Geograafi tasemetöö konspekt 1. (alates lk 67) Rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.(lk 69) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündmus- ja suremuskordaja vahe promillides. (lk 74) Rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe, viie- või kümneaastasesse earühma kuuluvust. (lk 79) Sündimuskordaja- sündinute arv mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Sündimust mõjutavad : 1.viljakas eas naiste arv 2.naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3.religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4.pereplaneerimise võ...
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivi...
Teenus- abistav või teenindav töö, mis rahuldab inimese või mingi ettevõtte mingit vajadust Veondus- rahvamajandusharu millesse kuuluvad spetsialiseeritud veondus ettevõtted (autobaasid, raudtee, laevandus, lennu jms firmad) Side- rahvamajandusharu, mille ülesanne on informatsiooni edastamine posti, telefoni, raadio, televisiooni või arvuti jms teel ja mis on muutunud majanduse efektiivse toimimise võtmeküsimuseks Lennundus- transpordiliik, mis kasutab inimeste ja kaupade veoks õhusõidukeid Laevandus transpordiliik, kus inimeste ja kaupade veoks kasutatakse laevu Logistika- majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise kontrolli ja juhtimisega Kauplusekett- mitmest kauplusest koosnev ühise omaniku ja juhtimisega ning sarnaste toodetega kauplevate jaeettevõtete rühm Import- sissevedu on teistelt maalt kaupade või teenuste ostmine Eksport- väljavedu on kaupade ja teenuste müük välisriikidesse Hariduspoliitika- abinõude...
Kliimamuutused Kristen Kanep Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade režiim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kliimamuutus Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealad...
asteroid 2578 Saint-Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. Lugu on Väikesest Printsist, kes läks tülli oma imepisikesel planeedil kasvava roosiga, sest ta oli uhke ja pirtsakas. Prints lahkus planeedilt, et leida midagi paremat. Tegevuspaikadeks on kosmos, erinevad asteroidid ja planeet Maa. Ta kohtab planeetidel erinevaid tegelasi- kuningat, uhkeldajat, joodikut, ärimeest ja geograafi. Kõik keda prints kohtab on peegeldus meie ühiskonna inimestest. Planeet maale jõudes sattus ta Aafrika kõrbe. Seal kohtas ta Lendurit, kes väiksena tahtis kunstnikuks saada kuid täiskasvanud võtsid temalt selle julguse. Väike prints oli esimene kes nägi tema joonistusi avarama pilguga ja lendur kinkis talle karbis oleva lamba. Kohtas rebast kelle ta taltsutas ja tänu kellele ta mõistis kui eriline oli see üksainus roos tema planeedil. Rebane seletas talle, et
Jah. Kolmkümmend minutit- kolmkümmend päeva! Head õhtut. Väike prints ei julgenud endale tunnistada, et ta seda õnnelikku planeeti peamiselt sellepärast taga kahetsed, et seal on kahekümne nelja tunni sees tuhat nelikümmend päikeseloojangut! Mina olen geograaf, vastas vanahärra. Mis on geograaf on? See on maateadlane, kes teab, kus asuvad mered, jõed, linnad, mäed ja kõrbed. Seal on sada üksteist kuningat ( iseendastki mõista mitte unustades neegrikuningaid), seitse tuhat geograafi, üheksasada tuhat ärimeest, seitse ja pool miljonit joodikut, kolmsada üksteist miljonit uhkeldajat, seega kokku umbes kaks miljardit suurt inimest. Kui kaks miljardit inimest, kes maakeral elavad, seisaksid hõlpsasti väljakule, mis on kakskümmend miili pikk ja kakskümmend miili lai. Ta oli sündinud tähtede all käimisest, kaevuratta laulust, minu käte pingutustest. Ta oli hea südamele, hea nagu kingitus. Kui ta veel väike poiss, siis panid jõulupuu
Sahara kõige tavalisemad loomad on: gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid, mõnedes kohtades ka hüääne ja saakaleid. Peale selle elab Saharas ka kõige mürgisem tarantel kelle mürk on 10korda kobra omast tugevam. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Sahara#See_also http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm Eesti entsüklopeedia 8, Tallinna Raamatutrükikoda, 1995 Tiit Rummo Geograafi 8.klassile, Avita, 1998 Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson, Jaan Jõgi, Geograafia põhikoolile, Koolibri, 2003
Teisene külastas Prints uhkeldajat, kes tundis kaugelt ära oma imetleja. Järgmiseks külastas ta joodikut, kes jõi, et unustada häbi, et ta joob. Neljandaks saabus Prints ärimehe planeedile. Ärimees omas kõiki tähti ja planeete. Viiendana kohtas Väike Prints laternasüütajat, kes oma planeedi pöörlemiskiiruse tõttu iga minuti tagant laterna kustutama või süütama pidi. Laternasüütaja tundus Printsile eelmistest kõige mõistlikum. Järjekorras kuuendana külastas Väike Prints geograafi, kes pidas teda maadeuurjaks. Ka see amet tundus talle üsna mõistlik. Geograaf soovitas tal külastada Maad. Viimaks jõudis Prints Maale. Aafrika kõrbes kohtas ta kõigepealt ühte madu ja üht lille, kes kumbki ei osanud talle öelda, kus asuvad inimesed. Lõpuks kohtas rebast, kes palavalt soovis, et Prints ta taltsutaks. Seda ta ka tegi. Enne Printsi lahkumist usaldas rebane talle saladuse: ,,Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." Enne oma jutustuse lõpetamist rääkis
Tund 1. Geograafia ehk maateadus. D-maps.com Maateadus on teadus, mis uurib looduslikke ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Inim-ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19.sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. Sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Nii inim-kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Geograafi tää lõpp-produktiks on tihtipeale kaart. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodmus ja inimesed mõjutavad üksteist tugevalt. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele, ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia aga ühiskonnateadus ehk nn humantitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi
Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõppsaaduseks ongi tihti kaart. Raske on pidada geograafiliseks tööd, milles ei sisaldu ühtegi kaarti. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt. Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist
nimede, sümboolsed aspektid linnaruumis. 11) Nimeta kaks rahvusvaheliselt tähtsat linnade veeäärse piirkonna arenguprojekti. Miks on tähtsad?1. Sadamapiirkonna arenguprojekt Berliinis „ Media Spree“ 2. Mereäärse piirkonna arendamine Aalborgis, Taanis. Raamatu näided olid: Baltimore- USAs tähtis kuna see on vanim London-Inglismaal, Londonis kuna see on kuulsaim ja ka suurim 12) Nimeta 5 linnageograafiaga tegelenud Eesti geograafi: Edgar Kant, Endel Krepp, Endel Kareda, Karl Ristikivi, August Tammekann, Granö, ll RÜHM 1) 6 suuremat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai 2) 2 veeäärset rahvusvahelise tähtsusega sadamatRotterdam, Singapore ja Shanghai. 3) Defineeri gentrifikatsioon Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on nt võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikumalt tulusama
5. Religioonide liigitamine (väljavõte õpikust Usundimaailma suured küsimused) Usundeid võib eristada mitme tunnuse alusel. Mõned on etnilised, rahvuse või hõimu usundid, mille algust pole võimalik tuvastada. Teised on rajanud ajalooline isik ning neis on keskne asutaja õpetus. Mõnikord moodustub usund kahe või enama usu kohtumisel. On religioone, mida enam ei praktiseerita jne. Religioone saab liigitada mitmeti, üldkehtivat ja ainuõiget süsteemi ei ole. Enim kasutatakse liigitamist jumalakasituse ja usundi leviku järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usun...
Lilli ei tohi kunag kuulata, sest nad räägivad õnnetukstegevaid asju. Tekitavad meis kahetsust. Inimeste üle otsustatakse nagu lillede üle, sest halva/ülbe inimesega ei suhelda ega suhtuta nii nagu toredasse inimesesse. Asteroididel, mida Väike Prints külas, elasid kuningas, uhkeldaja, joodik, ärimees, laternasüütaja, vanahärra, kes tohutu pakse raamatuid kirjutas. Maa ei ole ükskõik milline tähtsusetu planeet! Seal on sada üksteist kuningas, seitse tuhat geograafi, üheksasada tuhat ärimeest, seitse ja pool miljonit joodikut, kolmsada üksteist miljonit uhkeldajat. Madu arvas enda võimsa olevat, sest ta võib sind viia kaugemale kui ükski laev. Selle, keda ta puudutab annabtatagasi mullale, kustta on võetud. Lille antud teave inimeste kohta: neid peaks olema kuus või seitse tükki. Kunagi palju aastaid tagasi nägi ta neid. Seda ei või iial teada, kus nad parajasti on. Tuul ajab neid kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see
EESTI AJALUGU · u. 9000 a. e.Kr. (umbes 11 000 aastat tagasi) rajatakse vanimad teadaolevad asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda
üksikasjalik maastikku kirjeldav kaart. Loodusgeograafia- maakirjeldus ja maal toimuvate loodusprotesside põhjendamine (geoloogia, tektoonika, hüdroloogia, klimatoloogia, meteoroloogia, biogeograafia, ökoloogia) kaudselt seotud- astronoomia, füüsika, matem, Kõikide valdkondade vahel koostöö lõimumine(tänu infovahetusele) 1. Loodusteaduste teke(antiikaeg) Aristoteles-kujundas teadusliku mõtteviisi, füs, mat, kogu loodusteaduste aluse rajaja Eratosthemes- geograafi,a maa on kera kujuline, plaankaardid Ptolemaios- 1. kaasaegne geog kaart 2. Meetodite revolutsioon Galilei- mõõteriistad Newton- seadused 3. Loodustaduste kiire arengu etapp 18-19 saj Mendelejev- keemiliste lementide süsteem Darwin- elusloodus on arenev(evolutsioneeruv), eluta keskkond mõjutab A. von Humboldt biogeograafia Karl Linne- eluslooduse süteemi rajaja Mendel- geneetika,pärislikkuse seaduspärasused 4
VÄIKE PRINTS ▫Autori koht kirjandus-ja /või kultuuriruumis. Raamatu autor on Antoine de Saint-Exupéry. Eluaeg 1900-1944 aastal. Ta oli prantsuse kirjanik ja lendur, kes sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega ning on kirjutanud ka kaks teost lennundusest. Aasta enne oma surma kirjutas ta muinasjutu "Väike prints", see on kirjutatud autori endaga juhtunud lennuõnnetusest Sahara kõrbes. Teadaolevalt tuginevad tema teosed alati elukogemustele ja on seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega – lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul merre kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint- Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. ▫Kas teose pealkiri annab viiteid teose mõistmiseks? Jah annab küll. Teos räägib väikese printsi seiklus...
kaasa tindiprinterite leiutamisele. Eelmise sajandi 60ndate aastate lõpupoole Close ja tema fotorealistlikud tööd pälvisid tähelepanu New Yorki kunstivaldkonnas. Üks tema tuntumaid teemasid sellest perioodist oli teise noore kunstilise ja talendika helilooja Philip Glassi portreed. Portreid Chuck maalis ja näitas 1969. aastal. Nendest on saanud üks tema tuntumaid ja enim kõneainet pakkunud teoseid. Hiljem maalis ta ka geograafi Merce Cunninghamit ja endist presidenti Bill Clintonit ning lisaks palju teisi. Aastaks 1970, tema töid eksponeeriti maailma parimates ja tuntumates galeriides. Teda hinnati üheks parimaks kaasaegse Ameerika kunstnikuks. Halvatus ja sihikindlus Aastal 1988, Chuck sai taas raske trauma osaliseks, kui ta kannatas lülisamba arteri kokkuvajumise all. Koheselt pärast intsidenti jäi Close peaaegu üle keha halvatuks. Algas
Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõpp-produktiks ongi tihtipeale kaart. Raske on pidada geograafiliseks tööd, milles ei sisaldu ühtegi kaarti. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt. Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste
lõbustus.Printsile ei meeldinud et ta tegeles vaid endaga ja lahkus (328) 14. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli laternasüütaja kes andis valgust elule. Printsile ta meeldis, kuid planeet oli liiga väike kahele. Nii ta lahkuski päikeseloojanguid igatsedes (329) 15. Kuues planeet oli kõige suurem. Seal asus geograaf kes ootas maadeavastajaid ja pani kirja vaid jäävaid asju(mäed).Printsile seal ei meeldinud ja ta läks otsima geograafi poolt soovitatud Maad.(330) 16. Ta leidis Maa. See oli suurejooneline vaatepilt. Ta jäi sinna et mõista seda kohta 17. 2 miljardit inimest ei võta tegelikult Maal palju ruumi, kuid nad ise nii ei arva. Prints oli kukkunud Aafrikasse ja tutvunud maoga, kellele meeldis olla üksi, inimesteta 18. Prints leidis kõrbes ühe lille. Mittemidagiütlev lilleke 19. Prints leidis mäed.Ta tervitas mägesid. Ronis nende otsa, kuid neil polnud mõtet ( kaja) 20
............................. ....7 Huvitavad faktid............................................................................................ ....7 Kokkuvõte..................................................................................... .....................8 Kasutatud materjalid..................................................................................... ....9 2 Sissejuhatus Pidime valima geograafi tunni jaoks riigi, mille kohta sooviksime otsida erinevat infot rahvastiku kohta. Mina valisin El Salvadori, sest see koht on mulle tundmatu ja sooviksin teada saada erinevaid põnevaid fakte sellest riigist. See riik on meie riigiga võrreldes sooja kliimaga maa, seal elab palju inimesi võrreldes teiste riikidega Kesk-Ameerikas. Proovin selle referaadiga edastada palju põnevat infot El Salvadori rahvastikust. 3
kuningas, jrgmisel uhkeldaja, lejrgmisel joodik, neljandal rimees ning viiendal laternasstaja koos laternaga. Kuuendal planeedil elab ja tegutseb geograaf, kes palub printsil kirjeldada oma planeeti. Kui too mainib roosi, teatab geograaf, et lilli ta les ei mrgi. "Lilled on rikesed," tleb ta. Siinkohal tabab printsi esimene kahetsushoog, et jttis oma rikese nelja okkaga roosi ksinda koju. Geograaf soovitab klastada planeeti Maa, millel on hea maine. Seitsmendal planeedil, geograafi poolt soovitatud Maal, kohtab vike prints esimesena hbedakarva vru liiva sees liigutamas. Maoga vesteldes sai vike prints teada, et on kukkunud Aafrikasse - Sahara krbesse. Vikest printsi hmmastas mao haprus, madu oli peenike kui srm ja ilma jalgadeta. Madu see aga ei hirinud, enesekindlalt lausus madu: "Selle, keda ma puudutan, annan ma tagasi mullale, kust ta on vetud.". Maol on vikesest puhtast the pealt tulnud printsist kahju, mispeale pakub ta oma teenuseid, vites enesel olevat
Väike Prints Jutt algab esimese peatükiga kus jutustaja, noore poisina, kasutab enda loovust, et joonistada pilte. Aga kui ta näitab neid pilte täiskasvanutele, nad põlgavad neid. Siis ta otsustab joonistamise üldse maha jätta ja kasvada suureks. Peale seda, ta otsustab hakata piloodiks, mis viimaks viib teda kukkumisele Sahara kõrbe, kus ta kohtub Väikese Printsiga. Kohtumisel küsib prints jutustajal joonistada lammas. Teadmata kuidas joonistada lammast, joonistab ta pildi mille ta oli eelnevalt joonistanud: boa madu elevandiga kõhus (pilt mille eelnevad vaatajad ajasid segi mütsiga). "Ei, ei!" teadvustab prints "Ma ei taha elevanti boa kõhus, mul on vaja lammast". Seejärel jutustaja joonistab paar pilti lammastest, mis prints kõik tagasi lükkab. Lõpuks ta joonistab kasti, selgitades et lammas on selle sees. Prints, kes näeb lammast kasti sees (ja sama hästi nägi elevan...
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane p...
[1] http://et.wikipedia.org/wiki/Moondekivim [2 ]http://et.wikipedia.org/wiki/Tardkivim [3]http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&ved=0CEcQFjAD&url=http%3A%2F %2Fwww.tlu.ee%2F~allar181%2FVaida%2520p%25F5hikool%2F9.%2520klass%2FEesti %2520geoloogiline%2520ehitus.ppt&ei=duZJUv- kDsnNhAf1kIGwBA&usg=AFQjCNFAQRN1FVo3h0jYoTwILv74H_fixQ&sig2=8zdQ8Cz9 N4aDF-HwnQ30BQ&bvm=bv.53217764,d.ZG4 [4] http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/images/geol0.gif [5] Geograafi vihik 2012 9a klass . [6] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4ne-virumaa1 [7] http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/publicthumbs/L%C3%A4%C3%A4ne- Virumaa_kaart_L.png [8]http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CC4QFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.l-virumv.ee%2Fplaneering%2FMaakonna %2520iseloomustus.doc&ei=rf9xUvXWC8zx4gSE94CQAw&usg=AFQjCNF933fRRgNMg3 -WLfa2p_dBIioIig&sig2=I1DMFYs54hVo7xctuOvu7A&bvm=bv.55819444,d.bGE [9] http://et.wikipedia
Vabaduse väljaku ümbruses kaevetöid tehes jõuda. Kultuurkiht enne taanlaste tulekut ütleb, et eestlaste asustus oli toompea ümbruses küll harv aga olemas. Praeguseks on meil vaid müüdid, nagu oleks Tallinn olnud tähtis Kaubanduslinn. Kui ta seda oli siis mis ajal? Muinasajal? Seda ei tea keegi täpsemalt öelda. Suurem asustus oli hoopis sisemaal nii , et suurest kaubasadamast ei tohiks olla juttugi Keeleteadlased ja ajaloolased on varem araabia geograafi Al-Idrisi kaardilt välja lugenud nime Kolõvan ja peavad 1154. aastat Tallinna esmamainimise aastaks. Tänapäeval ei taheta seda teooriat eriti tõsiselt võtta ja arvatakse, et Al-Idrisi kaarti on lihtsalt meelevaldselt tõlgendatud. Sellekohta kas Tallinnast võiks peale kunagise asulakoha veel midagi märkimisväärset on arheoloog öelnud järgmist: "Esiteks ehitati linn juba 14.15. sajandil hirmus täis ja pealegi käib pärast taanlaste tulekut siin üks igavene madin
teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. 13. Milles väljendus Eesti kui ,,Nõukogude Lääne" (Soviet West) staatus? Selline nimetus kinnistus Lätile, Eestile ja Leedule sel ajal, kui need riigid olid osa NSV Liidust. Baltimaad olid nõukogude elu vitriin ja samal ajal oli see üks suure riigi kõige ebanõukogulikum piirkond. See oli midagi rohkemat kui lihtsalt geograafi a. 14. Miks väidab osa Eesti ühiskonnast ikka veel, et Nõukogude ajal oli elu parem? Mida oli tollases ühiskonnas sellist, mida võidakse taga igatseda? · Väiksed maksud · Korterid kuulusid asutusele - tööle asudes anti korter · Tööpuudust polnud · Haridus polnud oluline · Tasuta haridus 15. Milliseid Nõukogude aja tagajärgi näeme tänapäeva Eestis? Miks on Nõukogude reziimi järelmõju nii püsiv?
· Feministlike liikumiste tulemusena tekkis ka maskulinismlik ideoloogiline vool, mis sarnaselt naiste rolli ümberhindamisele propageeris ka meeste rolli ümberhindamist. 8. Local- Global · Inimgeograafias on väga oluline keskenduda lisaks lokaalsetele protsessidele ka globaalsetele, kuna esiteks aitavad need meile võimaluse võrrelda ja ühendada oma elu ja tuttavaid kohti tundmatutega · Geograafi ülesandeks selle teema seisukohast pole uurida erinevaid piirkondi eraldiseisvate üksustena, vaid pigem uurida võrgustikke, mis selle koha eripärad kujundavad. · Lokaalse-globaalse sõltuvussuhted: mosaiik, süsteem ja võrgustik (ühendab mõisted globaalsus ja lokaalsus, liites need glokaalsuses mistahes üksuse võimet mõelda globaalselt ent tegutseda lokaalselt) 9. Self-Other · Enda ja teiste sidumise teema tõstatab inimgeograafias mitmeid probleeme.
mil Asclepiust ja Hygieiat aktiivselt kummardati, ligi 300 templit. Kõige vanem teadaolev asklepion asus Trikkes, tänapäeva Trikala linnas, mida peetakse ka Asclepiuse sünnikohaks. Kõige olulisemad kummardamiskeskused kujunesid Epidauruse, Korintose, Kosi ja Pergamoni linnadesse. Templite juurde kuulusid traditsiooniliselt ka jumalate ja jumalannade skulptuurid, mille juurde rahvas tavatses kingitusi viia, lootuses sellest oma murele abi saada. Vanakreeka kirjamehe ja geograafi Pausaniase teoses ,,Hellase kirjeldus" on kirjas, et Hygieia skulptuuride juurde Titani ja Parose linnas oli naistel kombeks viia oma mahalõigatud juukseid või kaunemaid rõivaid. Samuti näitavad arheoloogilised leiud, et skulptuuride juurde viidi probleemset organit kujutavaid kujukesi või reljeefe. Roomas tutvustati Hygieiat ja Asclepiust 293. aastal eKr. Nende kultus kujunes kõige populaarsem aks just Vana-Rooma perioodil. Sel ajal võrdsustati meditsiinijumalat ennast
Muinasaeg ajajärk esimeste inimeste ilmumisest kuni 13. saj alguseni pärast Kristust. Neoliitikum noorem kiviaeg. Paleoliitikum vanem kiviaeg. Pronks vase ja vase segamisel saadud metall. 17. DAATUMID X-II a t. eKr Kiviaeg Eestis 5000 a eKr hakatakse kasutama savinõusid 4000 a eKr ilmus kammkeraamika 3000 a eKr ilmus nöörkeraamika 1800-500 a. eKr pronksiaeg 500 a eKr algas rauaaeg 1030 esimesed teated Tartu kohta 1154 araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil märgitakse Tallinna 1098 rooma õpetlane mainib esimest korda oma kirjutistes eestlaste rahvust 18. ISIKUD Jaroslav Tark rajas oma kindluse Jurjev Tartu alla Läti Henrik kirjutas Liivimaa kroonika ning kirjutas seal eestlastest Tarapita eestlaste jumal Fulco tsitsertlaste ordu munk
Igal maastikul on oma teket ja arengut iseloomustav struktuur. Kõik mastikud kokku moodustavad maastikusfääri ehk epigeosfääri, mis hõlmab maakoore ülaosa, hüdrosfääri, biosfääri ja atmosfääri alaosa. 3. Maastikuteaduse teke, kus ja olulisemad nimed Geograafiateadus omaette teadmiste normide ja sfäärina pärineb 16. sajandist. Maastikuteadus pärineb 20. saj algu, kasvas välja geograafiast, tekkekohaks Saksamaa, kus asutati ka esimene geograafi õppetool. Olulisemad nimed: A von Humboldt- saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia ehk loodusgeograafia rajaja, Tema peateos on "Kosmos" (1845), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised, V V Dokutšajev- vene geoloogia ja mullateadlane, mullageograafia rajaja, avastas muldade geneesi ja paiknemise peamised seaduspärasused L S Berg- vene geograaf S Passarge- saksa geoloog 4
vaheastmete, vaid v6ib seda märkimisvaarselt ltihendada, paljudes kohtades "nurka lõigata" ja v6rdlemisi kiiresti j6uda enim huvi pakkuvate üldgeograafiliste regioonideni. Vidal de la Blache ei soovitanud geograafil siiski mitte ainuIt loota taibule ja kogemustele, vaid näitas ära ka selle universaaltunnuse olemuse, mis eristab üldgeograafilisi regioone üksteisest. Niisugune tunnus on Vidal de la Blache'i arvates elulaad (genre de vie). Geograafi ülesanne regiooni kirjeldamisel ongi avada sealsete inimeste elulaad, nii hästi kui ta seda oskab. Puudujäägid ja vead k6rvaldatakse, nagu ikka, teadusliku kriitika käigus. Vidal de la Blache aga p6hjendas inimtegevuste käsitlemist geograafias, olenegu need tegevused loodusest v6i mitte, nende m6juga elulaadile kitsamas mõttes. Niisiis ei vajanud ta enam keskkonnadeterminismi ja asendaski selle uue arusaamaga
paiknevad ajaloolise ja tänapäevase mööbliga sisustatud Riigikogu esimehe tööruumid. Ruumide anfilaad on avatud ja lõpeb põhjaseinas Johann Schultzi kavandatud originaalse peegelseinaga. Ruumide sisekujunduses, kus ajaloolise interjööri taastamine pole enam võimalik, lähtutakse lossi sajanditevanustest traditsioonidest ja siin asuva institutsiooni väärikusest. Ordulinnus 1154 Tallinna linna arvatav esmamainimine araabia geograafi Muammad al-Idrs maailmakaardil. Muistsete eestlaste ilmselt kogu Toompea mäge hõlmanud linnusepaiga edelanurka alustasid esimese kivilinnuse rajamist taanlased. Oletatavasti ehitasid nad juba 1220. aastatel ümmarguse paekivist vahitorni, mille vundament on osaliselt säilinud. Tõsiste rajatistega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 12271237. Sel ajal valmis järsakupealsel kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn.
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
sellistele kaartidele, kus tahetkase rõhutada Maa sfäärilist kuju ja ümarust [1] 13. Mollweide projektsioon. Sinusoidaalne projektsioon • Prantsuse geograafi, kartograafi Nicolas Sansoni ja Inglise astronoomi John Flamsteedi järgi • Sanson-Flamsteedi projektsioon, Sansoni õigepindne projektsioon, Mercatori õigepindne projektsioon • Meridiaanid sinusoidaalsed kõverad, mille tõttu hästi
Vabariigis (pindala 172 400 km²; pealinn Petroskoi), Tveri oblastis (tverikarjalased, vene 2 keeles ka ülemvolga karjalased verhnevolzskije) ja Soome idaosas, kus on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, kuid sealne elanikkond on ammu soomestunud. Arv Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad 1835. aastast, mil Vene geograafi Peter von Köppeni loenduse tulemusena karjalaste arvuks Venemaal nimetati 171 695 (Tveri kubermangus 84 638 ( kuna kogu Kirde-venemaa põlisasukateks olid soome-ugrilased, siis arvati ka Tveris elavaid soomeugrilasi karjalasteks just sarnase keele tõttu, ehkki selleks ajaks olid kadunud nii
kõrgune. Mäestik on tekkinud Euraasia ja Põhja-Ameerika tektoonilise plaadi piirile. Selle piiri loomus on siiamaale välja selgitamata. Oletatud on nii seda, et mäestiku piirkonnas liiguvad laamad teineteisest eemale, kui ka seda, et mäestik on tekkinud laamade kokkusurumise tulemusena. Tserski mäestik on tektooniliselt aktiivne. Mäestiku avastas 1926. aastal Sergei Obrutsev, Vladimir Obrutsevi poeg, ning nimetas selle maadeavastaja ja geograafi Jan Czerski järgi. 3 1.2.2. Verhojanski mäestik Verhojanski mäestik on mäestik Jakuutias. Mäestiku pikkus on umbes 1200 km, laius 100250 km, põhjaosa kulgeb põhja-lõuna suunas, lõunaosa kaardub loode-kagu suunda. Mäestiku kõrgus on lõunaosas keskmiselt 20002300 maksimaalselt 2389 meetrit, põhjaosas keskmiselt 300 800, maksimaalselt 1527 meetrit. Idas liitub Verhojanski mäestik Tserski mäestikuga. Piirkonnas valdavad lehtpuuhõrendikud, lehisemetsad ja mägitundra
1892 Amandus Adamsoni esimene kalurieluaineline figuur ,,Muhu kalur". Saaremaale jõuti 20. sajandi algul. Saaremaa ainest on põhjalikumalt käsitlenud Konrad mägi. Kuulsaim: maastik kellatorniga. Enimkujutatud kohad Eesti maastikumaalis on Saaremaa, Kasaritsa, Lõuna-Eesti, Pühajärv, Viljandi järv, Lahemaa. Jne. Johannes Uiga maalis kogu aeg pühajärve ning leidis oma otsa ka seal. Kaardid kultuurigeograafias- geograafid armastavad kaarte ja kaardid on üheks peamiseks geograafi töövahendiks. Ruumiline mõtlemine, mida saab esitada kõige paremini kaartidel on üks peamisi nähtusi, mis eristab geograafiat paljudest teistest teadusharudest. Kaardid on teatud hetke parimad kajastajad. Kaart võib anda mingi koha kohta palju rohkem infot kui tekst. Loomulikult oleneb kõik kaardi tegijast ja tema eesmärgist. Võib üsna kindlalt väita, et ühtegi kaarti (silmas on peetud just vanemaid) pole tehtud
KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi alIdrisi Muinasaeg: 11000 eKr 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr. maailmakaardil Kiviaeg (100001500 a eKr) Pronksiaeg Rauaaeg (500 e.Kr)
Ptolemaios kritiseeris oma ,,Geographike hyphegesis" (,,Geograafia õpetused"), kaheksast raamatust koosnevas teoses, kaasaaegset geograafi Tüürose Marinose kaarte ning samuti ka kokkuvõtet varasemate autorite töödest. Lisaks kriitikale on ta välja andnud täpsed õpetused, kuidas kaarte koostada ja seda lausa kolmes erinevas projektsioonis. Oma töös on ta välja toonud 350 astronoomilist
uurib inimgeog. Vidal de la Blache (1845-1918) oli samuti üks esimesi geograafiaprofessoreid Prantsusmaal. Ka Vidal de la Blache nagi geograafia ülesannet regioonide eristamises, piiritlemises ja kirjeldamises. Regiooni nimetas ta "pays", mis pr k tähendab peaaegu tapselt sama, nagu eesti keeles "maa". Vidal hindas regioonide eristamisel ja piiritlemisel klassifitseerimise formaalseid meetodeid, kuid ei pidanud neid kuigi praktilisteks. Elulaad - Geograafi ulesanne regiooni kirjeldamisel ongi avada sealsete inimeste elulaad, nii hästi kui ta seda oskab. Eristab tildgeograafilisi regioone üksteisest. Possibilism asendas keskkonnadeterminismi Carl Sauer. Vidaliga sarnaselt, ent siiski mõnevõrra kitsamalt mõistis inimgeograafiat. Rajas California Ülikoolis Berkeleys omaenda koolkonna, mille viljeldud teadust hakati nimetama kultuurigeograafiaks. Sauerile tuntuse toonud too oli "Maastiku moifoloogia" (The morphology of landscape", 1925).
tulemuse. Sageli jääb õpilastel puudu oskusest oma teadmisi rakendada ja vastuseid selgelt sõnastada, mitte niivõrd faktiteadmistest. Väga kõrged tulemused eeldavad õpilase tubli töö SA Innove kõrval ka tema professionaalset õpetamist/juhendamist. Eesti gümnaasiumides geograafiat õpetavatest õpetajatest omab geograafi kvalifikatsiooni vähem kui 40%. See võib olla oluline takistus kõige kõrgemate tulemusteni jõudmiseks. Suur on erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide eksamitulemuste vahel. Kuni 2007. aastani oli erinevus enam-vähem stabiilselt 10 punkti eesti õppekeelega koolide kasuks, alates 2008. aastast on vahe kärisenud veelgi suuremaks. Eriti silmatorkav on see, et vene õppekeelega koolides on äärmiselt vähe neid õpilasi, kes suudavad saada kõige kõrgemaid tulemusi
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ...
lõbustus.Printsile ei meeldinud et ta tegeles vaid endaga ja lahkus (328) 14. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli laternasüütaja kes andis valgust elule. Printsile ta meeldis, kuid planeet oli liiga väike kahele. Nii ta lahkuski päikeseloojanguid igatsedes (329) 15. Kuues planeet oli kõige suurem. Seal asus geograaf kes ootas maadeavastajaid ja pani kirja vaid jäävaid asju(mäed).Printsile seal ei meeldinud ja ta läks otsima geograafi poolt soovitatud Maad.(330) 16. Ta leidis Maa. See oli suurejooneline vaatepilt. Ta jäi sinna et mõista seda kohta 17. 2 miljardit inimest ei võta tegelikult Maal palju ruumi, kuid nad ise nii ei arva. Prints oli kukkunud Aafrikasse ja tutvunud maoga, kellele meeldis olla üksi, inimesteta 18. Prints leidis kõrbes ühe lille. Mittemidagiütlev lilleke 14 19. Prints leidis mäed
Eesti II a-tuh alguses (a-ni 1208) Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti; eestlaste 1030 maksustamine; võimalikud ristiusu mõjud; Tartu esmakordne mainimine kirjasõnas (Jurjev). u 1050 Algas eestlaste viikingiaeg (Eesti meremeeste kauba- ja röövretked üle Läänemere). 1061 Eestlased vallutasid venelastelt Tarbatu linnuse tagasi. Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah 1154 Muhammad al-ldrisi maailmakaardil. u 1165 Lundi peapiiskop pühitses benediktlase Fulco Eestimaa piiskopiks. 1169 või Piiskop Fulco oletatav esimene misjoniretk Eestisse. 1170 u 1177 Piiskop Fulco oletatav teine misjoniretk Eestisse. Paavst Innocentius III kuulutas Vana-Liivimaa ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati 1202 Mõõgavendade Ordu. Muistne vabadusvõitlus (1208–27)
instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised. Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta.
Need olid meelelahutus, haridus, supelreisid, aga ka ametiga seotud reisid. Ka riik ja maakonnad kandsid reisijate vastuvõtu eest hoolt. Seda tingis vana aja suurte spordivõistluste, olümpiamängude (776e.m.a. 393 m.a.j.) ja templipidustuste (näit. Delphi) korraldamine. Seoses taoliste ürituste organiseerimise ja läbiviimisega võib rääkida ürituste turismi algetest. Õppeturismi algatajaks peetakse kreeka geograafi ja ajaloolast Herodotost (484425 e. Kr.). Rooma Riigis võib märgata turismi tõusu seoses elava kaubandus ja äritegevusega, teisalt meelelahutuse, kultuuri ja supelhuvidega. Rikkad roomlased lahkusid suveks Roomast, et minna mägedesse või mere äärde. Reisimist Rooma riigis soodustas eeskujulik teedevõrk ja teede tähistus. Rooma toitlustus ja majutusettevõtted olid tähistatud kas sildi või pärjaga. Roomlased korraldasid ka
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
