http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1316 Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid[1], õliradiaatorid[2], konvektorid[3], küttekaablid[4], klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled[5]. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed
31. Funktsionaalrida (definitsioon). 32. Taylori ja Maclaureni read (definitsioon, leidmine). 33. Astmerida (definitsioon, omadused, koonduvusraadius ja koonduvusintervall – kuidas neid leida?). 34. Fourier rea rakendusalasid. 35. Zeno paradoksid. 1. 2. nivoojooneks 3. 5. 6. 7. Statsionaarsete punktide leidmine > Osatuletiste leidmine + determinant > Tuleuse põhjal otsustamine 8. Leiame statsionaarsed punktid piirkonnas D > Leiame statsionaarsed punktid piirkonna D rajal > Mat.Analüüs 2 Page 1 7. Statsionaarsete punktide leidmine > Osatuletiste leidmine + determinant > Tuleuse põhjal otsustamine 8. Leiame statsionaarsed punktid piirkonnas D > Leiame statsionaarsed punktid piirkonna D rajal > Arvutame funktsiooni väärtused leitud punktides (suurim = g.max / väikseim = g.min) 9. 10. Kasutatakse nt. veahinnangute juures 11. 12.
Need masinad ja seadmed on vajalikud betooni ja mördisegude valmistamisel, transportimisel ja käsitsemisel, ehitiste betoonist ja r/b elementide valmistamisel ning müüri- ja krohvitööde teostamisel. Liigitus: 1. Tehnoloogilise otstarbe järgi: a) betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed b) betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed c) betoonisegude tihendamise masinad d) r/b toodete tehaste tehnoloogilised seadmed 2. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 3. Tööprotsessi iseloomu järgi a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga. 2. Betoonisegude valmistamine, betooni- ja mördisegude segistite liigitus. betoonisegu valmistamine toimub spetsiaalsetes statsionaarsetes betoonitehastes, kiirelt monteeritavates teisaldatavates betoonsõlmedes ja mobiilsetes betoonsõlmedes. Segude valmistamine toimub põhiliselt neid moodustavate komponentide mehhaanilise segamise teel vastavates masinates, mida nim segistiteks.
Ekstreemumi piisav tingimus (teist järku tuletise märgi järgi) = -0,02 ( x * ) = -0,02 < 0 Funktsioonil on statsionaarses punktis x * = 1400 lokaalne maksimum. max = ( x * ) = 28 1400 - 0,01 1400 2 - 50 = 19550 2. (10) Leidke tulufunktsiooni z = x 2 + y 2 + 2 xy - x 4 - y 4 kõik esimest ja teist järku osatuletised ( x ja y on müüdud kogused). Leidke funktsiooni kõik statsionaarsed punktid. z xx = 2 -12 x 2 z x = 2 x + 2 y - 4 x 3 z xy = 2 z y = 2 y + 2 x - 4 y 3 z yy = 2 -12 y 2
Max töölava tõstekõrgus, m 20…55 5…35 Max töölava ulatus, m 15…25 0…25 Max töökoormus, kg 150…400 100…300 5. Tornkraanade kasutusala ja liigitus ning kraanade tehnoloogilised parameetrid. Põhilised montaažikraanad kaasaegses ehituses. Kasut nii tsiviilobjektide kui tööstushoonete rajamisel. Liigitatakse 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) liikuvad – horisontaalselt ja vertikaalselt e roni- 2. Torni pöörduvuselt a) pöörduva b) mittepöörduva torniga 3. Tornikonstruktsioonilt a) sõrestiktorniga b) torutorniga 4. Noole liikuvuselt a) tõstetava noolega b) konsoolnoolega c) liigendatud noolega 5. Torni kasvatamiselt a) vahesektsioonide vahele asetamisega – alt kasvatatava ja ülalt kasvatatava torniga b) teleskoopilise torniga 6. Monteeritavuselt a) monteeritavad täiendatavate tõsteseadmetega b) isemonteeruvad
Arvuti Elise Laius Sissejuhatus ajalugu tüübid riistvara tarkvara arvuti mälu internet Ajalugu 1968 Douglas Engelbart 1970. Hewlett Packard lauale mahtuv arvuti 1977 jaanuar Commodore PET 1982 aasta masin Tüübid (1) Statsionaarsed: tööarvuti lauaarvuti mänguarvuti kõik-ühes arvuti kodukino arvuti Tüübid (2) Mobiilsed: sülearvuti netbook tahvelarvuti taskuarvuti Riistvara Sisendseadmed: Väljundseadmed: klaviatuur monitor mikrofon kõlarid hiir printer skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart
neeldumisjoonte kogumik kordumatu. Aatomi põhiolek: väikseima võimaliku energiaga olek. Aatomi ergastatud olek: olek, mille energia on suurem kui aatomi põhioleku. Stat olek: olek, milles aatom ei kiirga.Energiatase: aatomi stat olekule vastav energia. De Broglie laine: mikroosakeste olekut iseloomustav laine. DB lainepikkust ja osakeste impulssi mv seob valem ^=h/mv. Kuna elaktronil on lainelised omadused, sellest ongi tingitud kindlad energiatasemed aatomis ehk aatomi kindlad statsionaarsed olekud. Aatomiorbitaal: ruumiosa, mille täidab elektronipilv. Spektroskoop: spektraalaparaat, milles on spektri vaatlemiseks ja registreerimise seadiseks pikksilm. Spektrograaf: spektraalaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoaparaadile või filmile. Spektromeeter: spektraalaparaat, milles kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektroautomaatika saavutustele
Aatomis toimib positiivselt laetud tuuma ja negatiivse laenguga elektronide vaheline tõmbejõud. Päikesesüsteemi püsivuse tagab pidev liikumine. Samast lähtub ka aatomi planetaarmudel, oletades, et elektronide liikumine tuuma ümber teeb aatomi püsivaks. Vastuolu tekib siin elektrodünaamika seadustega kiirendusega (ringliikumine on kiirendusega liikumine) liikuv elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega peaks elektron kaotama pidevalt energiat ja langema tuuma. 5)Mis on statsionaarsed olekud? Aatomi energia võib omada teatud kindlaid väärtusi neind nimetatakse statsionaarseteks olekuteks.Selles olekus aatom valgust ei kiirga. Kiirgab valgust siis,kui ta läheb suurema energiaga olekust väiksema energiaga olekusse. 8) E1=-13,55eV E2=-3,38eV E3=-1,51eV E4=-0,84eV h=6,63x10astmel-34 J/s c=3x10astmel8 m/s hf=Ex-Ey hf2=E4-E2 hf2=-0,84eV-(-3.38eV)=2,54 hf2=2,54eV=4,064x10astmel-19J f2=4,064x10astmel-19J / 6,63x10astmel-34J/s=0,61x10astmel15Hz f=c
katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine; tahtlik süütamine; äike; suitsetamine. 1.1.4 Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja 2. Tulekustutisvahendid · Esmased · Mehhaanilised · Statsionaarsed Tuletõrje vesivarustus · Automaatsed Sprinklerseadmed Drentserseadmed 2.1 Tulekustutite liigitus A- Klassi tulekustuti - Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms) B- Klassi tulekustuti - Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms)
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Eri massidega kehade potentsiaalsete ja kineetiliste energiate määramine. Energia salvestamise ja muutumise seadustega tutvumine. 2. TÖÖVAHENDID Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potentsiaalse energia avaldis on Ep = mgh (2), kus m on keha mass (kg), g on raskuskiirendus (m/s²) ja h on keha kõrgus aluspinnast (m). mv2 Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis on Ek = 2 (3), kus m on keha mass (kg) Ja v on keha kiirus (m/s).
PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: 3.okt Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1. Töö ülesanne Määrata eri massidega kehade potentsiaalsed ja kineetilised energiad. Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend Statsionaarsed fotoväravad Mõõtelint Labori kaal Mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks 3. Töö teoreetilised alused Kehade potentsiaalse energia E p avaldis on Ep = , ku m keha mass (kg) s: g raskuskiirendus (m/s²) h keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia Ek avaldis on 2
olla abifunktsiooni (x; y; ) = f (x; y) + F(x; y) statsionaarsetes punktides. Funktsiooni f (x1;...; xn) tinglik ekstreemum lisatingimustel F1,F2,Fr=0 võib olla abifunktsiooni statsionaarsetes punktides. Globaalse ekstreemumi ülesande korral on vaja leida funktsiooni f (x; y) suurim ja vähim väärtus antud piirkonnas . Seda tüüpi ülesannete lahenduskäik koosneb reeglina kolmest osast: 1 Leiame esialgse funktsiooni f (x; y) statsionaarsed punktid. 2 Lahendame tingliku ekstreemumi ülesande(d) piirkonna rajajoonel : st leiame vastavate Lagrange'i funktsiooni(de) (x; y; ) = f (x; y) + F(x; y) statsionaarsed punktid. 3 Arvutame funktsiooni z = f (x; y) väärtused f (x; y) statsionaarsetes punktides, mis jäävad piirkonda ning rajajoontel saadud Lagrange' funktsiooni(de) statsionaarsetes punktides, mitmest osast koosneva rajajoone korral ka vastavate osade otspunktides.
· kasutatakse kaupade teisaldamiseks horisontaalsuunas või väikese nurga all kaldu. · Jagunevad: linttransportöörid plaattransportöörid rulltransportöörid rullteed · Esimesed kolm töötavad elektrienergia abil, viimane aga raskusjõu mõjul Linttransportöör · koosneb lõputust lindist, mis on asetataud kahele trumlile. · Lindi hoidmiseks on rullikud. · Üks trumlitest pannakse tööle elektrilise ajamiga. · Võivad olla statsionaarsed või teisaldatavad, sileda lindiga, rennikujulise ja äärestatud lindiga. Teisaldatav kaldtransportöör · Ette nähtud pakitud kaupade teisaldamiseks horisontaalsuunas ja veidi kaldu. · Lindile saab asetada kaupu kastides, kottides, karpides. · Koosneb metallkarkassist, lõputust lindist, tõstemehhanismist, piiretest ja ajamist. · Alusraami külge on kinnitatud neli ratast ja toed paigalseisu fikseerimiseks. · Hüdraulise tõstemehhanismi abil on
MLK 6004 Kvantmehhaanika 35 II OSA Lainevõrrand. Statsionaarsed olekud. 27. Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on mikromaailma mehaanika ehk kvantmehhaanika lainepõhivõrrand. Schrödinger lähtus oma võrrandi koostamisel üldisest lainevõrrandist, mis kirjeldab igasuguseid (hääle-, veepinna-,elektromagnet- jne) laineid ja sulandas selle de Broglie h seosega = . Saadud võrrand on diferentsiaalvõrand, s o võrrand, mis sisaldab p muuhulgas ka tuletisi
taastada kuju, väga elastsed. - -Retikulaarsed kiud Väikseimad, hargnenud kiud, mis on sarnased kollageenile Ekstratsellulaarne maatriks -Struktuursed valgud Kollageen, elastiin -Valk-Polüsahhariid kompleks -seob strukt valgud (proteoglükaan kompleks) -Liimuvad glükoproteiinid (Fibronektiin, laminiin) seovad kompleksi raku membraaniga SIDEKOE RAKUD - talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine) -pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena - vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks ·Rasvarakud ·Nuumrakud ·Mesenhümaalsed tüvirakud
Võrgutehnoloogiad Arvuti ühendus: võrguadapter(network adapter, network interface card, NIC) PCI- käib laiuskaart Sülearvutites PC CardBus WiFi modem Bluetooth, IrDa+mobiiltelefon Arvutivõrgu koostisoasad järgur e .repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Ar...
dispersion erinevad. Statsionaarsuse testimiseks on välja töötatud ka mitmeid formaalseid teste (ühikjuure testid), mida vaatleme hiljem. Näide 1 Vaatleme USA agregeeritud tarbimist aastatel 1966-2007 (kvartaalsed andmed). Joonistel 2, 1 ja 3 on toodud vastavalt aegrea ning tema esimest ja teist järku diferentside korrelogrammid. Näeme, et aegrida on mittestatsionaarne, kuid tema esimest järku diferentsid on statsionaarsed. Aegrea edasisel diferentsimisel hakkavad korrelatsioonikordajad aga kasvama. Joonis 2 USA agregeeritud tarbimise (1966-2007, kvartaalsed andmed) korrelogramm. Joonis 3 USA agregeeritud tarbimise (1966-2007, kvartaalsed andmed) teist järku diferentside korrelogramm.
töökäigu suuna järgi a) ühepoolse tööga b) kahepoolse tööga 11. Hüdromootorite põhiparameetrid. a) tarbitav max rõhk b) tarbitav vooluhulk c) arendatav võimsus d) arendatav pöördemoment e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissagedus 12. Kompressorite liigitus. 1. Konstruktiivne lahendus a) kolbkompr. b) rootorkompr. c) turbokompr. d) tigukompr. 2. Õhu kokkusurumise kordade arv ühes seadmes a) üheastmelised b) mitmeastmelised 3. Liikuvus a) statsionaarsed kompr.jaamad b) teisaldatavad kompressorid ja kompr.jaamad c) iseliikuvatele masinatele paigaldatud kompressorid 13. Kombineeritud jõuseadmed. Enamus kaasaegseid iseliikuvaid masinaid on varustatud eelloetletud jõuseadmete kombinatsioonidega nt diisel-elektrilised jõuseadmed jne. Statsionaarsed masinad aga nt elektro-hüdrauliliste jõuseadmetega. Sellega seoses on kasutusel mõisted: a) ühemootorilised e grupiajamiga masinad – paigaldatud ainult üks jõuallikas, millelt käitatakse
Bohri aatomimudeli 1913. järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. Orbitaalimudel (1928) on kvantmehaanikal põhinev aatomimudel, mille järgi aatom koosneb aatomituumast, mida ümbritsevad orbitaalid. Orbitaalid on Schrödingeri võrrandi lahendid. Nende kuju tuleneb elektronide esinemise tõenäosusjaotusest. Bohri postulaadid 1.Statsionaasete olekute postulaat. On olemas aatomi statsionaarsed olekud, milles aatom ei kiirga energiat. Neis lekutes on aatomil üks kindel energia diskreetsest energiate hulgast: 2.Sageduste reegel. Aatom kiirgab või neelab energiat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise portsjonitena (kvantidena). Nende sagedused on määratud valemiga: . Kui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes, siis on aatom
7. L’Hospitali reegel. 8. Taylori valem. Jääkliikme kujud. Maclaurini valem. 9. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Seos tuletisega. TEOREEM- Funktsiooni kasvamise ja kahanemise seos tuletise märgiga Olgu funktsioon f diferentseeruv vahemikus (a, b). Siis kehtivad järgmised väited: 1. Kui f′(x) > 0 iga x ∈ (a, b) korral, siis f on kasvav vahemikus (a, b). 2. Kui f′(x) < 0 iga x ∈ (a, b) korral, siis f on kahanev vahemikus (a, b). 10. Lokaalsed ekstreemumid. Statsionaarsed ja kriitilsed punktid. Tarvilikud ja piisavad tingimused. Lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum, siis on x1 selle funktsiooni kriitiline punkt. 11. Kumerus, nõgusus, käänupunktid. Seos teist järku tuletisega. Nõgususe ja kumeruse seos teist järku tuletise märgiga Olgu funktsioon f kaks korda diferentseeruv vahemikus (a, b). Siis kehtivad järgmised väited: 1
Andres Ader AA-31 2006 õa. Mobiiliside Raadiolaineid kasutati sides esmakordselt üle 100 aasta tagasi, reaalne mobiilside katsetamine algas 1940. aastatel. 1015 aastat tagasi muutusid algselt eelkõige sõjaväe ja salateenistuste jaoks evitatud süsteemid laiatarbekaubaks. Mobiiliside Mobiiltelefonitöö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja tugijaama vahel. Mobiiliside Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide liikumisel silma peal ja vajadusel vahetavad konkreetset telefoni toetava tugijaama paremat sidet tagava vastu välja. Mobiiliside Nii telefonidele kui ka tugijaamadele on kehtestatud turvalisuse piirid, mille ulatuses need seni teadaolevalt ei ole tervisele ohtlikud. Kõne edastamiseks rakendatakse raadiosageduslikke laineid, mida kiirgavad erineva võimsusega tugijaamad ning telefonid. Mobiiliside
ja tekkis 8,323 normaalkuupmeetrit suitsugaasi. Kui tegelik põlemisõhk oli enam vähem samas mahus, siis suitsugaaside kogus korstnas tänu kõrgele temperatuurile tunduvalt suurem 473,15/273,15=1,73 korda ehk 14,4 kuupmeetrit 200 °C temperatuuriga gaasi. Kasutatud kirjandus 1. Paist, A. Poobus, A. Soojusgeneraatorid TTÜ kirjastus Tallinn 2009 2. Ots, A. Soojustehnika aluskursus TTÜ kirjastus Tallinn 2011 3. Standard EN15544-2009 Statsionaarsed kahhelahjud ja krohvitud välispinnaga ahjud – Arvutusmetoodika Mart Hovi 4. November 2012
3)nullsügavus peab tagama laevasõiduohutuse. 4)Nullsügavus peab võimaldama minimaalsetes sügavustes laevatada. 5)kaardid olemasoleva nullsügavusega peavad kõlbama praktilisteks harjutusteks nii maal kui merel. 6)akvatooriumis mõõdetud andmeid peab olema lihtne taandada nullsügavusele. 7)nullsygavusemääramiseviisid peavad olema lihtsad ja tagama vastava kõrgusmärgi määramise suure täpsusega. 27. Alaline TVP: Püsirajatis, pikaajaline vaatlus, enamastyi statsionaarsed jaamad. Täiendav TVP: veetaseme kõikumine on iseomane ainult sealsele piirkonnale ja taandamistulemused tehakse vahetute mõõtmiste tulemusena. Hoitakse töös 3-6 kuud Ajutine TVP: mõõdetud sügavuste taandamine määratud nullsügavusele kaugemates mõõtmispiirkondades. Paigaldatakse reeglina vaid mõõtmiste ajaks. Reeperid on tasemevaatluspostide kõrguste kontrollimiseks. On põhireeper- e. Nullsygavuse pikaajaline kinnistaja; tööreeper-e
Asendiplaanis on märgistatud: transpordi skeemid (magistraalid); lähimad hooned; võimalikud juurdesõiduteed; tõstukite võimalikud paiknemiskohad; välised tuletõrje veevõtukohad (tüüp, läbimõõt, number); veekogude ja kuivtorude asukohad; autode võimalikud kogunemispunktid. Korruste plaanis on ära kaardistatud maa-alused ja tehnilised korrused; tehnoloogilised ja konveieriavad; ventilatsiooni, liftide ja šahtide asukohad; statsionaarsed tuletõrjeredelid; ohtlike ainete asukohad; elektrikilbi asukoht; sisesed tuletõrjekraanid; kustutussüsteemi juhtimispaneel; suitsueemaldamine; evakuatsiooniteed. Lisaks on toodud objekti iseloomustav pildimaterjal (üldine objekti vaade, objekti ees- ja fassaadi osa) ja objekti töötajate käitumisjuhend enne päästjate saabumist. 13 (Operatiivkaartide planeerimise, koostamise, kasutamise juhend, Moskva kodanikukaitse
11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel) Esimesena kirjeldas aatomis toimuvaid protsesse Nils Bohr 1913.a., kes kasutas selleks osalt klassikalisi ettekujutusi, näiteks elektroni trajektoor. Ta esitas oma postulaadid, tuginedes vesiniku kiirgusspektri analüüsile: 1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitidest, mis on lubatud klassikalise mehaanika reeglite järgi, realiseeruvad vaid mõned kindlaile energiaile vastavad orbiidid. Need on nn. statsionaarsed orbiidid, kus elektron tiirleb energiat kiirgamata. 2) Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kui orbiitidele vastavad energiad on E n ja E k , siis kiiratava või neelatava valguskvandi energia avaldub hf = E k E n . Energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Joonisel on toodud vesiniku aatomi esimesed orbiidid ja valguse kiirgumine ja neeldumine vesiniku aatomis.
koos ka lahtine mustus. Tolmuimejad on lahtise kuiva mustuse (tolm, praht) kogumiseks kõvadelt ja tekstiilkattega põrandatelt. Õhuvool võtab endaga kaasa puhastatavalt pinnalt mustuse ja kannab selle tolmukotti. Täiendavalt suunatakse õhuvool läbi tolmuimeja mikrofiltrite ja puhastatud õhk väljub õhuavadest samasse ruumi. Kesktolmuimejatest suunatakse puhastatud õhk õue. Tolmuimejad võivad olla ratastel teisaldatavad seljaskantavad statsionaarsed (kesktolmuimejad) Kasutatakse põhiliselt rohke mööbliga ruumides ja siis kui puhastatav ala on väike. Näit. kodud, kontorid, bürood, teatri ja kinosaalid, tekstiiliga kaetud trepid. Tolmuimeja varustusse kuuluvad korpus, elekrimootor imivoolik pikendustorud tolmukott mikrofilter erinevad otsikud Heal tolmuimejal on kasutusotstarbele vastav võimsus, paagi suurus ja varustus
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifi...
Pealmaakaevandamine - 70% maailma maavaradest kuna - peaaegu kadudeta kaevandamine, kõrge produktiivsus, kaevandamismahud suured, lihtsam infrastruktuur EESTI MAAVARAD Raimamine - maavara massiivist kokkumurdmine See annab meile kaevise, mis on lähtematerjal järgnevaks purustamiseks ja töötlemiseks. NÜÜD TULEB PURUSTADA Palju erinevaid purusteid (lõug-, koonus-, rootor- valts- ja ka tükeldid). Need on paigutatud purustussõlmedesse mis on kas statsionaarsed või mobiilsed. JAA TÖÖTLEME PVT - parima võimaliku tehnoloogia valimine ehksiis säästlik kaevandajale, keskkonnale ja vähem neg. mõjusid kui teistel variantidel (reostus, müra, vibratsioon, kestus jne) KIVI, MIS PÕLEB ehk kukersiit või diktüoneemaargilliit EESTIS kasutatakse põlevkivi 1) kütusena energeetikatööstuses 2) toormena keemiatööstuses 3) tsemendi valmistamiseks 2) Elektri tootmine Eestis ja elektrituru avanemine Mida on elektri tootmiseks vaja
Otsime Taylori valemi jääkliiget (x) kujul:
+ Et F(a)=f(x) ja F(x)=f(x), siis punkti a mingis
funktsiooni jaoks rakendatav Rolle teoreem, st vahemikus (a,x), kui x>a, või vahemikus (x,a), kui x
aprill 2004. Masina müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase peab olema võimalikult madal ega tohi ületada piirnorme. Masinate pinnad ning tugikonstruktsioonid ei tohi sisaldada nurki või nišše, kuhu võivad koguneda orgaanilised osakesed, sh bakterid. Statsionaarsed masinad peavad olema paigutatud seinast vähemalt 500 mm (0,5 m) ning aluse ja põranda vahel peaks olema vahe vähemalt 250 mm (25 cm), et oleks võimalik seinu ja põrandaid vabalt pesta. Statsionaarsed masinad peavad olema kindlalt kinnitatud põranda külge, pitseeritud ja maandatud. Masinaid ja töövahendeid on soovitav paigutada ka liigutatavatele alustele, et mugandada puhastusprotseduure. Tuleb hoolitseda, et lõikurite ohtlikud osad oleksid varustatud kaitseseadistega. Mootorid tuleks katta vastavate kaitseplaatidega, kuna soojenevad mootorid on soodsaks pinnaseks tolmu ja putukate kogunemisel. Elektrijuhtmed ja kaablid peavad olema veekindlad ja vastavate fiksaatoritega
välisalajaamad · Linnades ehitatakse ka sisealajaamadena Sisealajaamad- · Õhkisolatsiooniga · Gaasisolatsiooniga(gas insulated switchgear GIS) Isolatsioonikeskonnaks on elegaas(SF6) · Võtavad vähem ruumi · Tunduvalt kallimad kui välisalajaamad Jaotusalajaamade liigitus- · Kinnised kioskalajaamad · Kinnised komplektalajaamad · Lahtist tüüpi mastalajaamad Kioskalajaam- on tellistest või muudt materjalist statsionaarsed ehitised. Tänapäeval ei ehitata. Komplektalajaam- · Levinuim alajaamatüüp · Kergesti teisaldatav Mastalajaam-levinumad maapiirkondades: · Peab olema tugevatatud isolatsiooniga · Hermeetiline · Spetsiaalse konstruktsiooniga Mastalajaamade võimsusrida- 30;50;100;200;315 kVA 30kVA trafosid pole soovitatav kasutada. Mõõtmised alajaamas- jaotusvürgu talitusparamaeetrites mõõdetakse : · Pinget · Voolu · Aktiivvõimsust · Reaktiivvõimsust
f2 ( x, y ) := 25 - x - y M Algtingimused: x := 1 y := 1 Given: -5 x 5 -5 y 5 P := Minimize ( f2 , x, y ) R := Maximize ( f2 , x, y ) R = 0 0 Järelikult (0,0) on lokaalne maksimum · Mitme muutuja funktsiooni globaalsed ekstreemumid 1) Leida kriitilised punktid piirkonna D sisepiirkonnas, nö statsionaarsed punktid või punktid milles mõni osatuletis puudub. 2) Uurida piirkonna raja, st leida kriitilised punktid piirkonna rajal. 3) Arvutada fn-i väärtused osades 1) ja 2) leitud punktides. 4) Suurim väärtus on GLOBAALNE MAKSIMUM ja väiksem väärtus GLOBAALNE MIINIMUM. Kahekordsed integraalid · Kahekordse integraali definitsioon ja geomeetriline tähendus
peaaegu viitsada aastat Skandinaavia asustused hääbusid. Arvatavaks põhjuseks oli näljahäda 15. sajandil, kui kliima tingimused halvenesid ja kontakt Euroopaga kadus. Loodest rändasid sisse eskimod, kes olid peamiselt jahimehed ja nendel oli omapärane paleoeskimo kultuur. (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]) Alles 18.sajandil allutas Taani Gröönimaa uuesti oma võimule ja alustas selle koloniseerimist. Läbi ajaloo on tehtud saarel palju ekspeditsioone. Töötanud on ka mitmed statsionaarsed meteoroloogia- ja glatsioloogiajaamad Gröönimaa sise-ning põhjaosas. II Maailmasõja ajal rajas USA sinna sõjaväebaasid. (Aader et al, 1970) Peale II maailmasõda hakati Gröönimaal reforme vastu võtma ja välismaailmale avama. 1953. aastal sai Gröönimaast Taani Kuningriigi võrdväärne osa. Omavalitsus astus ametisse 1979. (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008])
2. Harilik lineaarne regressioonmudel. Teooria, mõistete, meetodite seletamine, näited. 3. Mitmene regressioonmudel I. Küsimustele vastamine. Loenguslaidid on saadaval 4. Mitmene regressioonmudel II. pdf failina õpekeskkonnas Moodle enne loengut. 5. Mudeli omaduste parandamine. · Praktikumid 6. Fiktiivsed tunnused. Andmeanalüüs programmis Gretl. 7. Statsionaarsed aegread I. Ülesannete tekstid ja andmefailid e-õppekeskkonnas 8. Statsionaarsed aegread II. Moodle. Ülesannete tekstid on soovitav enne praktikumi ise välja printida. 9. Mittestatsionaarsed aegread. 10.Paneelandmed. · Iseseisev töö 11.Tõenäosusmudelid I
nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2. 1) uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja raskeid tööõnnetusi 2) osalema kohaliku omavalitsuse taotlusel uue ehitise ülevaatusel enne ehitisele kasutusloa andmist 3. Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht. 4. Liikumisteed, samuti kõik trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja -kaldteed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud selliselt, et nende kasutamine oleks ohutu, nendele juurdepääs lihtne ning et need ei ohustaks vahetus läheduses töötavaid isikuid. 5. 1) kasutatav köitesüsteem peab koosnema vähemalt kahest eraldi ankurdatud köiest, millest üks on juurdepääsu, laskumis ja toetumisvahend ehk töököis ning teine julgestusköis;
http://www.scientific- web.com/en/Physics/Biographies/images/NielsBohr1.jpg 3. BOHRI AATOMITEOORIA 3.1Kuidas sündis? Niels Bohr oli füüsik, kes realiseeris Rutenfordi aatomi stabiilsuse probleemi. Bohr esitas uue teooria, mis lähtus Ruthenfordi aatomimudelist. Rutenfordi mudeli stabiilsuse seletamiseks sõnastas ta kaks põhimõtet, mis moodustasid tema vesinikuaatomi teooria aluse. Need põhimõtted tähendavad seda, et aatomil on olemas teatud statsionaarsed olekud, mis aatom ei kiirga, ning ühest küljest, aatom kiirgab teatud koguse energiat ainult üleminekul ühest olekust teise. Arendades seda mõtet edasi, tuli Bohr järeldusele, mida võiks seletada postulaatide abil (Ü.Ugaste 2000: lk 22). 3.2 Teooria alused Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid: 1. Elektron liigub tuuma kuloonilises väljas ringjoonelistel orbiitidel klassikaliste liikumisvõrrandite järgi. 2
Ehitusmaterjalid, riided, põrandakatted jm. Kui seista elektrostaatiliselt laetud vaibal ja puudutada mingit eset, tekib läbi keha voolav alalisvool, mis tühjendab laengu. See võib häirida südametegevust. Looduslikud väljad- geostatsionaarsed väljad Need väljad koosnevad erinevatest väljadest ja kiirgustest, mis moodustavad geo- solaarse süsteemi. Geo- solaarne süsteem- arvestatakse nii Maa kui ka Päikesesüsteemist tulevaid välju ja kiirgusi. Olulisemad geo- statsionaarsed väljad on: Maa elektrilised ja magnetilised väljad Need on madal- ja kõrgsagedusväljad, püsiväljad. Maa magnetvälja tugevus Kesk- Euroopas on umbes 32 A/m või 40 mT. Atmosfääri väljatugevus on 100- 500 V/m, äikese korral aga võib tõusta kuni 20 kV/m ja rohkemgi. Geoloogilised kiirgused Selle põhjustavad maagid, veesooned, murrangud, maalõhed jm. Radioaktiivsete ainete ja nende laguproduktide poolt tekitatud kiirgused. Kosmilised elektromagnetilised lained
Elektriküte Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid, õliradiaatorid, konvektorid, küttekaablid, klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed. Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel. Samuti tuleb rõhku panna soojustusele. Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida vaja on. Elektrik...
Transpordimasinad. Kordamisküsimused 1. Transpordimasinate kasutusala ja liigitus. Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šass...
Järeldus 1. Tuletis gradiendiga ristuvas suunas võrdub nulliga. Järeldus 1 on ilmne, sest antud juhul =/2. Järeldus 2. Tuletis on suurim gradiendi suunas ja arvuliselt võrdne gradiendi pikkusega. Põhjenduseks piisab märkida, et koosinusfunktsioon saavutab oma maksimaalse väärtuse 1, kui =0. Järeldus 3. Funktsiooni tuletis nivoojoone puutuja suunas võrdub nulliga. 15. Kahe muutuja funktsiooni lokaalsed ekstreemum, kriitilised punktid, statsionaarsed punktid (definitsioonid). Lokaalse ekstreemumi olemasoluks tarvilik tingimus. Piisavad tingimused kahe muutuja funktsiooni lokaalse ekstreemumi olemasoluks. Öeldakse, et funktsioonil z=f(x,y) on punktis M0(x0,y0) maksimum, kui f(x0,y0)>f(x,y) kõigi punktile (x0;y0) küllalt lähedaste ja temast erinevate punktide (x;y) puhul. Funktsiooni maksimum ja miinimumi nim. tema ekstreemumiks, st. öeldakse, et funktsioonil on antud punktis ekstreemum, kui tal on selles punktis maksimum või miinimum.
kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Järelikult pole kiirguse lainepikkus (sagedus) pole määratud mitte elektroni tiirlemissagedusega, vaid statsionaarsetele orbiitidele vastavate energiate vahega. See on täiesti uus lähenemine - lähtumine mitte aatomi ehitusest, vaid kiirguse olemusest. Kuna kiirgus koosneb kvantidest, ei saa aatom kaotada energiat pidevalt, vaid ainult terve kvant korraga. Statsionaarsed on need orbiidid, kus tekivad lained. ,,Korpuskulaar-laineline dualism." 39.Elementaarkvantmehhaaniline aatomimudel. http://www.colorado.edu/physics/2000/quantumzone/bohr.html 40.Kirjutage kvantarvude valiku reeglid. Orbitaalkvantarv l väärtusega 0,1,2....n-1 määrab ära orbitaali kuju (st piirkonna kus elektroni leidumine on kõige tõenäosem). O iseloomustab orbitaalide jaotust energia järgi ühe elektronkihi piires. Igale orbitaalarvule l vastab oma alakiht
Prantsusmaa kallale. Taani ja Norra okupeeriti 1940. aasta kevadel väga kiiresti. Norra vallutamist kiirendas Quisling, kes oli Norra natsionaalsotsialistide juht. · Arvati, et järgmisena tungitakse kallale Inglismaale, tegelikult hakati hoopis Prantsusmaad vallutama (seda tehti läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Sinna oli ehitatud kaitseks Daladier' liin (suhteliselt nõrk), Prantsuse-Saksa piirile oli aga ehitatud Maginot' liin, kus olid väga võimsad, ent statsionaarsed relvad. Kuna Maginot' liin asus Saksamaa ja Prantsusmaa piiril, mida Saksa väed ei ületanud, oli see sõjaliselt täiesti kasutu. Prantsusmaa põhja ja merepoolne osa okupeeriti, valitsus põgenes lõuna poole Vichy linna (Vichy valitsus juhiks Petain, tegi tihedat koostööd natsidega). Saksamaa ei okupeerinud kogu Prantsusmaad ja tema kolooniaid, sest vägesi oli tarvis mujale, tööstus- ja sõjaettevõtteid L-Prantsusmaal polnud; kolooniaid lasi Vichy valitsus kasutada).
25. EM jaotus tööprotsessi iseloomu järgi. Igasugune tööprotsess koosneb üksikoperatsioonidest, milliseid sooritatakse kindlas järjekorras ja mille järjekorda muuta ei saa. Operatsioonid võivad aga toimuda kas igaüks kindlal ajahetkel või kõik operatsioonid ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates ruumipunktides. Sellest lähtudes jaotatakse: a) perioodilise= tsüklilise tööprotsessiga b) pideva tööprotsessiga 26. EM liigitus liikuvuse ja liikumise viisi alusel. a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) liikuvad – haagised, poolhaagised, iseliikuvad 27. Iseliikuvate masinate jaotus jõuallika tüübi alusel. a) elektriline b) pneumaatiline (suruõhu) c) hüdrauliline d) sisepõlemismootoriga e) püssirohutoimeline f) kombineeritud 28. Liikuvate masinate jaotus käiguosa tüübi alusel. a) rööbastel b) pneumoratas c) roomik d) sammuv e) tigu 29. Masinate jaotus peaparameetrite alusel. Jaotatakse suurusgruppidesse, mille standardnimetused
Lisatingimusega ekstreemumülesanne- Kui meil on antud funktsioon z=f(x;y) koos lisatingimusega g(x;y), siis on lahendamiseks kaks võimalust: 1. Üldjuhul koostame uue funktsiooni w=f(x;y)+g(x;y) ja esialgse funktsiooni ekstreemunid w x' = 0 ' on uue funktsiooni statsionaarsed punktid, st leiame nad võrrandisüsteemist: w y = 0 . g ( x; y ) = 0 Viimane on tegelikult w'=0. -Lagrange kordaja , seega on see Lagrange kordajate meetod. 2. Avaldame avaldisest g(x;y)=0 ühe muutuja (see pole aga kahjuks alati võimalik) ja
köiepikkuse piiresse jäävaid (50-60m) kui ka mitmest lõigust koosnevaid radu. Viimaste puhul toimub julgestamine seinal julgestusankrute abil. Traditsiooniline vabaronimine on köisjulgestusega ronimine kus julgestuspunktidena kasutatakse kõikvõimalikke spetsiaalseid vahendeid (klemmid, frendid, kaljunaelad jms.) Juhtronija paigaldab julgestusvahendid ja klikib nendesse köie sarnaselt sportronimisega. Julgestusankrud on kas statsionaarsed või luuakse need julgestusvahendite abil. Kuna rohkem tuleb tegelda julgestuse organiseerimisega ei ulatu traditsioonilisel viisil läbitud radade tehniline raskusaste sportronimise tasemele. Valdav osa traditsioonilisest vabaronimisest on erineva laiusega pragude ronimine kuna need võimaldavad julgestusvahendite paremat paigaldamist. Tehisseintel ronimine on võimalus ronida loodusliku kalju puudumise korral. Vineerist,
HPLC - kõrgsurve vedelikkromatograafia. HPLC aparatuuri ehitus skemaatiliselt, kus 1 pudelid eluentidega, 2 eluendi degaseerija, 3 gradientkraan, 4 eluendi sisestamise nõu, 5 kõrgsurve pump, 6 kraan sisestamise asendis, 6' kraani laadimisasend, 7 silmus, 8 eelkolonn, 9 kromatograafiline kolonn, 10 detektor, 11 andmete töötlemise seade, 12 jääkide või fraktsiooni koguja. · Statsionaarsed faasid: o Pöördfaas silikageeli külge on keemiliselt seotud alküülrühmad (terakese läbimõõt ca 5 mikromeetrit) o Ioonkromatograafia polümeeri terakesed, mille külge on seotud ioonvahetusrühmad Katioonvahetuskolonn Anioonvahetuskolonn · Nõuded eluendile: o Peab lahustama proovi o Peab analüüte läbi kolonni kandma o Ei tohi olla viskoosne
lim ¿ x →a =¿ g (x) ¿ 21. Funktsiooni lokaalsed ja globaalsed ekstreemumid (definitsioonid, näiteid kasutamisest). Nende leidmise algoritm. Fermat’ teroeem. Definitsioon: globaalseks ekstreemumiks nimetatakse maksimum- ja miinimumväärtusi kogu lõigu {a,b} ulatuses Definitsioon: lokaalseks ekstreemumiks nimetatakse punkte puntki a ümbruses Näited kasutamisest: 22. Funktsiooni statsionaarsed ja kriitilised punktid (definitsioonid). Definitsioon: Punkti, kus funktsiooni tuletis on null, nimetatakse funktsiooni statsionaarseks punktiks Definitsioon: Punkte, kus f’(a)=0 või kus f’(a) ei eksisteeri, nimetatakse funktsiooni f(x) kriitiliseks punktideks 23. Kumerus ja nõgusus, käänupunktid (definitsioonid). Nende leidmine. Definitsioon: Joon y=f(x) on piirkonnas X kumer, kui selle piirkonna igas punktis on joon allpool oma puutujat
tähendab, et X kauba tarbimise suurendamisel ühe võrra saab kasulikkuse esialgse taseme säilitada, kui vähendada kauba Y tarbimist 3 võrra. 32. Selgitada, mida tähendab geomeetriliselt tingliku ekstreemumi ülesande max min z= f(x,y) g(x, y) = 0 lahendamine. · Moodustada Lagrange'I funktsioon · Leida selle osatuletised · Osatuletistest tekitada süsteem, kus leida Lagrange'I funktsiooni statsionaarsed punktid · Kandes punktid graafikule ja kontrollida neid geomeetriliselt · Joonestades esialgse funktsiooni nivoojoone, mis leitud punkte läbib + lisaks mõned nivoojooned, et kasvamine selgitada · Pannes statsionaarse punkti koordinaadid, mis lõikub nivoojoonega, asemele esialgsesse võrrandisse saame lahendi 33. Millisel juhul saab kahte maatriksit liita, lahutada. Siis kui tegu on samamõõtmeliste maatriksitega 34
parasiitse eluviisiga kohastumise alusel (fakultatiivsed ja obligaatsed parasiidid); 2. lokalisatsiooni ehk püsipaiga aluse1 (ektoparasiidid, endoparasiidid); 3. peremeesliikide arvukuse alusel (stenofaagid ja eurüfaagid); 4. parasiidi elutsüklis osalevate peremeeste arvu alusel (üheperemehelised ja mitmeperemehelised); 5. parasiitide arenemisjäriku arvestades (larvaalsed, preimaginaalsed ja imaginaalsed parasiidid); 6. parasiteerimise kestuse alusel (temporaarsed, statsionaarsed, perioodilised ja permanentsed parasiidid); 7. superparasiidid ja pseudoparasiidid. parasitaarsõlmed (parasiit) -- allergilised granuloomid. parasitism (kr. para -- kõrval + sitos -- toit) -- parasiitlus, parasiteerimine, nugisus, nugimine. Organismide antagonistlik interaktsioon, mille puhul üks liik, parasiit, elab ajutiselt või alaliselt teise liigi, peremehe, keha pinnal või sisemuses, toitub peremehe kulul ja toimib peremehesse patogeenselt. Vrd. episitism
55 SISUKORD AURUMASIN ________________________________ 3 - 5 · Mis on aurumasinja kuidas aurumasin töötab? ___ 3 · Aurumasina ajalugu _________________________ 4 · Rakendused _______________________________ 5 SISEPÕLEMISMOOTOR ________________________ 6-8 · Mis on sisepõlemismootor ja kuidas see töötab? 6, 7 · Sisepõlemismootori ajalugu __________________ 7 · Rakendused _______________________________ 8 REAKTIIVMOOTOR __________________________ 8 - 10 · Mis on reaktiivmootor? ______________________ 8 · Rakendused _______________________________ 9 · Ohutus ja töökindlus _____________________ 9, 10 Mis on aurumasin? Aurumasin on soojusmootor, mis teeb mehaanilist tööd, kasutades auru oma töö vedelikuna. Aurumasinad on tavaliselt välised sisepõlemismootorid, kuigi t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
