Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kreekasse" - 397 õppematerjali

thumbnail
12
doc

Jumalanna Pallas Athena

Jumalanna Pallas Athena Pärnu 2014 Jumalanna sünd Pelasgide sõnul sündis jumalanna Athena Liibüas Tritonis järve ääres, kust ta leidsid ja enda hoolde võtsid kolm kitsenahkadesse riietatud Liibüa nümfi. Kreeta kaudu Kreekasse tulnud, elas ta alguses Athenai linnas Boiootias Triotoni jõe ääres. Lapseeas tappis ta kogemata oma mängukaaslase Pallase, kui nad odade ja kilpidega relvastatult mängulahingut lõid. Leina märgiks liitis ta enda nime ette Pallas. Teised väidavad, et Athena isaks olnud Pallas, tiivuline kitselaadne hiid ja kelle nime Athena lisas enda omale. Müüt: Ilus noor jumalanna Metis oli rase. Gaia rääkis Zeusile (peajumalale), et kui ta ei taha, et...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Antiik-Kreeka teadused

Herodotose eesmärgiks oli lisaks ajaloosündmuste kirjapanekule ka minevikust õpetliku iva väljatoomine. Ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja, toetades veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse. Kreeka maagide ja illusionistide esiisaks peetakse kuningas Keserksese õuetarka Ostanit. Maagid ilmusid Kreekasse Kreeka- Pärsia sõdade ajal. Antiik-Kreeka suurteks oraakliteks (Delfi oraakel) olid arvatavasti illusionistid. Nad kas rääkisid ühe häälega ja vastasid teisega või olid nende templitesse peidetud akustilised torud. Põhiliselt oli illusionism siiski preestrite leivanumbriks. Nii näiteks võlusid nad templi seinale põleva kuujumalanna Hekate kujutise. Selle illusiooni sooritamiseks joonistati asfaldi või mõne muu põleva ainega pimeda ruumi seinale inimfiguur...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Robert Houdin - uurimustöö

Aga Egiptuse võlurid tegid oma salakunstidega sedasama. Ja vaarao süda jäi kõvaks ning ta ei kuulanud neid, nagu Issand oli öelnud. Ja vaarao pöördus ümber ning läks oma kotta ega võtnud ka seda südamesse."2 Antiik-Kreekas võeti illusionismi vallas eeskuju Egiptuselt. Maagid ilmusid Kreekasse Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning nende esiisaks peetakse kuningas Kserksese õuetarka Ostanit. Põhiliselt oli illusionism sealgi siiski preestrite leivanumbriks. 2 Piibel (Vana Testament, 2 Moosese raamat, 7 peatükk) 9 Üheks tüüpiliseks ,,imeks" oli templi seinale jumalanna Hekate põleva kujutise ilmumine. Selle illusiooni sooritamiseks joonistati asfaldi või mõne muu põleva...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka - nimed ja mõisted

abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol ­ kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet ­ Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus ­ inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia ­ rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar ­ kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia ­ "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt...

Ajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Indoeurooplased - spikker

15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr ­ Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr ­ Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr ­ Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 ­ Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr ­ Kuningas Dareios I saavutab pärsia impeeriumi suurima ulatuse. 480-479 ei õnnestunud Xerxes I'l kreekasse tungida. IX aastatuhandel tekkis Jeeriku asula. III aastatuhandel eKr sai tähtsamaks linnaks Byblos. 19­18 saj eKr ­ heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr ­ esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 ­ 1200 eKr ­ iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr ­ iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr ­ Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 ­ valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma....

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim. Neil aladel hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel tapeti miljoneid juute kogu Euroopas. Neid hirmsaid tapatalgusid hakati nimetama holokaustiks. Vaatamata vallutajate hirmuvalitsustele, tekkis paljudes riikides ka vastupanuliikumisi.(Kuna...

Ajalugu
1055 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teise maailmasõja kronoloogia

28. oktoober - Itaalia tungib kallale Kreekale. 9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse. 18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa" 1941 11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") . 18. aprill - Jugoslaavia lõplikult okupeeritud. 29. aprill - Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14. juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana Kreeka

Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse , kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480. aastal ekr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese hiigelvägi. Kreeka linnriikide väev Spata ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Kreeka hiilgeaeg 480-431 a ekr. Spartast ja Ateenast kujunesid võimsamad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord....

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale, kus vallutati Knossos. Võeti üle kreetalaste kombed ja kiri. Ka Kreekas said keskusteks lossid, milledest tuntuim on Mükeene. Losside ümber linnu ei olnud. Losse ümbritsesid kivimüürid. Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis...

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

Tulemus ­ kreeklased võitsid, kuid ränga hinnaga. Kreeklaste jaoks oli ülemäära kurnav sõda, Kreeka polised läksid omavahel tülli. Agamemnon tapeti, kui ta koju tagasi läks. Maratoni lahing 490 eKr Ateena ja Sparta ei täitnud Pärsia kuninga Dareiose nõudmist ning viimane saatis oma väed üle mere Ateena vastu. Ateena võitis, kuigi Pärsia mehi oli tugevas ülekaalus. Salamise meralahing 20. sept 480 eKr Kuningas Xerxes tungis Kreekasse . Vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka. Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik otsustava võidu, sest Pärsia laevastik jäi väina põhja kinni. Järgmisel aastal purustati pärsialased ka maismaal ning kihutas nende väe riismed oma maalt välja. Peloponnesose sõda 431-404 eKr Pikk ja kurnav sõda Ateena ja Sparta vahel. See osutus Ateenale hukatuslikuks. Pärsia riik abistas Spartat rahaliselt ja laevastikuga ning Sparta oma kavalusega sai Ateenalt endaltki mõned laevad...

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

sisemaale, kus rööviti linnu (nt 846.a. Viikingipealikud etendasid osa ka Pariisis). Vene riigi tekkeloos (varjaagidest Frangi valitseja läänistas normanni Novgorodi ja Kiievi vürstid Rjurik ja pealikule Rollole maad, millest sai Oleg). Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis kaubeldi ka araabiamaadega. Sitsiilia kuningriik. e. Uute maade asustamine: · 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing ­ üldine esinduskogu. · Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj. lõpul Gröönimaale, mille rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. 4...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka arhitektuur

Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia...

Kunstiajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt

Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B ­ silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene Homerose e. tume ajajärk (XI-IX saj.) Doorlased (illüürlased) olid lõunapoolsematest rahvastest kultuuri poolest madalamal tasemel, kuid oskasid juba rauda kasutada ja nende jõud käis seetõttu teistest üle. Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Kirjanduse lõpueksam

II osa (allegoorilisem. Ilmus 25 aastat hiljem) F on vapustatud, vaid loodus annab uut jõudu. On nõus Mef-ga edasi rändama. Lähevad sks. legendaarsesse minevikku, keisrilossi. F saab koha õukonna rahandusasjurina (Goethe pilkab kõrgseltskonda, korruptsiooni, röövimist jne.) Mef abiga manab F pidustustel keisri käsul Ilusa Helena vaimu, kes avaldab F-le muljet. Mef viib F tagasi kodulinna, kus oluline teadlane Wagner (?) valmistab katseklaasiinimest Homunkulust, Mef viib F Kreekasse Hellasesse, kaasa võtab Homunkuluse, kes tahaks hinge, kuid ei saa ja heitub evolutsiooni jaoks merre. F kohtub Helenaga. Mef luiskab Helenale (Spartas) et mees Menelaos kavatseb ta ohvriks tuua ja ainus pääsetee kaugelt põhjast tulnud võõraste kaitse all. Helena ja F tuuakse keskaegsesse rüütlimõisa. Abielu, poeg Euphorion (Sümbolkuju lord Byronile). Euphorion tõttab sinna, kus käib taplus. Talle tundub, et on kasvanud tiivad, hüppab kaljul alla, aga...tiibu pole. Sureb, haihtub...

Kirjandus
378 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Konspekt

Vasegravüür 2. Kuivnõel 3. Metsotinto 4. Kartongtüll Söövitus tehnikad: 1. Ofort 2. Akvatinta 3. Pehmelakk Lametrükk: 1. Lito 2. Siiditrükk 3. Monotüüpia e. klaasitrükk Skulptuur on tahke materjali kolmemõõtmeline vorm. Olenevalt töötlemisviisist ja materjalist, jagatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Põhi zanriteks on portree, figuur, loomaskulptuur ja abstraktskulptuur. Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse . Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile. Eesti tuntuimad vanad skulptorid on: A.Weizenberg, J.Koort, L.Annamees, A.Adamson. Arhitektuur Inimüiskonna ajaloolise arengu kõik etapid on kajastunud arhitektruuris.Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus...

Kunstiajalugu
263 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kreeka referaat

b klass Pärnu 2006 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Asukoht ja kliima........................................................................................................................4 Kreeka suhted Eestiga.................................................................................................................5 Kahepoolsed suhted................................................................................................................ 5 Majandussuhted...................................................................................................................... 5 Kreeka...

Geograafia
91 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika...

Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

II maailma sõda

­ Saksa õhurünnakud Suurbritannia linnadele (,,Blitz'', kestavad 1941. aasta kevadeni). September- okt. ­ Itaalia ründab Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestub. 9.detsember ­ Britid tungivad Põhja-Aafrikasse. 1941 11.märts ­ USA Kongress volitab vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill- mai ­ Saksa ja Itaalia väeosad tungivad Kreekasse ja Jugoslaaviasse. 22.juuni ­ Saksamaa alustab koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (,,Barbarossa plaan''). 29.juuni ­ Soome peab Saksamaa toel NSV Liidu vastu Jätkusõda. Rumeenia ja Ungari sõdivad Saksamaa poolel. 14.august ­ Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pannakse kirja Atlandi hartasse, millele kirjutavad alla Winston Hcurchill ja Franklin Delano Rosevelt. 8.september ­ Saksa väeosad piiravad Leningradi 2...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mesopotaamia, Kaananimaa

oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Pärsia pealinnad ­ Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. 14. Hetiitidele on omistatud ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Nende riigi ajal, umbes 1300 aastat eKr, hakati Väike-Aasias töörisstade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse . Algas rauaaeg. 15. Kaananimaa moodustab Süüria, Liibanon ja Palestiina. Kaananimaaks nimetati Foiniikiat ning rannikul asetsevaid linnu. Oli põlluharimise piirkond. 2 a tuh võeti kasutusele kiilkiri. Monoteism ­ ainujumalakultus. Messias ­ Taaveti soost salvitud kuningas....

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Riis

Säilitus tingimused lk 14 7. Kasutatud kirjandus lk 15 1. Riisi minevik Maail ma vani m teadaolev toiduvili, tuntud juba Kristuse e elsest ajast. Riisi on Hiinas kasvatatud rohke m kui 6000 aastat. Riis pärineb KaguAasiast, kus selle algseid m etsikuid liike leidub veel tänapäevalgi. Riisi viisid Kreekasse araabia rändurid, Indiasse aga Aleksander Suur umbes 326. aastal eKr. Hispaaniasse j õudis riis mauride vallutusega 700. aasta paiku, LõunaA m e erikasse aga hispaanlaste vahendusel 17. Sajandi alguses. Prantsus maale viisid riisi ristirüütlid. 2. Riisi tähtsus maailmas Üks enam tarvitatav teravili maail mas ongi riis. Rohke m kui poolele maail ma rahvastikule...

Kokandus
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun