Pungadest võivad areneda uued maapealsed võsud. Risoomist saavad alguse lisajuured. Oma kujult on ta pikk ja peenike või lühike ja jäme. Risoomi esineb näiteks sinilillel, nurmenukul, teelehel, kollasel võsumõõgal, põldtimutil, pohlal, maikellukestel ja paljudel kõrrelistel. Sibul on maa-alune lühivõsu. Selle varreosale sibulakannale kinnituvad lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed (sibulasoomused). Välimised lehed on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad...
Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad...
capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27...
SIBULILLED Väetise nimi Elementide Kasutamise Kasutuskordade Kasutamise Tootja nimi Märkused sisaldus aeg arv viis SUBSTRAL® N 15% aastaringne Ühekordsest Segatakse Substral Tasakaalustatud OSMOCO P2O5 10% väetamisest mullaga toitainete TE® Plus K2O 12% piisab terveks segamini koostis koos hooajaks. väärtuslike mikroelementid ega igas graanulis. Floramix N%...
linnavalitsus - 4. Vene vanasõnad - 5. värviline purskkaev - 6. Eesti kodakondsus - 7. lõputunnistus - 8. pärast kooli lõpetamist - 9. linnad - 10. rippsild - 11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - 50. minema - 51. saun - 52. gümnaasium - 53. pannkoogid (paksud) - 54. kali - 55...
Wales Overview Capital: Cardiff, population 341,054 Other major towns: Swansea, Newport, Wrexham Official Languages: Welsh, English Population: 3,006,430 (StatsWales 2010) Patron Saint: St David Climate similar to the rest of the UK changes quite quickly Rain - autumn and early winter months (October January) the summer months are the hottest Language All speak English Welsh language is spoken fluently by over half a million - 20% of the population It's called Cymraeg Myths King Arthur & his soldiers Mabinogion - a collection of their medieval tales Lady of the Lake Beddgelert Castles Over 600 castles Caerphilly castle one of the largest Castell coch red castle Cardiff Castle tourist attraction St David Celebrat...
Kurki toodetakse kõige rohkem Hollandis ja Hispaanias. Lõunapoolsete riikide tomatist suur osa töödeldakse (Itaalias, Kreekas 60%, Prantsusmaal 35%). 90.-ndatel on jõutud olukorrani, et tomati ületootmine on aastaringne (mitte ainult tomat, rohkem on ka puuvilju) EU-s istandike hävitamise eest tasu. Kultuuride lõikes on EL s kogusaagilt suurimad sibul , porgand ca 3 milj. t.(loomulikult tomati järel). Järgnevad peasalat, lillkapsas, arbuus, valge peakapsas. Kõige suurem kasvatuspindala on lillkapsal (142 000 ha). Suurim konservide valmistaja on Prantsusmaa (1/3 kogu toodangust). Enimnõutud on herne- köögivilja segud, seenekonservid, oakonservid, spargel. Sparglikonserve toodetakse palju ka Hiinas ja Peruus. Sügavkülmutatud köögiviljade suurim tootja on Belgia (ca 1/3). Enamus toodangust läheb edasi...
Lisa salvei ja viimistle maitse. Valmimise aeg on üle 60 minuti. Särtsuv paprikasupp Pese 4 paprikat, puhasta ja lõika pikuti neljaks. Aseta tükid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kuumuta ahi grillreziimil 250 kraadini. Lükka paprikad röstima. 710 minutit peaks piisama. Siis on sektorid juba pealt mustad ja mullitavad. Et koor lihtsamalt kätte saada, pane röstitud paprikad kaussi ja sule õhukindlalt toidukilega. Lase higistada. Samal ajal koori ja tükelda 1 sibul , 1 küüslauk. Klaasista oliiviõlis sibul, lisa küüslauk. Haki 4 tomatit ja saada need ka potti. Need, kes on altimad teravamatele elamustele, võiksid nüüd lisada ka pool puhastatud 0,5 tk tsillikaunast. Koori paprikad ja lisa need potti. Maitsesta soola, suhkru ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Jäta nõrgale tulele tunnikeseks podisema. Aeg-ajalt kontrolli, vajadusel lisa vett. Kui kõik parajalt pehme, püreesta. Valmimise aeg on 20-40 minutit. Koorene kalasupp...
Ja juba enne küüslauku, mistõttu teda võikski nimetada küüslaugu vanemaks õeks (mitte vennaks, sest vennad oma lõhnast sedavõrd ei hooliks!). Kultuurtaimena hakati sibulat kasvatama Edela- ja Kesk-Aasias umbes 6000 aastat tagasi, sealt levis ta Egiptusesse, Vana-Kreekasse ja Vana-Rooma, viimase vallutusretkedega sai sibul tuttavaks mujalgi Euroopas. Egiptuses oli sibul talupoegadele leiva kõrval tähtsuselt teine toiduaine, temalt loodeti meestele potentsi ja naistele viljakust. Arstiteaduse isa, kreeklane Hippokrates oli veendunud sibula ravitoimes. Näiteks kasutas ta sibulat, et pisarate tekitades nägemisvõimet tugevdada ja soovitas külmetushaiguste vältimiseks süüa päevas ühe sibula. Aegade jooksul aitas sibul meremeestel hoiduda skorbuudi eest. Vein...
Tomatikurgi toorsalat (tomat,kurk,hapukoor,sool,pipar) Kolmapäev Värske kapsa supp (Värske kapsas,kartul,porgand,sibul,sealiha,toiduõli,hapukoor,sool,köögivilja puljong) Lasgne (lasagne plaadid, jahu,või,hakkliha,juust,ananass,piim,hakklihamaitseaine, sool,pipar,mugul sibul ,kooritud tomatid,küüslauk) Kartulipallid valges kastmes (Kartul,muna,sool,pipar,piim,jahu) Makrariisisalat (makra,porgand,värske kurk,muna,sibul,hapukoor,riis,sool,pipar) Kohvikreem (Rõõskkoor,kohvi,suhkur,vanilli suhkur,zelatiin) Porgandiananassi toorsalat (Porgand,ananass,segumahl,sidrunihape) Neljapäev...
2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Staarhautis ratatouille Seda Prantsuse klassikut on ülistatud ja kiidetud ning isegi multifilmistaariks tehtud. Vaadates ratatouille' koostisosi, pole siin midagi erilist. Imetabaseks muudab toidu aga see, et aedvilju ei visata korraga ühte patta, vaid praetakse eelnevalt eraldi läbi ja laotakse siis kihiti potti. Kogus Koostis- ja maitseained 3 tk Baklazaan 4 tk Suvikõrvits 4 tk Paprika (punane) 6 tk Sibul 8 küünt Küüslauk 6 tk Tomat 1 dl Oliiviõli 1 peotäis Basiilik (värske, hakitud) 1 peotäis Petersell (värkse, hakitud) 6 - 10 oksa Tüümian Sool Must pipar Lõika baklazaan, suvikõrvits ja paprika 3 cm tükkideks. Haki sibul ja küüslauk ning tükelda tomat veerandikeks. Puista baklazaani- ja suvikõrvitsatükid soolaga üle ning lase pool tundi seista. Kuivata eralduv mahl paberrätiga...
Sellest,mida aias kasvatatakse,sõltub aialoomastik. Köögiviljad Köögiviljad on need rohttaimed,mille mahlaseid osi inimene toiduks tarbib. Köögivili-Mida me sööme? Kartul-mugulaid Kaalikas-juurt Porgand-juurt Redis-juurt Punapeet-juurt Peakapsas-lehti Lehtsalat-lehti Lillkapsas-õisikut Tomat-vilja Kurk-vilja Kõrvits-vilja Hernes-seemneid Uba-seemneid Sibul-sibulaid Küüslauk-sibulaid Rabarber-varsi Till-vars ja lehed Maitseained Petersell,till,küüslauk,sibul,porrulauk,murulauk jne. Puuvilja-ja marjaaed Puuviljaaias kasvatatakse viljapuud. Puuviljad Õunviljad luuviljad (pirn,õun) (kirsid,ploomid) Lihaka vili,mille seemnekarbis Lihakate viljade sees on seemne ümber kõva (nn õunasüdames) on seemned puitunud kest nn. Luu. Kilejate vaheseintega eraldatud....
Kõik supid, mille koostises polnud kapsas, olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid sisaldada nii kala kui ka liha. Supid olid tummised ja paksud ning tänu sellele sama toitvad kui praad. Ka seljanka, kus põhilisteks koostisaineteks sibul ja hapukurk, oli algselt pigem pajaroog kui supp. Tuntuimad supid: kapsasupp. Borš. Kalaleem, seljanka (kala-või lihasupp seente, kapsa, sibula ja kurgiga), hernesupp kuivikutega. Muud soojad road: vedel puder, keedetud rupskid küüslauguga, liha ja pudruga täidetud soolikad, praetud soolaseened naeri- ja porganditäidisega, küpsetatud peet pudruga, praetud kõrvits, nuudlisupp, täidetud kala. Eriti enne seda, kui kartul Euroopasse jõudis, söödi Venemaal palju tatart- ja tanguputru....
Vormi ääred ilusti kinni ning paneeri kas riivsaias või jahus ning prae kuumal pannil või siis ahjus 200 kraadi juures Serveeri kas hapukoorekastme või mõne muu külmakastmega Seenekaste Kastme valmistamiseks läheb tarvis: 400 g seeni (šampinjonid) 3 sl jahu 3 sl rasvainet, nt rapsiõli 2 sibulat 5 dl liha- vōi seenepuljongit vōi piima pipart soola ürdisegu küüslauguga rohelist sibulat Valmistusviis Kuumuta rasvaine pannil ning lisa sinna hulka tükeldatud sibul. Prae 2-3 minutit, seejärel lisa pannile tükeldatud seened. Prae senikaua kuni seened on kulinaarselt valmis. Maitsesta soola ja küüslauguse ürdimaitseainega. Lisa sibula-seenesegu hulka nisujahu, kuumuta kergelt. Lisa vedelik ning lase kaste keema. Keeda madalal kuumusel 5 minutit. Serveeri koos kuumade kartulitega. Lasanje 250 g lasanjeplaate (nt Italpasta omi) Hakklihakaste: 500 g hakkliha 2 hakitud sibulat 1 riivitud porgand 1 kimp hakitud peterselli 400 g purustatud tomatit...
Istutamisel peab sibulate alla jääma 3-4 cm substraati, peale aga talvel 6-8 ja suvel 10-12 cm. Istutamise ajal peab substraat olema suhteliselt toitainete vaene ja hästi vett läbilaskev. Ajatusperioodi läbinud sibulad võib istutada avamaale. Pottides kasvatamine: Kasutame lühikesekasvulisi kompaktseid liilia sorte, mille kõrgus on 30-40 cm. Poti suurus sõltub sibulate arvust, mida tahetakse ajatada – 1 sibul 10-12 cm, 2 sibulat13-17cm ja 3 sibulat19 cm läbimõõduga potis. Potis kasvatamisel kasutatakse freesturvast, millele on lisatud 30% liiva või perliiti. Väga hea tulemuse saame väetise Osmocote 14-14-14 kasutamisel 1-1,5 kg/m³ kohta. Lühema varrega liiliad võime saada, kui hoiame öösiti veidi kõrgemat temperatuuri kui päeval. Lõikeõite koristamine ja säilitamine: Vartel 10 ja enama nupuga peab olema värvunud 3, 5-10 nupuga 2 ja kuni 5 nupuga...
paljunemisviisid Suguline toimub kahe raku ühinemine Mittesuguline (osaleb üks organism) eoseline (sõnajalgtaimed, seened, samblad, vetikad), vegtataiivne (pooldumine, pungumine, keha jagunemine) Vegetatiivne paljunemine õistaimedel Juuretükkidega võilill, mädarõigas; juurevõsunditega pappel, kreek; varrevõsunditega valge ristik, aedmaasikas; risoom orashein, vaarikas; mugul bataat, kartul; sibul tulp, tulp; lehega aas jürilill, begoonia Suguelundid Seemnesarjad e munandid seemnerakkude e spermide tootmine Munandimanus spermide talletamine Seemnejuha spermide liikumine Seemnepõieke ja eesnääre sperma tootmine Suguti sigitamine Munasarjad munarakkude valmimine Munajuha munarakkude liikumine, viljastamine Emakas looteareng Tupp ühendab sisemisi elundeid välistega...
Berry Mari Tulip Tulp Snowdrop Lumikelluke Poppy Moon Sunflower Päevalill Oaktree Tammepuu Lily Lilia Gooseberries Tikrid Raspberries Vaarikad Plum Ploom Onion Sibul Waste Jäätmaa Rose Roos Daffodil Nartsiss Pansy Võõrasema Lilac Sirel Forget.menots Meelespead Pea Hernes Bean Uba Tomato Tomat Currants Sõstrad Chestnut Kastan...
Soodi palju leiba (nisu- või rukkileiba), hirsi- ja kaerapudru, samuti kodus valmistati juustu. Peale rüübati kalja või õlut, piima tarvitati vahe, sest see laks ruttu hapuks. Kartulit ei tuntud Euroopas terve keskaja vältel. Liha said talupojad vaga vahe, nii palju kui koduloomi ja -linde enda tarbeks jäi. Meelsasti soodi aga kala, seda eriti mereäärsetel aladel. Vahemeremail tarvitati palju juur- ja puuvilju, oliiviõli ja pidupäeviti lambaliha. Tavalisteks maitseaineks olid sibul ja kuuslauk. Kirjandus Kirjandus on saadud: "Keskaja ajalugu VII klassile" "Keskaja kultuurist ja olustikust" Hillar Palamets Tln.: Valgus, 1982. 142 lk., ill....
Kodu aias kasutatakse vegetatiivset paljunemist sibulatega näiteks tulpide, 1 Sarapuu, T. Eesti Loodusfoto, 2002 2 Bird, R. , Haynes, B. Maalehe raamat 2003 3 Zaletajeva, J. ,,Valgus" 1975 nartsisside ja muude lilledega. Vegetatiivne paljunemine sibulaga on loomulik, lihtsaim ja ökonoomseim paljunemisviis. Iga sibulasoomuse kaenlas võib areneda pungake ehk kõrvalpung, mida nimetatakse ka tütarsibula algmeks jam is võib kasvada sibulaks. Sibul on munajaskoonulinse kujuga. Ta kujutab endast minijatuurset sibulat läbimõõduga 0,2- 0.5 cm, millel võib eritada 1-3, aga sordist ja emasibula suurusest olenevalt ka kuni 6 sibulasoomust. Juurdumisfaasis võib eritada juba õie organeid ning uute tütarsibulate algmeid. Õitsemisküpsel sibulal areneb sibula keskel keneratiivvõsu kõrval asendussibula pungake, millest kasvab asendussibul, pesakonna suurim sibul. Mitte kõik kõrvalpungad...
Vürtsikas kanasalat koriandri, mündi ja klaasnuudlitega (4 sööjale) 450 g nahata kanafileed. Marinaad: 1 peenelt hakitud küüslauguküüs, 1 tl karripulbrit, 1 spl pruuni suhkrut, 1 spl sojakastet, 1 spl tsillikastet, 2 spl hakitud värsket basiilikut, 2 spl taimeõli. Salat: 125 g klaasnuudleid, 1 väike peenelt viilutatud punane sibul , väike kimp koriandrilehti, mõned värsked mündilehed, 1 ribadeks lõigatud punane paprika, erinevaid salatilehti. Lõigake kanafilee umbes 3-sentimeetriseks ribadeks. Segage marinaad ja valage kanatükkidele, segage ning laske seista vähemalt pool tundi. Kuumutage grill tuliseks, tõstke kanatükid grillpannile ja grillige 45 minutit (ilma pööramata). Seejärel katke need salati valmistamise ajaks fooliumiga. Tõstke klaasnuudlid suurde kaussi ning katke keeva veega...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
