? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5 Britmarii Kroon KV11 Jaanuar, 2012
Tihe laevaliiklus Läänemerel ja naftalekked Laevaliiklus Läänemerel · 2000 laeva sõidab meres iga päev · naftatankide populaarsus ja kasv · Mööda Läänemerd veetakse aastas 500 miljonit tonni kaupa · Raske navigeerimine · Laevaõnnetused · Tihe laevaliiklus ja kahju merekeskkonnale · Pikaajaline laevaliiklus · Postilaevad Laevaliikluse tihedus. · Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOMi) koostatud analüüsi kohaselt on laevaliiklus Läänemerel üks maailma tihedamaid ning kasvab iga aastaga järjest suuremaks. · Iga aasta saabub või lahkub Läänemerest 54 000 registreeritud alust. · http://www.marinetraffic.com/ Laevade liigid Läänemerel · Läänemerd ületavad mitmed kruiisilaevad. Mõned kõige tähtsamad on Viking Line, Silja Line, Tallink, St. Peter Line, Eckerö Line ja Birka Line. · Enamus nendest laevadest peatuvad Tallinnas Helsingis,
Kaspia meri on tähtis kalapüügimeri, sest seal elab 133 erinevat liiki kalu. Eriti oluline on veekogu tuurlaste püügikohana. Sealt püütakse ka koha, vobla, tülka ning hülgeid. Kaspia mere põhjast ammutatakse ja töödeldakse naftat ning maagaasi. Kaspia meri on hea koht kaluritele. Kaspia mere rannikul toodetakse keedusoola, lubjakivi, savi ja liiva. Samuti püütakse sealt ohtralt kalamarja. Praami- ning laevaliiklus Olemas on laevaliiklus. Sealhulgas ühendus jõgede ja kanalite kaudu olemas ka Musta, Valge, Aasovi ja Läänemerega. Raudtee-praamiliiklus on olemas, aga seda kasutatakse vähe. Suurimad sadamad: Bakuu, Astrahan, Aktau ning Atõrau. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaspia_meri2 https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspia_meri http://www.slideserve.com/asabi/kaspia-meri http://miksike
Läänemere reostused Boriss Zahharov Marten Kuusman Artur Näägo · Pärast II maailmasõda Läänemerre uputatud keemiarelvad põhjustavad kaladel haigusi ja mutatsioone Keemilised Relvad · 50 000 tonni keemiarelvi · ipriit ehk sinepigaas · Teada 32 mürgilaeva asukohta Keemiarelvad Läänemere põhjas Tihe laevaliiklus Naftareostus Eutrofeerumine Nord Stream Maagasi torujuhe ·Läänemeri-maailma reostatuim meri Aitäh kuulamast
talvine temp.) Talvel 6°C Soolsus (põhjused) 35 promilli soolsus, väike 38 promilline soolsus auramine ja palju sademed Suur auramine ja vähesed sademed Hoovused Äravooluhoovused. Väikesed hoovused Inimtegevuse mõju merele Keskkonna probleemid Tihe laevaliiklus ja tugev tööstuste äravoolu tõttu. turism on tekitanud Tugev lapüük ja laevateed saasteid ka mõjutanud Marten Vainult 9. klass
mandrijää. Mere suurimad lahed on Botnia laht ehk Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht. Suurimateks saarteks on Sjælland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland, Lolland, Hiiumaa ja Rügen. Läänemere pindalast võib keskmiselt jäätuda kuni 45%. Enamasti on talvel jääga kaetud. Botnia, Soome ja Liivi lahed ning Väinameri, samuti Stockholmi ja Ahvenamaa saarestikud. On ette tulnud ka terviklikku jäätumist, viimati aastal 1987. (Läänemeri, 2018) 1.2 Laevaliiklus Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) sõnul saavutatakse 90% maailma kaubandusest läbi transpordi merele. Läänemerel on tohutult tihe laevaliiklus. Kuni 15% maailma kaubaliiklusest toimub just seal, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Läänemere piirkonnas on 4 igal hetkel umbes 2000 laeva ja ligikaudu 3500-5000 liiklevad Läänemere kaudu ühes kuus. Üle 50% laevadest on üldised kaubalaevad
kalu päevas. Kalade kõrvalt söövad nad veeselgrootuid ja -taimi. 5. Paljunemine Innaaeg on varakevadel. Tiinus kestab 12 kuud. Pojad sünnivad veebruari lõpus ja märtsis. Poegivad Liivi lahe, Saaremaa lääneranniku ja Soome lahe jääl. 6. Vaenlased Vaenlasi peale inimese meie vetes pole. Poegi ohustavad kotkad. 7. Koht ökosüsteemis Ohustab Läänemere reostumine, küttimine ja laevaliiklus. Kohati tekitatavad hülged kahju kalamajandusele. 8. Talveüleelamine Talveüleelamisega probleeme pole, kuid poegi ohustavad pehmed talved. 9. Huvitavat: Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Erinevalt delfiinidest ja vaaladest sünnitavad hülged maismaal. Hüljestele liiga lähedale sattudes võivad nad hammustada. Kasutatud kirjandus: • www
Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri mis on rannapiiriks üheksale riigile (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa). Läänemerd ühendavad Põhja- merega madalad ja kitsad Taani väinad. Läänemere põhiliseks keskkonna saaste faktoriteks on sissesuubuvad jõed mis toovad omadega kaasa palju saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-...
Rumeenia Suuremad sadamad Odessa Sevastop ol Constant a Nessebu r Inimese tegevus Inimesed rajavad mere äärde palju turismiasutusi Tähtsus riigi majanduselus Kuurordid Supelrannad aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida- Euroopa riike maailmaturuga Keskonnaprobleemid Probleemid tööstused ja laevaliiklus saastavad merd Kuidas lahendada? vähendada laevaliiklust rajada tööstused merest kaugemale Huvitav teadmine Nime tekkimise põhjuste versioonid Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik`. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas
Õhurõhumaksimum ehk kõrgrõhkkond (tekivad antitsüklonid). Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju. Riimveelisus vesi ei ole mage ega soolane Eesti turismipiirkond talvel on Otepää, kuna seal on palju lund ja lumekate püsib kaua. ( käiakse suusatamas)
tööpäevad. Kõik see viis suure varandusliku kihistumiseni, ent samas aitas kaasa ühiskonna, kui terviku, arengule. Tööliste tingimused jäid siiski väga kehvaks, kuid tänu suurele tootlusele, tekkis vabrikute vaheline konkurents. Laiemalt hakati kasutama vedurit 19. saj. keskel. Esialgu küll ainult söekaevandustes. Raudtee areng soodustas liikumisvabadust, kauba kiiremat liikumist ja kiirendas infovahetust. Aurumasina ja raudlaevade kasutuselevõtu tõttu arenes ka laevaliiklus. Raudteeehitus ja laevadele kanalite kaevamine andsid paljudele tööd, kuid siiski polnud kõik maaomanikud alati nõus, et nende maalt rongid läbi sõidavad. 20. saj. algul hakkas autode võidukäik. Kõik need uued leiutised andsid pidevalt hoogu juurde urbaniseerumisele, mistõttu maal elajaskonna tähtsus vähenes. Linnas elamine tõi aga kaasa palju hädasid: kerjamine, epideemiad, kanalisatsiooni puudumine jne. Üldiselt siiski elutingimused paranesid. Minu
sagedamalt Horvaatias. Huvitavad faktid Horvaatias võib boora kiirus ületuda üle 220 km/h. 21.detsembril 1998.aastal mõõdeti boora kiiruse rekordiks 248 km/h Zadari linnas, Horvaatias. 22. kuni 25.detsembrini 2003.aastal mõõdeti uus rekord- koguni 304 km/h. Booraga sarnanevad sarma (Baikali läänerannikul) ja orosi (Jaapani Vaikse ookeani rannikul). Paljudes Horvaatia mere äärsetes linnades külmub vesi isegi torudes. Mõnikord on boora nii kõva, et laevaliiklus seisatatakse keskmiselt 70 päevaks aastas. Peale suurt külmalainet 2007.aasta veebruaris Ida- Euroopas oli boora 150 km/h kiirusega, millega kaases -14 kraadine külm ja 7 meetrised lained. Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/Bora_(wind) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/boora2 https://www.youtube.com/watch?v=8MC2l5kAbWg http://www.answers.com/topic/bora http://www.istrianet.org/istria/geosciences/meteorology/winds/bora-adriatic.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Boora
merega, liigivaene ent isenditerikas, 7. Läänemere väikese soolsuse põhjused. 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed 8. Läänemere arengustaadiumid. Ei tea 9. Teada Läänemere suuremat sügavust. Suurim sügavik on 459m, Landsorti süvik. 10. Läänemere reostus, allikad ja probleemid. Allikad : Väga tihe laevaliiklus, tihedalt asustatud rannikualad, põhjas on palju miine ja mürkaine. Probleemid:Kui jääd ei ole, ei saa hülged poegida, eutrofeerumine toitainete küllus paneb veetaimed kasvama, Nord Stream gaasijuhe. 11. Läänemere erinimetused Balti meri, Baltickoe more, Itämeri, jne 12. Riigid ja linnad ääres. Eesti Tallinn, Soome Helsinki, Läti Riia, Rootsi Stockholm, Venemaa Peterburi. 13. Mõisted. Kliima - paljuaastane ilmaolude kordumine.
kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikkarp jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit TURSK · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest MIS OHUSTAB LÄÄNEMERD JA KUIDAS SEDA KAITSTA? · Läänemeri on ainulaadne, aga väga saastunud meri. Eutrofeerumine, saastumine, keskkonnamürgid ja muud kemikaalid, lisanduv laevaliiklus, ehitamine ja kliimamuutus ohustavad Läänemere tundlikku ökosüsteemi. · Läänemere olukord on viimastel aastatel juba pisut paranenud. Mere sisemine koormus on siiski suur. Seepärast on välise koormuse vähendamine veelgi eriti tähtis. Randadel loksuvat vetikat saab tõrjuda ka ise, võttes oma valikute aluseks Läänemere kaitse. Kaitsed Läänemerd näiteks vältides autosõitu, valides keskkonnasõbralikke tooteid,
6 Loreley, legendaarne hõbehäälne laevade karile laulja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 7 Laevaliiklus Reinil on tihe Täislastis jõekaubalaev, taamal Ekstreemsuste harrastajad saavad Laevaga ülesvoolu kajutitega reisilaev ja süstaga tagasi sõita Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
Palju on ka merelinde näiteks hiid- merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile, sairale, tursale, moivale krabidele ja krevettidele. Merepõhjas leidub hinnanguliselt 1 200 000 000 tonni naftat ja 1 500 000 000 kuupmeetrit maagaasi. Seetõttu puuritakse sealt palju naftat ja naftapuurtornide õnnetuse tõttu võib tekkida kohati nafrtareostus. Talvel laevaliiklus Ohhoota merel on raske või isegi võimatu, kuna tekkivad suured jää pangad, sest suur hulk magevett Amuuri jõest langetab soolsuse, mille tulemuseks on külmumistemperatuuri tõus.
- Metsavennad. Jäid relvade poolest tugevasti alla, kuid olid moraalselt tugevad. - Kooliposte vastuhakud - Palju arreteeriti ja pandi vangi. - Eesti raamatute hävitamine põletamine, määrimine, ära rikkumine. - Kolhoosid. · 1950 teine pool ja 60-ndad. Sulaaeg Eestis - Olukord hakkas normaliseeruma. - Inimestel rohkem vabadusi. - Eesti kirjanikud said teoseid avaldada. - Said võimaluseks kontaktid väliseestlaste ja kodueestlaste vahel. - avati Helsingi-Tallinna laevaliiklus. - Eesti oli üks väheseid piirkondi, kuhu lubati välismaalasi sisse. - Eesti kaudu jäeti välismaailmale NSV Liidust hea mulje. - Pöörati tähelepanu inimeste igapäevaelule (elukoht, riided, tarbekaubad) - Sulaajal kaob ära illusioon, et Eesti võib vabaks saada. - inimesed astusid Kommunistlikusse Parteisse. - Eestil oli majanduses iseotsustamis võimalus. · 1970 ja 80-ndate esimene pool Stagnatsiooni periood - seisakuaeg ühiskonnas - arengut ei toimunud
· Suuremad linnad peale pealinna on Kopavogur (15000 elanikku), Akureyri (14000 elanikku) ja Keflavik (7000 elanikku) Majandus · Kuulub Euroopa arenenuimate maade hulka · Majandus põhineb kalandusel · Üle 95% elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest · Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, tsementi, toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa · Haritavast maast hõlmavad 90% heina- ja karjamaad · Veonduses on oluline lennu- ja laevaliiklus Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Island#Asukoht · http://www.volcanodiscovery.com/volcano- tours/typo3temp/pics/3470353114.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Islandi_saar · http://www.mir.ee/?s=33 · http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/5teema/loodus/ islandi_vulkaanid.htm · ENE 1988 lk 685-686
tagajärjel hukkub palju linde. Surnud linnud on mürgine suutäis rebastele ja merikotkastele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud. Tekkida võib väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi. Naftareostuse mõju inimestele Kalade surma tõttu jääb kalade arv väikeseks ja reostuse piirkondades ei saa enam kala püüda. Nafta võib jõuda ka põhjavette. Inimesed ei saa rannas käia. Lekkelises kohas on häiritud laevaliiklus. Reostuse likvideerimine on kulukas. Katsed naftaga Katseteks olid naftareostuse koristamine ja lindude naftast puhastamise modelleerimine. Naftareostuse koristamise katses kasutatud adsorbendid ( liiv, grillsüsi, saepuru, penoplast ja küprok ) tulemust ei andnud ehk antud adsorbendid naftat endasse ei imanud ega naftalaiku ei vähendanud. Lindude naftast puhastamise modelleerimise katses kasutatavad puhastusvahendid
toornafta, nafta, konteinerid, väetis).Vaatamata asjaolule, et laevatransporti on alati peetud üheks keskkonnasõbralikumaks kaupade ja inimeste vedamise viisiks, on siiski palju keskkonnamõjudega seotud probleeme. Näiteks juhuslik reostus, laevadelt pärinevate jäätmetega reostamine, õhureostus ja võõrorganismide tahtmatu sissetoomine. Ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Lahendused Mere murettekitav seisund on tõstnud teadlaste ja poliitikute teadlikkust, kes on rakendanud meetmeid, päästmaks Läänemere ainulaadset ökosüsteemi, mis annab meile toitu ja energiat, ent ka puhkamisvõimalusi.
Mõjud · Tugevad troopilised vihmad Ameerika rannikul. · Põuad Brasiilias, Indoneesias, Lääne Aafrika ekvatoriaalpiirkonnas · Mussoonide aktiivsus kahaneb Kliima soojenemise mõjud · Golfi hoovuse kollaps · Sulav jää magestab PõhjaAtlandit (ka suurenenud sademete hulk) · Metaani vabanemine · Jääkristallidena ookeani põhjas (Arktilises kõige rohkem) · 55 miljonit a tagasi massiline väljasuremine (happevihmad) Reostumine Reostajad · Laevaliiklus · Põllumajandus · Heitveed (süvalasud) Naftareostus · Peseb lindudelt rasva maha>märgumine>külmumissurm · Eemaldamiseks kasutatakse naftat imevaid aineid ja ujuvtõkkeid Eutrofeerumine · Toitainetesisalduse tõus · Lämmastik (väetised, reovesi, tööstus) · Fosfor (põhiline puhastusainetes) Toksilised kemikaalid · Raskemetallidest ohtlikuim elavhõbe olmejäätmetest · PCB laevakere värvidest, õlid · Dioksiinid plastjäätmete põletamisel,
Constanta Rumeenias. Hea kliima tõttu on Musta mere ääres väga oluline turism. Seal asub palju suuri kuurorte: Jalta Krimmi poolsaarel, Sotshi Venemaal ja paljud teised. Samuti Must meri väga oluline meretranspordi jaoks. Must meri ühendab Venemaad, Ukrainat, Gruusiat, Bulgaariat ja Rumeeniat mööda merd muu maailmaga. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid. 11. Must meri on väga saastunud. Saastumist mõjutavad mitmed suured sadamad Musta mere kaldal ja tihe laevaliiklus, samuti mere kaldal asuvate riikide hoolimatu suhtumine reostuse takistamisse. Samuti saastas Musta merd mereväebaas Krimmi poolsaarel. Must meri on ühendatud Vahemerega ainult kitsa Bosporuse väina kaudu, mistõttu on veevahetus on väike. 12. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Sea http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.aboutromania.com/BlackSeaMap EE 6. Köide
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
- 1819. aastatel, kui kaotati pärisorjus nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus • Talude päriseksostmine algas 1850. aastal • Ehitati välja raudteevõrk (Tallinn–Peterburi liin valmis 1870. aastal) • Lisaks laiarööpalisele raudteele ehitas erakapitalil rajanev aktsiaselts sajandivahetusel kitsarööpalised raudteed, millega olid kõik tollased linnad saanud endale raudtee ühenduse. • Tekkis laevandus ja paadikaubandus • Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel ning kaupa veeti Riiga, Peterburgi Tegurid, mis lihtsustasid 19. sajandil eesti kaubanduse arengut • Laevakaubandusest kujunes eestlastele tähtsaim majandusharu • Linnadesse hakkasid kolima suuremal hulgal ka eestlased • 19. sajandi lõpuks oli iga 5. Eesti elanik linlane • Vabrikute arenemine sai alguse villatöötlemisest • Vajadus villa järele soodustas lammaste kasvatust ning elavdas karjakasvatust
9) Veondus: Norra infrastruktuur on küll hästi arenenud, kuid looduslikud olud ei soodusta seda. Norra raudteevõrk on kõikehõmav, kuid väga kallis. Norras ei ole palju laevatatavaid jõgesid. Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid , reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast , et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus.Autotransport on riigis kõige rohkem levinud tavaliste kodanike seas. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana , Molde , Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige
Rikkaim kalasaak peitub Jaapani riik, idast Põhja- ja mere põhjakihtides. Püütakse Lõuna Korea. Kollast merd umbes kahtsadat kalaliiki, sh ümbritseb ka suur Hiina, kust makrell, angerjas, heeringas jpt. voolavad merre Huang He ja · Peamised Hiina sadamad on Yangtze jõed. Dalian, Tianjin, Qingdao ja Qinhuangdao. Peamised Korea · Kollasesmeres on väga head sadamad asuvad Gunsanis ja purjetamiskohad, laevaliiklus Mokpos, ainuke Põhja-Korea sadam on tihe. on Nampho, mis asub Pyongyangis. Keskkonnaprobleemid · Kollast merd peetakse üheks kõige rängemalt vähenenud väärtusega veekoguks maal. Looduslike rannikuäärsete elupaikade häving maaparanduse tõttu on põhjustanud enam kui 60% märgalade hävimise Kollase mere rannikualadel ümmarguselt 50 aasta jooksul. Pidevat rannikualast arengut põllumajanduses ja tööstuses peetakse
sama palju soolasemat riimvett Naftatransiit Läänemerel Alustati sadakond aastat tagasi 1995.a. 20 miljonit tonni 2007.a. 150 miljonit tonni 2015.a. Läänemere kaudu veetava nafta kogus 250 miljonit tonni (Siseministeerium, 2008.a.) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Laevaliiklus Läänemerel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läänemerel õnnetustes osalenud
Areng • Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on halllikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama. Ohustatus • Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad. Neid ohustab Läänemere reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Viigerhüljes • Viigerhüles on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüles ei näe hästi, kuid kuuleb
kulutusi. Tehased kuhu riik oli palju juba investeerinud olid hävitatud ja nendesse tuli uuest investeerida. Enamik Euroopa riike võttis USA-lt ka rahalist abi. Kogu sõda oli maailmale väga kurnav ja tekkidas palju kahju. Inimesi suri meeletu kogus ja eluaegsalt vigastatuid olid mitmeid kordi veel rohkem, kes füüsiliselt, kes vaimselt. Loodus oli saastatud. Aga tänu sõjale arenes ka tehnika , mis pani aluse uue maailma kiire majandus arengule. Lennuliiklus, laevaliiklus tegid väga suure hüpe. Keemia valdkond sai edasiarenemiseks hea tõuke. Võib öelda, et sõda oli küll majanduslikult vaga kahjulik aga pani aluse uue maailma kiirele arengule ja uuele tehnoloogiale.
meres. Kalastamine on seal väga tuntud. 11.Keskkonnaprobleemid Kollasemere muda või sete on väga oluline soolindudele, kes rändavad sinna ,ja aastas möödub sealt umbes 2 millionit soolindu. Kollase mere vesi on üks ära kasutatamaid vett maailmas. Umbes 10% rahvast kasutab Kollast merd ,kuhu voolab kanalisatsioon.Kollase mere vesi on reostatud ,ka kalade püüdmine on vähenenud.Ka sellest on tekkinud probleemid ,et seal on väga tige laevaliiklus.Kuid selle vastu võideldakse ja on käimas ka projekektid. Kasutatud kirjandus 1)Väike Entsüklopeedia 2002, lk 549 2) http://www.gefonline.org/projectDetails.cfm?projID=790 3) http://www.tarbija24.ee/120108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/305851.php 4)http://waterwiki.net/index.php/Reducing_Environmental_Stress_in_the_Yellow_Sea_Large _Marine_Ecosystem 5) http://en.wikipedia.org/wiki/Yellow_Sea 6) http://www.britannica.com/EBchecked/topic/652686/Yellow-Sea 7) http://et
tingimused muutuvad hapniku vähenemise tõttu. Samuti igasugune kaevandamine, põhjasetteid segavad kiirlaevade teed jms põhjustavad settinud raskemetallide põhjast üles kerkimise. (7) 2.2.3 Võõrliigid Võõrliigid on liigid, kes on keskkonda sattunud inimtegevuse tagajärjel. Tihti on nad suureks ohuks kohalikele liikidele, kuna süsteemis puuduvad neile kohandunud looduslikud vaenlased. Läänemeres arvatakse olevat hetkel ca70 võõrliiki. Intensiivne laevaliiklus on oluline faktor, mis põhjustab võõrliikide levikut. (7) 2.2.4 Laevaliiklus Enamik kruiislaevadest tühjendavad laevade reovee (s.h. kõigi tualettide reoveed ning õlised laevaveed) otse merre. 2009. aasta mais võtsid mitmed kruiisilaevade firmad katuseorganisatsiooni the European Cruise Council (ECC) kaudu endale kohustuse mitte lasta laevade heitvett Läänemerre, kui ,,on tagatud teatud 8
HELCOM-i Läänemere tegevuskava bioloogiline mitmekesisus Probleemi lühiülevaade Läänemerd peetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus
turism. Seal on rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad: Krimmi lõunarannik (Jevpatoria, Alupka, Jalta, Gurzuf, Alusta, Feodossija), Kaukasuse Musta mere äärne rannik (Anapa, Gelendzik, Sotsi, Pitsunda, Suhhumi, Batumi), Zlatni pjasci ja Slncev brjag Bulgaarias ja Mamaja Rumeenias. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid. 11. KESKKONNAPROBLEEMID Viimastel kümnenditel on Must meri tugevalt saastunud. Merd saastab kindlasti sadamalinnade juures asuvad tööstused ja ka laevaliiklus. Kuna Musta mere ääres asub palju sadamalinnu , võib meri aastate jooksul veel palju saastuda. 12. KASUTATUD KIRJANDUS 1)ENEKE 3 : lk 20. 2)http://images.google.ee/images?hl=et&q=black+sea&btnG=Otsi+pilte&gbv=2 3)http://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri 4)http://www.lib.utexas.edu/maps
3.4. Areng Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on hallikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama. 3.5. Ohustatus Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad. Neid ohustab Läänemere reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüljes ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi
5) Talude päriseksostmine 1850. a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20. sajand - Saaremaa 6) Passiseadus 1863. a õigus taotleda pass! (väh 21-aastane inimene) 3 kuud või 3 aastat kehtivus. Suurenes liikumisvabadus ja hoogustus ränne Venemaale 7) Muutused 17. sajandil a) meresõidus 19. saj kiire areng. Olulised laevaehituskeskused : Häädemeeste, Lahemaa. Kaupu transporditi : Riiga ja Peterburi. Laevaliiklus tihe ka Soome-Rootsi vahel. 19. saj lõpul hakati koolitama meremehi 1864. a. Merekool Heinastes. b) kaubanduses 1870. a avati Balti raudtee (Paldiski-Tln-Narva-Peterburi) Rajati nii kitsa- kui ka laiarööpalisi raudteid. Uued ühendused: Tapa-Tartu-Riia, Valga-Võru-Pihkva, Tln-Haapsalu c) tööstuses Eelduseks aurumasinate kasutuselevõtt Euroopas. Eestis algas villatöötlemine suur nõudlus kalevi järele. Eesti kalevivabrikud: 1) Narva (Kreenholm) 2) Sindi 3) Kärdla
Mägede tipud on kaetud aastaringselt jääga; vesi ja jää on suure peegeldusvõimega. (http://cimss.ssec.wisc.edu/wxwise/homerbe.html ) Vetevõrk: Maakonnas on väga palju järvesid, nendest suuremad on Nisser, Fyresvatn, Vegar, Tokke, Bandak, Totak, Mosvatnet, Tinnsjo, Norsjo. Suurimad jõed on Nidelva, Kvenna, Mane, Skien'i jõgi. Üks suurimaid vooluveekogusid on Telemark'i kanal, mida on kutsutud ka kaheksandaks maailmaimeks. See on 105 km pikkune kanal, millel on tihe laevaliiklus. Kanal ulatub Skien'i linnast kuni muistse Dalen'i linnani. Kanali kõrgustevahe on 72 meetrit (joonis 5.). Kanal on otseühenduses merega. Joonis 3. Telemarki kanal ( http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Telemarkskanalen.jpg ) Kanalist saab alguse Skien'i jõgi, mis voolab läbi Porsgrunn'i kuni Friefjordi jõe suudmeni. Jõe vesikonnas on jõed, mis toidavad ühte maakonna suurimat järve Norsjo't. Samas
Terebistse, Ostrov-Zalit, Kulje ja Budoviz, kalatehased asuvad Gdovis, Kruppis ja Stsiglitsõs. Erakordselt tähtis on Peipsi kui Põhja-Eesti ja Tallinna tuleviku veevaru. Järvel tegutsevad kala-(talvine sikutipüük) ja purjespordiharrastajad. Peipsi liivarikkal põhjarannikul asub rohkesti puhkekohti (tuntumad suvituskohad on Rannapungerja, Kauksi ja Uusküla). Kallastel paljandub (kuni 11 meetri kõrguselt) devoni liivakivi (Looduskaitse all). Peipsi kaudu kulgeb Tartu-Pihkva laevaliiklus Peipsi kui piiriveekogu Läbi aegade on Peipsi järv kui piiriveekogu olnud tähtis poliitiliselt ja sõjaliselt (Jäälahing, Vabadus- sõda, II maailmasõjas 1941. Ja 1944. Aasta operatsioonid). Peipsi on olnud Muinas-Eesti ja Novgorodimaa, Vana-Liivimaa ja Venemaa, Rootsi ja Poola valduste ning Venemaa, Eesti ja NSV Liidu looduspiir. Nüüdisajal kulgeb Peipsil 125km Eesti ja Venemaa riigipiiri. Peipsi rannajoonest
hariduselu. Vene keeles pidi suhtlema isegi vahetunnis. Venekeelt mitteoskavad õpetajad vallandati. Tartu Ülikool läks üle vene keelele 1893 ja kandis nime Jurjevi Ülikool. Vene keelest oli ka kasu, mis aitas jätkata haridusteed Venemaal. Koht kus suheldi eesti keeles oli Eesti Üliõpilaste Selts. 3. Majandus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses. 19sajand arenes Eestis kiiresti laevandus ja paadikaubandus .Kaupu transpoditi Riiga,Peterburgi jt sihtkohtadesse .Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel . Salakaubandusega tegelemine .Avati merekool , nt Heinastesse 1864 . 19sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse arend Eestis tagasihoidlikuks.Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Hakati rajama kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse , nende toodand oli vene turul hinnatud. Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist .
müügi elavnemisele. Raha oli koguaeg ringluses kodanike vahel ja seega elavnes majandus. Suur osa oli majanduse tõusmisel oli transpordi arengul ja tehaste loomisel Eestisse. Kiiresti arenes laevandus ja paadikaubandus, kuna need andsid võimaluse transportida kaupu riikidesse, mis asusid üle mere või kuhu sõitmine võttis muidu kaua aega. Peamised sihtkohad olid Riia, Peterburg ja paljud teised kohad. Laevandusest kujunes eestlaste jaoks oluline majandusharu. Kuna laevaliiklus oli tihe ja kaubanduse pealt sai hästi tulu teenida, siis ei puudunud ka salakaubandus, mis oli Põhja-Eesti randlaste seas väga populaarne. See käis põhiliselt Soome vahel, sinna viidi vilja ja vastu saadi soola. Esimene raudtee loodi 1870.aastal ja ühendas Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga. Venemaale viiva raudtee ehitamisega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate tähtsus
ja magedaimaks punktiks Läänemere idaosa. Maailmamere temperatuur ● Maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 kraadi(Celsiuse järgi). ● Globaalne soojenemine on hiljuti tõstnud keskmist temperatuuri 0,5 kraadi võrra. ● Mere temperatuuri mõjutavateks teguriteks on ookeani hoovused, tuuled ja soolsus. Maailmamere reostumise põhjused ● Tööstuste ja olme reoveed juhitakse merre ja jõgedesse ● Põldude liigväetamine ● Tihe laevaliiklus ● Meresügavustesse maetud mürkained ● Kliima soojenemine ● Prügisaarte tekitatud keemiline reostus Prügisaared ● Koostis: vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest ● Umbes kahekordse Ameerika Ühendriikide pindalaga ● Vees hulpivad plastikuosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meduuse ● Vees toimub fotodegratsioon- suuremad esemed lagunevad aina väiksemateks tükikesteks, kuid polümeerstruktuurid püsivad endiselt alles
31.Iseloomusta rahvastiku paiknemist euroopas. Miks on see just niisuguseks kujunenud Igal pool rahvas koguneb maalt linnadesse või linna lähiümbrusesse, et tööl käiia linnas. 32.Millist tüüpi asulaid eestis leidub ja mis on neile omased tunnused? Millises asulas elad sina Eestis on linnad, alevid, aleviked, külad. külas 33.Mis on olnud eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel Tekkisid mereäärde, laevaliiklus soodustas tööstus kaubavahendus piirkondi. Siis tööstus piirkonnad, kaevandus. 34.Miks on eesti territoorium jagatud maakondadeks ja valdadeks? Riigi valitsemise tarbeks on jagatud maakondadeks, need moodustavad esimese tasandi haldusjaotuse. Maakonnad jagunevad valdadeks ja linnadeks, mis moodustavad teise tasandi haldusjaotuse, et kohapeal viia ellu riigi poliitikat. 35.Mis on kohalik omavalitsus Tähendab seda, et valitakse kohalikel valimistel volikogu (4aastaks) mis
Asukohaks valitud Paljassaare poolsaar. Hetkel pole sinna planeeritud ühtegi planeeringut. Paljassaare poolsaarel asuva Natura 2000 linnuhoiuala territoorium on hetkel risustatud, puudub kontroll poolsaarel toimuva üle, piirkonnas ei toimu aktiivset arengut. 4 5 Paljassaare poolsaare ümbrus on soodne koht sukeldumiseks. Poolsaare ümbruses on läbi aegade toimunud aktiivne laevaliiklus. Ning praktiliselt iga sukeldusega satub mône huvitava objekti otsa. Sageli vôib see aga olla mürsk. Harvem aga mône laeva vrakk. Väike-Paljassaare ida kalda lähedusse on uputatud vôi uppunud hulganisti laevu. Seda vôib näha ka juuresolevalt kaardilt ning igaüks vôib üle veepinna ulatuvaid vrakke näha ka oma silmaga. Paljud jäävad aga allapoole veepiiri. Juurdepääs poolsaare tippudele vôib olla raskendatud,
*missisippi:intensiivsed vihmad;põlduse rajamine nendes piirkondade,lumi sulab *Niilus:Läbib kolme kliimavöödet;ebatasandikuline pinnas *Huan He:mussoonvihmad;tasandikulised alad. 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. kõrbelised jõud.neil ei järku vett kuni suudmeni.Eeri järve ääres 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p *tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse. *põllumajandus reostus jõuab jõgede kaudu maailmamerre. *intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega. *kliima soojenemine. *meresügavustesse maetud mürkained. 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari konventsioon-kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde. *1970-Gdanski konventsioon- kalapüügi kvootide jaotus. !!13
Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Inimese mõju rannajoonele: 1)sadamate ehitamisega võib rannajoon muutuda, sest vee tavaline liikumine on takistatud. 2)ehitiste püstitamine pankrannikul rannajoone lähedale võib põhjustada varinguid, maalihkeid 3)intensiivne laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang. 4)reostus. 16.Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest. Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda.
funktsioneerimise kindlus sõltub sellest, kuidas on maandatud ahelas esinevad riskid. Riskianalüüs logistikas ei ole ainult mitte potentsiaalsete riskide väljaselgitamine, vaid ka riskitasemete ja konkreetsete riskitegurite väljaselgitamine. Riskianalüüs logistikas võimaldab hinnata positiivsete ja negatiivsete tegurite mõju lõpptulemusele. Reisijaveo katkemine võib olla põhjustatud maantee-, mere- ja lennutranspordis enamasti halbadest ilmastikutingimustest. Regulaarne laevaliiklus sadamate vahel võib katkeda raskete jääolude tõttu, maanteeveod lumetormide tõttu, lennuveod aga enamasti raskete ilmastikuolude (torm, äike, udu jne) tõttu. Üha enam on reisijaveo katkemise põhjuseks autojuhtide streigid, streigid sadamates ja lennujaamades. Ohud võivad tekkida ka vale organisatsioonilise juhtimise teel ning konfidentsiaalsete andmete halb kaitsmine. Globaalselt vaadates on logistika valdkondadele ohuks majanduskriisid, poliitilised häired ning sellest
Kariibi meri on Atlandi ookeani osa, mis piirneb lõunas Lõuna - Ameerika ja läänes Kesk - Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Kariibi meri on saartevaheline meri. Kariibi merd lahutab ookeanist Antillide saarte ahelik. Mehhiko lahega ühendab teda Yucatani väin. Atlandi ookeaniga ühendab teda Mona ja Tuulepea väin. Vaikse ookeaniga ühendab teda Panama riigi pool kaevatud Panama kanal. Tänu Panama kanalile on laevaliiklus väga elav, sest enam ei ole vajadust ühest ookeanist teise jõudmiseks ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu purjetada. Panama kanal. Kariibi mere saartena (muuhulgas ka Kuuba, Jamaika ja Haiti) tuntud regioon koosneb kolmest saarerühmast: Suured ja Väikesed Antillid Kariibi meres ning Bahama saared Atlandi ookeanis. Need saared asuvad Põhja - ja Lõuna Ameerika vahel umbes 2300 km pikkuse kaarduva saarteahelikuna.
Sage tugev idatuul põhjustab liiva- ja tolmutorme. Sahara tolmune tuul harmattan teeb väga kuuma ja kuiva kliima veelgi raskemini talutavaks. Õhutemperatuur jaanuaris: +14 kraadi Õhutemperatuur juulis: +28 kraadi Aastane temperatuuri amplituud on: 25 kraadi. Kõige vähem sajab detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Siseveed Ainus püsiva vooluga jõgi on riigi lõunapiiril voolav Senegal, mis moodustab piiri samanimelise riigiga Senegal. Jõel toimub ka laevaliiklus. Külma Kanaari hoovuse tõttu on rannikuäärne ookean suhteliselt kalarikas. Mullad Mauritaanias on valdavad kõrb ja poolkõrb. Ainult äärmises lõuna ja edela osas on savanne. Haritavat maad on 2,5% territooriumist, sealhulgas vaid 0,2% on kasutatav niisutuseta. Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides, kus on viljaks muld. Taimekasvatust raskendavad põud ja Sahara laienemine lõuna suunas.
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline s...
Kõige suuremad laevastikud on Panamal, Libeerial, Maltal ja Bahamal. Laevadel on tähtsad väravaregioonid ehk trandsiidi keskused, kus kasutatakse ära kaubateede ristumist ja riik saab sellelt teenida. Holland, Singabur, Hongkong(Hiina). On ka riike, kes rendivad oma laevu, et teised riigid saaksid oma kaupu transportida · muganduslipumaad on riigid, kus on madalad maksud laevaomanikele, see tähendab, et maksuvaba on laevaliiklus, ohutus ja keskkonna nõuded on madalad · transiit(veod) läbiveod, teisteks riikideks läbi minekuks Meedia ja kommunikatsioon Tekinud on uued majandussuunad ja väga palju vanu asju on uuendatud, kuna nüüd on võimalik kiiremini suhelda terve maailmaga. · Meedia meelelahutustööstus, raadio, tv, filmid, muusikatööstus Meedia tunnused · Kõige kiieremini kasvav teenus · Kõige enam globaliseerunud
Vanad relvad ja laskemoonapuudus. Eluase heinaküün suvel, peidik majas, maaalune punker. Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine) *1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus * teadlaste suhted tihenesid välismaa kolleegidega 10. ISELOOMUSTA EESTI KULTUURIELU JÄRGMISTES VALDKONDADES: HARIDUS, KIRJANDUS, USUELU, RAHVAKULTUUR! II MS järel jagunes kultuur kaheks: välis ja kodueesti. HARIDUS üleminek kohustuslikue keskharidusele vähendas keskhariduse väärtust. Ülikoolides kehtestati kursuste süsteem ja üliõpilaste valikuvabadus vähenes KIRJANDUS NSVL võim hävitas varasemat kultuuripärandit, nt suure osa iseseisvusaegsest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
