TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS
Madalmaad Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne
Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane. Ta on emand Kriemhildi sügav austaja ja Burgundia kuningate võimukaim vasall. Ta on Aldriani poeg, Dankwarti vanem vend, Ortwini sugulane
37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon 58)Kastiilia 59)Galicia 60)Portugal 61)Navarra 62)Provence 63)Toulouse krahvkond 64)Arelaat 65)Lanquedoc 66)Akvitaania 67)Neustria 68)Burgundia hertsogkond 69) Burgundia krahvkond 70)Burgundia kuningriik 71) Burgundia hertsogkond 14-15 saj? 72)Bretagne 73)Normandia 74) Île-de-France 75)Flandria 76)Brabant 77)Holland 78)Friisimaa
Karl V Karl V (24.veebruar 1500 Gent 21.september 1558 Hispaania, Extremadura Saksa- Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia kuningas (Carlos I)1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516),Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhiaidee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta
tumedad marjad, aroonia, kuivatatud ploom, lagrits, põlenud kumm. Tempranillo Hispaania Riojast Küpsed maasikad, suitsune Ribera del Duerost mustsõstar, ploom, vanill. Pinot Noir Prantsusmaa Burgundia Maasikas, vaarikas, suits, küpsed kirsid, mustikas, ploom, vürtsikus. Gamay Prantsusmaa Burgundia Vaarikas, jõhvikas, pohl, punasõstar, küpsed maasikad
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste kommete ja
madala jalaga piklikud klaasid. - Parima aroomi saab pordist kätte aga kergelt tulbikujuliste kõrgejalaliste klaaside abiga. 23.Bordeaux' klaas - on lühema jalaga ning piklikuma ja ovaalsema joogimahutajaga. - Saab nii punast kui ka valget veini juua sellest klaasist. - Erinevus saabub alles siis, kui veinitundmise tase on jõudnud sinnamaani, kus hakatakse jooma vanemaid, täidlasemaid ning tihedama tekstuuriga Burgundia tüüpi veine. 24.Burgundia klaas - on pika, sihvaka jala otsas olev laipõhjaline klaas ja mille suu koondub väikeseks sõõriks. - Burgundia klaasi suurem ja laiem puutepind veiniga intensiivistab lõhnu ning tõstab veini aroominäitajaid. Maitsetega on sama lugu. - Kui Burgundia klaas koondab aroome, siis samas see klaas ka mõjutab seda, kuidas vein suhu voolab. - Burgundia laiast klaasist voolab vein ka keele külgedele, samal
saj) Noodi trüki leiutamine aitas kaasa väga laiale levikule linnakultuuris. Koolihariduse edendamine, kuhu juurde kuulus väga kõrgel tasemel muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti oskust laulda noodist ja mängida mitut pilli. MADALMAADE MUUSIKA JA MADALMAADE KOOLKOND 15. - 16. SAJ Madalmaad - Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantsusmaa (Prantsuse ja flaami (hollandi) keel) Majanduslikult väga arenenud Burgundia Hertsogiriik (valitsejad Phillipp Hea ja hiljem Karl Julge) ! Terves Lääne-Euroops tekib üks terviklik muusikastiil Kunstnikud ja helilooja - muusikud rändasid tagasi nt Prantsusmaale ja Itaaliasse (sest BH lagunes) Nii levis tekkinud stiil kogu Lääne-Euroopasse ja seda viljeldi kuni 17. saj Ideaaliks sai kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla. Imitatsiooniline polüfoonia - kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla, hääled
Sõltub sellest, kus kasvab ja kuidas kasvab. Kasvab meelsasti paljudel aladel, kuna vähem vastuvõtlik haigustele, hallitusele ja viinamarjatäi rünnakuile Pinot Noir Burgundia Enamasti üks kergematest, elegatsematest ja suursugusematest veinitüüpidest. Võib olla kerge, kirsine, happeline, veidi metalne (kui halvasti tehtud),
Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaad · Geograafiliselt kuulusid sinna tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland · Piirkonda ühendas Burgundia hertsogiriik · Seal räägiti flaami keelt · Burgundia hertsogiriik koondas kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast · Seetõttu ühendas muusikaline väljenduslaad jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Missa
kampaniilid, Itaalias Pisa torn; ka kloostrirajatisi ja kodakirikuid (löövid ühe katuse all); profaanarh. tähtasad kastellid 4nurksed kindlustused, kus oli siseõu ja 4 nurgas tornid, peatorn e. donjon Prantsusmaa: palju koolkondi, sidemed nõrgad; Lõuna-Pr.: antiigi järgimine, Süüria ja Bütsantsi elemendid; saalkirikud(üks liigendamata ruum), ka kodakirkud, Toscanas ja Burgundias palju antiiki protorenessanss; Saint-Gilles kirik, Arles (Burgundia); Lääne-Pr.: kuppelkirikud, tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia-Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal; idamaade mõjud; Fort Perigeux, Notre-Dame-la-Grande (skulptuuridega fassaad); Kesk-Pr.: Auvergne koolkond empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel); Notre-Dame-la-Porte kirik, Le Puy katedraal, Burgundia koolkond basiilika; Cluny klooster suurim romaani kirik (5lööviline)
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay
7.Kes olid truväärid? Truväär oli Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik,kes luuletas prantsuse keeles.Üks tuntumaid truvääre oli Richard 1 Lõvisüda. 8."Nibelungide laulu" teema,probleemid ja tegelased? "Nibelungide laulu" põhiteemaks võiks pidada reetmist,armastust,kättemaksu,rüütellikust ja vasallitruudust. Tegelasteks olid siis Siegfried,madalmaade kuningas,kes oli peaagu võitmatu,ainult üks puulehe suurune koht tema kehal oli haavatav. Siis oli veel Kriemhild,kes oli Burgundia printsess ja kellest sai Siegfriedi naine. Siis Gunther,kes oli Burgundia kuningas ja Kriemhildi vend. Siis oli Guntheri truu vasall Tronja Hagen. Siis Islandi vürstitar Brünhild,kes oli maailma tugevaim naine,kuid kellest sai Guntheri naine. Siis veel hunnide väepealik Attila,kellest saab,pärast Siegfriedi surma,Kriemhildi mees. Nende tegelaste probleemid olid, võimuvõitlus,kuna need kaks naist ei suutnud otsustada kes
Machaut (u 1300-1377) Alates 14. sajandist hakati jubaa valdavalt seostama teost ja autorit. See annab tunnistust uue ajastu algusest, mis väärtustas loovat kunstnikku ja tema isikupära. Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena tänast Belgiat, Hollandit, Luksenburgi ja Kirde-Prantsusmaad. Selle ala elanikkond rääkis prantsuse ja flaami (hollandi) keelt. 15.sajandil ühendas seda piirkonda majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ja Saja-aastasest sõjast närgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandi esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Madalmaade koolkonna tuntumad heliloojad olid Guillaume Dufay (u 1400-1474); Johannes Ockeghem (u 1410- 1497); Josquin Desprez (u 1450-1521); Orlandus Lassus (1532-1594) 15.-16. sajandil kujunesid välja uued muusikazanrid. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa
· Kahe naisega kokku oli Ottol vähemalt 7 last. · Otto I haud Madeburgi katedraalis- suri 973 · Tähtsus: keisrivõimu taastamine, paavstivõimu allutamine, Saksamaale rahu ja julgeoleku tagamine. Otto kriinomine keisriks. · 962.a. krooniti Otto keisriks · Otto I peetakse keisrivõimu taastajaks- Saksa-Rooma keisrite aeg (962-1806) · Otto kandis ka Itaalia kuninga tiitlit. Püha Rooma keisririik · Keisrile allusid : Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia, Burgundia (Prantsuse kaguosa), Tsehhimaa. · Keisrid rahvuselt sakslased · Ennekõike Saksamaa kuningad · Keisriks saamiseks pidi minema Itaaliasse ning seal kroonis paavst ametlikult keisriks. · Otto I allusid paavstid keisrile, hiljema enam mitte Saksa-Rooma keiser · Talle allusid vasallidena riigivürstid, kelle arv läbi ajaloo oli äärmiselt muutlik, olulisemad neist olid kuurvürstid, kellel oli õigus valida kuningas.
balletto tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid (fal-lal-lal-laa) 11. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. saj. (Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg) Renessansiajastu muusika areng on peamiselt seotud Madalmaadega. Seda võib tinglikult nimetada ka Madalmaade vokaalpolüfooniaks. Mõiste "Madalmaad" käesoleva teema kontekstis hõlmab tänase Belgia, Hollandi ja Põhja- Prantsusmaa. Nad kuuluusid kokku, sest 15.saj. moodustasid nad Burgundia hertsogiriigi tugeva kultuurilise terviku. Burgundia riigi hiilgeajad olid aastad 1419-67, mil Saja-aastases sõjas toetati prantslasi. 1474-77 peetud Burgundia sõdade käigus riik aga langes, jättes oma alad ja vaimsed rikkused Prantsusmaale. Burgundia riigi selline saatus kujundas tugevasti Euroopa kultuuriruumi. 15.sajandi algul pakkus Burgundia peavarju paljudele kunstiinimestele üle Euroopa, kes olid lahkunud sõdadest ja kriisidest nõrgestatud kodumaalt
luuletajaja kanoonik Reimsi katedraali juures. 1380-1422 valitseb Prantsusmaad vaimuhaige kuningas Charles VI, mis oli kõige kriitilisem ajajärk Prantsusmaa jaoks. Õukonnas tekib uus peenutsev ja maneerlik kunst, mille tehnikas saavutati küll omamoodi täius, kuid selle ajastu kunstil ja muusikal pole sügavalt väärtuslikke teoseid. Puuduvad tõsiseltvõetavad isiksused. 15. sajandi alul olid Madalmaad soodsaks pinnaseks kunstile ja muusikale. Rikas Burgundia riik koondas kunstnikke ja muusikuid sõdadest vaevatud Prantsusmaalt, saksamaalt, Inglismaalt ja Itaaliast. Kultuur saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Kujunes renessansiajastu kõrgkultuuri ideaal. 15, sajandi lõpul Burgundia nõrgenes ja kõrgkultuur "pudenes" mööda Euroopat laiali, kõige enam Itaaliasse, aga ka Prantsusmaale. Kuna Inglise ülikutel oli palju residentse Prantsusmaal, mängis sealsetes kapellides palju inglise muusikuid. Omakorda
varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn
villanella laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili balletto tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid (fal-lal-lal-laa) 11. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. saj. (Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg) Renessansiajastu muusika areng on peamiselt seotud Madalmaadega. Seda võib tinglikult nimetada ka Madalmaade vokaalpolüfooniaks. Mõiste "Madalmaad" käesoleva teema kontekstis hõlmab tänase Belgia, Hollandi ja Põhja-Prantsusmaa. 15.saj. moodustasid nad Burgundia hertsogiriigi tugeva kultuurilise terviku. Burgundia riigi hiilgeajad olid aastad 1419-67, mil Saja-aastases sõjas toetati prantslasi. 1474-77 peetud Burgundia sõdade käigus riik aga langes, jättes oma alad ja vaimsed rikkused Prantsusmaale. Burgundia riigi selline saatus kujundas tugevasti Euroopa kultuuriruumi. 15.sajandi algul pakkus Burgundia peavarju paljudele kunstiinimestele üle Euroopa, kes olid lahkunud sõdadest ja kriisidest nõrgestatud kodumaalt
saj.(300 it.keeles).sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalk seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Suurkuju pime m uusik Francesco Landino. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale(tähtsaim itaalia lauluvorm, mis tekkis 14.saj. enamasti kahehäälsed, teemaks karjuseidüllid ja armastus. Madrigali keerukamaks vormiks on caccia(=kaanon), milles 3häälena kasutati tavaliselt instrumente) Madalmaade muusika 15-16 saj: Madalmaade hulgas holland,belgia,põhja-prantsusmaa(burgundia hertsogiriik) Madalmaade vokaalpolüfoonia renessansiajastu muusika võrdkujuks burgundia oli rikas riik, koondas enda alla kriisis ja sõjas nõrgenenud prants,ingl,saksa,itaal.kunstnikke ja muusikuid. Cantus firmus-püsiv meloodia. Keskajal oli püsiv gregooriuse laulu meloodia. Renessansiajal rahvalik, ilmalik lauluviis. 4-häälne polüfoonia - bassihääleliik Polüfoonia-mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud
("Rolandi laul", "Nibelungide laul"): · Rolandi laul: 11. sajandi prantsuse eepos, mis jutustab Karl Suure ja frankide sõjakäigust Hispaaniasse võitlema mauride vastu. Peategelane ja sõjakäigu eestvedaja oli Roland ning tema sõber ja tubli sõjamees (sõjard) oli Oliver. · Nibelungide laul: 13. sajandi saksa kangelaseepos, mis räägib Nibelungide dünastia traagilisest hukkumisest. Siegfried (Madalmaade kuningapoeg); Kriemhild (Burgundia kuningatütar); Gunther (Burgundia kuningas); Brüngild (Islandi valitseja); Hagen (Guntheri vasallu/teener) 5. Rüütlikirjandus 12. sajandil sai rüütlist aadel. Rüütlitel tekkisid kombed, peen käitumine Neil oli kurtuaasne elulaad ja sellest ka kurtuaasne kirjandus. Kuidas saadi rüütliks? 7-aastaselt midi kuskile aadli perre elama ja õppima 15.aastaselt saadi kannupoisiks ~20-21-aastaselt löödi rüütliks. · Rüütlikultuur:
Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal -- 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia – 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Väljapaistvaim helilooja oli pime muusik Francesco Landino. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik (praegune Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland). Burgundias õitses rikas linnakultuur, mis tõmbas ligi flaami, Prantsuse, Inglise ja Itaalia muusikuid. Aastatel 1420-1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paistati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond (Austria ja Põhja-Itaalia)
RISTSÕNA KÜSIMUSED 1. Sõna „Taassünd“ itaalia keeles? 2. Klaveri eelkäija 3. „Renessanss“ prantsuse keeles? 4. Kuidas nimetatakse pilli, mis oli oboe eelkäija? 5. Mis on Orlando di Lasso ladina keelne nimi? 6. Kes hävitas 1475-1477 aastatel sõjas Burgundia? 7. Mis muusikastiil tekkis 1320-1380 aastatel Prantsusmaal? 8. Üks väljapaistvaim Inglismaa helilooja? 9. Kes oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja? (Ainult perekonna nimi) 10.Kuidas nimetatakse 3-häälset polüfoonilist laulu, kus alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teiseteisesele jahti? 11.Kuidas esitati tavaliselt tantse? 12.Kes oli kõrgrenessanssi olulisim helilooja? (Ainult eesnimi) 13
Ars nova žanrid – motett, ilmalik seltskonnalaul Guillaume de Machaut – ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud terviklik missa. “La messe de nostre dame”-esimene terviklik missa ITAALIA KULTUU2 14. saj – Trecento 14. Saj Itaalia kultuuri nimetus See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand MADALMAADE MUUSIKA 15.-16. SAJANDIL Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg Belgia, Holland, Luxembourg ja Kirde-Prantsusmaa – Burgundia hertsogiriigi kultuuriline tervik. 1419-67 hiilgeaeg, 1474-77 riik lagunes Burgundia sõdade käigus 15. Saj algul pakkus Burgundia peavarju erineva kultuuritaustaga muusikutele ja kunstnikutele üle Euroopa, kes lahkusid sõdadest nõrgestatud kodumaalt Inglise õukonnamuusikud tõid mandrile kaasa uue väljenduslaadi – laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides.
lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst, rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16.saj ITAALIA *ilmalikui laulu tüübid tekkisid:frottola, villanella,balletto, madrigal.* Orlando di Lasso- kirikumuusik *Giovanni Palestrina-vaimulik
oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Hetkel on kuninga Philippe I. Belgia lipp ja vapp 4 1.1 Ajalugu Reini jõest lõunas asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud.14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad).Maa-ala vallutasid ja ühendasid Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal. 16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus.
Prantsusmaa veinipiirkonnad. Burgundia kõige peenem ja kallim veinipiirkond maailmas, Burgundia jaguneb alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad
vallutanud kõrvaldas ta teised hõimukuningad algul saali, hiljem ripuaari frankide ja ühendas kõik frangid oma võimu alla.1 Chlodovechi valitsemise ajalugu on võrdlemisi üksikasjalikult üles märgitud Tours'i piiskop Gregoriuse raamatus ,,Frankide ajalugu", mis on kirjutatud veidi hiljem, IV saj. teisel poolel. Chlodovech püüdis vallutada ka Burgundiat ent ei saanud selle ülesandega hakkama ja leppis oma mõju levitamisega Burgundia kuningakojale, kosides endale naiseks Burgundia kuninga tütre Chlotilde, kes oli kristlane. Piiskop Gregorius jutustab, et abikaasade vahel olnud sagedasti vaidlusi usuküsimustes. Paganausku kuningas ei saanud eru, kuidas võib tema abikaasa uskuda jumalasse, kes ei suutnud end kaitsta. Seni olid kuninga jumalad talle hiilgavaid võite andnud, kui ta aga 2
Karl V poja Felipe II valitsusaega, alates 1556. aastast kuni tema surmani aastal 1598, peetakse kahtlematult keskaja Hispaania hiilgeajaks. Felipe II valitsusala hõlmas alates 1580. aastast kogu Pürenee poolsaart: Portugali, Aragoni, Sitsiiliat ja Kastiiliat. Lisaks päris ta oma isalt veel ka Burgundia ja Milano hertsogi tiitlid. Abielu kaudu Mary Tudoriga kuulus talle vahepeal veel mitmeid tiitleid, siin hulgas ka Inglismaa ja Iirimaa kuninga tiitel. See oli aeg, mil Hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks, riigi riietus ja kombed said maailmamoeks ning elu selles õitses. Samal ajal oli Felipe II aga üsna kinnine ja suhteliselt ebameeldiva iseloomuga inimene ning on kohati lausa hämmastav kuidas ta oma põikpäisuse juures riigi nii heale järjele suutis viia.
Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt rahulikku instrumentaalset alumist häält. Madalmaade hulka kuuluvad: Burgundia, Põhja-Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, ühendas flaami keel. Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Madalmaade koolkonna žanrid: missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. • Cantus Firmus-range stiili polüfoonia meloodia. 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi kasutusele võtmisega. A capella tähendas pillisaateta vokaalmuusikat, nüüd tähendab saateta ansambli esitust.
mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. SISU ● Kriemhild ja Hagen on teoses sisulised peategelsed, kellele vastandamisele kogu lugu tuginebki. Kättemaksu janunev Kriemhild ning lääneisanda positsioonile truu Hagen lähevad oma võitluses viimase piirini ja nende hukk on paratamatu. TEGELASED ● Siegfried hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees, saksa inimese ideaal. ● Gunther –Burgundia kuningas. ● Brünhildi – Islandi kuninganna. ● Kriemhildiga – Guntheri õde, kellega Siegfried pidi abielluma. ● Kriemhild Siegfriedi naine. ● Hagen eepose süngem tegelane. LÄHTEMATERJAL ● „Nibelungide laulu“ lähtematerjali kohta pole kuigi palju andmeid. Arvatavasti on eepose otseseks aluseks olnud kaks lühikest eepilist laulu, mis arenesid süžee hargnemise teel, kui lisandusid üha uued tegelased ja episoodid. ●
Jagas õukonnaametid hertsogite vahel (need nüüd kuningale truud). Franki hertsog lauaülem, Lotringi hertsog kojaülem, Svaabi hertsog joogiülem, Baieri hertsog talliülem. Otto ajal algab misjonitöö lääneslaavlaste hulgas, luuakse Magdeburgi peapiiskopkond. Tema ajal algas sakslaste idakolonisatsioon lääneslaavialadele. 936-937 kindlustas idapiiri markkrahvkondade süsteemiga. 938 lõi tagasi Ungari. 938 vallutas Burgundia. 939 Frankimaa, Lotringi, Mainzi peapiiskopi ning Otto venna Heinrichi ülestõus, mille surub maha Svaabimaa hertsog Hermann -Frankimaa liideti kuninga maadega. 941 Heinrichi nurjunud vandenõu. 950 Tsehhi sai Otto vasalliks. 955 purustas Lechi lahingus ungarlased. Tegi kolm sõjakäiku Itaaliasse: 1) 951-952 sai langobardide kuningaks, kuid kohalik Itaalia kuningas Berengar II säilitas oma võimu Otto vasallina 2) 961-965 päästis Kirikuriigi Berengar II käest. Krooniti Rooma keisriks
Peaministri ja ministrid nimetab president. Portugalis on mitmeparteisüsteem. Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp. Vapi keskel valgel väljal olevad viis sinist kilpi on kujunenud sinisest Burgundia ristist, punasel ribal paiknevad seitse kuldset kastelli, pärinevad Kastiilia vapilt. Vapi kilbi aluseks olev armillaarsfäär- muistne mööteriist, millega määrati taevakehade asendit ja liikumist- sümboliseerib Portugali meresõitjate saavutusi . Rahvastiku keskmine tihedus on 114 inimest / km kohta. Asustus on väga ebaühtlane, tihedaim on see Lissabonis, hõredaim Hispaania piiri äärsetes ringkondades. Linnades elab
muusikažanritest tähtsamaks. Tema loodud missatsükkel on samas esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus žanris, mis mängis hilisemas lane muusikas äärmiselt olulist rolli. Madalmaade muusika 15.- 16.sajandil Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena tänast Belgiat, Hollandit, Luksenburgi ja Kirde- Prantsusmaad. Selle aja elanikkond rääkis prantsuse ja flaami (hollandi) keelt. 15. sajandil ühendas seda piirkonda majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke nii Saja- aastasest sõjast nõrgestatud Prantsusmaalt ja inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandil esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Eriti olulised olid Mandri- Euroopa muusikale Inglismaalt tulnud mõjutused. Saja- aastase sõja vallutused tõid 15. sajandi algul paljud inglise ülikud koos
Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Sisaldab paarisriime(puhtaid meesriime), mis on korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks ( seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku) Tegelased Siegfried hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees, saksa inimese ideaal. Gunther Burgundia kuningas. Brünhildi Islandi kuninganna. Kriemhildiga Guntheri õde, kellega Siegfried pidi abielluma. Kriemhild Siegfriedi naine. Hagen eepose süngem tegelane. Lühikokkuvõte Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre
kaunistusvormide ülevõtmisega • parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid • Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart • Dekoratiivsete vormide rikkus • Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid • Kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures Jan van Eyck • Madalmaade 15.sajandi kunsti üks esimesi suurmeistreid • Töötas Burgundia hertsogi Philippe III Hea teeinistuses diplomaadina ja õuekunstnikuna • Iseärasuseks oli valgusküllase ruumi kujutamine • Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult • Maalis koos oma venna Hubertiga Genti altari Arnolfini abielupaar • Väga oluline van Eyck`i teos • Maali tellis pankur Arnolfini 15. sajandil • Kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva • Pildil on ohtralt sümboleid • Praegult asub Londoni National Gallery´s Fotolavastus
neid: Missa (missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis on tavaliselt tenorihääles), reekviem (leinamissa), ilmalik polüfooniline laul (prantsuskeelne esialgu), motett (kadus mitmetekstilisus) 8. Kuidas muutus teose ja autori suhe 14. Sajandil? – Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. 9. Miks kujunesid 15-16. Sajandil Euroopa kultuurikeskuseks madalmaad? – Sest Burgundia oli arenenud riik, ning see meelitas kõik andekad kunstnikud nõrgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kohale. 10.Nimeta madalmaade koolkonna olulisemad heliloojad. G. Dufay, O. Lassus, J. Ockeghem, J. Desprez. 11.Lutheri koraal – saksa protestantlik laul 12.Reformatsioon – 16. Sajandil sündinud usuline uuendusliikumilne, mille tulemusega katoliku kirikust eraldusid harud: luterlus jne 13.Vastu reformatsioon – üritati tervendada lirikut ja tugevada Rooma
või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia 3- häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält.Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas mitmehäälseid, ehtitaalialikult laulvaid ballata`sid (refrääniga laul). Kõrgrenessanss (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik (praegune Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland). Burgundias õitses rikas linnakultuur, mis tõmbas ligi flaami, Prantsuse, Inglise ja Itaalia muusikuid. Aastatel 1420-1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paistati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond (Austria ja Põhja-Itaalia).Kujunes välja uus kõlaideaal
Ars nova Uus muusikastiil, mis sai alguse Prantsusmaal. Vastandas uut loomingut varasemale. Alates 14. sajandist hakati seostama teost ja autorit. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul. Ars nova silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut säilinud on 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel. Madalmaade muusika 15.-16. sajand Burgundia hertsogiriik meelitas kokku kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt ja Itaaliast ja nii kujunes uus eri maade traditsioone ühendav muusikastiil. Kõige iseloomulikum oli laulmise paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sealt kujunes välja kogu Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Peale Burgundia riigi langust levisid muusikud ja uus muusikastiil üle kogu Lääna-Euroopa ja seda viljeleti 17. sajandi alguseni. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas
KUNINGANNA ANNA Johanna Mänd Prantsusmaa kuninganna Anna ajaloos Austria Anna Kuninganna Anna sündis 1601. aastal. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna , Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema isa oli hispaania kuningas Felipe III ja ema Austria hertsogitar Austria Margarete. Anna oli Karl V lapselaps. Felipe III Margarete Annal olid neiuna heledad, kergelt laines juuksed, valge nahk ja väike elegantne nina. Alahuul oli etteulatuv nagu Habsburgidel ikka. Silmad olid tumepruunid, peaaegu mustad.
Frangi riik Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: · Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. · Austraasia Kirde-Gallias · Burgundia endise burgundide riigi alal · Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli. Pippinist sai alguse
vaja end isegi Jumala ees õigustada, tema valitsusviis peab lihtsalt olema mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt, kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: "Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus
JAN VAN EYCK (1390?)1395 1441 KOOSTAJA: MARI LIIS SOOMETS SOONURME 2009 ELULUGU Madalmaade 15.saj. tähtsaim maalikunstnik. Töötas Burgundia hertsogi Philippe III Hea teenistuses diplomaadina ja õuekunstnikuna. Täites hertsogi diplomaatilisi ülesandeid, käis ta 1427.a. Itaalias. 1428 palus Lissabonis Isabella kätt. 1429 tõmbus ta õukondlikust elust tagasi ning asus elama ja töötama Brüggesse. Maeti 9. juunil 1441. Brügge Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. FAKTE JAN VAN EYCKIST Ta hülgas dekoratiivse hilisgooti stiili. Tema iseärasuseks on valgusküllase ruumi kujutamine
Ei anna võrrelda ars nova suurte isikutega TRECENTO - õukonna elegantne ilmalik seltskonnakunst vaimulik muusika oli tagaplaanil! Madrigal tähtsaim itaalia lauluvorm 14. Saj. Enamasti 2 häälne. Caccia peenem ja keerukam kui madrigal caccia tähendab jahti esimene ja teine hääl jahivad ennast ja üksteis alumine rahulik! Francesco Landino Oli oma aja hinnatui helilooja säilinud 154 enamik mitmehäälsed pole kirjutanud ühtegi vaimuliku teost! MADALMAADEMUUSIKA Burgundia kogus rikka riigina endasse kunstnikud üle euroopa ja purunedes paiskas jälle laiali ja lõi kõik erinevad kultuurid segi! Euroopa sai universaalse stiili ! John Dunstable väljapaistvaim inglane kes muusikad mõjutas peetakse stiiili otseseks eelkäijaks .Kui muidu tähtis rütm siis temajaoks oli tähtis kooskõla. Uued zanrid 15 16 sj. Tõusis jälle esiplaanile kirikumuusika just missa põhiosadele kirjutatud muusika.( Polüfoonia kõik hääled omavahel võrdsed
S 1) Mis riigi päris Inglise kuningas Edward III? 2) Mis väge hakkasid paljud Euroopa valitsejad eelistama alates XIII sajandist? 3) Mis oli Prantsusmaa päästnud Champange'i talutüdruku nimi? (eesnimi) 4) Kus toimusib veel suured muudatused XIII sajandil? 5) Mis riigi linnad edenesid hiliskeskajal eriti tormiliselt? 6) Prantsusmaal 1358. Aastal vallandunud Pariisi linnaelanike ja talupoegade ülestõus? 7) Kes saavutas sõja järel võidu ka oma peamise konkurendi, Burgundia hertsogi üle ja viis Prantsusmaa ühendamise lõpule? 8) Mis vägi püüdis XIII sajandil muutustega kohaneda? 9)Kes oli 1356. Aastal Saksamaa keiser? 10) Kelle üle saavutas Louis XI sõja järel võidu? 11) Kes oli punase roosi dünastia kauge sugulane? 12) Tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülukooli professor Jan ....? (perekonnanimi) 13) Skisma ehk ....? 14) Millisel inglise kuningal avanes võimalus pärida Prantsusmaa troon ja liita mõlemad riigid oma võimu alla?
Tegelikult kasvatakse seda üsna laialdaselt mujalg. USAs tuntakse seda viinamarja ka nime all Fume Blanc. Sauvignon Blanc kannatab kuumemat kliimat kui paljud teised viinamarjasordid. Veinid on aromaatsemad kui Chardonnay'st ja neis on enamasti värske ja erk happesus. Aroomis hinnatakse valdavalt "rohelisi" ehk siis värskete rohttaimede ja põõsaste lõhnu. Veini on mõistlik juua noorelt. Punased viinamarjad punased/roosad veinid Pinot Noir [pin'oo n'uaar] on üks tuntumaid Burgundia punaseid viinamarjasorte. See on üks vanemaid teadaolevaid veini tegemiseks kasutatud viinamarjasorte. Pinot Noir on maailmas laialdaselt levinud. Samas on Pinot Noir ka üks kapriissemaid sorte, mille levik toetub pigem selle populaarsusele kui kasvatamise kergusele. Pinot Noirist valmistatud vein on heledam punane kui enamiku teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem, täidlus on enamasti keskmine. Maitses domineerivad mitmesugused marjad
IPõlvkond. 1400, tegutseti 1420-1460. Kujunes välja uus stiil, pehme meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika. Tertsile ja sekstile põhinev meloodia, imitats. pol. Missa tsükkel, motett. *Guillaume Dufay-alusepanija, flaami helilooja ja muusikateoreetik, teosed põhinevad cantus firmusel. Säilinud 200 teost (,,Äsja rooside õisi"). Sai hariduse koolist. Lisaks veel oli Gilles Binchois.IIPõlvkond 1430, tegutseti 1460-90. Juba pärast 100a sõda tõusis esile Burgundia. Prants. kuninglik kapell. Mõistusepärane, keerukus. Varem oli ilmalik laul oluline, nüüd missa ja motett. Viimistletud ratsionaalne kaanon *Johannes Ockeghem 1452.a alates. Prants. kuninglik kapell, teda hinnati järgmise põlvkonna parimate heliloojate õpetajat. 15missat säilinud, Requiem-surmale pühendatud missa. *Antoin Busnois->1442 antua bünua, ,,Fortuna desperata" *Johannes Tinctoris-muusikateoreetik. IIIPk 1440-60, 1430-1520 tegevusaeg. Prants. ja Itaalia muusikud lähevad ära
· kiiretempolised ja lõbusad Villanella: Balletto: 1) algselt kolmehäälne 3) rütmikad tekstita refräänid 2) tihti rõhutatud algelise kõlaga 4) tantsulaul MADALMAADE MUUSIKA 1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuuriloolised Madalmaade hulka? Miks? Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Kirde-Prantsusmaa. Seda piirkonda ühendas majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. 2. Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeledi Madalmaade koolkonnad 15.-16.sajandil? · missa (reekviem ehk leinamissa) · motett (lihtsustus muusika rütmiline külg nind kadus ka mitmetekstilisus) · ilmalik polüfooniline laul (kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem) 3. a) Polüfoonia - mitmehäälne kirjaviis, kus kõigil häältel on võrdne osatähtsus.
annaabi.ee 
