KAKAO Maria DYna 11.A Iseloomustus Kakaod saadakse kakaovilja seemnetest ehk kakaoubadest, mis kasvavad kakaopuude otsas kakaokaunade sees. Kakaopuu õied Kakaopuu koos viljaga Päritolu Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr. Kasutamine Tuntus Eestis Eesti ostab kõige rohkem kakaoube maailmas. https://www.youtube.com/watch? v=XV3-ZYhkczk 1:53-2:21 2:53-3:10 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! https://et.makechocolatefair.org/teema d/cocoa-production-nutshell https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k akaopuu http://kaunistused.weebly.com/mis-on- scaronokolaad.html https://prezi.com/y-cutrwvyhbl/hei/ https://et.wikipedia.org/wiki/Kakaopu u_seemned
Oad sisaldavad vererõhku alandavaid aromaatseid ühendeidpolüfenooli ja ubadel on ka köha leevendav toime Kakaoubadest valmistatakse enamasti kakaod ja sokolaadi Kakaouba Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kakao KeskAmeerika rahvas valmistas kakaost alkohoolset jooki Kakao sisaldab rohkem antioksüdante kui punane vein või roheline tee Kakao sisaldab valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, Bvitamiine, C ja Evitamiini Eurooplane tarbib aastas 2kg puhast kakaod Kakao tuleb enamasti Ghanast, Indoneesiast ja Elevandiluurannikult Kakao vilja saamine ja puhastamine Cesar Dahua farmis.
Harilik kakaopuu Peamised tunnused: 8 m kõrgune 40 cm pikkused lehed noored lehed on punased viljad on kollased või puunakad Ajalugu Alustasid Kesk-Ameerikas kasvatada vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr. Kasvatamine Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna- Ameerikas,põhiliselt Brasiilias,Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias Kasvugeograafia Tootjad Kõige suurem kakao tootja on Côte d'Ivoire (Elevandiluurannik ehk Vandlirannik) Import Kõik toodet tulevad Kesk-Ameerikast ning Afrikast Eksport Kõige suuremad ekspordijad saadavad oma toodangu Euroopasse ning Põhja- Ameerikasse Toime suurendab kuseeritust vähendab allergiat aitab kaasa seedimisele hõlbustab hingamist ergutab südant See on huuvitav Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kakaopuu 2. http://www.shokolad.by/ 3
Kakao ja kakaotooted Birgit, Hedi, Kärolin, Regina 11.B Kakao saadused on tooraineks nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. Kõige suurem osa kakaosaaduseid läheb sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm
kulukas. Ja kui suurel hulgal sisse tuua on odavam. Import 9000000 8000000 7000000 6000000 5000000 4000000 3000000 2000000 1000000 0 • Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni, loomade ja taimede elupaikade vähenemist, metsapinna vähenemist, väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette. • traditsioonide järgi on paljud rahvad, ka eestlased juba tuhandeid aastaid tegelenud põllumajandusega Kakao ja kakaotooted Kakaotaime kasvutingimused • Kakaouba kasvatatakse niiskes ja kuumas troopilises piirkonnas ekvaatori lähedal, sest sealne kliima on kakaopuudele sobivaim. Kus kasvatatakse? • 70% maailma kakaoubadest on pärit neljast Lääne-Aafrika riigist: Elevandiluurannikult, Ghanast, Nigeeriast ja Kamerunist. • Ülekaalukalt kõige rohkem – enam kui pool maailma kakaost – kasvatatakse Elevandiluurannikul ja Ghanas
Sõltub: - harjumustest, - traditsioonidest. Kõige rohkem juuakse teed: - Iirimaal, - Inglismaal, - Iraagis, - Austraalias, - Uus-Meremaal (rohkem kui 2 kg teed aastas inimese kohta). Teed kasutatakse veel: - kosmeetikas (naha- ja juuksehooldus), - puhastusvahendina (klaasi, peeglite, lakitud pindade puhastamiseks). 28.Kakao toiteväärtus. Kakao on kõrge toiteväärtusega. Viljad sisaldavad: - virgutavat teobromiini, - kofeiini, - lihaseid stimuleerivat teofülliini - üle 700 muu komponendi. 100 g jahvatatud kakaopulbrit sisaldab: - rasvu 26 g - süsivesikuid 52 g - kiudaineid 40 g - toiduenergiat 514 kcal 29. Kakao koristamine, töötlemine (etapid).
· lehed on kuni 40 cm pikkused õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. · Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel. · Kakaopuu viljad on paksu koorega, 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. · Kakaopuud on algselt pärit Lõuna- Ameerikast. Kakaopuude kasvukohad Kakaotooted: Kakaopulber, kakaovõi, shokolaad, kosmeetikatooted jne... Huvitavat · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 milj tonni kakaoube. · Kakao sisaldab üle 300 identifitseeritud keemilise ühendi ja 1200 aktiivset aineosa. · kakao aitab kaasa seedimisele, suurendab kuseeritust, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. · Kakaod kasutatakse astma, kopsupõletiku, köha ja külmetuse raviks. · Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu. · Kakao sisaldab vähe kofeiini, kuid suured annused võivad tekitada unetust, ärrituvust, vererõhu tõusu ja kõrvetisi.
Maajad oskasid kakaoube röstida seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi või seljas kanti neid punutud korvides. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Sokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal. Kõrgest soost daamid jõid isegi missade ajal kakaod. Kuna Hispaanias olid kakaojoogid kuningakojas ning seda hoiti riigisaladusena, siis teistesse Euroopa riikidesse jõudis sokolaad alles aastakümnete pärast. Prantsusmaale jõudis jook 1615 aastal, kus värske Austria kuninganna Anna kuulutas joogi õukonnajoogiks ja sellega saavutati joogi populaarsus
Juba enne Ameerika avastamist valmistasid Mehhiko indiaanlased asteegid kakaopulbrist jahedat vahutavat joovastavat jooki mida nimetati chocolatlaks. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud maisijahu, vett, vürtse, neist eriti vanilli. Kakaopuud kuliveeriti seal troopikas enam kui 2000 aastat tagasi. Kakaopuu seemned olid vanasti indiaanlastel nii toiduaineks kui ka maksevahendiks raha asemel ja nõnda võis neid toiduks kasutada ainult jõukas kiht. Maiade juures oli kakao kõrges hinnas. 16. sajandil tõid hispaanlsed kakao Euroopasse. Et asteekide tavakohane jook tundus eurooplastele liiga mõru, panid nad sellesse suhkru ja lõid nõnda joogi, kakao, mida tänapäevalgi juuakse. Hispaaniast levis kakaoga kauplemine 17. sajandil üle Euroopa, kuid kakao tarvitamise kiire tõus toimus alles 19. sajandi teisel poolel, kui kakaoubadest õpiti taimerasva välja pressima, nii et kakaost sai hakata mitmesuguseid tooteid valmistama.
................................................................. 19 4.Kohv ja tee............................................................................................................................. 20 4.2Kohv.................................................................................................................................20 4.2Tee....................................................................................................................................21 5. Kakao ja sokolaad................................................................................................................. 22 5.2Kakao............................................................................................................................... 22 5.2Sokolaad...........................................................................................................................22 Ajalugu...............................................................................
Istanduses kasvanud puu saab täiskasvanuks ehk hakkab vilja kandma keskmiselt viie aasta vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8−9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20−30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma šokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranžiks. Vili peidab endas 20−40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) Joonis 1. Kakaoviljad
Kas tead, et meie hommikusöök sõltub pea poolest maailmast? Mida te eb pil dil ol e v me es? Kakao , ku s 40 % r ri iig ig i sis se- G hana on riik leb k ak aoe k s pord ist. tulek utest tu Vä iketalu nikele m ak staks e tood ang eest nii väh e, e n u t ad e i suud a toit o p eresid ega a nda s a ma la tele harid ust.
on minna poodi ja varuda endale üks maitsev šokolaadi maius. 2. Ajalugu 3 2.1. Varane ajalugu Umbes 2000 aastat tagasi avastati Mehhiko ja Kesk-Ameerika vihmametsadest kakouba, mille avastus oli sama hea kui astuda nafta joa otsa. Asteegid segasid kakaoube maitseainetega, et valmistada jumalate jooki. Jooki valmistati tseremooniatele, rikastele ja eliitinimestele, nad isegi sõid kakao putru. Asteegid hakkasid kakoubasid maksustama. Kakaoubade hind tõusis nii kõrgeks, et 100 uba sai vahetada näiteks kalkuni või orja vastu. Maiad leiutasid vürtsika, mõru, magusa joogi, mida valmistasid röstitud kakaoubadest, maisist ja paprikast ning lasid sellel käärima minna. Asteegid jõid seda jooki 50 korda päevas ja ütlesid , et kui seda jooki juua siis saab päev otsa olla ilma söömata. Maiuse nimeks pandi alguses xocolatl, mis
5. Valge tee- kõige naturaalsem. Jook on kerge ja aromaatne. Välimus: · Udemetee- koosneb väikestest teelehekestest. · Tahveltee- saadakse udemete jääkide kokkupressimisel · Ühekordse kasutamisega- väikestes pakkides udemetee · Aromatiseeritud tee- sisaldab aroomaineid nt. sidrunitee · Lahustuv tee. Kuiv tee konsentraat. See on pulbritaoline või graanulites. 21 5. Kakao ja sokolaad 5.2 Kakao Üldiselt: · Kakaopuu tähendab rõlkes jumalate toitu ehk midagi väga head. · Perekonnas on 22 liiki, mis kasvavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas · Kakao ajalugu on 3000-4000 aastat vana. · Kakaopuu seemned olid vanasti nii toiduaineks, kui ka ka maksevahendiks. · 16 sajandil tõid hispaanlased kakao Euroopasse. Välimus: · Viljad kurgitaolised, 10-30cm pikad, ligikaudu 5cm läbimõõduga ja kaaluvad 300- 500g
• igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • lehed paksud, vahaga kaetud INIMESED • asutus on hõre • küttimine; korilus ja algeline põlluharimine • arengumaad Toodetakse: maitsetaimi; kohvi; vanill; kakao; kookos; banaan; ananass; bataat; maniokk; jamss; riis
sõeludes eemaldatakse õhuke kuiv kest Jahvatamine – kakaoubade peenestamise tulemuseks on pruun kakaomass Kui kakaomassist eraldada kollane kakaovõi, jääb järgi tahke kakaojääk, millest hiljem jakvatatakse kakaopulbrit. Šokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi kakaomassile, juurde pannakse suhkur ja letsitiin. Letsitiin on sojaubadest saadud emulgaator, mis aitab teistel koostisainetel ühtlaselt seguneda. Mida rohkem sisaldab šokolaad kakaoõli, seda „sulavam“ on selle maitse. Šokolaadi tootmisel ained segatakse, peenestatakse temperatuuril 50 – 90°C, homogeniseeritakse, jahutatakse kuni 45°C, edasi valatakse vormidesse, jahutatakse 10°C -ni (et kakaovõi tahkuks), eraldatakse vormidest ja pakitakse. Šokolaadi liigid Tume šokolaad – Tumeda šokolaadi kakaosisaldus võib ulatuda isegi kuni 99%. See šokolaaditüüp on tervisele kõige kasulikum ja seda eelkõige kõrge kakaosisalduse tõttu
-Pähklitest , seemnetest(nt päevalilleseemned,seesamiseemned) , suhkur . 9.Miks on nimetus kamasokolaad asendunud nimega kamatahvel? - Sellepärast , et tooraineks ei kasutata kakaomassi ega ka kakaovõid . Tooraineks on hüdrogeenitudrasv ja sp ei tohi seda nimetada sokolaadiks. 10.Millised on valge sokolaadi koostisained ? -kakaovõi , suhkur , piimapuler ja teisi lisandeid ( marjatükid .nt valge sokolaad mustikatükkidega .) 11.Mõru sokolaadi eripära ? -Sisaldab kakao saadusi -55% , sp on nad mõrud , vähe magusad ja kasutatakse peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel. 12.Millist sokolaadi nim. Dessertsokolaadiks? -See kus on suhkrutähtsus suurem ja kakaosaadusi vähem . 13.Millised on sokolaadisäilitustingimused ? Sokolaadi säilitustemperatuur on 16-18 kraadi. Temp. Ei tohi kõikuda , sest muidu tekib sokolaadile kas hallikas kirme või sokolaad hakkab sulma ja uuesti külmudes
karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot. Missugusest rikkumisest läheb siin juttu ? Tooge konkreetseid näiteid? Eksimisest Toiduseaduse § 3 sätestatud nõuete vastu, näiteks müüakse toitu, mille sees leidub võõrkehi. 8. Kui palju kakaokuivainet peab olema šokolaadiglasuuris? Viide Kui toote nimetuses sõnaga «Šokolaad» kaasnevad sõnad: „glasuur,“ peab tootes kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 35%, sealhulgas kakaovõid vähemalt 31% ja kakao rasvata kuivainet vähemalt 2,5%. (Vabariigi Valitsuse määrus Toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel) 9. Mis on toit? Toit käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode. (Toiduseadus § 2) 10. Mis on toidu käitlemine TS tähenduses? Toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) käesoleva seaduse tähenduses on tegevus
.................................................5 2BALTI VESKI AS ,,VESKI MATI".............................................................................6 2.1 Veski Mati ajalugu................................................................................................6 2.3 ,,Veski Mati" kaubamärgi alla kuuluvad tooted....................................................8 2.4 Veski Mati toodete valik ja väljapanek kaupluste põhjal......................................8 3 KAKAO.....................................................................................................................11 2.1Kakaopulbri valmistamine...................................................................................14 2.2Huvitavaid fakte kakaost.....................................................................................15 4 ARUTELU.................................................................................................................16 KOKKUVÕTE.......
Enne turule laskimist konrtollitakse GMO toiduained allergeensose ja mürgituse suhtes. Geneetiliselt muundatud organismid esinevad toiduainetes järgmiselt: · üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud(nt: puding selles on muundatud maisitärklis) · toit on tervenisti geneetiliselt muundatud(nt: tomat) · toiduaine on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid töötlemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatuid geene.(nt: toiduõli) Kakao Kakao viljad olenevalt kakaopuu sordist võivad olla rohelised, kollased ja pruunid. Viljade seemnetest valmistatakse töötlemise tulemusena kakao pulbrit ja kakao õli. Tavaliselt on ühes viljas 20-40 seemet. Seemned kuivatatakse,röstitakse ja purustatakse. Tulemuseks saadakse pruun kakao mass, millest pressitakse suurem osa kakao õli välja ja jääki nimetatakse kakaopulbriks. Kakaoõli on hinnaline rasvaine mida kasutatakse toorainena kondiitri, kosmeetika ja farmaatsija tööstuses.
MAGUSTOIDUD SUSHI KUIVAINED JAHUD MAKARONID RIISID TANGAINED GURMEE KUIVAINED HOMMIKUHELBED/MÜSLID/KIIRPUDRUD KUIVSUPID JA KASTMED PAJA JA - NUUDLIROAD MAITSEAINED PÄRM SUHKUR SOOL SÖÖGISOODA PIPAR KÜPSETUSPULBER ZELATIIN VAHTRASIIRUP KOOKOSHELBED HAKKLIHAMAITSEAINE KARTULIMAITSEAINE JNE TERVISEKAUBAD SOJAJOOGID TOIDULISANDID HEMATOGEEN APTEEGIKAUBAD PLAASTRID HOIDISED MOOSID PÄHKLIKREEMID KOMPOTID MESI MARINEERITUD KURGID JNE VALMISTOIDUD PURGIS GURMEE HOIDISED KOHV/TEE/KAKAO JAHVATATUD FILTRIKOHV PRESSKANNUKOHV LAHUSTUV KOHV KOHVIOAD MUS TEE ROHELINE TEE PUUVILJA TEED KAKAOJOOK LAHUSTUV KAKAO PORTSJON KAKAO KUUM SOKOLAAD GURMEEKOHVID JA - TEED KASTMED/ÕLID ÕLID ÄÄDIKAD MAJONEESID SINEPID KETSUPID TOMATIPASTAD KASTMED GURMEE KASTMED MAIUSTUSED/KÜPSISED/NÄK SID KOMMIPAKID KOMMIKARBID SOKOLAADID NÄTSUD, PASTILLID KÜPSISED NÄKILEIVAD PÄHKLID JA KUIVATATUD PUUVILJAD SIPSID GURMEE MAIUSTUSED, KÜPSISED JA NÄKSID TÄHTPÄEVA MAIUSTUSED
Jõulutähed laudadele, kuusepuu, toit, Dorpat Konverentsi rent, töötajate palgad. 4. Menüü koostamine Keedukartulid, leib, mulgikapsas, verivorstid, marineeritud seened, ahjuliha, marineeritud kõrvits, pasteet, sült, rulaad, mandariinid, piparkoogid, erinevad kommid, kringel, piparkoogi maitselised koogid. Joogid mida serveerin: Glögi, vesi sidruniga, morss, punane vein, valge vein, tee, kohv, kakao vahukommidega/-deta 5. Ruumi sisustuse kirjeldus Pidu toimub avaras saalis kuhu on paigutatud 10 viie- kohalist lauda. Ruumis on 3 suurt põrandani akent, mis võimaldavad hämaras nautida linna vaadet, kardinad on õhulised sinaka värvitooniga, saali sisenedes on paremal pool ukse kõrval suur tulede ja kaunistustega ehitud kuusk, mille all on kingitused. Ümmargustel laudadel on valged laudlinad, punased volditud riidest salvrätid, igal laual on valged Jõulutähed ja põlevad küünlad.
Automaatse kapslieemaldussüsteemi ja puhastusfunktsiooni abil on seda hõlbus hooldada. · Cupsolo töötab vaikselt ja ei ärata peret hommikul üles, nagu võib juhtuda tavalise espressomasina käivitamisel. · Masin võtab köögis vähe ruumi, on kompaktne ning seda on hõlbus paigutada nii seina äärde kui asjade vahele. · Cupsolo jaoks mõeldud toodete valik laieneb pidevalt. Praegu on saadaval Espresso Supremo, Cappuccino, Tazza-kakao, Paulig Classic, Crema Latte ning Pauligi tee. · Cupsologa on hea proovida eri jooke, reguleerida nende kangust, katsetada uusi kombinatsioone saad olla ise barista ja leida oma lemmikmaitse! 2.1 Paulig Cupsolo kapslite kvaliteet · kapslid on õhukindlad, nii on tagatud kohvi kvaliteet ja ehtne aroom · alati sobiv kogus värsket kohvi, tassitäis korraga · kiireim ja mugavaim viis valmistada kuumi jooke
tooraineid. Kahjulikuks osutuvad nad juhul, kui nad tõstavad hindu, või hoopis tükkis keeravad selja meie koostööle. 2.2 Takistuseks edasimüügi puhul, osutuvad just need kauplused, ettevõtted jms. kes ei ole huvitatud meie kaubast, seda kas kartusest Eesti riigi halvast mainest või millestki muust taolisest. 3. HANKIJAD 3.1 Oma peamised toorained õietolmu ja taruvaigu saame oma hankijalt, Põlvamaa mesinikult. Kakao hankimine käib aga hoopis keerulisemalt. 3.2 Kakaopuu põhikoristusperiood kestab Ghanas oktoobrist veebruarini. Koristama peab täpselt valmimise ajal, sest pooltoorestes viljades pole seemneid katvas mahlakas koes veel küllalt suhkrut, mis on vajalik järgnevaks korralikuks käärimisprotsessiks. 3.3 Taruvaik on üks mesindussaadusi, mis koosneb väga erinevatelt taimedelt saadud materjalist. Taruvaik on palsami ja mesilasvaha segu. Tema koostises on 50-55% vaiku 30-40% vaha
1966.aastal toimunud riigipöördega tuli võimule sõjaväeline rühmitus, president tagantati ja rahvuskogu saadeti laiali. Loodus. Põhi osa Ghanast on madalik. Edelas kerkib kuni 500 meetri kõrgune Ashanti platoo, kagus on Akvabimi ahelik. Maa lõunaosas valitseb ekvatoriaalne kliima, Põhja osas subekvatoriaalne kliima. Ghanat veestab Volta oma lähte jõgede Musta ja Valge Voltaga. Taimkattes domineerivad savannid, Edela rajaoonid vihmametsade pindala on kahanenud seoses kakao istanduste rajamisega. Ghanas leidub rikkalikult kulda, Mangaani maaki, Teemante ja muid maavarasid. Loomadest on esintatud Elevandid, kaelkirjakud, hüäänid, jõehobud, leopardid, lõvid. Rahvastik. Umbes kaks kolmandikku rahvast räägi kvaa keeli. Ghana rannikuvööndit asustavad peamiselt Ginea keeli ja Gurikeeli kõnelevad rahvad. Riigi keeleks on inglise keel. Enamik rahvastes tunnistab kohalikke usundeid. Riigis on 2 ülikooli, valdav osa elanikke on kirja oskamatud
2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda 3) Taimesordid Kirjutatakse jutumärkides nt kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT 1) üritused nt rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents
Brownied (shokolaadikoogikesed) purgis 3dl (natuke vähem)=155g jahu + 1tl vaniljesuhkrut 1tl küpsetuspulbrit 1tl soola 1 1/4dl kakaod 4,5dl suhkrut (ise lisasin veel shokolaaditükke, kusagil 30-40g, suhkrukihi sisse või enne pähklikihti) 60g hakitud pekaan- või kreekapähkleid 1. Sega kokku jahu, küpsetuspulber, sool ja vaniljesuhkur. Pane ained antud järjekorras kihiti liitrisesse* purki (NB. pühi peale kakao purkipanekut see seestpoolt kakaotolmust puhtaks, et teised kihid näha jääks või pane kakao purki läbi paberist keeratud torbiku). (Mina tegin kõiki kihte topelt, jääb ilusam..korraga siis panin kõiki aineid pool kogust ja teise poole teiseks kihiks) 2. Lisa silt antud tekstiga: Brownie-segu Kuumuta ahi 175 kraadini. Määri ning riputa riivsaiaga üle 20x30cm vorm. Tühjenda purgi sisu suurde kaussi ja sega läbi. Lisa 175g sulatatud võid/margariini ja 4 muna. Sega ühtlaseks.
Tootja jaoks aga on siingi ranged nõuded nii põhi- kui lisaainete jaoks, eriti aga sokolaadisisalduse koguse kohta (vähemalt 25% netokaalust). Täidisega sokolaaditahvli kohta kehtivad küll samad nõuded kui kompvekkide kohta, kuid millegipärast on sokolaadisõber seda maiustust süües tähelepanelikum ja nõudlikum just sokolaadi suhtes. Küllap on asi ka selles, et tootja märgib alati pakendile, millise sokolaadiliigiga on tegemist. Kakao jõuab tänapäeva tavatarbijani tahkest kakaomassist jahvatatud pulbrina, mis peab sisaldama mitte vähem kui 22% kakaovõid. Pagari- ja kondiitritööstused ning maiustustevabrikud kasutavad oma toodete maitsestamiseks ja värvimiseks madalama, vaid 10% kakaovõi sisaldusega kakaod. Maailma mastaabis eristatakse kaht põhimõtteliselt erinevat liiki kakaopulbrit. Euroopa kakao on töödeldud nõrga leelisega. Töötlemise tagajärjel omandab
suurenema kuni 1 g stressi korral, infektsiooni puhul kuni 3 g. Omastamist kergendab tsitrusviljade tarbimine. Dvitamiin: mesilasema piim, suir, nisu, spinat, põldosi, petersell, oder, nõges, mais, must sõstar Vananemisel Dvitamiini omastamine väheneb kahekordselt. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks. Tsink: linnurohi, idandatud nisu, kask, salvei, õietolm, seesamiseemned, kõrvits, kakao Kaitseb rakke vabade radikaalide eest. vajalik naha, juuste ja küünte kasvuks. Kiirendab üleliigsete rasvade lagunemist. Puudus tekib taimsel toitumisel, magusate ja soolaste toitude liigsel tarbimisel, krooniliste haiguste puhul, paljude ravimiste tarbimisel, pideva stressi puhul. Esimesena reageereib puudusele nahk, milles sisaldub üle 20% organismi tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein. Kuivad, tuhmid juuksed A, H, PABH, F, jood
1000 km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel ehk troopilises vöötmes Vajab: 1) palju valgust 2) sooja kliimat 3) palju niiskust Klassifikatsioon ehk taksonoomia riik - taimed hõimkond - õistaimed klass - kaheidulehelised selts - kassinaerilaadsed sugukond - haisupuulised perekond - kakaopuu liik - harilik kakaopuu Saadused 1. Peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned 2. Kakaopuu õied Kakao tervistavad omadused Toorkakao on suurepärane antioksüdantide, vitamiinide ja mineraalide allikas, mis annab rohkesti energiat ning toetab immuunsüsteemi tööd Kakao sisaldab rauda, magneesiumit, kaaliumit ja muid mineraale, mis toetavad kehas olulisi funktsioone. Kakaol on depressioonivastane mõju http://www.pollumajandus.ee/uudised Huvitav teadmine kakaoubade ajaloost 800. aastal eKr hakkasid asteegid kakaoube rahana kasutama,
23. Mis viga on tehtud kui kissell venib?Üle segatud 24. Kuidas valm.kisselle pehmelihaviljaga puuviljadest ja marjadest? Viljad surutakse läbi sõela, järgi jäänud kestad pannakse keema, maitsestatakse ja keedetakse, vedelik kurnatake ja kasutatakse kisselli keetmiseks. 25. Kuidas valm.kisselle mahlast ? keedetakse vesi maitseainetega ja kurnatakse, lisatakse suhkur keedetakse suhkrusiirup, lisatakse tärklis keemiseni ja lisatakse mahl. 26. Kakao ja karamell kisell? Kakao-piim keema,natuke kuuma piima segada,kakao lisada ülejäänud piimale.Karamell-suhkur pruuniks,kuumvesi,piim ja tärklis. 27. Kuidas valm.tugeva viljalihaga aedviljadest kisselle? Aedviljad keedetakse pehmeks ja püreestatakse, püreele lisatakse maitseained ja suhkur ja keedetakse läbi, lisatakse tärklis 28. Kuidas valm.puuviljadest ja marjadest magusaidsuppe(lisandid)? Puuviljad ja
iseloomulik maits on e ja aroom, mis t bergamoti apelsin uleneb i koorest välja pre Bergamoti apelsin ssitud õlist. on väga aromaatne tsitrus eline. Earl Grey'd kasuta takse ka mitmesugustes k ookides ja kastmetes, et and a natukene mõrkja mat maitset ja aroomi. Kakao- ja sokola a d ijo o gid a s t, k oo re s t v õi v e est ja o k v a lm is ta ta k se piim Kak a o jo s u h k ru g a . P ulb ri t tuleb o p u lb ri s t, m a its e statakse p eale kaka e ri ta k s e v ah e tu lt
Nende praegune peamine võimalus on sõlmida lepinguid ja korraldada vajadusel haaranguid, kuigi nende efektiivsus pole pikaajaline. Miki Mistrati ei toonud seda küll oma filmis välja, kuid vastutusekoormat võiks veidi kallutada ka šokolaaditarbijate poole. Meie šokolaadi tarbimisvajadus on kasvanud viimase poolesaja aastaga üüratute kogusteni ja selle kasvu peatumist pole märgata. Inimesed on muutunud šokolaadist liiga sõltuvaks ja see on probleem nii inimese tervisele kui ka kakao – ning šokolaaditootjatele. Probleemi lahendamiseks tuleks teha väga paljut ja seda korraga, et vähendada inimkaubitsejate ja tootjate võimalikku ümberkoordineerimist ning oma endise tegevuse jätkamist. Üks viis oleks kohaliku valitsuse ja võimuorganite vahetus ja/õi ümbertegemine tõsiseltvõetavama ja mõjukama vastu. Teisena tuleks tõsta inimeste kui šokolaaditarbijate teadlikkust kakao valmistamisest ja vähendada tarbitava šokolaadi hulka
Shokolaad Erik Rattasepp 8b TÕHG 2008 SISUKORD 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi põhitooraine kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9 7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2 11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine
Meie tarbijakeskne ühiskond ei ole õiglane. Maailmas on palju globaalseid sotsiaalprobleeme, millele tuleb tähelepanu pöörata. Õnneks on õiglane kaubandus muutumas tänapäeval üha olulisemaks teemaks. Tuleb uurida soodsate toodete päritolu ning ka tootjate keskkonna- ja tööjõupoliitikat. Tootjad peavad saama meie ostetud kaupade eest õiglast tasu. Väga paljud meie igapäeva tarbekaubad nagu erinevad puuviljad, tubakas, mais, viinamarjad, suhkur, vein, riis, kakao, tee ja kohv kasvavad geograafiliselt vaesemates piirkondades. Tänapäeva maailmakaubanduse reeglid ei arvesta kahjuks kõige vaesemate inimeste huvisid. Suurem osa rahast, mida meie maksame, jääb suurfirmadele. Õiglane kaubandus on eestikeelne vaste mõistele Fair Trade. Õiglane kaubandus ei ole heategevus, vaid äripartnerlus arengumaade tootjatega, et parandada nende kauplemistingimusi maailmaturul. Rahvusvahelise õiglase kaubanduse eesmärk on muuta
sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt Talu ja mõis: esinevad paralleelselt, talud on tootjad, kasum läheb mõisale; arengumaades
Mädarõikakaste Karrikaste Tomatikaste Sinepikaste Munakaste Paprikakaste Tillikaste Sidrunikaste Valge veini kaste Aurora kaste 3 Magusad kastmed Tooraine: Marjad ja puuviljad (värsked, konserveeritud, külmutatud) Puuviljade ja marjade mahlad Mehud Püreed Veinid Piim Rõõsk koor Hapukoor Jogurt Munad Kakao Sokolaad Või Maitsestamiseks: Suhkur Vanill Nelk Kaneel Maitsetaimede ürdid Tsitrusviljade koor (riivitud) Sidrunimahla Essentse Siirup Alkohoolsed joogid Kohv Kakao Puuviljad ja marjad Valmistatakse toormahlast, püreest või mehust. Toormahlast ja püreedest valmistatakse nii kuumutatud ja kuumutamata magusaid kastmeid. Kuumutatud kastmeid valmistatakse nagu mahlakisselle. Tärklist arvestatakse 1 l kastme valmistamiseks 20-40 g
SWOT analüüs Tugevad küljed: Nõrgad küljed: Väike, sõbralik kollektiiv Kogemuste vähesus Rõhk kvaliteetsel teenindusel Vähene tuntus Mõnus atmosfäär Madalad hinnad Võimalused: Ohud: Klientuuri suurenemine Tugevad konkurendid Sponsorlus Klientide kaebused Kohviku suurendamine Turundus Tooted · Kuumad joogid (kohv, tee, kakao) · Külmad joogid (morss, mahlad, vesi) · Pirukad · Koogid · Salatid Hinnakujundus · Sisseostu hind · Transpordikulud · Teenindus · Tooraine maksumus · Kommunaalmaksud Turundussuhtlus · Reklaam (kodulehekülg, ajalehed) · Reklaamplakatid Koostööpartnerid · Pere Leib AS · Astri Grill AS · Selveri Köök Hinnad menüüs Tee 15.- Kohv 20.-
Viis sokolaadi Sisukord: · Kinder Chocolate · Kalevi piimasokolaad · Kit Kat-i vahvlipulgad piimasokolaadis · Milka Lufee õhuline piimasokolaad · Snickers Kinder Chocolate: Piima sokolaaditahvel piimja täidisega. · Koostis: Piimasokolaad 40%, suhkur, piimapulber, kakaovõi, kakaomass, sojaletsitiin, lõhna- ja maitseained, suhkur, lõssipulber, taimsed rasvad, vee sisalduseta või. · Piima kuivainet 33% · Kakao kuivainet 13% Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: Tahvel: Energiat: Kcal/k 100 g 12,5 g % J Valke: g 8,8 70/290 4 Süsivesikuid: g 53 6,6 2 Millest suhkrud: g 52,5 6,6 2
3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1. isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4. sõidukid, taevakehad (laev Regina Baltica, Väike Vanker) 5. autasud (Eesti Taassünni auhind) 6. kaupade, toodete nimed (kakao Meie Mark) 7. ürituste nimed (Valge Daami päevad) 8. asutuste, organisatsioonide, seltside ametlikud nimed (aktsiaselts Mulgi Meier, Eesti Heliloojate Liit) * kui ametlikkust ei rõhuta, siis väike täht (heliloojate liit) 9. riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik) *kui ametlikkust ei rõhuta, siis väike täht (Eesti vabariik) Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2
Enne laualeandmist lase paar tundi jahedas seista. Kakaokreem Kakaokreem. 4 dl piima. 6 dl koort 100g suhkrut 30g zelatiini 30 g kakaopulbrit vanillsuhkrut väheke soola Kuumuta piim ja suhkur ning lisa vanillsuhkur.Lisa nüüd kakaole ja sega hoolega läbi. Lisa sool ja jahuta. Paisuta zelatiin veega,sulata kuumaveevannis.Lisa jahtunud kakaopiimale zelatiin ja lase seista, kuni kreem on kergelt tardunud. Vahusta koor ja sega jahtunud kakao piimaseguga.(kakao ja vahukoor peavad kokkusegamisel olema ühel temperatuuril) Magusad kastmed Magusaid kastmeid valmistatakse värsketest, külmutatud ja konserveeritud puuviljadest ja marjadest,puuvilja-ja marjamahladest,mehudest ja püreedest, veinidest, piimast, rõõsast koorest, hapukoorest, jogurtist. Nende valmistamisel kasutatakse ka mune, kakaod, sokolaadi, võid. Magusate kastmete maitsestamiseks kasutatakse suhkurt, vanilli, nelki, kaneeli,
Minu keskkonnakaitsealased harjumused Uuringu tegin ühe (1) päeva kohta, osales üks (1) inimene. OSTMINE 1. Toit: maisimanna, piim, kirsimoos, värskelt pressitud apelsinimahl, kohuke, kanafilee, riivjuust, hapukurk, redis, kartul, beebispinat, viilutatud sai vahukoor, hapukoor, õli, kodujuust, valge vein, kakao Kodukeemia: nõude- ja pliidipesuvahend Isiklikud hügieenivahendid: kätepesugeel, hambapasta ja -hari, näopesuvaht, deodorant Transport: ühistransport/linnaliinibuss Meelelahutus: arvuti, telefon, internet, kino, telekas, muusika kuulamine 2. Eesti päritolu: , hapukoor, sai, kirsimoos, hapukurgid, kartulid, piim, kanafilee, vahukoor, kodujuust, riivjuust, näopesuvaht 3. Kõige kaugemalt pärit: apelsinid Lõuna-Aafrika Vabariigist 4
Tervendavalt mõjutab väikestes kogustes ja tingimusel, et on tehtud mitte eriti kangelt. • Väga kasulik anda haigetele inimestele valget leiba ja teed, aga tingimusel, et leiba ei sööda enne teed joomist. • Kohv, mida antakse haigetele, peab olema ostetud toorena ja küpsetatud nn kodustes tingimustes. Jahvatatud kohv, mida müüakse kauplustes, sisaldab • Tihtipeale haigetele antakse tee ja kohvi asemel kakao. Kakao ei oma ergutavat mõju. Aroomiõli, mis sisaldub kakaos, ei ole nii lihtsalt seeditav kõikide magudega. • Alati peab olema kundne keskpaik. TÄNAME TÄHELEPANU EEST
närimiskummil kontrollida koostist! Joogid lubatud keelatud · Mahlad, taimetee, · Viljakohv, lahustuv kohv · Mineraalvesi, vesi · (mis sisaldab otra), õlu, · viski, nisuviin, kodukali, · linnased, pilsner. · Ravi alguses ei soovitata: · Pulbritest valmistatavatel Kakao, oakohv, gaseeritud kakao- ja joogid sokolaadijookidel ning spordijookidel kontrollidae koostist! Maitseained ja lisandid lubatud keelatud · Till, petersell, sidrunhape, · Teraviljajahu sisaldusega kartuli-, maisi- ja aroruuttärklis, · salatikastmed, · tapiokk, jaanileivapuu jahu, · pakisupid. · sool, sooda, pipar, Maitseainesegudel,
Sokolaadikook 2 muna 1 kl suhkrut 100 g sulatatud võid soola 1 tl vanillsuhkrut üle poole klaasi nisujahu 3 sl kakaod shokolaadi Valmistusviis 1. Sega munad, suhkur 2. Lisa jahtunud sulavõi, sool, vanillsuhkur, jahu, kakao. 3. Vala segu, võiga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud, väikesesse vormi. 4. Küpsetada u. 175°C juures, seest jäta natuke taignaseks.
VANUATU Joseph Saliste TABB51 142677TABB FAKTID JA STATISTIKA 1) Pealinn Port Vila 2) Elanikke 276,244 3) Kohalik keel Prantsuse, Inglise, Bislama 4) Vanuatu Vatu ja Austraalia Dollar - RAHA Kultuurieripärad · 1) Laulmine igal üritusel (kaasaarvatud ka t · 2) 82 saart, 1300 km Põhjast-Lõunasse · 3) 113 pärismaist keelt AUSTRONEESIA KE · 4) Tantsimine, Hõimkonnad Äriidee · Põllumajandus (Kakao) · Eksootilised puuviljad · Pomelo, Jackfruit, Breadfruits · Sweetsop TÄNAN KUULAMAS
kui mahlu, odavama hinnaklassi toodete puhul ka essentse, on traditsioonilisi kirsi-, vaarika-, maasika-, jõhvika- ja mustasõstralikööre ning troopilis-eksootilisi banaani-, passioni- jt likööre nagu näiteks taanlaste Cherry Heering või jaapanlaste Midori, samuti suur valik analoogilisi kreemlikööre nagu crème de cassis, crème de fraise jt. Täiesti omaette grupi moodustavad tuuma-, mandli- ja pähkliliköörid nagu amaretto, frangelico samuti ratafia, aga ka kohvi-, kakao- ja sokolaadiliköörid, mida enamasti käsitletaksegi iseseisvate tooterühmadena, kuid sõltuvalt ülejäänud maitseandjatest ning komponentidest võivad need kuuluda ka ürdi-, emulsioonlikööride hulka. Tsitruseliköörid valmistatakse valdavalt sidruni-, apelsini-, pomerantsi- jt tsitruseliste koorte leotisest, vahel lisatakse neile vähesel määral ka mahlakontsentraati. Emulsioonliköörid on sametiselt pehmed, täidlased ja kaloririkkad koore- ja
nähtavad ja mustvalge printeriga diagrammi sektorid eristatavad. Diagrammi legend jääb vasakule. Toiduaine Kogus Hind Tüki hind suhkur 0,5 10,80 kr 10,30 kr margariin 0,25 23,00 kr 22,75 kr kaerahelbed 0,36 7,70 kr 7,34 kr nisujahu 0,06 6,70 kr 6,64 kr küpsetuspulber 0,0025 146,67 kr 146,65 kr kakao 0,045 89,33 kr 89,29 kr muna 4 1,55 kr 2,45 kr Kogus suhkur margariin kaerahelbed nisujahu
Sademeid on rohkem, ja aastane temperatuurikõikumine on väga väike. Lisaks Fidži vegetatsiooniperiood on pikem kui Eestis. Fidži saarte maast on põllumajanduseks kõlblik 16% ja see asub peamiselt rannikutasandikel, jõgede suudmeis ja orgudes. Põllukultuurid ja loomad Riik Fidži Eesti Põllukultuurid Banaan, kapsas, maniokk, Õunad, oder, oad, marjad, kakao, pipar, oaed, tatar, porgan kookospähklid, kohv Loomad Kariloomad, kanad, haned, Mesitarud, kariloomad, hobused, sead, lambad kanad, pardid, haned,kitsed Seal kasvavad peaaegu kõik troopilised aed- ja puuviljad. Oma tarbeks kasvatatakse riisi, maisi, puu- ja köögivilju. Samuti tahetakse vähendada sõltuvust tähtsamate toiduainete, eriti riisi saaduste järele
*Toit,nädalapäev Jook Kcal (kokku) Esmaspäev Hommikusöök:Porgandi salat Tee 135 Lõunasöök:Kartul Hakklihaga Kakao jook 994 Õhtusöök:Mannapuder Tee 536 Teisipäev Hommikusöök:Bors - 163 Lõunasöök:Frikadelli supp - 186 Õhtusöök:Pannkoogid Piim 479 Kolmapäev Hommikusöök:Moosi pirukas Kali 863 Lõunasöök:Peekon Tee 2303 Õhtusöök:Hakklihapallid Tee 746 Neljapäev
annaabi.ee 
