LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidami...
Eeskiri vasikatalitajale 1.Poegimine · Jälgi tiinusekalendrit, mis on koostatud peale viimast seemendust. · Esmane poegimise tunnus on see, et lehmal on udar tursunud. · Läheneva poegimise tunnuseks on lehma rahutus. · Lähenevat poegimist saab kindlaks teha ka jälgides lehma tuppe, kui see on tursunud, siis on see tunnuseks. · Kontrolli, kas ase on kuiv ja lehm on tagant poolt puhas. · Jälgi udarate puhtust. · Vaata kas lehmal on piisavalt põhku või allapanu. · Jälgi sünnitust, kas lehm saab sellega ise hakkama või peab teda abistama. · Abista lehma kui ta ise sünnitusega hakkama ei saa. · Jälgi, kas vasikas on õiges asendis. · Kui poegimine vajab abistamist, siis desinfitseeri kõik sünnitusabi vahendid kaasa arvatud oma käed. · Kui vasikas on vales sünnitus asendis, siis proovi teda abistada ja kui sa sellega hakkama ei saa, siis kutsu loomaarst. 2.Toimingud vastsündinuga · Puhasta koheselt naba...
1 Raamatupidamise sise-eeskirja sätestamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses, mille kohaselt see dokument peab kirjeldama ettevõtte raamatupidamise korraldamist. 2 Enamasti küsib sise-eeskirja näha audiitor, luid ka maksurevident. See ei tähenda, et eeskirja oleks vaja eelkõige audiitorile ning kellelegi veel ettenäitamiseks või seaduse formaalseks täitmiseks. dokument on vajalik eelkõige ettevõttele endale 3 kirjeldatud reeglite ja põhimõtete järgimine säilitab raamatupidamisarvestuse järjepidevuse ning vähendab sõltuvust inimestest, näiteks töötajate vahetumisel või äraolekul 4 Neis tuleb kirjeldada kõike, mida peab tegema ettevõtte raamatupidaja (d). Mida ta peab tegema iga päev, iga nädal, iga kuu, missuguste dokument...
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.02.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006
AUTODE JA TRAKTORITE VEO EESKIRI Käesolevat eeskirja kohaldatakse sõiduautode, veoautode, eriautode, busside, trollibusside, trammide ja nende kerede, traktorite, ekskavaatorite, liikur- põllutöömasinate ning muude ratastel või roomikuil liikuvate masinate veol (edaspidi "autod ja traktorid"). Autosid ja traktoreid veetakse universaalseis või eriotstarbelistes vaguneis ja konteinereis. Sõiduautosid veetakse kinnise veeremiga või konteinereis, nende vedu lahtise veeremiga toimub koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Eriautosid (autotöökodasid, autolaboreid, röntgeni-, kiirabi-, tuletõrjeautosid, reanimobiile jt.), kui neis on eriseadmed, veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid võib vedada lahtise veeremiga ilma saaturita juhul, kui see on kooskõlastatud saatj...
Need kohustavad ettevõtjaid vastutama turustatavate kemikaalide ohutuse eest. REACH-määrus on Euroopa Liidu määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. CLP-määrusega tagatakse, et Euroopa Liidu töötajaid ja tarbijaid teavitatakse selgelt kemikaalidega kaasnevatest ohtudest kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise kaudu. Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlike veoste autoveo eeskiri ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Määruses on toodud mõisted, rahvusvahelise ja riigisisese autoveo korraldus, ohutusalased ja turvalisuse tagamise kohustused, vajalikud dokumendid. Nõuded on toodud laadimisele ja puhastamisele, veole ja nende märgistamisele ning veokitele ja autojuhtide koolitusele
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala
Politsei heade tavade ja kommete eeskiri Kuupäev 21.01.2013 Koostajad: EESMÄRK · Parandada politsei organisatsioonikultuuri · Parandada politsei mainet · Süvendada politsei ühtekuuluvustunnet · Anda juhiseid heade tavade ja kommete ning igapäevase suhtlemise ja käitumise reeglite rakendamise kohta politseiteenistuses SISU · Politseisümbolid ja nende kasutamine · Politsei põhiväärtused · Ameti- või politseivande andmine · Politseiteenistujate ametiseisund · Alluvussuhted · Suhtlemine · Tervitamine · Enda esitlemine SISU · Pöördumine · Politseitseremooniad · Lipu kasutamine · Vormiriietuse kandmine · Visiitkaardid ja nende kasutamine · Kutsed TÄHTSUS · Seab ette politseiametniku käitumisnormid. · Sätestab ära vormiriietuse kandmise põhinõuded. · Ühtsete mallide kehtestamine kogu ametkonna töös. Täname kuulamast! ...
Lisa 1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise Eriala Koolitusdokumendid ettevõttes X Juhendaja: Taimi Elenurm Tallinn 2009 Koolitusdokumendid 2 Ettevõtte X koolitusdokumendid: · Strateegia · Koolituse korraldamise eeskiri · Töötaja koolituse registreerimise kaart · Koolitusplaan · Koolituse eelarve · Koolitustaotlus · Koolitusleping · Koolituse hindamise leht · Koolituse jaotmaterjalid (saadaval ettevõtte intranetis) Koolitusdokumendid 3 Koolitusstrateegia 1. Käsitlusala Dokument käsitleb Ettevõtte X-is läbi viidavat personali koolitust. 2. Viited
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk HOONE PROJEKT Õppeaines ,,Ehitusõpetus" Juhendaja Meeli Kams Tartu 2010 1. Seletuskiri 1.1 Üldosa Katsstriüksuse nimi on Omatalo, mille katastritunnus on 0428: 002: 37823 Hoone projekteerimise on lähtutud Eestis kehtivatest RYL normidest ja ehitusseadusest. Projekteeritud õhepereelamu on tüüpne, samas on võimalik teha mõningaid muudatusi arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga. 1.3 Arhitektuurne lahendus Eramu on 1-korruselisena, ilma keldrita kivimaja. Esimesel korrusel paiknevad tuulekoda, esik, elutuba, TV-nurk, kaks magamistuba, avatud köök,...
Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? ===Vastus=== Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuse aeg tuleb õppejõuga individuaalselt kokku leppida. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus- eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri teema 5.4 ARVESTUSED, punkt 5.4.4] Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is ja see tuleb ära teha vähemalt 2 päeva enne sooritust. Õppides OF-õppekohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve tekib ÕIS- i, RF õppekohal on järelarvestus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja- juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, teema 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS, punktid 5.2.7 ja 5.2.8]
ARVUSTUS · pigem esseistlikku laadi kui kirjanditaoline esikohal kirjutaja subjektiivne hoiak · algab efektselt kas sissejuhatus või juba pealkiri; eesmärk on lugejat lugema meelitada · esimese pooles antakse tavaliselt ülevaade teosest, vajadusel tutvustatakse autorit · teises pooles asutakse analüüsi kallale analüüsis esikohal analüüsija isik ning tema subjektiivne nägemus; subjektiivsusele seab piirid autori enda eneseuhkus mil määral ta endale huupi lahmimist lubab või piirab ta ennast ka mõne põhjendusega, mis ei ole ainult tema nägemus; loomulikult võib kasutada ka ,,asjalikumat" lähenemist: kõrvutada käsitletav teos mõne teisega või siis oma kogemuse/mälestusega, leida nende vahel seoseid või lahknevusi, kujundada selle põhjal oma arvamus · kokkuvõte peaks veel kord eriliselt esile tõstma autori hinnangu arvustatavale Siin on paar näidet arvustustest ...
Teeninduseeskiri 1. Üldsätted 1.1. Käesolev teeninduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953; 1997, 93, 1561) paragrahvi 11 lõike 3 alusel üldnõuded teenuste müümisel tarbijale. 1.2. Eeskiri reguleerib tarbija eravajaduseks tema tellimuse alusel teenuse müüja poolt tasulise olmeteenusena kokkulepitud töö tegemist, teatud vallasasja valmistamist, selle parandamist, hooldamist või valdusse andmist ja võtmist. Teenuse müüja on isik, kelle majandustegevuseks on teenuse pakkumine ja müük tarbijale. Teenus on tarbija tellimuse täitmisega seotud tasuline tegevus või selle tulem. 1.3. Teenuse müüja tegevus on lubatud, kui tal on kohaliku
ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe
8.tund Kasumiaruanne Bilansi analüüsi järeldused Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha). Põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist (hoone, masin, seade). Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav, sest see sõltub vara maksumusest ja otstarbest. Bilansi analüüsi järeldused Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust. Bilansi analüüsi järeldused Ettevtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Näited aruannetest! Premia Food AS Kasumiaruanne · Kasumiaruannet, õigemini öeldes, ...
09.2010 4.4 Seadused, mis sätestavad sanktsiooni: Tolliseadus. 1 peatükk. § 9. Tollikontrolli teostamine (2) Sularaha kontrollimisel kohaldab toll kauba tollikontrolli eeskirju. Käesolevas seaduses kasutatakse sularaha mõistet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 2 punkti 2 tähenduses. 4.5 Seadused, mis sätestavad volitusnormid: Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri. 1.peatükk. § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega. 4.2 Seadused, mis panevad õigussubjektile kohustused: Likluseeskiri. 1. peatükk. § 13. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu
ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe
See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-õiguslik institutsioon mis peab kaitsma ka audiitorite õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid. Jutt käib edasi füüsilise isiku kohti!!!! Audiitorkogu peab järgima audiitortegevuse seadust, üldkoosolekul kinnitatud otsustest peab kinni,
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................
Seadus 1. Loodusseadused 2. Sotsiaalsed normid · Kirjalikud seadus, määrus, eeskiri, käskiri o Üldakt- seadus, mis kehtib mitme asja puhul. o Üksikakt- kirjalik, mida saab kasutada ainult ühe korra. · Suuline eetika, moraal, tava Sümbol annab edasi mingi idee.
vahendaja rollis tarbija ja arvuti vahel. · Operatsioonisüsteem on tarkvara. Andmetöötlusprotsessi plaanimiseks, organiseerimiseks ja juhtimiseks. 2. Mis on "sheet" ehk tööleht on üks lehekülg Exceli arvutustabelis. Alustuseks on 3 töölehte faili kohta aga neid saab ise juurde lisada. 3. Programmi "elutee" arvutis 4. Algoritm, selle esitus kindlate omadustega ülesande lahenduse eeskiri. Eeskiri, mis saab olla algoritm, eeldab püstituse täpsustusi. Juhul kui ülesande püstitaja seda pole teinud, peame kitsendused seadma ise ja neid arvestades koostama algoritmi. Algoritmi põhilised omadused · Peab omama sisend- ja väljundsuurusi, mis on omavahel seotud · Peab andma lahenduse lõplikus ajas · Peab olema ühemõtteline 5. Exceli risttabel üks andmeanalüüsil kasutatav MS Exceli vahend on Pivot Table (nn
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan
RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kor...
Ekstreemumkoht on argumendi väärtus, mille korral on funkts. Suurim vi vähim väärtus Ekstreemumpunkt On graafiku punkt, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus Kasvamispk nim. Argumendi väärtuste hulka, mille korral suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funkts. Väärtus (selles piirkonnas on funkts. Graafik tõusev) Kahanemispk on argumendi väärtuste hulk, mille korral suuremale väärtusele vastab väiksem funkts. Väärtus (graafik langev) Käänupkt- punkt, millest läbiminekul joon muutub kumerast või nõgusast kumeraks. Kumeruspk argumendi väärtuste hulk, kus graafik on kumer Nõgususpk - argumendi väärtuste hulk, kus graafik on nõgus Paarisfunk graafik on sümeetriline y-telje suhtes Paaritufunk graafik on sümeetriline kordinaatide alguspunkti suhtes Funktsioon-eeskiri, mille järgi sõltumatu muutuja igale väärtusele seatakse vastavusse sõltuvamuutuja üks kindel väärtus. Funk määrpk- sõltumatu muutuja väärtuste hulk...
Programmeerimise etapid *Formaliseerimine ·Mis on antud? lähtetingimused ·Mida on tarvis leida? tulemus ·Probleemi lahendamise (matemaatiline) eeskiri välja töötada *Algoritm Tegevused, mis on vaja teostada ülesande täitmiseks Lahendusmeetod Enne algoritmi kirjeldamist tuleb määrata meetod, mida probleemi lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood
1. Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks (3p)? a. Hundilundi hoiuala Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende ük...
2) mõjude hindamise aruande; 3) planeeringu elluviimise seiremeetmed - Detailplaneeringute realiseerimisel leevendavate meetmete järgmine - Peab arvestama/järgima kehtivaid seadusi ja neist tulenevaid kitsendusi (sh ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust) 7. Keskkonna valdkonna kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mis peavad olema vastu võetud kohalikel omavalitsustel: - Kalmistu eeskiri (aluseks KOKS) - Üksikpuude raiumiseks loa andmise tingimused ja kord (aluseks looduskaitseseadus, KOKS jm) - Jäätmeveo korraldus (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Jäätmehoolduseeskiri (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Jäätmekava (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Koerte ja kasside pidamise eeskiri (aluseks KOKS) - Olmejäätmete sortimise kord ja sorditud jäätmete liigitamise alused 8
Hulk Y Hulk X y2 x2 y2 = f (x2) y3 x3 y1 x1 y1 = f (x1) ·Eeskirja, mis selle seose määrab, nimetatakse funktsiooniks Funktsiooni loomulik määramispiirkond: Argumendi väärtuste hulk, mille korral funktsiooni määrav eeskiri on rakendatav. Vaatleme ainult reaamuutuja funktsioone, st nii X kui ka Y koosnevad reaalarvudest. * jagatise nimetaja ei tohi võrduda nulliga 1 X R f (x ) = x + 3 X = ]- ;-3[ ]- 3; [ * paarisjuure argument peab olema mittenegatiivne X R f (x ) = 2x - 7 X = [3,5; [ *logaritmfunktsiooni argument peab olema positiivne X R (
peatükkÜldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Arhiivieeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni avalikule arhiivile, arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise korda, nende säilitamist ja kaitset avalikus arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. (2) Eeskiri kehtib: 1) Rahvusarhiivile; 2) kohaliku omavalitsuse arhiivile; 3) asutusele ja isikule, kes täidab avalikke ülesandeid avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide osas (edaspidi asutus). (3) Avalik õiguslikule või riigi- või kohaliku omavalitsuse muuseumile ja raamatukogule, haridus-, teadus- ja arendusasutusele ning sihtasutusele, kes valdab kultuuri- ja ajalooväärtusega
Omadus 9. Ruutmaatriksi A = ( aij ) R n×n determinandi A = D mis tahes reanumbrite i ja k korral kehtib võrdus kus Akj on determinandi elemendi akj alamdeterminant. Analoogselt mis tahes veerunumbrite j ja k korral . Omadus 10. Kui A ja B on ühte ja sama järku ruutmaatriksid, siis det( AB) = (det A) (det B) 4. Pöördmaatriksi definitsioon ja elementide leidmise eeskiri. Regulaarse ja singulaarse maatriksi mõisted. Maatriksi A pöördmaatriksiks nimetatakse sellist maatriksit B, mille korral AB = BA = E, kus E on sobivat järku ühikmaatriks. Ruutmaatriksit A, mille determinant ei võrdu nulliga, nimetatakse regulaarseks. Vastandjuhul nimetatakse ruutmaatriksit A singulaarseks. Pöördmaatriksi elementide 1 ~ leidmise eeskiri: A -1 = A. det A 5. Skalaarkorrutise definitsioon vektorruumis
Organisatsiooni kultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis aitab kollektiivil edasi minna ja sellest lähtutakse igapäevases töös. Koolis täidab see vajalike arusaamu, kuidas käituda ja mis on õige ning reguleerib omavahelist käitumist. Koolis on organisatsioonikultuuril suur tähtsus. Sellele hulka kuuluvad kõik reeglid, mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli põhiliseks reeglite allikaks on kooli kodukorra eeskiri, seal on kirjas kõik reeglid, mida õpilased ja õpetajad täitma peavad. Nende hulka kuuluvad ka sellised asjad näiteks, et peab õpetajaid teretama, see ei ole küll kuskil kirjas, kuid see on üldlevinud normatiiv. Klassis on ka tähtis järgida kõiki norme ja klassi organisatsioonikultuuri. Sellega on paika pandud, et klassi juhib klassijuhataja. Klass on nagu firma ja klassijuhataja on firma juhataja, tema reguleerib klassi suhteid ja kontrollib õpilaste tegevust. Ka tema on
• Toore liha tarbimisel – pole tuvastatud • Töödeldud liha – ei levi Kasutatud kirjandus • Alaots, J., Saar, T., Viltrop, A. Eriepizootoloogia, 2006 • Vetnext: http:// www.vetnext.com/search.php?s=aandoening&id =73254760997%20126 • http:// www.fmv.utl.pt/atlas/linfoide/pages_us/linf036_ing .htm • http://en.wikipedia.org/wiki/Bovine_leukemia_virus • FAO: http:// www.fao.org/docrep/003/t0756e/t0756e03.htm • Riigi Teataja, Veiste enzootilise leukoosi tõrje eeskiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/12798767 • VTL: http://www.vetlab.ee/? a=page&page=42f088c48f3e323aa1bbc
Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab inimtegevuse jätkamiseks. Mehepõllundus- põllumajandussaaduste tootmis viis, kus ei kasutata mürk kemikaale ega väetisi. Kasutatakse looduslikke asju nagu sõnnik. Ohtlikud jäätmed- on inimkonnale ja keskkonnale ohtlikud ja selle kõrvaldamine nõuab eri meetmeid. Olmejäätmed- inimeste igapäevase elu ja töö tagajärjel tekkinud jäätmed. Ressurss- tagavara
Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird Veeanum Suur keeduklaas KMnO4 5.2 Katse eeskiri: Katseklaasi puistada 1cm3 kuiva kaaliumpermanganaati. Katseklaas kinnitada kaldasendis statiivile ja kuumutada ettevaatlikult põleti leegis. Katseklaasist juhtida hapnik läbi vooliku ja veega täidetud anuma teise katseklaasi. Eralduv hapnik tõestada katseklaasi avasse viidud hõõguva pirruga 5.3 Katse tulemus: Katseklaasis oleva hapniku tõestasime hõõguva pirruga. Hõõguva pirru asetasime katseklaasi
RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED STINA REBECCA PETTAI 25.05.2015 1.Raamatipidamiskohustuslaseks on? Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõ...
need, kelle aastakäive ületab 200 000€. Selline kirjendamise meetod on kasutusel tekkepõhises arvestuses. Kahekordse kirjendamise puhul kajastatakse iga majandustehing samas summas ühe või osadena mitme konto deebetisse ning teise konto või osadena mitme konto kreeditisse. Kontode omavaheline seos kannab nimetust korrespondets e.vastavus – majandustehingu kirjendamisel kaks või enam kontot on seotud omavahel. Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri ehk lausend. Lausendid jagunevad kaheks – lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - dipl...
sagedus (%) 5 1 0 0 6 2 0 0 7 3 1 3,3 8 .................. ............................. .................................................... Suhelise sageduse arvutamiseks kirjuta lahtrisse E5(s.o.antud näiteülesandes) arvutamise eeskiri =(D5/30) ja kopeeri see valem tulpapidi alla. d. Joonesta sagedushulknurk ja jaotushulknurk. Selleks märgi tabelist teine (või kolmas) tulp ja vali menüüribalt Insert ning vajalik diagramm. 2. Leia kogumi aritmeetiline keskmine, mediaan, mood, maksimaalne ja minimaalne element, variatsiooni ulatus, standardhälve. Selleks vali menüüribalt Formulas ning vasakult nupp fx . Arvuti pakub paremal aknas sulle vajalikke funktsioone MODE – mood MEDIAN – mediaan
14. Millisele legaalsele põhjale Eesti Vabariigi keeleseadus oma määrustega toetub? Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995) 15. Milline akt reguleerib keelekasutust õigusloomes? Määrus. Õigus- ja haldusaktide koostamise eeskuju: hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 (22.12.2011), kehtib alates 1. jaanuarist 2012 16. Milline akt reguleerib keelekasutust igasuguses muus ametlikkuses? Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995)
Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pidevalt muutuva ristlõikega varras(Siin on taandatud ehk redutseeritud pikijõud) Simpsoni valem eeskiri määratud integraali väärtuse ligikaudseks arvutamiseks. Paindedef: (Mõõduks paindenurk varda otspindade vastastikune pöördenurk) Paindedeformatsiooni intensiivsus ehk paindeprinkus - vaadeldava lõike vahetus läheduses on võrdeline paindemomendiga ja pöördvõrdeline korrutisega EI y(x) nim ristlõike paindejäikuseks. Kõverjoone raadiuse pöördväärtust nimetatakse teatavasti kõveruseks tähisega K. Seega paindeprinkus võrdub varda telje kõverusega.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina LÄÄNEMAA-SUURSOO JA LÄÄNEMAA-SUURSOO MAASTIKUKAITSEALA Lektor: Kaija Käärt Tallinn, 2011 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 3 Maastikukaitseala......................................................
kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis · · Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: · iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol · aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus · · Raamatupidamislausend · Majandustehingute kontodel registreerimise eeskiri. · Näitab, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida. · · Kontode korrespondeeruvus · Kontode omavaheline seos. Lausendiga luuakse raamatupidamises seos ehk korrespondeeruvus. Omavahel seotud kontosid nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. · · Lihtlausend · Kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga. · Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga · · Liitlausend
Punkti käsitlemiseks peame käsitlema nii aega kui ruumi. Seepärast on otstarbekas võtta kokku need üheks mõisteks aegruumiks. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglustumist ehk mitu korda kulgevad protsessid aeglasemalt juhul kui vaadelda neid liikuvas süsteemis. *Aja aeglustumine: (kaksikute paradoks) nähtus, milles igale vaatlejale tundub, et kõigis teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. *Pikkuste lühenemist määrab kinemaatiline tegur. *Kiiruste liitmise eeskiri peab muutuma nii, et ei oleks võimalik saavutada kiiruseid mis ületavad c. *Relatiivsusteooria postulaadid: 1.Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat. 2.Füüsikaseadused on kõikides intertsiaalsüsteemides ühesugused. Ei ole absoluutset liikumist ega ka abs paigalseisu. *Massi olenevus kiirusest: Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga
Teemat alustades tekiv tahes tahtmata pööruda Eesti ajalukku.Eestlased nagu me oleme, pole kunagi allunud võõrvõimudele ja kui oleme, siis on see ainult paberil kirjas. Me oleme alati tahtnud vabad ja sõltumatud olla.Olgu mis on, aga iga asi selle koha pealt nõuab ohvreid. See ei ole haruldane, seda näeb igalpool. Ei ole rahvust, kes kokku ei hoiaks. Muidugi on olemas asjaolud, kus omakasu või väljapääsmatu olukord sunnib inimest loobuma oma rahva prioriteedist. Sõjaväeline eeskiri näeb ette seljuhul mahalaskmist või pikaajalist vangistust. Toon näite maailmasõjast, keegi ei tahtnud olla kaotaja poolel. Eesti rahvas jooksis nii sinna kui siia ja sai seda omal nahal tunda kuidas vahetus võim ja olukord. Oli ja kindlasti ka on siiamaani neid, kes kindlasti ei allu provokatsioonile ning võõrvõimule, kuigi on ka löövad käega. Näiteks eestis elavad venelased. Mis te arvate, kui suur on see protsent kes Eesti riigi eest sõtta läheks? 5-10%, kui sedagi
1.funk mõiste Y=f(x) on eeskiri,mis seab ühe muutuja igale väärtusele vastavusse teise muutuja kindla väärtuse. 2.funk liigitus kui terves määramispiirkonnas kehtib funk f(x) jaox võrdlus f(-x)=f(x), siis on tegemist paarisfunktsiooniga. süm y- telje suhtes. F(x)=x2 , x4 .3.funk piirväärtus-vaatleme funk f(x).kui argumendi x väärtuste jada xn lähenemisel arvule a üxkõik kummalt poolt kas paremalt või vasakult funk väärtuste jada f(xn) läheneb kindlale arvule A siis see arv A on funk f(x) piirväärtus argumendi x lähenemisel arvule a lim f(x)=A 4.funk tuletis-funk tuletis on funk muudu ja argu muudu suhte piirväärtus argu muudu lähenemisel nullile.y=f(x) tuletiste tähised y`,f`(x),dy/dx,df/dy,yx funk tuletis sümb.- y`=lim(x0) y/x=lim(x0) f(x+x)- f(x) / x ..funk tuletise väärtus mingis puntkis näitab selle funk muutumiskiirust antud punktis. 5.joone puutuja-joonele mingis punktis tõmmatud puutuja on seda punkti läbivate lõlikajate p...
Enamik suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid jne.. Enamus arvuline ülekaal. Absoluutne, suhteline, valdav enamus. Enne varem, varemalt. Ennem varasem, ennemini. Näiteks, Kes ennem jaole sai, see võttis. Ennistama endisse seisukorda seadma, restaureerima. Hüve see, mis on vajalik ja kasulik; hea külg, paremus, eelis. Hüvis inimeste tarbeid rahuldav vara või teenus. Hüvitis kahjutasu, kompensatsioon Juhend juhtnöör, näpunäide, eeskiri. Juhis reegel. Täpsed, praktilised juhised. Kaitse:kaitse Kaitse:kaitsme Kestus millegi ajaline kestmine, selle ajaline pikkus, vältus. Kestvus Kohaldama JUR seadustes ettenähtud karistust, mõjutamisvahendit jne. (Selles asjas tuleb kohaldada 15. Paragrahvi lõiget.) Kohandama teatud tingimustele, olukorrale vastavaks, kohaeks, sobivaks muutma, millegagi kokku sobitama. Kompleks tervikut moodustav omaette ehitiste, esemete, nähtuste, toimingute kogum.
DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.....................................................................
Mata eksami küsimused ja vastused 1. Funktsiooni mõiste. Määramispiirkond ja muutumispiirkond. Kolme põhilise elementaarfunktsiooni graafikud. - y=f(x), on eeskiri, mis seab ühe muutuja (sõltumatu muutuja ehk argumendi) igale väärtusele vastavusse teise muutuja (sõltuva muutuja) kindla väärtuse. - Argumendi väärtuste hulk on funktsiooni määramispiirkond X ja funktsiooni väärtuste hulk on funktsiooni muutumispiirkond Y. 2. Funktsioonide liigitus paarisfunktsiooniks ja paarituksfunktsiooniks. Kaks tuntumat paarisfunktsiooni ja kaks tuntumat paaritutfunktsiooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
