Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"objektidest" - 415 õppematerjali

objektidest on enamasti piiratud arv originaalkoopiaid.
thumbnail
17
ppt

Powerpointi esitlus vanalinna objektidest

On the northern portion of the passage you can find what's left of St. Catherine's Church (hence the passage name) and various large, ancient tombstones that used to line the inside of the sanctuary. On the southern portion of the passage, you'll find numerous artisan workshops, where you'll even get see them hard at work creating new items. City wall Tallinn's medieval city wall is a sub-facility that was built to protect the lower Tallinn and upper Tallinn (Toompea). The building of the city wall began in 1310th years, and by improving over time it formed the city wall with defensive buildings (towers). It was finished by the end of the 1561. Then it was 2.35-kilometer-long circular wall, which had 27 wall gate, 8 tower gate and 21 other stone fortifications. Many parts of the to...

Inglisekeelne geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tallinn kui gootika linn

­ 16. Sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõu...

Kunstiajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Liigikaitse kategooriad

Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 mee...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Loodusmälestis

Loodusmälestis Loodusmälestist mõistetakse kui erilise teadusliku, kultuuriloolise või esteetilise väärtusega, inimtegevuse tagajärjel ohtu sattunud eluta või eluslooduse objekti. Termin võeti laiemalt kasutusele 20.sajandi algul. Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud, paljandid, allikad, karstialad, meteoriidikraatrid jne, elus objektidest aga näiteks kotkad. Loodusmälestisena on ära märgitud ka Saaremaa põhjarannikul asuv Panga ehk Mustjala pank. Panga pank on looduskaitse all, sealhulgas panga põhja- ja läänepoolne osa 1 km ulatuses on kaitse all juba 1959.aastast. Mustjala panga pikkus on umbes 2,5 km ning suurim kõrgus 21,3 m, millele lisandub veel ca 10 m veealust panka. Püstloodne murrutusjärsak ulatub peaaegu veepiirini, paarsada meetrit eemal meres asub veealune järsak, mille kohal...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Londoni Külastuskohtad ja vaatamisväärsused

Külastuskohtad ja vaatamisväärsused Westminster Abbey Ajalugu · Kuningad, kuningannad, riigimehed ja sõjaväelased; poeedid, preestrid, kangelased ja lurjused - koht kus näeb elavalt Briti ajalugu. · Gooti kirik Westminsteris (Londonis), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 1245­1745 aastatel. · See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. · Kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistne klooster · Peetakse üheks kõige paremaks kirikuarhitektuuri näiteks. · Inglaste jaoks on see palju olulisem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid on võidelnud ja praegugi võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid; paljud neist on siia maetud. · Eduard Pihtija rajas benediktlaste kloos...

Turism
4 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Robert Houdin - uurimustöö

Illusionistid kasutasid seda moeröögatust edukalt ära. 18-nda sajandi alguseks olid kellamehhanismid piisavalt arenenud, et luua inimese kujuga liikuvaid roboteid, mis tundusid peaaegu elavatena. Publik oli vaimustuses ja illusionistid teenisid rikkalikult vaid oma mehhaaniliste saavutuste näitamisest. Kuna tollel ajal peeti inimese tähtsamaks omaduseks, mis teda elututest objektidest eristas, liikumist, tekitasid robotid tõelise sensatsiooni. Üheks suurimaks ja tuntuimaks mehhaaniliste kujude valmistajaks peetakse Wolfgang von Kempeleni, kes elas aastatel 1734-1804. 1770-ndal aastal avas ta koguni ,,Automaatide kabineti". Kõige tuntum sealsetest eksponaatidest kandis nime 14 ,,Maletaja" (või ,,Türklane") ning kujutas endast malelaua taga istuvat türklast. Seda...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Idioot" Fjodor Dostojevski

Kas ilu on võimalik müüa? Kuidas elada pahelises maailmas? Kas raha eest saab kõike osta? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? Kuidas valida hea ja halva vahel? Sobivad mõtteterad! Mida saab näidata, seda ei saa öelda, Isegi kui maailm on lõpmatult kompleksne, nii et iga tõsiasi koosneb lõpmata paljudest asjaoludest ja iga asjaolu on kokku liidetud lõpmata paljudest objektidest , peavad olemas olema objektid ja asjaolud. Mitte ühelgi viisil ei saa ühe olukorra olemasolust järeldada teise, temast täiesti erineva olukorra olemasolu. Kui hea või halb tahtmine muudab maailma, saab see muuta vaid maailma piire, mitte tõsiasju; mitte seda, mida saab väljendada keeles. Lühidalt, maailm peab seeläbi ülepea teiseks muutuma. Ta peab nii öelda tervikuna kahanema ja kasvama. õnnelike maailm on teine kui õnnetute oma. Surm ei ole elusündmus. Surma ei elata läbi...

Kirjandus
809 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuidas toimib Päikesesüsteem

Päikesesüsteem Allikas: Vikipeedia Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu. Planeedid ei ole kujutatud samas mõõtkavas. Suurendamiseks vajuta pildile! Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese...

Füüsika
86 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Difuusne aine galaktikas

Tolmu keskmiseks tiheduseks on üks osake mitmekorruselise maja ruumala kohta. Ka massi poolest on tolmu palju vähem kui gaasi ­ üks gramm tolmu saja grammi gaasi kohta. Tolm ja gaas esinevad alati koos. Kus on palju gaasi, seal on ka palju tolmu. Tähtedevaheline gaas ja tolm ei jaotu galaktikas ühtlaselt. Hajusaine on koondunud pilvedesse, mille vahel aine tihedus on keskmisest palju väiksem. Tähti ja tolmu Osa tehiskaaslaselt IRAS vaadeldud objektidest on suhteliselt jahedad punased tähed. Enamik kiirgusallikaid on aga veelgi madalama temperatuuriga. Plancki kiirgusseadusest selgub, et kehad, mille temperatuur on paaristkümnest kuni paarituhande kelvinini, kiirgavad kõige tugevamini spektri infrapunaosas. Oma " infrapunase silmaga" nägi IRAS kõiki Päikesesüsteemikehi ­ planeete, väikeplaneete ja komeete, kuid ennekõike nägi ta kõikjal, suunast sõltumata, tähtedevahelise tolmupilvi...

Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Päike

Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida. Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul...

Füüsika
130 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Koopamaalid

Altamira koopamaalide avastamislugu Altamira koopa avastas 1868. aastal eraõpetlase Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas. Peremees läks seda vaatama 1875 ning kogus sealt seejärel arheoloogilist materjali. 1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar María Justina koopamaalid. Sautuola kirjeldas oma töös "Breves apuntes sobre algunos objetos prehistóricos de la provincia de Santander" (Lühikesed märkmed mõnigatest eelajaloolistest objektidest Santanderi provintsis) koopamaale ning esitas argumente nende esiajaloolise päritolu kasuks. Enamik juhtivaid arheolooge pidas maale võltsinguks. Alles 1902. aastal tunnistati nende esiajaloolisust. Koobast ja koopamaale uurisid Émile Cartailhac, Henri Breuil ja Hugo Obermaier. Koopast on leitud kaks asustuskihti, mis kuuluvad nooremasse Solutré ajastusse ja vanemasse Madeleine'i ajastusse. 3. Koobas Koobas on kokku 270 m pikk...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Fotograafia

Fotograafia Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. PILT SÜNNIB SUURENDUSKLAASI ABIGA Kuigi enamus meist on lapsepõlves suurendusklaasi abil püksipõlve auke põletanud, siis vaevalt me tollal mõtlesime, mida me tegelikult tegime...

Füüsika
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valguse difraktsioon

· Elektromagnetlainete spekter on elektromagnetilise signaali võimsusspekter. Seda mõõdetakse spektroskoopia abil. · Optiline spekter on nähtava valguse elektromagnetlainete spekter. · Laiendatud spekter on telekommunikatsioonis üks signaali edastamise viis. · Laiemas tähenduses kasutatakse mingeid objekte iseloomustava füüsikalise suuruse väärtuste kogumit ja nende väärtuste jaotust paljudest sellistest objektidest koosnevas süsteemis. Mäiteks gaasi molekulide puhul saab rääkida kiiruse spektrist, erineva massiga osakeste puhul massispektrist....

Füüsika
165 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist ­ siit ka nimetus). Hing on liigi-info...

Füüsika
211 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Psühholoogia kordamisküsimused ja vastused

*keskaju-nägemine,kuulmine,valuaisting,uni,ärkveloled*vaheaju- toitumine, seksuaalkäitumine*eesaju-mälu,tahteline liikumine, 2 ajupoolkera.*ajukoor 9. Milliste elementidega manipuleerib inimene mõtlemisel? *kujundid-meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia.*mõisted-ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus; sisaldab eda, mida objektidest teatakse; tähistatakse sõnaga- reaalse objekti vahendaja , märk. *stsenaarium: teadmised tegevustest ja nende järgnevusest; tegevus sel juhul automaatne, kiire; loengus osalemise stsenaarium. 10. Millised on peamised õppimise teooriad, nende teooriate iseärasused? · harjumine e. habituatsioon*tundlikkuse teravnemine e. sensitisatsioon*õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel s.o. klassikaline tingimine.* õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle...

Psühholoogia
336 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Päikesesüsteemi planeedi

Päikesesüsteemi Merkuur: planeedi Üldinfo: Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, Keskimine kaugus Päikesest: 57,9 milj. km sealhulgas planeet Maa, millel Läbimõõt: 4878 km me elame. Pinnatemp.: -185°C kuni 430°C Päikesesüsteemi kuulb 9 Ööpäev: 176 Maa päeva planeeti, need on: Aasta pikkus: 88 Maa päeva...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
5
txt

Kõrb

Oaasid vivad olla ka seal, kus voolab lbi jgi vi asub jrv. Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel. Krbest jgesid ei alga, kuid nad vivad sealt lbi voolata. Paljud nendest on sellised, milles on vesi ainult peale vihmaperioode olemas ning seegi on vga lhikest aega. Muul ajal on nendest ainult kuivad sngid jrel. Aafrikas ja Araabias nimetatakse neid vadideks, Austraalias kriikideks. Miraaid. Need on kujutised objektidest , mis asuvad teistes kohtades vi ei eksisteeri ldse. Krbes on miraaid sna tavaliseks nhtuseks. Kui nhtavat objekti ei ole ldse olemas, siis on miraai phjuseks tavaliselt kuumuse vi janu tttu tekkivad pshhilised hired. Kui aga objekt asub mitte seal, kus seda nhakse, siis on selle phjuseks atmosfri olud. Kuuma ja klmema hu kokkupuutumise tttu valgus murdub ja seetttu vivad kaugel asuvad esemed olla nhtavad palju lhemal....

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

ArcGIS juhendmaterjal EESTI KEELES

Kaardiaknas navigeerimise tagajärjel uuendatakse automaatselt ka märgiseid. Märgiste omadused (sümboloogia, fondi suurus) on redigeeritavad ainult kogu kaardikihi põhiselt, mis tähendab, et objektipõhine selekteerimine ja modifitseerimine kasutaja poolt ei ole võimalik. Kõik märgiseid iseloomustavad parameetrid omistatakse ja kehtiv ad kompleksselt kogu kaardikihile (vt. ka joonis 10) ning kuvamisel näidatakse neid automaatselt graafilistest objektidest üleval pool. Märgis te/tekstide eraldi objektipõhiseks redigeerimiseks on vajalik need genereerida annotatsioonideks (vt. ptk. 4.2). Joonis 10. Kaardikihtide märgendamine ArcMap`is 12 Tekstide paremaks paigutuseks saab iga kasutaja kaardikihi põhiselt defineerida kindlad parameetrid. ArcMap`is on selleks otstarbeks vastav moodul ESRI Standard Label Engine. Lisaks...

Geoinformaatika
198 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konspekt - 10. klass

Vahe kahe esimese ja kolmanda vahel: esimesed toimuvad nüüd ja praegu, kolmas on keskendunud minevikule ja tulevikule. Neuroos - inimene kannatab enda mõtete ja fantaasiate all. Haiglane neuroos - kui kujutatakse ette, mis oleks võinud juhtuda, kuigi olukord on juba möödas. 10. Taju. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Ülesanne on meeleorganite poolt saadud info põhjal luua terviklik tajupilt. Taju pilt luuakse vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Taju ei ole reaalse maailma kujund. Taju on üks võimalikke tõlgendusviise maailmast, ta pole kunagi täpne, võib olla ka moonutatud, näiteks isikutaju korral eksitakse kõige rohkem, kuna inimene on keerulisim tajuobjekt. Taju eesmärk on tajukujundite loomine...

Psühholoogia
289 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Immanuel Kant

- Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". - Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud). - Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest . Meeleline taju - Meeleline taju "roosist" näib olevat mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate meelte poolt antud tooraine kujutlusele "roos". - Meis on veel midagi, mis meie tajud korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil. - See, mis selle korra määrab ei pärine ise meie tajudest. tajudest. Ruum ja aeg - Ruum....

Filosoofia
136 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun