Keskharidus. Keskkooli ülesanne- emakeelne haridus. Puudusid eestikeelsed raamatud, õppekavad ja programmid ning vähe oli eesti keelt oskavaid õpetajaid. 1918.a. alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele Tallinnas. 1919.a. alustas tööd 68 keskastme kooli. Esimese poolteise aasta vältel vahetus kuus haridusministrit. 1920.a. sai ministriks Jüri Annuson, kes hakkas aktiivselt tegelema keskharidusega. 1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos...
Vabakirjutis: 1970-1980 hariduse iseloomustus 1970.aastate keskpaigast hakati laiemalt rakendama kabinetisüsteemi, õppetöö toimus õppeainele kohandatud ruumis. 1970.a. muudeti algkool 3-klaasiliseks ning alustati aineõpetust IV klassist. Üldine keskharidus oli pikemat aega NLKP koolialaste vastu võetud partei programmis oli see koos noorsoo kommunistliku kasvatamise ja isiksuse harmoonilise arendamisega haridusalaseks põhiülesandeks. Üldist keskharidust püüti tegelikkusesse rakendada eriti 1970.aastatel NLKP KK vastava otsuse alusel. NLKP XXVI kongressil (1981) kuulutati üleminek üldisele keskharidusele lõpetatuks, selle täielik teostamine osutus siiski ebareaalseks. 1976/77.õ.-a. õppis 71 algkoolis, 272 8-kl
Meeskonnatöö nõuab koostöövalmidust ja suhtlemisoskust. Teetöölised töötavad Maanteeameti hallatavates riigiasutustes teedevalitsustes ning eraõiguslikes teede ehitus-, remondi- ja hooldusettevõtetes. Teetööliseamet annab ikka leiba pole hirmu ega lootust, et teid-tänavaid niipeagi pelgalt arvutiklahvide klõbistamisega ehitama ja korras hoidma hakatakse. Tublimad võivad sihtida brigadiri vm väikese ülemuse kohta. Alati võib loomulikult ka edasi õppida kui keskharidus olemas, siis teedeinseneriks. Palk oleneb paljuski töölesoovija tee-ehitusega seonduvatest eelteadmistest palgaläbirääkimistel enne tööle asumist. Suvel on tööd rohkem ja palk suurem, talvel vastupidi.
aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks. Selle tõttu taandus isetegevusharrastus rahvakultuuris. Eestis võeti kasutusele NSVLile omapärane ühtluskooli süsteem. Sellega kaotati iseseisvusaegne haridussüsteem. Drastiliselt muudeti õppeprogramme, erit humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajalugu muutus vähetähtsaks ning süveneti NSVLi ajaloo õpetamisse. 1959. aastatel võeti kasutusele erinevalt eelnevale 7-klassile 8-klassiline kooliharidus, kuid juba 1970. tehti keskharidus kohustuslikuks. Tulemuste kvaliteet langes, kuna lõputunnistus anti ka õpilastele, kes seda ei väärinud. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks. Kõrgkoolides kehtestati kursuste süsteem erinevalt eelnevale ainesüsteemile. See kitsendas üliõpilaste iseseisvust ning valikuvabadust. Arvan, et sellise kultuuripoliitika negatiivseks küljeks oli vaba loomingu peatamine ja ulatuslik punapropaganda. Positiivseks võib lugeda seda, et loovinimesed tegutsesid
Raha ja kõrgharidus Raha ja kõrgharidus ei käi just tingimatta käsikäes. Et teenida head raha ei pea mitte sugugi omama kõrgharidust. Sellest kõigest ma üritangi jutustada. Eesti on väga hea riik selle poolest, et meil on kõrgharidus paljudele õpihimulistele tasuta. Kui sooritada peale keskkooli kõik eksamid edukalt, eriti matemaatika ja bioloogia, siis on põhimõtteliselt kõik uksed riigieelarvelistele kohtadele ülikoolis avatud. Kui aga mul oleks soov minna näiteks Ameerikasse õppima siis pole mingit võimalust teha seda tasuta. Loomulikult on ka Eestis õppimine tasuline kui sooritatud eksamid pole piisavalt head. Kui Eestis õppida magistrit siis läheb see maksma 90000.- . Selliseid peresid on vähe, kes seda endale lubada saaksid. Teatavasti langes majandussurutise ajal töökohtade arv. Paljud kõrgharidusega inimesed lihtsalt koondati oma ametipostilt ning neil tekkis küsimu, et milleks on siis k...
harjumust tundides. Televiisori vaatamine ja raadio kuulamine kuulub iga inimese päevarutiini ning on suures osas meie igapäeva meelelahutaja. 2. Andmed Andmete saamiseks tegin väikese küsitluse, mis sisaldas seda, et mitu tundi päevas keskmiselt kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus Saskia 20 n 3 4 Kesk-eri Oskar 4 m 3 1 - Laura 21 n 3 5 Keskharidus Katrin 58 n 2 5 Kõrgharidus Kaur 20 m 4 2 Keskharidus Vaike 23 n 3 6,5 Kesk-eri Meelis 23 m 4 8 Kõrgharidus
PRAKTILISE ANDMEANALÜÜSI EKSAM Nimi ja õppegrupp: Liis Peet PS-2-S-E-tal I kirjeldav andmeanalüüs Täitke kohase informatsiooniga tekstisisesed lüngad ja tabel ning pange ka tabelile pealkiri. 1.ülesanne Valim (n= 384) koosnes nii meestest (n = 205) kui naistest (n = 179), kõige sagedasem haridus valimis oli keskharidus (45%) ning keskmine tööstaaz 3,6 aastat (vt Tabel 1). Tabel 1: Keskmine vanus, keskmine tööstaaz, sagedasem haridustase ja sagedasem perekondlik seis sugude ja koguvalimi lõikes. Mehed Naised Koguvalim Keskmine vanus 34,5 a 39,3 a 36,7 a Keskmine 3,8 a 3,4 a 3,6 a tööstaaz Kõige sagedasem Keskharidus Keskharidus Keskharidus haridus
Haridus Kaur & Taavi Hariduspoliitika · On abinõude meetodite süsteem · Seda kasutatakse ühiskonnas mis tahes õpikeskkonna ja õpikorralduse kujundamisel Üldharidus · On teadmiste,oskuste,vilumuste,väärtuste ning käitumisnormide süsteem · See võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks Hariduse liigid · Algharidus · Põhiharidus · Keskharidus · Kutseharidus · Kõrgharidus · Akadeemiline kraad Põhiharidus(põhikool) · Põhikool on üldhariduskool Eestis · Eesti inimene omandab enne 18- aastaseks saamist põhihariduse · Põhikoolis on 1.-9. klass Keskharidus (keskkool ja gümnaasium) · Gümnaasium(keskkool) on kool,kus omandatakse üldkeskharidus ja valmistutakse kõrghariduse omandamiseks · Gümnaasiumis(keskkoolis) on 3 klassi (10.-12. klass) Kutseharidus
2) kohanemisvõime; 3) kohuse- ja vastutustundlikkus; 4) süsteemsus, korrektsus; 5) tasakaalukus; 6) tolerantsus; 7) usaldusväärsus; 8) hea suuline ja kirjalik väljendusoskus; 9) stressitaluvus. Võin julgelt öelda, et vastan kõigile isikomadustele. Mõned ettevõtte näited, kuhu saaksin kandideerida oma isikomaduste ja väärtuste poolest Ettevõte: AJ TOOTED AS- müügiassistendi ametikoht Nõuded töötajale: Töökogemus assistendina Vähemalt keskharidus Väga hea eesti ja inglise keele oskus (nii suuline kui kirjalik) Suhtlemisoskus vene keeles Selge ja hea eneseväljendusoskus Positiivne ellusuhtumine, julgus, kohusetundlikkus ja tulemustele orienteeritus Analüütiline ning numbriline mõtlemine Iseseisvus ja organiseeritus Ettevõtte: Bruker Baltic OÜ – assistent/juhiabi ametikoht Nõuded töötajale: keskharidus töökogemus assistendina või büroojuhina
Eluaastani, kui oled 17 täis ja ei taha enam põhikoolis käia, siis sa võid lahkuda. Kõigil on põhiseadusega sätestatud põhiharidus. See tähendab, et kõik peavad lõpetama põhikooli ja kätte saama põhihariduse. Kui põhiharidust pole, siis sa ei saa edasi ka õppima minna, vaid pead minema täiendõppele ja see maksab. Kõige parem on põhikool ära lõpetada ja edasi minna gümnaasiumi. Samas võid sa minna ka kutsekooli kus saad ka endale keskhariduse, aga gümnaasiumis omandatud keskharidus on palju tugevam kui kutsekooli keskharidus. Õppimisega kaasnevad ka teadmised ja oskused. Õpid midagi uut või kuuled midagi uut, siis sa oskad seda teadmist kasutada. Näiteks saad teada kes on Eesti Vabariigpresident, ning tulevikus kui seda sinult küsitakse siis oskad vastata, et Toomas Hendrik Ilves. Kui sa oled haritud, siis sa tuled ühiskonnas palju paremini toime, sest sa tead väga palju. Oskad kasutada sõnavara mida oled koolis õppind ja samuti töökohale kandideerimine
Aastakulud kokku arvestatuna ühe õppija kohta Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Islandis on 4-tasemeline haridussüsteem 1) Alusharidus (leikskóli) ehk lasteaiad. 2) Kohustuslik põhiharidus (grunnskóli). 3) Keskharidus (framhaldsskóli). 4) Kõrgharidus (háskóli). Alusharidus 1-6 aastastele lastele Lasteaiad on nii riigi kui eraomandis Lapsevanemad maksavad osaliselt selle eest Võivad lasteaias olla 4-8 tundi päevas Lapsi on rühmades 18-24 Noorem ja vanem rühm Põhiharidus Kohustuslik Kooli minnakse 6-aastaselt Lõpetab põhikooli 16-aastaselt Kestab 10 aastat Laps käib kodule lähimas koolis Enamik lapsi õpib liitklassides ehk klassis on 48 õpilast
inimesega. 6 · Järgmiseks võeti vaatluse alla, kas haridus mõjutab laste arvu peres ? Kas kõrgharidust omandavad elanikud soetavad julgemalt järglasi , kuna eeldatavalt on nad materiaalselt rohkem kindlustatud ? Selleks koostati tabeli ( Tabel nr.2 ). Tabel nr.2 Vastajate laste arv Põhiharidus+ Kõrgharidus keskharidus Ei ole 19,2% 19,6% lapsi Üks laps 17,9% 16,7% Kaks 8,4% 13,4% last Kolm 2,2% 1,9% last Neli last 0,2% 0,5% Kõrghariduse omandanud elanikel on peres rohkem lapsi kui põhihariduse ja keskharidusega kokku liidetud elanike peres. Järelikult elanikud, kes omandavad kõrgharidust mõtlevad ennekõike sellele, et millises keskkonnas ta peab oma lapse üles
Juurdepääs haridusele Riikidevahelises võrdluses kasutatakse taoliste juurdepääsu mõõdupuuna õppurite osakaalu rahvastikus. Kuivõrd arenenud maades kehtib kohustuslik põhiharidus, siis õppurite osakaal kuni 16- aastaste vanusrühmas on väga kõrge, lähenedes 100 protsendile. Koolisüsteemid on õpris erinevad, seepärast ei ole arukas koostada rahvusvahelisi võrdlusi klasside lõikes. Selle asemel kasutatakse UNESCO haridustasemeid, mille järgi põhiharidus on I tase, keskharidus (gümnaasium, kutsekeskharidus) II tase ja ülikooliharidus III tase. Eestis õpib kõrgkoolis 4-55 protsenti 19-24- aastastest, samas kui II taseme hariduses on meil haaratud 92 protsenti 16-18-aastastest. Kohustuslik haridus peab olema õppuritele tagatud tasuta, mistõttu õppemaks ei piira juurdepääsu I ja II taseme haridusele. Arenenud maades kulub hariduse rahastamisele 6-7 protsenti SKP-st, Eestis on see näitaja samal tasemel.
4 inimest. · Ning siis koostasime tabeli inimeste eelmisekuu netosissetuleku ja haridustaseme võrdlemiseks. Et näha , kas kõrgema haridusega inimeste sissetulek on. Vastused on tabelis (tabel nr. 1) Tabel nr. 1 Vastajate kuupalk 6 Vastajate kuupalk Haridus Põhiharidus (21) Keskharidus (255) Kõrgharidus (300) Kuu sissetulek Kuni 4000 kr 19% 11% 9% 4001-6000 kr 42,9% 22,4% 18% 6001-8000 kr 4,8% 24,3% 18% 8001-10 000 kr 9,5% 11,4% 12% 10 001-12 000 kr 0% 5,1% 8,3%
ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel. Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele (keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid (6-klassiline haridus 9 aastaga). K...
40 ja vanem), kokku 6 rühma. Haridustaset oli 3 rühma: Põhi- või madalam, Kesk- ja Kõrgharidus. Rohkem oli sündinud lapsi emadel, kes elavad linnas, kellel on kesharidus ja kelle vanus on vahemikus 25-29 aastat. Tabel 1. Elussündinud Ema vanuse, haridustasemi ja asutusüksuse liigi järgi. Põhiharidus või Kokku Keskharidus Kõrgharidus madalam Vanuserühmad Kokku 15 763 2 689 7 363 5 709 kokku Alla 20 854 712 142 0 20-24 3 325 903 1 952 469 Statistika kodutöö
Mats Traat - ,,Irdinimene" tegelased: Peategelane:Ollimar Arvik- tõsise olemisega mustapäine traktorist, kes tuli Karjamäe sovhoosi tööle. Kontoriplikad nuhkisid paberitest välja, et Arvikul on keskharidus ja mõlemad tema vanemad on surnud. Kuna tegemist oli uustulnukaga, oli huvi tema vastu suur. Mõnigi tundis varjamata huvi uue noormehe vastu, ent arvik oli niivõrd kinnine ja napisõnaline, et kõik lähenemiskatsed läksid vähemalt esialgu luhta. Ka viinamaias ei paistnud uus traktorist olevat ja kohalikud mehed, kelle elu sisuks oli töö, perekond ja pisike naps, pidasid teda uhkeks. Tema jaoks olid kõige tähtsamad töö ja traktor, millega ta töötas. Kuna ta oli ülesse kasvanud
Üliõpilaskohti on 80 vähe,seepärast omandavad paljud üliõpilased kõrg- 60 hariduse välismaal.EL-i rahastatud tehniline väljaõpe on 1990. aastail laienenud. 40 27 20 0 algharidus keskharidus kõrgharidus algharidus keskharidus kõrgharidus
Et saada kraadi ühes etteantud teaduses ja peale seda saada õgust, et töötada selles valdkonnas, tuleb õppima eriprogrammi järgi 4,5-6 aastat. Loomulikult, et õppimine kõrg- ja ülikoolides toimub norra keeles. Ülikooli lõpetamise korral õpilased saavad erinevaid kraade: Sivilingenior (inseneerteadused), Sivilokonom (majandus), Candidatus a juris (Cand. jur., õigusteadus), Candidatus a medicinae (Cand. med., meditsiin). 4 Riigi haridus Norras on tasuta, kus kuulub keskharidus. Vaatamata sellele, haridus tasu riigi ülikoolides Norras on liiga väike. 5 3 http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/ 4 http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/ 5 http://www.norge.ru/norsk_uddannelse/ 3 4 Eesti haridussüsteem Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: alusharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus. Igale haridustasemele on kehtestatud nõuded, mis on esitatud riiklikes õppekavades.
püsimiseLaulupeod ühendasid rahvast ja andsid vabaduse lootustEKP VIII pleenum:kirjanike ja haritlaste natsionalistideks nimetamine ja nende karistamine, arreteeriti ja põhikommunistid.Maakultuur-hääbus,sest elujärg paranes,inimesed võisid käia teatris, osteti raadioid, TV, koliti linna, otsiti paremaid töötingimusi jne.Haridus-1970 kohustuslik keskharidus,lõputunnistuse said ka need, kes seda ei õpitulemuste alusel ei väärinud.Kõrgkoolides ainesüsteemi asemel kursuste süst.Kirik-ateistliku propagandaga kujundati ükskõikne suhtumine kirikusse,leeri asemel noorte suvepäevad,kiriklikud matused püsisid.Sellegipoolest ei saanud kirikut täielikult riigile allutada.Kirik täitis vaimse vastupanu rolli.Dissidendid-aktiivselt vastu pol.reziimile.40kiri-katse astuda pol. dialoogi komparteiga.Nõukogude lääs-Eesti oli NL-i läänepoolseim
Ameeriklased Ameeriklaste Pühad Ameeriklased peavad igal aastal 4. juuli iseseisvuspäeva.Nad lasevad palju ilutulestikku õhku ja korraldavad piduliku õhtusöömangu. Nadhoiavad vanadest traditsioonidest tugevalt kinni ja korraldavad pea iga püha ajal suure söömingu. päevad. 1. 4. Juuli (iseseisvuspäev) 2. 25. Detsember 3. 27.November (lihavõttepühad) Kombed Ameeriklased on inimesed kes on haritud (keskmisel ameeriklasel on keskharidus) ning nende kombed on küllaltki allakäinud. Statistika 16% ameeriklastest saavad riigilt toiduabi. 40% lapsi sünnib väljaspool abielu. Ameerikas leidub 39. aastasi kõige rohkem 28% inimestest on teaduskraad. 50% rahvastikust on abielus 1960.a olid uskmatud 2% inimestest nüüd 12% inimestest 22% inimestest suitsetab igapäevaselt 99% inimestest on suitsetamist proovinud.
.........................LK 5 Koolid Rootsi-riiki ühendanud Eesti alal.......................LK 5,6 Feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärk................LK 6 Talurahvakool 19.saj. kahel esimesel kümnendil .............LK 7 Koolid linnades 19.saj. kahel esimesel kümnendil.............LK 7 Talurahvakoolide korraldus ja koolivõrgu kujunemine .....LK 7 Keskkoolid 19.saj. esimesel poolel ....................................LK 7,8 Keskkoolid ja keskharidus 1820-1850.a. ...........................LK 9 Keskharidus 19.saj. esimesel poolel ..................................LK 9 Pedagoogikaõppeasutused..................................................LK 9 Kasutatud materjalid .........................................................LK 10 Koolide tekkimine linnades Feodaalvõimu tugipunktidena kujunesid Eestis välja keskaegsed linnad, mis olid ka kirikuvõimu ja kiriku teenistuses oleva hariduse ning kultuurielu keskusteks
Isikukood 12345678910 Sünnikoht Pärnu Kodakondsus Eesti Aadress Metsa 2, Kase küla, Lota vald, Pärnumaa, 12345 Telefon 12345678 E-mail [email protected] Perekonnaseis Vallaline Haridus ja kvalifikatsioon 2012/2013 Ürituste korraldamine 2012-... Kutseharidus, müüja 2003-... Metsa Keskkool keskharidus Täiendharidus 2013 Esmaabikoolitus 16 tundi Haavade sidumine, kaudne südamemassaaz; kannatanu küliliasendisse asetamine. 2012 Video- ja fotokoolitus 40 tundi Erinevate kaameraprogrammide tundmaõppimine; filmimine; säriaja kasutamine. 2012 Motivatsioonikoolitus Kuidas motiveerida ennast ning teisi; head moodused koosoleku läbiviimiseks. 2012 Konverents
Isiklikud andmed Eesnimi XXX Perekonnanimi XXX Sünniaeg 19. Mai 1985 Vanus 21 Sugu naine Rahvus Eestlane Aadress Lille 7-10, 10619 Tallinn, Eesti Telefon +372XXX XXXX E-post [email protected] Haridustee September 2004... Tartu Ülikooli Pärnu kolledz, Turismi-ja hotelliettev_tluse eriala, diplomi_pe 1993-2005 Haapsalu Gümnaasium; keskharidus Töökogemus Juuli- September 2006 Restoran Pike; t^^tasin ettekandjana. Peamisteks t^^¸lesanneteks olid- tisvrtuslik klienditeenindus, t^^keskkonna korrashoid, v iksemate s¸nnipevade ja ¸rituste organiseerimine. Detsember- Mai 2006 Pannkoogi kohvik; kohustuste hulka kuulus klientide teenindamine ja aeg ajalt ka pannkookide k¸psetamine Keeled Eesti keel- emakeel
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON: Nimi: EESNIMI, PEREKONNANIMI Sünniaeg: KUUPÄEV, KUU, AASTA, SÜNNILINN Aadress: TÄNAV, MAJA/KORTERI NR, MAAKOND, POSITIINDEKS Telefon: MOBIILTELEFONI NR. LAUATELEFONI NR. E-mail : MEILIAADRESS(ID) Perekonnaseis: VALLALINE, ABIELUS, VABAABIELUS, SUHTES JNE HARIDUSKÄIK: 2012- KÕRGKOOL, TEADUSKOND, ÕPPEVORM, ERIALA NIMETUS 2009-2012 GÜMNAASIUM, keskharidus 2000-2009 PÕHIKOOL, põhiharidus TÄIENDKOOLITUS: Märts 2010 KOOLITUS 1 Aprill 2008 KOOLITUS 2 Aprill 2007 KOOLITUS 3 2005 KOOLITUS 4 TööKOGEMUS: 2013 ASUTUS, SINU AMETIKOHT TÖÖÜLESANDED:.......... LAHKUMISE PÕHJUS:................... 2011-2013 ASUTUS, SINU AMETIKOHT TÖÖÜLESANDED:......... LAHKUMISE PÕHJUS:.....................
Põhilised klienditeenindaja nõuded · Vähemalt keskharidus; · Eesti ja inglise keele oskus kõnes ja kirjas, soome ja vene keele oskus vähemalt kõnes; · Windows keskkonna tundmine; · Meeskonnatöö oskus, väga hea suhtlemisoskus, pingetaluvus; · Korrektsus nii välimuses kui asjaajamises, positiivne eluhoiak. · Viisakas ja lugupidav käitumine · Sõbralik ja paindlik teenindus · Võimalus kontakteeruda telefoni teel · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · Teenindatakse määratud ajal · Teenindatakse kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine Täiendav info edastatakse kohe · Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine · Kohustuste täitmine vastavalt kehtestatud standarditele · Loomulik ja sundimatu suhtlemine · Selge eneseväljendus · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Kliendiga suheldakse t...
1.lennuliiklusteenindus 2.õhusõiduki juhtimine ja ekspluatatsioon 3.seide-ja navigatsiooniseadmete ekspluatatsioon 4.õhusõiduki hooldus 5.lennujaamade ekspluatatsioon : 1. 2. 3. 4. 5. dokumente võetakse vastu 15.06.-03.08 tööpäeviti kl 9-16 Sisseastumiskatsed kolledzisse toimuvad 4.08-22.08 15.06-03.08 9 16 4.08 22.08 vastuvõtunõuded. *Eesti Vabariigi kodakontsus *vanus kuni 30 aastat *vähemalt keskharidus *inglise keele oskus vähemalt keskkooli programmi tasemel *tervislik sobivus : 30 Nõutavad dokumendid /isiklik avaldus - *Eesti Vabariigi kodaniku pass *keskharidust tõendava dokumendi originaal *arstitõend *neli fotot(3x4cm) : (3x4 ) Vastuvõtukatsed *inglise keele kirjalik test ja vestlus *psühholoogilised katsed *arstlik kontroll *reaalainete(füüsika,matemaatika)test *vestlus : (, )
PROJEKTIJUHI ELULOOKIRJELDUS (CV) 1. Nimi: Kaido Hanni 2. Sünniaeg: 02.07.1991 3. Haridus: Aeg (algus-lõpp) Kool Omandatud kraad/eriala Eesti Ettevõtluskõrgkool 2010 - Ettevõtluse peaeriala omandamisel Mainor Tarvastu Gümnaasium 1998 - 2010 Keskharidus 4. Täiendharidus: puudub 5. Praegune töökoht : ei oma hetkel töökohta 6. Kvalifikatsioon, oskused : Minu enesehinnangu kohaselt on mul järgmised projektijuhi kutsestandardis kirjeldatud ja nõutavad isikuomadused: otsustusvõime, analüüsivõime, vastutustunne, loogiline mõtlemine, koostöövalmidus, täpsus, eesmärgipärasus, paindlikkus, innovaatilisus, kiire reageerimisvõime ja üldoskused:
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus Algharidus: vallakool muutus kohustuslikuks koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud Keskharidus: keskharidus muutus 8-klassiliseks 1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. 1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus 1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli 1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole
· Spordikooli administratsiooni poolt kinnitatud dokumentatsiooni pidamine (õppeplaani, aasta eelarve jm. dokumentatsiooni koostamine). · Spordikooli õppurite nimekirjad õppemaksu arvestamine ja arvete edastamine õppuritele. · Probleemide ja küsimuste lahendamine, mis on seotud spordikooli õppurite arstliku kontrolli läbiviimisega. Nõudmised kandidaadile: · Pedagoogiline kõrg- või keskharidus antud valdkonnas · Hea pingetaluvus · Suurepärane suhtlemisoskus · Kohuse- ja vastutustunne · Eesti, vene ja inglise keele valdamine · Inimeste juhtimise ja motiveerimise kogemus Omalt poolt pakume: · Hindamatu väärtusega ja omanäolist töökogemust East ainulaadsemas spordikoolis · Eneseteostus ning kiiret arenguvõimalust rahvusvaheliselt meelestatud ettevõttes · Konkurentsivõimelist palka
bussijaam автобусная станция kirik церковь emakeel родной язык kodakontsus гражданство valitsus управление valgeroos Белая роза rahvuslind национальная птица suitsupääsuke касатка kuupäev число esimeselkorrusel первом этаже vald волость kirikud Церкви venekeel русский Язык maakonnakeskus Центр уезда kodulinn Родной город aasta год riigipiir граница keskkool Средняя школа töötama работать elanikud жители ilmakaar страны света pühad праздник riigid страны rukkilill василёк tunniplaan расписание уроков veetorn водонапорная башня Viljandi järv Озеро Вильянд...
Millised on kohustused? Kes on ülemus? Millal on puhkus? Kui suur on palk? Mis keeli te oskate? Ma oskan inglise ja saksa keelt- Milline on teie perekonnasesi? Ma ei ole abielus- Mis on teie kodakondsus? Ma olen eesti kodanik- Mis kooli te lõpetasite? Ma lõpetasin Tallinna Reaalkooli- 2. Erafirma- Vanus- Teadmine- Soovitused- Vestlus- Töökogemused- 3. e; e; Jääb samaks ; ; E E; E ; e; / y ; ; E 4. oma nimi 17 | , 5-1 5298734, [email protected] 1999- a a 2008 ,,aa" : - (windows, word, excel) -, -, - A 1. Kas see on riigiasutus või erafirma?- ? Mitu tööpäeva (vaba päeva) on nädalas?- ? Mitu tundi kestab tööpäev?- ? Millal teie olete sündinud?- ? Kui vana te olete?- ? Ma olen 17-aastane- 17 . Teie perekonnaseis?- ? Ma ei ole abielus(mees)- . Mis rahvusest te olete?- ? Ma olen eestlane- /. Mis haridus teil on?- ? Keskharidus, kutseharidus, kutsekeskh...
Vene keel 1. kodulinn - 2. seltsiv - 3. linnavalitsus - 4. Vene vanasõnad - 5. värviline purskkaev - 6. Eesti kodakondsus - 7. lõputunnistus - 8. pärast kooli lõpetamist - 9. linnad - 10. rippsild - 11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42
Toateenija ametijuhend Toateenija AMETIJUHEND 1. Üldsätted 1.1 Toateenija allub majapidamisosakonna perenaisele. 1.2 Toateenijat asendab puhastusteenindaja. 2. Põhinõuded 2.1 Toateenijale esitatavad põhinõuded on: 2.1.1 keskharidus või keskeriharidus; 2.1.2 eesti keele oskus kõrgtasemel, inglise ja vene keele oskus kesktasemel sealhulgas ühe võõrkeele valdamine ametialase sõnavara valdamisega; 2.2 Toateenija peab tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses: 2.2.1 tundma tööks vajalike vahendeid; 2.2.2 omama piisavalt teadmisi koristamisest; 2.2.3 omama piisavalt teadmisi klienditeenindusest; 2.2.4 omama piisavalt teadmisi etiketist; 2.3 Toateenijale esitatavad isiksuseomaduste põhinõuded: 2.3
koolikiusamist. Suur on koolist väljalangus, murekoht on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega mitteõppivate 1824-aastaste noorte osakaal, millega oleme ligikaudu ELi keskmisel tasemel. Mitu aastat tuli koolis käija, et teatud haridus kätte saada? Haridustase kuni 1961 1962-71 1972-89 alates 1990 algharidus 4 4 3 6 põhiharidus 7 8 8 9 keskharidus 10 11 11 12 keskeriharidus 12 13 13 14 kõrgharidus 15 16 16 16 Haridus on tänapäeval väga suureks ja tähtsaks teemaks Võimalusi on võrreldes varasemaga rohkem: on palju rohkem asutusi, kus õppida; on rohkem tehnikat, millega õppida; on rohkem õpetajaid, kes õpetavad jne. Avaliku sektori kogukulud haridusele Click to edit Master text styles Second level
Juhan Viiding Sanna-Marcelle Ots 10.b • Sündis Tallinnas • 1.juuni 1948-21.veebruar 1995 • Keskharidus Tallinna 6.Töölisnoorte Keskkoolis • 1968-1972 õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis • Asus tööle Draamateatrisse • Abiellus Riina Kiisaga 1972a. • 1 tütar Elo Viiding • Kirjanik Paul Viidingu poeg • 1973a. Algusest kuulus Kirjanike Liitu • Lõpetas enda elu enesetapuga Looming • Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi • 1971. ühiskogu “Närvitrükk”, 1978. “Ma olin Jüri Üdi”, 1980. “Elulootus”, 1983
Riigi põhikorra, kodanike õiguste ja vabaduste tundmine ning kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivate õigusaktide tundmine ja rakendamise oskus; eesti keele oskus kõrgtasemel, vene keele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega. Ülevaate omamine infotehnoloogia infosüsteemidest, tabel- ja tekstitöötlusprogrammide ning ametikohal vajalike arvutiprogrammide kasutamise oskus. Suure-Jaani Vallavalitsuse nõudmised ametnikule on: keskharidus ja sellele lisanduv eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus või keskharidus ja sellele lisanduv vähemalt kaheaastane töökogemus kohalikus omavalitsuses ametikohaga seonduval erialal ning eri-, kutse- ja ametialane enesetäiendamine. Ametialaselt vajalikud teadmised. Nii kehtiv Sotsiaalhoolekande seadus kui Kutsestandard väidavad üheselt, et sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega professionaal. Seetõttu leian, et ka Suure-Jaani Vallavalitsuse nõudmised vastavale ametikohale peaks
Ametijuhend 1. ÜLDSÄTTED 1. ASUTUSE NIMI Bob King OÜ 1 1. AMETIKOHT 2 Klienditeenindaja 1. TÖÖKOHA ASUKOHT 3 Tallinn 1. AMETIKOHA TÄITJA ASENDAB 4 Asendab teist klienditeenindajat 1. AMETIKOHA TÄITJAT ASENDAB 5 Asendab teine klienditeenindaja Ametikoha põhieesmärk (Miks ametikoht on loodud?: Teenindada kliente PÕHILISED Nõutav põhioskus Tööülesande täitmise TÖÖÜLESANDED hindamise kriteerium Juhatab kliente lauda Oskus inimestega suhelda Klientide tagasiside Võtab tellimusi vastu Peab tundma menüüd Müügitulemused Peab teadma ...
firma üritused ja ületunnitasu Üksikutel ettevõtete töötajatel on võimalik saada soodsat arstiabi Arenemis- ja karjäärivõimalused Kokk I kvalifikatsiooni taotlejalt nõutakse kutsealase koolituse ja põhihariduse olemasolu. Kokk II kvalifikatsiooni taotlejalt nõutakse eelnevale lisaks 2-aastase järjepideva kokana töötamise kogemust. Kokk III kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kutse- ja juhtimisalane täiendkoolitus, keskharidus ning 6- aastane (sellest 2 viimast aastat järjepidev) töötamine kokana, sealhulgas töötaja ja/või õpilase juhendamise kogemus. Õppimisvõimalused meie koolis Mooduseid on 17 Kolmandal kursusel on ka võimalik minna välisriiki praktikale Esimesel kursusel on praktika koolisisene Informatsiooni allikad Www.google.ee http://www.kool.ee/?8166
3.6. täita teisi haldusjuhi poolt antud korraldusi 4. Õigused 4.1. Teha haldusjuhile soovitusi ja ettepanekuid töö tulemuslikkuse tõstmiseks. 4.2. Keelduda tööst, milleks ta ei ole välja õpetatud. 4.3. Nõuda ohutu ja tervisele kahjutu töö korraldamiseks vajalikke tingimusi. 4.4. saada tööülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid. 5. Kvalifikatsiooninõuded 5.1. Haridus: Põhiharidus, soovitavalt keskharidus 5.2. Töökogemus: Eelnev töökogemus vähemalt ... aastat. 5.3. Keeleoskus: Riigikeeleoskus. 5.4. Arvutioskus: ei ole nõutud. 5.5. Isiksuse omadused: Kohusetundlik. Töökorralduse muutumisel vaadatakse ametijuhend üle ning tehakse vajalikud muudatused, kuid mitte tihedamini, kui üks kord aastas. Tööandja esindaja: Töötaja: (NB
Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Koostaja : Marit Kermas Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekülgne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. Täisnimi Ernst Julius Öpik Sündinud 22. Oktoobril 1893 Kundas. Pereliikmed Isa Tallinnas mereväe üleajateenija- allohvitser. Hiljem tolliametnik Kundas. Vend Armin Öpik - geoloogia- ja paleontoloogiaprofessor, filosoof, keeleteadlane, luuletaja ja maletaja Vend Oskar Öpik - diplomaat Vend Paul Öpik - pankur Õde Anna - valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Keskharidus - Tallinna Nikolai Gümnaasium(praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) Moskva ülikool Tartu ülikool Moskva Rahvaülikoolide Seltsi observatoorium - juhataja,lektor Moskva Ülikool - ass...
vaadata läänetelevisiooni ja raadiot. Eesti inimesed, kes elasid põhja pool, said läbi antenni salaja kuulata raadiot ja televisiooni vaadata. · Miks hakkas maakultuur hääbuma? Maaelanikkond hakkas rohkem linnastuma , sest linnas oli rohkem võimalusi paremaks elu arendamiseks. Maakohtades olevad raamatukogud, koolid, klubid suleti. · Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Kõiki sunniti koolis käima ja saada kätte keskharidus , ükskõik , kas inimene oskas või mitte , kas ta viitsis või mitte. · Anna hinnang nõukogulikule poliitikale.
KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaaln...
Haridus Essee Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses
6. ÕIGUSED 6.1. Saada ettevõtte juhtkonnalt informatsiooni, dokumente jms, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. 6.2. Saada ametialaselt vajalikku täiendkoolitust. 6.3. Keelduda tööst, milleks töötajal puudub väljaõpe. 6.4. Saada tööks vajalikke töövahendeid. 7. TÖÖVAHENDID 7.1. Printer, paljundusmasin. 7.2. Arvuti vajaliku tarkvaraga. 7.3. Telefon. 8. NÕUETEPROFIIL 8.1. Vähemalt keskharidus. 8.2. Asjaajamise alased teadmised ja oskused. 8.3. Eesti keele oskus vastavalt keeleseaduse nõuetele. 8.4. Hea arvutikasutusoskus (teksti-, tabeltöötlus ja registrite kasutus). 8.5. Hea suhtleja, hea eneseväljendus- ja kuulamisoskusega, valmis koostööks, enesekindel, täpne, kohusetundlik, energiline, otsustuskindel, usaldusväärne. Koostaja Tutvunud Allkiri Allkiri
Haridus Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma
ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. 16. jaanuaril 1923 kinnitatud põhikirja järgi oli kunstikool Pallas kõrgem kool, kooli sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust. 3. novembril 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka isikutel, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust. Mõne aja pärast asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Arkadio Laigo, Hando Mugasto ja Kaarel Liimand. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitusel vähemalt kord kahe aasta jooksul. Iseloomulikuks Pallase koolile oli tihe kontakt välismaade kunstiga. 1920ndate esimesel poolel korraldati vastava stipendiumi abil õpireise õppejõududele ja õpilastele Saksamaa kunstikeskustesse, edaspidi peamiselt Pariisi.
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli ? Haridus on minu jaoks väga oluline. Alg- ja põhiharidus on elementaarsed. Minu jaoks ka keskharidus ning plaanin omandada kindlasti ka kõrghariduse. Püüan leida põhjusi, miks õpilased jätavad enda õpingud juba üsna alguses pooleli. Kindlasti on üks põhikooli poolelijätmise põhjus on laiskus. Kui olen liiga laisk, et õppida, siis hakkavad mu hinded langema ja õppimise tahe alaneb veelgi enam. Hinnete alanedes jään kaasõpilastest maha ning järele õppimine on juba üsna keerukas, kuid kindlasti mitte võimatu. Olles laisk, ei viitsi ma ka koduseid töid teha ja sellega mu
Hando Runnel · Hando Runnel 1938 Elulugu · Hando Runnel on · Kirjanike Liitu kuulub sündinud 24. novembril 1969. aastast, kutselise 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas kirjaniku põlv algas 1971. Tartu I ja Paide aastal. Runnel on keskkoolis. Töötas a-il korduvalt valitud Kirjanike 1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. HARIDUSTEE 1945-19...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
