Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid.
* tema ei saanud vargusest kasu, oli ükskõikne * ei tahtnud olla pealekaebaja Probleemi tagajärg: * firma kahju Teooria valdkond: Suhted organisatsioonis. Inimese ja organisatsiooni vahelised suhted. · Vargus- rikuti ühiskonnanorme- seaduse rikkumine, on kohtulikult karistatav · Varjamine- ka kohtulikult karistatav, kuna Mary´t võib pidada varguse kaasosaliseks Organisatsiooninormid: · Suulised normid: seda näitab see, et omanik oli instrueerinud mõlemat naist rahaga ümberkäimises. · Sotsiaalpsühholoogilised normid- tavad, kombed, mis eeldavad alluvate ausust. Omanik oli teavitanud mõlemat naist, et neilt nõutakse äärimselt ausat tööd. (Norm paigas aga normi täitmist ei kontrollitud) Legitiimsus- Varguse korral on see ametiga seotud ning organisatsiooni sekkumine on õigustatud. Olukord 1. Legitiimsus on kõrge. Probleemi lahendamine:
kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja professionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus. Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda Lauri Honko oma: 1) suulised eeposed; 2) pärimusele orienteeritud eeposed ehk pärimuseeposed; 3) kunsteeposed. Peale sünniviisi erinevad eeposed üksteisest ka sisu ja vormi poolest. Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja koomilisteks eeposteks, hõimu- ja loomaeeposteks jne. Oma vormilt erinevad kirjalikud ja suulised eeposed märgatavalt. Kirjalikud eeposed on kinnistunud teatud vormi, kuid suulised on jätkuvalt muutuvad.
EEPOS Kirjandus Tartu 2013 TÄHENDUS JA OLEMUS Eepos tähendab ulatuslikku lugu ehk jututsüklit sidumata kõnes. Olemuselt on eepos enamasti mütoloogial või pärimusel põhinev värsivormiline teos, mis jutustab muinaskangelaste tegudest. ARENG JA NÄITED Eeposte sünniteooria: 1. suulised eeposed 2. pärimuseeposed 3. kunsteeposed Maailma vanim eepos on sumeri „Gilgameš“. Eestlastele tuntuim eepos on kindlasti „Kalevipoeg“.
aheneb külgede poole. *Inglise kapsel - laiemalt hoidev, eelkirjeldustest tugevam ninarihm. *Ristkapsel - inglise kapsel, millel on eesmisel ninaosal tõmmatud peenem rihm läbi väikese silmuse ja kinnitatud alalõual olevatest trenselsuulistest allpool. *Kaarkapsel - koosneb ninarihmast, mille kummalegi küljele on kinnitatud kaarjas metall. *Mehhiko kapsel - koosneb kahest ninaseljal ristuvast rihmast, mida hoiab koos vooderdatud nahkrosett. *Kangsuulised - purunematud suulised, mille külgedel on metallpulgad ehk peeled. *Kangikett - koosneb mitmest otsa poole ahenevast, üksteise külge liibuvast ovaalsest rõngast. *Kangiketi haagid - sellesse riputatakse kangiket, mis peab alati ümber oma telje paremale pöörama. *Pelham - liigendiga suulised, mis toimivad nagu kangsuulisedki külgmiste pulkade ja kangiketi abil hoovana. *Hackamore - suulisteta valjastus, mis avaldab survet ninale. Suulisteta
sport, meelelahutus 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus(ÕPIK) Sõnavabadus- valiku- ja tegutsemisvõimaluse olemasolu, kõigil on võimalus avaldada enda arvamust Ajakirjandusvabadus- õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta võimustruktuurid Kommunikatsioonivabadus- õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) (ÕPIK) Suulised allikad: · Esmaallikas (ajakirjanik ise) · Teine allikas (osaleja, tunnistaja, pealtnägija) · Kolmas allikas (teise allika info vahendaja) Kirjalikud allikad: · Mitteuudisena kirjutatud teksid (dokumendid, uurimusd, kõnede tekstid) · Teadmeteosed, arhiivid, andmebaasid · Uudisena kirjutatud tekstid (infoagentuuride lood, pressiteated, uudised) 9. Avalik ruum (ÕPIK) 10
*Teenindaja välimus peab olema laitmatult hoolitsetud soeng, riietus, jalanõud, käed, make up, ehted, parfüüm. Klienditeenindaja suhtlusvahendid. *Hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, aga oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. *Suhtlusvahednite rühmad: - personaalsed suhtlusvahendid. teenindussuhtluse abivahendid. *Personaalsed suhtlusvahendid. - Teenindaja enda verbaalsed(suulised) ja mitteverbaalsed(kehakeel) suhtlusvahendid. -Kirjaliku suhtluse vahendid keelekasutus ja oskus. *Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. *Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlused, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhltusalased teadmised ning oskused. *MÜRA ehk suhtlustaksitus. -ebatäpsus oma mõtete väljendamisel.
S.W.O.T Tugevused Nõrkused 1. Kohusetundlik 1. Suulised eneseväljendamise 2. Analüüsiv raskused 3. Iseseisev 2. Tagasihoidlik, arg 4. Kannatlik 3. Puudub initsiatiivikus 5. Vastutulelik 4. Teiste arvamusest sõltuv 6. Hea kujutlusvõime 5. Järeleandlik 7. Loomingulisus 6. "Viimase minuti" inimene 8
hästi end müüa. Kirjutab teemadest, mis pole nii tähtsad nt kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus. 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus Sõnavabadus kõigil on õigus avaldada oma arvamust Ajakirjanikuvabadus ajakirjaniku õigus edastada sõltumatut infot Kommunikatsioonivabadus õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) Ajakirjanikku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust, esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. Suulised allikad: · esmaallikas ajakirjanik ise · teine allikas osaleja, tunnistaja, pealtnägija · kolmas allikas teise allika info vahendaja Kirjalikud allikad: · mitteuudisena kirjutatud tekstid · teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid
kujundamine ja arendamine. 4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine. 5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED: afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine
Tollase Liivimaa see osa kannatas sagedaste venelaste, lätlaste, leedulaste sõjaretkede tõttu. Selleaegsed sõjakäigud olid aga halastamatud – tihti põletati külad maatasa, mehed tapeti , naised ja lapsed veeti orjadeks. Ainsateks vanade aegade tunnistajateks on kuus kääbast küla lähedal Kubija metsas. Need viitavad suurtele matustele kas lahingu või mõne muu suure õnnetuse järel. Uurijad on nimetanud kääbaste tekkimise ajaks I aastatuhande teist poolt. (Suulised andmed, Leida Torop, 2014). Et küla sel kohal oli, on väga tõenäoline, sest koha ümber on kala ja vähirohked veekogud, kust sai lisa tavalistele põllu- ja loomapidamissaadustele. Ka koprad olid hinnatud jahiloomad ning nende nahk oluline kaubaartikkel. Nii on vanadel Meegomäe kaartidel näidatud mitu kobraste elupaika Andsu ja Vähkjärve ääres ning neid ühendavates orgudes. Üheski kirjalikus allikas pole midagi kirjutatud Meegomäe linnamäest, kuid võib oletada, et
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros.
Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete
ETIKETT KOOSVIIBIMISE ORGANISEERIMINE koosviibimist korraldades tuleb lähtuda järgnevast: Aeg ja koht Külaliste arv Kui palju on ettevalmistusteks aega Kui suured on rahalised kulutused Kas valmistada kohvilaud, lõunalaud või selvelaud Millal ja kuidas edastada kutsed Kuidas kaunistada peoruumi Kas peo ettevalmistamistöödel on vaja abilisi KUTSED Suulised kutsed Kirjalikud kutsed KUTSELE PEAB OLEMA MÄRGITUD Keda kutsutakse Milliseks ajaks kutsutakse Põhjus Kes kutsub Aadress EDASINE PEOKORRALDUS Koosta täpne menüü Vaata üle vajalikud lauanõud ja lauapesu Varu lauanõudega ja linaga sobivad salvrätikud, küünlad, kohakaardid, ruumide kaunistamiseks vajalikud materjalid Varu aega ruumide koristamiseks ja kaunisamiseks Tee kuupäevaliselt ettvalmistustööde plaan ja pea sellest täpselt kinni ERINEVAD PEOLAUAD
Autoriõigus Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti ja teadusteoseid Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, standardid, audiovisuaalsed teosed jne AÕS ei kohaldata Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigiametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Päevauudistele Faktidele ja andmetele
Traditsiooniliseks elamuks kujunes rehielamu. Eesti ajalugu jaguneb muinasajaks (8,f at e.Kr.) ja ajalooliseks ajaks. Muinasaeg on periood inimkonna ajaloost, mille kohta puuduvad ajaloolised allikad. 1227 (13. saj algus) Muistne Vabadusvõitlus eestlased. Ajalooline aeg jaguneb vanaajaks, keskajaks, uusajaks, tänapäeva lühiajalooks. Ajaloo allikad on: kirjalikud (kroonikad), suulised ja esemed (materiaalsed allikad). Esiaja uurimisel on abiks arheoloogia, täppis- ja loodusteadused, antropoloogia, etnoloogia, numismaatikud. Kiviaja kultuurid TÖÖRIISTAD TEGEVUSALA PÄRITOLU KOMBED, USKUMUSED Kunda kultuur Kivist, luust, Kalapüük, Euripiidne -
Digitaalallkiri on seotud isikuga. Tempel organisatsiooniga. Alati peab olema tuvastatav allkirjastaja isik. Dokumentide registreerimine on asutuses kohustulik ülesannete täitmisel ja saadud dokumentidel. Registreerimisele kuuluvateks dokumentideks on: ● asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; ● asutuses koostatud protokollid ja aktid; ● lepingud; ● saabunud ja väljasaadetavad dokumendid ● suulised teabenõuded ● asutusele tema valitsemisalas ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid ● muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid.
Äriõigus 2 Objektiivne õigus Subjektiivne õigus Kehtivate Õigusnormist õigusnormide tulenev igaühe kogumik õigustus 3 4 Õiguse allikad · Suulised Moraal ja tava · Kirjalikud Õigusnormid Muud allikad 5 6 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele 1918 7 8 Äriõigus · Äriõigus ehk kaubandusõigus on eelkõige ettevõtjate vahelisi suhteid reguleeriv õigus. · Eesti äriseadustik on äriühingute seadustik, sisaldades norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 ·
väga kiire. Käsi spordimehed enamasti kah kasutada ei oska. Isegi korvpallurid mitte, ehkki nende rinnatöötlusoskusele võib ette heita peamiselt seda, et nad rindu ka põrgatada püüavad. Sulnist näputööd võib oodata keelpillaritelt või isegi IT meestelt. Lõõtsamängijad võivad kah ses suhtes osavad olla, aga siin oleneb lõõtsast, mida nad valdavalt näpivad. Teppolõõtsnik on enamasti tegija. Hea kerge vajutusega. Suulised oskused on enam arenenud puhkpillimängijail, aga siinkohal tuleb esile tõsta suupilliste, kes otseselt antud kategooriasse ei kuulu. Tuubameestega tasub veidi ette vaadata, aga muidu pole viga. Eraldi kategooria moodustavad dzokid, kes kohtlevad sind kui oma lemmikhobust, on peal kerged ja ületavad takistusi elegantselt. Lisaks on veel tantsijad. Kui õnnestub leida nende seast mõni mittehomo, tasub proovida! Puusade töö on fantastiline ja fantaasiast kah puudu ei tule
reiki suhtes Uurida, kas inimesed usuvad Universaalsesse Eluenergiasse, tervendava jõuga puudutusse Teadvustada inimestele Reikist saadavaid hüvesid UURIMUSTÖÖ STRUKTUUR Alternatiivravist üldiselt Reikist, Reiki olemusest, päritolust, hüvedest Läbiviidud uuring, analüüs Kokkuvõte Lisad TÖÖ ALUSEKS ON: Alternatiivravi ja Reikit käsitlevad andmed internetis ja kirjanduses Suulised allikad: Inge Jalakas, Maie Keinast, Liis Pallas Saare- ja Muhumaal läbiviidud uuring REIKI AJALUGU Reiki õpetuse rajas 19. saj 20. saj elanud Mikao Usui 1926. a määras Usui uueks ülemmeistriks dr Hayashi Hayashi rajas Tokiosse kliiniku, kuhu inimesed said tulla tervendusseanssidele ja Reikit õppima 1935. a tuli kliinikusse ravile Havailt pärit noor naine Hawayo Takata.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puit-ja Kiviehitiste restauraator Rauno Schubbe Järva-Jaani Kirik referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb
Varstu Keskkool 10. klass Inngery Karu Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Essee Varstu 2011 Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Ilmalikud laulud olid suulised ja neid esitati peamiselt rahvalauluna. Need on tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest
Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Ühiskonnakihis eraldusid oratores (palvetajad), bellatores (sõdijad), laboratores (töötegijad). Valdavalt olid ühiskonna liikmed kirjaoskamatud. Kirjapandud tekste asendasid suulised pärimused. Keskaja periood pani aluse tänapäeva Läänemailmale.
Ejaki keelel on olemas kirjakeel, mis kasutab ladina kirjasüsteemi. Selle sajandi alguses on üha suurenev huvi ejaki keele taaselustamise vastu. Sellega tegeleb The Eyak Language Project. Materjalid ejaki keele õppimiseks on internetist lihtsasti kättesaadavad. (7) Järgnevas uurimises uuritakse ejaki keelt keeleteaduslikust vaatenurgast ja võrreldakse seda eesti keelega. Foneetika ja fonoloogia Ejaki keeles on 4 vokaali,mida on näha tabelil, mis võivad olla nii suulised kui ka nasaalsed. Lisaks modifitseeritakse neid veel glotaliseerumisega, aspiratsiooni ja pikkusega või glotaliseerumise ja pikkuse kombinatsiooniga. Ainukesed modifitseerimata vokaalid on /i/, /a/ ja /u/. Kõik vokaalid vaatamata modifitseerimisele nasaliseeritakse järgnedes konsonandile /n/, välja arvatud /e/. Ejaki keeles on 34 konsonanti, need on ära näidatud tabelil. Eesti keeles on võrreldes ejaki keelega rohkem vokaale, nimelt 9, ja need on /a;e;i;o;u;õ;ä;ö;ü/. Sarnaselt
kõikvõimalikud kõikvõimalikud vahendid ega ole ikka vahendid ega ole veel tulemusi saavutanud. tulemusisaavutanud. Kamp studente ja 8.- Kamp tudengeid ja ,,Pärnu Börs" 12.05.08 9.klassi õpilasi 8.-9.klassi õpilasi 4 Kokkuvõte Ükskõik, mida me teeme või kus viibime, peame alati pöörama tähelepanu oma keelele. Suulised eksimused on veel andestatavad, kuid aktsepteerides kirjalikke vigu suure lugejaskonnaga kirjutistel hävitame vabatahtlikult oma keelt. Vead, mis ma oma töös välja tõin, on vaid üks minimaalne osa sellest, mis meie ümber tegelikult toimub. Tuleb ainult silmad lahti käia ja kõikjal vaatavad meile vastu õigekirjaeksimused. Loodan, et minu uurimustöö pani mõtlema kõik, kes end vähegi eestlastena tunnevad. Peaksime olema uhked eesti keelt õppides, mitte kurtma selle raskuse
proffesionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Selest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel.K Tänapäevase käsitlusejärgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni-ja arenemisteooriat esitada.Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda LauriHonko oma: 1)suulised eeposed; 2) pärimusele orienteeritud eeposed ehk: pärimuseeposed; 3) kunsteeposed. Peale sünniviisi erinevad eeposed üksteisest ka sisu ja vormi poolest. Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks,usundilikeks, idüllideks ja koomilisteks eepostks, hõimu-ja loomaeeposteks jne.
osa islandi kirjanduses. Sugukonnakroonikad, mis jutustavad võitlustest vaenlastega, omavahelistest tülidest, kaugetest meresõitudest ja röövretkedest. Anonüümsete autorite poolt on kirja pandud Norra kuningate ajalugu, Islandi piiskoppide kroonikad ning saare esmaasukate sugukonnasaagad. · Saaga on ühtaegu nii ajalugu kui ka ilukirjandus. Saagad kirjutati käsitsi pärgamendile ja samast raamatust tehti mitu koopiat. Kultuur · Suulised allikad vanal ajal lugusid jutustades meenutati ühist ajalugu ja sugupuu nimistuid ning esitati luuletusi. Suulises pärimuses talletati sündmused, saare esmaasukate sugukonna lood ja rahvalaulud, ning neil põhinevad jutustused ja elulood. (Kui Islandi muinasriigi aeg oli lõpule jõudmas, kerkisid esile paljud ajaloo ja legendide kirjapanijad) . · Norra keel oli islandi keele aluseks, kuna saare asustajad olid enamasti Norrast. Kasutatud kirjandus · http://www.mir
Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt
Kordamiseks Ajaloo KT 1. Ajalugu, ajalooallikad (3 liiki ja näited) Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal
sümbolid sõnade asemel. ● Lühendid: kirjakeele tavalühendid (n-ö, st), suulise keele tavalised lühendvormid,netisuhtluses kasutatud erilühendused, mida iseloomustab täishäälikute maksimaalne ärajätmine, üksiktähed täheühendi asemel. ● Ühe postitusega saadetud lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi ärajätmine ka tavalistes lausetes ● Suulise keele jooned: häälduspärane kirjutusviis, suulised liitsõnad ja liitfraasid. ● Argisõnad, kirjakeele sõnadest argisõnade tegemine argituletuse abil. ● Mitteverbaalse tegevuse kirjeldused ja märkimised: naer, helide ja häälitsuste märkimine. ● Suulisele kõnele lähedane tugev emotsioonide väljendamine. Emotikonid. Sünkroone ja asünkroone suhtlus Sünkroonse suhtluse puhul on osalejad ühel ajal internetis, näevad teise teadet kohe pärast selle sisestamist ja reageerivad vahetult .
*Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus? Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus+ õigus saada informatsiooni 9)Suulised infoallikad *osaleja *tunnistaja *pealtnägija *sündmuskohal viibiv ajakirjanik 10)Kirjalikud infoallikad *mitmesugused tekstid *teatmeteosed *uudised 11)Mis on fakt? Fakt on tõsiasi, tõik 12)Mis on arvamus? Arvamus on mõte, seisukoht, hinnang millegi kohta 13)Mis on manipuleerimine? Manipuleerimine on fakte suvaliselt kasutades teisi soovitud suunas mõjutama 14)Mis on rekalaam? Reklaam on andmete levitamine kellegi või millegi kohta populaarsuse saavutamise eesmärgil
Samas tuleks silmas pidada ka üldreegleid heade suuliste juhiste andmiseks. Need on - - rääkima peab lapsega lahkelt ja rahulikult - lapsega tuleb rääkida silmast silma. Võimalusel peaks kükitama või istuma lapse kõrgusele, et ta näeks Sinu nägu. - kasutama peab lühikesi, mõtestatud ja lapsele arusaadavaid lauseid. - oma nõudmisi tuleb positiivselt esitada. See aitab lapsel õppida tegema asju paremini ja õigemini. - suulised juhised peavad olema lühikesed, kindlad ja positiivsed. Näiteks selle asemel, et öelda lapsele :"Ära karju", peaks ütlema:"Räägi vaiksemalt". Samamoodi "Ära seisa kiige peal püsti" asemel peaks ütlema:"Kiigu istudes". - Lapse üle ei tohi naerda. - Ära võrdle last teise lapsega ("Vaata kui puhtad käed Liisul on") Ta võib hakata vihkama nii Liisut kui Sind. - Last ei tohi panna süüd tundma ("Ainult pahad lapsed teevad nii"). Aktspteeri last,
Relvastuses olid neil ammud, kiviheitemasinad ja soomusrüü. Ristisõdijaid toetas kogu Lääne-Euroopa ja paavst, lisaks rüüstasid Eestit taanlased ja rootslased. Koostööd ei suudetud teha leedukatega ega ka eriti palju venelastega. Peale halbade tagajärgede ka oli positiivseid tagajärgi. Sakslaste valitsus tõi kaasa tehnilist uuendust ja kõrgemat arengutaset. Samuti tänu sellele sai Eesti siseneda Euroopa kultuurimaailma. Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud, mis panid paika kaotajate õigused ja kohustused. Kohtumõistmist viisid endiselt läbi talupojad, kes tundsid vanu õigusnorme ja nemad kuulutasid välja kohtuotsuse. Külakogukondade eestseisjad samuti valiti talupoegade seast. Samuti jäi Saaremaal ja Virumaal osa linnuseid vanemate käte. Kohustusteks tulid kaasa näiteks võõrvõimu tööga üleval pidamine. Eestlaste põhiliseks koormiseks kujunes kümnis. Esialgu tasuti seda viljas, hiljem hakati
" (- riideeseme nimi on...) see on... ,,Milline see on?") (5 - teadmiste saamine, mida võiks praktilises elus min.) (Töötab rakendada terve klass) - erinevate õppeviiside kasutamine (suulised, kirjalikud,...) 2. Õpetaja annab 2. Õpilased teevad - rutiinsuse vähendamine (erinevad ülesannete õpilastele harjutus harjutust 1. tüübid) 1: pange riided sobivasse kappi. - isetegevuse arendamine (kirjalikud ülesanned)
Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud. Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks. Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma: 1. arhiivimaterjalid; 2. kirjandus ja perioodika; 3. suulised andmed. 2.2. Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslasega.
Bütsantsi õigeusku lihtrahvas ei tahtnud ja neid pidi seega vägivaldselt ristima. Kirjaoskuse levik. Võeti bulgaariast üle kirillitsa. Bütsantsi ja Vana- Vene kunst oli alguses täiel määral jäljenduslik. Hiljem hakkas arhitektuur erinema sibulakuppel. Sarnasuse põhju geograafiline lähedus, usk. Viikingid e. normannid 800-1050a. Suur mõju Euroopale, eriti idapoolsetele aladele. Usund animism ehk hingede austus. Futhark ruunikirja tähestik. Saagad suulised pikemad jutustused, kirjanduse mälestusmärgid. Nt ,,vanem eda,,- islandi saga. 7 saj algus islami usk, kui Muhamed sai Allahilt läkituse. Iga muslim peab kord elus käima Meka linnas, Kaabas. 622 Mediina Muhamed põgenes sinna koos poolehoidjatega, I islami kogudus. 630 Kalifaadi algus esimene kaliif. Dzihaad moslemi usukohustus, sõja koda, kus pole usuks islam, ning mida peab sõjaliselt parandama. 749 Bagdadi kalifaat õitsengu tipp, euroopast eespool kaubanduse ja
Isesisev töö 1) Kas M-i ja N-i vahel on sõlmitud tööleping? Jah, nad sõlmisid suulise töölepingu. 2) Millest järeldad, et tegu oli just töölepinguga ja mitte käsundus- või töövõtulepinguga? Sest töölepingu nad sõlmisid suulised ja olid leppinud kokku tööpäeva ning lepingud sõlmisid füüsiline isik ja juriidiline isik. TLS §1 lg 1. Ning töövõtuleping ja käsundusleping on ajutine leping ning seal sõlmivad lepingud isik ja isik. VÕS § 619 ja VÕS § 635. 3) Kas M-iga töölepingu sõlmimisel järgiti alaealistega töölepingu sõlmimisele ettenähtud töölepingu seaduses sätestatud nõudeid? Võrdle kaasuses väljatoodud asjaolusid seaduses sätestatuga ja loo seoseid, näidates,
........................................................................... 6 1.8. Autasud............................................................................................................................. 6 1.9. Olümpiamaskott................................................................................................................ 7 2. Tallinna purjeregatt 1980......................................................................................................... 8 3. Suulised ütlused ja mälestused................................................................................................ 9 3.1. Ema ja isa mälestused...................................................................................................... 9 3.2. Tädi mälestused................................................................................................................ 9 Kokkuvõte............................................................................................
o Vana-Vene kroonikad Perioodid Eesti ajaloos: Kirjalikud o kroonikad 1. Muinasaeg u 11 000 eKr 13. o ajakirjad sajandi algus (Muistne vabadusvõitlus o fotod 1206-1227) 2. Keskaeg (Vana-Liivimaa) Suulised 13.sajandi algus (Liivi sõda 1558-1583) o laulud 3. Kolme kuninga aeg (Poola, Taani, o legendid Rootsi) 1583-17. sajandi algus o suulised mälestused 4. Rootsiaeg 17. sajand (Põhjasõda Arheoloogiilised 1700-1721) o matmispaigad 5. Veneaeg 1710/1721-1918 6. Eesti Vabariik 1920-1940 7. I nõukogude okupatsioon 1940- Esemelised
2.Vasta küsimustele.(7p) 2.1 Hiina tradirsioonilised usundid, taoismi õpetus, budismi õpetus ja hiina teadlaste aktiivne tegevus. (1p) 2.2 Hiinas oli kõrgel tasemel matemaatika, meditsiin, õigusteadus, astronoomia. (1p) 2.3 Hiina olulisemad leiutised olid kompass, paber, must püssirohi ja seismoskoop. (1p) 2.4 Hiinas oli kolme astmeline eksamite süsteem. Põhilektüür koosnes 13 kirjatööst, tähtsamad nn ,,Viisraamatusse" . Kuni 807.a olid eksamid suulised,hiljem kirjalikud. Eksamid toimusid kolmes etapis. (2p) 2.5 Olulise tõuke andis kultuuri arengule trükikunsti leiutamine 6 sajandil. 8 sajandil ilmus maailma esimene ajaleht. Suuri edusamme tegi ka hiina kirjandus. Kujunesid uued proosazanrid: reisikirjad, kangelaseeposed, looduskirjeldused jne. Suurt tunust kogus ka maalikunst, tekkisid uued maalizanris. (2p) 3.Ühenda joonega inimene ning tema sünni-ja surma aasta. (5p) Kong Fuzi 551-479 eKr
probleemi ehk eesmärgi sõnastus; ülevaade jaotamisest alaosadeks ja peamistest allikatest Struktuur Põhiosa- leitakse põhjendus/lahendus tekkinud probleemile, autor avaldab oma isiklikke arvamusi ja seisukohti Kokkuvõte- esitatakse olulisimad järeldused, milleni töö käigus jõuti ja sõnastatakse lühidalt kokkuvõte sissejuhatuses püstitatud probleemile Allikad- kirjalikud(internet, arhiivimaterjal), suulised(mälestused, intervjuu) Struktuur Lisad- illustreeriv materjal, nt fotod; tabelid; lisamaterjalid, mis ei ole otseselt töö sisuga seotud, kuid mida on vaja läinud töö eesmärkide saavutamiseks. Lisadesse võivad kuuluda ka küsitluslehed. Kindlasti tuleb lisadele ka põhitekstis viidata ning ka fotode alla peab olema märgitud, millega on tegu ja millal jäädvustatud. Teema valik
c)Monograafiline vaatlus - see tähendab, et uuritakse üht tüüpilist elementi. Nt bioloogias, meditsiinis, puuviljakasvatuses (nt mingit ploomisorti vms) 4. Andmete hankimise viisi järgi a)Otsene ehk visuaalne vaatlus. Nt vahetu loendamine, mõõtmine, jne b)Dokumentaalvaatlus dokumentide ja andmekogumite, baasil tehtavad uuringud c)Küsitlused need on isiklikud andmed või arvamused. 1)suulised küsitlused(intervjuud) ja need peavad olema enne ette valmistatud. 2) Isevastatavad küsitlused ankeedid 5. Korrespondentvaatlus nt ilmavaatlus Vaatluste tulemused on seda täpsemad, mida suurem on vaadeldav kogu või väljavõte kogumist (valim). Valim moodustatakse juhuslikult valitud elementidest ja valimis peab olema küllaldane arv valimiliikmeid. Ühtlase üldkogumi puhul võib olla valim väiksem. Sellega
· Tegutsemine seaduse piires · Kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata ka vähemust. 10. Seadus- kõrgeima riigivõimuorgani kehtestatud reeglid, mille täitmine on kohustuslik. Seadused reguleerivad inimese käitumist, hoiavad ühiskonnas korda, aitavad ühiskonnal toimida ja reguleerivad inimeste vahelisis suhteid ja nende kooselu. 11. Sotsiaalsed normid- suulised/kirjalikud käitumisreeglid. 12. Loodusseadused- seadused, mis eksisteerivad inimestest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata, nt. Gravitatsioon, aastaaegade vaheldumine, jt. 13. Kirjutamata seadused- Inimese loodud seadused, mis kujunesid rahva kultuurist ja kommetest, anti edasi põlvest põlve. 14. Kirjalikud seadused- Inimeste loodud seadused, mille aluseks on õigusnormid ja mis on kohustuslikud kõigile. 15
Dokumentide liikumine asutuses nende saamise või koostamise momendist kuni täitmise- ni või väljasaatmiseni moodustab dokumendiringluse. Kirja lahendamine: *vastuskir- jaga; *operatiivselt. Dokumentide registreerimise kohustus on sätestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes. Registreerimisele kuuluvad: *asutuses koostatud ja allkirjastatud õi- gusaktid; * protokollid; *aktid; *lepingud; *saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avalduse- d, märgukirjad, teabenõuded; *suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; *orga- nisatsiooni töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused. Dokument on registre- eritud, kui: *dokumendile on antud indeks; *tema kohta on dokumendiregistrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Regis- treerimisega: *haaratakse dok. süsteemi; *luuakse dok.-le seos teiste dok.-tega; *fikseer- itakse dok. saamise/väljasaatmise fakt; *võimaldatakse dok
,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või on neid anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud. Kompositsioo Idamaise kirjanduse eeskujul raamjutustusega Teos koosneb 24 jutustusest, Raamjutustusega ümbritsetud 72 n ümbritsetud. Teos koosneb 3 mehe ja 7 naise millest osad on katkendlikud. novelli. Raam: 5 meest ja 5 neidu kümnel päeval 1348. aastal Firenze lähedases Raamjutustuse on palverännak T
Etnoloogia-e. rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri(rõivaid, elamuid,esemeid) 2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann. 5) Millal tekkis: universum, Maa, esimesed loomorganismid, inimese areng? (konspekt/ õpik lk 14-15) Vastus: Universum- ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi Maa- ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi Esimesed loomorganismid ligikaudu 600 miljonit aastat tagasi Inimese areng ligikaudu 5 miljonit aastat tagasi
· Perioodiline ankeetküsitlus (nt töötajate küsitlus kaks korda aastas, restoranikliendi tagasiside menüü muutmisel) · Suuline küsitlus (kliendiküsitlus, töötajate küsitlus, vahendajate ja partnerite küsitlus jne) · Intervjuu (klientidega, töötajatega, partneritega jne) · Fookusrühma intervjuu (klientide rühm, töötajate rühm jne) · Vaatlus (klienditeeninduse vaatlemine ) · Proovikülastus · Kirjalikud ja suulised kaebused · Kirjalikud ja suulised kiitused ning tänuavaldused · Külastajate kirjad · Külalisteraamat · Kodulehekülje kommentaarid · Teenindusstandartide kontroll ja hindamine · Koosolekud (töötajate tagasiside) · Meedia tagasiside (mida meist räägitakse või kirjutatakse) · Statistika, uuringud jms Tagasisidesüsteem tuleb elus hoida, selle toimimist on vaja jälgida ja kontrollida. Väga
Vallutajate ning ka sisserändajate kombed, traditsioonid ja ideed on alati sulandunud India kultuuriga. Mitmed kultuurilised praktikad, kombed ja isegi monumendid on selle näiteks. India ühiskond on pluralistlik, mitmekeelne ja kultuurne. Religioon on Indias väga avalik asi palju praktiseeritakse suursuguste, elurõõmsate ürituste läbiviimist, mis peidavad endas sügavamaid tõekspidamisi. Varajasemad kirjanduslikud traditsioonid Indias olid suulised, enamus neist on pühad teosed, mis pärinevad hindu traditsioonist (näiteks Veedad, eeposed Religioon India on religiooni poolest maailmas ilmselt kõige mitmekülgsem maa, kus kogu ühiskond on sügavalt usklik. Religioon mängib keskset ja otsustavat rolli inimeste ja terve maa elus. Praeguseks on Indias 80% hindusid, hinduismi peetakse maailma kõige vanimaks usuks. Islam on Indias levinud 13% rahva hulgas.
Teine liigitus - kuidas mõjuvad 1) soodustav haldusakt annab midagi adressaadile juurde (lihtsad, konstakteeruvad) 2) topeltmõjuga akt - kui akseptmine mingit kitsendust , 3) koormavad aktid- riigi sunnijõuga täidetavad Kolmas liigitus õiguliku mõju kestvuse järgi liigitatakse 1) ühekordsed 2) kestva perioodi lõpuga seotud või määramatu tähtajaga Neljas liigitus iseloomu järgi 1) vormi järgi liigitades on Kirjalikud või suulised, vormilised või vormivabad Viies liigitus - akti nimetuse järgi 1) otsused 2) määrused 3) keskkirjad 4)korraldus Üldakt akt, millega haldus loob õigust, üldkehtiva mõjuga, adressaate pole, kõik peavad akti kehtivusega arvestama. Sisult on tegemist legislatiiv aktiga. Alluvad PS järelevalve kontrollile, kolleegiumis vaidlustada ei saa. Kõrgemmail tasandil on üldakt on dekreet - Volitusnorm peab olema kõige kõrgemal tasandil antud( selleks tasandks on ps andtud).