SPARGEL Gerda Liit KP-16 Kuressaare Ametikool MIS ON SPARGEL? Harilik aspar (köögiviljana spargel ning toalillena asparaagus) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. KUS SPARGLIT KASUTATAKSE? Hariliku aspari söödav osa on noor võrse ehk küünis. Harunenud vars enam söögiks ei kõlba. Peamine tarbimishooaeg kestab märtsist juuni lõpuni. Toiduks sobivad noored võrsed. Söögiks sobivate sparglite jaotus: lilla (mõne allika järgi violetne) spargel roheline spargel valge spargel Rahvameditsiinis kasutatakse asparit südamepuudulikkuse, maksa- ja neeruhaiguste ning podagra korral. Köögiviljana kasvatatakse Eestis harva, tihedamini ilutaimena. Süüakse paarkümmet sparglisorti kolmesajast. TOITEVÄÄRTUS Spargel on rikas valkude, mineraalainetest raua, seleeni, kaaliumi, naatriumi ja fosfori poolest. Äsjakorjatud roheline spargel on valgest sparglist vitamiinirikkam. Sparglis on foolhapet; vees lahustuvat vitamiini S-
eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan, Melon, Passion, Papaia, Spargel - roheline ja valge, Pomelo, Rambutan, Salak ja Viigimari. 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass, Banaan, Granaatõun, Karambool, Kääbusapelsi, Lime, Limkuats, Mango, Rambutan, Papaia, Kirssananass. 2.1 ANANASS Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpsed ananassid on transpordiõrnad ning eriti tundlikud muljumisele. Seepärast saadetakse kaugemate vahemaade taha poolvalminult. Valmivad toatemperatuuril järele mõne päevaga. Küpsed vilja pind tundub
................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion.................................................................................................................... 8 1.11 Roheline ja valge spargel........................................................................................ 8 1.12 Longan................................................................................................................... 9 1.13 Viigimari.................................................................................................................. 9 1.14 Kaktusevili............................................................................................................. 10 1.15 Mangostan......
Enne kasutamist panna soolvette ligunema, et ussid välja tuleks Õisiku värv valgest kollakani Kergelt seeditav ja täiesti omastatav Seega sobib hästi laste ja ravitoiduks Kasutatakse toorelt või töödeldult Spargelkapsas ehk brokkoli Sarnaneb lillkapsaga, värvilt sinakas- roheline Toiteväärtus suurim kapsastest Kutsutakse kapsaste kuningaks On esikohal vähktõbe ärahoidvate köögiviljade hulgas Parim säilitusviis sügavkülmutamine Romanesco ehk Minarettkapsas Spargel- ja lillkapsa ristand Heleroheline Teravatipuline, püramiidi kujuline spargelkapsa maitsega kasutatakse toorelt vüi töödeldult Nuikapsas ehk Koolrabi Meenutab naerist, aga maitselt mahlasem ja õrnem Söögiks kasutatakse varre paksenenud osa parim suurus on apelsini mõõtu Lehtkapsas ehk Kale Kähardunud, pikkavarrelised lehed Sinakad, punakad ja rohelised Maitselt kibe ja maitsetu Madalal temperatuuril töödeldes muutub magusamaks( talvel) Kasutatakse toorelt või töödeldult
Söödavaid seemneid ümbritseb aromaatne rohekas-oranz Sisaldavad Vitamiine A ja C. Küpse vilja tunneb ära selle järgi, et ta on raskem kui ta välja paistab, tugeva, kergelt kortsus koorega. Väga kortsus koor väga tumeda värviga on märk kuivanud viljast. Mitte hoida külmikus, lasta toatemperatuuril küpseda. Söömiseks lõigata vili pooleks ja süüa lusikaga viljaliha ning seemned. Viljaliha sobib jäätise, jogurtiga, kohupiimakooki, röstitud saiale. Roheline ja valge spargel Värsket sparglit tuntakse järgmiste omaduste põhjal: lõigatud otsad peavad olema värsked, siledad ja heledad. Ei tohi olla kortsus või pragunenud. Spargel peab olema mahlane. Kvaliteetsed laitmatud varred ei ole liiga peenikesed. Säilitamiseks tuleks kasutada ainult hästi värsket sparglit. Kõige paremini säilib spargel külmkapis niiskesse rätikusse mähitult. Siiski kaotab valge juurvili igal säilitamispäeval tähtsat C-vitamiini. Spargel teeb terveks ja hoiab heas vormis
b) Suure rahvaarvuga linnad Peruus: pealinn Lima- 8, 769 miljonit inimest; Arequipa- 778000 inimest. c) Huvitavad faktid: Peruu pealinn Lima kohale asutas Hispaania konkistadoor Francisco Pizarro 18. jaanuaril 1535 asula nimega La Ciudad de los Reyes, mis tõlkes tähendab ,,Kuningate linn". 5.Majandus. a) SKT(GDP) suurus: $274.7 biljonit. Maailmas 44.kohal. b) SKT (GDP) per capita: $9200. Eestis on see näitaja $19000. c) Peamised põllumajandussaadused: spargel, kohv, kakao, puuvill, suhkruroog, riis, kartulid, mais, jahubanaanid. Viinamarjad, apelsinid, ananassid, guajaavid, banaanid, õunad, sidrunid, pirnid, koka, tomatid, mangod, oder, sibulad, nisu. Tööstustoodang: teras, naturaalne gaas, kalad, tekstiil, riided. d) Elektri ja nafta tarbimine: elektri tarbimine 28,97 biljonit kWh, maailmas 60. kohal. Nafta tarbimine 157000 barrelit päevas, maailmas 65. kohal.
all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse köögiviljad: Avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks
17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolens 32.Spargel asparagus officinalis 33.Söögipeet beta vulgaris 34.Talisibul allium fistulosum 35.Tomat lycopersicon esculentum 36.Valge peakapsas capitata forma alba
Põllumajandus & Kalandus Põllumajandus Hispaania Peruu Põllumajanduse Küllaltki väike, kuna see on Ei ole suur, see on ainult roll majanduses ainult 3,3% riigi SKTs. umbes 6,2% riigi SKTs. Asukohast Hispaania põhjaosas on Pinnamood on idas mägine, tulenevad tegurid parasvöötmekliima, ning teisel läänes tasane. Asub pool lähistroopiline troopikavöötmes. Kliima on kliimavööde. Mägine niiske ja soe. Head pinnamood. Kuiv kliima. loodustingimused Loodustingimused on head põllumajandusele. põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põh...
se eripära Prantsuse köök Teraviljad: Iseloomusta Alkoholivabad Köögiviljad:mug köögi joogid: ulsibul,Kartul,porg üldmaitset: and, kapsas, tomat, seller, Alkoholiga: kaunviljad,spargel Klassikalised ,artišokk ja vürtsid: porrulauk Puuviljad: Piim ja Ürdid: Piimasaadused: Piim, rõõsk koor, kohupiima ja hapukoort. Kalad ja mereannid:Merik eel, tursk,lest,skumbri a, haug, karpkala.. austrid,
Simit http://en.wikipedia.org/wiki/File:Simit2x.JPG Cacik http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cacik.jpg Manti http://en.wikipedia.org/wiki/File:Mant%C4%B1.jpg Germany Spargel sauce hollandaise http://en.wikipedia.org/wiki/File:Spargel_sauce_hollandaise.jpg Sauerbraten http://en.wikipedia.org/wiki/File:Sauerbraten_with_potato_dumplings.jpg Muesli mix http://en.wikipedia.org/wiki/File:Muesli.jpg
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned
..2% 0...15% Mustikas -0,5...2°C 90...95% 2...5% 10...20% Kõrvits 10°C 60% 5% 3% Roheline sibul 0°C 95...100% 2...4% 10...20% Lillkapsas 0...1°C 95...98% 2...3% 3...5% Redis 0°C 95...100% 1...2% 0...5% Kookospähkel 0...2°C 80...90% 0,2% 0...5% Ananass 7...12°C 85...90% 5% 10% Spargel kapsas 0...10°C 95...100% 0,5...2% 5...10% Sibul (sibul) 0...2°C 65...70% 1...2% 2% Vaarikas -0,5...0°C 90...95% 5...10% 15...20% Artišok 0°C 95...100% 2...3% 3...5% Basiilik 10°C 90% 2% 0...10% Tsillipipar 7...12°C 90...95% 3...5% 15...20% kiivi -0,5...0°C 90...95% 1% 1...5% Peet 5.
ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates seebikivi asendajana Kaltsiumkloriid (CaCl2)- toidulisaainena E509, kasutatakse jää kõrvaldamiseks teedelt Inimene ja kaltsium Luude ja hammaste kasvatamine Verehüübe tagamine Südamerütmi reguleerimine Lihaste ja neerude normaalse töö tagamine Vererõhu alandamine Allikad Piim, piimatooted Kala, mereannid Kapsad Apelsinid Tumerohelised taimeosad (spargel, basiilik) Fakte Keha väljutab 70% kaltsiumist, mida sa tarbid, sest seda ei ole vaja ja seda ei saa talletada Röntgenkiired luud ei läbi Looduses puhtal kujul ei leidu Hea elektrijuht Massi poolest levinuim metall paljudes loomades Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal Kare vesi Kasutatud allikas http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4 teema/loodus/kaltsium.htm http://www
PRANTSUS E KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sissejuhatus Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul
Toidu nimetus: Salat maasika ja fetaga Portsjoni kaal: 0,3 Valmistatavaid portsjoneid: 4 Retsepti kaal Kao % (külm) Toiduained Ühik (kg/l/tk) 1 bruto 15% Aedmaasikas kg 0,125 27% Spargel kg 0,037 Roheline salat (erinevad) kg 0,1 Feta juust kg 0,075 KASTE: Oliivõli kg 0,001
· Agenda-pevakord · Feedback-tagasiside · akin- sugulane · Fertile-viljakas · Aldehyde- aldehüüd · flank-külg · Alongside- kõrvuti · Flaw- viga, puudus · amino acids- aminohapped · fracture-luumurd, murd · Anion- (negatiivne ioon) · genetic engineering- · anxious-ärev geenitehnoloogia · Asparagus-spargel · Genuine- tõeline, ehtne · Assimilate- millelegi sarnaseks · Germ- eos, alge muutuma · Give rise to- põhjustama · Assume- eeldama · Hangar- angaar · Authorization-volitamine · Headwind- vastutuul · Autonomous-autonoomne, · Healthcare- tervishoid iseseisev · Heed- tähelepanu
maitsestades rikkalikult lihapoolt. Süüakse nii siseveekogudest püütud kui ka merest saadud kalu, nii värskelt, kuivatatult, soolatatult, marineeritult kui suitsutatult. Populaarseimad on heeringas ja lõhe. Rootsi köök Maitsestamine Maitsestamise juures on rootslastele iseloomulik sage suhkru kasutamine – magusad võivad olla isegi kalatoidud, supid ja liharoad. Maitsetaimedest tarvitatakse rohkelt porrulauku ning salatites roos-, leht- ja käharkapsas kui ka spargel. Rootsi köök Rootsi laud Väga tuntud on rootsi laud (smörgåsbord - võileivalaud), mis on lauakatmisviis, mille puhul pannakse toidud lauale valmis, mida võetakse sealt ilma lauas istumata. Rootsi köök Tuntuimad road Lõhest valmistatakse graavilõhet (gravad lax). Väga armastatud klassikaline vormiroog ‘’Janssoni kiusatus’’ sisaldab kilu ja kartulit. Lisaks on veel armastatud roogadeks lihapallid (köttbullar) kartulipüree ja pohlamoosiga.
Mascarpone- kreemjas itaalia juust. Magustoitude valmistamisel kasutatakse. Minestrone- itaalia köögiviljasupp. Tomat, oad, pasta. Paella - Panna cotta- kreemjas itaalia magustoit (rammus koor, kristallsuhkur, vaniljeekstrakt, zelatiin, värsked marjad) Pavlova- vahukoore ja maasikatega või puuviljadega täidetud bezeekook. Polenta- maisi- või nisutangupuder. Profitroolid - täidistega Ratatouille-köögiviljavokk. Piperade- munaroog paprikaga Risotto Sorbett Spargel ja spargelkapsas Spinat Sushi- jaapanipärane roog. Toored mereannid, riis, norilehe sisse keeratud. Wasabi pasta, soja kaste. Zabaglione- veini-munavaht. Dessert. Tappad- vürtsikad hispaania suupisted. Kõrvale sobib serri. Tortilla Tarte tattin- tagurpidi kook. Karamelliseerunud kaste. Tempura- jaapanipärased taignas paneeritud ja friteeritud mereannid või köögivili. Tiramisu Vichysoisse- püreeritud kartuli-porrulaugusupp.
klõpsake ikooni Itaalia köök: On üks maailma kuulsamaid ja hinnatumaid kööke. Lihtsad toidud, mida valmistatakse vähestest komponentidest. Toit on tervislik ja naturaalne. Peamised toiduained: q Lihast: Veiseliha Vasikaliha q Kalast: Forell Sardiin Angerjas Tuunikala ... q Mereandidest: Auster Rannakarp Homaar Krevett Languste Vähk ... q Köögiviljadest: Tomat Paprikas Artisokk Spargel Rooskapsas Baklazaan q Puuviljadest: Melon ... q Jahudest: Pastatooted Valge nisuleib Pitsa q Juustudest: Parmesani juust Mozzarella Mascarpone ... q Rasvainetest: Oliiviõli Puuviljaseemneõli Searasv ja -pekk Peamised ürdid: Aniisiseemned Nelk Paprikapulber Pipar Sibul Küüslauk Muskaatpähkel Tüümian Basiilik Estragon Tuntumad rahvustoidud: Risoto riisiroog, mida keedetakse puljongis, lisatakse köögivilju,
trüflid, artisokk, kala- ja nuudlisupid. tiramisu, martsipan Konnad, molluskid, Saanud alguse 16.saj Kiirus ja tugev tuli! Peenemaitselised. teod, Antiik-Roomas. Toidud ei tohi olla üle hoolikalt valmistatud köögiviljad(artisokk, Ühendatud Ateena ega alakeedetud, ning kaunilt PRANTSUSE porrulauk, spargel), kultuur ja elegants. peavad olema hästi serveeritud toidud. konjak, liköör, maitsestatud ja Suhtutakse viinamarjavein, serveeritud õige kulinaariasse kui omletid lisanditega, kastmega kunsti! piim, rõõsk koor, Toiduained
mädarõigas, petersell biotiin maks, neerud, põhjustab rasuvoolulist Vitamiinid täispiim, sojauba, tomat, munad, ekseemi pärm põhjustab N lipoehape pärm, piim, liha energiavahetuse häireid kapsas, spargel, põhjustab lipiidide U S-metüül-metioniin petersell, tomat sünteesi häireid maks, piim, põhjustab PABA p-amino-bensoehape munad, pärm pigmentatsioonihäireid värske puu- ja põhjustab verejooksu ja P bioflavonoidid juurvili, roheline sidekoe kahjustumist
PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu U-vitamiin kapsas, spargel,petersell,tomat P-vitamiin värsked puu-ja juurviljad 4
pohla leht, kirsi mari ja leht, orasheina juur, võilille juur, raudrohi, ida-kitsehernes, lambalääts, ürt- punanupp ja sibul. Seedimisele vajalike peptiidide moodustamist soodustavad ja kõhunäärme rakke stimuleerivad taimed on takja juur, aedvaagi juur, naistepuna, linnurohi, maisijuuksed, võilille juur, teelehe ürt, orasheina juur, siguri juur, mustika leht, linaseemned, soo-kassiurva ürt. Kõhunäärmele mõjuvad hästi aedviljad: kapsas, spargel, salat, maasikas, maapirn, roheline uba, artiokk, porgand, sibul, küüslauk, kurk, kõrvits. Maitsetaimedest on kasulikud till, petersell, seller, basiilik, prantsuse estragon; laukudest küüslauk ja porrulauk; ka sidrunmeliss ja salvei. Valkaineid saab piimatoodetest, nagu kodujuust, toorjuust, jogurt, keefir, hapupiim, kuid ka pähklitest ja avokaadost.
2. Kaalulangetus Kes eelmise faasiga edukalt hakkama sai, võib endale eesmärgiks võtta oma kehakaalu stabiliseerimise ja uue kaalukaotuse. Nüüd võib igal teisel päeval jälle süsivesikuid tarbida nii juur- kui ka puuviljana. Energiavaru suureneb aeglaselt. Ära muretse, kui kaal seisma jääb, jätka plaani kohaselt. See võib olla sellest tingitud, et keha kogub endasse vett. Menüü: - Kombineeri liha ja kalatoitudega järgmisi köögi- ja juurvilju: spargel, brokkoli, kurk, kapsas (kõik sordid), seller, sibul, paprika, kõrvits, spinat, salat, redis, sojaoad, suvikõrvits, tomatid, porgand, peet. - Seened - Väldi kartulit, riisi, maisi, herneid, ubasid, läätsi ja avokaadot. Põhimõtteliselt võib süüa nii palju erinevaid köögivilju kui isu on. Söö võimalikult aeglaselt. Lisareeglid: - Tarbi nüüd kaks suurt lusikatäit kaerakliisid. - Kõnni iga päev tempokalt vähemalt 30 minutit.
mügarbakterid). Kuigi meie sagedased külmetused on põhjustatud samuti bakteritest (patogeensed bakterid), on õnneks olemas ka võimalus neid ravida bakterite enda abiga nad eritavad antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena. Üks oluline osa seedeelundkonna tervishoius on tervistavad piimhappebakterid ehk probiootikumid, kes elavad seedetraktis ning loovad seal tervisele hea mikrofloora. Probiootikume sisaldavad toiduained on näiteks banaan, sibul, küüslauk, spargel, sigur jne. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast pro bios, mis tähendab ,,elu polot" või ,,elu eest". Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud pima joomine ohutu. Küll aga võivad ellu jäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Juba ammustest aegadest kasutab inimene
muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus
Niger 700 90 6 4 14,9 15,4 116,66 51,6 14,83 Türgi 11 900 29,5 24,7 4,.8 27,4 28,1 25,78 18,66 6,1 Võrldevad diagrammid: Rahvastiku hõivatus Keskmine eluiga Imiku suremus, sündimus, suremus ( 1000 inimese kohta) Kaubavahetus Eksport Ekspordimaht: 31.53 miljardit $ Eksporditav kaup: vask, kuld, tsink, toornafta ja naftatooted, kohv, kartul, spargel, tekstiilitooted, kalatooted Ekspordipartnerid: USA 18.9%, Hiina 14.9%, Kanada 7.8%, Jaapan 6.6%, Tsiili 5.5% Import Impordimaht: 28.44 miljardit $ Imporditav kaup: nafta ja naftatooted, plastmassid, masinavärk, sõidukid, raud ja teras, nisu, paber Impordipartnerid: USA 24.5%, Hiina 10.6%, Brasiilia 7.8%, Tsiili 5.3%, Ecuador 5.2%, Argentiina 4.7%, Kolumbia 4.1% Kaubanduse struktuur
3-5 aastat Baklazaan Maavitsalised 3-5 aastat Aeduba Liblikõielised 4-5 aastat Peakapsas Ristõielised 4-5 aastat Kaalikas Ristõielised 4-5 aastat Kõrvits Kõrvitsalised 4-5 aastat Lillkapsas Ristõielised 4-6 aastat Arbuus Kõrvitsalised 4-6 aastat Hernes Liblikõielised 5-7 aastat Spargel Liilialised 6-8 aastat Kurk Kõrvitsalised 6-8 aastat Melon Kõrvitsalised 8-10 aastat Tomat Maavitsalised Külviaja mõju seemnete idanevusele on leidnud praktilist tõestust Maria Thuni (Thun, 2010) poolt läbiviidud pikaajalistes katsetustes. Vanal ajal jälgiti praktiliste põllumajanduslike tööde puhul taevailminguid üsna iseenesestmõistetavalt. Looduses
· Rucola · Virsik · Valge riis · Rõigas · Õun · Riisikliid · Seller · Rukkileib · Spargel · Tatrajahu · Zukini · Vetikad EI SOBI Liha, linnuliha ja Kala ja mereannid Aedviljad ja Kaunviljad Puuviljad ja Teravili, leib ja munad salatid marjad saiatooted
talisibul, murulauk 1.4. Lehtköögiviljad Nt: lehtsalat, käharaservaline lehtsalat, peasalat (võisalat), jääsalat, Ameerika jääsalat, punane käharsalat (lollo rosso), roheline käharsalat, tammelehesalat, rukola (põld-võõrkapsas), rooma salat (kos-salat), põldkännak (lambasalat), lehtpeet (mangold), salatkress (vesikress), 5. Maitseköögiviljad 6. Dessertköögiviljad (varsköögiviljad) Nt: spargel (harilik aspar), artisokk, rabarber 7. Vili köögiviljad Tomat: · Säilitamiseks parimtemperatuur +13oC (külmkapis kaotab tomat maitse) · Sisaldab B-rühma, C-, K-vitamiine · Mineraalaineid (kaaliumi-, raua- ja fosforsoolad) · Küpsetes viljades C-vitamiini peaaegu sama palju kui sidrunis Baklazaan: · Keskmine kaal 200-500 g · Viljaliha valge, kollakas või valkjas-roheline, tihe, maitsetu, erilise lõhnata
avanemata õitega (õie värvus ei tohiks olla näha) ja ilma harali hoidvate soomusteta.Toiduks tarvitatakse korvõisiku veel puhkemata lihakat põhja, mida siis keedetakse või konserveeritakse. Söödavat osa on artisokil vähe, vaid umbes 20%. Kuigi väljanägemiselt on artisokk enne ja pärast keetmist justkui rohekas plastmass, on keedetud üksiksoomuste alaosas sisalduv pehme liha ning õiepõhi hõrgud ja meeldiva, kergelt magussuitsuse maitsega.. Spargel Kutsutakse kevadekuulutajaks., sest saaki Click to edit Master text styles märtsist juuni lõpuni. Umbes kolmesajast Second level sparglisordist kasutatakse toidulaual Third level paarikümmet, millest kõige levinumad on Fourth level
Itaalia köök Õpilane: Õpetaja: Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning nisuküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: Artishokk, Spargel, Rooskapsas, Baklazhaan, Oliivi ja Viigimari, Melon ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt.Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või Paprika Püree sid,
Külvatakse 10...15 m ribadena. Sobivamad kultuurid, mis pakuvad kaitset juba varakult, kuid kõrvaldatakse ära enne saagikoristust, nii, et neid teid saab kasutada koristusradadena. · Tuulekatteseinad puust, roomattidest, plastikvõrgust on suhteliselt kallid, kuid väikestel aladel tasuvad ära. 20. Missugused on tuuleõrnad köögiviljataimed? Aeduba, kõrvits , kurk, pekingi kapsas, spargel. 21. Millised on tuult taluvad köögiviljataimed? Kaalikas, kapsad, lehtpeet, porgand, porrulauk, pastinaak, põlduba, rabarber, punapeet, petersell, sibul, rõigas. 22. Miks vajavad köögiviljad korraliku saagi valmimiseks viljakat mulda? Kuna köögiviljade juurestik on võrreldes põllukultuuridega kehvem, siis sellepärast vajavad nad korraliku saagi saamiseks viljakat mulda. 23. Mida nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks?
Üheaastaseks-mille elutsükkel seemnete külvist, kuni uute seemneteni, kestab üks vegetatsiooniperiood. - Kõrvitsalised, maavitsalised, salat, redis, liblikõielised Kaheaastateks-mille seemnete külvist uute valmimiseni kulub kaks vegetatsiooniperioodi. - Kapsas, porgand, kaalikas, sibul Mitmeaastased e. püsiköögiviljad- mis püsivad samal kasvukohal eluvõimelisena ja annavad saaki 5-10 aastat järjest. - Rabarber, piparmünt, talisibul, spargel, mädarõigas Toiduks tarvitavate osade järgi jaotatakse: · Leht- ja varsköögiviljad (sibul, till, aedsalat) · Juurköögiviljad (porgand, peet, kaalikas) · Viliköögiviljad (tomat, kurk, paprika, kõrvits, melon) · Kaunviljad (hernes, uba) · Õisköögiviljad (Lillkapsas, spargelkapsas) · Mugulköögiviljad (kartul) · Sibulad · Maitsetaimed · Seened Kasvukoha järgi jaotatakse: · Avamaaköögiviljad · Katmikköögiviljad e
Väljakujunenud joodidefitsiit võib kahjustada lapse aju- ja luustiku väljaarenemist, halvimal juhul põhjustab märkimisväärseid vaimseid ja füüsilisi arenguhäireid. Suurema joodivajaduse rahuldamiseks on raseduse ajal soovitav võtta jooditablette. Mõttekas on hoida joodipreparaadid käepärast ja imetamise perioodil. Abiks on kindlasti ka joodirikas toitumine: palju merekala, köögivilju (porgand, spargel, seened ja oad). Joodi sisaldus 100 grammis toiduaines: (Toiduaine - Jood, µg) · Sool - 2200 · Kanamuna - 190 · Kama, rääbisemari, soolalõhe - 140 · Puuviljasalat, piimapulber - 130 · Makaronid, krevetikonserv - 90 · Juust - 80 · Lõhe, meriforell - 65 · Angerjas - 60 · Sardiinid õlis - 50 · Ketsup, sinihallitusjuust, vürtsikilu, pelmeenid - 45 · Küpsis, kringel, värske & suitsutatud kala - 40
kerge, huumus- ja toitainerikkad, vett 20-30 mitmeaa läbilaskvad, cmx15- Spargel liilailine stane +20-+25 -30 soojenevad 6,5-7 20 cm niiske ja jahe Mitmeaa pinnas, Hapuoblikas stane happeline muld keskmine parasniiske
Petersell Lehtpetersell-siledad või Lehtpetersell - roheline Liha- ja kalatoitude ning juustu Lehtpetersell; juurpetersell maitsestamiseks, garneerimiseks. käharad lehed; Juurpetersell - kollakas- Juurpetersell- valge lühike,pikk- ja poolpikk juur. Spargel e harilik aspar Pikk vars Roheline vars , otsad Sparglist saab valmistada ühepajatoite,salateid ning lisada lillakas-rohelised supile. Apteegitill e fenkol Ümar või piklikümar, Valge või rohekasvalge Maitselisand liha- ja kalaroogade
· Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas, kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal · kõrvitsköögiviljad kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk · kaunviljad hernes, uba, soja · teraköögivili mais, idu MUGULVILJAD kartul- kõige tähtsam C-vitamiini allikas. valkudest leidub täisväärtuslikku valku tuberiini. kasutamise järgi söögi, tehniline ja söödakartul
Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis. Kastmete arv ületab üle 300. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. köögi iseloomulikuks jooneks on laialdane juurviljade (kartul, sibul, kaunoad, spinat, mitmesugused kapsad, tomatid, baklazaanid, seller, petersell, lehtsalat) kasutamine. populaarsed on vitamiinirikkad spargel, artisokid, porrulauk. juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. kasutatakse palju kitsepiimajuustu. iseloomulik on veini, konjaki ja likööri kasutamine toidu valmistamise protsessis. reeglina vein keedetakse, ja selle tulemusena annavad nad toidule omapärase maitse ning lõhna. prantsuse köögile kuulub ka küllalt originaalne võte toidu ,,põlemapanemine". sageli kasutatakse seda liha valmistamisel
Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. Iga päev tuleb kasutada söögisoodat umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Podagradieet Tuleb täiesti vältida puriine sisaldavad toiduained: · Siseelundid (maks, neerud) · Väiksed kalad (kalanahk) ja vähilised · Pärm Rohkesti puriine sisaldavad ja ühekorraga ainult vähehaaval söödavad ained: · Kala · Liha · Oad, herned, soja, spargel, seened Muud ohtlikud ained: · Kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu · Atsetüülsalitsüülhapet (aspiriin) sisaldavad palaviku- ja teisi ravimeid Vähe puriine sisaldavad ja vaalt söödavad toiduained: · Teraviljatooted · Piimatooted · Muna, rasvained, suhkur · Puuviljad, enamik taimi, kartul · Kohv, tee, kakao, maiustused, kalamari 6 Kokkuvõte
Tugev aneemia Vitamiin Bg (Folaat) Punaliblede tootmine, Keelepõletik Kasv. Kõhulahtisus Leidub: Liha, maks, neerud, oad ja läätsed, Seedimine. Valkude Mälu nõrgenemine päevalilleseemned. Aed- ja juurviljades näiteks sünteesiprotsessi startija. Kasvupeetus spargel, lehtpeet ja spinat. Peet, mais, tomat, Suunurkade haavandid brokoli, lillkapsas. Apelsin, melon, ananass, Megaloblastiline aneemia greip, maasikad, vaarikad.
Raud on oluline punaste vereliblede moodustamiseks. Ja rauavaegus võib põhjustada väsimust ja nõrgendada vastupanuvõimet infektsioonidele. Spargelfoolhape võib ära hoida sünnidefekte, emakakaelavähki, käärsoole ja pärakuvähki ning südamehaigusi. Cvitamiin kaitseb vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu ning aitab immuunsüsteemi parandada. Kaalium aitab reguleerida elektrolüütilist tasakaalu rakkudes, samuti aitab säilitada normaalset südametööd ja vererõhku. Spargel võib aidata vältida veepeetust. Banaan kaalium aitab alal hoida normaalset vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu keharakkudes. Reguleerides vererõhku ja südametegevust, aitab banaanis sisalduv kaalium ära hoida südameatakki, ajurabandust ja ohtlikku südamearütmiat. Vitamiin B6 on looduslik immuunsuse turgutaja. Koos Cvitamiiniga aitab organismil võidelda infektsioonidega. Kõrvetiste korral võib süüa banaani.
5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismides ehk BIOTOIME Fluor Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 22,4g fluori, millest enamik paikneb luudes ja hambavaabas. Soovitluslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,30,5mg täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutumist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk ja kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket, selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse fluoride. Joogivees peaks olema umbes 1mg fluoride, kui neid on üle 1,5mg liitri kohta siis tekib fluori üleküllus ehk fluoroos. Kloor Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Täiskasvanud inimorganismis on 100105g klooriühendeid
kilpnäärme alafunktsiooni. Väljakujunenud joodidefitsiit võib kahjustada lapse aju- ja luustiku väljaarenemist, halvimal juhul põhjustab märkimisväärseid vaimseid ja füüsilisi arenguhäireid. Suurema joodivajaduse rahuldamiseks on raseduse ajal soovitav võtta jooditablette. Mõtekas on hoida joodipreparaadid käepärast ka imetamise perioodil. Abiks on kindlasti ka joodirikas toitumine: palju merekala, köögivilju (porgand, spargel, seened ja oad). 8 4. Joodi sisaldus 100 grammis toiduaines (Toiduaine - Jood, µg) · Sool - 2200 · Kanamuna - 190 · Kama, rääbisemari, soolalõhe - 140 · Puuviljasalat, piimapulber - 130 · Makaronid, krevetikonserv - 90 · Juust - 80 · Lõhe, meriforell - 65 · Angerjas - 60 · Sardiinid õlis - 50 · Ketsup, sinihallitusjuust, vürtsikilu, pelmeenid - 45
Tsiilis esinevad mägi-kõrbe- ja mägi-stepimullad ning savanni puna-pruunmullad. Kõige soojemad kuud on jaanuar-märts, kus keskmine temperatuur on 27 °C. Kõige jahedamad kuud on juuni-august, kus keskmine temperatuur on 5 °C. Põllumajanduses on hõivatud 13,6% rahvastikust. Põllumajanduslike tootmise vormideks on Tsiilis rantsod ja istandused. Peamised põllumajandustooted on sibulad, oad, viinamarjad, õunad, kaer, nisu, pirnid, mais, virsikud, spargel, viinamarjad, küüslauk. Toodetakse ka villa, puitu ja veise- ning linnuliha. Väga olulisel kohal on ka kalandus. Eksporditakse puu- ja köögivilju ning ka teravilju kuid kõige rohkem eksporditakse kala, liha ja veine. Põhilised keskkonnaprobleemid on metsade hävitamine ja sellest tulenev pinnase erosion. 9. METSAMAJANDUS 20.7% Tsiili aladest on kaetud metsadega. Metsad on väga muljetavaldavad, kuna Põhja-Tsiilis leidub nii palmimetsi kui ka okasmetsi ja Lõuna-Tsiilis võib leida
..............12 SISSEJUHATUS Itaaliast üldiselt rääkides, peab mainima muidugi nende köögikultuuri. Täiesti vapustav. Lasanje. Pizza. Pasta. Zelato. Jne. Otsustasingi seepärast teha oma referaadi Itaalia köögist. Nende toidud on huvitavad ja maitsvad. 1.Itaalia köök Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning nisuküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: Artishokk, Spargel, Rooskapsas, Baklazhaan, Oliivi- ja Viigimari, Melon ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või PaprikaPüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe
seedeprotsessi. Ideaalis peaksime mäluma ühte suutäit kuni 36 korda. Kui saaksime hakkama 10-15 korraga, oleks ka juba päris hea. • Kasulik on juua keefirit või punast veini, sest need sisaldavad vajalikke seedimist soodustavaid aineid. • Tea, et täiskõhutunne jõuab hiljem pärale ehk siis umbes 15 minutit pärast söömist. • Pea söömise ajal pause, et keha saaks puhata ja tekitada ruumi uuele toidukogusele. • Kõhugaase tekitavad toidud on oad-herned, pea-, spargel-, lill-, rooskapsas, sibulad, banaanid, aprikoosid, redised jne. Kasulik on juua hapupiima või süüa jogurtit, sest need tasakaalustavad kõhu ja soolestiku baktereid ning vähendavad gaaside tekkimist. • Papaia ja mango aitavad seedida valgurikkaid toite nagu linnu- ja loomaliha. • Ananassi ja maasikate söömine pühadejärgsel ajal tuleb kasuks. Viinamarjad ja arbuus aitavad üleliigse organismist välja uhada. http://naine24.postimees.ee/681958/aili-tamming-ulesoomine-on-
ka puuvilju) EU-s istandike hävitamise eest tasu. Kultuuride lõikes on EL s kogusaagilt suurimad sibul, porgand ca 3 milj. t.(loomulikult tomati järel). Järgnevad peasalat, lillkapsas, arbuus, valge peakapsas. Kõige suurem kasvatuspindala on lillkapsal (142 000 ha). Suurim konservide valmistaja on Prantsusmaa (1/3 kogu toodangust). Enimnõutud on herne- köögivilja segud, seenekonservid, oakonservid, spargel. Sparglikonserve toodetakse palju ka Hiinas ja Peruus. Sügavkülmutatud köögiviljade suurim tootja on Belgia (ca 1/3). Enamus toodangust läheb edasi teistele töötlejatele (Belglased külmutavad ja saadavad suurtes konteinerites mujale, kus nad hiljem pakitakse väikepakendisse ja müüakse). Oma maa köögiviljatoodangut kasutatakse 40% (60% tuuakse sisse). Eesti olulisemad puu- ja köögiviljakultuurid, suurimad aiandustootmisega tegelevad ettevõtted.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kas ja miks te loeksite pigem luuletusi muinasjuttudest või klassikaliselt novellivormis?” Tervislik toitumine Siis kui emal käivad nood tervisliku toidu hood ja menüü on maltsa täis, lapse käsi kehvalt käib. Supp on nõgestest ja mage, magusast on maja lage, porgand, kapsas, peet ja salat toorelt, külmalt, õhtuks päevaks, kala ka veel - oh sa pagan, küll need lapsed päevi näevad! Spinat spargel ja need teised maltsad, millel pole nime, limpsi asemel tee leige, kommi suhtes õnn on pime… Väkk ja väkk! No kuidas laps saaks tervisliku toidu vastu? Vanaema juurest siis sa vahel lihtsalt läbi astu! 1. Luuletus pärineb Aidi Valliku raamatust “Tirsti ja tursti”. 2. Valisin selle luuletuse, sest kohe kui ma seda lugema hakkasin, tundsin ära enda perekonna ja lapsepõlve, tekkis sügavam side luuletusega. 3