Johannes Kukebal Triinu Lepp INTELLIGENTNE TEEHOID TARISTU UURIMISEL REFERAAT Õppeaines: INTELLIGENTNE TEEHOID Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: lektor Rene Pruunsild Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD .......................................................................
Laiskus ja mugavus Talviti peame me ,,külmapühi". On see meie laiskus, mugavus või valitsuse poolt meile tehtud eeliste ära kasutamine? Lugupeetud kuulajad, täna räägin ma teile laiskusest ja mugavusest. Vanasti käidi koolis enamasti jalgsi ja talvel suuskadega. Kaugem rahvas toodi hobusega. Minu vanaema koolitee oli 7 kilomeetrit pikk. Et õigeks ajaks kooli jõuda, pidi ta väga vara tõusma ning mööda pimedat metsateed kõndima. Vaid väga halva ilma korral koguti külalapsed kokku ja viidi hobusega kooli. Tänapäeval, kui on olemas kõikvõimalikud ilmastikukindlad riided ja jalanõud, soovime ikka et vanemad viiksid meid autoga koolimaja ukse ette. Külm on ju, tuuline, vihmane, porine. Väga vanal ajal kasutati koolis kirjutamiseks krihvlit ja tahvlit. Hiljem võeti kasutusele paber ja sulepea. Kõik ülesanded ja harjutused tuli algusest lõpuni vihikusse kirjutada. Tänapäeval on meil võimalus poest osta e...
säästva linnaliikuvuse teabepäev Põhja-Tallinna liikuvusuuring · Uuring on esimene omalaadne Eestis, mis analüüsib kõikki liikumisviise võrdsetel alustel. · Kõikides uuringu etappides on arvestatud erinevate liikumisviiside koosmõjuga · Analüüsiti · Liikumisvajadust, sh sundliikumiste vähendamise võimalusi · Ühistransporti, sh olemasoleva ja planeeritud taristu veovõimsust · Kergliiklust sh olemasoleva ja planeeritud taristu piisavust, määrati rajamise prioriteedid · Autoliiklust sh modelleeriti olemasolevat ja planeeritud liiklust sh võrreldi alternatiivseid võimalusi · Koostati liikumisviiside jagunemise stsenaariumid ning erinevate stsenaariumide korral võimalik elamuarendusmaht · Toodi välja arenduste eelistamiste põhimõtted
........................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT............................................................................................................... 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND................................................................................. 4 1.1. Funktsionaalne struktuur.............................................................................. 4 1.2. Taristu........................................................................................................... 4 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON.........................................................................5 3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE..............................6 4. LOODUSKAITSE................................................................................................... 7 5. ETTEVÕTLUS........................................................................
Sellega 9 panustatakse ka Euroopa Liidu ülemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasäästlikkuses. (EY 2017) 2030. aastal on Rail Balticu hoolduskulud Balti riikides kokku hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu raudteetrassi ulatuses. Ernst & Youngi analüüs kinnitab, et pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik. (EY 2017) Rail Balticust saadav kasu on selle eluajal mõõdetav umbes 18,2 miljardi euroga (Rahastamine 2018). 10 3. RAIL BALTICU MAJANDUSLIKUST TASUVUSEST AECOMi tasuvusuuring näitas Rail Balticule tänasesse päeva ümberarvestatud kulusid 1,8 miljardit eurot ning tulusid 3,2 miljardit eurot (AECOM 2011). Kõige uuema, Ernst & Youngi
IT Korraldus SISUKORD IT Korraldus............................................................................................................................................. 1 STRATEEGIA ......................................................................................................................................... 2 IT ARHITEKTUUR................................................................................................................................... 2 VÕRGUD JA TURVALISUS.................................................................................................................... 2 TURVALISUS.......................................................................................................................................... 3 HOOLDUVAHENDID........................................................................................................
Valimisseadus riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu) Vastavalt majandussüsteemile võib riik jagada firmadele...
Kuidas linnade füüsiline keskkond mojutab elamisviise ja vastupidi - parkide ja roheluse moju inimeste tervisele. Tihedus. Linnade laiali valgumine. Kuidas arendada sümmeetrilisi linnateooriaid, mis ei jätaks osasid maailma linnu vaid teistelt oppijate rolli. Mis on linnlik, kuidas see muudab arusaamu ühiskonnast, kultuurist. Seosed teiste distsipliinidega: linnaplaneerimine - kaasamine majandusgeograafia - koondumine mingite ettevotete ja taristu, inimeste, loovmajandus. tolerantsus on see mis inimesi kokku toob ja linnadesse kutsub Transpordigeograafia https://www.https://www.theguardian.com/international menti.com/bbccc372 Mis on linn - on protsess AJALUGU Baas teadmised on erinevad. Lääne-Euroopa keskne käsitlemine. London oli tööstusrevolutsiooni häll. Tilk-linnastumine - inimeste konsetreerumine. Linnlaste eluviis kus ollakse koos aga ei olda ka päriselt kuus, ei räägita ega tunta omavahel.
Eestis hakatakse jõuliselt elektriautondust toetama Eesti müüb Mitsubishi Corporationile kasutamata saastekvoote, saab vastu elektriautosid ning arendab välja laadimisvõrgustiku. Elektriautode ostjatele kompenseeritakse aga umbes pool auto hinnast. Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks kasutamata saastekvootide (Assigned Amount Units AAU) müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Tehingu tulemusena rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimise taristu. Alates detsembrist jõuavad sotsiaaltöötajate käsutusse ka 507 uut elektriautot ning rakendatakse täiendav toetusskeem elektriautode edasiseks jõulisemaks kasutuselevõtuks. Elektriautode programmi täiemahulisel elluviimisel saab Eestist tõenäoliselt maailma üks eesrindlikumaid riike, kus on kõige tihedam ja uuenduslikum kiirlaadijate taristu ning elaniku kohta enim elektriautosid. Elektriautode turu soodustamiseks loodav toetusskeem katab ligikaudu poole elektriauto
............ 6 4.1 Taimmaterjal.................................................................................................. 6 4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid...........................................................................6 4.3 Tara ja materjalid........................................................................................... 8 4.4 Muru.............................................................................................................. 9 4.5 Taristu väikevormid....................................................................................... 9 Sisukord.................................................................................................................. 2 1.Asukoht ja ehituslikud näitajad............................................................................3 2.Projekti lahendus................................................................................................. 3 3.Puittaimede koosseis..............
Maavalitsused Maakonna arengute suunaja Keskkonnaamet KSH järelevalvaja Siseministeerium Maakonnaplaneeringute järelevalve teostaja, regionaalarengu suunaja Sotsiaalministeerium Elukeskkonna kujundaja Kaitseministeerium Riigikaitse korraldaja, vastava taristu planeerija ja valitseja Kultuuriministeerium Kultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldaja Haridus- ja teadusministeerium Haridus- ja teadustegevuse arendaja Eesti Keskkonnaühenduste Koda Avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas Muinsuskaitseamet Kultuuriväärtused ja nende kaitse
juurdlema, siis võib avastada, et nii mõnigi asi on alates Euroopa Liiduga liitumisest muutunud. Nagu ka paljud teised, olen ka mina tellinud internetikauplustest tooteid, mille ostmine tänu EL-i vabadele piiridele, on muutunud märgatavalt lihtsamaks. Lisaks paljud muud mugavused: alustades liimesriikide vahelisest vabast reisimisest ning töötamisest, lõpetades panus meie infrastruktuuri edendamisesse. Eestil, väikese ja suhteliselt noore riigina, oleks iseseisvalt taristu väljaehitamine majanduslikult väga keeruline, kuid tänu EL-i toetustele on Eesti suutnud ehitada valmis tuhandeid kilomeetreid sõiduteid ja palju erinevaid institusioone. . Üheks riigi edukalt toimimise eelduseks on majanduslik stabiilsus. Põhinedes majanduslikele väärtustele, aitab Euroopa Liit kaasa liikmesriikide ühisele majandusliku stabiilsuse tagamisele
seotud) 2) ökoloogilised ehk tiheasula loodusega seotud 3) inimeste vabaõhu rekreatsiooni ehk puhketegevusega seotud 4) kergliiklusega (jalakäijad, ratturid, ratastooli kasutajad, rulluisutajad jne) seotud 5) kohaliku kliima ja õhukvaliteediga seotud 6) heit- ja pinnasevee kogumise ja ringlusega seotud 7. Milliste teiste struktuuridega tiheasulas võib rohestruktuuri kõrvutada? Taristu - teede ja tänavate, platside struktuur kõvakattega elemendid. Rohestruktuur Hooned on osa linnastruktuurist identiteedi tekitamiseks Tehnovõrkude infrastruktuur / taristu Inimgrupid, kuidas nad midagi kasutavad ja teevad - paigavaim 8. Millist rolli omab rohestruktuur tiheasula kui terviku suhtes? Rohestruktuur annab linnale oma ilme/näo Tammelinnas tammed, Emajõe sillad ja pargikoridorid 9
tarbijale lähemale eesmärgiks tootmiskulude vähendamine. · Suured firmad (nokia) need kelle tootmine on mitmes erinevas riigis. Kui firmas on erinevad rahvused kõik koos. · Turismitööstus on üks kiiremaid arenevaid tööstusi.Kõik areneb (tehnika jne) Üha rohkem on inimestel võimalusi Liikuda igalepoole. Seosed on mida rohkem turiste, seda rohkem raha toob sisse loob infrastruktuuri ehk taristu. Mida aktraktiivsem on koht, seda rohkem on turistil soov sinna minna. Toitlustus, majutus, suveniirid jne Turist tekitab kaudset tulu(ka kulu), need ongi need seosed tuleb luua turvaline keskkond. Keskond- turistid mõjutavad ökosüsteemi (suured hotellid, pesupesemine, reoveed, konditsioneerid, heitgaasid). · Transpordi areng- Mida suurem riik seda suurem mõju keskkonnale, üha rohkem
KIRJUTA SÕNADE TÄHENDUSED Edastama edasi andma, edasi toimetama. Signaale, teateid, andmeid informatsiooni edastama. Edendama edasi arendama, soodustama. Näiteks, Vanasti usuti, et vastlaliug edendab linakasvu. Edestama kellestki või millestki ette jõudma, ees olema, paremaid tulemusi saavutama. Eestindama eesti keelde tõlkima Eestistama eestipäraseks tegema, eestipärastama. Enamik suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid jne.. Enamus arvuline ülekaal. Absoluutne, suhteline, valdav enamus. Enne varem, varemalt. Ennem varasem, ennemini. Näiteks, Kes ennem jaole sai, see võttis. Ennistama endisse seisukorda seadma, restaureerima. Hüve see, mis on vajalik ja kasulik; hea külg, paremus, eelis. Hüvis inimeste tarbeid rahuldav vara või teenus. Hüvitis kahjutasu, kompensatsioon Juhend juhtnöör, näpunäide, eeskiri. Juhis reegel. Täpsed, praktilised juhised. Kaitse:kaitse Kaitse:kaitsme Kestus millegi ajalin...
"Meist igaühest sõltub Eesti püsimine," on öelnud lahkunud Eesti president Lennart Meri. Meie igaühe all mõtles ta loomulikult eestlasi. On loomulik, et riik ei saa normaalselt eksisteerida oma rahva toetuseta. Eesti rahvast on koos hoidnud pikk kultuur, ajalugu ja keel. Tänapäevale iseloomulikus kultuuride segunemises jääb meid teistest eristama ainult emakeel, selle kadudes hävib ka eesti kultuuri unikaalsus. Kas me oleme ohus? Praeguse Eesti aladel on elatud aastatuhandeid. Me ei tea täpselt, mis hõimud siin elasid, samuti vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele. Suure töö tegid ära 19. ja 20. sajandi keelemehed, kes rikastasid keelt uute, mitte laenatud sõnadega. Siis ol...
kõigile. See on juba igaühe enda teha. Lihtsalt tuleb osata võidelda oma staatuse eest, või siis osata hinnata seda, mis oled saavutanud. Inimestel, kes elavad linnas on lihtne teha sisseoste, kuna kõik suured kaubanduskeskused asuvad vahetusläheduses. Samuti on võimalik nautida head muusikat, filme, teatrit nii palju kui süda lustib ja rahakott lubab. Inimestel, kes elavad maal puuduvad sellised võimalused, kuna maapiirkondades puudub taoline laialdane ja uudne taristu, nagu seda on linnas. Kuid maal on kaunis loodus, eraldatus, puhas õhk ja vesi, need on väärtused mis tihti unustatakse. Võrded võimalused on meil kõigil siis, kui oskame hinnata oma võimaluste väärtust, mitte kõrvutada neid teiste piirkondade võimalustega. Ühesõnaga, kõigile on antud enamvähem võrdne stardiplatvorm, edasine seisneb meis endis. Ei ole kellegil ju keelatud eneseväljendus, pole piiratud sõnavabadust. Leian, et suures plaanis
Saastekvootide müügist tulev tulu rakendatakse keskonnasäästlikesse projektidesse. Üks esimesi ning ka enim meediakaja saanud projekte on elektriautode ostmine sotsiaaltöötajatele. Juba käesoleva aasta detsembrist alates saavad linnade ja valdade ning riigile kuuluva AS Hoolekandeteenused sotsiaaltöötajad oma käsutusse kokku 507 elektriautot Mitsubishi i-MiEV. Samuti rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimise taristu. Vastutasuks saab Jaapani firma 10 miljonit AAU-d ehk saastekvoodi ühikut. (5) Autofirma tarnib küll eestisse tuhatkond autot, millest 507 autot lähevad lepingu alusel otse riigikasutusse, kuid ülejäänud autod lähevad müüki huvitatud eestlaste vahel. Autode ostust üle jäänud raha eest toetataksegi eraisikuid, kes soovivad elektriautot soetada. Toetust saavad umbes 500 esimest elektriauto ostjat. Kõik toetust saavad isikud kohustatakse elektriautole ostma ainult
mitmeid muidki kõrvalnähtusi. Probleemiks mainib Ilves ära eestlaste madala eluea, oodatavalt 76 eluaastat, mis on küll parem kui teistel ekskommunistlikel riikidel kuid viis aastat madalam kui neis riikides, kellega me end võrdleme. Alla meie keskmist eluiga kisub meeste oodatav eluiga, 71 eluaastat, mis jääb 7 kuni 10 aastat maha Soomest ja Rootsist. President sõnab, et meie esimene ühiskondliku taristu võtmeküsimus on meie enda tervis ning et mõista vastutuse jaotust, tuleb meil pöörata tähelepanu omaenda valikute ja riskikäitumise tagajärgedele. Lisaks mainib ta, et läinud aastal põhjustasid 10 protsenti eesti surmadest alkoholi tekitatud haigused (iga kümnes surm), mille hulka pole arvestatud masendavaid õnnetusi, milles samuti liiga paljud kaotasid alkoholi tõttu oma elu või tervise, vaid need kõik
Austatud õpetaja ja klassikaaslased! Alustuseks esitaksin ma Teile kõigile kohe küsimuse: Kas te olete kunagi mõelnud, millist rolli mängib inimese arengus tema elukoht ja sellest tulenev keskkond? Ma isegi ei keskenduks niivõrd perele, kui just inimese kodu ümbritsevale taristule. Me kõik teame, et Eesti linnades on küllaltki hea taristu ning inimestel on kõik käe-jala juures. Kuid milline on seis maakohtades? Just täna on see kord, kus ma tahaksin rõhutada maakohtade vajalikkust. On hea ja südantsoojendav vaadata, et meie president tunnustab rohkem põllumehi ning loomakasvatajaid, mainib neid üha rohkem enda aastapäeva kõnedes. Selline käitumine tekitab kindlasti meie maakohtade ettevõtjates enesekindlust. Kuid nagu pole musta valgeta, pole head ka halvata.
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust ...
suurem Kuuba (102 in/km2), Caymani saarte (212 in/km2), Mehhiko (57 in/ in/km2), Panama (54,2 in/km2) ning Eesti ( 29 in/km2) omast ja väiksem Haiti ( 350,27 in/km2) omast. c) tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad : Jamaica on üldjoontes üsnagi võrdse tihedusega asustatud, kõige tihedam oon asustatus pealinna Kingstoni ümbruses, sest seal on kõige rohkem tööalaseid võimalusi ning arenenum taristu. d) Kuidas on linn määratletud selles riigis? Kui suur % riigi rahvastikust elab linnades? Millised on selle riigi suurimad linnad? Jamaicas loetakse linnaks asulat, milles elab vähemalt 75000 inimest. Riigi rahvastikust elab linnades 52% ning suurimad ja samas ka ainsad linnad on Kingston (587,798 in) ja Montego Bay (96,488 in) e) Kaardid- rahvastiku tiheduse ja suurimate linnade kohta Joonis2. http://www.bestcountryreports.com/media/D_Images/Jamaic_Pop.jpg Joonis 3. http://www
GEOGRAAFIA KT: TEENINDUS Teenindus ehk teenindav majandus ehk teeninudssektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. See hõlmab väga paljusid inimtegevuse valdkondi. Teenusena võib käsitleda iga tegevust, kus inimene panustab oma aega, teadmisi ja oskusi töösse, mis ei loo ainelist kaupa, kuid annab kliendi jaoks muul moel väärtusliku tulemuse. Teenindusharud: kaubandus veondus haridus pangandus tervishoid Kõige arenenumates riikides töötab enamasti 70-80% hõivatutest teenindavas majanduses. Euroopa riikidest enamus inimesi tootab teenindussektoris Teenindussektorile omased tunnused: tegeletakse inimesega (nt nagu arst patsiendiga) masinaid ja tööriistu kasutatakse vähesel määral vigade tegemis oht on suurem kui tööstussektoris Teenuste liigid-teenuse osutajad: ...
Eesti rahvastiku kurb olukord Viimastel kümnenditel on Eesti rahvaarv nähtavalt vähenenud ning äärealad on jäänud tühjaks. Asi on kaugel katastroofist, kuid midagi tuleb ette võtta. Neile kahele probleemile on mitu seletust ja ka lahendused. Miks rahvastik väheneb ja miks rahvas koondub kokku? Tänapäeval liiguvad paljud noored linnadesse, sest seal on suuremad võimalused läbi lüüa. Seetõttu on jäänud äärealad tühjaks. Maapiirkondades elavad enamasti vanad inimesed, kes saavad vaevaliselt hakkama. Peamised probleemid maal on töökohtade puudus ning halb taristu. Mu kodu asub maal ning olen ise kokku puutunud ühistranspordi probleemiga. Esiteks linna saamiseks on valida vaid kahe bussiaja vahel, mis üks neist on varahommikul ja teine õhtul ning koju saamiseks ei saa valida bussiaega, sest sõidab vaid üks buss. Viimases telesaate „Roaldi nädal“ osas oli ka teemaks äärealade bus...
Keeletüpoloogia-keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keelte ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega. Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus(subject), öeldis(verb), sihitis(object). Universaal-tunnusjoon. Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata. Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest). Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited. Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina) Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le Polüsünteetiline kee...
TAGADA PIISAV KVALITEET MINIMAALSE HINNAGA • Kvaliteet peab vähemalt vastama kokkulepitule (SLA) • Hind ei tohi ületada kokkulepitut Laiemalt: • Kliendi rahulolu (juhtumihaldus) • Stabiilne produktsioonisüsteem (käideldavus) • Piisav jõudlus (mahuhaldus) • Efektiivne infosüsteemi ülalhoid (finantshaldus) • Ülalhoid peab baseeruma õigetel strateegilistel otsustel Variant 5 1) Inventariseerimine. Taristu Inventariseerimine IT varade, mis võivad olla nii riist- kui tarkvara, jaoks peab olema määratud selgelt vastutaja. Iga IT vara peab olema kirjeldatud keskses CMDBs. Kui on süstemaatiliselt kirjeldatud, siis võimaldab teha kergelt inventuure, kontrollida kirjapandud seisu. Abi on ka vöötkoodidega kleepsudest ja perioodilistest inventuuride tsüklist. Oluline on, et oleks amortiseerimise ja soetamise reeglid kirjeldatud. Riistvara puhul riistvara elutsükkel ka oluline
Active Directory Rights Management Services (kontroll dokumentide üle) Active Directory on infohoidla. Info sisaldab üksikuid andmeobjekte või nende klasse. Igal objektil/klassil on mingi kindel kogus atribuute. See on nagu aadressiraamat. Active Directory eelised: Halduse lihtsustamine(ühe kohapealt haldamine) Paranenud skaleeritavus(laiendatavus) Kataloog, mille kohta saab teha otsinguid Active Directory moodustab taristu selgroo AC nõue on, et enne selle juurutamist peab olema pilt firmast ning selle nõuetest. Objekt on iga komponent Active Directory keskkonnas. Objektid salvestatakse hierarhiliselt. Objektil peavad olema atribuudid. Sellel struktuuril on kaks vaadet: Loogiline vaade (struktuur) Füüsiline vaade (struktuur) Füüsiline struktuur suunab võrguseadeid, võrguseadmeid, võrgu läbilaset jne. Loogiline struktuur sõltub aga ettevõttest.
eemaldudes on maastik küllaltki künklik, on suuri tõuse ja laskumisi. Rada on hästi liigendatud vaheldusrikas ja huvitav, kuna on võimalik valida alternatiivseid trajektoore siis ei muutu rada igavaks ka pärast mitmekordseid külastusi. Suvel on rada läbitav kasvõi tavaliste sandaalide või plätudega. Sügisel-talvel-kevadel võib rada olla kohati porine ja peab jälgima kuhu astuda kui ei soovi jalgu märjaks teha. Raja tähistus, teeviidad, teabetahvlid, taristu. Raja punktides on puutulbad tekstidega. Rajal on kaks piknikukohta, koos tuletegemisasemetega, prügikastidega, varjualustega, pinkide ja laudadega ning välikäimlatega. Mõlemas rajale ligipääsu punktis on infotahvel raja skeemiga samuti prügikastid. 3 Raja ja selle taristu seisund ja korrashoid. Piknikulauad, varjualused, kuivkäimlad ja lõkkekohad on korras. Kohati võib piknikukohtade ümber olla prügi
TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS REFERAAT Õppeaines: PROJEKTEERIMISE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 21 Juhendaja: lektor Rene Pruunsild Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. SISUKORD 1.Sisukord.............................................................................................................................................2 2.Trammiteede ajalugu eestis...............................................................................................................3 3.Trammid ja Trammiteed eestis..........................................................................................................4 3.1. Uued trammid Tallinnas........................................................
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis sündis 15.saj Euroopas: alguses Itaalias ja levis seejärel Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse. Aafriklased vahetasid kaupu Aasia ja Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India ookeani ja jõudsid Ameerika läänerannikule. 18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre. See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus rakendati kertusmasinaid, kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõj...
Enne seda loengut ma ei teadnud raadioamaörismist mitte midagi. Väiksena mäletan vanu televiisoreid, millede sees olid suured ümmargused kobakad. Televiisoreid nägin tänu naabrimehele, kes televiisoreid parandas. Erialatutvustuse loengus sain teada, et nendeks asjadeks on teleskoobid. Mitmetes loengutes sain teada erinevate lühendite tähendusi nagu näiteks AIR – Antenna Integrated Radio, TAAT – Eesti Haridus- ja Teadusasutustevahelise Audentimise ja Autoriseerimise Taristu, WRC – raadiomaailma olümpiamängud, TJA- Tehniline Järelvalve Amet, millest mul polnud varem ühtegi teadmist. Lühendustest/tähistest võiks veel välja tuua tehnilistel esemetel (nagu näiteks mikrofonil) olev „C-täheline märk“, mis tähistab seda, et see teatud seadeldis on lubatud kasutada Euroopas ning täidab kõik vajalikud kriteeriumid. Kui aga selline tähis puudub, siis võidakse ese sult ära võtta, sest pole lubatud.
projektijuhtimisele, mis hoiab töödeportfelli hoonete ja rajatiste valdkonna vahel tasakaalus. Ettevõtte põhitegevuse toetamiseks on teenustevalikusse järk-järgult lisandunud tugitegevusi: teedehooldus, betoonitööd jms, mis annavad lisaväärtust ning tõhusust. Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja komplektset teenust äri-, tööstus- ja ühiskondlike hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas - teed, prügilad, tehnovõrgud, sadamarajatised. 1. Organisatsioonide tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus ja nende muutus viimase kolme aasta jooksul Ettevõtte aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustest makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem.
põlluharimisest linna lähedal ja tundub olevat selge, et esimesed linnad tekkisid jõgede lähedal, kus sai põlde niisutada. 2.Kuidas liigitatakse tänapäeval asulaid? Mis on selle liigituse aluseks? Tänapäeval liigitatakse asulaid suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. 3.Linnastumise erinevused kõrgelt arenenud ja vähemarenenud riikides? Arenenud riikides kasvavad linnad vaeste maaelanike arvelt, neil ei piisa raha isegi esmavajaliku taristu loomiseks või sellega liitumiseks. Äsja maalt linnad kolinud töötud ja rahatud inimesed asuvad elama slummidesse, sageli võivad seal olla elutingimused halvemad kui inimese eelmises elukohas. Suurlinnades nõrgeneb inimeste vaheline toetusvõrgustik, mille tagajärjel jäävad paljud inimesed linnas üksinda ja põevad stressi, see on heaks pinnaseks alkoholismile, narkomaaniale ja kuritegevusele, Enam arenenud riikides on loomulik iive väike ning maaelanike arv kahaneb, mis
Euroopa Liidu 3.test 1. Missugune alljärgnev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on kõige korrektsem a) Euroopa Liit on majandusliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt, rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tolimaksu ja lubavad tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ning on lisaks nõustunud ka fiskaal-, monetaar- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamisega b) Euroopa Liit on tolliliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tollimaksu, ent ei toimu tootmistegurite vaba liikumist liikmesriikide vahel. c) Euroopa Liit on ühisturg: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendan...
diviis ülem kindralmajor Tõnisson. Juhtimise lihtsustamiseks formeeriti Lõunarinde üksustest 8. detsembril 1918 esialgu 1. diviisi 1. brigaad polkovnik Ernst Limbergi juhtimisel. Jõululaupäeval reorganiseeriti 1. brigaad 2. diviisiks, mille ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar. 2. diviisile allusid 2., 3. ja 6. jalaväepolk ning Kaitseliidu osad, kõik enamasti alles organiseerumisjärgus üksused, mis olid suuresti ilma relvade ja varustuseta, sest kogu taristu oli Lõuna-Eestis veel Saksa okupatsioonivõimude käes. Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskemgi kui Põhja-Eestis. Saksa okupatsioon kestis seal kauem ja sakslased viivitasid oluliste asutuste ja endiste Vene sõjaväeladude üleandmisega. 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel
Asustustihedust posit mõjutavad tegurid: mõõdukas kliima, tasandikuline reljeef, viljakad mullad, pikem vegetatsiooniperiood, rikkalikult loodusvarasid, piirkond asub veekogu ääres, tööstuse ja transpordi arendamiseks piisavalt raha ja tehnoloogiat, head elamistingimused ja haridus, valitsus investeerib taristusse Asustustihedust negat mõjutavad tegurid: ekstreemne kliima, mägine reljeef, looduslik taimestik hõre, väheviljakad mullad, vähe loodusvarasid, puudub korralik taristu, halvad elamistingimused, valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse 2) analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega; (vt vihikust ülemineku teooriat) 3) analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule Palju vanureid - vähem tööjõudu, mistõttu pole pensionite jaoks
17.09.2015 Aine ülesehitus 1. Sissejuhatus, mina ettevõtjana, võimaluse märkamine ja äratundmine, ettevõtlikkus Ettevõtluse ja turunduse alused I 2. Innovatsioon, ideede genereerimine, loovuse tehnikad, meeskondade moodustamine 3. Äriidee vormistamine, Osterwalderi Ott Alemaa ärimudel, turundus [email protected] 4. Äriidee rahastamine, start-upid, mentorid, toetused 5. S...
-inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus -riigi ülesandeks tööhõive tagamine ja konkurentsi ning valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades -inimese võimalus saada arstiavi ja haridust määrab tema rahakoti paksus. 6. Mida tähendab sotsiaalne tõrjutus?+ nimeta põhjused! Seisund, mille puhul inimene ei osale ÜK hüvedejaotuses, võimusuhtes ega kultuurielus. · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma · Piirkondliku tulu ja taristu erisused 7. Diktatuurid:nende tunnused (autoritaarsus ja totalitaarsus) · AUTORITAARNE: · Põhineb ühe isiku võimul, kuid ei pruugi olla rahvavaenulik · TOTALITAARNE: · Poliitiline reziim, mille puhul kogu ÜK on allutatud riiklikule kontrollile (parem/vasakäärmuslikud) · Ametlik ideoloogia ja selle utoopilisus · 1 massipartei · Terroristlik politseikontroll · Kontroll massiteabe ja majanduse üle · Allutatud sõjavägi 8
arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Teiste sõnadega - selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Mida lisaks kaitsealadele veel kaitse alla võetakse? Riigi munitsipaal ja eramaad. Inimene põhjustab liikide väljasuremist. Metsakoosluste hävitamine - kõige olulisem liikide kadumise põhjus, seda tekitab rahvastiku juurdekasv ning sellega kaasnev intensiivsem põllu ja metsamajandus, linnastumine ja laienev taristu, looduslike märgalade hävitamine ja kahjustamine, reostamine. Kõrbestumine - paljud kooslused mis asuvad aastaajati kuivas kliimas, on inimtegevuse tagajärjel kõrbestunud, see ohustab troopilisi rohimauid, lehtmetsi ja parasvöötme põõsastikke. Seda põhjustab selliste alade põllumaadeks tegemine, väetamine, ning ükskülgne ning liigne harimine - mullad vaesuvad ja suureneb tuuleerosioon. Märgalade kahjustamine - suur osa on tänapäeval kuivendamise ja pinnasega täitmise
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Kedi Urbanik TT-09 PROJEKTITÖÖ 'PEALINNA!' Väimela 2011 1. EESMÄRGI PÜSTITAMINE SITUATSIOON Kolimine Tallinnasse · Kuidas kolida? · Milliste vahenditega kõige otstarbekam? · Milliseid ressursse ja kui palju on tarvis? · Kuidas leida korter ning milline variant oleks antud olukorras parim valik? · Kuidas leida soodsaim kvaliteetne koolitus? PROBLEEM Arenguvõimaluste puudumine Võrumaal Ajutiselt või pikemaajaliselt Tallinnasse kolimine on vältimatu võimaluste puudumise tõttu. PROBLEEMI KANDJAD, OLEMASOLU TÕESTUS Projektikoostaja huvid Probleemi kandjad on otseselt ning kaudelt projektikoostaja ja lähedased ning koolitajad, tulevased kliendid jne SOOVITUD OLUKORD · Olemas on üürikorter · Koolituse eest on tasutud · Pooleks aastaks on koostatud plaan majanduslikult hakkama saamisek...
Eesti NSV Vahetult pärast Teise maailmasõja lõppemist säilisid (1950. aastani) maakonnad ja vallad. Maakondi tuli aga juurde, Läänemaast eraldus Hiiumaa. Virumaa lagunes kaheks (tuli n-ö Jõhvimaakond). Petseri maakond kadus kaardilt. 1950-90 oli tegemist sellega, et haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas suuremat bürokraatiat. Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium (selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht. Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel kohtadel juuni kommunistid. Teiselt poolt olid võimu juures ka korpuse mehed. Need olid need, kes olid teise maailmasõja ajal mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Pärast 1944. aastat edutati neid ju...
4) Keskkonnaseadusandlus puudutab just seda ettevõttet, kuna ettevõtte tegeleb ka reoveega ja selle ärajuhtimisega, siis muudaks see ettevõtte tööd ning kindlasti peaks seda jälgima. 2) Poliitiline stabiilsus: on oluline erinevate projektide, hangete ja investeeringute käimalükkamisel. Investorid vaatavad enne, kas ettevõtte on poliitiliselt stabiilne. Ebastabiilsesse ettevõttesse investeerida on suur risk. 3) Ettevõtte infrastruktuur: taristu muutumine või juhatuse liikmete arvu vähendamine võib muuta ettevõtte tööd töö kvaliteet võib muutuda halvemaks või jääda poolikuks. Juhatuse muutumisel või juhatuse tihedal muutumisel on ettevõttel reaalsem võimalus minna pankrotti. 4) Finantseerimine: kuna antud ettevõtte sõltubki peamiselt välistest finantseerimisallikatest hakkavad jääma ära erinevad vajalikud projektid, võib tuua ka ettevõtte pankroti.
omavahel vahendeid, et omavahel suhelda läbi videokaamerate olenemata siis teise inimese asukohast. 2. Milliseid tehnoloogiaid kasutatakse konverentsi korraldamisel? (audio, video) Tavaliselt kasutatakse veebikaamerat videokonverentsil. Projektorit juhul kui on vaja teist osapoolt näidata suuremas osas. Mikrofone audio osas. 3. Mis on infrastruktuur? Milliseid nõudeid esitab konverentsi läbi viimine infrastruktuurile? -Infrastruktuur ehk taristu tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks. Videokonverentsil on vaja elektrit, veebikaamerat, arvutit mõlemal osapoolel, internetiühendust. 4. Mis on personaalsed konverentsisüsteemid? Kirjelda nende omadusi! Skype: kuni 10 inimest saab osaleda ühes grupivideokõnes, sobib regulaarseteks vestlusteks pereliikmete vahel ooVoo: kuni 12 inimesega saab vestelda koos, häälkõned, IM'ing,
• Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll. Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu? Võimuorganid mõjutavad transporditurgu järgmiste abinõudega: transpordialaste seaduste või määruste väljaandmisega (autotranspordi kasutamise ajalised piirangud puhkepäevadel,autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, kauba kahjustamise vähendamine, keskkonnakaitsenõuete tõhustamine) transpordi taristu ehk infrastruktuuri (teed, terminalid, sadamad, raudtee-, lennu- jaautobussijaamad) rajamise ja käigushoidmisega,transpordimaksude ja -lõivude kehtestamisega (kütuse aktsiisimaks, saastemaks, teedemaks) transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi japikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega. Konteinerite kasutamine
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
Tayyip Erdoðan kolm aastakümmet kestnud verise sõja kurdidega, kes moodustavad viiendiku Türgi 80 miljonist elanikust. Koos rahuga tuli populaarsus ning ilmalik kurdi partei võitis järgnenud valimistel parlamendis kohti. Muud tähelepanekud Saksamaal elab kolm miljonit türklast ja mitusada tuhat kurdi. Saksamaa türklaste ja kurdide vahel on puhkenud tüli Süüria kriisi üle Võitlust Põhja-Süürias kasutatakse võimalusena ässitada üles Türgi taristu ja iseäranis moseede vastu ja terrori importimiseks Saksamaale. Ehkki Moskva on Türgi ja Ameerika vahelise sõja vastu, on seda raske vältida Moskvas jälgitakse sündmuste kulgu tähelepanelikult, eesmärgiga võtta õige seisukoht. Kreml ei soovi antud konfliktis kumbagi poolt toetada. Nii on Venemaa kategooriliselt vastu USA katsele Süüria Kurdistan riigi ülejäänud osast eraldada, mida on selgelt välja öelnud ka välisminister Sergei Lavrov. Samas pole ka Venemaa
•Militaarkogemuste mõju. keskkonnakaitse nõuete (veokorraldusteenus, vedaja valik ja III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK tõhustamine) lepingud, veoarvete koostamine ja INTEGRATSIOON kontroll) ja laoteenust (laovarude transpordi taristu ehk •Sel perioodil koondus tähelepanu korraldamine ja juhtimine) pakkuvaid infrastruktuuri (teed, terminalid, tarbijakesksele komplekssele firmasid. sadamad, raudtee-, lennu- ja logistikale, kus hanke-, tootmis-ja 4
Ühiskonna KT 1. Mis on demokraatia? (3 tunnust) Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Tunnused: a) kodanikkonna osalemine poliitikas; b) võimude lahusus ja tasakaalustatus; c) seaduse ülimuslikkus. 2. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel erakondadel on rohkem raha, rohkem reklaame); valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisava...
juhtimine Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga. Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine Transport on tarneahela peamine ehk siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Logistika ülesanne on eelpool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
