tänapäeval ei peeta oluliseks abielluda, vaid valitakse hoopis vabaabielu, lapse saamine lükatakse edasi ja üha rohkem on üksikvanemaid. Suurenenud on perevormide mitmekesisus ja aktsepteeritavamaks on muutunud samasoolised suhted. 20. sajandiga on perekonnasuhted muutunud tunduvalt. Anatoli Nekrassovi ja Natalja Geizani raamatus ,,Perekonna loomine" on öeldud, et 21. sajandil vaadeldakse armastust ning suhteid paaris ja perekonnaruumis kui uue aja inimese teadliku loomingu ruumi. Ajaga on inimestel tekkinud rohkem võimalusi ja inimestel on kindlad sihid, mida elult soovitakse, maailmavaated on muutunud, mille tõttu abiellumine ei ole enam nii populaarne. Euroopa Liidus on 1980. aastast alates abielutunnistuste väljastamise hulk kaks korda vähenenud. Kristlik abielu traditsioonilises tähenduses ei ühti enam praeguse, materialistliku ühiskonna mõttelaadiga, ning teineteisele pühendumist ei peeta enam suureks väärtuseks. Abiellumise
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Ees...
Inimeste väärtushinnangute muutumine ajaga Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad koos ajaga ja mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Inimeste väärtused kipuvad ajaga järjest muutuma, seatakse uusi eesmärke ja sihte ning unustatakse, mis tegelikult see õige peaks olema. Toon näiteks, et umbes kümme aastat tagasi,
Aeg Tulevik on miski mille poole igaüks liigub kiirusega kuuskümmend minutit tunnis, mida ta ka ei tee või kus ta ka ei ole. Aeg on miski, mida me ei saa mitte kunagi tagasi, ning mida me oma ajaga teeme on meie igaühe oma otsustada. Mõned inimesed kasutavad oma aega otstarblikult, mõned aga ei oska oma ajaga midagi peale hakata. Kuidas inimesed oma aega kasutavad? Suur osa inimesi ei tee oma ajaga mitte midagi peale hakata. Nad istuvad lihtsalt oma nutitelefonides või teleka ees ja ei tee mitte midagi. Tänapäeva inimene veedab umbes 4 aastat oma telefonis. Inimestel ei ole enam elu väljaspool oma nutiseadmeid ja nad ei tea kuidas reaalsuses enam hakkama saada. Samas on ka inimesi kes teevad 24 tunniga väga palju ja jõuavad väga kaugele. Sellised inimesed on väga aktiivsed ja
Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Kirjutanud ka „reekviemi“ (1874), keelpillikvarteti e- moll (1873), kantaate, vaimulikke teoseid (sh. „Te Deum“, 1896, „Stabat Mater“, 1897), hümne ja laule. Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Verdi populaarsus, 1840.aastad, langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos, mis sellal oli Austria poolt okupeeritud. Rahvas samastas end Paabeli vangipõlve viidud juutidega. Orjade koori laulu sellest ooperist on korduvalt pakutud Itaalia hümniks. Milanolased hakkasid pooldama Sardiinia kuninga Vittorio Emanuele II katseid ühendada Itaalia. Selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud.
Kaasused tööõiguse kohta nr 1. 1. Töötaja soovib edaspidi töötada osalise tööajaga. Kas see on võimalik? 2. Töötaja oli tööle võetud kolmeks nädalaks. Lõpparve saamisel nõudis ta ka hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kas töötajal on õigust saada puhkusehüvitist? 3. Ats asub tööle koristajana suveks 2 kuuks teise koristaja asemel, kes puhkusele läheb. Tööandja ütleb Atsile, et tulenevalt töölepingu seadusest ei pea asendamise ajaks asendajaga töölepingut sõlmima. Ats nõuab, et temaga sõlmitaks tööleping, sest töölepingu seadus näeb nii ette. Kummal on õigus? 4. Äriühing sõlmis Ilme V-ga lepingu, mille kohaselt Ilme V. pidi koristama tööruumid ja võtma vastu tellimusi. Neid ülesandeid pidi ta täitma kindlatel tööpäevadel. Selle töö eest maksti talle iga kuu 450 eurot. Pärast 6-kuulist töötamist taotles Ilme V. puhkust. Omanik keeldus puhkuse andmisest, väites, et I...
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Eetika- ja hariduskriis on tänapäeval suureks probleemiks. Näiteks võib tuua laste kombed, mis on ajaga väga palju muutunud. Nõukogude ajal ei julgenud lapsed vanematele ega õpetajatele vastu hakata. Tänapäeval arvavad lapsed, et nende sõna peab peale jääma ning vaidlevad oma vanemate ning õpetajatega seni, kuni on oma tahtmise saanud. Ka haridussüsteemi muudetakse järjest raskemaks, paljud ei lõpeta isegi põhikooli, sest ei näe mõtet pingutamisel. Tõsi küll, varem oli kergem haridust omandada, kuid tänapäeval ei pühenduta sellesse nii hoolikalt
Referaat Juhendaja: Diana Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Nagu referaadi pealkiri ütleb ``Innovatsioon logistikas``, sain mina innovatsiooni pidevalt uuenevatelt pakiautomaatidelt. Mõned aastad tagasi pidime käima postkontoris, kus oli alati pikk järjekord. See kulutas aega ning kinlasti ka kannatust. Õnneks koos ajaga areneb ka tehnoloogia. Tänu sellele võime oma paki ise kiiresti ja lihtsalt, kasutades selleks moodsaid tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk siis Cleveroni firma ehk Eestis SmartPOSTI, teele saata või kätte saada. 1. SMARTPOST SmartPOST on logistikaettevõte, mis tegeleb internetikaubamajade ja postimüügikataloogide klientidele tellitud kaupade kohaletoimetamisega. Samuti võimaldab SmartPOST inimestel ja ettevõtetel pakke saata kõikjale Eestis.
Tänased noored Eesti tuleviku peremehed Eesti on noor riik. Meid ei anna võrrelda Euroopa suurimate ja võimsamate riikidega, sest meil on oma riik olnud suhteliselt lühikest aega. Võib aga kindlasti õelda, et Eesti on saanud selle lühikese ajaga vägagi hästi hakkama. Kõik need suured Eesti juhid on kord noored olnud ja nad ei kujutanud kunagi ette, et just nemad tõusevad riigi tippu. Kord aga saavad meie tänapäeva noortest riigi tulevased juhid. Mida aga peaksid noored tegema, et nende riik oleks tulevikus kõrgel tasemel? Iga uus põlvkond on kindlasti mõelnud selle üle, et kuidas küll nemad tulevad hakkama tulevikus oma maa valitsemisega. Riigi peremehed ning juhtkond vahetub tegelikult kogu aeg sujuvalt
ROOMA RIIK LK 150-157, 164-169 1. Mille poolest erines riigivalitsemine Rooma varases keisririigis võrreldes vabariigi ajaga? Ametnikud ei juhtinud enam riiki, selleks oli keiser. Ametnikud tegid otsuseid keisri järgi, nad viisid ellu keisri otsuseid. Neil oli võimalik poliitilist karjääri teha. Senat senatist sai valitseja nõuandja. Kui kuulusid senatisse, oli võimalus sul poliitilist karjääri teha. Tähtis roll poliitilises elus. Rahvakoosolek loobuti mõne aja pärast rahvakoosolekute kokkukutsumisest.
Bioloogia KT Organismide paljunemine 1. Mis on paljunemine? Olulisemaid eluavaldusi, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed.
Referaat Julius Kuperjanov Sissejuhatus Julius Kuperjanov on üks Eesti Vabadussõja tuntumaid kangelasi, kellest sai legend juba eluajal. Tema elu oli küll väga lühike, kõigest 24 aastat ning töö Eesti riigi loomisel ja kaitsmisel oli vaid 15 kuud. Selle ajaga sai ta aga legendaarseks. Ta aitas Eesti Vabariiki, kui ta töötas Eesti tagavarapataljoni ülema abina, Tartu kaitseliidu ülemana ning partisanipataljoni ülemana. Ta oli üks kahest Eesti ohvitserist, kelle nimi omistati tema poolt juhitud väeosale ja kelle teeneid vääristati postuumselt kolme vabadusristiga. Tänaseni on Julius Kuperjanov, Johan Laidoneri ja Johan Pitka kõrval üks kolmest tuntumast Eesti sõjamehest Vabadussõjas. Julius Kuperjanovi elulugu
Tänapäeva sõda ja rahu Eelnevad põlvkonnad on näinud läbi aegade lahinguid Maarjamaal, rahutusi rahvaste vahel, nende lahendamist ja nende eest ka pagemist. Juba vanas Egiptuses peeti sõdu, vallutati võõraid maid ja allutati võõraid rahvaid seda vaid enda võimu, au ja kultuse suurendamise nimel. Vähe on olnud neid valitsejaid, kes oma nime on tõestanud sõnade, arukate tegude või rahva eest hoolitsemise läbi. Õnneks on ajaga üht-teist muutunud, sest inimesed tüdinesid sõdimisest, riigijuhidki said aru, et ainuüksi väe ja võimuga oma maad ja elanikke tugevana ei hoia. Vanasti tähendas sõda taplusi ja veriseid lahinguid, mida tähendab see tänapäeval? Nüüdisajal ei ole mõeldav, et Saksamaa oma vägede või Inglismaa oma suursuguse laevastikuga astub vastu Prantsusmaa tugevale keskvõimule. Sõjategevus on üldiselt langenud madalale tasemele võrreldes seda 20.sajandiga
Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05. 400 m jooks - 400 meetri jooks on kergejõustiku ala. Praeguste maailmarekordite omanikud on Michael Johnson, ajaga 43,18 ja Marita Koch, ajaga 47,6. Eesti rekordite omanikud on Marek Niit ajaga 45,74 ja Egle Uljas ajaga 51,91. Kõikidel distantsidel 100-400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. 800 m jooks -
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ajakasutuse juhtimine Tallinn 2012 Ajakasutuse juhtimine Viimastel aastatel on eriliselt suure tähelepanu saanud temaatika elukestvast õppest. Kui minu vanemate põlvkond omandas omale sobiliku ameti või kutse, asus sellele tööle ning töötas ühel positsioonil mitmeid või isegi mitmekümneid aastaid õppimata juurde uusi oskusi ja teadmisi, siis tänased noored seisavad silmitsi üldise ühiskondliku survega lõpetada mitmed astmed kõrgharidusõppes ning hiljem ka karjääri jooksul end tihti läbi koolituste täiendada. Kuidas aga leida tänases, tohutus elutempos, selle kõige jaoks aeg ja motivatsioon on juba omaette küsimus. Täistööajaga töötava täiskasvanuna võtsin vabatahtlikult ka mina ette kõrghariduse tee ning seega tuleb teha ka kõik endast olenev, et teadmiste omandamine oleks võimalikult tulemusli...
liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. · 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66-ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. · 2008
1938 Olaf Olmanni käe all ● Oli Eesti kiiruisutaja ● NL-i koondises 1963a. ● Hakkas sportima kuni1969aastani 1953 a. Koplis 26. ● Lõpetas 1957 Tallinna algkoolis 22. keskkooli-i ja 1975 Eesti Kehalise Kasva- tuse Liidu ELULUGU ● Võitis Innsbrucki taliolümpial 1500m sõidus kulla ajaga 2.10,3 ja 10000 m sõidus 5. koha ajaga 16.08,7 ● Grenoblei taliolümpial 1500m sõidus 12.–13. koht ajaga 2.07,2 ● 1964 aasta sportlane ● 2001 aastal Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi saaja Saavutused ● Ta on 187 cm pikk ja kaalub 81 kg ISIKLIK ELU Tänan ,et vaatasite
Samal ajal imetlevad naised moodsaid kingi ja käekotte, mis maksavad kokku samapalju, kui moodne auto. See näitab, et mood on igaühele erinev ja see ei pea kõigile ühtmoodi meeldima. Mõni ei suuda otsustada, mis talle meeldib ja mis mitte. Selleks võivad nad muuta iga päev oma välimust. Nad vahetavad riideid, jalanõusid, ehteid või aksessuaare. Üheks põhjuseks, miks inimesed nii käituvad võib olla see, et nad on harjunud ajaga, mil ei olnud võimalik midagi meeldivat muretseda. Teine põhjus võib olla, et nende stiil on selline. Praegu on poodides palju erinevaid võimalusi. Suur on värvivalik, erinevate lõigetega paljudelt firmadelt. Selline küllus ajab inimesi segadusse. Võrreldes Eestit praegu ja ajaga, mil ta oli Nõukogude Liidu koosseisus on valik moele sadu kordi kasvanud. Vastus küsimusele: ,,Kas iga inimene peab olema moodne?" oleks, et kõik inimesed ongi omamoodi moodsad
---------------- PRESSITEADE 06.05.2017 RMK Kõrvemaa suusavõistluse võitsid Jaanus Madis ja Kadri Memm Täna Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ümbruses suurepärastes tingimustes toimunud meeleolukal suusavõistlusel lõi kaasa üle 700 tervisespordisõbra. RMK Kõrvemaa suusavõistlusel 10km pikkusel trassil võitis teist korda Jaanus Madis Suusakihutajad Klubist ajaga 1:01:02, seljatades RMK Kõrvemaa eelneva suusarekordi Mihkel Toomas (1:01:31). Kolmanda koha võitles välja Vasili Djenovits (1:01:55). Naistest oli parim Kadri Memm ajaga 1:14:53. Teise koha võitis Liisa Kull ajaga 1:15:41. Kolmandale kohale tuli eelmise aasta võitja Helin Pungas (1:17:16). Firmade arvestuses olid kolm paremat Omniva, Swedbank ja RMK. RMK Kõrvemaa suusavõistluse oli seitsmes osavõistlusning selle aasta viimane suusavõistlus. Koostaja Mihkel Muhkel Suhtekorraldusjuht
Seda ütles ka Jaanson. See oleks veel uskumatum, kui ta ka järgmistel olümpiamängudel osaleks, sest siis oleks ta juba 46-aastane. 2) Ta on osalenud 6-detel olümpiamängudel. Seegi täiesti uskumatu, sest ega neid mehi väga palju maailmas pole, kes on osalend 6-tel olümpiamängude. 3) Ta on olümpiamängudel esinenud suhteliselt stabiilselt. Viimasel kahel olümpiamängudel võitis ta hõbemedali. Esimestel olümpiamängudel oli saavutas Jüri hea 8. koha ajaga 7.35,9 ühepaadil. Teistel olümpiamängudel saavutas Jüri 5. koha ajaga 7.12,92. Kuigi Jürilt oodati sel olümpia aastal rohkem, sest ta oli ikkagi valitsev maailmameister. Kolmandatel olümpiamängudel sai Jüri 18. koha. Neljandatel olümpiamängudel saavutas Jüri 6. koha ajaga 6.59,15. Viiendatel olümpiamängudel sai ta lõpuks oma olümpiamedali kätte. See medal oli hõbedane. Pärast olümpiamänge ütles
karjäärivõimalusi. Kui vanasti oli võimalik ka alg- või põhiharidusega kergesti mõni lihttöö leida, siis tänapäeval nõutakse üldjuhul ka müüjatelt ning koristajatelt juba keskharidust, ilma milleta on peaaegu võimatu üldse mõnda töökohta leida. Seetõttu peetakse hea hariduse omandamist väga tähtsaks ning hakatakse lapse haridusteed suunama juba lasteaiast peale. Palju on muutunud ka hariduse kättesaadavus võrreldes varasema ajaga. Kui algselt said hariduse enamasti rikkamad inimesed, kes jaksasid õppimise eest maksta, siis ajaga on haridus muudetud üha kättesaadavamaks ning tehtud see isegi osaliselt kohustuslikuks. Seejuures kohustusliku koolihariduse aega on järjest pikendatud ning ka edasiõppimise võimalused on avatumad varasemaga võrreldes. Kuigi kõrgharidus on enamasti tasuline ja konkursid kõrgkoolides tihedad, on kõigil, kes õppida viitsivad ja tahavad võimalused selleks avatud, ka neil, kel tasuta
Soorollid muutuvas maailmas Läbi aegade on kehtinud maailmas naiste ning meeste vaheline ebavõrdsus. Õpitudki ajaloos, et peamised tegijad oli mehed ning naistest pole erilist juttu kusagil. Kas tõesti on maailmas valitsenud selline ebavõrdsus? Seda kõike on muutnud aeg ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Kuidas on õigused ning ebavõrdsus ajaga muutunud? Aegade alguses koheldi naisi kui alamklassi. Polnud neil mingeid õigusi võrreldes meestega. Naised olid abikaasade võimu all, pidid täitma vastassoo soove. Naise põhilisteks kohustusteks olid kodu korras hoidmine, laste saamine ja nende üleskasvatamine. Meestele pakkusid ka meelerahu lõbunaised, kasvõi vastu tahtmist. Naiste soovide ega tunnetega ei arvestanud keegi. Polnud mingit sõnaõigust, ainult meeste arvamus luges. Nad ei olnud küll
Väärtushinnangud läbi aegade Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad oluliselt koos ajaga. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Väärtushinnangud mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Kuidas on muutunud inimeste väärtushinnangud ajaga? Tänapäeval väärtustatakse liialt raha
Kiirus, teepikkus ja aeg Mõniste kool Sisukord Kiirus Näide Teepikkus Näide Aeg Näide Pildid Kaas õpilastele Vastused Kiirus Kiirus on füüsikaline suurus. Kiirus näitab, kui suure vahemaa läbib keha 1 ajaühikus. Lahendades liikumisülesandeid, võime kasutada valemit Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleb läbitud tee pikkus jagada selleks kulunud ajaga. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h, m/s, cm/s, m/min. Näide Punkt A on Pärnu ja punkt B on Võru. Teepikkus on 190km.Auto läbis selle maa 2tuunika ja 40minutika. Mis oli auto kiirus? V=190km : 2,40h =79,16km/h Vastus : Auto sõitis 79,16 kilomeetrit tunnis. Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähised s on teepikkus, v on kiirus ja t on aeg. Valem on s = v t Näide
kahjustavad sellega ka kogu ühiskonda. Kuidas kasutada aega õigesti ja millised oleksid alternatiivsed võimalused õppimaks aega kasutama? Goethe kirjutas kunagi: ,,Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame". Aeg üks väärtuslikumaid privileege, on üks valesti kasutatavaid nähtusi. Maha magatud võimalused, aega kulutatakse tegevuseta olles, hilinemine kohtumisele on täiuslik näide valest ümber käimisest ajaga. Heraclitus ütles kord, et me ei saa ületada üht ja sama jõge kaks korda. Sama kehtib aja kohta, sest aeg liigub lakkamatult edasi, olenemata, mis me sellega teeme või peale hakkame. Siiski, kui oleme kaotanud selle, ei saa seda kunagi tagasi. Aeg tundub olevat lõpmatu kuni me oleme vastamisi mõne tähtajaga ja meile jõuab koju, kui tähtis ja hinnaline on iga sekund. Ajateenijatele sõjaväes on iga sekund kriitilise tähtsusega. Sellest võib oleneda
Aeg Inglased alustavad oma juttu ilmast, eestlased räägivad palju ajast. Küll teda ei jätku, küll ta lendab või venib või seisab. Kas eestlase aeg liigub aeglasemalt kui teistel rahvastel või hoopis kiiremini? Küllap aeg annab arutust. Mis see aeg ikkagi on? Kas see on midagi, mis liigub meie mõtetes või on tegu füüsikalise suurusega? Filosoofilises mõttes ongi aeg subjektiivne. Seega võib arvata, et oma suhet ajaga saame muuta sellest erinevalt mõeldes. Kui lugesin üht artikli pelkirja, kus öeldi et aeg on liigestest lahti, tekkis korraks selline tunne, et aeg on midagi füüsilist, keegi meie hulgast. Aega defineeritakse kiirusena,millega valgus kannab edasi signaale. Samas on aeg nagu ruum, millele on vaid üks dimensioon, lineaarsus. Aja muutumine pole meie poolt kontrollitav, aeg muutub iseenesest(nagu tihti öeldakse
Ken, Sa Eesti Päevalehte loed? *lehekülje pööramise heli Meeshääl(Ken) 2: Harva. Eelistan Ekspressi, mul on iPadis selle äpp isegi. Meeshääl(Mart) 1: Äpp? Meeshääl(Ken) 2: Äpp muidugi, digileht, noh! Sa ei olegi kuulnud? Kuidas Sa välilähetustel uudisteta olla suudad? Selle rakendusega saab lugeda täpselt siis, kui tahad ja täpselt seal kus soovid. Loodust säästab ka mõni puu jääb ellu. Ajaga peab kaasas käima, Mart. EE/EPL reklaamhääl: Käi ajaga kaasas. Loe Ekspressi ja Päevalehte Mardi ja Keniga lõunapausi ajal, kodus või kontoris, või hoopis välismaal. Loe Eesti esimest regulaarset väljaannet tahvelarvutist.
Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel Anita Algus 8.b klass Kadrina Keskkool 27.02.2018 Eestlasi esindas Pyeongchangi olümpiamängudel 22 sportlast kuuel alal. (5 naist, 18 meest) Kiiruisutamine Marten Liiv Sünniaeg: 23.12.1996. Treener: Hannes Wolf. M 1500m 13.02.2018 (35 osalejat) 33.koht, ajaga: 1:50.23 (kaotus võitjale 6.22) M 1000m 23.12.2018 (36 osalejat) 18.koht, ajaga: 1:09.75 (kaotus võitjale 1.80) Marten Liiv. Foto: Kia Speed Skating Academy Saskia Alusalu Sünniaeg: 14.04.1994. Treener: Tristan Loy. Klubi: SK Tervis N Massstart 24.02.2018 (kokku 24 osalejat) 4.koht, ajaga: 8:47.46, punkte oli 15. (Esimesel kohal oli aeg vastavalt 8:32.87 ja punkte oli 60) Parim eestlaste saavutatud tulemus PyeongChangis
Triin 50 m liblikujumises 15. koha. Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. 2008
Kristlik religioon ja kirik 3. Mis vahe oli talupoegade, mõisnike ja linnakodanike jumalateenistustel? Peeti eri keeltes jumalateenistusi, luterliku põhimõtte järgi pidi see olema rahvakeelne. 4. Kuidas mõjutasid eestlased Baltisaksa kultuuri? Mõisnike lapsed omandasid eesti keele olles ümbritsetud ammedest, lapsehpidjatest ja teenijatest. See avaldas oma mõju baltisakslaste saksa keele hääldusele kui ka sõnavarale. 5. Kuidas arenes rahvaharidus võrreldes Rootsi ajaga, miks? Rootsi ajaga võrreldes toimus tagasiminek rahvahariduses. Riik ega mõisnikud polnud talurahva harimisest huvitatud. 6. Millised olid hariduse edasiandmise kolm varianti? Rahvakool piiratud oskused ( lugemine ,viisipidamine ning harva kirjutamine, arvutamine). Koduõpetus teadmised vanemalt lastele. Leeriõpetus- korraldas kirikuõpetaja. Eeldas lugemisoskust. Oli koguduse liikmeks saamise ja abiellumise eeltingimus.
kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24.90. Eesti rekord 3000m jooksus kuulub ajaga 7,48,94 Toomas Turbile, mille ta püstitas 29. Juulil 1981 aastal Budapestis. 3000m jookstakse ka takistusrajal, 3000m takistusjooksu maailmarekord ajaga 7:53.63 kuulub Katari jooksjale Saif Saaeed Shaheenile. Takistusjooksus on 5 takistust ringi kohta, tõkke kõrgus on 914mm. Neljandale takistusele, mis asub teises kurvis järgneb ka vee takistus. Distantsi peale kokku peavad jooksjad ületama 28 tavalist tõket ning 7 veega takistust. Kasutatud kirjandus http://www.iaaf
Marek Niit võitis Pekingis toimunud 2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlusel 200 m jooksus kuldmedali.Marek esindas Eestit 2012. Aastal toimunud suveolümpiamängudel, kus ta jooksis 100m tulemusega 10,40s kuid finaali sellega ei pääsenud. 1. aprillil 2012 püstitas ta USA-s Fayetteville'is uue 100 meetri jooksu Eesti rekordi ajaga 10,19s. Eelmine rekord ajaga 10,21s oli samuti tema nimel, püstitatud 25. märtsil 2011 USA-s Austinis peetud kolme ülikooli sõpruskohtumisel.Ta on hiljuti meedias kajastanud, et loodab alistada 100m kümne sekundi piiri. (Wikipedia 2013) Maris Mägi on sündinud 11.augustil 1987.aastal Tartus. Märtsis 2011 püstitas ta Austraalias Sydneys toimunud võistlustel 400 meetri jooksus uue isikliku rekordi 52,21s. 23
Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb asju, mida on vaja ära teha. Neid edasi lükates tekitame endale stressi, närvilisust ja koormame ennast üle. Tegemata tööd ja lubadused tuleb kunagi nagunii ära teha, seega on mõistlik need teha õigeaegselt. Näiteks sellegi töö olen jätnud hetkel viimase päeva peale, kuigi oleks parem olnud see varem ära teha
Me oskame abstraktseid nimisõnu nagu aeg, teadmine, tõenäosus jms kasutada, kuid defineerida on neid palju keerulisem. Kuna need sõnad on abstraktsed, mitte konkreetsed, siis võivad inimesed neist erinevalt aru saada. Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, peame uurima nendest mõistetest tulenevaid mõisteid, mis iseenesest on filosoofide töö. Autori tõestus/selgitus: · Augustinus sai aru, mis on aeg, ta tundis ajaga seonduvaid asju, nagu kell, kalender jne. Kuid ta ei osanud abstraktset mõistet "aeg" seletada. · Hume näide on analoogiline. Ta ei teadnud, mis on "juhus", sellele vastates oleks ta kindlasti eksinud. Ometi teadis ta väga hästi, mis on näiteks "juhuslikkus". · Tavaliselt abstraktseid mõisteid lihtsalt kasutatakse, aga ei tegeleta nende lahtimõtestamisega. Autori näide ilmateatega: kasutatakse küll mõistet "tõenäosus",
Mis paneb areneme arengupsüholoogia Arengupsüholoogia on ajaga läbi teinud väga suured arengud, eriti just tööstusrevolutsiooni aegadel, kui mõisteti hariduse suurt vajadust, kuna oli vaja juurde inimesi, kellel on vähemalt esmane haridus. Samuti on see olnud tihedalt seotud olnud näiteks Darwini puhul evolutsiooni teooriatega, mis pani suure aluse üldiste arengute uurimisele. Läbi aegade on olnud sellel teemal väga palju erinevaid suunasid ja ideid, sõltuvalt ajast ja koolkonnast, mis kõik ei ole just hiljem kõige õigemateks
6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis s Ühik m, cm, mm, dm, km jne 9. Mida näitab aeg? Aeg näitab liikumise kestvust. 10. Aja tähis ja ühik! Tähis t Ühik sek, min, h, õp ... 11. Kuidas leiame Tartust Tallinna sõitva auto kiiruse, kui teame teepikkust ja sõitmiseks kulunud aega? Jagame teepikkuse sõiduks kulunud ajaga. 12. Valem: V=s/t 13. Kiiruse ühik ja tähis: Tähis v Ühik km/h ; m/s ..... 14. Vihikusse! Väljenda järgmised kiirused km/h: 8 m/s 25,8 km/h 12 m/s 43,2 km/h 10 m/s 36 km/h 15. Vihikusse! Väljenda järgmised kiirused m/s: 18 km/h 5 m/s 72 km/h 20 m/s 100 km/h 27,8 m/s 16. Kuidas liikumist liigitatakse (2) ? Ühtlane liikumine liikumine, mille jooksul keha kiirus ei muutu Mitteütlane liikumine liikumine, mille jooksul keha kiirsu muutub 17. Kuidas nim
või nt: Ootasin vanemaid kuni õhtuni. 3. Kestust näitav • tegevuse kulgemise kestus olevikulise suunitlusega (kui kaua?), nt: Ma pole seda juba ammu teinud. või nt: Õppisin eile terve päeva. • situatsiooni algus, üleminek teise (kui kauaks?), nt: Etenduse ajaks tuleb telefon hääletuks panna. • sündmuse lõpulejõudmiseks kuluv aeg (kui pika ajaga?), nt: Jõudsin kinno tunni ajaga. Kasutatakse ka väljendeid, mis väljendavad protsessi kulgemise pidevust, nt: Käisin aeg ajalt vaatamas, mis kell oli. 4. Korduvust näitav • kardinaalne korduvusmäärus (mitu korda?), nt: Olen selles kinos käinud mitu korda; (kui tihti?) Käin kinos sageli; See võib juhtuda iga hetk; Joon piima üle päeva. • Ordinaalne korduvusmäärus (mitmendat korda?), nt: Uuesti kinno minna oleks tore.
kooliajast maha. Kuu tähenduse saame teada emalt, kelle laps sündis kuu aega varem. Nädalast saab selge pildi, kui vestelda nädalalehe toimetajaga. Tunni tähenduse saab teada armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist. Minuti tähtsusest saab aru, kui rääkida inimesega, kes jäi rongist maha. Sekundi pikkusest teavad pajatada inimesed, kes on läbi elanud raske õnnetuse. Aeg jookseb, kell tiksub ja koos ajaga muutuvad inimesed ja nende väärtused. Koos nendega muutub ühiskond. Ajaga koos on muutunud ühiskonna mudel. Samuti on ajaga muutunud inimeste õigused ja rollid. Vanasti olid naised selleks, et hoida kodu korras, aidata oma meest ja kasvatada lapsi. Mehed olid oma maja peremehed, keda kõik kuulasid ja austasid. Näiteks Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" oli peategelase Andrese eesmärk luua 19. sajandi Eestimaal kodu ja viljakas põllumaa oma järeltulevale põlvele
Veinid, mis võivad pikema perioodi vältel areneda on näiteks, magusad valged veinid, mille alkoholisisaldus on üle 16 kraadi. Sama kehtib magusate punaste veinide kohta. Kuivad punased veinid säilivad pikka aega. Kuid ainult mõned erisordid, mis on valmistatud teatud aastakäigu saagist, võivad jääda pudelisse kümneks, kahekümneks või enamaks aastaks. Millised on siis need veinid, mis muutuvad ajaga paremaks ja millised mitte? Esimene näitaja on nagu ühes veinimüüdiski sai räägitud on kork. Nimelt kõik keeratava korgiga veinid on valmis kohe joomiseks ja säilitada neid üle 3-5 aasta ei ole mõtet. Seevastu punased veinid, mis on traditsioonilisest korgist, kõrge parkainete ehk tanniinide sisaldusega, sobivad väga hästi keldrisse laagerduma ja nende säilitamise tulemusena muutuvad need täidlased punaveinid tõesti paremaks
km jooksu võitis uue rajarekordiga 29:02 David Kogei Keeniast. 10 km distantsile registreerus kokku 14 890 võistlejat, kellest 7689 olid jooksjad ja 7201 kõndijad. David Kogei järel tuli teiseks senine 10 kilomeetri rajarekordi omanik, mitmekordne SEB Tallinna Maratoni 10 km distantsi võitja Tiidrek Nurme, kes tulemusega 29:58 ületas oma seni joostud rajarekordi 30:04. Kolmandale kohale jäi eestlane Nikolai Vedehin, kes läbis 10 km ajaga 30:58. Naistest võttis 10 km esikoha staazikas jooksja Jelena Prokopcuka Lätist, kes ajaga 33:18 ületas senise naistearvestuse rajarekordi, mis kuni tänaseni kuulus 34:17-ga leedulannale Rasa Drazdauskaitele. Ajaga 33:50 tuli naistest teiseks keenlanna Tabitha Gishia Wambui, 36:43-ga jäi kolmandaks Remalda Kergyte Leedust. Eesti naistest oli kiireim Egle Mätas, kes ajaga 38:36 platseerus naistearvestuses 4. ning üldarvestuses 56. kohale.
· 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. aasta Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas seitsmendas ujumises 3. koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt tema isikliku rekordiga. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku
Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi teise Septembri õhtu, ja hommikune aktuseaeg ,sai riideid valmis seades, mitu korda üle kontrollitud. Nüüd oletegi kõik siin! On rõõm näha nii palju uustulnukaid, rõõm tervitada tänavu aasta, nelja esimest klassi, kõiki vanemaid, klassijuhatajaid ja abituriente. Esimene klass, te olete kõik ümbritsetud klassiõdede ja vendadega, selle sõna tähendus süveneb ajaga. Ajaga muutuvad teie klassid omamoodi perekonnaks, leiate endi seast südamesõpru ja häid tuttavaid. Omakorda kuulute kõik kooliperre. Vaadake korra enda kõrval istuvat abiturienti. Te võite alati tema poole pöörduda kui tahate ja samuti ka kõigi teiste vanemate õpilaste poole, sest perekonnas toetatakse ja aidatakse üksteist. Meelde võiks jätta, et kool ei ole ainult maja. Kool on inimesed keda seal kohtame ja kellega seal osa oma päevast veedame.
Käisime messil suure grupiga ja lõbu oli laialt. Eriliselt suure üllatuse suutis mulle pakkuda see lahkus, teenindamis- ja suhtlemisvalmidus, mida seal kohtasin. Olles harjunud eestlastele omase pessimismi ja kinnisusega pakkus see meeldivat vaheldust argipäevast. Mulle avaldas tõsiselt muljet, et eestlased on ka võimelised rääkima, sest tavaliselt, kui midagi küsida, on vastuseks ikka ,, normaalne,,. Nii nagu ka ette hoiatati ei suutnud ka mina läbida seda tunni ajaga. Kuigi lootsin kähku ära käia ja nädalavahetust nautima hakata, siis kulus ikka peaaegu neli tundi. Kindlasti võttis omajagu aega ka see, et kaasasin endaga kogu pere ja sealhulgas ka väikevenna, kellele valmistas tõsist heameelt lastenurk, millest kõige cool- im oli olnud ronimissein. Kuid minu üllatuseks ja heameeleks oli ta huvitatud ka ülejäänud messist. Kui minule tollis konfiskeeritud esemed eriliselt ei meeldinud, sellel lihtsal põhjusel, et olen
Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
Eritakistus näitab sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõikke pindalaga juhtme takistust). (A-elektrivoolu töö, U-pinge, I-voolutugevus, t-aeg). (N-võimsus, U-pinge, I- voolutugevus). Vooluallika maksimaalne võimsus saadakse siis, kui välisahela takistus võrdub sisetakistusega. Joule'i- Lenzi seadus- juhis elektrivoolu toimel eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja ajaga. (Q-soojushulk, I-voolutugevus, R-rakistus, t-aeg). Elektrolüüt- aine, mis lahustades või sulatades annab vabu ioone.(kasutatakse pindade katmisel metalli kihiga). Faraday seadus- elektroodil eralduva aine mass on võrdeline voolutugevuse ja ajaga. m=kIt (m-mass, k-võrdetegur, I- voolutugevus, t-aeg). Farady 2.seadus- valem k leidmiseks . k on võrdeline iooni massiga ja pöördvõrdeline iooni laenguga. k=M/zNal( k-
Vältimatud on ka ohtlikumad ilmanähtused nagu orkaanid, keeristormid, äikesetormid ja tsunaamid. Inimese võimuses pole kontrollida tõuse ja mõõnasid, laamade liikumist ega uputusi või põude. Siiski on inimene võimeline paljuks muuks, kaasaarvatud tohutuks arenguks. Inimene võib likvideerida veekogusid ja metsi, teha siledaks aasa või künkliku maastiku. Inimese loodud ehitised peavad vastu sadu aastaid, samas võib inimene hävitada loodusliku metsa või maastiku vähem kui kuu ajaga. Kui inimene teab, et miski on teoreetiliselt võimalik vaid abivahenditega, ehitab ta masinaid ja teeb koostööd teistega, et oma tahe saada. Loodus on siiski võimas ka selle poolest, et inimene tema tööd kunagi täiesti täpselt ette ennustada ei saa. Loodus on ettearvamatu ja võib olla võimeline asjadeks, mida inimene ettegi kujutada ei suuda. Vulkaanipursked, maavärinad ja muud laastavad loodusnähtused
Mis on ajakasutuse juhtimine? ,,Õppima hakkan ma vahetult enne eksamit ja üritan siis lühikese ajaga kiiresti selgeks saada väga suure hulga materjali." ,,Mul ei jää kunagi piisavalt aega koolitööde koostamiseks." ,,Iseseisvad tööd võtavad mul alati palju rohkem aega, kui ma alguses arvan." ,,Olen püüdnud teha õppimise jaoks kindla ajakava, aga mul ei õnnestu sellest kinni pidada." ,,Olen püüdnud teha õppimise jaoks ajakava, aga alati tulevad ootamatud asjad vahele." ,,Kui ma tegelen ühe aine kodutööga, segavad mind mõtted sellest, mida ma
Et prognoosida sõltumatute muutujate seost testi keele õppimiseks kuluva ajaga (normaaljaotusega, arvtunnusega minutites) sisaldab regressioonianalüüsi mudel kolme sõltumatut muutujat: õpetaja toetus (a four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used), kodused õppimist toetavad vahendid ja distrsiplineeriv keskkond (A four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used. This index was inverted
Mulle meeldis lause, õigemini väljend peagi kümme aastat vanaks saavast dokumendist "Eesti haridusstrateegiad 2015", mis kuulutab hariduse eestlaste rahvusreligiooniks. See on usk teadmiste jõusse, et just haridus teeb uksed lahti, aitab jõuda igas mõttes rikkama ja täisväärtuslikuma eluni. Eesti rahvas jõudis selle äratundmiseni hiljemalt 19. sajandil, kui talupered saatsid oma keskmise või noorema poja linna kooli. Võrreldes ajaga täpselt aasta tagasi, elame täna teistsuguses maailmas. Meie majanduskeskkond. Sügisene ränk üleilmne finantskriis on tänaseks kasvanud globaalseks majanduskriisiks, millesarnast pole arenenud maailm tunda saanud pea poole sajandi vältel. Mil määral see muudab maailma, mil määral me elame teistsuguses maailmas võrreldes ajaga aasta tagasi, neile küsimustele otsitakse vastust kõikjal. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see tegelikult hoopis laiahaardelisem kriis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
