Seda korda hoiavad tasakaalus yin ja yang. Kaks pidevalt muutuvat ja teineteises toimivat väge, mis annavad korra kogu elule. Taoism on hiinlaste usund. Seda järgivad hiinlaste kogukonnad kõikjal maailmas. Taoistlik mõtlemine, kirjandus ja filosoofia on aga muutunud populaarseks ka mittehiinlaste seas. Olulisemad palverändurite sihtpunktid on viis taoismiga seotud mäge. Taoistidel on palju tekste. Üks tähtsamaid on luule- ja filosoofiateos ''Dao Dejing'' (autor Laozid) Budism Budistid järgivad Siddharta Gautama Buddha õpetust. Buddha elas India põhjaosas 6.-5.saj eKr. Ta pühendas aastaid otsingutele et mõista mis on kannatuste põhjuseks ja kuidas sellest vabaneda, kuni jõudis lõpuks virgumiseni. Budistid usuvad et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Buddha õpetas kuidas selles ringist vabaneda ning jõuda nirvaanasse. Budistid püüavad
Ta kasvas üles toredas palees, aga kui ta nägi, et paljud inimesed kannatavad vanaduse ja haiguste tõttu, loobus ta oma varandusest ja läks rändama. Viimaks istus ta maha suure puu alla ja püüdis otsusele jõuda, mis on tõeliselt tähtis ja mis on tõde. Siis hakkas ta teistele oma õpetust kuulutama. Oma tõeotsingutel loobus Buddha kõikidest kehalistest naudingutest. Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Öeldakse koguni, et ükski inimene ei ole neid kõiki läbi lugenud. Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab öelda, et ta on budist. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nim safraniks. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse kausitäis riisi võib olla terve päeva toit.
ja munka. Olles varjus aastaid, juhtus ta siiski nägema maailma viletsamat poolt ning ta saadeti munga poolt mediteerima ja paastuma. Ta mediteeris seni kuni saavutas kirgastuse ja 2 viimaks nägi ka eelmiseid elusid. Peale seda sai temast Buddha ning paastumise lõpetades asus ta otsingutele maailmas üksinda. Peale seda hakkas ta teisi õpetama ringi rännates. Uskumused Budistid elavad üldiselt 8-astmelise trepi põhimõttel, mis viib kirgastuseni. Nendeks astmeteks on: 1. Õige arusaam, 2. Õige kavatsus kannatada eesmärgi täitmiseni, 3. Õige jutt (kõik kuulujutud, tühjad sõnad on keelatud), 4. Õige tegu ( tuleb lähtuda sellest, mis on õige ja mis vale), 5. Õige eluviis ( ei pea ametit, mis kahjustaks loomi või põhjustaks verevalamist), 6. Õige püüdlemine ( kindel meeleolu, tuleb vältida kahjulikke mõtteid), 7.
kui mahajaana õpetuse. Tiibetlased olid viimane Aasia rahvas, kelle juurde India misjonärid jõudsid. Keskvõimu toel toimus tiibetlaste pööramine suhteliselt kiiresti ja põhjalikult. Buddha õpetus Neli õilsat tõde Buddha õpetas oma järgijatele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde: · Miski selles maailmas ei kesta igavesti. Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas. Budistid kasutavad elu ebatäiuslikkuse kohta sõna 'dukha' (rahutus, kannatus). * Vesiroos, mille juured on mudas, avab päikesele oma puhta valge õie. See võrdlus aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole.
Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha tähendab ka "valgustatu", st inimene, kes on mõistnud elu tõde ja on võimeline aitama inimkonda. Budistid arvavad, et ajaloos on olnud teisigi inimesi nagu Siddhartha ning neid tuleb veelgi. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju.
Buddha ehk Nõndakäinu on "sügav, mõõtmatu ja mõistetamatu". Buddha surres tema keha laguneb ja muutub nähtamatuks jumalatele ja inimestele. Ometi ei saa öelda, et teda poleks olemas pärast seda. Nii ei ole ka budistidel püha olendit, keda nad nimetaksid Jumalaks, kuid nad usuvad millessegi, mis "pole loodud, on ajatu ja kujutu". Kuna nad ei usu Jumalat, ei loe nad ka palveid Jumalale. Mõned budistid siiski palvetavad Buddha vaimu poole, mis on, nagu nad usuvad, meis kõigis. Nt. kaunistavad Katmandus Nepaalis budistide pühamut lipud, mis tuules lehvides kinnitavad uskumust, et on midagi nähtamatut, mis mõjutab nähtavat maailma. Buddha õpetus Neli õilsat tõde Buddha õpetas oma järgijatele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde: · Miski selles maailmas ei kesta igavesti. Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas
Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad
Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi*. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks.
aedviljad. 1. Usk Jaapanis Jaapanis on kaks usku: sintoism ja budism. Peale nende tunnistatakse Jaapanis ka ristiusku (umbes 4% rahvastikust) ja mitut muud usundit (18%). Riigi usku neil ei ole (mõnel riigil on oma usk). Budism- budism on religioon, mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on maailmas hinnangute kohaselt kokku umbes 350 miljonit budisti. Budismi rajas Siddharta Gautama nimeline prints Kirde-Indias. Budistid usuvad reinkarnatsiooni ehk järjest uutesse sündimistesse kuni lõpuks jõutakse nirvaanasse. Iga uue elu vorm sõltub sellest, kuidas olend eelmises elus on käitunud. Inimene võis eelmises elus olla loom, mees võis olla naine, seda nimetatakse nende karmaks. Buddha (see kellesse budistid usuvad) õpetused rajanevad neljale õilsale tõele. Need väidavad, et igasugust kannatust põhjustab kiindumus materiaalsesse maailma. Budistid
Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Karma seadus ja kannatuse probleem. Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Budistid usuvad, et kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma füüsilisi ja vaimseid omadusi pärilikkuse või keskkonna süüks, sest inimene ise on määranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste vanemate lapseks ta sünnib. Buddha õpetab, et alles siis, kui karma seaduse õiglus on tingimusteta aktsepteeritud, võib inimene teadlikult enda muutmist alustada. Pöördumine valgustuse teele algab iseenda ja oma
Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. *Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad
filosoofilised kirjutised) Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine Jaapanis vanim budistlik traditsioon zen budism, levinu ka Läänemaades ("sõnad on ainult asjade pealispind") Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused ("Tiibeti surnute raamat") Vt Õp Budistlikud pidustused on enamalt seotud Buddha elu ja tegevusega Budistid panevad väga olulisele kohale kaastunde, alkoholi ja teiste mürkide tarbimisest hoidutakse, budistid on taimetoitlased Budismi probleemistik dalai laama, Tiibet Rajajaks Vardhamana Mahavira sündis 540 eKr, 72 aastaselt saavutas moksa Karma seadus valitseb Moksasse saab ainult materiaalsetest soovidest vabanemise kaudu Tsükliline ajaloo käsitlus, maailm on igaveses tõusus ja languses Igal ajastul on 24 suurt õpetajat, keda nad nimetavad thintarkara'ks
rohkem reisima, väärtushinnangud viidi ühtsele tasandile. Kui in olid paiksed, siis neil polnud vaja teist süsteemi; pealinnas pidid nad aga leidma uue viisi (kohalik jumal enam ei aidanud). Hakkasid lokkama uued kultuurid, liikumised. Nt roheline tõuk. Koolkonnad. Inimese teod määravad ära, millised saavad olema ümbersünnid ja millised mitte. Esialgsed jutustajad kasutavad vana usu elemente. Tervise tagasi andmiste lood. Budistid pole alati olnud rahumeelsed. Poliitiline enesekehtestamine. Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on
detsember 1971. Lipp on horisontaalsete väljadega trikoloor, rohe-valge-must. Kanga vardapoolsele küljele on lisatud vertikaalne punane laid. Riigikord Araabia Ühendemiraatides elab 4 975 593 inimest (2010. aasta seisuga). 2008. aasta seisuga elab 78% elanikkonnast linnades. Kultuur ja religioon Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam.2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Rahva muusika Täname kuulamast ja vaatamast
inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti kuningaseisusest, jäi ratas sümboliseerima tema vaimset autoriteeti ning hiljem Buddha õpetust. Buddha esimest jutlust nimetati "Dharmaratta (seadmuseratta) esimeseks pöörlemapanekuks." Budismi sümbolina kujutatakse sageli kaheksa kodaraga ratast, mis
erisuhtes. Pühakiri on piibel. Kristlased on veendunud, et usk Jeesusse ja tema õpetusse taastab osaduse Jumalaga ja annab lootuse igavesele elule jumalariigis. Iga pühapäev käiakse kirikus. Tekkis 1 saj. pKr, looja Jeesus(+muud inimesed). Islam tähendab rahu või alistumist ning moslem on see, kes alistub Jumalale. Moslemid usuvad, et alistudes Jumala tahtele, on neil võimalik leida rahu endas ja kõigi inimeste vahel. Pühakiri on Koraan. Looja on prohvet Muhamed (7.saj.) Budism Budistid järgiva Siddhartha Gautama Buddha õpetust. Tekkis 6.-5. Saj eKr. Usuvad, et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Pühakirjad on kogumikus ,,Tipitaka" ja sellele lisanduvad mahajaana suutrad. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Karma loomine on oluline. milline on riigi ja religiooni suhe
2,4 % monid, 2,2 % tsinid, 1,4 % katsinid ja muud etnosed; peale selle on 1...2 % hiinlased ja 1 % indialased. Myanmari RKP inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 USA dollarit. Kaks kolmandikku töötajatest on tegev põllumajanduses.Myanmari idaosa Laose ja Tai piiri ääres on osa Kuldsest Kolmnurgast. Seal kasvatatakse unimagunat ja toodetakse sellest heroiini Usund Üheksa inimest kümnest selles riigis on budistid Myanmar esindab theravaada budismikoolkonda Usk on nii elus kui olla saab ning inimeste kõik toimetused ja mõtted on sellest läbi imbunud Pilte
UUURIMISTÖÖ Austraalia Austraalia üldinfo: · Lipp: · Vapp: · Pindala: 7 682 300 km2 · Rahvaarv: 19,5 miljonit · Inimesed: 94% Euroopa päritolu, 4% Aasia päritolu, 1,5% aborigeenid · Religioon: 75% kristlased, 1% moslemid, 1% budistid, 0,5% juudid · Pealinn :Canberra (313 000 elanikku) · Valitsus: Suurbritannia Ühenduse sõltumatu liige · Haldusjaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumit Turism riigis : · Alates1970.aastateston Austraaliaturisminäitajadpidevalt tõusnud. · 2003.aastalkülastasriiki 4,35miljonit turisti. · Külastajatepeamisedsihtkohadon lisaksSydneyleka aborigeenidepühamägiUluru (AyersRock) ja Kakadu- rahvuspark
Ülevaade Araabia Ühendemiraadid asub LääneAasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja SaudiAraabia vahel. Geograafia Abu Dhabi emiraat `Ajmni emiraat Dubai emiraat AlFujayrah' emiraat Ra's alKhaymah' emiraat AshShriqah' emiraat Umm alQaywayni emiraat Emiraadid Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam. 2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Religioon Islamile omane riietus ei ole kohustuslik, kuid paljud mehed eelistavad kanda puuvillast maani valget särki (thawb,) ja naised musta riietust, mis katab enamuse kehast (abaya). Riideid vahetatakse sageli, sest puhtust peetakse väga oluliseks. Noored kannavad üha enam läänelikku riietust, kuid naised püüavad ka läänelikus riietuses konservatiivseteks jääda. Riietus Enne 1960ndat aastat koosnes toit peamiselt kalast, riisist, leivast, datlitest,
rikka ja luksusliku elu ning läks otsima vastust küsimusele, kuidas ületada inimlikke kannatusi. Tema otsingud lõppesid, kui ta sai transtsendentse religioosse kogemuse osaliseks. Pärast seda hakati teda nimetama Buddhaks, ,,virgunuks", ja kogu ülejäänud elu pühendas ta teiste juhendamisele ja õpetamisele. Budism levis laialdaselt, eriti Ida- ja Kagu-Aasia riikides. Mõningates riikides, näiteks Tais, on see riigireligioon (95% elanikest on budistid) ja teadmiste omandamine budismist kuulub igaühe hariduse juurde. Hiljuti on budism hakanud ka Läänes levima ja praegu on juba üsna palju budiste nii Euroopas kui ka USA-s. Levides on budism muutunud ja kohanenud, nii et nüüd on kaks väga erinevat budismi koolkonda vanem theravaada ja hilisem mahajaana, viimasel on endal mitmeid eri vorme. Selle tulemusena on tänapäeva budism väga mitmekesine ja erinevused eri vormide vahel võivad olla suured. Näiteks theravaada budismil ei ole
paberid, kullapritsmed jms). · Eelistati kirjakunsti · Kaligraafias on visuaalse ilu hieroglüüfid ühendamist enamasti kaunisisuliste nelinurksed, selged luuletustega, et ja korrapärastes pakkuda naudingut ridades. nii silmadele kui ka mõtetele. Hiina J aapan · Alates 12. saj levis hiinast J aapanisse chan-budism, mida J aapanis tähistati sõnaga ,,zen". · Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. · Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aindata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega
Borobudur erineb oluliselt üldise disaini poolest teistest struktuuridest Borobuduril põhilne mõte oli tuua stuupa templisse sisse Eesmärk Monumendi kolm osa sümboliseerivad kolme etappi vaimse ettevalmistuse suunas. Lõppeesmärk on budistlik kosmoloogia, nimelt Kamadhatu (maailma soovidele), Rupadhatu (maailma vormide) ja lõpuks Arupadhatu (vormitu maailm). Muu Borobudur on siiani kasutusel palverännakuteks. Kord aastas käivad budistid Indoneesias, et ülistada Vesak'i juures monumenti . Lisaks on Borobudur Indoneesia kõige atraktiivsem turismimagnet Kasutatud materjalid: http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Indoneesia/indo http://en.wikipedia.org/wiki/Borobudur http://www.bergerfoundation.ch/Home/Ahigh_boro budur.html http://www.google.ee/images? q=Borobudur&oe=utf 8&rls=org
Budism Märjamaa Gümnaasium 8B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Budism • Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse “budismist”, nemad ütlevad “Buddha-dhamma” või “dharma” • Budism on üks vanim maailmareligioonidest. • Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Õpetuse alused • Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus)
Arutlus Tai inimesed on reeglina sõbralikud ja tolerantsed. Nad näevad iga päev sadu turiste, kes nende traditsioone ei tea ning kombeid ei mõista. Seniks on taimaalased mõistvad, kuniks turistid aktsepteerivad ja respekteerivad nende religiooni ja kuninglikku perekonda. Taimaal keerleb elu budismi ümber ning 95% elanikkonnast on budistid. Igal pool võib silmata templeid ning enamus kohalikke meesterahvaid peavad osa oma noorusest veetma mungana. Budistlikus Tais pole jõulud pühad. On tavalised tööpäevad, isegi välismaa noori õpetavad ülikoolid panevad eksamid 25. detsembrile. Ka looduse ja kliima poolest ei saaks arugi, et jõulud Eesti mõistes on ukse ees. Minu kui eestlase jaoks peaks jõule veetma ühise laua ääres aega veetes, praadi süües ja kingitusi vahetades
need õpetused tänapäeval ka stressirohkes läänemaailmas laialt levinud. Mis on tähtsamate idausundite hindiusmi, budismi, konfutsianismi ja taoismi põhilised sarnasused ja erinevused? Hinduismil ja budismil on üpris palju sarnaseid jooni, kuna mõlemad on pärit Indiast. Mõlemas õpetuses on tähtsalt kohal meditatsioon ning enesega tegelemine. Hinduismi ülimaks eesmärgiks on reinkarnatsioonist vabanemine ehk tasakaalu saavutamine. Budistid peavad tähtsaimaks kirgastatus. Hinduismi peetakse maailma vanimaks usundiks, mis on tihedalt seotud India kultuuriga. Hindu ühiskonna peamine mõiste on kastisüsteem, inimese koht selles määratakse sünniga. Süsteemis saab taassündides üles-alla liikuda, see tähendab et kõrgemas kastis sündinu on eelmises elus omandanud positiivse karma. Hinduismil pole rajajat ning erinevalt teistest idausunditest on hinduismis jumalad. Budism on Buddha Skjamuni õpetus
Taimaa Üldandmed Pindala: 513 115 km2 Pealinn: Bangkok Rahvaarv: u 66 miljonit Rahvuslik koosseis: 75% taid, 14% hiinlased, 11% muud Rahaühik: baht Riigikeel: tai keel Religioonid: budistid 94,6%, muhameedlased 4,6%, kristlased 0,7% Naaberriigid: Laos, Malaisia, Kambodza, Birma/Myanmar Kliima ja loodus Tai Kuningriik asub Lõuna-Aasias, 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Enamus riigist on väga tihedalt asustatud. Eriti kõrge on rahvastikutihedus pealinna ümbruses Tai lahe ääres ja maa idaosas. Tais on troopiline kliima ja temperatuurid on vahemikus 19-38 kraadi. kuivaperioodil paistab päike praktiliselt koguaeg, keskmiselt on siis sooja +31, vesi meres on +28
On erinevaid uskumusi, mis juhtub pärast surma ja igal religioonil on oma seisukoht sellel teemal. Kristlased uskusid, et kui inimene on oma elu ajal teeninud hästi Jumalat, saab ta pärast surma taevasse, kus ta elab igavesti õnnelikult ja muredeta, kuid need kes ei ole teeninud jumalat peavad kannatama oma pattude pärast igavesti põrgus. Tänapäeva kristlus ei tunnista reinkarnatsiooni, kuid varakristlik kirik pidas seda oma õpetuse üheks osaks. Budistid ja hinduistid aga usuvad, et igal teol on oma tagajärg (karma) ja vastavalt sellele, kuidas on inimene selles elus elanud sünnib ta uuesti. Usustakse, et mida havemini inimene oma praegust elu elab, seda halvemad võimalused on tal järgmisse elu sündides (hing võib uskumuste järgi uuest sündida sündida nt looma kehasse). Kui aga inimene teeb oma elu jooksul palju heategusi saavutab ta nirvaana, ehk taassünniahel lõppeb ja hingele saab osaks
Budism a) kui, siis mis Teid üllatas? Kunagi ei olnud mõelnud, et Budismi on võimalik kasutada ka õeduses. Mind oli üllatanud selline asi, et mõned budistid võivad eelistada, et nende eest kannab hoolt samast soost meditsiinitöötaja. Ka oli huvitav teada, et budustid võivad keelduda valuvaigistitest. «Budism keskendub kannatuste leevendamisele ja mõned patsiendid võivad keelduda valuvaigistitest puhtalt seetõttu, et säilitada meeleselgus.» b) milliste vajadustega on Teie arvates kõige raskem arvestada? Ma arvan, et tänapäeval on raske iga patsientiga õiged suhted leiada. Näiteks, oluline on see, et
Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi. Allah tähendab araabia keeles ainujumalat ja korrektne on öelda, et moslemid usuvad Jumalat. Moslemi naistel on sageli kombeks kanda pearätti ja nad ei kätle tervituseks võõra mehega. Islamis ei kujutata kunagi Jumalat ega ka prohvet Muhammadi. Budismi juured peituvad India kultuuris, mistõttu peetakse endastmõistetavaks seal eksisteerinud iidseid arusaamu elust. Näiteks usutakse inimeste ümbersündi (budistid ei usu surematut hinge, vaid surmaeelse meeleseisundi taaskehastumist). Ümbersünd toimub üha uuesti ja uuesti ning sellist ringlemist ümbersündide ahelas nimetatakse sansaaraks. Samuti tunnistatakse karma seadust – iga uue sünni määravad ära inimese teod, mõtted ja kavatsused eelmises elus. Budism ei eita jumalate olemasolu, kuid selles usundis ei ole neil erilist tähtsust. Nad elavad omas maailmas, kus ei ole võimalik saavutada nirvaanat
See on seadusega lubatud näiteks: Afganistaanis, Algeerias, Bangladeshis, Cameronis, Egiptuses, Etioopias, Indoneesias, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Kuveitis, Liibüas, Malaisias, Marokos, Nigeerias, Pakistanis, Palestiinas, Qataris, Saudi-Araabias, Singapuris, Somaalias, Lõuna-Aafrikas, Srilankal, Sudaanis, Süürias, Ugandas, Jeemenis ja paljudes teistes riikides. Mõndades riikides on see aga lubatud vaid tavade alusel. Religioon: Budistid ei ole otseselt polügaamia poolt vaid pigem taluvad seda. Budismis pole abielu püha, see on puhtalt ilmalik asi ja mungad ei osale selles. Seega ei kaasne ka polügaamiaga mingit usulist karistust. Kuni 1935 aastani oli polügüünia seaduslikult tunnustatud ka Tais. Burmas esines samuti polügüüniat. See on tänaseni seadusega tunnustatud, kuid ei esine enam kuigi tihti, kuna pole enam ühiskonnas nii vastuvõetav.
Buddha elust ja missioonist Budism Budism sai alguse 1. aastatuhandel eKr Põhja-Indias Budismi õpetust nimetatakse buddha õpetuseks või dharmaks ehk seadmuseks Budismi eesmärgiks on virgumine 7,1% maailma rahvastikust budistid Enamlevinud Kambodžas, Jaapanis, Taimaal Buddha elutee Prints Siddharta Gautama (563-483 eKr) jättis rikkuse, et leida vastus küsimusele “Kuidas ületada inimlikke kannatusi?” Kohtus teispoolsusega, ta virgus ning peale seda hakati teda kutsuma Buddha Šakjamuniks Tema missiooniks sai teiste juhendamine ja õpetamine Ta suri ehk vaibus parinirvaanasse 80-aastaselt. Järeltulijat ei valinud, soovitas juhinduda oma õpetusest Kes on buddha?
On paratamatu, et kui ühe kogukonna üksikud isikud teevad ühiskonnas midagi vastuvõetamatut, heidab see halba valgusessse kõik sinna kogukonda kuuluvad inimesed. Arvan, et islamistide teod ei meeldi ka paljudele moslemitele. Maailmas on palju erinevaid religioone ja nagu me kõik, rikastavad ka muslimid ühiskonda oma olemasoluga. Tõsi on see, et vahel võivad üksikud neist korda saata jubedusi. Lisaks moslemitele on olemas näiteks ka budistid ja katoliiklased. Kindlasti on nendegi seas kurjategijaid. Vahest õpetab islamistide tegevusest mõjutatud maailm meid andestama ja leppima olukorraga, kus meil on erinevad maailmavaated ning sihid. Tihti räägitakse meedias, et loodust tuleb hoida, selle mitmekülgsuse säilimiseks. Meiegi oleme üks osa loodusest, olenemata rahvusest või usundist, seepärast tuleks ka ühiskonna üksikute ,,kiskjatega" leppida ja aktsepteerida erinevusi.
- neljandik eestlastest peab end luterlasteks JUDAISM - judaism tekkis 2000 aastat E Kr - judaismi ainujumal on Jahve - iisraeli riigiusunk - preestrid on rabid HINDUISM -maailma on 700 miljonit hinduisti -nad usuvad ,et inimese hing ei sure. vaid elab edasi teises inimeses -hinduismis on palju jumalaid -tähtsaimad on Krisna . Visnu ja Rama. -nad usuvad suurde vaimu, mida nad kutsuvaks brahmaniks -kastisüsteem BUDISM -tekkis 6.saj. e Kr -budismi rajaja on Buddha -budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt - jumalateenistusi peetakse sünagoogiks ISLAM -Allah on araabia keeles jumal -MUHAMED on Allahi saadik - Islami püha raamat on Koraan -Islamiusulised on teise nimeda muslimid -Muslimite püha linn on Meka - Muslimeid on maailmas 1 miljard - nad levivad põhja aafrikas, lähis idas, pakistanis, kesk aasias, indoneesias - kõik muslimid palvetavad viis kordapäevas Meka suunas - Islami pühakoda on mosee
6. Mille poolest on erilised zoroastrismi järgijad? Nende jaoks on tuli püha. Tulle ei tohi paljusid asju visata ja sellele annetatakse. Lisaks on küünte ja juukste lõikamine rüvetamine. Neil on vaikuse tornid kuhu viiakse surnukeha, maa ja taeva vahele. Põletada ju ei saa, sest see nii püha. 7. Millises Aasia või Lähis-Ida usundi keskkonnas tunneksid end turvaliselt, miks? Ilmselt šintoismi ja budismi keskkonnas Jaapanis, sest jaapanlastest budistid on tänapäeval rahuvõitluse eesotsas. Teiseks mulle meeldib, et puhtuse mõiste on nende jaoks nii tähtis ning kooskõla otsimine loodusega. Ma olen ise ka väga keskkonnasõbralik ja austan loodust ning sellepärast olekski seal väga hea keset loodust lihtsat elu elada. 8. Seleta lahti hiina kultuuri mõiste wu wei! Wu wei tähendab eemalehoidvat enesesse süüvimist ehk et eneseohjeldamise teel saavutatakse leplik ja andestav rahu.
Reaalsuses toimuvaga silmitsi seistes võib väita vaid seda, et varsti pole enam kõik pooltki selline, nagu on hetkel. Pole küll teada, mis järgneb praegusele infoajastule: kas jätkuvad suured edusammud ning plahvatuslik areng tehnoloogias ja saavad ometi tõeks needki unelmad, mida loovinimesed meile oma lennukates teostes on pakkunud, või on eesseisev ajastu hoopis kontsentreeritud analüüsile ja looduslähedusele, nagu budistid tänapäeval juba teevad. Leidub ka võimalus, et avastatakse hoopis mõni kolmas tee, mis on eelnevatest variantidest täiesti erinev. Jääb vaid loota ning uskuda, et tehtud valikus ei tule pettuda ning valedelt radadelt osatakse õigeaegselt kõrvale astuda.
» Tegu ja teovili Tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg mõisted Olenevalt tegudest on tagajärjed head või halvad Inimene saab valida, milliseid tegusid teeb + Seetõttu oma saab oma teovilja valida » nimetatakse kõige olulisemaid austust pälvivaid objekte Virgunud ehk buddha (budismi alusepanija) Seadmus ehk dharma (Buddha õpetus) Kogudus ehk sangha (õpetajad, budistid, hüvesõbrad) » Kolm kaitset » Kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega Väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu » Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani sealt alates hakkas tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma » Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid toimisid rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni
on eelmisega võrreldes halvem või parem. Atman on inimese surematu ja muutumatu hing. Brahman on kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas, kõige kõrgem kastides, äravalitu. Reinkarnatsioon on taassünd. Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.Kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.3.Kannatus lakkab kui elujanu on kustunud. 4.Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamiseni viib 8 osaline tee. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit,
Hingamistehnikad ja kehaasendid Bahá'í usk Meditatsioon on vajalik hingelise arengu jaoks Kohustuslik palvetamine ja paastumine Ei ole täpsustatud kindlaid meditatsiooniliike Laialdasemalt on levinud meditatsioon, mille puhul tuleb igapäevaselt korrata araabiakeelset fraasi Allahu Abha, mis tõlkes tähendab "Jumal on hiilgavaim". Budismi meditatsioon Usundi kesksed meditatiivsed harjutused on säilinud antiiksetes tekstides ja on levinud õpetajalt õpilasele. Budistid usuvad, et meditatsioon on teekond Valgustuse ja Nirvaana poole. Budismi meditatsioonitehnikad koguvad ülemaailmset populaarsust, Budistide koolides õpetatakse mediteerimist Tiibeti traditsioonides on tuhandeid meditatsioonitehnikaid. Buddha olevat tuvastanud kaks ülimat vaimset omadust, mis kerkivad esile läbi tervisliku mediteerimise, 1) "rahulikkus", mis tasakaalustab, rahustab, ühendab ja koondab mõistust. 2)"mõistmine", mis võimaldab näha, uurida ja märgata.
Teised suuremad mäed on Batur (1717 m) ja Patas (1580 m). Kõik need mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja Jaavalt üle Bali kuni Florese ja Timorini. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala on 5632 km². Bali asub 8. lõunalaiuskraadil. Saarel valitseb ekvatoriaalne kliima. Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. 93,1% Bali elanikest on hindud, 4,79% moslemid, 1,38% kristlased ja 0,64% budistid. Selle poolest erineb Bali peamiselt islamistlikust muust Indoneesiast. Peredele - suurepärane koht perepuhkuseks, kuna balilased armastavad lapsi väga ja suhtuvad nendesse väga hoolitsevalt. Samuti on siin mitmeid vahvaid looma- ja veeparke, kus leidub tegevust tervele perele! Kvaliteetsed perehotellid, kaunid liivarannad ning saare turvaline õhkkond on perepuhkuseks ideaalsed. Paaridele - fantastiline koht romantiliseks puhkuseks paaridele, sest imeline
puuduks inimesel iha ja mõtlemine. Inimene peab ise hindama ja kogema, mis on elus väär ja mis õige. Seda ei saa talle käskudena ette anda (2). Kolmas märkimisväärne erinevus enamus religioonidest on see, et kuna budismis tõe leidmise teeks on vaatamine enda sisemusse ehk mediteerimine, siis ei ole seal tekkinud sellist tohutut hierarhilist "tõeministeeriumi". Teisisõnu, selleks et tunnetada tõde ei pea minema kellegi jutlust kuulama ega organisatsioonidesse koonduma. Paljud budistid on ise omal käel õppinud (2). 9 3. JAAPANI BUDISM Budismi saabumisega Jaapanisse on keeruline lugu. Jaapani religiooni ajaloo uurija Masaharu Anesaki andmetel saabus Jaanisse üks nimekas Budist Shiba Tachito aastal 522. Pole teada, milliste ringkondadega ta Jaapanis suhtles. Ametlikult on budismi leviku algus Jaapanis siis, kui Koreas asuva riigi Backche delegatsioon saabus
Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine Jaapanis vanim budistlik traditsioon zen budism, levinu ka Läänemaades ("sõnad on ainult asjade pealispind") Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused ("Tiibeti surnute raamat") Vt Õp Budistlikud pidustused on enamalt seotud Buddha elu ja tegevusega Budistid panevad väga olulisele kohale kaastunde, alkoholi ja teiste mürkide tarbimisest hoidutakse, budistid on taimetoitlased Budismi probleemistik dalai laama, Tiibet Sikhism Pärit 15. saj Indiast (Punjabist) Guru Nanak sündis 1469 ja peale teda tegutses veel 9 gurut 1708 määras viimane guru järgnevate põlvkondade raamatu Guru Grant Sahib Usuvad 1 jumalat, suurt õpetajat
Tavapäraselt on karma seadus seotud ümbersünni ideega, kus oskuslikult elatud elu viib taassünnini kaunis ja meeldivas eksistentsivormis, oskamatult elatud elu aga uuestisünnini piinarikkas kannatusseisundis. Need tagajärjed ei teki tasu ega karistusena, vaid ainuüksi seetõttu, et kogetakse ümbritsevat maailma oma olemasolu seisundi peegeldusena. Taevalike olenditena kogetakse ka taevalikku seisundit, põrgulike olenditena kogetakse sõna otseses mõttes põrgut. Paljud Lääne budistid aktsepteerivad karma ja ümbersünni ideed kui olulist tõde, mis jääb teispoole praegust maailmatunnetust. Teistel jällegi on taassünni ideega raske nõustuda, seetõttu on tähtis rõhutada, et ei pea uskuma ümbersündi, selleks, et aktsepteerida karma seadust. Lihtne on tõestada, et karma seadus toimib sama hästi ka praeguses elus. Ka selles elus määrab käitumine tulevase kogemuse. Inimloomusel on mitmeid tahke. Vahel on mõtted oskuslikud, vahel mitte. Tavaliselt tabab
Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine Jaapanis vanim budistlik traditsioon zen budism, levinu ka Läänemaades ("sõnad on ainult asjade pealispind") Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused ("Tiibeti surnute raamat") Vt Õp Budistlikud pidustused on enamalt seotud Buddha elu ja tegevusega Budistid panevad väga olulisele kohale kaastunde, alkoholi ja teiste mürkide tarbimisest hoidutakse, budistid on taimetoitlased Budismi probleemistik dalai laama, Tiibet Sikhism Pärit 15. saj Indiast (Punjabist) Guru Nanak sündis 1469 ja peale teda tegutses veel 9 gurut 1708 määras viimane guru järgnevate põlvkondade raamatu Guru Grant Sahib Usuvad 1 jumalat, suurt õpetajat
939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse (vabanes hiina võimu alt). 19 saj vallutasid LõunaVietnami prantslased. 194045 Jaapani okupatsioon 2. september 1945 kuulutasid Vietnami kommunistid välja iseseisvuse 1945 75 Vietnami sõda 1954 jagunes 2ks 1964 sekkus USA 1976 taasühendati Vietnam 197584 põgenes u pool milj in maj kaose ja pol terrori eest LõunaVs 1987 maj ja pol reformid Väärtushinnangud ja kombestik Religioon: 55%budistid; 10%katoliiklased; 5% moslemid; 23% cao dai..................jpt Segunenud religioonid Esivanemate kultus Neile on tähtis säilitada sotsiaalset harmooniat. Perekonnad hoiavad kokku Austatakse vanemaid ja võimukandjaid "ei" asemel ütlevad nad "võibolla" Oma pahameelt ei sobi avalikult väljendada kehakeel Teise inimese pead ei sobi puudutada Säilitage head rühti, lõtv kehahoiak jätab halva mulje
kuldseks ajajärguks. HARIDUS · Brahanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel. · I aastatuhandel eKr tekkisid ning 12.-13. sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid. · Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus. · Õppetöö oli suuline, peamiseks aineks veedad. · Õpilane pidi rangelt jälgima distsipliini ning talitsema enda ihasid ja soove. · Budistid ja dzainistid lõid kloostrikoole. · Metoodikas kuulus oluline koht diskussioonidele. · Koolil oli suur raamatukogu. HARIDUS · Kogu keskaja piirdus India rahva valdava osa haridustee suuliste teadmiste ja käsitööoskuste omandamisega. · Kirjaoskus oli minimaalne. · India keelte vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti, aga ka 9.-10. sajandil arenema hakanud uusindia kirjakeeli oskasid lugeda- kirjutada vaid vähesed. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED
millegi/kellegi vastu (trisna). Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjuste kaotamisega. Nii on võimalik saavutada täielik vabanemine ehk nirvaana. Selleks on olemas kaheksaosaline tee, mis hõlmab õige mõtte, kavatsuse, kõne, teo, elu , püüdluse, mõtluse ja keskendumise. Budismi eesmärk on jõuda nirvaanasse absoluutse rahu seisundi, mis asub väljaspool kannatust tekkitavat maailma. Budistid usuvad, et kui nad pole suutnud vabaneda maise elu köidikuist, sünnivad nad pärast praeguse keha surma aina uuesti teises kehas. Uus elu sõltub karmast, mis on elu vältel tehtud heade ja halbade tegude kogusumma. Budsimi neli põhipahet: kõigi kuue meele (sealhulgas ka mõtlemise) kaudu saadav nauding lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma väärusk teadmatus ehk rumalus Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina:
BUDISM Budism Budismi määratletakse erinevalt. Mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist, teised näevad selles aga põhiliselt filosoofiat. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat. Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse ,,budismist", nemad ütlevad ,,Buddha-dhamma" või ,,dharma" Budismi ajalugu Traditsioonilise dateeringu järgi on budism 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas.
prioriteet nr. 1, aga selle juures tuleks natuke mõelda, et millist elu keegi elada tahab ja kui palju raha ta selleks vajab. Raha on elus oluline vahend ja ilma selleta on väga raske hakkama saada, kuid on ka olulisemaid asju. Eesti on minu meelest väga tore koht kus elada - kõik sõltub sellest kuidas siin elada. Mis valgustumisse puutub, siis ei takista maa, kus sa elad kindlasti seda. Eestis on minu arvates väga palju nö. valgustunud inimesi, kes ei ole isegi budistid. Ega ei peagi olema budist ju, tuleb lihtsalt aru saada kuidas see maailm ja eluke töötavad ning siis elada nii, et endal oleks hea ja teistel oleks hea sinuga koos siin elada. Kannatusi elavad läbi ka inimesed, kes end budistideks nimetavad - sellest pole pääsu. Kannatus on igal juhul õpetlik - miks muidu on budismi eesmärk teistele ja endale kannatuse põhjustamise lõpetamine. Nii kaua, kui meie keha elus on ,ei pääse me kannatustest isegi kui me kloostrisse läheme
??? ??????? Bhrat Ganarjya Faktid Pealinn New Delhi (Delhi) President Pratibha Patil Pindala 3 287 263 km² Rahvaarv 1 103 370 000 Riigikeel hindi Rahvastikutihedus 344 in/km² Rahaühik India ruupia (INR) Valitsus vabariik ; demokraatia Iseseivus 15. august 1947 Ajavöönd maailmaaeg +5.30 Valdavad religioonid 80% hinduism 14% moslemid 2.4% kristlased 2% sikhid 0.7% budistid 0.5% dzainistid 0.4% muu Hindu naine Valitsus Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik Riigis kehtib mitmeparteiline vabade valitsemiste süsteem Indias tegutseb kahekojaline parlament India jaguneb 28 osariigiks , mida juhib presidendi poolt 5 aastaks ametisse määratud kuberner Kõige kõrgemat poliitilist võimu omab peaminister Rahvastik
annaabi.ee 
