docstxt/15466195264876.txt
näiteks kuumuse, happe, soola mõjul, mehaanilisel töötlemisel (nt segamisel). Denatureerumise tulemusena volditakse valk lahti pikaks ahelaks. Denatureerunud valk on inimorganismile kergemini seeditav. Praktikas avaldub: · lihalõiku praadides - küpsetamata poolele tekivad vedeliku piisad; · liha keetmisel, kui liha pannakse keema külma vette - moodustub vaht; · liha ahjus küpsetades - praepannile moodustub praeleem; · heeringat soolates - kala muutub kõvaks ja eraldub ohtralt vedelikku. Koaguleerumine ehk kalgendumine - valgud koaguleeruvad temperatuuri tõustes. Lahtipakitud valkude ahelad kinnituvad üksteise külge ning valguahelate vahel tekivad sidemed. Selliselt omavahel seotud valguahelad seovad vee molekule ning seetõttu tekib
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast
küünla leek. Puude põlemisel tekkib keemiline reaktsioon, sest tiku ja küünla põlemisel tekkib ka keemiline reaktsioon. Puude põlemisel muutub õhk süsihappegaasiks,sest nii on ka teistel põlevatel asjadel. Kui ma olen kooli jõudnud ja peale esimest tundi ma käin tavaliselt alati sööklas, et vaadata mis tänaseks söögiks on ja ma näen kuidas kokkatädid keedavad vett. Vee keetmisel läheb vesi keema ja vee keetmisel tekib keemiline reaktsioon , sest vesi läheb kuumumaks . Vesi ei saa muutuda teiseks aineks ilma lisaaineteta. Peale teist tundi oli meil füüsika kus me tegime katsed küünlaga, luubiga ja ekraaniga mis oli klaasist. Algul me süütasime tikku kust hakkas tulema natuke sooja õhku ja tekkib keemiline reaktsioon, sest kuna hapnik muutub süsihappegaasiks. Küünla põlemisel tekkib ka
Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab
üksteisest tera kuju, värvuse ja aroomi poolest. Pruun riis Mitte eraldi sort, vaid ükskõik millise riisisordi täisteravariant. Pruunilt ehk täisterariisilt pole kasulikke kihte maha kooritud, eemaldatud on ainult mittesöödav kest. Alles on kõik seitse pealiskihti koos iduga, mis annavad terale omapärase pähklimaitse. Pruun riis sisaldab palju väärtuslikke vitamiine. Pudruriis Ümarateraline ehk pudruriis on lihvitud töötlemata riis, värvilt valge. Keetmisel eemaldub palju tärklist ning riis muutub kleepuvaks, kuid terad säilitavad ümara kuju. Parim putrude, pajaroogade ja pirukate valmistamiseks. Risoto riis Tuntumad risoto riisisordid on arborio ja carnaroli. Keetmisel imab risoto riis endasse rohkesti vett ja riisiterad kleepuvad üksteise külge. Metsik riis Pikateralise ja musta riisi segu, mis väga dekoratiivsena sobib hästi pajaroogadesse ja vormitoitudesse. Metsikut riisi tuleb eelnevalt leotada ja tema keeduaeg on pikk: roog on
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades
sõltub kuumutamise temperatuurist. Lihavalkude muutumine Lihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel ühendatud sidekoe abil. Lihaskiududest moodustuvad lihaskimbud, neist omakorda lihased. Lihaskiududes sisalduvad valgud müogeen, globuliin, müosiin, aktiin moodustavad 95% kogu lihaskiudude valkudest. Lihaskiudude valkude denatureerumine algab 30-35C. Kui liha on kuumenenud 60-65C, on 92-93,5% valkudest denatureerunud. Liha keetmisel (vee keskkonnas) läheb enne liha läbikuumenemist osa vees lahustuvaid valke keeduvedelikku, moodustades väikese kontsentratsiooniga lahuse. Edasi kuumutades valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed - tekib vaht lahuse (puljongi) pinnale. Kui lahusele lisatakse soola enne liha läbikuumenemist, on vahu teke, seega ka toitainete kadu, tunduvalt suurem (vahtu tekib umbes 5 korda rohkem). Sool oleks õige lisada vähemalt peale vahu korjamist puljongilt. Liha edasisel keetmisel lihaskiudude
Seda arvestatakse milligrammekvavilentides 1l vee kohta (mgekv/l) 1 mgekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees. Vett loetakse pehmeks juhul, kui vee karedus ei ületa 1 mgekv/l ja väga karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Vee karedusel puudub piirnorm, sest nii kaltsium kui ka magneesium on inimese kehale vajalikud elemendid. Küll, aga "pehmendatakse" vett eesmärgiga hoida boilerid, pesumasinad, veekeedumasinad jms. töökorras. Samuti pärsib kare vesi ka seebi vahutamist, ning näiteks oad ja herned ei kee liigkaredas vees
Selline töötlemine aitab idus ja kahes kestas (välimine ja sisemine kest) sisalduvatel vees lahustuvatel toitainetel imbuda tera sisse. Nii mõjutab tera lihvimine toiteväärtust vähem. Aurutatud riis on kergelt läbipaistev ja kollakas, keetmisel muutub valgemaks, säilitab välimuse ega kleepu. Selle toiteväärtus on pruuni riisi järel teisel kohal. Pruunist riisist kergem, õrnema maitse ja väiksema kiudainetesisaldusega. Ei sisalda kliisid. Paisub keetmisel 2-2,5 korda ja säilib hästi. Valge riis: kroovitud ja lihvitud riis. Kaotanud suurema osa oma mineraalidest ja vitamiinidest. Valge riis võib olla kaetud magneesiumsilikaadiga või glükoosist ja talgist seguga. Kiirkeeduriis: valge riis, mida on enne keedetud ja siis kuivatatud, et vähendada keetmisaega. Pärast sellist töötlust jääb riis kuiv ja kerge. Kiirkeeduriis on maitsetu ja veel väiksema toiteväärtusega kui valge riis.
- kalgendumisel väiksemad osakesed liituvad suuremateks osakesteks mis settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. Muna keetmisel/praadimisel kuumuse toimel kalgendub munavalge ja piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine, tekib hapupiim. Organismis kalgendumise näiteks võib olla vere hüübimine. 9. Kuidas teha ise desagregatsiooni? - Desagregatsioon on lihasvalkude lagunemine kuumutamisel. Seda saab näha näiteks puljongi keetmisel, kui pinnale tekib vaht 10. Liha töötlemise kiirendamiseks ... - Saab seda marineerida kasutades mõnda hapet (näiteks sidrun), karastusjoogid fanta ja cocacola kiirendavad liha valmimist (marinaadidesse lisamine), vasardamine jne.. 11. Kuidas liha pehmeneb? - Kuumutamisel vesiniku ja mittepolaarsed sidemed hakkavad värelema ja lagunevad ning selle tulemusel liha pehmeneb. Teine võimalus seda seletada on
1.Mis on pasta ja millest valmistatakse? Pasta on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus,mis valmistatakse veest ja jahust. 2. Mis on makaron? Pasta on üks arvukatest pastaliikidest. 3. Kui palju võetakse pasta keetmisel 100 g kuivaine kohta vett? 1L 4. Pasta keetmise põhimõtted ja erisused (+ohud): Pasta keedetakse suures potis ja rohkes vees. Arvestatakse 100 g pasta kohta 1 l vett. Vesi peab olema suhteliselt soolane, et pasta kastmest maitseid endasse imades ei muudaks kogu toitu maitsetuks. Kvaliteetsele pasta, rohkes vees keetmisel. ei ole vaja õli lisada. Küll lisatakse õli, kokkukleepumise vältimiseks, värske pasta keetmisel. Pastat keedetakse valmidusastmeni al dente. See
kohvimasina ja veekeetjani. Kareda vee kaustamisel sadestub aurukatelde või radiaatorite sisepinnale katlakivikiht, karedas vees vahutab seep halvasti jne. Seepärast on vajalik karedust põhjustavate ühendite kõrvaldamine, see tähendab et vesi tuleb pehmendada. Eristatakse karbonaatset, püsivat ja üldkaredust. Karbonaatne karedus(nimetatakse ka mööduvaks kareduseks) on tingitud vee lahustunud vesinikkarbonaatidest. Vee soojendamisel või keetmisel vesinikkarbonaadid lagunevad vastavaks karbonaadiks, mis vees ei lahustu ja moodustab anumasse katlakivikihi: Ca(HCO3)2=CaCO3 +H2O+CO2 Püsiv karedus on tingitud tugevate hapete vees lahustuvatest kaltsium- ja magneesiumisoo- ladest (CaSO4, MgSO4, CaCl2, MgCl2 ja teised). Keetmisega pole püsivat karedust võimalik kõrvaldada. Üldkaredus on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg- ioonide kontsentratsioon vees ehk karbonaatse ja püsiva kareduse summa.
2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim neist on lubimört. Nt Hiina müür on tehtud lubjamört. 4) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused.
E-1% -karoteeni ekstinktsioon lainepikkusel 450nm ehk 2600 Ekstrahendi tihedus (d) : 0,6548 g/cm3 103 - tegur üleminekuks milligrammidele 3 Valem: AVd10 K= Eg K=(0,218*86*0,6548*1000)/(2600*1,99)=2,37% Järeldused: antud porganis oli 2,37% -karoteeni, spektrofotomeeril oli õigem vahetada iga mõõtmise ajal mõõdetavat lahust, mida meie ka tegime, sest see annab õigeima tulemuse. Praktiline töö 2: Kisselli keetmisel inventeerunud sahharoosi koguse määramine. Kuupäev: 09.04.2018 Töö eesmärk: 1. "Mahla" happesuse määramine, pH mõju inversioonile; 2. Sahharoosi võimaliku inversiooni määramine kulinaartoodete valmistamisel. 1. Orgaanilise happe pH määramine Töövahendid: tahke orgaaniline hape ehk sidrunhape, destilleeritud vesi, lehter, filterpaber, keeduklaasid, spaatel, pH-meeter, analüütiline kaal.
· Q aine poolt keemise ajal saadav soojushulk, mõõtüh · L keemissoojus keevale ainele iseloomulik suurus · m keemisel aurustunud aine mass, mõõtühik 1kg Vedeliku keemissoojus (L) on soojushulk, mis on vajalik 1kg antud aine aurustamiseks tema keemistemperatuuril. Keemissoojuse mõõtühik on 1J/kg Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr NÄITED ELUST: · KEETMISEL HUKUVAD VEES LEIDUVAD MIKROORGANISMID JA SADESTUVAD VÄLJA MINERAALID NING LENDUVAD GAASID · KUUMADE JOOKIDE VALMISTAMINE · SÖÖGI VALMISTAMINE KULINAARSED EESMÄRGID · VAREM KASUTATI KEEVAT VETT PESU PESEMISEKS · STIRILISEERIMINE, BAKTERITE HÄVITAMINE Viited: · https://et.wikipedia.org/wiki/Keetmine · https://sisu.ut.ee/soojus/aurumine-keemine-kondenseerumine · InternetUrok.ru HUVITAV FAKT
Pruun riis Pruun riis ei ole eraldi sort, vaid ükskõik millise riisisordi täisteravariant. Pruunilt ehk täisterariisilt pole kasulikke kihte maha kooritud, eemaldatud on ainult mittesöödav kest. Alles on kõik seitse pealiskihti koos iduga, mis annavad terale omapärase pähklimaitse. Pruun riis sisaldab palju väärtuslikke vitamiine. Pudruriis Ümarateraline ehk pudruriis on lihvitud töötlemata riis, värvilt valge. Keetmisel eemaldub palju tärklist ning riis muutub kleepuvaks, kuid terad säilitavad ümara kuju. Parim putrude, pajaroogade ja pirukate valmistamiseks. Risoto riis Tuntumad risoto riisisordid on arborio ja carnaroli. Keetmisel imab risoto riis endasse rohkesti vett ja riisiterad kleepuvad üksteise külge. Metsik riis Pikateralise ja musta riisi segu, mis väga dekoratiivsena sobib hästi pajaroogadesse ja vormitoitudesse. Seda
5-15 minutit. Lülitage kodus printerid ja skännerid pärast kasutust välja, sest neid pole mõtet ooterežiimil hoida. 7. Toidu valmistamisel asetage potile kaas peale Nii väheneb energiakasutus kuni 4 korda ja toit valmib kiiremini. Kui vesi keeb, keerake kuumus väiksemaks, sest suurem temperatuur ei tõsta vee temperatuuri nagunii üle 100°C. 8. Vee keetmisel kasutage pigem elektrikannu Vee keetmisel elektripliidil kulub kuni 50% rohkem elektrit. Soovitame panna veekeedukannu või kohvimasinasse täpselt nii palju vett, kui hetkel vaja on. 9. Kui võimalik, kloppige vaipu õues Tolmuimeja võtab sama palju elektrit kui veekeedukann, aga töötab korraga tavaliselt hoopis pikema aja vältel. Tolmuimejat kasutades eelistage võimsamat tolmuimejat, sest see teeb oma töö kiiremini ära. 10. Lülitage ooterežiimil jäetud seadmed
Finantseermis kulud: On ettevõtte laenud. Amortiatsiooni eraldised: Need jäävad ettevõtte jaoks ja nende arvelt tehakse uusi inversteeringuid. Planeeritud kasum: roa sisse tuleb arvestada planeeritud kasum. Käibemaks: käibemaks on alates 1 juulist 2009 20 %. Kui ettevõte on käibemaksu kohuslane tuleb arvestuslikule hinnale tuleb lisada veel 20 %. Hind ilma käibemaksuta = müügihind koos käibemaksuga * 100 120 Toiduainete keetmisel kurnatakse vesi ära ei pea lahtrisse vett kirjuama. Maitseürtide ja maitseainete koguseid ei pea märkima. Kuidas märkida ühikud: vedelikud kirjutate liitrites toiduaineid kilodes munad tükk/kg maitseürdid tükk Bruto kaal märgitakse kolm kohta peale koma. Bruto kaalus märgistatakse muna tükkides aga neto kaalus märgitakse kg. Bruto ja neto on ühesuguse kaaluga N: kuivained, vedelikud Lahtrisse kao % kirjutatakse % külmtöötlemisel tekkinud kadu.
Vee keemistemperatuur kõrgmägedes olenevalt atmosfäärirõhu langusest on märgatavalt alla 100ºC. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. Vedeliku (kestvat) eesmärgipärast soojendamist keemistemperatuuri hoidmiseks nimetatakse keetmiseks, näiteks reaktsioonisegu tagasikeetmine, arvukad destillatsioonimeetodid, toidukeetmine jm. Vesi sublimeerub tahke aine ( vesi ) aurustub. Vee temperatuur võib keetmisel ulatuda 100 °C-ni, soola lisamisel 101 °C-ni ja rõhu tõstmisel 1 atm võrra 119 °C-ni. Sageli keedetakse toiduaineid 95-97 °C juures, nii et vesi vaevu väreleb. Sel juhul kasutatakse tehnoloogias väljendeid: "keedetakse tasasel tulel" või "keedetakse nõrgas kuumuses". Keemise eri staadiumid leiavad kasutamist erinevatel kulinaarsetel eesmärkidel. Kõige lihtsam on eristada erinevaid staadiume visuaalselt ehk silma järgi, lähtudes õhumullide tekkimisest
põletav maitse, värvitu, keeb 87C, veest kergem, mürgine kuid joodav, tekitab sõltuvust, saadakse kartulist ja teraviljadest kääritamise teel- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2 alkohoolsetes jookides, lahusti, ravimid, autokütus, lõhnaõlid 5. Alkoholi käärimine- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2, toimib pärmseente abil 6. Glütserool- HOCH2CH(OH)CH2OH siirupilaadne, värvitu, magus, vedel, pole mürgine, seguneb veega saadakse rasvade lagunemise kõrvalsaadusena, nt seebi keetmisel, kasutatakse kreemide ja kosmeetika valmistamiseks ja polümeeride lähteainena 7. Karboksüülhapete omadused: söövitav, vedel, hapu, seguneb veega 8. Metaanhape- HCOOH väga terava hapu lõhnaga, söövitav, natuke mürgine, vedel, seguneb veega leidub sipelga ja mesilasmürgis ning nõgeses 9. Etaanhape- CH2COOH hapu lõhnaga, söövitav, vedel, lahustub 17C juures vees kasutatakse toidu maitsestamiseks, konserveerimiseks
Valgud,RNA Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid. Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed · Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed) · Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Mitmesugused keemilised...
Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid ja sulfaadid, vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. ÜLDKAREDUS, mis on Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Millised soolad põhjustavad vee karedust? Vee karedust põhjustavad vees lahustunud KALTSIUMI JA MAGNEESIUMI SOOLAD. Eestis on joogivesi enamasti kare, sest elame paesel pinnal ning see teeb karedaks ka meie joogivee
· puuviljad-marjad suhkrus · zelee - läbipaistev, sülditaoline mass · sukaad - tsitruseliste koortest ja puuviljadest - koored keedetakse, hoitakse tugevas suhkrulahuses - kuivatatakse, iseloomuliku suhkruläikega · marmelaad Olenevalt toorainest ja valmistuse viisidest liigitatakse puuvilja-marja; zelee- ja vedrumarmelaad(kummikommid) Puuvilja-marjamarmelaad saadakse puuvilja-marjapüree keetmisel suhkru ja tärklisesiirupiga. Lisatakse pektiini (zeleeruv aine), happeid , aroomiaineid.. Põhiliselt õunapüreest. Pektiin on materjaliks, millest moodustub karkass. Mida rohkem pektiini, seda tihedam marmelaad. Suhkur on vett siduva toimega. Kui vett vähe, saadakse liiga tihe mass, mis viib marmelaadi kuivamiseni. Tärklisesiirup vajalik suhkrustumise vältimiseks. Kuna põhitooraineks on püree, siis iseloomustab seda marmelaadi teraline lõikepind.
-D-glükoos. Sellepärast kasutataksegi invertaasi aktiivsuse määramisel tavaliselt substraadina sahharoosi. Tekkinud produktide kindlakstegemiseks kasutame kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Mis tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimid ta invertaasile mille pH = 4,8 inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni ning tagab vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Keetmisel taandub kompleksist Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mis keetmise toimel moodustab kompleksi naatriumiga ja tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega jällegi laguneb ning võimaldab Cu(II) ioonidega triloon B kompleksi taastekke. Töö käik · Ensüümist valmistati 10ml 20x lahjendusega ensüümi lahust gradueeritud katseklaasi. (0,5ml ensüümi + 9,5ml atsetaat puhvrit)
piimavedeliku peale. Emulsiooni stabilisaatorid ehk emulgaatorid muudavad emulsiooni püsivamaks. Piimas on emulgaatoriks kaseiin (valk) Emulsioon Argielust tuntud emulsioonideks on majonees, kastmed, kreemid, värvid jm. Suspensioon Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel seda mitte lahustavasse vedelikku. (näiteks kui segada vees kriidipulbrit) Suspensioon Tüüpilise suspensiooni saab saab kohvi keetmisel, sest kohviubade purustamisel saadud on vees vaid osaliselt lahustuv. Veel on suspensioonideks tsemendisegu, õlivärvid jne. Suspensioon Suspensioonid on ebapüsivad : aeglaselt toimub tahke aine sadenemine. Näiteks kohvi seismisel sadeneb nn. kohvipaks. Aerosool Aerosooli puhul on gaasilisse keskkonda pihustatud kas vedelikupiisku (udutüüp) või peenestatud tahket ainet (suitsutüüp). Aerosool Isegi puhas õhk kujutab endast aerosooli
AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20 Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused ja neid on ka erinev arv valgumolekulis DNA määrab A MINOHAPPELISE JÄRJESTUSE mis määrab V ALGU ÜLESANDE Aminohappe üldvalem Erinevaid radikaale ® on 20 Aminohapete ühinemisel tekib Lämmastiku ja süsiniku vahel PEPTIIDSIDE ja eraldub VESI Peptiidside on tugev ja laguneb ainult hapetes keetmisel VALKUDE STRUKTUURID 1. Primaarstruktuur on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad tugevad peptiidsidemed 2. Sekundaarstruktuur tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokku voltimisel, seda hoiavad nõrgad vesiniksidemed 3. Tertsiaalstruktuur on gloobul, keraja kujuga, seda hoiavad bõrgad vesiniksidemed 4. Kvaternaarstruktuur tekib kui mitu polüpeptiidi (gloobulit) ühinevad hemoglobiini molekul koosneb 4 polüpeptiidist
Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja sulfaadid (SO2-4), vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus. See on kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mgioonide kontsentratsioon vees. Vee kareduse liigid 2 Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes (mis põhjustabki katlakivi teket). Jäävat karedust saab kõrvaldada vaid
Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. Karedat vett ei ole otstarbekas kasutada söötade ettevalmistamisel, lüpsiseadmete pesemisel, boilerites ning keskküttekateldes. Kareda veega pesemise mõju on väike ja sellega valmistatavaid söötasid tuleb kauem keeta, sest Ca soolad moodustavad toitainete valguga vees lahustumatuid ühendeid. Liiga kareda vee omadusi tuleb enne selle tarvitamist kindlasti
patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. Seenemürgitused Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. SEENEMÜRGISTUSED: Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada! Tinglikult söödavad seened sisaldavad mürkaineid, mis mõjuvad vastavalt sööja iseärasustele. SEENTE KAUDU SAADUD MÜRGISTUSED tabavad sööjat siis, kui söögiks korjatud seened sisaldavad keskkonnamürke või on saastatud mikroobidega. Sellepärast:
· Aasias tähtsaim valguallikas aastatuhandeid · Valgus, soojus,niiskus · Suurima külvipinnaga kaunvili maailmas · Valmistatakse liha, piima, juustu, sokolaadi,margariini, seepi, linoleumi, tekstiili, plastmassi, leiba, kondiitritooteid, õli jne... · Tofu- soja juust · Taimetoitlastele asendab liha, saavad vajalikku toitaineid · Sojakontsentraadid · Bodysoja, femisoja, mistersoja, bioaktiiv RIIS ( riis suureneb keetmisel 4 korda) · Täistera riis · Kooritud ja lihvitud ehk pudruriis · Lihvitud ja poleeritud riis · Purustatud riis · Riishelbed · Riisijahu · Kestas- kiudained, vitamiinid, mineraalained RIISID: · Basmati ehk India riis · Jasmiiniriis · Must ehk indiaaniriis ehk metsikriis · Pruun riis · Risotto riis · Riisi- rukki segu Basmati riis ehk India riis · Riiside kuningas · Pärit Indiast · Pikateraline · Pähklimaitseline
*Kaerajahu, tatrajahu, odrajahu *Mida väiksem on tüübi number, seda heledam on jahu ehk seda kõrgem on jahusort *Püül - kõige peenem. *Durumnisu = kõvateraline *Riisisordid: *Lühikeseteralised, keskmiseteralised - tera pehme, pudrustub kiiresti *Pikateraline- kõva, klaasjas, keetmisel jääb sõmeraks (terad üksteisest eraldatavad) *Pruun riis - naturaalne ehk koorimata riis, eemaldatud sõklad, pikk keetmiseaeg, rasvarikas *Punane riis - meeldiva pähklise aroomiga. Punane riis on väga toitainete- ja vitamiiniderikas ning madala tärklisesisaldusega. Selles on palju kiudaineid, mistõttu see on seedimisele hea. Teradelt on eemaldatud vaid mittesöödav kest. Alles on kõik pealiskihid, mis valgetel riisidelt eemaldatakse, kuid
*kustutamata lubi CaO (saadakse lubjakivi kuumutamisel *kustutatud lubi Ca(OH)2 nimetatakse ka lubjapiimaks saadakse CaO+H2O 5. Kareda vee tunnused, kus leidub karedat vett looduses, katlakivi teke ja eemaldamine. Vee karedust põhjustavad Ca ja Mg ühendid. *Seep ei vahuta; *keetmisel tekib katlakivi CaCO3 Looduses: kaevu- ja allikavesi, eriti aga merevesi. Katlakivi tekib kareda vee kuumutamisel,*Mööduvat karedus saab kõrvaldada vee pikemaajalisel keetmisel, saab ka vabaneda vee destilleerimisel, vee pehmendajate abil. 6. Pehme vee tunnused, kus leidub pehmet vett looduses. *Pehme vesi ei sisalda kaltsiumi- ja magneesiumioone. *Looduses: vihma või lumevesi. 7. Vee pehmendamise võimalused. *Ioniitide abil. 8. Alamiiniumi üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. Omadused: Leidumine:
teise komplekslahusega kolbi. 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ning viisin selle kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktuide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Asetasin komplekslahuse ja reaktsioonisegust võetud proovidega kolvid elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. 10 minuti pärast valasin kolbidesse läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett. Teises ja kolmandas kolvis tekkis keetmisel lahusesse punane Cu 2O sade. Võtsin kolvi pliidilt ning jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. Lisasin kõikidesse kolbidesse indikaatorina 6 tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvis olevale helesinisele tumedama sinise värvuse (kolmandas kolvis violetse). Tiitrisin lahuseid pidevalt loksutades 0,02M CuSO4 lahusega roheka värvuse tekkimiseni. Tiitrimistulemused: Kaliibrimisgraafikult vaadatud taandavate
teise komplekslahusega kolbi. 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ning viisin selle kolmandasse kolbi. 3. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Asetasin komplekslahuse ja reaktsioonisegust võetud proovidega kolvid elektripliidle püstjahutite alla 10 minutiks keema. 10 minuti pärast valasin kolbidesse läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett. Teises ja kolmandas kolvis tekkis keetmisel lahusesse punane Cu 2O sade. Võtsin kolvi pliidilt ning jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. Lisasin kõikidesse kolbidesse indikaatorina 8 tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvis olevale helesinisele tumedama sinise värvuse (kolmandas kolvis violetse). Tiitrisin lahuseid pidevalt loksutades 0,02M CuSO4 lahusega roheka värvuse tekkimiseni. Tiitrimistulemused: 1) V(CuSO4)= 1,1 ml 2) V(CuSO4)= 11,9 ml 3) V(CuSO4)= 16,5 ml
Eluks olulised süsinikuühendid Autorid: Kätlin Laast Kärt Kotsin Bruno Tinnuri Põhiliigid Sahhariidid Rasvad Valgud Sahhariidid Sahariidid(süsivesikud) ehk suhkrud. Koosneb C, H, O. Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 ...
rassolnikutesse esmajoones rupskid: veise- või vasikaneerud ja kõik kodulindude rupskid (magu, maks, süda, kopsud, kael). Maitsestatakse hapukoorega. Seljanka Tänapäeval tuntakse kolme liiki: liha-, kala- ja seeneseljanka. Seljanka koostises peab olema 7 erinevat sorti lihatoodet või liha, koduses aga vähemalt 3. Värvus on telliskivi punane. Uhhaa Klassikalist vene uhhaad valmistatakse nendest kaladest, mille keetmisel jääb keeduleem läbipaistvaks - koha, ahven, kiisk, siig. Bors Borsi põhikomponendiks on punapeet. Borsi tükelduskujuks on kang ja värvuseks on bordoo punane. Serveeritakse hapukoore ja maitserohelisega. Okroska Okroska on Vene köögis laialt levinud suvine külm supp, mida valmistatakse kalja baasil ja mille peamiseks komponendiks on köögivili. Kui juurde lisada külmi liha või kalatükke vahekorras 1:1, siis vastavalt
Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat järku struktuur on gloobul ( nõrgad sidemed) -neljandat järku struktuur on kui ühinevad mitu peptiidsidet (nt. Hemoglobiin) Valgustruktuuride muutumisest. Valkude denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel ) Valkude renaturatsioon- kõrgemat järku struktuuri taastumine.
See on 20% raamatu lehekülgede arvust. Mitu lehekülge on selles raamatus kokku? Teeme joonise. 1) Leiame, kui suur on 1% raamatu lehekülgede arvust. 40 : 20 = 2 1% on 2 lehekülge. 2) Raamatu lehekülgede arv kokku on 100%. Leiame arvu, millest 1% on 2. 100 · 2 = 200 Vastus. Selles raamatus on 200 lehekülge. Näide 2. Osa arvust on 12, osamäär on 0,5. Leiame selle arvu ehk terviku. 12 : 0,5 = 24 Vastus. Arv on 24. Näide 3. Liha kaotab keetmisel 35% oma kaalust. Kui palju peab olema toorest liha, et saada 2,6 kg keedetud liha? Keedetud liha on 2,6 kg, mis on osa toorest lihast. Meil on tarvis leida toore liha kogus, st leida tervik. Enne aga tuleb leida antud osale vastav protsent. Teeme joonise. 1) Mitu protsenti moodustab keedetud liha toorest lihast? 100% - 35% = 65% 2) Kui palju oli toorest liha? 65% lihast on 2,6 kg 2,6 : 0,65 = 4 (kg) Vastus. Selleks, et saada 2,6 kg keedetud liha, peab olema 4 kg toorliha.
konserveerimisvahendina, aga ka villa värvimisel ja tindi ning värvainete valmistamisel. Samuti kasutatakse teda peitsina (lisandina) taimedega värvimisel. Raud(II)karbonaati - FeCO3 leidub looduses mineraal sideriidina. Destilleeritud vees raudkarbonaat ei lahustu, kuid süsinikdioksiidi (süsihappegaasi ) sisaldavas vees lahustub, muutudes seejuures raudvesinikkarbonaadiks: FeCO3 + H2O + CO2= Fe(HCO3)2. Looduslik vesi sisaldab tihti raudvesinikkarbonaati, mis on veeslahustuv. Vee keetmisel reageerib see õhuhapniku ja veega ning tekib raud(III)hüdroksiid, mistõttu keedunõu seintele tekkiv katlakivi on pruunika värvusega. Raud(III)kloriid - FeCl3 on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks, aga ka meditsiinis väiksemate haavade ja ninaverejooksude peatamiseks (3-5% lahust). Raud(III)sulfaat - Fe2(SO4)3 on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab
Kirsitoorjuustutort Ammu pole saanud siia postitada ühtegi magusat retsepti, parandangi kohe selle vea ja pakun järgi tegemiseks ühe maitsva ja lihtsa toorjuustutordi. 12 tk Põhi: 150 g sokolaadiküpsiseid 50 g sulatatud võid I Täidis: 450 g toorjuustu 2 muna 1 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut II Täidis: 500 g 20% hapukoort 0,5 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut Kate: 400500 g külmutatud või kompotikirsse (1 dl suhkrut) 2 sl kirsilikööri või brändit Purusta küpsised ja sega sulavõiga. Suru küpsisepuru küpsetuspaberiga vooderdatud 2426 cm lahtikäiva tordivormi põhja. Sega mikseriga omavahel toorjuust, munad, suhkrud ja vala küpsisepõhjale. Küpseta 200 kraadises ahjus 20 minutit, tõsta ahjust välja ning jahuta vormis 30 minutit. Sega hapukoor suhkrutega, tõsta toorjuustutäidise peale ja aja ühtlaselt laiali. Küpseta 200 kraadises ahjus 10 minutit. Hoia torti vähemalt 6 tundi kuni üleöö külmas Kui kasutad sügavkülmutatud kirsse, siis ...
Escoffier oli Prantsusmaa kaalukas kokk algul 20. sajandil. Kõrvuti retseptid ta registreeritakse ja leiutati, teise Escoffier sissemaksete kokakunst oli tõsta selle staatuse lugupeetud amet kasutusele organiseeritud distsipliini oma köökides. Ta korraldas oma köögid poolt brigaad de cuisine süsteem, kus iga lõik juhivad partei liider. Escoffier avaldatud Le Guide Culinaire, mis on siiski kasutada suuremate teatmeteoses, nii vormis kokaraamat ja õpiku keetmisel. Escoffier on retseptid, tehnikaid ja lähenemisviise köök juhtimises väga mõjukas täna ja on vastu võetud kokad ja restoranid mitte üksnes Prantsusmaal, vaid kogu maailmas. Georges Auguste Escoffier suri 12. veebruaril 1935, 88 aasta vanuselt Monte Carlos, paar päeva pärast oma naise surma.
Kuna stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, on ta täisväärtuslik vahend diabeetikute jaoks. Tänu oma omadustele ei tekita stevia kaariest. Steviale ei lisata keemilisi lisandeid ning see on tema peamine eelis võrreldes kunstlike magustajatega. Tema maitse meeldib enamusele inimestest. Need aga, kellele see tundub ebameeldiv, võivad steviat kasutada tablettide või pulbri näol. Sojapoes on stevia müügil nii tilkadena kui tablettidena. Stevia kasutamine Stevia säilitab oma omadused keetmisel ja küpsetamisel isegi 200° C juures. Seda suhkruasendajat võib kasutada igasuguste roogade valmistamisel. Nii saab vähendada kalorite tarbimist, keeldumata seejuures magusast. Põhiline reegel kolm tilka vedelat steviat vastab umbes kahele suhkrutükile. Stevia ja kõrvalnähud? Pärast aastatepikkusi uuringuid tunnistas Euroopa Toiduohutusamet stevia täiesti ohutuks. Enne sda oli see tunnistatud ohutuks enamikes maades meie planeedil.
Villkäppkrabi elab maksimaalselt 10 meetri sügavusel. Talub suuri temperatuuri-, soolsuse ja hapnikukõikumisi, elab ka tugevalt reostunud veekogudes. Kasutamine inimese poolt ja tähtsus looduses Villkäppkrabi on söödav. Teda kasutatakse ka kalasöödana. Ta võib urge rajades purustada tamme, samuti lõhub ta kalapüüniseid ning kahjustab neisse kinni jäänud kalu. Võib ilmselt välja tõrjuda kohalikke liike Läänemeres. Lisa Hiina villkäppkrabi ja teised vähilised lähevad keetmisel punaseks. Seda põhjustavad nende koorikus leiduvad pigmendid, mis on puhtal kujul punase värvusega. Organismis on need ühinenud valkudega ning moodustavad sinakaid ja pruunikaid pigmente. Kõrgel temperatuuril (keetmisel) need pigmendid lagunevad osadeks ja vabaneb ka punane astaksantiin. Emane hiina villkäppkrabi Isane hiina villkäppkrabi Küsimused Kuidas ringleb hiina villkäpprabis veri?
hakkmassi valmistamine Jne. Kuidas tükeldada Tükeldamine http://www.youtube.com/watch?v=y-iG_Vxu1JM&feature= Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõusta 101 °C juurde Ning rõhu tõstmisel 1atm. 119 °C juurde Enamike toiduainete keetmisel peab keedunõu olema keetmise ajal kaanega kaetud Toiduainete keetmise võtted Keetmine rohkes vedelikus väheses vedelikus Veeaurus Omas mahlas Vesivannil Rõhu all Praadimine Rissolement Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt,selle välispind kuivab ja tekkib pruun koorik Praadimisel rasvaine kuumutatakse 160-180 °C Praadida võib kas väheses või rohkes rasvas
Kartul Kartul sisaldab 12 - 25% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku, 1,7% mineraalaineid, ja 71- 84% vett, 10-30g C-vitamiini 100g kohta. Kartulid jagunevad keemilise koostise, saagikuse ja valmimise kiiruse alusel sortidesse. Uusi sorte saadakse aretustöö tulemusel. Kasutamise otstarbel jagunevad kartulisordid: ·toidukartul, ·tööstus- ja ·universaalseks kartuliks. Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini see keetmisel laguneb. Kvaliteedi alusel jaotatakse toidukartul ekstra, 1. klass ja 2. klass.Tärklis on loomadele energiaallikaks kui ka lähtematerjaliks keharasva moodustamisel. Bataat Bataat sisaldab 28% tärklist ja rohkesti suhkrut,mugul on kartulist piklikum ja raskem. Maapirn Maapirnil on õhukese koorega, korrapäratu kujuga mugul. Maapirn sisaldab tärklise asemelinuliini. Toiduks tarvitatakse maapirni toorelt, keedetult või praetult.
ja kiire. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu. Bulgur on populaarne Lähis-Idas, kus ta täidab sama rolli kui meil kartul või riis; valgu- ja süsivesikuterikkast bulgurist peavad lugu ka kogu maailma vegetaarlased. Kinoa - Lõuna-Ameerikast pärit kinoa ehk tsiili hanemalts sisaldab rikkalikult kiudaineid, mineraalaineid rauda, tsinki, seleeni, E-vitamiini. enne tarvitamist pesta terad veega, et eemaldada mõrkjas maitse. Keetmisel paisub kolmekordselt. sobib hästi suppidesse, ühepajatoitudesse ja prae lisandiks. Kinoaga saab edukalt asendada kuskussi, riisi, bulgurnisu, hirssi, tatart, amaranthi. al dente - Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul pasta osutab hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on aga veel kergelt krõmps. Durumnisujahu e. kõvanisu jahu, jahvatus pastatoodete valmistamiseks on jäme ja teraline.
köögivilja kuju (6*6*60-75) Tourne/dekoratiivsed tükelduskujud (kõrgus 50, läbimõõt 20, 7-tahuline) Rondelle/ dekoratiivsed tükelduskujud (erineva ddiameetriga, paksus 3-12) Aspikk kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kasutatakse tarrendis roogadevalmistamiseks Fines herbes - hakitud maitseroheline Fond- tugeva maitse ja värvusega prae- või keeduleem; saadakse ahjus pruunistatud lihakontide, linnukontide või kalaluude pikaajalisel keetmisel köögiviljadega Fond tugeva maitse ja värvusega prae- või keeduleem; saadakse ahjus pruunistatud lihakontide, linnukontide või kalaluude pikaajalisel keetmisel köögiviljadega Fondüü fondüüpotis valmistatud kuum juustu- vm tihedama konsistentsiga kaste, puljong või kuum rasvaine, mille sisse kastetakse fondüükahvliga erinevaid toiduained Foolium alumiiniumisulamist valmistatud õhuke kile, sobib toiduainete pakkimiseks ja
7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises Steroidid - tsüklilised ühendid,mis vees praktiliselt ei lahustu, Kolesterool, vitamiin D, Mitmed hormoonid 9. Rasvade omadused: veega ei märgu, vett-tõrjuvad, rääsuvad õhu käes seistes. 10. Rasvade keetmisel tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Igapäeva elus kasutatakse seepi. 11. Pannes taimeõlisid reageerima vesinikuga saadakse tahked rasvad, millest valmistatakse margariini. 12. Rasvad on tähtsad varus ained, mida organism kasutab toidupuuduse korral. 13. Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest.Looduslikud polümeerid. NH2-R-CH-COOH 14. Valkude omadused: väga reageerimis võimelised, välismõjude suhtes väga tundlikud. 15
Keemiast argielus Tarbekeemia tooted Igapäevaelus kasutavad inimesed mitmesuguseid aineid ja vahendeid, millel on otsene seos keemiaga. Need ained võivad olla nii looduslikud kui inimese poolt loodud. Pesemisvahendid Pesemisvahendite hulka kuuluvad seebid, sampoonid ja pesupulbrid. Vanimaks pesemisvahendiks on seebid. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga · Ei pese hästi karedas vees ja merevees · Pesevad hästi soojas vees · Ei saasta loodust mikroorganismid lagundavad seepi · Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=910) Värvid ja liimid Argielus läheb sageli tarvis värve ja liime. Mõlemad on tarbekeemia tooted ja neil on palju ühiseid jooni: · on polümeerid · on algul vedelad ja kasutamise käigus kõvastuvad · nakkuvad tugevasti pinnaga, millele neid kantakse Värv kaitseb pinda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
