Argo Pihtjõe VLE-2 Alkoholi ajalugu ja liigitus. Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jook puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonik...
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalist...
Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 0.0% a. Alaeutektoidne 100.0% b. Üleeutektoidne 0.0% c. Eutektoidne 0.0% d. Üleeutektne Score:0 / 5 Küsimus 7 (15 points) Millised väited on õiged terase ja malmi liigituse ning tugevusomaduste kohta? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 33.0% a. Parimate legeerteraste tugevus Rm jääb 1400...1500 MPa juurde 34.0% b Tööriistateraste määravamaks omaduseks on . kõvadus, mis saavutatakse termotöötlusega -40.0% c. Legeerteraste lisandid (keemiline koostis)
1. Kuidas liigitatakse ruumid juhistiku ümbrusolude arvestamiseks? Käärid lk 22 2. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuulub ruum, kus on voolu mittejuhtiv põrand ning lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud? Ohtlik ruum 3. Loetleda eriti ohtlikud ruumid. märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamisruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses);
September on kuu nimetus, mis rahvakalendri kaudu on Mihklikuu. Viis- arvsõna, mis märgistab sõrmede arvu ühel käel. Viis- muusikaline termin, mis tähistab meloodiat ja rütmi. Viis- meetod/abinõude kompleks, eesmärkide saavutamiseks. Liigitamine Mõiste mahuliste iseärasuste esile toomine, võrdlemine. Reegild aitavad tagada liigitamise korrektsuse. Liigitatav- mõiste, mille mahulised iseärasused kuuluvad tulevad võrdlemisele. Liigitatav- liigitu liigituse liikmed. Liigitus- liigituse alus Liigitamise alus on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. Reeglid: 1. Tasakaalureegel- liigituse liikmete mahtude summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga. Nt: liigitame leiba: liigituse liikmed: must, peenleib, rukkileib, täisteraleib, seemneleib, lihaleib, puuviljaleib- liigituse alus leiva pakend, liigitatav leib. Nimetame kuus liiget ja peale seda kirjutame ja teised! Leib kolme liigina: vormi, põranda, koorikleib. Tehnoloogiast lähtuvalt
nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geokompleks (e -susteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt uhesugune
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul).
Kuigi tänapäeval on teadus arenenud, ei ole võimalik leida vastuseid nendele küsimustele. Kui palju on keeli ja nende kõnelejaid Väidetatavalt on keeli umbes 4000-5000 Keelte arv on muutlik 80% keeltest on valdavalt väiksed keeled ( alla 1000 kõneleja) Eesti keel on suur keel! Keelte liigitamine Keelteteaduses kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: · Tüpoloogiline · Geneetiline Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine Otseseid andmeid on vähe. Võrdlev ajalooline meetod. Muutetunnused ja lausestruktuur. Mida kauem aega on möödunud algkeele hargnemisest, seda rohkem muutusi on keeles toimunud. Keelkonnad Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja allrühmadeks. (
märgisüsteem. Keel on infoedastusvahend, suhtlusvahend, mõtlemisvahend, emotsioonide väljendamis vahend. Kui palju on maailmas keeli? Keelte täpset arvu ei tea keegi. Enamik teatmeteoseid väidab, et u 60007000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. Kuidas keeli liigitatakse? Kõnelejate arvu või kultuurilise tähtsuse järgi. Keeleteaduses kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused. Geneetilise liigituse aluseks on keelesugulus. Eesti keel maailma keelte hulgas Eesti keel kuulub soomeugri keelte läänemeresoome allrühma. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastetlühike, pikk ja ülipikk. Eesti keel on kõnelejate arvult kolmas soomeugri keel. Kuidas tekkis keel? Kuidas tekkisid algkeeled, sellele pole lihtne vastata.
iseärasused. Liigitamine on teoreetilisel andmetöötlusel - süstematiseerimisel, võrdlemisel, klassifitseerimisel jne. - sageli kasutatav menetlus. Argimõtlemises üleskerkivate probleemide lahendamisel mõistete mahulist liigendamist esineb suhteliselt harva. Liigitamise käsitlemisel on vajalikud järgmised terminid: liigitatav, liigituse liikmed, liigitamise alus. Liigitatav on mõiste, mille mahulisi iseärasusi avatakse selle allosadeks taandamise teel, viimaseid nimetatakse liigituse 6 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 liikmeteks. Liigitamise aluseks on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. Näit., liigitatav mõiste "raha" jaguneb liigituse liikmeteks "metallraha" ja "paberraha",
jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – jaatav/eitav lause Definitsioon – korrektne/mitte MUNA ON KANA ELU VARANE STAADIUM Dfd: muna Dfn: kana elu varane staadium Liik: muna Sugu: kana elu Liigierisus: varane staadium Liigierisuse olulisus: jah Adekvaatsus: ei Ringi puudumine: jah Selgus: ei Jaatavus: jah Korrektne: ei 1.2. Liigituse analüüsimine, reeglid (4) Liigitatav – mille kohta on loetelu Alus – tunnus, mille põhjal võrreldakse, seda ei tohi muuta Nt kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks (alus muutub). Adekvaatsus – kas kõik objektid on olemas millel see tunnus on või on neid liiga vähe nimetatud Nt. Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks (liiga kitsas, midagi puudu) Liigitus on liiga avar – nt kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks(üleliigne)
Nendele mitmetele erinevatele küsimustele on püütud leida vastuseid mitmete erinevate lähenemisnurkade ning uuringute kaudu. ,,Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus," kirjutab James Stenson oma raamatus ,,Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele". Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine
Nendele mitmetele erinevatele küsimustele on püütud leida vastuseid mitmete erinevate lähenemisnurkade ning uuringute kaudu. „Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus,” kirjutab James Stenson oma raamatus „Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele”. Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine
.........................................................................................8 Konkursiväliste liikumiste allsüsteem.....................................................................................9 Domeeni mudel.........................................................................................................................10 Ülevaatlik domeeni mudel....................................................................................................10 Õppekohtade liigituse domeeni mudel..................................................................................11 RE õppekoha olekudiagramm...............................................................................................12 ...............................................................................................................................................12 Konkursside liigituse domeeni mudel...................................................................................12
ligilahedased voreperioodid, aatomi raadiused. 5. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus. Sulamistemperatuur. Kõvadus. Elastus. Tihedus (density) ...on homogeense aine mass ruumalauhiku kohta. Uhik: kg/m3 Pulbriliste materjalide korral eristatakse: puistetihedus (apparent density)- vabalt puistatud pulbri uhikulise ruumala mass; ja rappetihedus (tap density)- uhikulise ruumalalise mahuga pulbri kaal parast raputamist. Tihedus on metallide uheks liigituse aluseks: Kergmetallid <5000 kg/m³ Raskmetallid >10 000 kg/m³ Keskmetallid =5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur (melting point) ...temperatuur, mil materjal laheb ule tardunud olekust vedelasse (Ts). Vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ulemineku temperatuuri nimetatakse tardumis- voi kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Sulamistemperatuur on metallide uheks liigituse aluseks: Kergsulavad metallid Ts<327 °C Rasksulavad metallid Ts>1539 °C Kesksulavad metallid Ts=327..
Vali üks või enam: a. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) b. kõrglegeerterased (legeerivaid elemente üle 10%) c. legeerterased d. mittelegeerterased Küsimus 17 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on hallmalmide margitähise tähttähis? Vali üks: a. GJM b. GJT c. GJS d. GJL Küsimus 18 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged terase ja malmi liigituse ning tugevusomaduste kohta? Vali üks või enam: a. Tsementiiditavate teraste süsinikusisaldus on 0,05 ... 0,25 % b. Malmid on tugevusomdaustelt paremad, kui terased c. Terased liigitatakse kõige laiemalt kahte suurde gruppi: legeerterased ja madallegeerterased d. Malmide tugevus jääb vahemikku Rm=100...1000 MPa Küsimus 19 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on malmi GJL-350 liik ja omadused? Vali üks: a. hallmalm, Rm=350 N/mm2
võrrelda juba olemasolevatega. Õnneks oli Rootsis mees, kes oli valmis seda looma. Tema nimi oli Carl Linne. Hiljem ka lisandus sellele von Linne. Ta sündis 1707 Lõuna Rootsis, vaesena, kuid toimekana. Koolis oli tüüp nii laisk, et isa võttis ta ägedusehoos koolist ära ja pani kingsepa juurde õpipoisiks. Noor Linne aga ei viitsinud eluaeg saapaid viksida ja seega palus ta uut võimalust. 1730ndtel hakkas ta suurt huvi tundma looduse vastu ja nii koostas ta oma kuulsa liigituse süsteemi, jagades loomad ja taimed järgmiselt alarühmadesse: domeen, riik, hõimkond, alamhõimkond, klass, selts, perekond ja liik. Linne oli paras kiidukukk, sest vabalajal koostas ta tihti pikkasid kiidukõnesid. Mõned read nendest olid: " suuremat botaanikut ega zooloogi pole eales sündinud" ja et tema liigitus süsteem "on suurim teadussaavutus". Võibolla mõtlete, kust tulid tal ideed kõikide liikide kirjelduseks. Linne teine rabav joon oli alaline, vahel
3. Kunsti tunnused (5)? Idee, mäng, eneseväljendus, tõetunnetus, kommunikatiivsus 4. Mis või kes on ART WORLD ? Art world on inimeste ja asutuste võrk, mis tegeleb kunstiga 5. Kunsti olemus on (4)? Tõde tunnetada, kunst on eneseväljendus, uue maailma loomine, kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? Elitaarkunst on eksperimenteeriv kunst 7. Massikunst ? Massikunst on suurele inimhulgale orienteeritud teosed 8. Avangardism ? Kunstiteos on märk + kontekst 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? Nägemisega vastuvõetavad kunstid: arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst Kuulmisega vastuvõetavad kunstid: kirjandus ja muusika Mitme meelega vastuvõetavad kunstid: teater 10. Kunstiliigid (15)? Arhitektuur, skulptuur, maalikunst, graafika, tarbekunst, dekoratiivkunst, disain, kirjandus, muusika, teater, koreograafia, fotograafia, filmikunst, televisioon, tsirkus 11. Mis on kunstiteos ? Kunstiteos on tehisprojekt 12. Mis on stiil ?
saavutanud aastate jooksul populaarsuse paljudes telejaamades üle maailma. Teleprogrammi võib jagada faktidel põhinevateks ja väljamõeldud lugudeks. Dokumentaalsed ehk faktidel põhinevad saated on tõsielufilmid ja tõsieluline teleajakirjandus: uudised,reportaazid jm tõsielusaated. Siia kuuluvad ka dokumentaalsed saatesarjad. Teleprogrammi väljamõeldud osa moodustavad mängufilmid, multifilmid, sarifilmid, telelavastused jms. On aga selliseidki saateid, mida ei mahuta eelnimetatud liigituse alla: näiteks kultuurisaated või lastesaated on sisult teadmisi pakkuvad suunitluselt harivad, vormilt rohkem või vähem meelelahutuslikud. Televisioon jaguneb: Teleuudis- toetub faktidele ja sündmustele, mis on aset leidnud viimase ööpäeva jooksul. Sari Ajakiri-saatesari, mida näidatakse kord nädalas. Eesmärk on meelt lahutada ja teavet pakkuda. Vestlussaade- saade,kus arutatakse mingil teemal Telemäng- saade, kus konkureerivad võistlejad oskuste, teadmiste,
Poola põllumajandus Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Riigi pindala on 313 000 km² ning elanike arv on 38,1 miljonit 2006 aasta seisuga. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Poola asub Euroopa keskosas ning kuulub mõõduka parasvöötme alla. Haritava maa osatähtsus Poolas on 40% ning põllumajanduse protsent sisemajanduse kogutoodangust on 4,8%.
võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimendavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemiseks ja teiste pillide või laulu saateks. See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teisaldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga, on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver kordofonide hulka. Pianiino Pianiino on kompaktne, sest selle kõlakast ja keeled asuvad vertikaalselt, kusjuures klaviatuur asub keelte suhtes keskel ja haamrikesed löövad keeli horisontaalselt. Tiibklaveril lööb aga haamrike keelt altpoolt ja langeb seejärel gravitatsiooni mõjul alla tagasi. Seetõttu on tiibklaver pianiinost tundlikum ja annab mängijale suurema kontrolli pilli üle. Siiski,
Kultus (ld cultus – harimine) – toimingute ehk riituste sooritamine talitustega - austamine - kummardamine - teenimine Ohver (ld offere – annetama) Jaotus tekke alusel: Esimese astme ohver: inimohver Teise astme ohver (asendusohver) (Loom, taim, vääriskivi, väärismetall jne) Kolmanda astme ohver – sümbolohver (Lõhnaaine, lilled, toiduained jne) Neljanda astme ohver - raha Viies - sümboli sümbol ohvriraha - hiinlased) Jaotus liigituse alusel: Anniohver - (ld do ut des - annan, et sa annaksid) Lepitusohver (nt patuoinas) Kommuniooniohver ehk ühendusohver (nt Püha Õhtusöömaaeg) 7. Pühad isikud Šamaan (evengi k – teadja) loodusrahvaste vahendaja siin- ja sealpoolsuse vahel (ld) Pontifex Maximus - Suurim Sillaehitaja, rooma ülempreester Rex (ld) kuningas Dux (ld) väejuht Noviits (ld novus – uus), postulant (ld postulans – taotleja) Preester (kr presbyteros – vanem) pühitsetud
· Õppimise sisule keskendunud uuringud mitmes valdkonnas (majandus, matemaatika, füüsika, tervisekasvatus jt.) · Inimeste käsitused erinevate nähtuste kohta (poliitiline võim, laste mäng, surm, kaardi lugemine jpt.) Uuringu käik Uurijal tekib huvi mingi nähtuse või mõiste vastu, mille kohta näib olevat hämmastavalt palju erinevaid arusaamu. Uurija tutvub vastava mõistega teoreetiliselt ning teeb erinevatest seisukohtadest esialgse liigituse. Uurija intervjueerib erinevaid isikuid, et selgitada nende arusaamu vastavast mõistest. Uurija liigendab käsitused, moodustades erinevad tähendusklassid. Käsituste seletamiseks kasutab uurija nende ühendamist kõrgema taseme tähendusklassideks. Sandbergi ja Samuelssoni uuring Uuriti erinevaid variante eelkooliõpetaja mängu teadlikkuse kohta. Lisaks uuriti, milliseid mänge mäletavad õpetajad oma lapsepõlvest ja kuidas nad tajuvad tänapäeva laste mängu.
(Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre b) Lõuna-Eesti murderühm- Murded: Mulgi murre; Tartu murre; Võru murre c) Ranniku murderühm Murrak põhineb mingil murdel, kuid erineb sellest natukene kihelkonniti. 9) Sotsiaalsemurde mõiste (släng) Släng- Mingi rühma või ühiskonnaklassi keelekasutus. 10) Maailma keelte liigituse alused Maailma keeli liigitatakse I) Genealoogoliline liigutus- Liigitus on keelesuguluse alusel keelkondadeks. Kujunes 18.saj lõpus. Kasutab võrdlev-ajaloolist meetodit. II) Tüpoloogiline liigitus- Liigitus keele grammatika alusel. 1) Aglutinatiivsed- vormid saadakse tunnuste ja lõppude liitmise teel (Soome-Ugri) 2) Flektiivsed- sõnades muutuvad tüved (Indoeuroopa)
omavahel. Sprachbund ehk keeleliit kus keelekontakti mõjul on tekkinud sarnaste joontega keeled. Substraatkeel Välja surnud keel mis on jätnud jälje nende kõnelevate inimeste uue keele grammatikasse ja sõnavarasse. Linqua franca Keel mida erikeele kõnelejad kasutavad omavahel suhtlemiseks. (Pole emakeel neil) Tüpoloogiline Liigitus mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Genealoogiline - Liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Keeltearvu hinnangulisus Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud
suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meetodit. Võrdlev- ajaloolise meetodi puhul võrreldakse erinevate keelte samatähenduslikke sõnu. See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure
18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid.1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan.1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika. · Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C · Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks. Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi. Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%.Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid
Kunsti tunnused (5)? 1. IDEE 2. MÄNG 3. ENESEVÄLJENDUS 4. TÕETUNNETUS 5.KOMMUNIKATIIVSUS 4. Mis või kes on ART WORLD ? inimeste ja asutuste võrk, kes tegelevad kunstiga,kujundavad arvamust. 5. Kunsti olemus on (4)? 1. Tõde tunnetada 2. Kunst on eneseväljendus 3. Uue maailma loomine 4. Kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? eksperimenteeriv; kolleegidele tehtud kunst. 7. Massikunst ? suurele inimhulgale orienteeritud teosed. 8. Avangardism ? kunstiteos on märk + kontekst. 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? 1. Nägemisega vastuvõetavad kunstid:ARHITEKTUUR,KUJUTAV KUNST, TARBEKUNST 2. Kuulmisega vastuvõetavad kunstid:KIRJANDUS, MUUSIKA 3. Mitme meelega vastuvõetavad kunstid:TEATER 10. Kunstiliigid (15)? 1. ARHITEKTUUR 2. SKULPTUUR 3. MAALIKUNST 4. GRAAFIKA 5. TARBEKUNST 6. DEKORATIIVKUNST 7. DISAIN (tööstuskunst) 8. KIRJANDUS 9. MUUSIKA 10. TEATER 11. KOREOGRAAFIA (ballett) 12. FOTOGRAAFIA 13. FILMIKUNST 14. TELEVISIOON 15. TSIRKUS 11. Mis on kunstiteos
Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad. VALMISTAMINE Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsimine 1. 2. 3. 4. 5. KERAAMIKA LIIGITAMINE Põletustemperatuuride põhjal Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks. Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi. Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille
Piimatooted · täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid ja stimuleerib nende omastamist teistest toiduainetest. · Piimas on keskmiselt vett 87,5%, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. · Rasva on lehmapiimas 2-6 % · Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid · Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. · Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees · Kuumutamisel üle 100 kraadi omandab ta pruunika värvuse ning 170-180 kraadi juures laktoos karamellistub. · Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut · Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca. · Mikroelementidest sisaldab piimvaske, koobaltit, joodi jt... · Piima koostis muutub aastaringselt · Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine · Suvel rasvasisaldus suurem kui ta...
1.Elusorganismide liigitus:*bakterid *protistid *taimed *loomad *seened. Inimene kuulub loomariiki. Liigituse aluseks on rakuline ehitus 2.Inimese & looma sarnasused/erinevused. S:*rakuline ehitus *samasugused koed *paljunemisviis *ainevahetusprotsessid E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga...
Elanike arv: 742,5 miljonit (2013) Piirkond: 10 180 000 km 56 riiki kuulub alale 28 on liidus RO liigituse jrgi jagatakse Euroopa neljaks regiooniks. Nad on Phja-, Lne-, Ida- ja Luna-Euroopa. Kesk-Euroopa RO liigituses puudub. Euroopa tsivilisatsiooni tunnused tnapeval: isikuvabadus inimeste vrdsus igusemistmisel (vrdiguslikus) eraomand turumajandus rahva suvernsus demokraatia usk inimmistusesse Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Kpros, Leedu, Luksemburg, Lti,
Keraamilised materjalid ja nende omadused Kanalisatsiooni ja drenaazitorud toodetakse raskelt sulavatest savidest poolkuival menetlusel Kanalisatsioonitorud glasuuritakse seest ja väljas Torude läbimõõt 150-160 mm, pikkus 600-1000 mm . Drenaazitorud pikkus 1/3 m, läbimõõt 50-200 mm Sanitaartehniline keraamika Sanitaarkeraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid , kaoliin ,kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted ,kas sanitaarkeraamilisest fajansist , poolportselanist või portselanist Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi, millesse imendub osa veest Glasuuritakse Põletatakse Tooted: kraanikausid, vannid, WC-potid ahjupotid valmistatakse puhtamatest savidest esikülg glasuurita või glasuurimata ühendatakse omavahel plekkklambritega ahjupotid õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga põletamata tehiskivid põletamata tehiskivide hulka ku...
Näiteks valmistati toitu, töödeldi loomanahku, kääritati marjadest veini ja veinist äädiakt, pressiti seemnetest õli ning saadi taimedest värvaineid. Taime- ja loomariigi põhjalikum uurimine algas 18. sajandil, sest siis tunti rohkem orgaanilisi aineid ja leiti ka sobivamad meetodid, kuidas nende ainetega töötada ning neid lähemalt uurida. Kuid juba enne 18.sajandit oli tehtud mitmeid katseid liigitada aineid mineraalseteks ja orgaanilisteks. Esimsese sellise liigituse autoriks loetakse Abu Bakr ar-Razidi. Rootsi keemiku J.Berzeliuse ettepanekul hakati 1808. aastast alates orgaanilisi ühendeid käsitlevat keemiat nimetama orgaaniliseks keemiaks. Berzeliusel ilmus õpik, mille ühes peatükis räägis ta orgaanilisest keemiast. Selles propageeris Berzelius sel ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu (vis
Lepp - Klassiunnus: puu; liigi erisuse tunnus: heitlehiste lehtpuude perekonnast, kaseliste sugukonnast. Deskripteerimine on vabas vormis mõiste sisu edastamine. demonstreerimine - meeleliselt tajutaval viisil mõiste tähenduse esitamine. kirjeldus võrdlus iseloomus - Liigitaminie Liigitamine võimaldab mõisteid võrrelda, nende mahtude osas. Mõisted: Liigitatav - selle tulemusena saadakse liigituse liikmed, liigituse aluseks on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. 1. Reegel nõuab seda, et liigitus peab olema tasakaalus. Liigituse liikmete mahtude summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga. Peame kõik leiva liigid ütlema (meil poes on näiteks 47 leiva liiki). Leib: must leib, peenleib, rukkileib, täisteraleib, rosinaleib, küüslauguleib ja teised. Selline on korrektne liigitus, kui kõiki 47 ei tea. Teine liigitamise võimalus: leib: vormileib ja põrandaleib.
Näide: SAE 10W40 10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W 40 - kõrgel temperatuuril käitub õli nagu suveõli SAE 40 Enim kasutatavad õlid on: 5W30; 5W40; 10W40; 15W40. Täissünteetilised õlid 0W30; 0W40; 5W40. Erinevate õlide sobivust teatud välistemperatuuri vahemikus iseloomustab järgmine tabel: ( vt.Tabel 2) Mootoriõlide kvaliteedi klassifikatsioonid Mootoriõlisid ei liigitata keemilise koostise järgi, vaid liigituse aluseks on see, kuidas nad käituvad testimisel katsemootorites ( inglise k. "Performance" ). Kasutatakse nii sõidukimootoreid kui ka erilisi 1-silindrilisi katsemootoreid. Pärast testimise läbimist mootorid osandatakse ja uuritakse tähtsamate osade (kolvid, silindri peegelpind, laagrid, klapi ajam jne.) kulumist, sadestuste tekkimist jms. Laboratooriumis analüüsitakse õli viskoossuse muutusi ja tema vananemist. API klassifikatsioon Loodud järgmiste organisatsioonide koostöös:
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
toimunud nii meeletu ja karistav käitumine on mitte koduse söömaaja ning Mari pingutuste rikkumise, vaid just tema püha raamatu mäherdamise pärast. Piibli lugemisega suurendas Andres enda õigust, ta tundis end teades pühakirja võimukamana ning kõik tema ümber kaotasid oma õiguse, nemad pidid teda kartma ja armastama, kuid Andresel ei olnud tarvis neid karta ja sellepärast polnud temal ka nende vastu armastust. Raamat on väga õpetlik, ning auga välja teeninud keerulise liigituse ``psühholoogiline romaan``. Raamatu kirju sündmustiku ja tegelastiku tõttu leiab igaüks endale tuttavaid probleeme või inimesi, ning suudab enda jaoks tõe välja juurida. Tammsaare ongi justkui psühholoog, kes aitab leida lahendusi, või näitab olukordi teisest perspektiivist, kuid samas jätab osavalt enda tahaplaanile. Teose ``Tõde ja õigus`` I osa ongi selle geniaalse psühholoogi tabav väljaanne, mis oma näilise kerguse, kuid tegeliku piiritu sügavusega on sobilik igaühele.
Protsent vastus vastus 0.0% a. Alaeutektoidne 100.0% b. Üleeutektoidne 0.0% c. Eutektoidne 0.0% d. Üleeutektne Score: 0/5 Küsimus 7 (15 points) Millised väited on õiged terase ja malmi liigituse ning tugevusomaduste kohta? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. Malmide tugevus jääb vahemikku Rm=100...1000 MPa -50.0% b. Malmid on tugevusomdaustelt paremad,
Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Bangladesh 2. Bhutan 3. India 4. Maldiivid 5. Nepal 6. Pakistan 7. Sri Lanka ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Aasiasse: · Afganistan · Bangladesh · Bhutan · India · Iraan · Maldiivid · Nepal · Pakistan · Sri Lanka *Afganistan* Afganistani islamiriik Riigikord: vabariik Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2 Rahvaarv: 25 800 000 Rahvastiku tihedus: 40 inimest/km2 Riigikeel: pustu keel, dari keel Rahvuspüha: 18. august (iseseisvuspäev, 1919) Linnaelanikke: 20 % Keskmine eluiga: 45 aastat
hooldamine ning remont. Paljud arvutitehnikud pakuvad ka kasutajatuge ning aitavad töökohal tehnikaga seotud muudatuste puhul inimestel kohanduda. Tegelikkuses varieeruvad arvutitehniku tööülesanded tohutult olenevalt kus ta töötab ning tema kogemustest ja kvalifikatsioonist. Heade kogemustega ja haridusega arvutitehnik võib olla täiesti näiteks ettevõttete tehnoloogiaosakonna nõustajaks. Arvestades põhilisi tööülesandeid, saab välja tuua arvutitehnikute üleüldise liigituse. Tuleb arvestada, et tegelikkuses võib antud ametikohal töötav inimene kokku puutuda neist kõigiga. Parandustehnik – Tegeleb tehnika riistvaraliste vigade tuvastamise ja parandamisega. Leiab kiirelt vea ning parandab selle vastavalt ohutusnõuetele. Komponentide väljavahetamisel oskab teha pakkumise kliendile, mis on optimaalne või sellele lähedal. Parandustehnik peab olema tuttav ka tarkvaraga, kuna paljud vead, mida kliendid võivad pidada riistvaralisteks vigadeks, võivad olla
Erinevad elemendid peavad olema teatud viisil seotud. · Mida organiseeritum on süsteem, seda raskem on seda väljastpoolt mõjutada. · Õigus on päris hästi organiseeritud süsteem. Juriidiline fakt · Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mille seadusandja valib tegelikkusest välja ning paneb seaduses kirja hüpoteesis õigusliku faktina ning seob õiguslikud tagajärjed nendega. · Liigitus: igasuguse liigituse juures on oluline ära tabada liigituse alus. Õigusriik · Õigusriik on pigem idee riigist. · Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. · Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. · Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. · Ühes käes võim ja jõud(mõõk), teises käes õiglus.
KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKSE HUVITATUD; MEELDEJÄTMINE: KERGEM INIMESTELE, KEDA VASTAV KÄITUMISVIIS KÖIDAB; REPRODUTSEERIMINE E. TAASTAMINE: UUE KÄITUMISVIISI PRAKTISEERIMINE; MOTIVATSIOON: MUDELIT JÄLJENDATAKSE SIIS, KUI VÕIB EELDADA, ET SELLELE JÄRGNEB TASU (TEISTE- VÕI ENESEPOOLNE KINNITUS). MIS HÕLBUSTAB MEELDEJÄTMIST? KORDAMINE JA MATERJALI KORRASTATUS
1. Ioonside - Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis neid koos hoiab. Näiteks NaCl-s Na on ära andnud oma välise elektroni Cl-le. Kovalentne ehk homeopolaarne side - Kummaltki ühinevalt aatomilt ühistatakse üks elektron vastasspinnidega elektronpaaridest. Näiteks H2 moodustamisel ühistatakse kummagi aatomi 2 elektroni. 2. Metalli aatomis on kõrgeimal hõivatud energiatasemel ainult üks elektron. Tõrjutusprintsiip lubab tsooni igale alatasemele asuda kahel vastassuunaliste spinnidega elektronil, seetõttu jääb kõrgeim hõivatud tsoon pooleni täidetuks. Selle tsooni elektronid moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi. 3. Kristallis olevate aatomite elektronkatete väliselektronide tasemed paisutab aaatomite elektriline vastastikõju laiadeks energiatsoonideks. Kehtima jääb energia miinimumprintsiip koos Pauli tõrjutusprintsiibiga. 4. Keelutsoon - Vahemik, milles elektronid ei saa omandada energiad nende laineomaduste...
Olen alati tugevam olnud jutustavates ainetes ning tagasihoidlikum reaalainetes ehk nagu rahvasuu armastab öelda: olen pikemate juhtmetega tavapärasest õppijast. Samas suudan üsna hästi meelde jätta visuaalseid jooniseid, skeeme ja graafikuid (verbaliseerija). Näen paljusid asju piltidena seega kasutan oma aju visuaalset osa. (testi tulemusel). Minule on oluline õppida vaikuses ja puhtas keskkonnas. Mõttetegevuse liigituse alusel olen pigem ettevaatlik õppija e kontrollin alati püstitatud hüpoteesi ja selle paika panemist ning tihti süvenen teisejärgulistesse detailidesse. Tajutüübilt/testide järgi olen visuaalne õppija, mulle meeldib läbi näidete infot vastu võtta. Õpiharjumused, testimise tulemusel on mul üsna tagasihoidlikud, sest pean oma koormust õppima rohkem planeerima, lisaks olen sunnitud tänu tööle õppima õhtusel ajal väsinud keha ja peaga
Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktidesse, vanadele laadaplatsidele, kirikuelu keskuste juurde ja linnuste juurde. Sellepärast, et nendes kohtades sai kaupa kergemini turustada või hõlpsalt toorainet hankida. Traditsioonilise ettekujutuse järgi oli linnade tekke eelduseks toidu ülejääk põlluharimisest linna lähedal ja tundub olevat selge, et esimesed linnad tekkisid jõgede lähedal, kus sai põlde niisutada. 2.Kuidas liigitatakse tänapäeval asulaid? Mis on selle liigituse aluseks? Tänapäeval liigitatakse asulaid suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. 3.Linnastumise erinevused kõrgelt arenenud ja vähemarenenud riikides? Arenenud riikides kasvavad linnad vaeste maaelanike arvelt, neil ei piisa raha isegi esmavajaliku taristu loomiseks või sellega liitumiseks. Äsja maalt linnad kolinud töötud ja rahatud inimesed asuvad elama slummidesse, sageli võivad seal olla elutingimused halvemad kui inimese eelmises elukohas
Sulami tugevusomadused saavutatakse peamiselt termotöötluse teel. Samas on duralumiiniumsulamite termotöötlus oma põhimõtte poolest erinev terase termotöötlusest. Mitterauasulamid jaotatakse, lähtudes toodete valmistamisviisist, deformeeritavaiks (survetöödeldavaiks) ja valusulameiks, termotöötluse järgi aga termotöödeldavaiks (vanandatavaiks) ja mittetermotöödeldavaiks (mittevanandatavaiks). Alumiiniumisulamite liigituse alusek on Al ja nende põhilisandite faasidiagrammid (joonis 1.1). Joonis 1.1 Mitterauasulamite liigitus töödeldavuse järgi (faasidiagrammi alusel) Termotöötluse tulemusena tekib struktuuri dispersne kõvafaas leiab aset tugevnemine/kõvenemine. Dispersioonkõvendamine on protsess, mille käigus materjali tugevus suureneb termotöötluse tulemusena tekkinud üleküllastunud ühefaasilisest struktuurist väga peenikeste uue faasi osakeste tekkimisel
2. Glükoosi füüsikalised ja keemilised omadused. Osata kirjutada : a)fotosünteesi võrrandit, b)glükoosi oksüdatsioonireaktsiooni, c)glükoosi käärimise võrrandit Füüsikalised omadused: tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, magusa maitsega. Keemilised omadused: hüdrolüüsuvad. (reaktsioon veega) a) CO2+H2O=O2+C6H12O6 b) c) C6H12O6=2CO2+2CH3CH2OH 3. Mis on sahhariidid ja kuidas neid liigitatakse. Osata tuua ka näiteid liigituse kohta. Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid
5. Definitsioon peab olema jaatav. ! ! viga: Inimene pole kana. ! 2/14 6. LIIGITAMINE – SELLE REEGLID JA VEAD. Liigitus jaotab termini mahtu. Klassifitseerimine tähendab kindlate tunnuste alusel liigitust või rühmitamist. Terminit, mille mahtu liigitatakse, nimetatakse liigitatavaks, termineid, mis liigitamisel saadakse, nimetatakse liigituse liikmeteks ja liigituse alus on tunnus, mida ühed liigid omavad ja teised mitte. Reeglid 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. (tunnus ei tohi muutuda – viga: kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks) 2. Liigitus peab olema adekvaatne. (liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga – viga1: kalad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks;; viga2: kellad jagunevad käekelladeks ja seinakelladeks
5. Definitsioon peab olema jaatav. ! ! viga: Inimene pole kana. ! 2/14 6. LIIGITAMINE SELLE REEGLID JA VEAD. Liigitus jaotab termini mahtu. Klassifitseerimine tähendab kindlate tunnuste alusel liigitust või rühmitamist. Terminit, mille mahtu liigitatakse, nimetatakse liigitatavaks, termineid, mis liigitamisel saadakse, nimetatakse liigituse liikmeteks ja liigituse alus on tunnus, mida ühed liigid omavad ja teised mitte. Reeglid 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. (tunnus ei tohi muutuda viga: kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks) 2. Liigitus peab olema adekvaatne. (liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga viga1: kalad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks;; viga2: kellad jagunevad käekelladeks ja seinakelladeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
