sai riigipeaks president. Valitsuse eesotsas oli peaminister, kelle määras ametisse president. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus, piirati kodanikuvabadusi. Põhiseadus võimaldas jätkata vahepeal kujunenud autoritaarset valitsemist. Eesti sisepoliitilist palet kujundasid suuresti need tingimused, milles riik sündis. I maailmasõja lõpp tõi Euroopas kaasa laialdase demokratiseerumise, Eesti Vabariik püüdis rakendada parimaid demokraatia traditsioone. Palet kujudas ka Eesti geopoliitiline asend NSV Liidu naabruses. Eesti valitsus pidi koguaeg arvestama kommunistidega, kes ei tunnistanud Eesti Vabariiki, kommunistid olid ohuks Eesti omariiklusele, seda näitas 1924. aasta enamlaste riigipöördekatse, mis õnneks ebaõnnestus. Vahepeal stabiliseerunud poliitika muutus jälle ebastabiilseks. Sellega kaasnes ka majanduslik ebastabiilsus. Kõik see kestis 1934. aastani, mil toimus riigipööre, mille viisid läbi K. Päts ja J. Laidoner, et stabiliseerida olukorda riigis. Alanud
või teiste riikide kasuks, riikide liitmine endaga kas GP või majanduslikust huvist, oma müjusfääri lülitamine ja riigi kui sellise füüsiline hävitamine). GP fenimeeni määratlemiseks on vaja väljaselgitada ja tundmaõppida GP koode, kui hivisid ja eesmärke. Geopoliitilised koodid Mõistmaks suurriikide käitumismustreid on vaja lähemalt tähelepanu pöörata veel ühele punktile. Selleks on geopoliitilised koodid, mis on geopoliitiliste maailmakordade ehituskivideks. Mis siis on geopoliitiline kood? Eiki Bergi kohaselt: „Need on tõekspidamised, seisukohad, mis mõeldakse välja selleks, et seletada võimu ja territooriumi seost ning ka pretensioone ja taotlusi ühele või teisele territooriumile“. Geopoliitilised koodid väljendavad välispoliitilisi orientatsioone ning neid saab tajuda diplomaatiliste sidemete ja majanduspoliitiliste lepingute kaudu. Selle paremini mõistmiseks võib tuua paar näidet ajaloost. Kõige ilmekamalt
Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Rahvusriik- Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku Ratsionaalse valiku teooria- Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku.
• MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VALIMISTEL VASAKPOOLSED • PRESIDENDIKS SAI SALVADOR ALLENDE
Muistne vabadusvõitlus - pöördepunkt Eesti ajaloos Muistne vabadusvõitlus sai oma alguse 1208. aastal, kui ristisõdijate sõjarännakud leidsid oma tee Eestimaa pinnale. Esialgu tabati vaid lõunapoolseid maakondi Sakalat ja Ugandit, kelle vaprad elanikud oma suveräänsuse eest mõõga ja raudrüü vastu söandasid minna. Selle tagajärjel toimus 1210. aastal kurikuulus Ümera lahing, milles eestlased ka uhke võidu pälvisid ning mis nende tuleviku-usku ja julgust suuresti tõstis. Miks aga tulid ristisõdijad just siia ning mida püüti sellega saavutada? Millised olid muistse vabadusvõitluse tagajärjed eestlaste kultuurile, usule ja majandusele? Ristiretkede üks peamisi põhjusi oli ristiusu levitamine paganlikesse maadesse. Selle abil aga püüdis kirik laiendada oma mõjuvõimu nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes senirüüstamata maades. Samuti maksab ära mainida, et eestlased olid terve sõja omal jalal, sest neil polnud kellegi pe...
vägede kerge haavatavus (puudus kaitse külgedelt) ja ebaefektiivsus pikema sõjalise tegevuse korral, mis sai ka sakslastele saatuslikuks- Poola ja Prantsusmaa vallutamine läks tänu sellele küll edukalt, aga Punaarmee suutis esmasest rünnakust toibuda ja see oli Saksa väejuhatusele suureks üllatuseks, kuid enam tagasiteed polnud. Hakkas pikk ja kurnav sõda, milleks Saksamaa polnud valmis piiratud ressursside tõttu. Teljeriigide, nagu Itaalia ja Saksamaa, geopoliitiline asukoht olid suhteliselt ebasoodne, sest neil tuli sõdida nii ida kui ka lääne suunas, mis tegi sõjapidamise eriti keeruliseks. Kui arvestada veel sellega, et teise rinde avamise ajal olid põhiväed idarindel ja Lääneliitlastel tuli tegeleda tagalavägedega, oli ainult aja küsimus, millal Saksamaa taas sõja kaotab. Oht tuli veel lõuna poolt, sest Liitlasvägede edukas dessant Sitsiiliasse ja Lõna-Itaaliasse oli edukas. Paraku jäi lõnarinne seisma ja Saksamaad ei ohustanud, kuid
Oma ,,kuulsuse'' on need kaks sõda saanud just oma ohvrite, langenute, laiaulatuslikkuse poolest. Kas sõdadel on vaid negatiivne mõju või leidub neis ka midagi head? Sõda on kahe või enama osapoole vaheline relvastatud võitlus ning sellel on minu arust vaid negatiivne mõju. Need võivad olla suured või väikesed ning kesta aastaid, näiteks Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Sõtta minnakse mingil eesmärgil, olgu selleks siis religioonne, ajalooline või geopoliitiline põhjus. Sinna saadetakse mehi teadmisega, et nad ei pruugi elusast peast kodumaale naasta. Nii juhtus 20. sajandi alguses, mil mitmed riigid võitlesid kolooniate pärast, et oma valdusi suurendada. Esimene maailmasõja üks põhjuseid ongi see. Algas sõjaline tegevus, millest võtsid osa mitmed suurriigid ning moodustati kaks leeri: Keskriigid ja Antante. Selles sõjas võeti kasutusele mitmeid strateegilisi asju, mida sõjaajaloos polnud varem kasutatud
3. jaanuar 1920 Vaherahu hakkas kehtima, 2. veebruar 1920 Tartu rahu, Vabadussõja lõpp Ärkamiseaeg Ärkamisaja eeldused 1) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksost ~ elatustaseme tõus · Tööstuse areng ~ eestlased kolivad linna · Raudtee-ehitus ~ paremad liikumisvõimalused 2) Poliitilised põhjused: · Balti erikord · Pärisorjusest vabanemine ~ passiseadus ~ haridustaseme tõus · Vallakogukonna teke · Eesti soodne geopoliitiline asukoht 3) Kultuurilised eeldused: · Estofiilide tegevus · Tartu ülikooli taasavamine · Koolisunduse sisseviimine ~1850. aasta oli eestis 1000 külakooli (100 kihelkonnakooli) Ärkamisaja suurkujud I Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) · Seltsitegevus 1865. asutas Vanemuise Osales EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtutel · Ajakirjanduses 1857 ,,Perno Postimees" 1864 ,,Eesti Postimees" · Koorilaulu propageerimine
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafia kujunemine Eestis: - Kodu-uurimuslikud traditsioonid Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa) - Edgar Kant ja tema pärand ,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid. - Orienteeritus N. Liidu teadusele - Marksistlik/strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt) - Põhilsed teemad: sotsiaal-majanduslikud ruumsüsteemid, tootmise paiknemine ja inimtegevuse senise territoriaalse paiknemise ümberkujundamine. - Olulis praktilisi töid: Maa-asulate reform, perspektiivse maa-asustuse süsteemi väljatöötam...
Mida rootslased teistest arvavad Rootslased on haruldased selle poolest, et nad ühtki teist rahvust ei vihka. Oma naabrite ülaolev kohtlemine on pigrm tingitud veendumusest, et Rootsi on parim. Nad arvavad, et üldiselt on välismaalased toredad: nende naljakad näod ja nõrkused tuletavad rootslastele meelde, kui tore on olle rootslane normaalne inimene. Iseloom Rootslaste ühine iseloomujoon on sügav raskemeelsus, mille tingivad pikad talved, suured maksud ja geopoliitiline asend. Nad juurdlevad palju ja endassesüüvinult elu üle, ilma et kunagi jõuaks rahuldavate vastusteni. Teine rootslaste ühine joon on alistumine survele. Kui viikingitest esivanematel oli kombeks isegi kõige tühisema lahkarvamuse puhul arveid klaarida, siis tänapäeva rootslased hoiduvad ig hinna eest konflikti sattumast. Nad usuvad, et alistumine on elegantne strateegia. Pealegi on see ligi kahe sajandi jooksul hoidnud riigi eemale sõdadest ja aidanud saavutada maailma üht
Murelikuks teeb mind veel fakt, et Venemaa parlamendi liikme Aleksei Arbatovi sõnul ei vaja nende presidendi esmane korraldus tuumalõhkepeade väljasaatmiseks üldsegi kinnitust leidma. Meenutades kunagist Nõukogude Liidu gerentokraatiat ehk vanurite võimu, siis teeb mind sarnane korraldus väga murelikuks. Lisaks sellele soovib Venemaa praegu oma mõjuvõimu maailmas taastada, Putin ütles hiljuti otse, et NSV Liidu kokkuvarisemine oli eelmise sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Olles vestelnud ka inimesega, kes on töötanud Eesti esinduses Ameerika Ühendriikides, siis tema rääkis, et venelased toovad oma tohutut tuumapotentsiaali pidevalt jutu sisse, nagu väikesed lapsed. Ainult ähvardustest võib saada tegelikkus, tasub lugeda vaid Oleg Grinevski mälestusi, kus külma sõja ajal kutsus marssal Ogarkov teda enda juurde jutule ja tutvustas suure vaimustusega, kuidas NATO väed kiiresti tänu tuumarelvale purustada.
Ent teostes on ka palju kattuvat. Mõlemad autorid on ühte meelt selles, et uues vastasseisus panustab Venemaa eelkõige toormesantaazile ja lääneriikide majanduslikule korrumpeerimisele (Lucase teose 4. peatükk ,,Miks on raha Venemaa suurim tugevus ja meie suurim nõrkus?"). Üksmeelselt osundavad mõlemad sellelegi, et kui värviliste revolutsioonide toimumise järel Gruusias ja Ukrainas jäi paljudele Läänes mulje, nagu oleks geopoliitiline jõutasakaal SRÜ ruumis taas kord Moskva kahjuks ümber kujunenud, siis juba paari aasta möödudes oli Venemaa suutnud uue olukorraga kohaneda ja üsnagi edukale vasturünnakule minna (McKinnoni ,,Kus roosid ei kasva" demokratiseerumiskatsete läbikukkumisest Valgevenes ja ,,Kreml annab vastulöögi"). Lucase arusaamist endise idabloki ja endiste liiduvabariikide tähtsusest kujunevas vastasseisus peegeldab peatükk ,,IdaEuroopa uue külma sõja rindejoonel"
põhjustatud hirmuga tõrjutuse eest. Mitmed probleemid seostuvad tõsiasjaga, et enamik praeguseni Eestis HIV-nakkuse saanud inimestest on süstivad narkomaanid. Tänaseks on Eestis ametlikult registreeritud üle 6000 HIV-i nakatunud inimese.(Eesti tugikeskus www.tugikeskus.ee 1.04.2009.) Selle üüratu epideemia põhjusi on palju: · raudse eesriide langemine ja väikese Eesti avanemine kõikidele ilmakaarte tuultele; · unikaalne geopoliitiline asend, mis antud juhul osutas meile karuteene, seades meid narkootikumide Idast Läände liikumise tähtsaks magistraaliks; · ülemineku aeg, mis nõudis oma lõivu töötuse, majandusliku ebakindluse ja vaimsete pingete näol. 7 Kui lisada siia veel poliitikute ignorantsuse ja õigeaegselt rahastamata jäänud ennetustegevuse, siis saamegi selle, mis praegu on käes.
Täitsa uskumatu, mis toimub meie naaberriigis, neist on jälle saamas jälle ühe juhiga suletud ühiskond, kus puudub opositsioon. Tasub meenutada ainult 2004. aasta presidendi valimisi, kui opositsiooni kandidaat Ivan Rõbkin kaotati keset kampaaniat lihtsalt ära. Kui siia lisada juurde selle kümnendi meeldejäävaima tsitaadi minu jaoks, kus praegune Venemaa peaminister Vladimir Putin avaldas arvamust, et Nõukogude Liidu lagunemine oli eelmise sajandi suurim geopoliitiline katastroof, kipub artikli autorile küll hirm naha vahele. Võib vastu vaielda, et ei tasu sõnu kontekstist välja rebida, kuid mõte näib siin ilmselge. Kõige kurvem on fakt, et vene rahvas seisab kindlalt oma praeguse peaministri seljataga. Sõltumatu Levada keskuse septembris läbi viidud küsitlus kinnitas, et Putin on jätkuvalt Venemaa populaarseim poliitik. Venemaa praeguseid arenguid uurinud Mark Mckinnon kirjutab oma raamatus „Uus külm sõda”,
a Prantsuse riigimudel b Saksa föderalistlik riigimudel c Briti mudel 39 Regionaalsel majanduslikul integratsioonil on enamike analüütikute arvates järgmine põhiline takistus a riikide roll majanduspoliitika kujundamisel on oluliselt vähenenud b ühiskonnagrupid, keda integratsioon otseselt kahjustab, teevad lobitööd oma kaotuste vältimiseks c on vastuolu klassikalise ja modernse regionaliseerumise vahel 40 Geopoliitiline ruumimudel, mis näeb maailma loomupärast võimukeset põhjapoolkera parasvöötme ja lähistroopilises tsoonis (seega määravad võimukeskmete paiknemise eeskätt loodusgeograafilised tingimused, on a tsentraalne mudel b tsonaalne mudel c pluralistlik mudel 41 Geopoliitiline ruumimudel, mille järgi on majanduslik ja poliitiline võim maailmasüsteemi tuumas, mis samas domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma (poolperifeeriat ja perifeeriat)
a Prantsuse riigimudel b Saksa föderalistlik riigimudel c Briti mudel 39 Regionaalsel majanduslikul integratsioonil on enamike analüütikute arvates järgmine põhiline takistus a riikide roll majanduspoliitika kujundamisel on oluliselt vähenenud b ühiskonnagrupid, keda integratsioon otseselt kahjustab, teevad lobitööd oma kaotuste vältimiseks c on vastuolu klassikalise ja modernse regionaliseerumise vahel 40 Geopoliitiline ruumimudel, mis näeb maailma loomupärast võimukeset põhjapoolkera parasvöötme ja lähistroopilises tsoonis (seega määravad võimukeskmete paiknemise eeskätt loodusgeograafilised tingimused, on a tsentraalne mudel b tsonaalne mudel c pluralistlik mudel 41 Geopoliitiline ruumimudel, mille järgi on majanduslik ja poliitiline võim maailmasüsteemi tuumas, mis samas domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma (poolperifeeriat ja perifeeriat)
elasid valdavalt heaolus ja otsest näljahäda ei olnud nagu Nõukogude Liidus. Lisaks sellele õitses majandus tänu sõjas targasti antud laenudele, mis hakkasid nüüd tagasi laekuma. Peale sõda oli USA peamiseks ülesandeks võidelda kommunismi ja Nõukogude Liidu vastu, et ei korduks sama, mis Saksamaaga toimub taas suur relvastumine ja sellest tulenevalt tekib oht kogu maailmale. Pingetest Nõukogude Liiduga arenes välja ka uus geopoliitiline konflikt, mida tunneme Külma sõja nime all. Mõju maailmale Teine maailmasõda on kindlasti üks lähiajaloo olulisemaid sündmusi, mille mõju ei saa alahinnata. Teine maailmasõda muutis täielikult inimeste ja riikide arusaama sõjast ja selle potentsiaalsest ulatusest. Lisaks sellele oli tegu esimese ja viimase sõjaga, kus kasutati tuumarelva. Teine maailmasõda oli ka oluline selle koha pealt, et peale seda hakkas välja
Tekkimine ja kadumine Suur on hea o Kreekas polis kõige efektiivsem poliitikaüksus Elanikkonna kasv Tunnustamine Lagunemine või ühinemine o Dekoloniseerimine o Kommunism Koht süsteemis Realism Suurriikide poliitika o Läbisaamine või teravam vastasseis o Multi- või bipolaarsus o Tsüklilisus – üks riik ei ole kogu aeg võimas nt 1000 aastat järjest Geopoliitiline asend o Konkreetne positsioon o Puhverriik – väikeriik ei pea olema ihaldusobjekt, hoiab suurriigid üksteisest eemal Liberalism Üldiselt nõustub realismiga Kaubandusohud: o Sõltuvus väliskaubandusest o Üks partner – rikkam o Bilanss negatiivne naaberriik o Toodab toormaterjali o Üks tooteliik
organismi. „Riik kui eluvorm“: (Peatükid: Riigi üldine olemus, Riik kui territoriaalühik, kui rahvas, kui majanduslik organism ning Riik elu seaduse all) Angloameerika geostrateegia koolkond: A. T. Mahan, H. Mackinder, N. Spykman, E. Huntingtom Halford Mackinder: Oxfordi Ülikooli rektor, defineeris Südamaa. Hüpotees: Kes valitseb Ida-Euroopat, see käsutab südamaad. Kes valitseb südamaad, see käsutab Maailmasaart. Kes valitseb Maailmasaart, see käsutab maailma. Saksa geopoliitiline koolkond: Mõjutatud Ratzeli, Kjelleni ja Mavkinderi vaadetest. Esindajad: K. Haushofer, O. Maull, H. Lautensach, E. Obst, E. Banse Saksa geopoliitilise geograafia seisukorrad: Riik peab alati õigustama oma eluruumitaotlusi (laienemine peab olema põhjendatud). Vt: Edgar Kant ja Karl Inno Suurem ruum võimaldab autarkiat ja sõltumatust oma naabritest. Riigi ruumilisest struktuurist (geopoliitilistest manomeetritest) sõltub kasvu edukus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sõltumatute Riikide Ühendus Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Nõukogude Liidu asemele postsovjetliku ala uueks riikide ühenduseks tekkis Sõltumatute Riikide Ühendus, mis on loodud ja vajalik arvestades kõiki endise NSVL riikide vahelisi tihedaid majanduslikke ja poliitilisi suhteid. Uus geopoliitiline ühendus endise NSVL territooriumil sai oma olemuselt üleminekuliiduks, mille liikmesriigid alles õppisid ja harjusid oma suveräänsusega endiselt oli väga tugev küll juba nähtamatu, kuid eksisteeriv poliitiline, ajalooline ning majanduslik side nende vahel. Sõltumatute Riikide Ühenduse alusdokumendid on järgmised (kronoloogilises järjekorras): 1. SRÜ asutamise kokkulepe (vastu võetud 8. detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991
süsteemi aluseks võib olla igasugune riik, mitte ainult rahvusriik. Mingisugused süsteemid olid, aga need ei olnud päris täisväärtuslikud. Tänapäevase pilgu läbi ei saa ka päris täpselt hinnata, mis toimus 2000 aastat tagasi. → Eeldus, et süsteemid olid olemas ka antiikajal, sest süsteem tugineb riigile kui sellisele (mitte ainult rahvusriigile) Antiikajal piirkonnad: Hiina tsivilisatsioonina, kultuuri baasil käsitletavad alad India Lähis-Ida – geopoliitiline arusaam (+ tsivilisatsioon) Vahemeri – kahe eelneva segu: tsivilisatsioonipõhine (Kreeka maailma) ja geopoliitiline arusaam (Rooma riik) 1. Hiina antiikajal (kuni 200 e.Kr – sel ajal ühendati hiina väikeriigid ühtseks suurriigiks ja muutus süsteemi toimimise põhimõte) Zhou periood – (slaidil) pisikene piirkond, aga loeti tähtsaimaks valitsejaks (mitte majanduslikul, sõjalisel vms põhjusel, vaid moraalselt) slaid: Hiina, 400 e.Kr Holsti arvates Zhou perioodi aspektid:
8.detsembril 1991.aastal toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Belovezhi põlismetsas (Belovezhskaja pushtsha) Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni (VF) ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda Moskva keskvõimu edasine saatus. Lähtudes faktist, et VF, Ukraina ja Valgevene olid 1922.aastal NSVL-i kolm asutajaliiget, võtsid nad endale õiguse laiali saata see, mille nad olid loonud, ning kinnitasid, et "NSVL kui rahvusvahelise õiguse ja geopoliitiline subjekt on lakanud eksisteerimast" (Soglashenije o sozdanii SNG, 1998). Kohtumise resultaadina allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta (tuntud ka kui Belovezhskaja pushtsha kokkulepe). Mõjutatuna sellisest slaavi riikide kesksest võimujagamisest tulid Kesk-Aasia vabariigid omakorda kokku Turkmenistanis, et arutleda alternatiivse endisi liiduvabariike ühendava organisatsiooni loomise üle. Seejärel (21.detsember 1991)
· Julgeolek saavutatav vaid kollektiivselt · Indiviidid mobiilsed, kontrollimatud · Ennetamine kui ainus toimiv lahendus · Pidev ressursside ümberjaotamine Energia stabiilne kättesaadavus on ülimalt oluline nii majanduse kui ka kogu ühiskonna toimimiseks. Energiamajandus on maailmastumisest tingitud vastastikuse poliitilise, majandusliku ja ökoloogilise sõltuvuse kaudu seotud välis- ja julgeolekupoliitikaga. Energiajulgeoleku määravad riigi geopoliitiline asend, sõltuvus välismaistest energiatarnijatest ja suutlikkus ise energiat toota. · Energia kättesaadavus energiaallikad (kodumaised, rajatagused) tarneturvalisus (terrorism, õnnetused, avariid) · Energianõudlus (globaalsed trendid) · Energiaturud olemasolu reguleeritus · Energiatarned poliitilise relvana USA, OPEC, Venemaa · Maailmastumise mõju
1938 aastal võeti vastu amnestiaseadus, mille alusel vabanesid vanglast 104 kommunisti ja 73 vabadussõjalast. Samal ajal hukati NSV Liidus Eesti juhtkommunistid. Demokraatia kokkuvarisemist ja autoritaarse korra sündi Eestis ja teistes Ida-Euroopa noortes riikides on seletatud kodanikukultuuri traditsioonide ja poliitilise demokraatia kogemuste vähesusega. Välispoliitika Eesti Vabariigi välispoliitikat määrasid geopoliitiline tegelikkus ja väikeriigi ahtad võimalused maailmas, kus juhtivat osa etendasid võimsad suurriigid. Põhiprobleem oli tagada riigi iseseisvus ja julgeolek. Kõigepealt tuli maailmas peaaegu tundmatul Eestil tõestada üldse oma õigust ja suutlikkust iseseisva riigina eksisteerida. Eesti on huvitatud headest suhetest kõigi riikidega, esmajoones suurriikide ja lähemate naabritega. Asjata lootsid Eesti poliitikud luua heanaaberlikke suhteid
õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu) Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajaloona. Eesti õigusajaloo põhijooned: partikulaarne (eestlaste õigusajalugu? Siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajalugu?, lääneõigustraditsiooni tunnused (õiguslik
jõudude tasakaal on ohus. 1904 kirjutasid alla Pr ja In liidulepingule (Briti valitsus pidi abistama Pr, jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas). 1907 kirjuasid V ja I alla liidulepingule (jagati mõjusfäärid Aasias). Teised riigid läksid Antanti üle sõja ajal. Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria. Neid ühendasid rahvuslikud huvid, keel (S ja A-U), geopoliitiline positsioon. Ühised võimalikud vaenlased. A-U ja Saksamaa sõlmisid liidulepingu 1879 ja Itaaliaga 1882, Itaalia läheb hiljem Antandi poolele üle. Teised liituvad sõja käigus Kolmikliiduga. Valmistumine sõjaks: Saksamaa- Riigipäev võtab vastu mitu eriseadust rajamaks võimsat laevastikku. Eesmärk purustada Pr, kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas. 2
füüsilisel geograafial on otsene mõju poliitilistele protsessidele; iga riigi poliitiline võimsus sõltub tema geograafilisest asukohast; tehnika ja tehnoloogia areng muudab poliitiliste jõudude vahekordi, kuna selle tulemusel muutuvad füüsikalised keskkonnatingimused; maailma mandriline tuumik avaldab strateegilist mõju maailmas toimuvatele protsessidele; maailm on muutunud suletud süsteemiks. Looduses ei ole sellist asja nagu rahvaste võrdsed võimalused. Kaasaegne geopoliitiline teooria: rahvuslike huvide primaat sotsiaalsete gruppide huvide ees; riigi piiride puutumatuse printsiip; sõjalis-poliitiline valmisolek, globaalne demograafiline kontroll; globaalne energeetiline sõltuvus; ülemaailmsed garantiid toiduprobleemide lahenduseks. Eliiditeooria Poliitika kui spetsiifiline ühiskonnasuhete valkond. Riigi ja tisviilühiskonna eristamine. Tähelepanu pöördumine õiguselt ja riiklikult organisatsioonilt võimule ühiskondlike klasside
Eesti seaduseid tõlgendab kõige paremini EESTI. Inglise seaduseid tõlgendab kõige paremini INGLISMAA. IV LOENG Riik II MS lõpuni olid riigid ainukesed arvestatavad rahvusvahelise õiguse subjektid. Riigid on ainsad rahvusvahelise õiguse subjektid, kellel on kõik õigused. Ettevõtete jne õigused on ainult selles ulatuses, mille neile annavad riigid lepete ja tavade ulatuses, neil pole kõiki õigusi, mis on olemas riigil. Riik – geopoliitiline olevus: 1) territoorium 2) rahvas 3) avalik võim (valitsus) 4) peavad olema võimelised suhtlema teiste riikidega – PS-ses õigus suhelda – tahtmine, majanduslikud põhjused/võimalused. Oluline riigi staatuse juures: Kui riik tahab saada ÜRO liikmeks – peab olema riik. ÜRO võtab vastu ainult riike. Nt kui üks riik jaotub mitmeks Mingi osa riigi territooriumist otsustab iseseisvuda
rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist, kultuurilist ja majanduslikku mõju (https://et.wikipedia.org/wiki/Polaarsus_rahvusvahelistes_suhetes). Sõdade puhul taandub multipolaarsus bipolaarsuseks, sest tihti “peab” kahe vahel poole valima. - tsüklilisus. Üldjuhul suurriigid lagunevad mingi aja pärast. Väikeriikidel on julgem olla siis, kui läheduses asuvad suurriigid on pigem nõrgad. ● geopoliitiline asend - konkreetne positsioon -> kergem olla väikeriigil siis, kui ta geograafiliselt asub n-ö mõttetus kohas ja ei paku teistele huvi - puhverriik -> mõte on selles, et vaenutsevad suurriigid teineteisest eemal hoida Koht süsteemis. Liberalism ● Kaubandusohud (-> ei ole kirjeldused, vaid pigem hüpoteesid). on pärit 1970ndatest aastatest - sõltuvus väliskaubandusest -> nt ELi väikeriigid ekspordivad palju (Slovakkia,
Ühiskondlik võim, mille spetsiifiliseks vormiks on riiklik võim, on orgaanilise teooria jaoks terviku võim oma koostisosade üle. Ühiskonna ja riigi arengus eraldas Spencer kaks arengustaadiumi: 1) primitiivne ehk sõjalis-röövellik ja 2) kõrgem ehk tööstuslik (industriaalne) arengustaadium.Mõlemale arengustaadiumile on iseloomulik, et riikidevahelisi suhteid käsitletakse sotsiaaldarvinistlikus vaimus olelusvõitlusena. Orgaanilisele teooriale lähedal ja sellega seotud on geopoliitiline teooria, mis peab kõiki samuti organismiks, poliitikat aga võitluseks organismi eluruumi pärast. 20.sajandil arenesid välja mitu rahvuslikku geopoliitilist koolkonda. Saksa geopoliitilise koolkonna ühe tuntuima esindaja Karl Haushoferi järgi uurib geopoliitika riiki kui ruumilist nähtust, kui geograafilist organismi. Geopoliitika peab poliitiliste protsesside (rahvusvahelises tähenduses) põhjuseks geograafilisi tegureid. Siit ka poliitiline geograafia, mis vaatles
redelil. Mats muutus uhkeks oma matsiseisusele alles 19. sajandi lõpul rahvusliku ärkamise käigus. Tegelikult tekib Eesti rahvas koos nn katkestuse kultuuriga, otsustavalt lahti rebides ennast oma talupoeglikkusest ja luterlikkusest. Tänase eestlase kultuur ei juurdu kuigivõrd kunagises ugrilises karukultuses ega kristlikus feodaalajas, vaid 19. sajandi positivistlikus teaduses ja sotsialismiideedes. Eestlaste õnnetus ja samas ka õnn on geopoliitiline asend kahe tsivilisatsiooni piiril, mis soodsal hetkel võimaldas seda positsiooni vormistada poliitilise omariiklusena. Teine kultuur on paratamatult vajalik, sest selleks, et oleks olemas mina, peab olema ka teine. Identiteet on dünaamiline ja dialoogiline, see defineeritakse suhtes Teisega. Eestis on üldine ettekujutus kultuurist pigem seotud vastandamise, endassetõmbumise, kultuuri museaalsuse ja kaitsepositsiooniga
süsteem kuidagi teisiti välja nägema (et ei ole suveräänsust, loovutatnud osaliselt suveräänsuse vabatatlikult EL, ÜRO) kuidas näen edaspidist arengut? Millised õigused peavad olema, millised õigused tuleks loovutada kõrgemale jõule, tasandile? U 3 lk enda nägemus (ei tee copy-pastet). Kas riiki on vaja, et täita oma f-ni? Mis on riigi f-n? Milleks on riiki vaja? SUVERÄÄNSUS põhjendatud. Riik geopoliitiline olevus: 1) territoorium 2) rahvas 3) avalik võim 4) peavad olema võimelised suhtlema teiste riikidega PS-ses õigus suhelda tahtmine, majanduslikud põhjused/võimalused. Oluline riigi staatus: nt kui riik tahab saada ÜRO liikmeks võtab vastu AINULT riike. Nt kui üks riik jaotub mitmeks Mingi osa riigi territooriumist otsustab iseseisvuda
ilma sisemiste ja väliste kitsendusteta teatud viisil käituda. Rahvasuveräänsus kõrgeima võimu kuulumine rahvale. Riik peab tegutsema vastavalt rahva ja seda moodustavate üksikisikute huvile (avalikule huvile). 2. Rahvusriigi mõiste V: Rahvusriik on riigi vorm, mis eksteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste ,,rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku. 3. Rahva mõiste riigiõiguses V: Rahva hulka kuuluvad kodanikud. 4. Kas lastele anda hääleõigus? Plussid ja miinused V: Plussid: Valijate arv suureneks. Lastel oleks rohkem võimalusi võtta osa ühiskonnaelust. Sellega võib kaasneda ka see, et laste huvi poliitika vastu suureneb
2. 7. Genfis otsitakse poliitilist lahendust Bosnia sõjale, USA Senati ja Venemaa Riigiduuma mäng sanktsioonide ümber. Postimees 14. mai 1994, lk. 6. 8. Hiietamm, Aadu. Sõjast laastatud Bosnias on tekkinud rahulootused. Sõnumileht 23. november 1995, lk. 1. 9. Hvostov, Andrei. Serblased manööverdavad. Rahva Hääl 7. mai 1993, lk. 3. 10. Internet: http://postimees.ee/luup/98/20/vali2.htm 11. Internet: http://www.mfa.ee/eesti/araamat/1996/osce.html 12. Jugoslaavia konflikti geopoliitiline tähendus. Eesti Aeg 19. juuli 1995, lk. 7. 13. Jugoslaavia sõja kronoloogia. Postimees 23. november 1995, lk. 9. 14. Kasesalu, Allan. Natsionalism ja rahvusvaheline konflikt Balkanil. Postimees 30. november, lk. 10. 15. Kopli, Kaivo. Verine kodusõda endises Jugoslaavias andis NATO-le uue rolli. Eesti Päevaleht 28. detsember 1995, lk. 5. 16. Kõik algas vabadest valimistest; Balkani sõja kroonika. Eesti Sõnumid 10. august 1995, lk. 5. 17
tuulejumal, allilmajumal. Sakraalehitised: Sumeris tsikuraat e. astmikpüramiid (tee jumalani), Savist ja asfaldist, pilliroost plokkidest. Selle kallal töötati lakkamatult, ei saanud kunagi valmis. Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud. Püramiid-graniitkivist plokkidest. Ehitati otsast lõpuni valmis, korraga alatiseks. Oma mütoloogia. Mõlemas regioonis arenes välja kõrge inseneri idee, mõeldi välja veejuhtimissüsteem, suured ehitised. Erinevused: geopoliitiline erinevus: Niiluse piirkond paremini turvatav, Niilus paremini laevatatav, üleujutused tihedamini, paremini arenev piirkond. Sumeri kultuur hääbub kiiresti, kuna on halvas piirkonnas-avatud. 2. Gilgames: Sumeri eepos, akkadikeelne, koosneb 12-st tahvlist. Kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. Vanim säilinud kirjapandud lugulaul. Gilgames oli ~5oooa tagasi Uruki linna valitseja Mesopotaamias. Pooljumal2/3;1/3 inimene. Kõrk ja himur mees, rõhub oma rahvast
Uued liikmed peavad nüüd hoopis Suurbritanniat oma huvide parimaks esindajaks. Fischer tahabki vaigistada rahulolematust, mis ida pool jätkuvalt leida on. Ta mõistab, et ,,uue ja vana Euroopa" vahel haigutav lõhe oleks tõsiseks takistuseks Euroopa ühtsele ja energilisele poliitikale terrorismivastases sõjas. Ennekõike aga mõistab ta, et ELi-sisese tuumikgrupi loomine õhutaks uutes liikmesriikides usaldamatust Saksamaa vastu. Saksamaa välispoliitika uus geopoliitiline kontekst ei saa mõjutamata jätta ka Saksamaa erisuhet Prantsusmaaga. Prantsusmaale ei ole ELi laienemine kunagi meeldinud, kuna enamik Ida-Euroopa riike on pühendunud atlantitsistid ja liberaalse majanduse pooldajad. Chirac kuulutab ikka oma kõnedes, et ta soovib ,,tugevat, võimsat Euroopat, mis seisaks rahvusvahelisel areenil rahu, dialoogi ja sallivuse eest". See on aga gaullistlik unelm ja reaalsusest kaugel. ,,See on NATO, mitte EL, mis
veel luulekogud „Usaldusliin“ ning vene k „Eesti disain“. Kirjutab ta viiest teemast: väikelinna elu Võrus, suhted vastassooga, etno-kultuuriline enesemääramine, kirjandus ise ja filosoofia (suht üldinimlikud asjad, suhtub teemadesse üsna otsekoheselt ja tõsiselt). Filimonov (s 1975) esimene romaan ilmus 2007 a „Mitte-eukleidilise geomeetria tsoon“ – raamatu moodustavad erinevate sotsiaalsete gruppide vestlused, minimaalne väline tegevus vm sündmustik, puudub geopoliitiline paradigma, rõhutatakse universaalset ruumi ilma hinnangute panemiseta vms. Vesteldakse elust endast, kvaliteedis, mida tähendab kooselu, kuidas olla õnnelik, mis on looming jne jne. Läheneb mingitele olemiste küsimustele analüütiliselt, toimub metafüüsiline projekt (autor pöördub lugejale poole, räägib kirjutamisest), sisaldab ka vaimukust. Postmodernistlik romaan „Thalassa! Thalassa!“ intellektuaalsed mängud Ivanovi (s
9 Tänapäeva maailm miljonid muhameedlased osalevad iga-aastastel palverännakutel Mekasse. Sotsioloog Samuel Huntingtoni arvates mõjutavad usunditevahelised erisused ja võimalikud konfliktid maailma julgeolekut tänapäeval märksa rohkem kui riikidevaheline poliitiline või majanduslik konkurents. Oma kuulsas raamatus „Tsivilisatsioonide kokkupõrge” puudutab Huntington kaudselt ka Eestit. Tema arvates on Baltimaadel ohtlik geopoliitiline asend, kuna nad paiknevad lääne ja ida kultuuride vahel. Religioonist ja rahvusest märgatavalt raskem on defineerida rassi. Algselt jagati inimesed rassideks bioloogiliste tunnuste alusel, kuid see pole ühiskonna seletamisel kuigi asjakohane. Lisaks pole tänapäeval puhtaid rasse enam palju järele jäänud, sest rahvastikuränded ja kultuuride segunemine on soodustanud ka rasside segunemist. Võib öelda, et rass on mõtteline kokkuseade, mille abil püütakse iseloomustada teatud
jõu. Sionistliku liikumise mõned varasemad juhid nagu Theodor Herzl ja Chaim Weizmann, töötasid Palestiinasse juudi kodumaa loomise nimel ja püüdsid lahendada antisemitismi probleemi Euroopas. (Chapman 1989, 96) Hoolimata avalikest seisukohavõttudest, oli nende peaeesmärk ikkagi juudi riigi loomine Palestiinas. 3.2 Palestiina enne Esimest maailmasõda Osmanite riigi lõppedes ei olnud Palestiina ühtne geopoliitiline üksus. Kuni Esimese maailmasõjani kuulus Palestiina Jeruusalemma administratsiooni alla, maa põhjaosa kontrollis Beirut. Ka araablaste seas olid hakanud tekkima Euroopa-stiilis natsionalismi- ilmingud. Eesti Entsüklopeedia järgi on natsionalism, rahvuslus, samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunde ilming, mis taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist. (EE 6 sub Natsionalism). Oluline on teada, et natsionalism, nagu seda nähakse ühistes
vastuvõetamatu Napoleoni üha laieneva impeeriumi domineerimine Euroopa mandril. Inglismaad alarmeeris ka Napoleoni püüd rajada inglastega võrdne laevastik ning piirangud briti kaubandusele. Amiensi rahule järgnenud 12-13 aasta vältel oli Euroopa poliitika läbivaks teemaks Napoleoni imperialistlikud ambitsioonid ja nende kammitsemine. Seejuures oli Napoleoni vastaste koalitsioonide peamine initsiaator Inglismaa. Selle peamiseks põhjuseks oli esmajärjekorras inglaste parem geopoliitiline positsioon, mis kaitses Briti saari Napoleoni otsese rünnaku eest. Ülejäänud Euroopa suurvõimud jäid aga Napoleonile selgelt alla ning olid sunnitud tema hegemooniaga leppima. Napoleoni impeerium oli väljakutseks kogu Euroopa senisele poliitilisele korraldusele ja seda mitmel põhjusel: 1 Oli vastuolus jõudude tasakaalu printsiibiga, mis mõnede juristide arvates oli ‘Euroopa konstitutsiooni’ nurgakiviks.
Praeguse tehnikaajastul on revolutsiooni mehhanismid efektiivsemad, võimsamad, hirmutavamad, kui kunagi varem. Kokkuvõtvalt võib õelda, et see on üks segane aga tähtis osa. 41 42 VIIES OSA RAHVUSVAHELINE POLIITIKA 13. PEATÜKK Poliitika riikide vahel Üheks traditsiooniliseks rahvusriigi analüütiliseks käsitluseks on geopoliitiline, mis eeldab,et riigi geograafia... · tema füüs.karakteristikud (asukoht, topograafia) · ressursid ja inimressursid (rahvastiku suurus, fossiil kütuste ressursid, haritav maa, vesi) ...võib märgatavalt mõjutada riigi poliitikat . Riigi geograafia võib olla nii riigi tegevuse piirajaks kui tõuke andjaks: näiteks kui riik on strateegilise laevaliikumise sõlmpunktis,suurte kütustevaru omanik,puuduvad looduslikud barjäärid riigipiiridel jne.
Eesti seaduseid tõlgendab kõige paremini EESTI. Inglise seaduseid tõlgendab kõige paremini INGLISMAA. IV LOENG Riik II MS lõpuni olid riigid ainukesed arvestatavad rahvusvahelise õiguse subjektid. Riigid on ainsad rahvusvahelise õiguse subjektid, kellel on kõik õigused. Ettevõtete jne õigused on ainult selles ulatuses, mille neile annavad riigid lepete ja tavade ulatuses, neil pole kõiki õigusi, mis on olemas riigil. Riik geopoliitiline olevus: 1) territoorium 2) rahvas 3) avalik võim (valitsus) 4) peavad olema võimelised suhtlema teiste riikidega PS-ses õigus suhelda tahtmine, majanduslikud põhjused/võimalused. Oluline riigi staatuse juures: Kui riik tahab saada ÜRO liikmeks peab olema riik. ÜRO võtab vastu ainult riike. Nt kui üks riik jaotub mitmeks Mingi osa riigi territooriumist otsustab iseseisvuda
tugevaid suhteid EL-iga. Osa sihtriike aga tunnistaksid, et nad selleks pole valmis või siis eelistavad Armeenia kombel hoopis tugevamini integreeruda SRÜ raames loodud poliitilis-majanduslike liitudega. Suurte raskustega on tänaseks sõlminud EL-iga assotseerumis- ja vabakaubanduslepingud Gruusia ja Ukraina. On ju tõsiasi, et sisepoliitika on muutliku iseloomuga kogu Euroopas. Kuid EL-i idanaabrite juures lisandub sisepoliitilisele muutlikkusele geopoliitiline muutlikkus, nii et mängus on tervete riikide strateegiline tulevik ja mitte ainult nende majanduslik heaolu. Sealjuures püüavad oma geopoliitilist tähtsust tõsta nii Venemaa kui Hiina RV. Mõistagi ei soovi neist kumbki näha - 13 - Idapartnerluse sihtriikide tihedat integreerumist EL-iga. Ent vaid Venemaa on siin söandanud kasutada sõjalist vahelesekkumist. Armeenias surus ta peale oma sõjaliste baaside loomise majandusabi
Soomlastel paralleelselt kuni 1899. aastani keisritruudus ja soov distantseeruda Venemaast ning seejärel venestusperioodil avalik venevastupanu (1899-1914). I MS aastatel Soomes sooviti Venemaa sõjalist kaotust ja Saksamaa võitu, mis võimaldaks Soomel iseseisvuda. Taani kartis Saksamaad, Norra anglofiile, Rootsi ja Soome venevastased ja rohkem saksasõbralikud. NB! Välispoliitiliste orientatsioonide erinevused ka tänasel päeval (NATO, EU) Põhjamaade välispoliitika Läänemere geopoliitiline tähtsus kasvas peale Saksamaa ühinemist (1871): rahvusvahelised suhted hakkasid pingestuma 1890.ndatel aastatel ja otsustav oli Saksamaa laevastikuprogrammi käivitumine (1898), seejärel Venemaa soovis kindlustada enda julgeolekut Soome lahe piirkonnas (nt Soome lahe sulustrateegiad, kindlustuste ehitamine, Soome venestamine ) ja samuti SB huvid Põhjamaade julgeolek sattus ohtu (Saksamaa/Venema-SB konflikt võimalik). Rootsi vanamoodsa
OLi vaja liitlasi, Vabariigi juhid ( mao ze dong), partnersuhted, peale stalini surma suhted muutusid halvemaks, sest Hrustshov algas isikukultust, naeras välja mao ze dongi, tekkist tülid. Tagajärg - Mao ze dong otsustab, et loobub NLust ja hakkab ise otsustama. Ta võttis ette suurt hüppe, mis oli hävitav. Mao Zedongi kampaaniad. 50ndal aastal kohe hakati kohe läbi viima keele reformi – lihtsustatud hiina kiri Peale HRV väljakuulutamist, suur oht eelkõige USA-le, geopoliitiline olukord muutus. Kritiseeriti võimuvahetuse pärast, USA ei tahtnud tunnistada HRV-d. Eelkõige sellepärast, et USA tundis muret sotsialistliku süsteemi laienemise pärast sellest piirkonnas. Siis kui algas Korea sõda, algas ka Külma sõja stiilis isolatsioon. Sõjas osalesid erinevad riigid. NSV jäi liitlaseks kuni Stalin võimul oli. Kampaaniad Massikampaaniad, 1) kontrevolutsionääride kampaania – endised Guomindangi juhid, eelkõige
Euroopa mandril. Inglismaad alarmeeris ka Napoleoni püüd rajada inglastega võrdne laevastik ning piirangud briti kaubandusele. Amiensi rahule järgnenud 12-13 aasta vältel oli Euroopa poliitika läbivaks teemaks Napoleoni imperialistlikud ambitsioonid ja nende kammitsemine. Seejuures oli Napoleoni vastaste koalitsioonide peamine initsiaator Inglismaa. Selle peamiseks põhjuseks oli esmajärjekorras inglaste parem geopoliitiline positsioon, mis kaitses Briti saari Napoleoni otsese rünnaku eest. Ülejäänud Euroopa suurvõimud jäid aga Napoleonile selgelt alla ning olid sunnitud tema hegemooniaga leppima. Napoleoni impeerium oli väljakutseks kogu Euroopa senisele poliitilisele korraldusele ja seda mitmel põhjusel: 1) Oli vastuolus jõudude tasakaalu printsiibiga, mis mõnede juristide arvates oli ‘Euroopa konstitutsiooni’ nurgakiviks.
Suurfirmad püüdlevad mõnes valdkonnas tervikpakkujaks. interneti reisibürood Tehnoloogia mõju: Transpordisüsteemide (logistika) arenemine: lennukid, reserveerimine (1970), 40 Telekommunikatsioon: globaalne arvutipõhine kommunikatsioon ja (piletite hotellikohtade) broneerimine, Internet (1990), mobiilside Majanduslik areng ning poliitiline konvergents: Majanduslik areng, elatustaseme tõus reisihind on kättesaadav Geopoliitiline stabiilsus nii turismi `tekitavates' kui vastu võtvates riikides Reisiturvalisus= sihtkoha soodustused ja hind contra võetav risk Muutused elustiilis Kasvav hulk puhkepäevi sage reisimine muudab selle rutiiniks Välisreisid on moes, nende atraktiivsus tuntud Suurem välisreiside kogemus ning mobiilne eluviis lihtsam senisest reisijate haridustase ja keeleoskus paranenud ning ollakse teadlikumad 62. Turismiklaster
teraapiates. Samas on käesoleva magistritöö kontekstis tähtis teada saada, millises seisus on Pärnu kuurort ja miks see selliseks on kujunenud. Lisaks ajaloo tundmaõppi-misele võimaldab see paremini mõista varasemaid, hetkel toimivaid ja tulevikku sobi-vaid kliendisuhteid, mis on turismisihtkoha edu eelduseks. 28 Kuurordi kujunemist Pärnus on mõjutanud geopoliitiline kuuluvus mitme riigi koos- seisu. Pärnut suunas valitseva riigi poliitiline ja kultuuriline mõjuväli. Kuurordi algus- aegadel kuulus Eesti Tsaari-Venemaa koosseisu, kuid Vene kõrgklass ei külastanud Pärnut ravi eesmärgil ning seetõttu läksid Haapsalu ja Narva kuurordid esialgu Pärnust mööda (Eerme 1939: 6). Kuna Pärnul on looduslik eeldus just merekuurordi tekkeks, siis oli Inglismaa suund esimese vabariigi aegse kuurordi aluseks (Kask 2003: 61). Alles
täppisteaduse meetoditega. Nt matemaatilised mudelid ja valemid kultuuri kirjeldamiseks. · Ideoloogiline pimedus kultuuriuurijana ei tajuta iseennast kultuuri osana, usk, et teadus eksisteerib väljaspool kultuuri, annab objektiivse kirjelduse · Tugev seos poliitikaga, riigiinstitutsioonidega (kultuur eeskätt kui rahvuskultuur; vastandus Ida (Venemaa) ja Lääne vahel religiooni olulisus tsivilisatsioonide määratlejana & geopoliitiline diskursus) Tegelikult kanduvad vene kulturoloogias edasi küllaltki tugevad nõukogude marksismi mõjud soov maailma totaalselt ära seletada, soov näha kulturoloogia staatust teadusena loodusteaduslikus mõttes, soov jõuda tõeni (miks asjad nii on?). Mis on 'kulturoloogia' sisu ja eesmärgid: Töötada välja integreeritud lähenemine kultuurile tervikuna, mis ei sõltuks ühe konkreetse kultuuri uuriva distsipliini vaatepunktist.
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
