nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks leppida varaühisuse puhul kokku, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul). Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet, siis vaikimisi kehtib nende suhtes varaühisuse varasuhe.
Abiellujate varasuhtes jagunevad kolme liiki- varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Enne abiellumisavalduse tegemist, tuleks mõlemate osapoolte kompromissil leida just neile sobiv lahendus. Kui kompromissini ei jõuta, kehtib automaatselt nende abielus varaühisus. Et muuta varasuhet, tuleks esitada abielu sõlmijatel ühine avaldus, mida hiljem saab muuta ainult notariaalse abieluvaralepinguga. Esimesena välja toodud varasuhe on varaühisus, mis tähendab seda, et abikaasade vara jaotub võrdselt ning erinevate tehingute tegemisel peab olema üksteise nõusolek. Abielu ajal seotatud vara läheb terviklikult ühisomandisse, mis moodustab nende ühisvara. Selles jäävad välja enne abielu omatud vara, tarbeesemed ning üksteisele kingitud kingitused või päranduse teel saadud vara. Tehtud tehingutest, mis tagavad perekonna heaolu, vastutavad mõlemad abikaasad, hoolimata sellest, kelle nimi on paberil kirjas, ehk kes tegi tehingu. Kui abikaasad
kinge alusel või pärimise teel. Samuti esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Ühisvara valitsemine Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Abikaasad võivad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale
EESTI MAAÜLIKOOL Koostajad: Õppeaines: Õigusõpetus Referaat Abikaasade varasuhte Õppejõud: Tartu 2012 Aiellumine on väga tähtis samm iga ühe elus ning väga tihti tehakse emotsionaalselt ning eriti noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi
Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks. Abieluvaralepinguga saab kindlaks määrata järgneva: milline on abikaasade vara enne abiellumist ja millist vara saab nimetada ühisvaraks; et milline on abielu jooksul olev lahusvara või ühisvara; kuidas abikaasade ühisvara jagada või kasutada; abikaasade vastastikused ülalpidamise kohustused, seda ka peale abielu lahutamist; abikaasade muud vastastikused varalised kohustused ja õigused. Abieluvaralepingu sõlmimine ja lõpetamine. Abieluvaralepingut on võimalik sõlmida enne abiellumist või siis abielu kestel.
Selgita, mis on abieluvaraleping? Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused. See leping, mis on mõlema osapoole poolt allkirjastatud ja kinnitatud kohtus. 5. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sisaldada? Nt: tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale jne 6. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet? Ühisvara kuulub abikaasade ühisomandisse, aga lahusvara on see, kui kummalgi on oma vara. 7. Selgita, kuidas abieluvaraleping kaitseb osapoolte õigusi? Abieluvaraleping määrab, milline vara jääb lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. 8. Too sind huvitavaid näiteid ( 4)abikaasade ühisvara valdamisest, kasutamisest, käsutamisest ja jagamisest.
4. 15-18-aastased võivad abielluda oma vanema(te) või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 5. Õiguslikku tähtsust omab vaid selline abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 6. Abielu on sõlmitud, kui mõlemad abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. 7. Abieluakt on dokument, mille koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmitakse ja millele allakirjutamise momendist on abielu tekkinud. 8. Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. 9. Abieluvaralepin määrab kindlaks: · milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; · milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; · kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; · kuidas abikaasade ühisvara jagada;
ülejäänud osa seaduse järgi. Pärandajal on õigus testament igal ajal tühistada kas uue testamendi või pärimislepinguga. Kuni pärandaja on elus, ei anna testament pärandava osas pärijale õigusi ega too pärandajale kaasa kohustusi. Asjakohast teavet surma puhuks tehtavate korralduste tegemisest testamedi või pärimislepinguga ning nende korralduste tühistamisest saab igast notoaribüroost. Testament võib olla notariaalne, kodune või abikaasade vaheline. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Abikaasade testament ehk abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks. Mõlemad peavad seal juures nimetama üksteist pärijaks või testament on kehtetu. Abikaasade vastastikune testament peab samuti olema notariaalselt tõestatud
isikul on oma igusliku esindaja nusolek); -kui slmiti nilik abielu; -kui abielu slmimise nusolek saadi he abielluja tahte vastaselt pettuse vi sunniga. 5.)Lahusvara - Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke vi primise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud prast abielusuhete lppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on samuti abikaasa lahusvara. hisvara - Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade hisvara. Juhul kui abikaasa lahusvara vrtus on abielu kestel abikaasade t vi rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud vib kohus selle tunnistada abikaasade hisvaraks kas siis osaliselt vi tielikult. Abikaasadel on vrdne igus kokkuleppel hisvara vallata, kasutada ja ksutada. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse hisvara valdamise vi kasutamise le kohus abikaasa nudel. Seega kui ks abikaasa teeb tehingu abikaasade hisomandis oleva vallaasja vrandamiseks, eeldatakse ka teise
või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende abielu lahutamisel sõlmitud vara jagamise kokkuleppes sisalduvate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või on kokkulepe muul viisil hagejale äärmiselt ebasoodne. Kolleegium märgib, et kuigi perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse abikaasade ühisvara üldjuhul võrdsetes osades, võivad abikaasad viidatud sätte järgi kokku leppida ka ühisvara jagamise teistsuguses proportsioonis. Seetõttu ei ole iseenesest veel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega ühele abikaasale äärmiselt ebasoodne abikaasade kokkulepe, kus abikaasade osad ühisvara jagamisel ei ole võrdsed. Samuti võib abikaasa anda abielu lõppedes teise abikaasa omandisse endale lahusvarana kuuluvaid esemeid.
vältida olukordi, kus kahe riigi kohtud nõuavad pädevust oma rahvusvahelise eraõiguse riigisiseste eeskirjade alusel ning teevad vastuolulisi otsuseid sama juhtumi kohta.1 (1) Euroopa Komisjon > EGV > Sõnastik Abielu lõpetamine Rahvusvahelise õiguse kohaselt, kus vähemalt üheks osapooleks on Eesti kodanik Rahvusvahelise eraõiguse seadus § 57. sätestab, et abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on .Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Kui ei
pöördumatult lõppenud b. Kas on alust abielu lahutada, s.o nõue rahuldada? i. PKS § 15 lg 3 hinnata, kas on alust abielu lahutada, sest abikaasa on rikkunud abielust tulenevaid kohustusi 2. Ülalpidamiseks kulunud raha tagasinõue a. Kas saab nõuda ülalpidamiseks kulunud/rohkem panustatud raha tagasi? i. Reegel: 1. VÕS-i lepinguvälised võlasuhted ii. Erand abikaasade suhetes: 1. PKS § 15 lg 3 välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel 2. PKS § 17 koosmõjus PKS § 16 lg-tega 1-2 hinnata, kas asjaolude kohaselt oleks alus nõuda kulutusi teiselt abikaasalt tagasi, st kas oli vastav kokkulepe või võis S eeldada, et M nõuab temalt rohkem panustatu tagasi 3. Auto müügist saadud raha tagasinõue a. Kelle omandis oli auto? i
mail 2010 a sihtotstarbelist laenu 75 000 € , kusjuures pank kandis nimetatud summa otse korteri müüja arvelduskontole. Kostja **** on võtnud samal otstarbel laenu 60 000 € AS Sampo Pangast ning summa oli ülekantud müüja arvelduskontole. Eelnimetatud eramaja ostu-müügileping sisaldab abieluvaralepingu sätteid, juhindudes perekonnaseaduse paragrahvist 9 lg 1 p 2. Abikaasad on lepingu punktis 3.2. määranud, et vallasasjana omandav korter Kastani 173a on abikaasade kaasomand, mille 1/3 mõttelise osa omanik on ****** ja 1/3 mõttelise osa omanik on ********. Ka ostu-müügilepingu punktis 12.1, on notar selgitanud, et eramaja kuulub abikaasade kaasomandisse ning on abikaasade lahusvara vastavalt lepingu punkt 3.2 sättele. Kostja eelnimetatud asjaolusid ei tunnista ning ei soovi jagada vara võrdselt. Kostja sõnul on ta kinnimaksnud ehituskulud ja remondikulud ning seepärast taotleb kostja ***** 2/3 eramaja osast.
See tunnistab mehe ja naise abielu ning selle koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. 7. Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses ühis- ja lahusvara reguleerivatest sätetest, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Abieluvaraleping sätestab: o milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks o milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara. o kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. o kuidas abikaasade ühisvara jagada. o abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel. o abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 9
Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel lõpeb ka abieluvaraleping. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada? Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet. Abikaasade ühisvara on abielu kestel elukaaslaste omandatud vara. Enne abiellumist omandatud, samuti abielu kestel kinke või pärimise teel saadud vara ning abikaasa isiklikud tarbeesemed on kummagi abikaasa lahusvara. Selgita, kuidas abieluvaraleping kaitseb osapoolte õigusi. · Abikaasad võivad omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid
Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus, Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued
Samal ajal võib pruut püüda laua all peigmehe jalale astuda, et ka perenaise sõna majas maksma hakkaks. · Pruutpärja mängimine on tänapäeva pulmapeo kindlamaid tavasid. Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees ning nõnda sümboliseeritakse perekonnaelu järjepidevust. Abielu lahutamisest: · Rooma õiguses oli abielu käsitatav abikaasadevahelise vabatahtliku ühendusena (lepinguna), mida algul võis abikaasade eluajal lahutada üksnes mehe nõudel, hiljem mõlema abikaasa nõudel või abikaasade kokkuleppel. · Kristlik kirik käsitas abielu kui mehe ja naise vahelist igavest püha liitu ega tunnustanud abielulahutust. Seetõttu sai keskajal Euroopas kehtinud õiguse järgi abielu lõppeda üksnes ühe abikaasa surma tõttu. · Tugeva katoliikliku taustaga riikides võib abielu lahutamine olla keelatud (nt Maltas),
võimaluste kohaselt Kellel on õigus Eesti vabariigis sõlmida mehe ja naise vaheline abielu? Perekonnaseisuametniku poolt Notari juures Või abielusõlmimise kinnistamiseks õigustatud vaimuliku juuresolekul Abielust tulenevad kohustused Hoolitseda perekonna heaolu eest, see kohustus kehtib mehe kui ka naise suhtes Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises, oma võimaluste kohaselt Tuleneb abikaasade kohustus, elada teineteisega koos, teineteist igakülgselt toetada ning ilmutada vastastikku lugupidavat suhtumist Perekonna ühisel eluasemel on oluline tähendus ka abikaasade vara käsutamise ja sellelega seotud piirangute seisukohalt Abielust tulenevad õigused Peale lahutust on õigus saada, pool ühisvarast, mis on soetatud abielu jooksul Abielu kestel omandatud vara muutub ühisvaraks ka siis, kui abikaasad elavad lahus, kuid ei ole lahutatud
lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime Kohus võib abielu kehtetuks tunnistada, kui see osutus fiktiivseks või kasutati pettust 7.3. Abikaasade varalsied õigused ja kohustused Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel Ühisvara võib jagadaa abielu kestel, lahutamisel või pärast lahutust Kui abikaasale kuulus juba enne abiellumist mingi vara või kui abielu kestel seda kummalegi kingiti, pärandati, on see abikaasade lahusvara
varalised õigused. Tänapäeval on paljud nende õigustest tagatud juba teiste seadustega ning seetõttu on registreeritud abielu kaotamas ka oma esialgset tähendust. Samas on abiellumise praktiline väärtus asendumas paljude uute ning vähemmateriaalsete motiividega. Registreeritud abielu eelis vaba-abielu ees on peamiselt selles, et abikaasad ei pruugi hakata korraldama omavahelisi tsiviilõigussuhteid kokkulepetega abielu on kui õiguslike lahenduste ,,pakett", kus abikaasade eest on teatud tüüpotsustused ära tehtud. Abielupooltel on õigus esitada ühiseid maksudeklaratsioone ning nad on teineteise seadusjärgsed pärijad. Registreeritud abielupaaridel on kergem paljudel juhtudel ka koos reisida ning suhelda teiste riikide ametivõimudega. Õigus lapsendada sama last on üksnes registreeritud abikaasadel. Abielu jooksul abikaasade poolt omandatud vara loetakse ühisvaraks, juhul kui abielupooled
seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel 1 kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). Vara juurdekasvu
perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 8.Abieluvaraleping.Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut 1) Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata: 1) milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada;
abielu lahutamist. 3. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. 4. Abielu ei või sõlmida: 1. isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. 2. otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 3. vend ja õde ning poolvend ja poolõde. 5. Leping mis on sõlmitud abikaasade vahel 6. 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 7. Ühisvara- see, mis on abielus omandatud, aga lahusvara on isilklik ühe abikaasa vara, mis on isiklikult ostetud, mitte kahe peale. 8. Kui mõlemad abikaasad töötasid ja ehitasid midagi suurt ja äkki keegi tahab lahkuda ja abiellu
Kuusk-Tamm: § 10 lg 3 (ei saa olla) Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused: abieluline kooselu (PKS § 15) Abikaasade varalised õigused ja kohustused: Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus PKS § 17: Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18) Vastutus kohustuste eest § 19: Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. 12 Abikaasade hoolsuskohustus PKS § 20: Abikaasad peavad abielust tulenevaid
• Abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu • Osades islamimaades on levinud lahutuse vormistamine SMS-i teel Perekonna ülalpidamise kohustus • Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama • Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist Abikaasade varasuhted • Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega valida varasuhte • Varasuhted liigid: varaühisus ja varalahusus Mõisted • Ühisvara – varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning nende muud varalised õigused • Lahusvara – vara, mis ei kuulu ühisvara hulka Lahusvara • Abikaasa isiklikud tarbeesemed • Esemed, mis olid abikaasa omandis
Nime, mis on liiga laialdase kasutuseks (Tamm, Saar, Mägi, Sepp) v.a. suguvõsa perekonnanimi Nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..) Varaühistus(1) Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1) Varaühisuse kestel omandatud esemed – ühisvara – on abikaasade ühisomandis. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS(1.2) Põhivara – asjad, mis sul on enne abiellumist Soetisvara – asjad, mis on saadud abielu ajal nn ühisvara Koguvara
reigistreerimisega rahvastikuregistrisse. Abielu tühisuse alused: 1)abiellunud on samast soost isikud 2)abielu on sõlminud selleks pädevust mitte omav isik 3)vähemalt üks pooltest ei ole avaldanud soovi abielluda Abielu varasuhted Abielus eksisteerivad kahte tüüpi varasuhteid: 1)ühisvara vara, mis on soetatud abielu kestel või mis on selleks selleks saanud abieluvaralepinguga. Ühisvara kuulub abikaasade ühisomandisse. 2)lahusvara vara, mis on omandatud ennem abielu sõlmimist või abielu ajal saadud vara nagu kinge, pärand, isikuga seotud hüvitised( kindlustus hüvitis), omandi reformi käigus saadud vara (va erastamine), abikaasade isiklikud esemed. Lahusvaraks loetakse ka seda vara, mis on nimetatud abielu vara lepingus olenemata sõlmimise ajast. Abieluvaraleping Abieluvaraleping sõlmitakse, kas enne või abielu kestel. Abieluvaralepinguga määratakse ühis- või lahusvara
käsitleda kui kahte mitte abielus olevat inimest, seetõttu peaksid minul olema kõik abikaasale kuuluvad õigused ja kohustused. 2. Kõne all olev korter Tallinnas oli soetatud minu, Edda, ning minu Hollandis kehtivate seaduste kohaselt ametliku abikaasa Mari abielu jooksul meie ühiselt pangakontolt välja võetud summa eest. Seega palun käsitleda meie Tallinna korterit kui ühisvara Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse §25 alusel, mis ütleb, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. 3. Kolmandaks tahaksin toonitada, et Eesti Vabariigi Pärimisseaduse §16 punkti 2.2 kohaselt peaksin mina, Edda, pärima vähemalt poole minu ja minu abikaasa ühisvarast teise järjekorra pärijate (pärandaja vanemad ja alanejad sugulased) kõrval. Kuna meil lapsi (esimese järjekorra pärijaid) polnud, kanduvad pärimisõigused üle pärandaja abikaasale ja teise ringi pärijatele.
Kuid ilma naisteta ei saanud ühiskond ega ka mehed hakkama. Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena. Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise üleasanne abielus oli hoida sidet üksikisikute ja perekondade vahel. Seelikukandja ettekirjutuseks oli veel abikaasade üksmeelsuse kindlustamine, kus ta pidi ära hoidma konfliktid kodus ja väljaspool seda. Kuid naisisiku põhiülesandeks oli ikkagi oma mehe armastamine, mis lõi abikaasade vahele võrdõigusliku suhte. Ilma naiste kõrge tootlikuseta poleks keskajal hakkama saadud. Oli tavaline, et naised töötasid väga mitmetel aladel ning ka niinimetud meeste tööd polnud neile võõrad. Perekonna tulud pidid olema nii suured kui võimalik. Naise mureks olid tööd majas ja õues -- koduhoidmine, toidu
ainult ühe mehega. Siit ka sarnasus euroopa neistega. Islami usus on täneseni abielu mõiste tähenduseks leping kahe perekonna vahel. Kuigi moslemitest lapsevanemad mängivad traditsiooniliselt suurt rolli tutvuste korraldamisel ja oma lastele elupartneri valimise aitamisel, peavad nii mees kui naine vabatahtlikult abieluga nõustuma. Prohvet andis naistele, kes olid sunnitud abiellu nende endi tahte vastaselt, õiguse oma abielu tühistada. Islamis on abikaasade omavaheline suhe vastastikuses sõltuvuses, põhinedes armastusel ja rahul. Koraan ütleb: « Ja üheks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamlikkuse ja halastuse. Kindlasti on selles märgid inimeste jaoks, kes mõtisklevad. » (30:21) Abielu ei ole seetõttu mitte üksnes füüsiline ja emotsionaalne vajadus, vaid märk Jumalalt.
a. TsSE · pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata kui testaator on ettevalmistamisel pärimislepingu vastu.) Kuid mõlemad - nii prantsuse õigus kui ka üldine õigus määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tunnustavad abielulepingutes abikaasade poolt surma puhuks tehtavaid korraldusi ja mõnd teistki tingimuse saabumisel, kuid ei ole määranud eelpärijat, on eelpärijaks pärandaja võimalust, mida saksa õigus reguleerib eraldi pärimislepingu instituudiga. Samuti on üldises õiguses seadusjärgsed pärijad; tuntud kokkulepped isikute vahel, kus üks kohustub tegema enda surma puhuks teatud korraldusi,
8) Abieluvaraleping Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas: ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanimi; säilitada oma abielueelne perekonnanimi; või lisada oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi.
6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7. Aktiisimaksud kehtivad Eestis näiteks tubakal, alkoholil ja bensiinil. 8. Tollimaks on maks, mida kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt. 9. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 10. Inimene maksab ligi 30% oma palgast sotsiaalmaksuks. 11. Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. 12. Maksupetturit saab trahvida, lõpetada kohtu otsusega tema tegevuse või konfiskeerida vara.
6. Abikaasal ei ole õigust teineteise vastu niisugust elukaaslased nõuda varaühisuse kestel hoolt, nagu nad rakendavad sõlmivad omavahel abielu või ühisvara jagamist. oma asjades. kui kooseluleping lõpetatakse 7. Notar võib abielu lahutada 6. Mõlemal juhul käsitletakse 6. Kooselulepingu sõlmimisel abikaasade vastastikusel perekonna eluasemena kantakse varasuhte valik kokkuleppel abikaasade ühise eluruumi, kus perekonna varasuhteregistrisse kirjaliku avalduse alusel. liikmed tavapäraselt elavad. varasuhteregistri seaduses sätestatud korras. 7. Abielu ja registreeritud kooselu loetakse taastatuks, 7. Kooseluleping lõpetatakse
Olulisim muudatus direktiivi 2003/86/EÜ ülevõtmisel Eesti seadusandlusesse perekondade taasühinemise osas oli, et alates 01.06.2006 muudeti "Välismaalste seaduses" abikaasa juurde elama asumise elamisloa tähtaega: nüüd võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama asumiseks Eestis püsivalt elava Eesti kodanikust abikaasa juurde või elamisloa alusel ja vähemalt kaks aastat (varem vähemalt viis aastat) Eestis elanud välismaalasest abikaasa juurde, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne ning elamisloa taotlus on põhjendatud. Minuarust on hea, et antakse võimalus perekonna juurde elamisluba saada. See muudab emotsionaalust inimestel, ja elu võib olla parem. Abimaterjalid: www.Sisekaitse.ee www.pagulasabi.ee
Abikaasa pärimisõigus: koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi 1. järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist ning 2. järjekorra pärijate kõrval ½ pärandist. Kui ei ole sugulasi 1. ega 2. järjekorrast pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi (abieluvara). Kui abikaasa pärib koos 2. järjekorra pärijatega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku või esitanud kohtule abielu kehtetuks tunnistamise nõude. Pärimisel tuleb kindlaks teha abikaasade varalised suhted, lahus- ja ühisvara. Isik saab pärandada vaid temale
Miks riik kogub makse?- Et toimida, peamine tulu. Mis vahe on progresseeruval(1) ja proportsionaalsel(2) maksusüsteemil?- (1)Kogutakse võrdselt. (2)Oleneb sissetulekust. Mis on eelarve?- Ülevaade tuludest/kuludest. Kust riik saab peamiselt raha, millistele valdkondadele riik raha kulutab?-Tulumaks, tarbimismaks, tööjõumaks. Toetab abivajajaid, pakub ühishüve, tasub riigi asutustele/töötajatele. Miks on oluline koostada eelarvet ning sellest kinni pidada?- Saab ülevaate vajalikest/mittevajalikest kuludest. Kinni pidada, et ots otsaga kokku saada. Miks inimesed tarbivad?- Et rahuldada vajadust kaupade ja teenuste järele (Vaimne/sotsiaalne). Mis on tarbimine?- Isiku vajaduste rahuldamine kaupade teel. Milliseid erinevaid ostmise põhjuseid saab eristada?- Emotsionaalne-Meelelahutus, Füüsiline-vajalikud kaubad. Müüja ja tarbija kohustused.- Peab olema hind, tšekk, teave, aegunud kaup eemaldada, ei tohi käskida osta mitu toodet. Tarbijakaitse...
Edaspidi armastas ta Loist ja tahtis temaga kogaeg koos olla. Peter ja Lois on intiimselt alati lähedased olnud. Emotsionaalselt kogevad nad tõuse ja mõõne. Christopher ja Megan on aja mööduses saanud varasemast lähedasemaks. Emotsionaalselt on kõige lähedasemad ehk Brian ja Stewie, kes mõistavad üksteist suurepäraselt. Lõppkokkuvõtes võib öelda, et perekond on üsna lähedane. Kuidas on lahendatud sõltuvuse/sõltumatuse vahekord perekonnas abikaasade allsüsteemis, vanemate ja laste vahelistes suhetes. Abikaasade allsüsteemis võib tõdeda, et Prter ja Lois on üksteisest üpris sõltuvuses. Näiteks on Peter ülimalt armukade. Sõltumatust etendab hästi Stewie suhted vanematega. Sarnaselt Brianiga on Stewie väga iseseisev. Ka ülejäänud lapsed on jäetud üsna iseseisvaks oma otsustes ja tegudes. Millises arengufaasis on kirjeldatav perekond? Kirjeldage seda arengufaasi perekonnas ja kuidas see ilmneb?
sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24)
18. Perekonna õiguse mõiste ja üld põhimõtted - Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid.Isikud on sugulased, kui üks põlvneb teisest või kui isikud põlvnevad samast isikust. Abielu instituut sugulust ei mõjuta.Abielu sõlmitakse täisealise mehe ja naise vahel. Hõimlus seevastu tekib abieluliste suhete kaudu: abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. 19. Abikaasade vastatikused õigused ja kohustused - Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt perekonnaseaduses toodud üldreeglist. Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel, kuid igal juhul tuleb see tõestada notariaalselt. Enne abiellumist sõlmitud lepingust tekivad abikaasade vastastikused õigused ja kohustused abielu sõlmimise ajast.
enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima.(-) Kreeka ühiskonnas otsustati abielu peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe , mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. (-)Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas oma isa või mõne lähedase meessugulase eestkostele. (+)Mõnigi aristokraatlikke suguvõsade liit kinnitati abielu teel, kusjuures abikaasade vastastikused tunded ei pruukinud selles mingit rolli mängida. Sageli polnud peigmees ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki.(-) Omas majaski toimuvatel pidudel viibis naine vaid siis , kui külalisteks olid lähedased sugulased.(-) Abikaasade vahel võis harvaks jääda isegi seksuaalne läbikäimine, sest kui naiselt nõuti ranget monogaamsust, siis mees võis vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu
· Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid. · 1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida,, · Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa · Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. · Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. · Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Tänan kuulamast!
Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi liigid on notariaalnte testament (tähtajatu; jaguneb notariaalselt tõestatud testamendiks (koostatud notari juures ja on seal ka hoiul) ning notarile kinnises ümbrikus hoiule antud testamendiks), kodune testament (kestab pool aastat; testamendil peab olema kirjutamise kuupäev ning destaatori ja kahe sõltumatu tunnistaja allkirjad) ning abikaasade vastastikune testament (katkeb lahutusel). Pärimisleping on notariaalselt koostatud pärandaja ja pärija vaheline leping, milles on kirjas vastastikused kokkulepped. Sundosa on osa pärandusest, millest seadusejärgset (ehk esimese, teise või kolmanda järjekorra) pärijat ei saa ilma jätta. Sundosa saavad ülalpeetavad (alaealised, invaliidid ning pensionärid). Moodustab poole seadusjärgsest pärandusest.
uurimisorganitele ametitoimingud kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus) hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud testamendid volikirjad ametiteenused Õigusnõustamine väljaspool ametitoimingut Maksundus- ja välismaa õiguse alane nõustamine Dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine Enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine Avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või selle võimatuse kohta
lapsendamisest tulenevaid inimeste vahelisi suhteid, samuti eestkostet. Kas perekonnaõigust on vaja? Et ei oleks mingit anarhiat, mingit kaost, et asjad toimiksid nii nagu asjad on seadustesse kirja pandud. Õigusliku tagajärje funktsioon. Peame panema õiguslikud suhted kirja, sest mingisugused sündmused ja teod toovad endaga õigusliku tagajärje kaasa. Perekonnaõiguse põhimõtted · abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte · vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte · laste võrdõiguslikkuse põhimõte- lapsi ei tohi erinevalt kohelda olenemata sellest, kas laps tuleneb perest kus on üks või kaks vanemat jne. Ei sõltu lapse sündimise tingimustest. · lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte- kõik institutsioonid, mis puutuvad lapsega kokku, tuleb alati leida lapse huvides parim lahendus. Nt kohus ei otsusta selle järgi, kumb
Abielurikkumine pannakse toime abielunaisega; kõlvatus lese, süütu või poisiga. LAHENDUS EESTI PEREKONNASEADUSE KOHASELT Perekonnaseaduse kohaselt... → Eesti seadused ei defineeri sellist asja nagu „abielurikkumine“ § 15 lg 1 lause 1: Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks § 64: Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: 1) abikaasad on /../ abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas /../ sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, või 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. § 65 lg 1 ja lg 2 (1) Abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tants...
Kohustuste alla läheb veel kindlasti ka laste kasvatamine. Lapsi peab juhtima õigele teele, et nad saaksid enda elu jaoks teha kõige õigemaid valikuid. Laste kasvatamisel on väga tähtsad eeskujud. Sellepärast on hea, kui kasvatamisel osalevad mõlemad vanemad. Laste jaoks on oluline vanemate armastus ja tuvalisus. Põhilised pereväärtused ellu astumisel tulenevad kodust. Abikaasadel tuleb otsustada oma varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: varaühisus, varalahusus ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Varasuhe kinnitatakse abieluvaralepinguga. Abielu jääb enim kindlustunnet pakkuvaks kooseluvormiks. Abieluinimesel on alati keegi, kelle peale loota ning ka probleemidest ja takistusest on lihtsam kahekesi üle saada kui üksi. Hea suhte nurgakivideks on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku.
Aktsiisimaks(kütus, alkohool ja tubakas) , sotsiaalmaks(seda maksab meie tööandja) , tollimaks(kauba sisse- ja väljavedu) , maamaks (laekub omavalitsustele) , kaudsedmaksud mis moodustavad umbes 40% Otsesed maksud on FIE tulumaks, ettevõte tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks jne Riigilõiv teenustasu mida tuleb maksta kosanikutehingu eest 4)Maksuamet ja tuludeklaratsioon? Maksuamet- Riigiettevõte kes kogub makse ja tegeleb nendega Tuludekalaratsioon- Inimese või abikaasade aasta jooksul sissetuleku ametlik aruanne Tulumakstta miinimum- Aastasest kogutulust maha arvestatud ning tulumaksust vabastatud kulutused 5)Kuhu kulutatakse eelarve raha? Eelarve raha kulutatakse riigivalitsemisele (nt registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeoleku jõudude ülalpidamine, eestiriigi rahvusvaheline esindamine jne) , ühishüvitisteks (nt julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused jne) ,
õnnelikud olla. Mees ja naine on Jumala ees võrdse tähtsusega ning ühesuguselt hinnalised. Abielus olevatel inimestel on ülesanne kujutada oma püha ja harmoonilise suhtega Jumala olemust. Abielu läbi vaimulike pilgu Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ning seadis abielu kui lahutamatu armastuesideme, mis viitab sümboolselt Jumala ja inimkonna vahelisele armastus- ja lepingusuhtele. Kristlik abielu rajaneb abikaasade poolt teineteisele antaval tühistamatul abielutõotusel ning kinnitatakse vaimuliku poolt laulatustalitusel Jumala ja kiriku meelevallaga. Abielu eesmärgiks on vastastikuse armastuse jagamine ning elu jätkamine laste sünnitamise kaudu. Kristlik abielu on reeglina lahutamatu. Abielu läbi vaimulike pilgu Abielu on Jumala kingitus abiellujatele, seepärast on abielu alati ka usu ja usalduse küsimus. Usaldada tuleb teineteist, sest abielu on mõistuse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
