Sotsioloogia referaat A.V. Perevozny, University management, Mass higher education: origination and challenges of organization, 2011, 1. . 28-33. http://ecsocman.hse.ru/data/2011/07/27/1267425588/2011-1-4.pdf Massiline kõrgharidus: organisatsiooni algatamine ja probleemid Artikkel seletab probleemist, mis on seotud massilise kõrgharidusega. Üks kõrghariduse joontest on massilisus. See, et haridus on kergesti kättesaadav on muidugi väga positiivne olemus kõikide jaoks, samuti see on ka väga mitmekessiline. Samas see tõstab eriala pädevust, muudab töötajate taseme ja nõrgendab sotsiaalse diferentseerumise. Üleminek massilise kõrgharidusele kõikjal toimub koos erinevatega lähtepositsioonidega
valitseja oli Vladimir Lenin. Ta oli kommunistliku partei tegelik juht. 1921 aastal haiguse põhjusest ta taandus poliitiliselt areenilt. 1924 aastal ta suri. 1927. aastal võimule tuli Jossif Stalin. Stalini võimutulekuga kaasnesid olulised muudatused majanduspoliitikas. Ta valis industrialiseerimist. See pidi muutma Venemaat tööstusriigiks. Massiline kollektiviseerimine 1920. Aastate teisel poolel toimus kollektiveseerimine. See tähendas kolhooside moodustamist, et kõik vilju riigile anda. See oli kohustuslik. 1929 – 1933 aastatel saadeti oma kodudest välja ligi 9 miljonit talupoega, sest arveti, et nad on nõukogude võimu vastu. Kollektiviseerimne muutis riigi industriaalseks. Paljud inimesed pidid maalt sõitma linna ja otsida tööd.
...........................................................................................9 Hilis-Paleosoikum.....................................................................................................................10 Mereelustik .......................................................................................................................10 Magevee- ja maismaaelustik ............................................................................................11 Massiline väljasuremine Permis .......................................................................................12 Paleogeen.................................................................................................................................. 13 Mereelu evolutsioon .........................................................................................................13 Vara-Paleogeeni maismaa- ja mageveeloomad ..............................................................
Hellenism Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg
Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline. Positiivne ja negatiivne Positiivne on kindlasti hea teema valik kuna teema on üpris aktuaalne.Autoril on palju mõtteid ja näiteid. Negatiivne on kindlasti pikk sissejuhatus, mis meenutab rohkem teema arendust. Teksti ei ole tervik. Autor alustab lõiku ühe väitega, aga jõuab hoopis uue mõtteni. Puudu ja üle Puudu on minu arvates pikemast analüüsist ja oleks lootnud, et autor jõuab mõjudeni ning kirjeldab ja analüüsib
4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõhulahtisusega palatikaaslased 6. Epideemia on: Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik Nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused Nakkushaiguste üksikjuhud 7. Transmissiivse nakkuse vältimiseks on olulisem: Pesta korralikult käsi Kasutada repellente Vältida kokkupuudet pinnasega Vältida putukahammustusi 8. Nakkushaiguste diagnoosimisel on kõige olulisem: Gastroskoopia Uriini laboratoorsed uuringud Elu anamnees
Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri. Tänapäev Sölkupite elukorralduste muutusega ja nende kohanematusega on kaasnenud tööpuudus ning massiline alkoholism. Internaatkoolides üles kasvanud noored
2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri. Tänapäev Sölkupite elukorralduste muutusega ja nende kohanematusega on kaasnenud tööpuudus ning massiline alkoholism. Internaatkoolides üles kasvanud noored
kas nende tootmine on kasvanud, kahanenud, stabiilne olnud?). 8. Milliseid tooteid viiakse maailmaturule? Mida ostetakse sisse? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? 9. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Brasiilia loomaliha kogutoodang on pea 10 000 000 tonni aastas ning see avaldab tuntavat mõju Amazonase vihmametsadele, sest liha tootmisel vajatakse viljakasvatusest oluliselt rohkem põllumajanduslikku maad, loomasööta ning vett. Toimub massiline vihmametsa raie. Raiega saab kannatada sealne ökosüsteem ning see kahjustab metsa. Puude alt vabanenud muld on toitainevaene ning aldis erosioonile. Puud takistavad mulla erosiooni ning hoiavad enda sees vett, mis muidu erosioonile kaasa aitaks. Lisaks sellele tekitab Amazonase vihmamets suure osa sademetest läbi transpiratsiooni ise. Ilma taimkatteta suureneb maapinnale langeva vihmavee hulk mis viib minema olulised toitained ning jätab alles ainult liiva
2.sept 1945 teine maailmasõda lõppeb Sõja põhjused: Hitler soovis Versaill’e süsteemi likvideerida Stalin soovis soovis riigipiire nihutada läände ja laiendada kommunistliku mõjuvõimu Hitler soovis arendada sõjatööstust (võttis suurpankuritelt laenu) Stalin soovis sõjaarmeed arendada (venelaste raha) Hitleri põhiidee oli, et sakslased vajavad ruumi Holokaust ja sõjakuriteod: Holokaust – juutide massiline (genotsiid) hukkamine koondus-ja vangilaagrites (5 – 6 milj) Genotsiid – inimeste massiline hukkamine NSV Liidu kuriteod – Katõn – 20000 Poola ohvitseri tapmine Katõni metsas Küüditamine – 14.06.1941 – juuniküüditamine (10000) Eesti teises maailmasõjas: Punaarmee baaside leping 28.sept 1938 Eesti okupeeritakse NSV Liidu poolt 17.juni1940 6.aug 1940 – Eesti NSV Liidu kooseisus
Karbon osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel. Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud. Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik 299 Kliima kuivenemine. Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude Perm levik. Luukalade mitmekesisus. Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest 251 Kliima oli kuiv ja kuum. Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja Triias hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad. Kasvas roomajate mitmekesisus. 199 Ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate /rohusööjate Juura dinosauruste /mitmekesisus
Tumba tööparameetriteks on.. · tootlikkus ehk jõudlus (vooluhulk) Q, m3/h · tõstekõrgus (surve) H, m · võimsus P, kW · kasutegur , % · kavitatsioonivaru h, m · tööorgani liikumissagedus n (s-1, p s-1) Tootlikkus ehk jõudlus · Survetorustikku pumbatava vedeliku kogus ajaühikus. · Sõltub tööorgani liikumiskiirusest ja torustiku omadustest. Jaotatakse kaheks: Mahuline tootlikkus, Q m3/s, m3/h, l/s, l/min Massiline tootlikkus, G kg/s, t/h · Mahuline ja massiline tootlikkus on seotud valemiga: Q = G/ Tõstekõrgus ehk surve, H Click to edit Master text styles · Iseloomustab energiat, mida pump Second level pumbatavale vedelikule ajaühikus Third level annab. Fourth level H = (z2 +p2/ g + v22/2g) - (z1 +p1/rg + v12/2g) Fifth level = H2 H1 , m
Tänasel päeva püütakse rahvast korrale kutsuda ülemaailmsete regulatsioonidega, et säästa sedagi, mis on seni säilinud. Inimeste arv on rekordilise kiirusega kasvanud, suurenenud on väetiste tarbimine, osoonikihi vähenemine, troopiliste metsaalade hävimine jne. Toimub ka kliima kiire soojenemine, suurte üleujutuste levimine. Järjest enam võetakse inimeste poolt kasutusse metsade alust maad. Ja seda kõike taas ahne inimese tarbimisvajaduste rahuldamiseks. On toimunud massiline linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide vastuvõtt, varanduslik kihistumine, telekommunikatsioonivahendite massiline kasutus. Kõige selle tulemuseks on osooniaugud, kasvuhoonegaaside emissioon, liikide väljasuremine, maailmamere happelisus. Ka Eestis on märgid ,,suurest kiirendusest" olemas: põlevkivi kasutus, fosfaatväetiste kasutamine, kiire internetistumine. Metsaalade hävitamine ja põllumajanduse levik on
* inimõiguste unnustamine Infoühiskond: Ühiskonnad: * infotehnoloogia * tööstus- ehk industriaalühiskond * kommunikatsioonivahendite arendamine * postindustriaalühiskond * info massiline ja kergesti kättesaadav * infoühiskond 1.2 Heaoluriik * teadmusühiskond 1.1 Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda · Kujunemine: * Rohkem inimesi elas linnas. Ka naised läksid tööle. Vanurid ja lapsed
Muutuv maailm Elame ajastul, kus elu on üsna mugav. Tehnoloogia areng on toonud endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Praegusel hetkel tekitavad suuri probleeme kliimasoojenemine, massiline sisse- ja väljarinne ning telekommunikatsioon. Meedia mängib olulist rolli meie igapäevases elus. Internet on kogunud palju populaarsust viimase kümne aastaga. Maailm on muutunud justkui väikeseks külaks, kus on võimalik kõikidega rääkida. Erinevad veebipõhised suhtlusportaalid nagu Facebook ja Twitter on aga tekitanud viimasel ajal probleeme. Neis portaalides on võimalik lisada endale sõpru, saata neile sõnumeid, lisada pilte ja jagada muid olulisi teateid. Mitmekümned
7. Võrdle andmeid Eesti rahvusliku koosseisu muutumisest. 1) Kuidas oli muutunud eestlaste suhtarv rahvastikust ? - Eestlaste suhtarv rahvastikust vähenes. 2) Mis võis olla sellepõhjuseks ? - Sest aina rohkem rändas sisse teiste riikide inimesi, kes tulid vöörtöölisteks Eestisse. 3) Millise rahvuse osa oli vaadeldaval perioodil köige rohkem suurenenud? Miks ? - Kõige rohkem suurenes venelaste arv Eestis, mis tõusis mitmekordselt, sest käsumajandusega kaasnes massiline vöörtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, eriti NSV Liidust. 8. Iseloomusta sotsialistlike riikide koostööd. Majanduses Sõjalises valdkonnas Organisatsioon VMN Vastastikuse VLO Varssavi Lepingu Majandusabi Nõukogu. Organisatsioon Organisatsiooni loomise aasta 1949 a. 1955 a.
1. Mõisted. 1) Sotsialismileer Moskva võimu all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. Esialgne nimetus rahvademokraatiamaad. 2) Sotsialistlik sõprusühendus riigid, mis jäid Nõukogude Liidule ja Moskvale kuulekaks. 1960. aastatel kuulus sinna kokku 10 riiki. 3) VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le. 5) Sula periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus.
suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. Välistegurid on vanadest kivimitest midagi uut kokku voolinud või siis justkui täiesti minema pühkinud ning on järkjärgult asendunud uuematega. Seepärast leiabki väga vanu kivimeid vaid kohtadest, kus pole palju inimese jalg sattunud ja kus nad pole viga või/ja puutuda saanud. 5) Reasta sündmused õiges järjekorras. Õistaimede ilmumine, kalaliikide arvu suurenemine, maakoore tardumine, dinosauruste massiline väljasuremine, hulkraksete loomade teke, Päikesesüsteemi teke, elu teke Maal, selgroogsete loomade teke, imetajate ilmumine, Homo sapiens sapiens'/ teke, dinosauruste ajastu, atmosfääri ja ookeani teke, elu ainult meres, esimesed maismaataimed, korallriffide teke. o Päikesesüsteemi teke o Maakoore tardumine o Atmosfääri ja ookeani teke o Elu teke Maal (mitte otseselt maismaal, vaid planeedil Maa) o Elu ainult meres
07). Algatus läks lõplikult üle Antandile. Antandi vägedega liitus 1,2 mil USA sõjaväelast. Saksa vägi purustati. Kaevikusõja eeldused- 1)Industriaalühiskond (tööstusühisk), mis suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. 2)Uute relvade massiline kasutuselevõtt- kuulipildujad, kauglaskekahurid jm. 3)Uut tüüpi kaitseehitised- kaevikud, betoonist punkrid, okastraat. Sõjategevus 1917 Antandul oli sõjaline ülekaal (21 mil meest Keskriikide 10mil vastu). Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta ka USA (6.04) Saksamaale kuulutasid sõja 11 Lad-Am riiki. Venemaa 1917
EESTI NSV AJAJÄRK (1944-1990) TÄHTSAMAD DAATUMID: 1946. a. november Johannes Vares-Barbaruse enesetapp (?) 1949. a. 25. märts massiküüditamine 1949 talude massiline kolhoseerimine 1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23
Kultuurielu 20. saj teisel poolel Koostajad: KULTUUR KUI TARBEKAUP Kultuuriväärtused muutusid kättesaadavaks kõigile ühiskonnarühmadele. Tehnika arneg => massiteabevahendid: · raadio · televisioon · magnetofonid · stereomängijad · videoaparatuur · arvuti KULTUUR KUI KIIRENDAJA Massikultuur mõjutas korraga paljuid => kujunesid kiiresti uued väärtushinnangud: · kultuurirevolutsioon · seksuaalrevolutsioon · soolise ja rassilise võrdsuse tähtsustamine KULTUUR KUI PROPAGANDA Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuuri Ülistati kehtivat riigikorda Vastandati Ida ja Läänt KAHEPOOLUSELINE KULTUURIMAAILM LÄÄS IDA VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=4FmDWZBwn9c LÄÄS Palju ostuvõimelisi tarbijaid Massiline tarbimine Kriisideta majandusareng Tihe konkurents turul ...
langus oli sama suur kui 2005-2008-nda aastate vaheline tõus, millele järgnes väike tõus 2010-ndal aastal. Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal , millele järgnes langus kuna ettevõtted ei suutnud rahuldada enam töötajate palgasoove. 3.Trantsport Faktid: · Ühistrantsporti kasutati kõige tihemini 2002-ndal aastal. · Kaubaveo tipphetk oli 2007-ndal aastal. Analüüs: Ühistrantsporti kasutati kõige tihemini 2002-ndal aastal, millele järgnes massiline langus ühistrantspordi kasutuses. Kaubavedu oli Eestis suurim 2007-ndal aastal, pärast seda hakkas langema. 2010-ndal aasta kaubaveo näitajad olid väiksemad kui 2001-se aasta tõusu eel. 4.Tööturg ja palk Faktid: · 2008-ndal aastal oli tööhõivemäär (15-74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · 2010-ndal aastal oli töötusemäär (15- 74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · Suurim bruutopalk oli 2008-ndal aastal. · Suurim vanaduspension on 2010-ndal aastal. Analüüs:
elustikust terapsiididega, kes on oletuslikult karvaga kaetud. (Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp - terapsiidid) MIS OLI AJASTUS UUT? ● Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. ● Luukalade mitmekesisus kasvas kiiresti. ● Tekkis Pangea hiidmanner. ● Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest. NÄITED SELLE AJASTU FOSSIILIDEST KASUTATUD ALLIKAD ● http://www.fossilmuseum.net/Paleobiology/PermianFossils.htm ● http://www.ut.ee/BGGM/referaat/perm.html ● Õpik “Üldmaateadus gümnaasiumile” (2004) TÄNAN VAATAMAST!
Holokaust Holokaust = juutide tagakiusamine ja hävitamine = täiesti + põlenud 1933-1945 Holokausti algus Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt)
Devon Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik olulise...
Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretked Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi (kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani) Aleksander Suure maailmariik lagunes, sest väepealikud hakkasid omavahel sõdima. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid Egiptus Seleukiidide riik ( ) Makedoonia Kreeklased asusid vanadesse linnadesse ning rajasid uusi asulaid. Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur
kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikkamad ookeanid ja nende osad: Vaikne ookean- loodeosa (Jaapan, Venemaa,
Temast sai Itaalia rahva juht ehk "duce". Venemaal haaras peale I maailmasõda riigiohjad kommunistlik partei, kelle juhiks oli esmalt Vladimir Lenin, seejärel Jossif Stalin. Stalin surus maha kõik teised parteid ning arreteeris kõik politiilised vastased. Stalin tegi mitmeid muutusi riigikorras, mis muutsid Venemaa lühikese aja jooksul tööstusriigiks. Kuna ta valis industrialiseerimise, loobus ta NEP-i poliitikast. 1920. aastate teises pooles hakkas põllumajanduses massiline kollektiviseerimine e.kolhoseerimine. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivallapolitiika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vaenalste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige.
JUUDID NETTY KÜNNERPÄ 8.A KES ON JUUT? v HEEBREALASED v INIMGRUPP, KELLEL ON ÜHISED RELIGIOOSSED JA ETNILISED TUNNUSED v JUDAISM v SAANUD NIMETUSE JUUDA HÕIMU JÄRGI JUUTIDE AJALUGU v ESMAKORDSELT MAINITUD 3.TUH LÕPUL EKR v PÕLLUHARIJAD PALESTIINAS v MASSILINE JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JUUDID EESTIS v EESTI ESIMENE JUUT 1333.AASTAL TALLINNAS v POOLAST TOODUD ALAEALISTE SÕJAVÄEKASVANDIKE, SÕDURITE JA RÄNDKAUBITSEJATE NÄOL v 2011.AASTAL 1973 JUUTI v EESTI JUUDI KOGUKOND TOIT v KOŠŠER v KEELATUD ON SEGADA LIHA-JA PIIMASAADUSI v KAKS KRAANIKAUSSI JA KAKS KOMPLEKTI NÕUSID v SÖÖGILAUD SAMA TÄHTIS KUI ALTAR RIIETUS v OMAPÄRANE PEAKATE TÄHTPÄEVAD v ROSH HA-SHANA v SHABAT FAKTE v ALBERT EINSTEIN v JUUDA HÕIM
Rwanda genotsiid 12. klass 2014 Juvénal Habyarimana • 7. aprill 1994-juuli keskpaik 1994 • Massiline etniliste vähemuste tapmine – peamiselt tutside ja ka hutude mõrvamine • Hukkus ligikaudu miljon inimest Kohvitööstuse areng • Alates 1905. aastast kohvitööstuse areng • Kohvitööstus kui võimalus kasvatada rikkust ja võimu • Hutude vastuolu tutside heaks töötamisel – Arvamuse avaldamine avaldamine Euroopas ja ÜROs – Parmehutu Demokraatliku Vabariigi Liikumine • 1961. aastal “hutude revolutsioon” – Kohvitootmise suurendamine
tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoo poliitikas. Rahva seas leidis see laialdast poolehoidu. 41. Vastupanu ja repressioonid 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Võimude vägivallapoliitika- 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massiline arreteerimine ja nende vangi- ja sunnitöölaagritesse saatmine. Arreteerimise eest põgenes osa inimesi metsa varjule. Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised. Esimene toimus 1945.a augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Küüditamise peamine ettevalmistaja oli tollane Eesti NSV riiklik julgeolekuministeerium ning aktsiooni otsene teostaja oli Eesti NSV siseministeerium. 1949. 25. märtsi l küüditati Siberisse 20722 inimest
JKHK Regita Eesmaa LM31 Transpordiliigid · RAUDTEETRANSPORT: + Suured veomahud Suured veokaugused Tagab katkematu, ilmast sõltumatu ühenduse ning öise veo lähte- ja sihtkohtade vahel Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav Energiatarbimine on madal ja tööviljakus kõrge regulaarsed veod, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi __ Pole võimalik korraldada vedusid uksest-ukseni Vajadus täiendava transpordiliigi järele Mägistel aladel on raske korraldada kaubavedu kõrged terminalikulud · MAANTEETRANSPORT: + ökonoomsem kui rongitransport Kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta-uksest ukseni teenus
· kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. · Avastus, et Maa on kerakujuline Negatiivsed maadeavastuse tulemused · Vallutajad ja kolonistid suhtusid põliselanikesse põhiliselt vaenulikult · Põliselanikud suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle · Põliselanike massiline häving · Nakkushaiguste levik · Orjakaubanduse levik · Rikaste Itaalia kaubalinnade osatähtsuse vähenemine Euroopas 15.saj.-17.saj. alguseni hakkasid toimuma geograafilised avastused ehk suured maadeavastused. Sel ajajärgul kerkisid esile mitmed maadeavastajad. Maadeavastusi võib vaadelda ka kui suurt eksituse rada. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Muutusi toimus veel mitmetes valdkondades.
INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse.
Vältides Holokausti Holokaustiks nimetatakse Teise maailmas Saksamaa poolt täide viidud juutide massiline hukkamine ehk genotsiid. Selle aja sündmused olid väga võikad ja hirmutekitavad. Rääkides võimalusest, et ak tänapäeval võib selline asi toimuda üks kõik mis vähemuste suhtes tasuks välja tuua kaks punkti. Esiteks peab välja tooma fakti ,et tänapäeval on rohkem levinud sümpaatia ja demokraatlik riigikord, mis tähendab, et selliste julmade sündmuste uuesti toimumine võib tunduda väga ebatõenäoline.
elamispinnast. Tartu linnast oli hävinud 60%. Tööstus oli kaotanud 45% oma sõjaeelsest võimsusest, külvipind 40%. Inimkaotused olid 20%. '44 aasta sügisel muudeti Eesti NSV piire. Eestilt võeti ära Petseri ja Narva tagused maad. Eesti kaotas 2 linna - Ivangorod ja Narva. Osa eestlasi hakkas metsavendadeks ehk valge laeva ootamine. Koheselt rakendati kõiki samu tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord muutus '49 aastal, kui toimus massiküüditamine ja 20 702 inimest küüditati (2,5%). Massiküüditamise tulemusel hakkasid eestlased asuma kolhoosidesse ja solhoosidesse ning '52 aastaks oli põllumajandus kollektiviseerinud. Lõppes metsavendade aktiivne tegevus. Kultuurielu tasalülitamine toimus '50 aasta märtsi pleenumiga(istungjärk). Eestlastest partei juhtkond asendati
(tööstusühiskond, postindustriaalühiskond ja teadmusühiskond) 2) Mille poolest erinesid tööstust ja postindustriaalühiskond? Tööstusühiskond 17 saj lõpp kuni 20 saj. esimene pool. Majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine. Olid suured vabrikud, töö oli korraldatud konveieritel, kõike määras vabriku töörühm. Töötegemine oli väga ratsionaalne ning omanik pidas ranget arvestust. Infoühiskond sai alguse 20 saj. viimasel veerandil. Valdav kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid. 3) Mille poolest erinevad info- ja teadmusühiskond? Infoühiskonnas on valdav kõrgtehnoloogia massiline kasvamine. Teadmusühiskonnas aga kasutatakse infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult. Infoühiskonnas tähtsustati majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise
5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; 12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; 13) massirahutus; 14) epideemia; 15) massiline mürgistus; 16) erakordselt külm ilm; 17) erakordselt kuum ilm; 18) episootia; 19) riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus. 8.Elutähtis teenus on teenus, mis ... on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks; 9.Nim toimepidavuse riskianalüüsi olulisemad ohu kategooriad – riigiteatajast
Vaimuelu 18 ja 19.saj. 18.sajandil oli vaimuelu kandev osa luteri kirikul. Siis tulid Saksamaalt pietistid. 19.saj I poolel avati taas Tartu Ülikool. Tekkis Aleksander I koolireform, mis oli neljaastmeline. Riigiusuks oli Vene õigeusk. 18.saj levis Baltimaades Pietism , see oli saksamaalt pärit usuvool. Pietistidel oli meeldinud luterlaste konservatiivsus, neile elavnes usulise kirjanduse tähtsus. 1739 ilmus esimene eesti keelne piibli täistõlge. Rahvaharidus oli 18.saj halvenenud. Koole oli vähe ja õpetajaks oli köster . Kooli asus taluhoones ja ainult talvel. Lugeda oskas aga palju inimesi lugema õpetati kodus. 19 . saj I poolel avati taas 1809.a See allus venemaa Haridusministeeriumile. Seal oli 4 teaduskonda. Õppekeeli oli 2. Need olid Ladina ja saksa keel . Siis tekkis ka Aleksander I koolireform. See oli 4 astmeline. Igas astmes õpiti erinevaid aineid. 19.saj. oli usuks vene õigeusuks. Luterlus ei olnud e...
Tunnused. Kübar 3-10 cm, rebukollane, mõnikord kahvatukollane, algul kergelt kumer, hiljem lehtrikujuline, paksult lihakas, alusküljelt kaetud eoslehekesetaoliste tugevate voltidega; jalg kollane aluselt ahenev; seeneliha kahvatukollane, iseloomuliku tugeva puuviljalõhnaga, toorelt kibeda maitsega Kasvukoht: igasugustes metsades, arvukamalt männi-segametsades Esinemisaeg: juunist novembrini Tavaline kõikjal Eestis, kohati massiline. Harilik kukeseen on üks neid söögiseeni, mida iga seeneline eksimatult ära tunneb. Metsas leida ei ole aga teda igakord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Kui aga üks kukeseen leitud, tasub tema ümbert hoolikalt otsida, sest tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Vaid püsivalt vihmaste sügisilmadega
Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu Massiline toetus rahva poolt Suurim poliitiline organisatsioon eestis (üle 20000 liikme) Vabadussõjalaste ametlik juht Paremal olev Artur Sirk etendas tegelikku juhtrolli Andres Larka Sisepoliitika teravnemine Kriisi haripunkt 19321933 Neli valitsust 2 aasta jooksul Erakondade liitumine oli mitte edukas 1932. a. I rahvahääletus uue põhiseaduse vastuvõtmisel, kukkus läbi Jaan Tõnissoni valitsus oli ebapopulaarne 1933. a
Töösfäär ja puhkesfäär eraldusid teineteisest Tugevnes bürokraatia Muudatused ühiskonna sotsiaalses jaotuses: Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades Muutus linna- ja maarahvastiku suhtarv Muutusid leibkonnad Postindustriaalne ühiskond - ehk tööstusjärgne. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas. Iseloomustab: Paindlik sotsiaalne kultuur Tehnoloogiline massikultuur Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Teenindussektoris hõivatute ülekaal Põhijooned: Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Ühiskond vajab haritud spetsialiste Keskklassi ilmumine Massitootmine ja massikultuur Massimeedia Tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud Põhiressurss- teadmised Põhiinstitutsioon- ülikool Põhiotsustajad- eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital- oskusteave Valitsuse roll- turumajandus, kuid mõõduka riigipoolse planeerimisega
probleem ning tehke tulemuste alusel kaks erinevat järeldust. Emakalade muna rakkude arv emasarjas sõltub emakala suurusest. Mida suuremaks kasvab emakala seda suurem on ta muna rakkude hulk Nt nr 2: Eksperimendi tulemusena saadi pärmseene populatsiooni kohta alljärgnevad graafikud. Sõnastage antud uuringu hüpotees ning tehke tulemuste alusel kaks erinevat järeldust. Millised tingimused pidi eksperimendis jätma samaks? Pärast 25dat tundi lõppeb massiline pärmseene populatsiooni kasvanemine. Pärast 25dat tundi kasvab pärmseene populatsioon minimaalselt, võrrledes 25 eelneva tunniga. Kaheksandal tunnil hakkab pärmseente intensiivne paljunemine, mis kestab ca 10 tundi. Seejärel paljunemine aeglustub ja lõpuks pidurdub.
Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi
90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. Abielu oli tollel ajal väga tähtis. Tollel ajal valitses norm, et naised on loodud vaid inimsoo jätkamiseks. Sünnitus oli ohtlik nii naistele, kui lastele. Erandjuhtudel tehti ka keisrilõiget. Lapse algseks õpetajaks enne kooli minekut oli naine. Naiste töödede hulka maal kuulusid tule eest hoolitse- mine, koduhoidmine,toidu valmistamine, aia koristamine, koduloomade eest hoolitsemine ja veekandmine. Linnas oli naistel rohkem ...
"Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?" 18. sajandi lõpu tööstuspöördest sai nüüdisühiskonna kujunemise alguse ning keegi ei osanud arvata, et 21. sajandi alguseks on ühiskond välja arenenud postindutriaalseks. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelu, inimõiguste tunnustamine. Räägitakse demokraatiast ja kapitalismist. Kas oleme jõudnud ühiskonna arengu lõppu või on see alles algus? Me oleme jõudnud postindustriaalse ühiskonna ehk teeninusühiskonda on tööstusühiskonnale järgnenud arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalnestruktuur, teeninudsektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Seoses teenindusühiskonda jõdmisega on muutunud teadmised inimetele kõige olulisemaks, varem oli selleks olnud masina...
8)Veinibaar- suur veinivalik, tellida ka klaasiga, mitte ainult pudeliga, kokteile ei valmistata, teenindaja teab veinidest palju, võim olla ka osa restoranist, toidudest kerged salatid, suupisted 9)basseinibaar- ainult joogid, ei sööda Kokteil on lühike segujook, kogus on väiksem, kangemad. 1806 defineerite sõna kokteil esimest korda. 1862 anti välja esimene kokteili raamat, esimene kokteilivõistlus peeti 1869 USA-s new orelansis. Kokteili massiline levik ja joomine euroopasse 1920-30. Teenindaja peab olema seltkondlik, suhtleja, hea huumorisoonega,
pandi vangi. 1932. aasta valimistel võitsid natsid ja 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler Saksamaa uueks kantsleriks. 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Pärast seda kehtestati üheparteisüsteem, mis tagas natsidele ülima võimu. Pärast riigipresidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ameti üle ja kuulutas riigi diktatuuriks. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja sellega kaasnes ka massiline tapmine. Loodi sõjaväestatud organisatsioon SS, mis sai riigi hirmuvalitsemise tugisambaks. Saksamaa majanduliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha sõjakamaks. Seati üles üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee Wehrmacht. Armee marssis Reini piirkonda ning asus toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks
2. maailmasõja tagajärjed, sealhulgas Eestile (lähiajalugu 1 lk 158 - 159, eesti ajalugu 2 lk 95) 1) Seninägematud purustused ja inimkaotused ligi 60 miljonit. Holokaust (Holokausti päev 27. jaanuar) - juutide massiline tagakiusamine ja hävitamine natslikul Saksamaal ja Saksamaa okupeeritud aladel 1933. - 1945. aastani. Tapeti umbes 6 miljonit juuti. 2) Vaatamata Atlandi hartale ei järgnenud õiglast maailmakorda. Sealhulgas kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv maailmasning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. 3) Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhenemine ning Külma sõja algus. 4) Algas koloniaalsüsteemi lagunemine: 1945 - 1990 tekkis juurde 98 uut riiki.
Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama. Kujunes iseseisvaks majandusharuks. · Infoajastu Kujunes välja metsatööstusklaster. Juurdekasv ja raie tasakaalus. Puidu täielik ärakasutus. Metsatööstusklaster (ehk tööstus) Metsamajandamise, puidu töötlemise /metsatööstus/ ja äriteenuste tasakaalustatud kooslus. Tekkis:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
