Elamute küttesüsteemide ehitus ja tööpõhimõte Ander Troost 10e Küttesüsteemide liigitus · Elamute kütmiseks kasutatakse erinevaid küttesüsteeme, neid liigitatakse koht e. lokaal ja kaugkütteks. · Kohtkütet võib liigitada ahi-, elektri-, õhk- ja keskkütteks. · Ahikütte põhimõte: puude või briketti kütmisel salvestub saadud soojus massiivsesse kivist korpusesse, kandudes edasi ümbritsevasse ruumi. · Õhkkütte puhul soojendatakse õhk mingi muu soojusallika toimel (kamin, soojuspump), soojus kandub ruumi õhu ringluse toimel. Õhksoojuspump
Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Kinnisvara rahandus I kodutöö Ühepere elamute turu analüüs ja prognoos Tartus ja Pärnus Kristina Kusmirtsuk 082496 Tallinn 2012 5 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastal....................................................
Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 3.1 Juhtmed ja kaablid Sissejuhatus · Ehitistes kasutatakse elektrienergia edastamiseks peaasjalikult juhtmeid ja kaableid. Mõnel juhul saab käsutada ka muid juhte, nt. lattliine. · Et tagada vajalikku töökindlust, on elamutes käsutuse! peaaegu eranditult vaskjuhtmed ja kaablid. Alumiiniumjuhtmed, mida meil mitukümmend aastat vase defitsiitsuse tõttu eelistatult käsutati, on väikestel ristlõigetel (alla 16 mm2) liiga ebatöökindlad, mistõttu elektripaigaldiste kohta Eestis kehtivad standardid nende kasutamist ei luba. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 1 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Juhtmes või kaablis võib olla üks või mitu isolatsooniga (enamasti polümeerma...
Esineb nii looduslikest protsessidest kui ka inimtegevusest eralduva tahmana. Musta süsiniku toime Maale Must süsinik soojendab atmosfääri, kuna see on kõige suurema valguse neeldumisvõimega atmosfääris. Tahm vähendab maakera albeedot (päikesekiirguse peegeldumisvõime), muutes lume ja jääga kaetud alad tumedamaks. Mõjutab arktiliste alade jääkatte sulamist. Musta süsiniku allikad globaalselt 42% avatud biomassi põlemine 18% elamute kütmine biokütusega 6% elamute kütmine söega 14% diiselmootorid transpordis 10% diiselmootorid tööstuses 10% tööstus ja energia tootmine Kasutatud materjal http://www.globe.ee/ohusaaste/wp- content/uploads/2012/08/tahm_ettekanne.pdf
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ...
hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Täname Hannes Meisterit ja Kalle Pilti Eesti Maaülikoolist põrandaalustes ruumides mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord 1 Sissejuhatus 6 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 6 1
Kliimamuutuste mõju Eesti ja Euroopa kliimale Kliimamuutus- pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates Väga tõenäoline on, et suur osa 20. sajandi keskpaigast alates toimunud soojenemisest tuleneb inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusust. Igal aastal lisandub ininmtegevuse tõttu atmosfääri süsinikdioksiidi kujul umbes kaheksa miljardit tonni süsinikku. Viimase 150 aasta jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud ligikaudu 0,8 ºC ja tõuseb prognooside kohaselt veelgi. Maa keskmise temperatuuri tõus peaks jääma väiksemaks kui 2 °C üle tööstuseelse taseme. Kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused Eestis: Temperatuuritõusuga kaasneb: a) jää- ja lumikatte vähenemine b) suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid c) muutused taimekasvus d) turismisektori teenuste mahu kasv suvel jpm. Sademete hulga kasvuga ka...
puhastusluugid, korrosiooniavad, purunemine. - Ventilatsioonituru ummistumine või kinnikiilumine, millega sageli kaasneb õhulurin sifoonides või sifoonide tühjaksi memine 11. Mida tuleb silmas pidada metallvannide ja dusialuste Elektriliselt ühendatud potensiaalühtlusustussüsteemi paigaldamisel tuleb järgida elektri ohutusnõudeid. VÄIKEKATLAD JA VÄIKEKATLAMAJAD ELAMUTE SOOJUSVARUSTUSES 1. Selgitada akumulatsioonipaagi mõistet ja millisel juhul seda kasutatakse Mahuti, mida kasutatakse soojusesalvestamiseks ning hilisema kasutamise eesmärgil. 2. Kui suur peaks olema elamu küttesüsteemi akumulatsioonipaagi ligikaudne maht ? Akumulatsioonipaakide valikul soovitatakse 1 m2 köetava ruumala kohta arvestatada 5 liitrit mahtu 3. Kui suur on on kaasaegse vedel- või gaasiküttel väikekatla kasutegur? 4
Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. Katuste kattetarindid Katuste kattetarindid ● Uuritud hoonete katused olid kaetud põhiliselt valtsplekk-kattega (eluiga hooldusega ~60 aastat). ● Plekk-kate oli peamine kattematerjal puitkorterelamute ehitamisel ja see sobis selleks hästi ka katuse madala kalde tõttu. ● Vähemal määral oli uuritud elamute katused kaetud katusekividega või asbesttsementplaatidega (eterniit, eluiga hooldusega ~40 aastat). ● Eterniit oli pealmine katuskate, mida oli kasutatud katuse vahetamisel 20. sajandi teisel poolel. Sageli paigaldati eterniitplaadid otse vanale katuseplekile. Nüüdseks on mõlema Joonis 2.5 Lagunenud eterniitkatus, puuduvad harjalauad, liited
...........................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................6 2 Sissejuhatus Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Õitseb maist septembrini. Paju esimene nektari andja kevadel. Mesilased meelsasti külastavad paju, saadest lõhnavat nektarit ja kuldkollast õietolmu. Must sõstar õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. Võilill annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude
KÕRVENÕGES · Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm. · Levik: Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. · Rühm: Õistaim · Kasutamine: Taime on kasutatud kiu saamiseks. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Lehtedest saadud värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega
Teekummel Lisett Kööts Anna-Nicole Keel 8.B , Võru Kesklinna Kool Foto taimest Iseloomulikud tunnused Iseloomulik ja tugev lõhn Kõrgus 10-30 (50) cm Kollased putkõied Valged õied Õisiku serval 10-15 keelõit Mitmekesine ravitoime Kus kasvab? Kultuurpõldudel Metsistunult prahipaikadel Teeservadel Elamute ümbruses Umbrohuna aedades Millisesse rühma kuulub? Kuulub õistaimede rühma Rahvameditsiin Maailma tuntumaid ravimtaimi Sisaldab C vitamiini Tugeva põletikuvastase toimega Vähendab ülitundlikkust Ravib köha Leevendab seedeteede ja hingamisteede põletikke Ravib maohaavandeid Aitab hambavalu ja igemepõletiku korral Koostisosa ravisalvidele, palsamitele ja sampoonidele Tänapäeva kasutus Kasutatakse ka tänapäeval Paljudes maades väga väärtuslik ravimtaim Millist taimeorganit ravimina kasutatakse? Peamiselt õisikuid Kogumine ja säilitamine Õisikuid tuleb käsitsi korjata Pärast korjamist laotatakse suurele pinna...
· Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. · Aatrium- keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum mida piirasid igast küljest magamistoad. · Aatriumi kohalt oli katus avatud. · Põranda keskel asetses bassein (Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis) · Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks. · Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. · Foorum- kogu impeeriumi sümboolne keskus. · Jumalate tempel Pantenon. · Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. (Platiumi künkale Keisrite palee) · Cloaca Maxima- suur äravoolukanal
vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn: Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Tööstusajastu linn: Kasvas kõige kiiremini. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Agulid lagunesid ja neist kujunesid kuritegevuse piirkonnad. Infoajastu linn: Tööstuskohtade osakaal väheneb oluliselt tootmise ja mehhaniseerimise tõttu
Elektrivoolu toime inimesele 1. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises 2. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises 3. Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel Kohalik elektritraumad Üldised elektrilöök Elektritraumad: · Põletused · Naha metalliseerumine · Elektrimärgid · Silmade kahjustused · Südame kahjustused · Mehaanilised kahjustused Elektrilöök: · 1. Aste lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta · 2. Aste lihaskrambid teadvuse kaotusega · 3. Aste teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom · 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest · Mõju ajast · Voolu liigist ...
meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Standardi nõuete järgimist ei peeta Eestis kohustuslikuks, vaid pigem soovituslikuks. Paraku on kohustuslike projekteerimisnormide asendamine standardi soovituslike nõuetega tekitanud olukorra,
liikusid erinevad hõimud eri suundadesse, mis pani aluse ka keele edaspidisele lahknevusele. Sellepärast elavadki tänapäeval Soome- Ugri rahvaste järeltulijad erinevates riikides ja räägivad erinevaid keeli. Film tuletab meelde, et vaatamata sellele, et Soome-Ugri rahvaste järeltulijad elavad tänapäeval erinevates riikides, on meil siiski üksteisega ka palju ühist. Kuna ma olen huvitatud arhitektuurist, siis oli väga huvitav ka näha, kuidas Soome-Ugrilaste elamute püstitamine alguse sai. Sai näha ehitiste arengut alates kuuskedest püsitatud onnidest kuni rohkelt ornamenteeritud palkehitisteni.
Inimese põlvnemine: 1) austrolopitekus 2) osavinimene (homo fabilis) 3) sirginimene (homo erectus) 4) pärisinimene (homo sapiens) a) neandertallane b) nüüdisinimene Muinasaeg Jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaja saavutused ja oskud: 1) artikuleeritud kõne 2) kahel jala kõndimine 3) tööriistade valmistamine 4) tule kasutamine 5) rõivaste valmistamine 6) elamute kasutuselevõtt 7) käsitööoskus 8) koduloomade kasvatamine 9) põllumajanduse tekkimine Kiviajast metalliaega: 1) metallide kasutuselevõtt 2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine 2) meeste osatähtsuse tõus 3) käsitöö eraldus põlluharimisest 4) varanduslik ebavõrdsus
Hoone on kahekorruseline, kus käesoleval ajal asuvad II korrusel kodumajanduse erialale klassid (teooria klass, õmblusklass, kangastelgedega klassid). I korrusel asub kooli raamatukogu, interneti punkt, kooli muuseum ja vastuvõttude saalid. Mõisakomplekti kuulub veel saeveski (ehitatud 1805.a), kivist kelder (ehitatud 1900.a), kivist ehitatud teenijate maja (ehitatud 1885.a) ja saunahoone (ehitatud 1850.a). Mõisa juurde kuulus ka mõisatööliste elamute kvartal (elamud ehitati aastatel 1865, 1867, 1873, 1874 ja 1877), mis praeguseks ajaks on likvideeritud. Mõisatööliste elamute juures oli ka esimene külakaev. Majad olid kaetud õlgedega ja iseloomulikuks tunnuseks oli katusel nn kalasaba nurk. 1913. aasta andmetel oli mõisa suuruseks 1696 tiinu, talude all oli 3451 tiinu. Särevere mõisale kuulusid Rikassaare karjamõis, Taikse, Raukla, Mäeküla, Vilita, Enniste ja Põikva küla. 1919
tõmmata taim ülevalt alla mööda vart lehtedest puhtaks või lõigata terve taim, närtsitada teda ja siis lehed küljest võtta. Nõgesest on tehtud ka siidise läikega riiet Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Eestikeelne kõrvenõges nimi Ladinakeelne Urtica dioica L. nimi Rahvapärased
tornideks (suurtükitornideks). Neid vajati vaenlase vastu võitlemiseks, tänu neile sai tulistada piki müürijalamit. 8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad “diele” ja “dornse”? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad (siseportaalid). 10.Nimeta eri liiki ühiskondlikke hooneid keskaja Tallinnas. Keskaja ühiskondlikud hooned Tallinnas on: raekoda, gildi hooned ja kirikud. Keskaegne kujutav ja tarbekunst 1
korrashoiu, kooskõlas tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjade ja normidega. · Teostab ja korraldab munitsipaal elamufondi remontimist. · Koostab jooksev remondi tehnilise dokumentatsiooni ja aruandluse ning kapitaalremondi dokumentatsiooni lähtematerjalid. · Kasutab remonttöödeks ettenähtud materiaalseid vahendeid sihipäraselt ja ratsionaalselt. · Tagab munitsipaalelamute maa-alade heakorra. · Võtab vastu ekspluatatsiooni antavad elamud ja elamute remondi hanketööd. · Kindlustab majavalduste ja insenervõrkude tehnilise dokumentatsiooni olemasolu, kooskõlas tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjade ja normidega. Hoonete halduse osakonna koordineerimisel elamujaoskond: · Korraldab ruumide asustamise ja vabastamise ning vormistab eluruumide üürilepingud. Elamujaoskonnal on temale pandud ülesannete täitmiseks järgmised õigused:
· Miilitsa asemel loodi enamlik Punakaart · Rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega · Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid b)Eesti enamlaste ebademokraatlik tegevus · Piirati demokraatlikke vabadusi- keelati teiste parteide koosolekud ja ajalehed, vangistati nende juhte · Kujunes välja ühe partei diktatuur · Eesti Asutava Kogu valimised katkestati (jaanuaris 1918) ning algas rahvuslaste ja baltisakslaste ulatuslik arreteerimine · Ettevõtete ja pankade ning elamute riigitsamine · Mõisamaa konfiskeeriti kuid ei jagatud talurahvale, vaid loodi ühismajandid c)Enamlaste populaarsuse kahanemine · Talupojad pettusid, saamata lubatud maad · Eitav suhtumine kirikusse ja rahvuslikesse väärtustesse · Terror ja vägivald
21.saj. kunstistiilid Mõisted: 1. Maakunst - (inglise keeles land art) on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. 2. kehakunst - kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma).. aastail. 3. häppening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 4. utiilikunst - on enamasti eraldiseisev minemavisatud prahist loodud installat...
Soojus oli enamastinormaalne, niiskus oli kõrgem enamasti kui peaks olema. Hoonete algolukorras, enne igasuguseid renoveerimistöid, on nende keskmine soojustarbimine on 191 kWh/ 2 (m ·a), see suurus on esitatud hoone köetava pinna kohta. Erinevate hoonete 2 puhul on kõrvalekalded -25 kuni +36 kWh/(m ·a). Tegeliku olukorra madalamad soojuse eritarbimised on tingitud eelkõige puudulikust ventilatsioonist. Elamute energiatõhususe parandamine on möödapääsmatu. Energiatõhususe parandamisele tuleb läheneda komplekselt: vaja on lisasoojustada välispiirded, renoveerida kütte- ja ventilatsioonisüsteemid ja soojavarustus.
HIINA IV at ekr keraamika, II at ekr arhitektuuriliste.vormide kujunemine. Arhitektuur Keerukad palkkontsruktuurid (sambad,talad,piidad). Reljeefidega kaunistatud ja värvitud. Mitmekoruselised erilise vormiga katused. Kiviehitisi vähe, olulised olid müürid. Hiina müür: Põhja-Hiina mägisel maastikul; 6000m; h 9m, laius 5,5m; Peking-Beijing-''Keelatud linn'' Peateljele ülesehitatud linnastruktuuriga koos keisripalee, templite, elamute, parkidega ja ümbritsetud müüri ja kaitsevallidega-paik. Templid Triantani tempel(''taeva tempel'') ehiatud 1406-1420. Kaljutempel Heng Shani rippuvad templid Maalikunst Tusi ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikaks inimene, loomad, maastik rullformaadis. Maali vaadati järkjärgult. Songi dünastia maastikumaal hajutatud vormid ja jooned, maailise käsitlusega. Kompositsioon kujutis ühte nurka ja ülejäänud pildipind tühjaks, vaba ruum jäeti vaataja
ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Juhtindikaatorid: keskmine töönädala pikkus tööstuses (töötunnid), uued tellimused toodangule, ehitusele ja sisseseadele, kaubavarude muutus, ettevõtete võlgnevus tarnijatele, uute elamute ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine. Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses.
Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. W/m2K ehk mitu vatti soojust läheb 1 ruutmeetri kohta Kelvinites läbi piirde. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K), seda elamute puhul. Mitte-elamute puhul võib lähtuda järgmistest väärtustest 0,15 0,25 W/(m2·K). 3 1. HOONEVÄLISPIIRETE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE 1.1. SEINA SOOJAJUHTIVUSE U-VÄÄRTUSE ARVUTUS Tabel 1. Seina spetsifikatsioon Joonis 1. seina konstruktsioon 1.1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina soojusjuhtivuse U W/ (m2K) ja korrigeerida U väärtus. 1.1.2 Arvutuskäigud 1. Leian R1; R1; R1; R1 soojustakistuse. Selleks kasutame valemit:
ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Juhtindikaatorid: keskmine töönädala pikkus tööstuses (töötunnid), uued tellimused toodangule, ehitusele ja sisseseadele, kaubavarude muutus, ettevõtete võlgnevus tarnijatele, uute elamute ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine. Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses.
Tegid peekreid, põllumajandus, OSKUSED Valmistasid esemeid Arenenud oli tööriistade Üleni lihvitud kirves, kirvel kivist,luust,puust,sarvest,tulekivi valmistamine, merevaiku osati silm(vene kirves), savinõusid st ja kvartsist töödelda ilustati nöörijäljenditega, MATMISKOMBED Maeti elamu põranda alla või Sageli maeti elamute juurde või Paiknevad asulatest tavaliselt asula territooriumile. isegi sisse, matused on enamasti eemal, kalmistud on üksikute selili väljasirutatud asendis, matustega. vahel ookriga kaetud, kaasa pandi varandust. METALLIAEG EESTIS
Kunstnikud olid Kreeklased ja kuna kunstnikesse suhtuti kui tavalistesse käsitöölistesse, ei ole tolle aja kunstnike nimesid teada. Tuntuim valitseja kuju on Keiser Augustus. Roomas pandi alus portreekunstile. Portreed valmistati väga loomutruud ja neid tellisid omale ka tavalised kodanikud. Teiseks oluliseks zanriks tõusis reljeef, millega kujutati erinevate sündmuste jutustusi. Maalikunst Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Roomlastel oli kombeks oma elamute seinad lasta katta maalingutega. Osalt andis see ruumidele ka visuaalset suurust juurde. Teema nendel maalidel on väga erinev, peegeldades peamiselt majas elanud inimeste huvisid. Parimad näited tolleagsest maalikunstist asuvad Pompejis. Sarnaselt skulptuurile levis ka maalikunstis palju portreekunsti. Esines ka veel tahvelmaali, mida kunstnikud valmistasid müügiks. Rooma riik sellisel kujul püsis üle tuhande aasta. Rikkuse ja lõbude janus roomlased lasid oma
renessanssiks,mis tähendab prantsuse keeles taassündi. 15 saj.nim vararenessanssiks ja 16 saj.kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kiviplokkidest mille töötlus peenenes korrus korruselt. Taas võei kasutusele ümarkaar,kaunistuseks plastrid,sambad,viilud akende kohal. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi(Rooma Panteon)
muneti Käitumine Toidu otsimine Omnivoor, saaki püüavad varitsemise meetodil Sigimiskäitumine Esineb võitlus isaste vahel, puudub pulmatants. Kuni 600 muna munetakse pinnasesse. Munast kooruvad valmikud on moondeta. Üheaastane elutsükkel. Kaitsemehhanismid Vaenlasteks on linnud, konnad, imetajad, putukad. Kaitse maskeeringuga, surnut teesklemine, jäsemete hülgamine Eluviis Kõige aktiivsem hämarikus ja öö esimesel poolel Levik ja elupaik Elab niitudel, metsas, elamute läheduses, seintel, plankudel Laialt levinud nii euraasias kui ka põhjaameerikas Osa looduses ja inimese elus Tema liikumisviis on võetud kasutusele planeetide pinna uurimisel On uuritud tema kasutamist ka kahjurite tõrjeks põllumajanduses. Nad toituvad Eestis peamiselt putukatest, seega on nad kooslustes olulised putukate arvukuse reguleerijad. Omakorda on koibikud toiduks konnadele, roomajatele. Huvitavad faktid Oma olemuselt meenutavad nad rohkem putukaid kui ämblikulaadseid
vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikumad lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolieendid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Oramendid olid taas sümmeetrilised rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. 8. Carl Ludwig Engel kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn. 8. 9. Keskaegsete elamute ümberehitus 10. Johann Mohr oli arhitekt. Ta kavandas Eestis Stenbocki maja. 11. Rangemad ja lihtsamad vormid. Pööratakse tähelepanu ilule ja monumentaalsele fassaadile, ruumide otstarbekas planeerimine on teisejärguline. Eeskuju võetakse antiikarhitektuurist. 12. Rustika on jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. 13. Tartu Ülikooli peahoone ja Taru kesklinn. 14. Raikkõla mõisahoone Raplamaal. Saku mõisahoone. Saue mõisahoone. Riisipere
tarbimisharjumustele. 2 Radoon Eestis Normaaltingimustes läheneb täiskasvanud inimesele looduskiirguse poolt põhjustatud kiirgusdoos 2 mSv/a-le. Sellest moodustab: kosmiline kiirgus 0,39 ehk 18,5%, pinnase (ehitusmaterjalide) gammakiirgus 0,46 ehk 23%, inimese kehas olevad radionukliidid 0,23 ehk 11,5% ja radoon (koos tütarelementidega, peamiselt elamute siseõhus) 0,92 ehk 46%. Looduskiirgusele lisandub meditsiiniteeninduse, toitumise ja tuumaenergia kasutamisega kaasnev kiirgus. Nende põhjustatud kiirgusdoos pole suur ega ületa summaarselt 0,1 mSv/a. Eestimaa tingimustes on radoon peamine looduslik kiirgusallikas, see kontsentreerub elamute siseõhus ning selle sisaldus on piirkonniti väga erinev. Eesti Kiirguskeskuse uuringute andmetel on Eesti radoonisisalduse poolest majade
käeshoitavad (föön, pardel, käsitööriistad), ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Koduelektrivõrgu olukord Nõukogude ajal ehitatud elamute elektriseadmed ja ka paljud tollal ostetud elektritarvitid ei vasta tänapäeva ohutusnõuetele. Elektripliitidega korterelamute köökidesse paigutati varem lähestikku nii tavalisi kui ka kaitsekontaktiga pistikupesi, mis on ohtlik. Tavalise isolatsiooniga (nn. 0-klassi) elektriseadme rikke korral võivad selle korpuse metallosad sattuda pinge alla. Kui inimene üheaegselt puudutab seda seadet ning maaga ühenduses olevaid
* Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed. * Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele. Juba varakult hakati traditsiooniliste ühekorruliste elamute kõrval rajama korruselamuid. Need olid odavad, varem puust, siis kivist üürimajad vaesema elanikkonnaga. * Korruselamute alumisel korrusel paiknesid poed, töökojad ja söögikohad või siis moodustas terve esimene korrus ühe suure korteri, mis kuulus jõukale roomlasele. Ülemistel korrustel olid väikesed odavad üürikorterid. Sellised korruselamud olid ehitatud odavalt ja sageli kiirustades, turvalisusele rõhku panemata.
Hügieen ehk tervishoiuteadus õpetab meile tervislikke eluviise. Eelkõige käivad hügieenireeglid kehapuhtuse, tervisliku toitumise, puhkuse ja vaba aja veetmise ning kehakultuuri ja spordi kohta. Kõike seda kokku nimetatakse isiklikuks hügieeniks, sest siin hoolitseb iga inimene ise oma tervise eest. Hügieen aga uurib ka inimese suhteid ümbrusega. Meie tervis sõltub teatavasti paljudest välismõjudest, nagu näiteks õhu-, vee ja maapinna puhtus, linnade ja asulate kujundus, elamute seisukord. Töö juures peab inimesi kaitsma tolmu, müra ja mürkide eest, muutma töötegemise ohutuks. Ka toiduainete tootmine ja müük on pideva hügieenilise kontrolli all. Paljud abinõud nakkushaiguste vältimiseks ja tõrjeks säästavad inimesi epideemiatest. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse
5. Parklad rajatakse autode parkimiseks linna keskustes, kus on selleks vähe vaba maad. 6. Veereservuaare kasutatakse joogivee säilitamiseks. 7. Jäätmete ladestuspaigades ladestatakse maa all radioaktiivseid jäätmeid. 8. Maa alla rajatakse kontserdisaalid, ujulad, kirikud, spordihallid ja jääväljakud. 9. Soojaveehoidlad rajatakse selleks, et suvel ära juhitud kuuma elektrijaama jahutusveed kasutada talvel elamute kütmiseks. 3. Eestis kasutatakse allmaaparklaid. Parklad asuvad erinevates linnades ning neid kasutatakse autode parkimiseks. 2 Töötlemine ja rikastamine 1. Rikastamine - see on kaevise väärtustamine. Rikastamise käigus eraldatakse kaevisest kasulik osa (maavara) ja mittekasulik osa(aheraine). 2. Kaevise töötlemise protsessid: · Sõelumine · Purustamine · Pesemine · Ettevalmistatud kaevise rikastamine Purustamine toimub:
Puudusid kõik praegusaja mugavused, näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Ma arvan, et niiviisi hakkama saada oli väga raske, kuid tol ajal lihtsalt pidi nii. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Tähtsamateks mööbliesemeteks pidasid inimesed söögilauda ja voodit. Ruumiitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti. See võimaldas jõukamatelgi kaupmeestel ehitada vaid kitsaid elamuid. Võrreldes keskaegset linna külaga, siis erinevused olid tohutud. Esiteks kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses läbi hästi valvatus väravate kaudu ning linna südameks oli turuplats, mida ääristasid ka väiksed poed. Sinna sai läbi iga tähtsama tänava kaudu.Seal seisis tavaliselt kõige ühiskondlikum ja tähtsam hoone – raekoda.
Puud võivad osutuda väga pikaealiseks. Lehtede sügisvärvus on kollane.Õitseb rikkalikut juuli alguses. Õied omavad ravivat toimet, samuti annavad õied rikkalikult nekatarit mis meelitab kohale mesilasi.Külmakindel ja vastupidav puu. Kasvukuju: Püramidaalse võraga Kõrgus: 10-12m Lehed: Rohelised, sügisvärvus kollane Kasvukoht: Päike, poolvari, parasniisket, huumusrikast mulda Märkus: Talub hästi põuda. Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid. Lehed on vahelduvad, südajad, tipust teritunud, peenehambalise servaga, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Valkjaskollased õied moodustavad püstja õisiku. Pärn õitseb juulis-augustis
aastate linna- ja asulaplaanid,planeerimiskavad ja üksikehitiste projektid ning ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiivi projektmaterjalid 1940.- 1950.aastatest.Üksikuid dokumente on kogus siiski ka varasemast ajast ,näiteks Tallinnas ,Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone. (Arhitekt:Georg Winterhalter,1848). Suhteliselt hästi on esindatud ka sõjajärgsed aastakümned: on linnade ja uute asulate planeerimisprojekte, Tallinna Keskväljaku ja Kultuurikeskuse kavandid (19451951), elamute, lasteaedade ja maakoolimajade tüüpprojektide võistlustööd aga ka Tallinna laululava ja Tartu Vanemuise teatrimaja konkursiprojektid (fond 3). Lisaks plaanidele-projektidele sisaldab arhiivkogu ka mitmesuguseid tekstidokumente, sh Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis 1970. 1980. aastatel koostatud uurimusi. Märkimisväärse osa muuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikuarhiivid, mis sisaldavad väga
Pistrikukujuline taevajumal Horos ning viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris. Mesopotaamia e. jõgede vahelise alaga tähistati vanal ajal Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Trigrise jõe kesk- ja alamjooksu alasid. Iga suurem linn moodustas omaette riigi. Seda valitses kuningas, kes juhtis ka sõjaväge ja mõistis kohut. Preesterkonna prestiiz oli Mesopotaamias väga kõrge. Tuntud loo- dusvaradeks olid savi ja pilliroog, mis olid nii elamute kui ka tarbeesemete peamne tooraine, ning datli- palmid. Levinud olid astroloogia, põlluharimine, käsitöö ja majapidamine ning häid tulemusi saadi ka matemaatikas. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik maa kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe rannikul oli aga vaja maad kuivatada. Pöörati tähelepanu elule enne surma ja usuti, et jumalate karistused toimusid siinpoolses elus. Tuntuimateks jumalateks olid taevajumal ja jumalate valitseja
d. Võrdub investeeringutega Väär Sul ei saa olla rohkem raha, kuis a teeninud oled!!! Loogiliselt võttes 7.b Question 7 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Vali üks vastus. a. aktsiate ja teiste väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi Väär b. kulutusi kestvus- ja mittekestvuskaupade ning teenuste ostmiseks Õige c. ettevõtete poolt ostetavate kapitalikaupade maksumust Väär d. kulutusi uute elamute ehituseks Väär 8. d Question 8 Rahvamajanduse arvepidamises käsitletavad investeeringud ei sisalda: Vali üks vastus. a. muutusi toormaterjali, pooltoodete ja valmistoodangu varudes Väär b. kulutusi uute elamute ehituseks Väär c. uute masinate ja seadmete ostusid Väär d. aktsiate ja võlakirjade ostusid Õige e. ettevõtte kulutusi uue sisseseade ostmiseks Väär 9.d Question 9 Sissetuleku ebavõrdse jaotumise põhjuseks on:
1248. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete, kui ka elamute osas. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Pärast Jüriöö ülestõusu 1346 läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn
12. Loetleda levinuimad kaablite isolatsioonimaterjalid. Mida ei tohi kasutada sees? Miks? X vorkstruktuuriga poluetuleen, PEX. 13. Loetleda levinuimad kaablite isolatsioonimaterjalid. Mida võib kasutada sees? Miks? V tavaline poluvinüülkloriid, sest ta on isekustuv B etuleenpropüleenkummi, EPR, sest ta on painduv 14. Kuidas leitakse paigaldatud võimsusest tarbimisvõimsus? Korterite ja elamute tarbimisvõimsus (Pa) valemiga: Pa = pA + Po, kus A – korteri või hoone kasulik pind m2, p – elektrifitseerimise taset iseloomustav erivõimsus kW/m2, Po – hoone liiki iseloomustav pindalast sõltumatu võimsus kW. Käärid lk 47; Moodle- elektripaigaldustööd. 15. Milliseid tegureid arvestades leitakse nõudlustegur? Mida need tegurid iseloomustavad?
Hügieenikud on seisukohal, et asulates elanikkonnale mõjuv kõrgsagedusväli ei tohiks olla tugevam kui 2 V/m, ultrakõrgsagedusväli 1 V/m (elamutes 0,2 V/m), ülikõrgsagedusväli 1 W/cm^2. Tõhusamad kaitseabinõud on saatja võimsuse vähendamine (mis on kahjuks harva vastuvõetav), saateantenni kõrguse suurendamine, antenni kiirgusnurga reguleerimine ja piisava laiusega sanitaarkaitsetsooni rajamine saatejaama ning elamute ja asutuste vahele. Saatejaama enda territoorium peaks ulatuma kauguseni, kus elektromagnetvälja tugevus juba järsult väheneb. Tallinna uue teletorni asukoht Kloostrimetsas vastab märksa rohkem hügieeni nõuetele kui praegu kasutatav mast kesklinnas. Muude kaitseabinõude rakendamine - madalate elamute jm. hoonete ehitamine saatejaama lähedusse, nende paigutamine pikiteljega antenni poole ning eriliste,
Kanalisatsiooni valatud ohtlikud jäätmed raskendavad heitvee puhastamist ja puhastusjäägina saadava muda kasutamist huumusainena. Kergesti süttivad kemikaalid tekitavad plahvatusohu. Ohtlikud jäätmed võivad muutuda põletamisel endisest mürgisemaks ning levida suitsugaasidena keskkonda, kus kahjustavad elusolendeid, sealhulga Märkimisväärne osa kodustest ohtlikest jäätmetest tekib sõidukite hooldusel ja remondil ning elamute ehitusel ja remondil. Ka kodumajapidamises kasutatavad seadmed võivad sisaldada keskkonnale ohtlikke patareisid. Kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamistes on: · kasutatud õli ja õli sisaldavad jäätmed · kasutatud akud · mittekivistunud värvi-, liimi- ja lakijäätmed · lahustid · mürgid ja tõrjeained · ravimid · elavhõbedat sisaldavad jäätmed · raskeid metalle sisaldavad patareid, väikeakud ja akudega seadmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
