Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694m Pikimad jõed: Maas 950 km, Schelde 435 km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vähesed tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eelkõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib Ardennides kohata hirvi ja metssigu. Riigi teistes paikades elab väiksematest loomadest rebaseid, nirke oravaid, mäkrasid ja muid selliseid loomi. Kortrijk Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja pealinnaBrüsseli piirkond. Kortrijk asub Lääne-Flandria provintsis Leie jõe ääres. Kortrijki Don Bosco kool Kooli tutvustus Toidud Brügges Belgia hümn https://www.youtube.com/watch?v=d9u_Ituu2Q8 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal Sisemaal savannid Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks Mägismaa äärmises lõunaosas leidub metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid Lõuna-Brasiilia tasandikel levivad rohtlad Loomastik Brasiilialoomastik liigirikas Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve, troopikalinde On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu Kohalikud Populatsioon 202,768,562 rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud - rahvastik on aina ühtlustunud 10% brasiillastest on neegrid U 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades
Sport kultuuri osa Kas sport on kultuuri osa? Sellele küsimusele peab otsima vastust. Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega. Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordiasid on tekkinud elust enesest. Näiteks squash tekkis kui vangis istunud mehel hakkas igav ja hakkas palli vastu seina taguma. Golf kujunes välja karjuse igavusest, mida leevendas kepiga lamba pabulate kaugustesse saatmine. Paljud spordialad on ka sellest tekkinud, kui inimesed tahtsid üksteisest mõõtu võtta, näiteks maadlemine, jooksmine, suusatamine. Lapimaal oli suusatamine mõeldud lihtsamaks ja kiiremaks edasiliikumis viisiks, siis taheti üksteisest mõõtu võtta, et kes on kiirem. Sellepärast ongi suusatamine ni...
keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. Omavahel räägivad nad vene keeles. esimene samojeedi keeles välja antud raamat on misjonär Grigorevski Narõmi kirjutatud aabits, aastal 1879. Elatusalad Tegeleti kalapüügi, jahi ja metsakorilusega ning põhjapool ka põhjapõdrakasvatusega. Jahtisid põtru ja hirvi, mille tulemusel said nad värsket liha ja nahka riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri. Usk Tähtsamad sölkupi jumalad on looja Nom ja allilmajumal Kõzõ, maaema Ilenta Kota ja kultuuriheeros Iitje. Sölkuppidel on ka olemas loodusvaimud, samaani abivaimud ja
Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid Pikimad jõed on Po (652km), Adige (410km) ja Tevere (405km) Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²) Kõrgeim mägi on Mont Blanc (4808m) Kõrgeimad vulkaanid on Etna (3340m) ja Vesuuv (1281m) Looduskaitsealad Looduskaitsealadel leidub vähesel määral hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Sitsiilia saarel leidub mufloneid ja metskasse. Itaalias asub 22 rahvusparki. Maavarad Itaalia ei ole maavarade poolest kuigi rikas riik. Magneesiumivarude poolest on Itaalia üks esiriike Itaaliasleidub ka marmorit, kivisoola, naftat, maagaasi, kulda, elavhõbedat ja kipsi. SKT ja elatustase SKT ühe elaniku kohta on 30 500$ (2010. aastal)
Minu tulevane perekond Enne kui üldse perekonna loomisele hakata mõtlema, peaks kindlasti kindel töökoht garanteeritud olema. Selleks, et ni oleks ,peavad ka õpingud korras olema, sest ilma heade hinneteta sa head töökohta ei saa. Muidugi on võimalik leiba teenida ka nt mõne spordialaga, kunstiga või muusikaga. Kui sa tahad neid asju tehes raha teenida, pead sa neis päris hea olema.et heaks sportlaseks saada, peaks käima spordikoolis. Tavakoolis on muidugi palju raskem ja peab rohkem vaeva nägema, kuid tulemused oleksid palju paremad, see tähendab töökohad oleks paremad. Kui koolid lõpetatud, töökoht käes ja sul on juba oma silmarõõm siis oleks ilmselt tõesti sobiv aeg perekond luua, abielluda, saada isaks, muretseda sobiv elukoht ja hakata elama pereelu. Sellist elu alustades peab iga inimene endale selgeks tegema, et ta võtab endale teatud vastutused peab endale pere ülal hoidma, ei saa kõike enda me...
keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud üksikud tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides, ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eel-kõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib ardennides kohata hirvi ja metssigu. Maa teistes paikades elab väiksema-test loomadest rebaseid, nirke, mäkrasid, oravaid jm. Loodusnähtused: Vulkaane pole, maavärina tõenäosus on imeväike. RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: flaame 58%, valloone 32%, itaallasi 3%, marokolasi 1%, muid 6% Usundid: katoliiklasi 75%, muid (sh. protestante) 25% Rahvastiku vanuseline koosseis RAHVASTIK Sündimus: 10,22 sündi/1000 inimese kohta(2008) Suremus: 10,38 surma/1000 inimese kohta(2008) Keskmine eluiga: 79.07 aastat
..................................................................................... 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK................................................................................................................................................................8 KESKKONNA PROBLEEMID JA KAITSE...............................................................................................................
tugevalt mõjutanud peamiselt pöögid ja inimtegevus tammed, kõrgemal ● Lombardia madalikult kasvab kuuse- paiknevad nulumets lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad Loomastik ● Suuri metsloomi on ● Looduskaitsealadel Itaalias tiheda leidub vähesel määral asustuse tõttu vähe hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Sitsiilia saarel leidub mufloneid ja metskasse Riigikord ● Itaalia on ● Valitsust juhivad parlamentaarne peaminister ja tema
Lascaux´ Prantsusmaal. Pildil asub grupp Altamira koopas. Altamira koopamaalid avastati 1879. a. Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Piisonid Altamira koopast (u 14000-10000 a. e.Kr.) All Altamira koobaste asupaik Põhja- Hispaanias. Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal, u. 15000-10000 a. e.Kr. (Maalingud avastati 1940. a. Kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi.) Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250 m sügavusel mäe sees, Vézére´ jõe kaldal. Lascaux´ koopamaalingud. Koopast leiab ligi 800 maalingut ja graveeringut. Väga tuntud on parempoolne maal hobusest. Lascaux´ koopamaalid. Paremal ülal on kujutatud põtru ja all mahalangenud meest, keda ründab piison. Kiviaegsed koopamaalingud.
Referaat Korvpalli ajalugu Jere Robert Hirvi Jakob Westholmi Gümnaasium 9.a Korvpalli sünd Korvpalli leiutas 1891. aastal Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. Elukutseliste korvpall sai alguse 19. sajandi lõpus.
Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid. Albaania Vabariik Peamine tervaili on nisu, seejärel mais. Kasvatatakse ka riisi, puuvilla, suhkrupeeti, kartulit, juurvilja ja söödavilja, tubakat,viinamrju. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, viigipuud, õlipuud. Kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud. Kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Albaania vabariik Albaanias eluneb hunte,saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed. Rändlinnud pääsukesi, toonekurg, parte, haned ja pelikanid. Rannikuvetes- sardiinid, meriärned. Mägijõgedes ja järvedes forelle. Albaania vabariigi ohud Looduslikud maavärinad Keskkonna metsade maharaiumine, mulla erosioon ja vee reostumine jäätmete ja reovete ebapiisava töötluse tõttu. Rahvastik Rahvaarv on vähenenud emigratsiooni tõttu
Poolsaare lõunaservas kerkib madal Krimmi mäestik. KLIIMA Ukrainas on parasvöötme mereline kliima. Iseloomulik üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, mistõttu on suvel jahedam õhk, talvel aga suhteliselt soe, sellepärast ei esine ka väga madalaid temperatuure talvisel ajal. LOOMAD Ukraina loomastik on liigivaene. Levinud on pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist magavad talveund. Kohata võib hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde (raisakotkas, stepikotkas, hõbehaigur). TAIMED Karpaatides ja riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad, milles kasvavad pöögid, kuused ja männid. Parasvöötme rohtlas on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Veelgi omapärasemad on rohtlates levivad "kompasstaimed", mis avamaastiku kuivades tingimustes oma lehed
neist on kõige rohkem. Milliseid metsatooteid eksporditakse/imporditakse. Probleemid sinu riigi metsanduses( keskkonna- ja looduskaitse aspekt Metsade pindala on 350 ha ehk 10, 3%.Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud.10% pindalast on kaetud istutatud männi- ning paplisaludega. Need on ametivõimude erilise kaitse ja kontrolli all. Vabas looduses elab küülikuid ja teisi närilisi, kuid suuremaid imetajaid, nagu hirvi, kohtab vaid parkides. Probleem on, et algne taimestik on väikese maa tiheda asustuse tõttu peaegu hävinud. c) kalandust ( kas riigil on merepiiri; kui leiad allikatest- kui suur on territoriaalvööndi piir, majandusvööndi piir; kas on ka sisemaal kalakasvatusi; millist kala püütakse meredest/siseveekogudest/kalakasvatustest. Kas imporditakse/eksporditakse kala. Hollandil on merepiir.Meri on olnud sellele väikesele maale nii rikkuse ja
Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd levivad rohtlad. *Loomastik Brasiilia loomastik on väga liigirikkas. Brasiilias elab umbes kolmandik kogu maailma loomadest. Leidub kirevaid loomi ja linde. Nagu näiteks hiidvöölane, anakonda, kapibaata, taapir, koritapp jne. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, pekaarisid, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde. Lõuna-Ameerika eraldatuse tõttu on siin säilinud palju loomaliike, mida mujal maailmas ei leidu. On ka roomajaid, näiteks rannikuvetes kui ka sisemaa jõgedes elavaid paljkaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii suguseid kalu mis mõned on söödavad, teised jälle väga ohtlikud *Mullastik Brasiilias on suurelt osalt erralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad,
ja aurumise vähendamiseks. · Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad · Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. TAIMESTIK Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata. LOOMASTIK · Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlates suured loomakarjad. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. · Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus (przewalski hobune). · Rohtlates elab palju väikeseid loomi: närilised, vihmaussid, sipelgad, termiidid, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. · Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest. LOOMASTIK · Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan / metseesel, piison
Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu
mesoliitikum (9000-5000 a. e.Kr.) Luudest ja kividest valmistatud riistad. (Nt, tuurad, harpuuniotsad, õngekonksud) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 a. e.Kr.) Algas savinõude ja lopes metallide kasutuselevõtuga.) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist Lascaux` koopamaaling (avastati 1940) (15 000-10 000 a.) Kuulsamad leiukohad Altamira Kujutatud metshobuseid, hirvi, Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. kaljukitsi, lõvisid, ürgveiseid. Koopast leiab ligi 800 maalingut ja graveeringut. Kivikujuke (vormikas naine) Üks kuulsamaid on Hiina hobune (15 000-13 500 e
Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Taimestik: Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: Tasandikel kasvavad peamiselt rohttaimed, mägedes aga valdavad mastaapsed metsad. Mets katab 30% riigist, sellest omakorda kuulub riigile üle 35%. Ülekaalus on okaspuud (männid) aga leidub ka tamme-, kase- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab rohkelt õistaimi, vähemalt 2500 liiki. Loomastik: Saksamaal pole palju loomaliike. Metsades võib kohata metssigu, hirvi, nirke, mäkrasid, kopraid, põtru, metskitsi, hunte ja rebaseid. Karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad saksamaa metsadest välja surnud. Saared: Põhjamere ranniku lähedal paiknevad väikesed Ida- ja Põhja- Friisi saared, Läänemeres aga suuremad: Fehmarn, Rügen ja Lisedom, mille idaosa kuulub Poolale. Siseveed: Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Ems ja Weser, mis kõik suubuvad põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu. Samas jääle
Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu kihina, mis ei
riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Loomastik Brasiilia loomastik on samuti liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja
koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux` koopamaalingutel on kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid ja muid loomi. Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250m sügavusel mäe sees. Koopas leidub ligi 800
metsa ja põõsastikega. Keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Liigirikkus Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Seal kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 neist on kaitsealused liigid, näiteks harilik jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja Kõrgessaare pisilina. Suurematest ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on Kaibaldi rebane, kährikkoer, ilves. Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Saare vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht. Hoiualad Kaitsealad · Hiiumaa laidude maastikukaitseala · Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Mudaste
Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Mangopuu Kakaopuu 8 Loomad Brasiilia loomastik on samuti väga liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Inimesed kasvatavad veel ka veiseid , sigu jms. Puuma 9 Kliima Brasiilias on troopiline passaatkliima
Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli eskohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon,
Fosforiiti leidub läätsede ja kihtidena peamiselt Joonia vööndi Juura- ja Kriidiajastu karbonaatkivimites. Kaevandamistegevuseks on P2O5 sisaldus (3...11%) liiga väike. Pruunsütt leidub peamiselt Joonia vööndis ning mägedevahelistes orgudes. Joonia vööndi Kriidiajastu lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi. Loomastik Et jahipiirangud puuduvad, on kõikjal peale kaugete metsade metsloomi vähe. Albaanias eluneb hunte, saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed. On loodud looduskaitsealasid. Jahikeeluseadused metsloomade kaitseks ei ole jõustunud. Vana tava on kanda relva ja piiramatult tulistada. Metslinde on palju. Mahe rannikukliima meelitab kohale palju rändlinde, näiteks pääsukesi, toonekurgi, parte, hanesid ja pelikane. Rannikuvetes on sardiine ja meriärne. Mägijõgedes ja -järvedes on forelle. Asukoht,lipp,vapp
üht-teist ka Kano koolkonnalt. 18. sajandi keskpaigas panid Hiina kunstniku shen Nanpini (elas 2 aastat Jaapanis) jäljendajad Ikeno Taiga (1723- 1776) ja Yosa Buson (1716- 1783) aluse bunjinga (õpetlaste maalikunst) koolkonnale, mis elustas ühevärvilise maastikumaali traditsiooni. Samaaegselt tegutses naturalistlik koolkond, mille rajaja oli Maruyama Okyo (1733- 1795). Tema järgijaist maalis Mori Sosen (1747- 1821) peamiselt hirvi ja ahve ning Ganku (1745- 1806) tiigreid. Tokugawa ajastule andis ilme põhiliselt ukiyo-e koolkond, mis algselt viljeles ühevärvilist ja koloreeritud puugravüüri (Hashikawa Moronobu, Okumura Masanobu). 18. sajandi keskpaigaks olid tehnilised vahendid sedavõrd täiustunud, et hakati tegema värvilist gravüüri. Suzuki Harunobu, Torii Kiyonaga (1752- 1815), Kitagawa Utamaro (1753- 1806) jmt. Lõid peamiselt kaunitaride portreegravüüre, Katsukawa Shunsho (1726- 1792), Toshusai Sharaku (18
Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. · Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted. Valik
Alpide madalail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse-nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets. Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Suuri metsloomi on aga vähe. Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat
Brasiilia kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega. Sisemaal valitsevad savannid, Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Brasiilia loomastik on samuti liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Taimestik ja loomastik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-asukoht-mullastik-loomastik-ja- rahvastik-m26487.html Taimestik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-referaat-m66923.html
Mitme värvi kasutamine ja kalju reljeefi ärakasutamine annavad tunnistust Altamira maalide kõrgemast tehnilisest tasemest võrreldes enamiku teiste koopamaalidega. Tehnilistest oskustest annavad tunnistust ka kujutatud loomade õiged proportsioonid. Koopa ülejäänud osas on veel üheksa galeriid. Keskmistes galeriides leidub mustaga värvitud või graveeritud piisoneid, kitsi, tarvaid, hobuseid, hirvi ja metssigu. Peale loomafiguuride võib mainida ristkülikukujulisi, koonusekujulisi, võtmekujulisi ja trepikujulisi märke, negatiivkäelabasid ja "makarone". Viimased kujutavad endast savisele seinale käega (viie sõrmega) veetud jooni. Need on võibolla Altamira koopa vanimaks kaunistuseks. Viimane galerii on tuntud "Hobusesaba" (Cola de Caballo; galerii X) nime all
ümbrus. Läänerannikul on suvel soe ja niiske ning talvel vihmane. Anatoolia kiltmaal on aga mandriline kliima. Seal on kuum suvi ja külm talv. Taimestik on säilinud eelkõige Egeuse mere rannikul. Mujal on põllumaad ja lõhnavate rohttaimede rikkad põõsastikud. Peale nende kasvavad veel männid, küpressid ja tammed. Türgis on tüüpilised kodustatud loomad kaamelid, angoora kitsed ja pühvlid. Metsloomadest kohtab seal hunte, metssigu, hüääne, saakaleid, rebaseid, hirvi ja karusid. Ankara vana nimi oli Angora. 90 % Türgi rahvastikust on türklased, kelle esivanemad on türgi hõimud. Need rändasid Anatooliasse 11. sajandil Kesk-Aasiast. Armeenlaste kallal toime pandud tapatalgute ja kreeklaste väljasaatmise tagajärjel kaotas Türgi peaaegu kogu oma ristiusulise rahvastiku. 99 % türklastest on islamiusulised. Idas elavad kurdid ja lõunas paikneb araabia rahvastikuga sugukondi. Istanbulis ja teistes linnades on säilinud
· noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt. Lascaux´ koopamaalingutel (14-10 000 eKr) kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja-Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomi ning vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsamaid on Willendorfi Veenus (kõrgus 11cm, u. 30 000-25 000 a. e.Kr.).
Kannatab hästi igasuguseid vigastusi. Tugev ja vintske loom. Hirv. 26 alamliiki. Eestis elab euroopa punahirv (kuskil 1500-1700 isendit). Punahirvel sooline dimorfism suur. Emased isendid poole väiksemad. On dendrofaag, kuid sööb ka väga palju põllukultuure (kapsast, kartulit, tervilja). Armastavad toituda ka vetaimedest. Hirv on tüüpiline polügaam. Hirved elavad karjades. Varjulise eluviisiga. Hirvel ainult 1 vasikas. Euroopas kõige rohkem hirvi Sotimaal (150 000 isendit). Loendus · Absoluutne loendus väga kallis ning Eestis seda võimalik teha ainult ajuloendusena. · Suhteline loendus Loetakse 10% pealt, ekstrapoleeritakse tulemus kogu maa-alale. Tunduvalt ebatäpsem viis. · Indeks nt põdra sitahunnikute arv · Seirel ja loendusel põhimõtteliselt vahet ei ole. · Ruutloendus jäljeloendus. Indeksiks loomajäljed. Saab hästi paljude loomaliikide kohta andmeid.
Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. 2.3. Liha. Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. 2.4. Kala. Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. 2.5.Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted
Selts Kiskjalised Kiskjad on iga elukoosluse vajalikud liikmed ja on teiste loomade arvukuse reguleerijateks. Esmajärjekorras ründavad nad arvukalt sigivaid liike või surmavad haigeid loomi. * Koerlased - Kõigil koerlastel on terav piklik koon. See on seotud haistmiselundite tugeva arenguga. Koerad leiavad toitu lõhna järgi, saagi jälgedele sattudes aga alustavad selle jälitamist. Hundid elavad tundras, metsastepis, samuti ka stepis ja poolkõrbes. Nad püüavad hirvi, põtru ja metssigu, ent toituvad ka väikestest loomadest jänestest kuni hiirelaadsete närilisteni. Jahile lähevad nad karjas, harva üksinda. Karjal on looma kergema tabada. Venitatud vali ulgumine annab märku kiskjate kohalolekust. Erineva hääletooniga teatavad teisi kiskjaid. Hundid on osavad ja tugevad kiskjad. Piirkondades kus tegeletakse karjakasvatusega on hundid kahjuks. Selts Kaslased Väliskujult on kõik kaslased ühetaolised, kuid erinevad üksteisest suuruse poolest.
seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux` koopamaalingutel on kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid ja muid loomi. Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250m sügavusel mäe sees. Koopas leidub ligi 800
põllumajandusest (suhkruroo- ja tubakaistandused), kalastamisest, käsitööst ja turismist. Suvel on Assooride vees ja õhus sooja 22-24, talvel 15 kraadi. Põhjatuuled on tugevad, kuni 40 m/s. Kõrgeim tipp on Pico vulkaan, saartel on ka sagedased maavärinad. Saarte elanikud on väga säästlikud ning loodust hoidvad. Mõnel saarel toodetakse energiat tuule ja termaalallikate abiga. Saarestiku loomariik on väga vaene- seal on vaid küülikuid, rotte ning hirvi. Lindude liike on alla 15, kuid mereriik on uhke- seal elavate kalade ja imetajate liigirohkus on võrreldes loomariigiga väga rikas. 3 Olulist Assooridest Saarestik Assoori saarestik on autonoomne piirkond, mis kuulub Portugalile aastast 1976. Ametlik keel on portugali keel, kuid esineb ka flaami ja aafrika päritoluga dialekte. Suurim linn on Ponta Delgada 55000 elanikuga. Assoori saarestik on jagatud 3 rühma:
METSANDUS Metsad katavad 28% Poola pindalast (pms. mägedes ning Lääne- ja Kirde-Poola sanduritel). Ülekaalus on okaspuu- (eriti männi-) kultuurpuistud. Looduslikke pöögi- ja tammemetsi kasvab Karpaatides. Põhjaosas on palju soid ja niite.17 Metsas kasvavad põhiliselt männid ja kuused. Loomastik on suhteliselt sarnane teistele Euroopa maadele. Poola metsades elab ka selliseid väljasuremisohus imetajaid nagu euroopa piison, hunt ja pruunkaru. Palju on põtru, hirvi ning eri liike linde. Jõed ja järved on kalarikkad.18 15 Maaleht. http://www.maaleht.ee/2009/01/15/maamajandus/4368-poola-talunik-on-euroopa-rypes-nagu-kala- kuival 16 http://www.estemb.pl/est/ariinfo/aid-188#majandus 17 Eesti Entsüklopeedia 7. köide. 1994, lk 395. 18 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/poola_liina.htm 7 Poola metsad on vähem haiged kui naaberriikides Saksamaal ja Tsehhis. Kui Euroopa Liidus
Leidudeks tulekivist valmistatud väikeesemed: - Kõõvitsad - Noad - Uuritsad - Nooleotsad - Kivitööjäägid Aulakohast leitud orgaaniliste materjalide vanusemäärangute järgi elati selles laagripaigas umbes 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti oli Pulli hooajaline peatuspaik. Tõenäoliselt elati seal suviti, püüti kala koha ja latikat. Leitud loomaluude järgi peeti seal ka jahti, peamiselt põhjapõtradele ja kobrastele, vähem kütiti karusid, metssigu hunte, hirvi, nugiseid. Pulli asukate kaaslasteks olid juba esimese koduloomad koerad. Mesoliitikumi aegsed asustused paiknesid muistsete veekogude ääres. Alguses jõgede, järvede kaldad, hiljem ka mererand. Seal oli hea küttida ja tegeleda kalapüügiga ning head liiklemisvõimalused. Eestis teatakse veidi alla 100 keskmise kiviaja asulakohti. Kunda kultuur on oma nime saanud Kunda linna lähedal Lammasmäel asuvast muistsest
madusid - surmav fer-de-lance (jaracara) ja lõgismadu. Termiitide pesadest, mis võivad ulatuda isegi kahe meetri kõrgusele, toituvad sisalikud vöölane armadill ja ant-eaters (sipelga- õgijad). Veel leidub seal kummalise välimusega loomi nagu võib vaadelda pildiseeriast "Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi". Lõuna-Ameerika savannides ei ole suuri ulukikarju, nagu see on omane aafrika savannidele. Kuigi varasematel aegadel elas seal palju hirvi, on need nüüd jaaguaride ja jahipidajate abiga peaaegu et hävinud. See tähendab siis, et antud liik on kantud punasesse raamatusse. Hirv oli põhitoiduks oncasele, üks tüüp jaaguare, ja otselotile, kes elasid savanni ja metsa piirialadel. Nüüdseks, seekordne tänu ainult jahimeeste hiilgavale tabamisvõimele, on ka need liigid kaitsealusteks kuulutatud (Britannica, 15). Ääremärkus: Kaldkirjas olevate sõnade/loomade nimede tähendust ma eesti keeles ei
1982 alustati amuuri tiigrite säilitamise programmiga. Lähtuti 83 vabast loodusest püütud tiigriga, mida peeti piisavaks, et asurkond geneetiliselt ei manduks. Sellest ajast on loomaaedades tiigrite asurkond jõudsalt kasvanud. Amuuri tiigrite päästmise programmi esimene faas on väga edukaks osutunud. Hiljem on ka tiigri teiste alamliikide kaitseks selline programm loodud. Bali tiiger Nagu teisedki tiigrid, olid bali tiigrid lihasööjad ja jahtisid teisi imetajaid: metssigu, hirvi, muntjakke, puna-dzunglikanu, sisalikke, ahve ja bantenge viimased neist on nüüdseks Balil samuti välja surnud. Looduslikud vaenlased puudusid. Nad elasid tavaliselt umbes 810-aastaseks. Neil oli lühike tumeoranz karv ning tumedamad triibud, mida oli vähem kui teistel tiigri alamliikidel. Triipude vahel olid mõnikord väikesed mustad täpid. Pead kattis neil ebaharilik triipudest koosnev muster.
ja teist korda sügisel. Valgepõsklagle, kühmnokk-luik, laululuik, hahk ja ristpart ning paljud teised linnuliigid kuuluvad looduskaitse alla. Tervikuna on aga Saaremaa erinevate loomaliikide poolest vaesem kui mandrimaa. Siin ei ole näiteks mutte, naaritsaid ja saarmaid ning ilves ja pruunkaru on siin harvad juhukülalised. ( 2 ) 8.2. Hiiumaa loomastik. Hiiumaa metsades võib kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on rebane, kährikkoer, ilves. Hiiumaa vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht.( 3 ) Foto 9. Käina laht Hiiumaal. ( 10 ) 14 9.Inimtegevus looduses 9.1. Saaremaa inimtegevus looduses.
piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u. 2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg. Toiduks jahivad nad metssigu, hirvi ja metsveiseid. Tiigri isiklik territoorium ei ole teada, see võib olla optimaalselt 4-5 tiigrit 100 ruutkilomeetrile. Tai Tais, indo-hiina tiigri levila keskuses, elas 1990 aastal vaatlejate raportite järgi metsikult looduses u. 250 tiigrit. Samal ajal hindas Tai Kuninglik Metsandusministeerium(Tai Royal Forest Department) ametlikuks arvukuseks ligi 600 tiigrit. Hoitakse alal kaheksat suurt (üle 2000 km²) metsamassiivi, üks isegi suurem kui 12000km², olles seega
teistel sarnastes koobastes. See võib tähendada, et Altamiras oli pisut arenenum valgustamistehnika, mis andis vähem suitsu ja tahma kui tõrvikud ja rasvalambid, mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati. Koopasuu laius (umbes 15 m) võimaldas kasutada välisvalgust. Nendes galeriides paikneb enamik maale karniisides, mis on tekkinud lubjakivikihtide äärte lahtimurdumisel. Maalid kujutavad jääaegseid loomi. Põhiliselt on kujutatud piisoneid, hobuseid ja hirvi. Piisoneid on kujutatud söövatena, lamavatena, jooksvatena ja ka haavatutena. Figuuride pikkus ulatub kahe meetrini. See, et maaliti põhiliselt piisoneid, näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Nende maalide juures võidi läbi viia jahieelseid rituaale. Figuurid on maalitud eri aegadel ja erinevaid tehnikaid kasutades. Kaljukunsti ja väikeste kunstiesemete vahel on stiilis paralleele. Mõnedele emahirveabaluudele on ristkülikukujulisi,
korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks . Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline põder. Läänerannikul on arvukalt hirvi. Karu, hunt ja ilves olid 150 aastat tagasi tavalised, praegu aga leidub neid vähestes kohtades, peamiselt põhjas. Rebased, saarmad ja mõned kärplased on tavalised. Paljudes kohtades on mäkrasid ja kopraid. Enamik jõgesid ja järvi on kalarikkad, leidub ka forelli ja lõhet. Viimane elab vähemalt 160 jões. Lõhepüüdjaid koguneb Norrasse kogu maailmast. 14 Lindude seas on palju rändlinde, kellest mõned talvituvad koguni Lõuna- Aafrikas.
Jõgede peamised toiteallikad on 8 liustikuveed, sest jõed saavad alguse mäestikest. Lisanduvad allikad ja sademete vesi.Suurimad jõed asuvad ida pool ,need on Glama, Tana, Mjosa, Drammen. Norras asub ka Euroopa 4 sügavamat järve, need on Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjo (460 m) ja Mjosa ( 449 m). Norra loomastikus kohtab põhjapõtru, rebaseid, hunte, valgejäneseid, saarmaid, nugiseid, hirvi, lemminguid ja teisi külma kliimaga kohanenud loomi. Illustratsioon 5: Norra loodus Illustratsioon 6: Norra loodus 9 2.RIIGI ARENGUTASE SKP(2005): 1 906 miljardit NOK(3 812 miljardit EEK) SKP ( elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK) Majandussektorite % SKP-st, põllumajanduses 3%, tööstuses 35% ja teeninduses 62%.Suremus 10, sündimus 13 , keskmine eluiga on 78 aastat. 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid
Tônlé Sabi järve äärde. Kambodza aladel kasvavad banaan, kautsuk, kookos, kapok, mango ja apelsin. 60% Kambodzast katab mets. 1970. aastast on vihmametsa osakaal maharaiumise ja põletamise tõttu drastiliselt langenud. Rahvusvaheline Looduskaitseliit on paljud liigid kandnud metsade hävitamise, salaküttimise, ebaseadusliku kaubanduse, liigse põllunduse või kalastamise tõttu ohustatud liikide nimekirja. Loomastik Kambodzas leiab loodusest punahunte, elevante, hirvi, pantreid, karusid ja tiigreid, lindudest kormorane, kurgi, papagoisid, faasaneid, samuti arvukalt mürkmadusid. Metsa kadumine, mineerimine ja reeglistamata küttimine on riigi loomastiku mitmekesisust järsult vähendanud. 5 Haldusjaotus 6 Kambodza on halduslikult jagatud pealinnaks
Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värvi – punast, kollast, musta, valget. Joonistustel ja maalingutel kujutati peamiselt loomi (piisoneid, mammuteid, metshobuseid, põtru, hirvi..) Lascaux´i koopamaalingu avastasid lapsed juhuslikult käies koopas mängimas. Lascaux’il on kujutatud üle 800 erineva olendi – neist enamus on loomad, kuid on ka mõni üksik loomamaskis inimene, lind vms. Tõenäoliselt püüti loomamaalingute abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Kunst oli ka maailma tundmaõppimise vahend (nt on mõnede loomade kujutisel näidatud nende siseelundeid.). Kujutiste loomine raskesti ligipääsetavasse
taimedele, ta kinnitub teiste taimede külge ja on seal senikaua kuni peremeestaim hukkub. c)Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Näiteks:1. kaks isast tiigrit võivad omavahel kakelda just emaslooma pärast. 2. tiigrid kütivad hirvi ja jõehubusid ja teisi loomi, et saak kätte saada tuleb see kiirelt kätte saada ja sageli lähevad nad mitmekesi kisklusesse toidupärast. Kus on parem liha. 3. oma väikesi, ent tugevaid lõugu kasutades toituvad röövritsikad kilkidest. Suured röövritsikad püüavadmõnikord isegisisalikke ja konni. 4. ninasõõrmetest õhumulle puhudes ümbritseb küürvaal kalaparve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
