Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos.
Eesti meeste valikud teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ning liitusid metsavendadega. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik. Selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Punaarmeesse sattumine sõltus meeste
kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia. Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel. Faktooriad kaubanduslikud ja sõjalised punktid, mis rajati ka korilaste aladel P-Ameerikas ja Siberis kaupade ning karusnahkade kokku ostmiseks. Faktooriaid kasutati ka toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel seejärel liitusid need suure koloonia koosseisu. Nii kadusid faktooriad. Istanduskolooniad suure pindalagataimeksavatusettevõtted Ressursskolooniad vajaduste rahuldamiseks loodud tagavara koloonia. Tegeles kasvavate ja mitmekesistuvate vajaduste tootmistega Poolkolooniad osalise iseseisvusega ja enda valitsusega riigid, kes täitsid peremeesriigi nõudmisi Põhja riigid Väikeettevõtete koondumine suurettevõtetesse Uute tööstusettevõtete, linnade tekkimine. Linnarahvastiku osakaalu kasv
''Miks said endistest liitlastest vaenlased?'' Arutlus Teise maailmasõja üheks suureks konkurendiks teistele maailma riikidele oli Saksamaa ja selle juht Hitler. Lääne riigid moodustasid vastupanuks koalitsiooni, millega liitusid hiljem ka mitmed teised riigid. Koos töötati Saksamaa purustamise nimel ning Teise maailmasõja lõpuks oli see ka saavutatud. Pärast sellist liitlaste edu, tekkisid aga konfliktid nende vahel. Mis oli selle põhjuseks, et endistest liitlastest said vaenlased? 22. juunil 1941. aastal, mis Teine maailmasõda oli kestnud ligi 2 aastat, otsustas Saksamaa tungida kallale NSVL-le. 1941
november 1941) trummar Lennon ja McCartney olid The Beatlesi peamised laulukirjutajad, kuid hilisematel aastatel muutus ansambli loomingus järjest märgatavamaks ka Harrisoni panus. Nende produtsendiks oli George Martinil ja mänedzeriks Brian Epstein THE ROLLING STONES The Rolling Stones on inglise rock-bänd, mis moodustati 1962.a. Londonis, kui multi-instumentalist Brian Jones, pianist Ian Stewart, laulja Mick Jagger ja kitarrist Keith Richards liitusid. Bassist Bill Wyman ja trummar Charlie Watts lahkusid aga varakult bändi koosseisust. Stewart loeti sobimatuks olla teismeliste iidol, ning 1963 eemaldati ta bändi koosseisust. 1969.a. pärast Brian Jonesi surma asendati ta Faces kitarristi Ronnie Woodiga, kes on jäänud bändi koosseisu alates sellest ajast. Nad on müünud rohkem kui 200 miljonit albumit ülemaailma. Kuigi nende peamiseks muusika zanriks oli rock, on nende repertuaaris veel rock'n'rolli, rhythm and blues ja blues
1.Prantsuse revolutsiooni põhjused? Valgustusideed, vana korra kokkuvarisemine, ebavõrsus seisuste vahe: III seisus pidas I ja II üleval, aga III seisusel polititilisi õigusi polnud,majanduse kokkuvarisemine(riigikassa oli tühi) 2. revolutsiooni algus?III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda mida nad ei saanud, nad lahkusid Versailles`t ning kuulutasid ennast rahvuskoguks.Sellega liitusid osad aadlikud ja vaimulkud ning kuulutasid ennast nüüd Asutavaks koguksmis pidi Prantsusmaa jaoks uue põhiseaduse.Pariisis relavstus rahvas ning hakkas looma rahvuskaarte. 14 juuli 1789 vallutati Bastille. 3. Millised olid muudatused revolutsiooni algusel?"Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsaioon",Rahvuskaart,Trikoloor,kirku maade natsiolisatseerimine, 1791 august-uus põhiseadus-piiratud monarhia(riigivõimu organ Seadusalndlik kogu täitev võim ja
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
eestlastel pole enam usku nendega vabatahtlikult liituda. Metsavendade salgad, idapataljon ja politseipataljonid moodustati vabatahtlikest. Eesti SS-diviisi puhul kasutati osalist sundmobilisatsiooni ja 31. Jaanuaril 1944. aastal kehtestati üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni käigus leidsid paljud ringkonnad, et sakslaste eest sõdides on see parim võimalus kodumaa kaitseks. 1944. aasta talvel hävisid enamus Eesti väeosadest. Kolmas valik oli liituda Soome armeega. Need kes liitusid soomlastega, tegid seda iseseisva Eesti nimel. Saksa mobilisatsiooni eest üle lahe põgenenud eestlased moodustasid 200. jalaväerügemendi. Rahvuskomitee kutsel kodumaale naasnud soomepoisid suutsid nii mitmeski lahingus silma paista. Siiski sellest ei piisanud. Teise maailmasõja ajal, mil Eestis oli Saksa ja Nõukogude okupatsioon, lahkus Eestist läände mitukümmend tuhat inimest. Eestlastel oli teise maailmasõja ajal viis võimalust. Kas põgeneda läände. Varjata ennast
1923.a Austria krahv Richard Coudenhove-Kallergi käis välja E Ühendriikide idee 9.5.50 Prantsuse välismin. Robert Schuman tegi ettepaneku luua E Söe- ja Teraseühendus (Benelux, Pr.maa, SLV, It.) 09.5 EUROOPA PÄEV 1951.a leping allkirjastati (EL ALGUS) 1952.a leping jõustus 1957.a EMÜ (Ühisturg) ja E Aatomienergiaühendus 1973.a SB, It, Iirimaa, Taani liitusid 1979.a eküü ühisraha (ecu) 1981.a Kreeka liitus 1985.a Gröönimaa astus välja 1986.a Hisp., Port. liitusid 1990.a Ida-Saksamaa liitus 1992.a Maastrichti leping (01.11.93) EMÜ -> EL 1995.a Soome, Rootsi, Austria liitusid 01.1.2002.a ühisraha EURO' 01.5.2004.a Baltimaad, Poola, Tsehhi, Slov., Ungari, Malta, Küpros liitusid 2007.a Rumeenia, Bulgaaria liitusid kandidaatriigid: Türgi, Island, Horvaatia, Montenegro, Makedoonia institutsioon on maj. ühiskondlik organisatsioon. EL on Euroopa riike hõlmav maj. pol. ühendus.
1951. a 6 asutajaliiget loovad euroopa söe ja teaaseühenduse. 1951. aliitus ( belgja - brüssel, Itaalja - rooma, Luksempurg - Luxembourg, Holland - Amsterdam, Prantsusmaa - Pariis, Saksa föderatiivne vabariik - Berliin,. 1973. a liitus Jirimaa - Dublin, ühendkuningriik - London. 1981 . a liitus Kreeka - ateena. 1986. a liitus Hispaania - Madrid, Portugal - Lissabon. 1995. a liitusid Austria - Viin, Soome - Helsingi, Rootsi - Stockholm 2004. a liitusid Eesti- Tallinn, Läti - Riia, Leedu - Vilnius, Poola - Varssavi ,Tsehhi - Praha, Slovakkia - Bratislava, Ungari - Budapest, Sloveenia - Ljubljana, Malta - Valletta, Küpros - Nikosia. 2007. a liitusid Rumeenia - Bukarest, Bulgaarja - Sofia. 2013. a liitus Horvaatia - Zagreb.
sõjaliseks ning poliitiliseks liiduks, mis sai asustatud 4.aprill 1949.a. 1955 moodustas NSV koos Ida- Euroopa liitlastega Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis tegutses 1991. aastani. Loomise aluseks sai Põhja – Atlandi pakt, alustajaliikmeid oli 12: USA, Kanada, Suurbritannia, Portugal, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Prantsusmaa, kus viimane lahkus 1960.aastal, aga tegutses edasi poliitilises organisatsioonis. NATO-ga liitusid mingi aeg veel Kreeka, Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1999. Aastal liitusid organisatsiooniga sotsialismimaad – Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola. Hiljem, aastal 2004. Liitusid veel Läti ja Leed, sealhulgas Eesti ning veel mitmed riigid. Nagu öeldakse: ,,üks kõigi vastu, kõik ühe vastu’’ – nii kehtib ka NATO leping. Kui rünnatakse ühte neist riiki, võetakse seda kui rünnakut kõigi vastu. Huvitavat: riikide arv, kes kuuluvad NATO alla: 28
Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. EL-s on 23 ametlikku keelt, see tähendab, et kõik lepingud ja avalikud pöördumised tõlgitakse 23-e keelde. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2010. a algul 501, 1 miljonit ja 2009. a algul 499, 7 miljonit. 1973. a toimus EL põhjasuunaline laienemine. Liitusid Iirimaa, Suurbritannia ning Taani. 1981. a liitus Kreeka. 1986. a liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. a laienes EL endise Saksa DV aladele. 1995. a liitusid Austria, Soome ja Rootsi. Eesti liitus EL-ga 2004. a. Samal aastal liitusid veel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Kõige viimati lisandusid Rumeenia ja Bulgaaria 2007. a. Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Euro tuli kontorahana kasutusse 1. jaan 1999 üheteistkümnes EL-i liikmesriigis. Alates 1
Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- nende 6 riigi välisministrid otsustasid, et laiendaks ka teisi majandusharusid. 25.märts.1957- asutati Euroopa Majandus- ühendus. Rooma lepingute aasta päev. 1.juuli.1968-hakaks tööle Euroopa tolli liit. 1973- Euroopa liidu laienemine:Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. 1979- esimesed otsesed valimised Euroopa Parlamenti. 1986- võeti vastu ühtse Euroopa akt. Liitusid Hispaania ja Portugal. 1992- Euroopa Liidu sünnipäev. 1995- liitusid Rootsi, Soome,Austria 01.01.1999- 11 riigis võeti vastu euro. 2001- kreeka ühineb. 2004- Euroopa Liidu laienemine: Eesti, Läti,Leedu,Poola,Tsehhi,Slovakkia,Ungari, Sloveenia,Küpros,Malta. 2005- Kyoto protokoll 2007- lissaboni leping, millega muudetakse Varasemaid asutamislepinguid. 2007- liitusid Rumeenia ja Bulgaaria.
valmistati terasest enamik sõja relvastusest ja varustusest. ESTÜ leping kirjutati alla 1951. aastal Pariisis ( jõustus 1952. aasta juulis). Leping sõlmiti 50 aastaks. Asutajaliikmeid oli kuus Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariik. Seega ühendati riigid, mis olid II maailmasõjas omavahel sõdinud või sõjas kannatanud eesmärgiga vältida nende edaspidiseid konflikte. 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani, mis suurendas EMÜ tähtsust märgatavalt. Nii Iirimaa kui ka Taani olid Suurbritanniaga majanduslikult seotud, Iirimaa ekspordist kuni 70% läks 1970. aastate alguses Suurbritanniasse. Taani vedas oma toiduainetest suurema osa samuti Suurbritanniasse, nende suurim kaubanduspartner Saksamaa oli juba Ühenduste liige. Mitteliitumine oleks tähendanud majanduslikku isolatsiooni ja võimalikke raskusi
vastu võitlemisel 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said endised EFTA riigid Iirimaa, Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitusid EMÜ-ga Fääri saared ning Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ- st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal toimunud Saksamaade ühinemise käigus laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Valimised ja Euroopa Euroopa Liidu liikmesriike on 25. Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad;
NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Alates 29. märtsist 2004 on NATO liikmeid 26: · asutajad: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952 liitusid Kreeka ja Türgi · 1955 liitus Saksamaa LV · 1982 liitus Hispaania · 1990 laienes NATO endise Saksa DV alale · 1999 liitusid Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004 liitusid Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. POLIITILISED EESMÄRGID Põhja-Atlandi Liit kujutab endast transatlantilist partnerlust NATO Euroopa liikmete ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel, mille eesmärgiks on saavutada rahu ja stabiilsus kogu Euroopas
otsustati,et samal aastal uusi riike vastu ei võeta. Tänane Euroopa liit tekkis 7. Veebuaril 1992 maastrichti lepinguga.Tihti nimetatakse seda ka Euroopa liidu lepinguks, mis jõustus 1.novembril 1993.Euroopa ühendus koos kolme organisatsiooniga jäi alles, juurde lisandusid kaks valdkonda Ühinevälis-ja Julgoleku poliitika ning koostöö õiguse ning siseküsimuste valdkonnas.Kõigele muule lisaks sisaldas lepe Euroopa ühisraha EURO loomist ning edasist laienemist.1995.aastal liitusid Austria,Soome ja Rootsi, Norra ütles jälle ei, Sveits kaalus esimest korda avalduse esitamist.90- date keskel esitasid avalduse 10 KIE riiki: 1)Ungari 2)Poola 3)Rumeenia 4)Slovakkia 5)Läti 6)Eesti(1995) 7)Leedu 8) Bulgaaria 9)Tsehhi 10)Sloveenia Siia punti lisati varem avalduse esitanud Malta, Küpros, Türgi.KIE riigid liitusid 2004 1.Mai.Euro võeti kasutusele 1990.aastal, sularahana 3 aastat hiljem.Tollastest liikmetest ei võtnud EUROsid kasutusele Inglismaa, Taani, Rootsi
EU/EL Euroopa Liit Majandusliit Eesmärk konvergents (ühtlustumine) Lühike ajalugu: Asutati 1951. aastal (sõlmiti leping), 1952. aastal alustas tegevust, Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1957. aastal loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969. aastal Euroopa Ühendus. 1973. aastal toimus esimene laienemine, liitusid Taani ( + Gröönimaa, mis astus 1985. aastal välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. aastal toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1992. aastal sõlmiti Maastrichti leping: Euroopa Ühendus Euroopa Liit, fikseeriti kolme samba struktuur.
Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luxemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tsehhi, Türgi, Ungari Kes juhib NATO-t ning mis on tema nimi? Vastus Kes juhib NATO-t ning mis on tema nimi? NATO peasekretär, Anders Fogh Rasmussen Mis aastal ja mis riigid olid esimesed, kes liitusid NATOga? Vastus Mis aastal ja mis riigid olid esimesed, kes liitusid NATOga? 1949. aastal liitusid Belgia, Holland, Prantsusmaa, Luksemburg, Ühendkuningriik, USA, Kanada, Portugal, Itaalia, Norra, Taani ja Island Mis aastal liitus Prantsusmaa uuesti NATO sõjalise juhtimisstruktuuriga? Vastus Mis aastal liitus Prantsusmaa uuesti NATO sõjalise juhtimisstruktuuriga? 2009. aastal Mis aastal liitus Eesti NATOga?
1. IIMS 01.09.39 Saksa väed ründasid Poolat. Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09
Mõnes rohkem, teises vähem. Suurmate üksustena oli eestlasi Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Punaarmeesse läksid eestlased vaid sunniviisiliselt. Hävituspataljonid olid loodud kaitseks metsavendade vastu. Punaarmee poolel sõdisid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. 1941. aastal kuulutati Eestis välja mobilisatsioon, mille käigus liitus veel eestlasi Punaarmeega. Need, kes ei olnud nõus venelaste poole asuma, liitusid metsavendadega. Esialgu eelistas Saksa väejuhatus vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eestlastest liitusid sakslastega eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioon ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid eelkõige metsavendadest moodustunud üksused. Formeeriti ka idapataljone, mida esialgu kasutati julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem lahinguks Punaarmee vastu.
aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks loodi Marshalli plaan? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi Kes liitusid Marshalli plaaniga? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. Millist abi saadi?
rojalistide ülestõusud. Prestoni lahing (1719 august) Päraparlament Independendid, kelle juhuks tõusis Cromwell, nõudsid rojalistide Cromwell karmi kättemaksu. 30 jan. 1649 löödi kuningal pea maha. 6. veb. kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja vabariik ehk Commonwealth. III kodusõja sündmused Katoliiklikud mässulised liitusid rojalistitega, et seista vastu puritaanliku parlamendi vägedele. 16491652 vallutas Cromwell Iirimaa. Sotimaal liitusid rojalistid ja rahvusliku lepingu sõlmijad omavahel, sest nad ei kiitnud heaks kuninga hukkamist. Sotimaale saabus 1650. aastal ka Charles I vanem poeg, kes kuulutati kuningaks. Rojalistid Sotimaal purustati. Kodusõja tagajärjed Inglismaal piirati tugevalt kuningavõimu ning kehtesati I riigina Euroopas parlamentaarne
NATO??? Mis see on ? · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon · North Atlantic Treaty Organisation · L'Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN) · Põhja-Atlandi lepinguga (4. aprillil 1949. aastal) moodustati 10st Euroopa ja Põhja-Ameerika iseseisvast riigist liit, mille ülesandeks on üksteise kaitsmine. · asutajad: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952 liitusid Kreeka ja Türgi · 1955 liitus Saksamaa LV · 1982 liitus Hispaania · 1990 laienes NATO endise Saksa DV alale · 1999 liitusid Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004 liitusid Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. · Peakorteri Pariisist Brüsselisse üleviimise tingis 1966. aastal Prantsusmaa väljumine NATO sõjalisest tiivast. · 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised rahuvalveüksused ISAF.
sellega ühinema, kuid jätkuvalt ta keeldus. 1967 aastal ühendati Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Rooma leping ning EURATOM'i asutamisleping ning pandi alus Euroopa Ühendusele. Mõned aastad peale Euroopa Ühenduse loomist mõtles ka Suurbritannia oma otsuse ümber ning esitas ühinemisavalduse. Kuid siiski lükkas Prantsusmaa selle avalduse kahel korral tagasi, alles Prantsusmaa presidendi vahetumisel 1973 aastal liitus Suurbritannia Euroopa Ühendusega. Samal aastal liitusid EÜ'ga veel Taani ja Iirimaa. 1981 aastal liitus ühendusega Kreeka, Hispaaniast ning Portugalist said ühenduse liikmed 1986 aastal2. Kui loodud ühtne turg oli hoo sisse saanud, astusid kaksteist liikmesriigi järgmise sammu, hakati käsitlema majandus- ja rahaliidu loomist. Selle lõpptulemusena kirjutasid liikemsriigid 1992 aastal Hollandis Maastrichtis alla Euroopa Liidu lepingule. 1 jaanuaril 1993 aastal jõustunud Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit
Saksa okupatsioon Eestis (19411944) Saksa okupatsioon oli saksa vägede võimuhaarang Eestis, mis sai alguse Teise maailmasõja ajal, aastal 1941. Eesti oli tol ajal NSV võimu all ning kuna Saksamaa alustas 22. juunil rünnakut NSV Liidule, toimus lahinguid ka Eesti aladel. Eestlased nägid selles võimalust pääseda Vene võimu alt ning liitusid sakslastega sõjas. 25. juunil liitusid ka soomlased ning lahti läks Vene-Soome Jätkusõda. Jossif Stalin kuulutas raadio kaudu välja niinimetatud põleva maataktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal põletada kõik ressurssid, et vaenlane võimalikult vähe kasu saaks. Eestis hakkas sellega tegelema hävituspataljon. Kuna Saksa vägedel oli palju liitlasi, õnnestus neil järkjärgult Vene võim Eesti linnadest ja küladest välja juurida
Nende vahendusel tuli Liivimaale munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Kuigi enamus liivlasi võttis ristiusu vastu, tekkisid siiski nendega teravad tülid, kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud ning ka sellepärast, et sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadeteta edasi elada. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega. Lisaks mängis seal ka rolli kättemaks eestlaste vastu, kuna nad olid käinud Lätis röövretkedel ja laastanud nende maid. Ühendatud jõududel suudeti lõpuks ka eestlased alistada. Kaotus sõjas tuli suuresti tänu sellele, et eestlastel polnud naabritega eriti häid suhteid ning koostöö puudus ka maakondade vahel. Eestlastel polnud ühtset riiki ega juhti, kes oleks kutsunud kokku ühe suure sõjaväe ning andnud igale salgale kindla ülesande. Ristisõdijad olid
vastu võtta, sest sõjalist vastupanu osutada ei suutetud, eestlasi sunniti võitlema peamiselt mobiliseerituna. Saksa armeesse sattusid eestlased seepärast, et Saksamaa okupeeris omakorda Eesti, Vene väed ei suutnud sakslasi tagasi hoida, võib-olla oli see taktika? Samas Stalin koondas ennem suured väed just Tallinna alla ligi 40 000 meest ja 300 kahurit ning käskis tallinnlastel sõjakaevikuid ning tankitõrjeid ehitada. Seega liitusid alguses vabatahtlikud sakslastega, kuna nad arvasid, et sakslased olid vabastajad ning hiljem sunniti neid mobiliseerituna olema Saksa armees. Soome armeega liitusid need kes ei tahtnud sõdida kommunistidega ega natsidega, kuid olid valmis Eesti vabaduse eest võitlema. Selleks oli neil võimalus põgeneda soome ja seda suur osa tegigi. Neil oli hea võimalus võidelda oma huvide pärast ja nad paistsid silma, kui
agressiooniohu eest, aidata kaasa konfliktide tulemuslikule ennetamisele ning osaleda aktiivselt kriiside reguleerimisel ning edendada laiahaardelist partnerlust, koostööd ja dialoogi teiste Euro-Atlandi piirkonna riikidega. 1949. aastal, liidu sünniga oli selles 10 liikmesriiki, Põhja-Ameerikast ja Euroopast. Need riigid olid Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani. Aastatel 1952 kuni 1982 liitusid veel Kreeka, Türgi, Saksama Liiduvabariik ja Hispaania. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja ühtse Saksamaa tekkimist liideti NATO'ga ka endise Saksamaa Demokraatliku Vabariigi alad. 1999. aastal liitusid Poola Tsehhi ja uNgari ning kahetuhande neljandal aastal Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. NATO tähtsus ning aktiivsus suurenes märgatavalt pärast 11. Septembri sündmusi kui NATO alustas Afganistaani missiooni
Ei taganud koninentaalblokaadi Inglismaa vastu. 1807. hiilgav võit Venemaa üle. Sada päeva Napoleon nägi enda jaoks uut võimalus ning ta lahkus Elba saarlelt ja maabus 1815.a prantsuse rannikul,temale vastu saadetud väeosad läksid tema poolele üle ja temast sai uuesti juht.Napoleon tegi ettepaneku Euroopale,et sõlmida uus rahu,kuid sellega ei nõustutud.Tuli uus sõda Preisimaa,Inglismaa ja venemaa vahel.Sõlmiti uus,seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon,millega liitusid teised Euroopa riigid.1815.aasta juunis brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed.Ta oli olnud võimul sada päeva kui ta pidi uuesti troonist loobuma.Napoleon saadeti kaugele Atlandi ookenis asuvale saarega nimega Püha Helena,kus ta 1821.aastal suri. Napoleoni roll oli ajaloos suur, sest ta tegi palju ümberkorraldusi riikides ning vallutas palju alasid. tegi palju sõjalisi käike, millel olid suured tagajärjed
kasuks · Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) · Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust II EEA ehk Euroopa Majanduspiirkonna leping Leping sõlmiti aastal 1992 ja jõustus 1994. Leping sõlmiti siis EFTAsse kuulunud riikide vahel. Algselt sõlmisid lepingu Austria, Soome ja Rootsi (hiljem liitusid EL-iga), Islandi, Lichtensteini ja Norra vahel (teist osapoolt esindas Euroopa Ühendus). Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel (Austria, Soome ja Rootsi). Praegu saavad Norra, Island ja Liechtenstein osa Euroopa Liidu majanduspiirkonna hüvedest, kuid nad ei kuulu EL-i. Nii ei jäänud EFTA riigid majanduslikku isolatsiooni. III EL-i KÕIK laienemisringid 1. laienemisring (1951)
liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Viimasel laienemisel liitusid: 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros, 2007. aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria,kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Teise maailmasõja järgsetel aastatel unistasid riigimehed Jean Monnet ja Robert Schuman, . Euroopa rahvaste ühendamisest kestva rahu ja sõpruse kaudu. Järgneva viiekümne aasta kestel on
Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Millel on 27 Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari . liikmesriiki EUROOPA LIIDU KEELED Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. Liitumised Euroopa Liiduga 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Island ja Montenegro. Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Euroopa Liiduga liitumine on Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. ÜHISRAHA
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas, aastatel 19391945, jagunesid eestlastest sõdurid peamiselt Vene, Saksa ja Soome sõjarinnete vahel. Üksikult või väikeste gruppidena leidus neid kõigi sõdivate riikide armeedest. Seega teatud valikuid eestlastel oli. Mõne riigi puhul küll rohkem kui teiste. Punaarmeega liitusid eestlased enamasti sunniviisiliselt. Kasutati sundmobilisatsiooni kõik teatud vanuses mehed olid sunnitud liituma ja venelaste poolel võitlema. Näiteks kuulutas Vene väejuhatus 1941. aasta 20. juulil välja üldmobilisatsiooni, mille järgi pidid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 19051922, liituma Punaarmeega. Teine võimalus, kuidas eestlased Venemaa poolele võitlema sattusid, oli vabatahtlik. Nii mõnedki kommunistlike vaadetega eestlased olid nõus koos venelastega võitlema
Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii.Keemiline evo-sesineb molekulide ja ainete tekkes ja arengus.Molekuli areng aatomiteks.Anorg->org, org ühendid liitusid ja moodustasid makromolekule ja siis koonudsid makrom membraani sisse, mis eraldas neid ümbritsevast keskkonnast.Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on
Euroopa Komisjon seisis Ühtse Euroopa Akti sõlmimisel läbirääkimistel esirinnas. Delorsi projekt nägi ette Euroopa Ühenduse majanduspoliitika ühtlustamise, mis võimaldaks ühendusel tähtsustada oma rolli maailmamajanduses. Suurbritannia oli ettepaneku vastu, Prantsusmaa poolt, Saksamaa seisukoht oli lahtine. Taani arvamuse kohaselt tingis ühtne Euroopa akt liiga ulatusliku integratsiooni ning Itaalia meelest on ühtse Euroopa akti võimalused piiratud. Seetõttu liitusid Ühtse Euroopa aktiga 1986. aastal Luksemburgis ainult üheksa liikmesriiki. Taani, Kreeka ja Itaalia olid vastu. Taani ootas ära referendumi tulemuse, millele järgnes asja arutelu veel Euroopa Parlamendis. Itaalia vajas asja aruteluks rohkem aega. Kreeka otsustas viivitada seni, kuni teised riigid olid juba otsustanud. Pärast Taani edukat referendumit ja Itaalia parlamendi otsust liitusid kõik kolm kuu aega hiljem ühtse Euroopa aktiga. Ühtse Euroopa akti ratifitseerimine
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
ülikooli jalgpallipioneere, kes seda mängu piiritult armastasid ning püüdsid luua koostööd klubide vahel. Nemad etendasid ka tähtsat osa mängust keskaegse metsikuse kõrvaldamisel, tõelise fair play saavutamisel. Muidugi ei kulgenud ühtsete reeglite sissevimine valudeta. Kõiki nüansse ei suudetud hoobilt fikseerida, mis andiski võimalusi erinevaks tõlgendamiseks. Ent unifitseeritud mängureeglid võimaldasid võistlussudemeteloomist. Tuleb veel märkida, et FA- sse liitusid esialgu Londoni ja selle ümbruskonna klubid. Perifeerias olid omad assotsiatsioonid, kes mängisid oma reglite järgi, kuna nad Fa-ga ühinesid. Näiteks Sheffieldi assotsiatsioonil oli teistest erinev suluseisu fikseerimine, erinev värava kõrgus ja kohtuniku tegevus. Sellest hoolimata esitas Sheffield väljakutse FA-de esimeseks matsiks. Esimene esindusvaheline võistlus peeti Londonis aastal 1866. Võitis FA. Meeskonnad kohtusid siitpeale igal aastal
eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita. 4 aastat, 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja lõpetas Pariisi rahukonverents (19191920), millel võitjad sundisid Saksamaa alistuma Versailles' rahulepingule. Leping nõrgendas Saksamaa konkurentsivõimet maailmaturul ja piiras tema suveräänsust. Ida-Euroopas ja Ees-Aasias lagunesid kolm impeeriumi Austria-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik.
Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. · 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. · 1981. aastal liitus Kreeka.1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. · 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. · 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. · 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. · Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro
1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga
1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga
Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. Mis abi saadi? Ajavahemikus 1948-1952 andis USA
12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu. 1242 jäälahing, milles rüütlite vägi sai novgorodi väelt lüüa
Majandusliit - laiahaardelisem kui ühisturg. Eemärk: konvergents (ühtlustumine). Lühike ajalugu: Asutati 1951.a (sõlmiti leping), 1952. aastal alustas tegevust, Euroopa Söe- ja Teraseühendus / et võtta kontrolli alla Saksamaa terase ja söe tootmine/ 1957.a loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aastomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969.a Euroopa Ühendus. 1973. a toimus esimene laienemine, liitusid Taani (+Gröönimaa, mis astus 1985. a välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. a toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. a liitus Kreeka. 1986. a liitusid Hispaania ja Portugal. 1992. sõlmiti Maastrichti leping: Euroopa Ühendus -- Euroopa Liit, fikseeriti kolme samba struktuur. Ministrite nõukogu nimetati Euroopa Liidu Nõukoguks. 1999.a võeti euro arveldusühikuna kasutusele, Rahandusliit hakkas toimima. 2002
APEC Asia-Pacific Economic Cooperation · Loodi 1989 Austraalia peaministri algatusel, et luua parem keskkond Vaikse Ookeani äärsete riikide koostööle. · Liidule pani aluse 12 riiki: Austraalia, Brunei, Kanada, Indoneesia, Jaapan, Korea, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipiinid, Singapur, Tai ja Ameerika Ühendriigid. · Hiljem liitusid: Peruu, Venemaa, Hiina, Taiwan, Paapua Uus-Guinea, Mehhiko, Tsiili, Vietnam, Hong Kong. APECi 3 põhiprintsiipi · 1. Kaubavahetuse ja investeerimise liberaliseerimine · 2. Äri arendamine · 3. Majanduslik ja tehniline koostöö Eesmärk · 1994 seati Bogori eesmärk · Tollimaksude vähendamine ja turgude avamine Aasias · Majanduse kasv · Töökohtade loomine · Vaba rahvusvaheline kaubandus Saavutused
Futurism Melissa Varlõgina, Victoria Kübard 11.a • Ladina keeles futurum – tulevik • 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Iseloomu jooned • Vanade kultuuritraditsioonide hülgamine • Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme • Tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust • Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Esimene manifest • Itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti • 20.veebruaril 1909 ilmus Pariisi ajalehes. • Tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. • Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. • Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Teine manifest • Skulptor Umberto Boccioni • 1910 teine futurislike maalikunstnike...
Skoda Skoda Auto (paremini tuntud kui Skoda), on Tsehhi autotootja. Skoda on alates 2000. aastast täielikult Volkswagen Groupi omanduses. Asutatud 1895 nimega Laurin & Klement. Asutajad Vaclav Laurin ja Vaclav Klement. Esimene sõiduauto, Voiturette A valmistati firma L&K poolt 1905 aastal. 1925. aastal liitusid Skoda ja Pilsen, mis ühtlasi lõpetas firma tegutsemise senise L&K kaubamärgi all. 1930-ndate alguses sai Skoda Group Car Manufacturing firmast iseseisev aktsiaselts Skoda-Car. Peale II maailmasõda firma natsionaliseeriti. Ettevõtte uueks nimeks sai Skoda AZNP (rahvuslik autotööstusttevõte). 1990-ndate alguse vaba turumajanduslik keskkond tingis vajaduse uue ning jõulise partneri järele. Detsembris 1990
ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid 1. jaanuaril 2007. aastal. Lissaboni strateegiat asendab tänapäeval Euroopa Liidu uus strateegia ,,Euroopa 2020. aastal". Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on maailma tabanud alates 1930. aastatest. Euroopa Liidu laienemisprotsess 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
