 . 1940 . . 9 1941 . . 1944 1991 .. . 1951 . . - «». , 1990 , . 1991 . . , . 90- , , . - : (1789) , , (XIV ), (1804--09). ( ) ( ) (XIII--XV , 1804--07 , ), (1803--05) . -- (1936), «» (1967) . : . . -- (1849, . . - ), . . (1886, . . ), . . , . . (1983, . ), . . (1952), . . (1952), - . (1953). - (1975). « » (1998), . P , , . , . Y 1)http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0%B0%D1%80%D1%82%D1%83 2) http://www.tartu.ee/?lang_id=5&menu_id=32&page_id=2435 3) http://www.eki.ee/dict/evs/evs.html 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tigutorn_2008_august.PNG
Kreutzwaldi tähtsus Eesti ajaloos ja rahvuseepos "Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald(26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Ta sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas. 1815. aastal astus ta saksa õppekeelega Rakvere algkooli.Aastatel 18181819 oli ta kaupmehe õpilane Tallinnas. Kreutzwald sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825
ainult nende sünnimaa järgi, sest nad otseselt ei elanud ega toimetanud siin, vaid suurtemates linnades nagu näiteks Peterburi. Siin on kolm tuntuimat Eesti maadeavastajat ja nende avastused. 5 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue (1787-1846) - Sündis Vardi mõisas Nissi kihelkonnas. Võttis jungana 1803–06 osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. Juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 1815–18 prikil Rjurik uurimaks Loodeväila (purjetati ümber Hoorni neeme). ja 1823–26 fregatil Predprijatije. Avastas mõlemal reisil saari: esimesel Tuamotu ja Marshalli saarestikus, teisel Tuamotu ja Samoa saarestikus; teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele (Britannica.com: “Otto von Kotzebue | Russian explorer” 03.04.2016).
Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Autor elas aastatel 1803-1870.Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta.TA keskendus tavadele,keeltele,minevikule. Tema esimene näidend oli ,,Clara Gazuli teater".Alguses ta jättis mulje et ta on kõigest teose tõlkija.,,Clara Gazuli teater" saavutas suure tuntuse.Romaanid: ,,Jacquerie", ,,Charles IX valitsemise kroonika". Tuntumad novellid: ,,Etruski vaas", ,,Kahekordne ehitus", ,,Arsene Guillot".teistest
3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ja tuli Pärsia kaudu kodumaale. 6. Adam Johann von Krusenstern (1803-1806) Tema eesmärgiks oli uurida Vaikset Ookeani. Mis tal ka õnnestus. (Ta oli eestlane). 7. Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1819-1821) Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat näinud mehest. 8. Alexander Theodor von Middendorff (1842-1845) Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Aastatel 1842-1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta.
Ettevõtlus Saaremaal Saaremaa Lihatööstus Ettevõte alustas tegevust 1803. aastal ehitatud majas, mis jäi vaatamata korduvatele laiendamistele ja ümberehitustele lõplikult ajale ja arengule jalgu. Uue tööstuse ehitamist alustati 1981. aastal ning 1984. aastal käivitati külmhoone. Pärast seda alustati uue olmehoone ja vorstitsehhi rajamist, 1987. a avati lihatööstuse II järk. Tapamaja valmis täielikult 1993. a. Tänaseks on Saaremaa Lihatööstusest saanud üks Saare maakonna juhtivaid ettevõtteid. Saaremaa Lihatööstus OÜ-na tegutseb ettevõte 2007
Kõrgklassitsismi kõige kuulsaim esindaja, kes viis kõige järjekindlamalt ellu klassitsistlikke põhimõtteid. Õppis Kopenhaageni Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias 1805. aastal valiti ta akadeemia professoriks ja 1833-1844 oli Thorvaldsen akadeemia direktor. Temaatika oli tüüpiline: antiikmütoloogia, ajalugu, mõned usuteemalised teosed. Skulptuurid olid kauni siluetijoonega, rahulikud, suursugused ja ilmselgelt idealiseeritud. "Iason" 1802-1803 "Ganymedes ja kotkas" 1804 "Kristus" 1821-1823 Alexander I büst "Kupido ja Psyche" "Apollon ja muusad"1804, reljeef Lõvi monument "Kolm graatsiat" Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/ http://www.google.ee/ http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/skul ptuur_tarbekunst.htm http://www.flickr.com/
annaabi.ee 
