Esse Vestern Vestern ei ole mitte ainult vanim filmizanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm. 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternite populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul. Vesternite tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850-1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik ning leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad, indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände. Sellesse ajavahemikku jäi piisonite ning pärismaalastest põlisasukate peaaegu täielik väljasuretamine. Kuid mõne vesterni tegevus toimub Ameerika koloniaalajastust kuni 20. sajandi keskpaigani välja. Vesterni tegevuskohta geograafiline asend jääb tavaliselt Mississippi jõest läände, Rio Grande jõest
Antarktika Antarktika on lõunapoolkera polaaralade koondnimetus, mis hõlmab Antarktise mandri ning teda ümbritsevaid meresid koos sina kuuluvate saarestikega. Antarktika erineb Arktikast selle poolest, et kui põhjapoolust ümbritseb ookean, siis lõunapoolus on ümbritsetud mandriga. Antarktise mandri pindala on ligikaudu 14 miljonit ruutkilomeetrit ning valdav osa mandrist jääb polaarjoonest lõuna poole. Antarktise mandrit ümbritsevad kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean. Mandri rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega. Antarktise kliima on veelgi külmem kui Arktika oma. Selle põhjuseks on mandri olemasolu. Antarktise rannikualadel on kõige soojema kuu keskmine temperatuur nulli lähedal, sisemaal aga ei tõuse temperatuur naljalt üle -30 kraadi. Kõige soojem kuu on lõunapoolkeral vastupidiselt põhjapoolkerale mõistagi jaanuar ning kõige külmem kuu juuli.
ANTARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud mandrit katva jkilbi kohal, maakera kige klmem piirkond ARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud P-Jmere jvljade kohal, liikudes lunasse hk soojeneb vhehaaval ja muutub kuivemaks (Eestis talvel, phjustab tugevat klma, ja kevadel, ilma jahedust ja selgust) EKVATORIAALNE HK- kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lhedases madalrhuvndis nii ookeanite kui ka mandrite kohal, esinevad vimsad tusvad huvoolud (konvektsioonivoolud), pevane sadu ja maapind on niiske, sajab rohkem kui aurub (Eestis puudub) PARASVTME KONTINENTAALNE HK- kuiv ja suvel sna soe, talvel vga klm, kujuneb vlja mandri kohal keskmistel laiustel, ilm valdavalt selge, temperatuur on mratud kiirgusreiimi sesoonse kikumise poolt (Eestis esineb sageli, suvel palavus, talvel pakas) PARASVTME MERELINE HK- niiske ja talvel soe, suvel jahe, kujuneb p.vtmes ookeanide kohal, valitseb pilves ja sajune ilm (Eestis esineb seda sageli, umbes vrdselt p.vtme...
Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised väiksemad linnud. Teised väiksemaid imetajaid , kuni metskitseni Saaki ründab maapinnalt. Paljunemine ja järglaste areng Veebruarist märtsini on jooksuaeg Tiinus on 60-75 päeva Peamiselt 2 või 3 poega Pojad on sündides pimedad. Poegi imetatakse kaks kuni kolm kuud. Pojad jäävad emaga kokku esimese eluaasta lõpuni.
Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine 1497 1498 Vasco da Gama ekspeditsioon Alustas retke nelja laevaga , tuli tagasi kahe laevaga Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks Lõuna Ameerika idaosa hakati nimetama Ameerikaks Amerigo Ameerika Esimene ümbermaailmareis Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. aastal Vaikse ookeani 20. Septembril 1519 1522 aasta septembrini Fernao de Magalhaes uurimisretk Läänetee Indiasse oli avastatud , kuid toonastes tingimutes polnud mõttekas kasutada Maadeavastuste jätkumine
Jää ja külmakõrbed . Arktika Antarktika Asend: Põhjapolaarjoonest põhjas, Lõunapolaarjoones lõunas, asub maailma 909 90* põhjaliust. Mandrit pole, on Põhja-Jäämeri. külmapoolusel, kuni -89,2 kraadi. Manner olemas. Vesi+manner = Maailmajagu. Kliima: karm, temperatuur alla 0 kraadi. Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese .
Mändide all kasvab metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad. Pohl Palu-karukell Palusammal Palu-härghein Palumetsa loomad Ilves Kodukakk Pruunkaru Eestis asustab kogu mandrit Eestis on kodukakk Eestis on laialt levinud ja suuremaid saari. Eelistab kõikjal levinud mandril, kuid puudub saartel. suuremaid taigailmelisi tavaline haudelind. Elupaigana eelistab rabadega metsi, kuid elab ka Asustab põhiliselt metsmassiivi,milles leidub segametsades. Tähtsaks kultuurmaastikku. tuulemurdu. Karud on toiduobjektiks on talle Toitub segatoidulised, kelle menüüs valgejänes
Õhumassid Õhumassiks nim. Tohutu suur õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur,niiskus). Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale lääne- vooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud...
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi,
Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Euroopa pindala on ligikaudu 83 858 km² ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared ja saared hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk- Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud. Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde. Mägede vahel asub madalikke ning kiltmaid. Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb ka maavärinaid. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse av...
Inimesed ei osanud midagi lähenevast lumetormist arvata ning jäid nõutult seisma. Kahjuks oli lumetorm nii võimas, et hävitas kõik ettejääva ning kattis kogu mandri lumega. Hävitav lumetorm oli jumala Diana poolt, kes arvas, et inimesed peavad olema rahul sellega, mis neile antud on. Diana arust oli Aison liiga egoistlik ning leppimatu oma olukorraga, mistõttu otsustas ta kuningriigi elu lõpetada. Sellest saadik peale, on Maa lõunapoolsust ümbritsevat mandrit teatud Antarktise nime all. Antarktis on 98% kaetud jääga, ning on üks külmemaid paiku maailmas. Kuid tõde, mis tegelikult jää sinna mandrile tõi, teavad vähesed. Andres Alla
kreeka Hümn: Lyrics: - Dionysios Solomos, 1824 Music: Nikolaos Mantzaros, 1828 Lipp: Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge Loodus: Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).K...
1611. aastal pani Madal maade Generaalstaadid välja suure auhinna esi m esele Kirdeväila läbijale, kuid ei 17., 18., e ga ka 19. sajandil (kuni 1878 ja 1879. aastani) suudetud e es m ärki täita. Enamasti ei jõudnud ei hollandlased e ga teised m ereriigid kauge male Jugorski Sari väinast, kus nende tee peatas jäine Kara m eri. 159497 a sõitis Wille m Barents (u. 155097) m ö öda Novaja Ze mlja läänerannikut ja kaardistas seda maad. Osa tema laevu sõitis mandrit ja Vaigatsi saart eraldavat Jugorski Sari väina m ö öda Kara m erre oletades, et Hiina ei saa olla ena m kaugel. Pärast tagasipöördu mist 1596. aastal v õttis Barents suuna Skandinaaviast oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse. Seda retke kroonis Karusaare ning viikingite avastatud Terav mägede taasavastamine. Erakordselt soodsad jääolud või maldasid Barentsil m ö öduda isegi Novaja Ze mlja Põhjasaare tipust ja alustada retke m ö öda saarestiku idarannikut. Siis
Kliima oli Triiases üldiselt kuum ja kuiv (mille tulemusel on kujunenud punased liivakivid ning ookeanid aurustumise tulemusel tekkinud sade). Samuti puuduvad tõendid jääkattest kummalgi poolusel. Polaaralad olid niisked ja parasvöötmelised ning sobilikud roomaja- sarnaste loomade eluks. Kuna manner oli nii suur, ei toiminud ookeanihoovuste kliimat tasakaalustav mõju ning kliima oli väga sesoonne- suved olid väga kuumad, talved jällegi väga külmad ning ilmselt räsisid mandrit sageli ekvaatori paigus mussoonid. Kuna meretase oli maatasemest tunduvalt madalam ei toimunud mandri üleujutamist (ei tekkinud lahtesid, järvi jm). Ajastu lõpuks aga, kui manner hakkas lahknema, ujutas ookeanivesi üle Kesk- ja Lõuna-Euroopa piirkonna. Triiase ajal kasvasid maismaal paljasseemnetaimed, eriti hõlmikpuud, palmlehikud ja seemnesõnajalad. Neil olid ilusad vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid värvilised õied.
kogu mandriEesti endale allutanud. Seejärel üritati kanda kinnitada Saaremaal, kuid tänu saarlaste vaprale vastuhakule alustati ülestõusu ka mandril. Peagi olid kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda edukalt eestlased ei suutnud võita viimast suur välilahingut II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Aastal 1227 alistas kristlik sõjaline ordu Mõõgavendade ordu eestlaste viimse tugipunkti Muhu linnuse, tappes kõik seal viibinud inimesed. Saarlased alistusid ja olid surmaähvardusel nõus ristimisega. 1227. aastat loetakse muistse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi periooditi jätkus sõda kristlaste ja eestlaste vahel veel aastakümneid. Vabadusvõitluse kaotuse põhjuseid on kindlasti tõik, et ordurüütlid olid
veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu) Kaubasadamad Eestis: 1) Muuga (see on ka suurim ja moodsaim) 2) Paldiski 3) Sillamäe Praamisadamad, mis ühendavad mandit Muhuga: Virtsu-Kuivastu Praamisadamad, mis ühendavad mandrit Hiiumaaga: Rohuküla- Heltermaa Muhult Saaremaale pääseb põhimaantee kaudu Õhutransporti kasutatakse inimeste, posti ning kiiresti riknevate ja kallite kaupade veoks
Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsastega. Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100m kõrguste luidetega kõrb. Taimi ja loomi on siin rohkem kui köikides teistes kõrbetes. Loomadest kohtab seal jaanalindu, ninasarviku, elevandi, saakalit, munamadu, leopardi, kaelkirjakut, pruun-vööthüääni jt. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma, sellest on teadlikud nii
Võrdluseks, kogu maailma vastav näitarv oli samal perioodil langenud 2,8 ning Aasias 2,35 lapseni. Kõrget sündimust kannavad eeskätt Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika maad, kus sündimustase ulatub keskmiselt 5,35,7 lapseni. Suhteliselt mõõdukas on sündimus kontinendi põhja- ja lõunaosas, vastavalt 2,9 ja 2,6 last naise kohta. Kõnekas on samuti tõsiasi, et maailma riikide sündimustaseme pingereas mahub esimese 40 hulka vaid 5 riiki väljastpoolt Musta Mandrit. Pingerea esikohta hoidvas Nigeris ületab summaarne sündimuskordaja 7 last naise kohta. Kuna suremuse langus algas vähemalt 3040 aastat varem ning oli tänu kaasaegse meditsiini saavutuste rakendamisele suhteliselt tõhus, siis on Aafrika rahvastiku kasv olnud alates 1970. aastatest maailmas kõige kiirem. Kirjeldatud kasv viis Aafrika 1990. aastate keskpaigas rahvaarvult Euroopast (arvestatud koos Venemaaga) ette ning maailmajagudest Aasia järel teisele kohale. 20
Asukoht kaardil. Balkani poolsaare lõunapoolseima riigi Kreeka rannikut uhuvad Egeuse, Joonia ja Kreeta meri. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake · Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 350km2.Athose mäe enda kõrgus on 2033m
Nad tutvuvad ning Nemo tutvustab neile oma allveelaeva ning kuidas nad seal laeval toituvad ning kuidas elavad. Kuid kapten Nemol on ainult üks tingimus: et külalised ei saa kunagi laevalt lahkuda. Edastistel päevadel külastavad nad erinevaid veealuseid kohti, millest pole mitte keegi kolmest mehest kuulnud. Esimeseks paigaks on Crespo metsad, millest hr Aronnax järeldab, et minnakse mandrile. Kuid kapten Nemo eirab mandrit ning ei lähe sinna kunagi. Järelikult peab see asuma vee all. Seal nad kohtuvad hiigelkrabiga ning uute vetikasortidega. Nad sõidavad edasi ning jäävad kinni Torrese väinas, kus on härradel võimalus paar päeva viibida maismaal. Conseil, härra Aronnax ning Ned Land ka kasutavad võimalust ning lähevad otsima liha, mida nad pole saanud allveelaevale sattumisest peale, sest laeval söödi ainult merest saadud toitu. Ned tapab paar siga ning ka linde, kuid seltskond pole
pooluste poolt otse ekvaatori suunas. Peamised õhumassid on arktiline õhk- on külm ja kuiv. parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm troopiline õhk on soe ja niiske troopiline kontinentaalne õhk on palav ja äärmiselt kuiv ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Õhu saastumine Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Londonis, kui peaaegu kõiki kodumajapidamisi köeti kivisöega, aga kivisöest tekkis gaas, mis vähendas inimeste nägemisvõimet paari meetrini ja selle järel suri u. 700 inimest. Ilmakatastroofid
Parasvötme kontinentaalne õhk- on kuiv , suvel üsna soe, talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal , keskmistel laiustel. Troopiline mereline õhk- on soe ja niiske , kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaaltuultevööndis. Troopiline kontinentaalne õhk- on palav ja äärmiselt kuiv, kujuneb kõrbete koal. Ekvatoriaalne õhk- on kuum ja niske, kujuneb ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis, nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õhk- külm ja kuiv, kujuneb mandrit kata jääkilbi kohal. Font-kahe erineva omadustega õhumassivahel olev kitsas eraldusvöönd. Statsionaarne ehk püsiv front, esineb siis kui front on mitu päea seisnud ning pole võimalik määrata liikumise suunda. Soe front- tekib siis kui soe õhk liigub külmema poole. Külm front- tekib siis kui kümem front liigub soojema poole. Tsüklon on Madalrõhkkond Antitsüklon on Kõrgrõhkkond Tsüklonid kujnevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal
aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut - II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Baltimaad, 1225 - 1250. Baltimaad, 1225 - 1250. Aastal 1227 alistas Mõõgavendade ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna. 1227
väheväärtuslikud. ● Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui terra rossa, punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. ● Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Seal paiknevad savi- ja liivsavimullad. Veestik ● Pikim jõgi- Maritsa 480km ● Suurim järv-Trikhonida ● Tuntuim sadam- Milos ● Populaarseim rand- Balose rand ● Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. ● Kreeka idarannik on maakera üks laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sadamatega. Pilte Veestikust Rahvastik ● Kreekas elab 2011. aasta rahvaloenduse järgi 10 787 690 inimest. ● Ametlikuks riigikeeleks on kreeka keel. ● Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. ● Kreeka iive on väike või nullilähedane ning rahvastik vananeb Majandus
Troopiline mereline õhk- soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole, kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kontinentaalne õhk- palav ja väga kuiv, taevas pilvitu, kujuneb troopiliste kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk- kuum ja niiske, iga päev sajab paduvihma, maapind püsivalt niiske, kujuneb ekvaatori lähedases madalarõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õhk- külm ja kuiv, kujuneb mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel: 1)statsionaarne e püsiv front esineb kui front mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda, 2)soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale, 3)külm front siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Lõunatsüklon- sellised tsüklonid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole.
Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslaste võiduga. Peale mida jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu valdusesse. Vaiga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. 1227. aastal sai Taani kuningas Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi Taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse. Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti -
"Jätsin selle viimaseks, kuna see on minu arust ütlus, mis peab kõige enam paika veel siiamaani. Mõne pessimismile kalduva inimese jaoks on see ehk lausa kogu me ühiskonda iseloomustav lausa. Tõsi on, et rikkad, kes vajavad sõda (kas siis oma ülemvõimu kinnitamiseks või rikkuse taastamiseks/kogumiseks), ei osale otseselt sõjas. Nemad on nukumeistrid, kes tõmbavad turvaliste eesriiete tagant nööre. Sellised juhtumid on levinud üle kogu maailma. Ma ei arva, et on olemas mandrit, mis pole kannatanud taoliste ülekohtu käes. Kuid mida ometi teha? Kas rahvusvahelised organisatsioonid peaksid kasutama jõudu? Ma arvan, et igal rahval jõuab kätte aeg, kus seistakse vastu repressioonidele. Viimased aastad on näidanud, et isegi ,,araabia erandi" ning ebademokraatlikuse all kannatavad maad, on tõusnud üles ning levitanud sõna vabadusest ning õigustest, mis peaksid olema meile garanteeritud. Seetõttu arvan, et pole olemas rahvamassi, kes varem või hiljem ei tegutseks
kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kont. Palav, väga kuiv, laskuvate õhuvoolude tõttu on taevas pilvitu. Kujuneb kõrbete kohal (N: Sahara). Ekvatoriaalne Kuum, niiske. Esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult
Keskaegse arusaama kohaselt jagunesid kõik elusolendid kolme rühma: loomad, inimolendid ja hingelised olendid (inglid, deemonid). Herefordi katedraalis hoitakse Mundi kaarti, mida vaadates tundub, et kaart eirab igasugust loogikat. See meistriteos valmistati umbes 700 aastat tagasi. Kaart põhjustab siiani imetlust ja hämmingut. Teos on samaaegselt nii kaart kui ka keskaegne entsüklopeedia. Kaardi keskel asub Jeruusalemma linn. Kujutatud on kolme mandrit: Aasia, Aafrika ja Euroopa, lisaks veel 500 joonistust linnadest, mis sel ajal teada olid ja üle 1000 legendi. Meile on see kaart geograafiliselt võõras kuna ida asub üleval (meie oleme harjunud, et üleval asub põhi). Näha on kõik maailma loomad ja olevused- tuntud ja tundmatud. Mida kaugemale kaardi südamest, seda kummalisemaks olevused muutuvad. Kaardi ülaservas on kujutatud Kristust, kellest vasakul asuvad taevaväravad ja paremal põrgu. See on viimane kohtupäev- maailma lõpp
omandab eripärased tunnused ja ilme. Madalik tasane ala absoluutsete kõrgustega 0200 m. Madalmäestik absoluutsed kõrgused kuni 1000m Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi (regiooni, piirkonna, riigi, asula jms) asend oluliste selle territooriumi majanduslikku arengut mõjutavate tegurite suhtes. Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital, suured majanduskeskused jne. Mandrijää suure paksusega mandrit kattev jääkiht, mis kliima jahenedes võib laieneda mistahes suunas. Jääkilbi paksus on mitu kilomeetrit seetõttu pinnamood liikumist ei takista. Tänapäeval on mandrijää säilinud Gröönimaal ja Antarktikas. Mandrijää on mitmel korral katnud ka Eesti alasid. Moreen liustiku edasi liikudes kaasahaaratud ning taandumisel maha jäetud materjal. Koosneb mitmesuguse suurusega setetest: liiv, savi, kruus, veerised, rahnud. Eestis väga laialt levinud sete.
Ekvatoriaalne Kuum, niiske. Esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Eestis ei esine Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Eestis ei esine 5. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab
1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Abel Janszoon Tasman 1603-1659 1642.-1644. a Hollandi meresõitja A.J.Tasman esimesena uuris Austraalia lähiümbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja Fidzi saari. Tasmaania saar oli avastatud 24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja, hiljem saar sai nime Tasmaania. See oli "hiilgav ebaõnnestumine", sest tehti ring ümber mandri mandrit leidmata A.I. Krusenstern, F.G. Bellinshausen (1778-1852) , F. Wrangel, K.E. Baer ja A.T. Middendorf: meresõitjad ja maadeuurijad Eestist pärit maadeuurijad: · maailmaookeanide kaardistamine ja kirjeldamine (Lõunamerede atlas, I kd. 1823, II kd. 1826) · maailma esimesed ökoloogilis- geograafilised uurimused -- Siberi uurimisel, pakuvad huvi tänapäevalgi. · Venemaa põhjaalade uurimine. Venemaa etnograafia ja füüsilise antropoloogia
meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1 Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist mingile paigale. Kuna seal on ka mõned üksikud mäed, siis need ei lase teiselt poolt mandrit tulevaid sademeid ja tuuli läbi. Ja lõunaosas paiknev Oranje jõgi mõjutab ka mingil määral sademete hulka. (4.) 3.2 Suvel on Namibi kõrbes umbes 13-15 kraadi ja talvel 15-20 kraadi. Sademeid langeb seal väga vähe ja enamasti talve kuudel. Namibi kõrb asub troopika kliimavöötmes. Seal on troopiline õhumass, millega kaasnevad soojus ja kuumus. Ja tänu troopilisele õhumassile ei lange seal talvel temperatuur väga alla. (1,8) (8.) 3
Magalhães otsustas kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata Hernàn Cortès 1485 Medellín, Hispaania– 2. detsember 1547 Castilleja de la Cuesta, Hispaania Hispaania maadeavastaja ja kolonisaator 16. sajandi algul läks õnne otsima algul Hispaniola ja seejärel Kuuba saartele. Kuubal sai temast ühe väikelinna linnapea. 1519 määrati Ameerika mandrit uurima siirdunud ekspeditsiooni juhiks, otsustas seal asunud jõuka ja arenenud Asteekide riigi alistada. 1519. aasta novembris jõudis Cortés asteekide pealinna Tenochtitlani ning vangistas selle kuninga Moctezuma II. 1522 kinnitas Karl V Cortési ametlikult Uus-Hispaania kuberneriks. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vasco_da_Gama http://et.wikipedia.org/wiki/Bartolomeu_Dias http://et.wikipedia.org/wiki/Hern%C3%A1n_Cort%C3%A9s
Professor Miller uurib jääd. Tema sõnul on Antartikas 96 protsenti kogu maakera jääd ja isegi kui ilm väga soojeneb, on seal piisavalt külm, et jää püsib muutumatuna. Klassis nähtud filmis rääkisid teadlased, et väga suurt rolli mängivad, planeedil Maa, pilved. Pilvede regulaatori roll tähendab seda, et pilved võivad nii jahutada kui ka soendada kliimat. Nendest sõltub kliima soojenemine. Sama moodi on ka ookeanide hoovustega, et need võivad nii soendada kui ka jahutada mandrit. Ookean ja kliima mõjutavad teineteist. Kokkuvõttes ütleksin ,et maailmalõpp on loomulik nagu surm. Iga ennustatud kuupäev on lihtsalt üks viis kas raha teenimiseks või nagu hõimudelgi siis uue ajajärgu algus. Me saame küll lõpetada elu Maal oma loodud relvadega, aga see sõltub kõik riikide läbisaamisest ja kokkulepetest.Meie endi suhetest ja usaldusest. Tänapäeval on tekkinud selline olukord, et kui teadlased midagi ennustavad või ütlevad maailmalõpu
manner. Ta nimetas selle Uueks Maailmaks. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased samuti 15. sajandi lõpus. Amerigo Vespucci kes oli kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga uuris pikalt ühte rannajoont. Veidi hiljem sattusid sinna portugallased kes ei teadnud midagi hispaanlaste avastusest ja kuulutasid uue maa Portugali valduseks.1501 tuli Vespucci tagasi ja veendus ,et nende ees on varem tundmatu manner. Uut mandrit hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Esimene ümbermaailma reis : · Hispaania konkistadoor Vasco Nunes de Balboa uuris Panama maakitsust ja avastas 1513 aastal Vaikse ookeani. India läänetee leidmine Hispaaniale oli väga oluline saavutus. · 20. September 1519 sõitis Hispaania Sanlucari sadamast välja 5 laeva, pardal 253- liikmeline ekspeditsioon, mida juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. Ta oli
Ilm on valdavalt selge. Temp määratud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Evatoriaalne õhk kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud. Antarktiline õhk iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal. 13. Frondid, üleminekualad Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale.
põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõunapool. Põhjapoolselt kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse Lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 710 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui LõunaAmeerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent Lada maa. Planeedil on ka väheseid meteoriidikraatreid, mis näitab et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas
võiduga. · Peale seda jaotati Lõuna-Eesti ordu ja pi iskopkonna vahel. Ugandi ja Sakala jäi Ordu täielikult valdusesse. Vaiga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel. · Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Põlisrahvas ja võõrvõimud 13.sajandil Eestlaste olukord võõra võimu all Vallutamisel sõlmitud lepingutega kindlaks määratud ka mõned eestlase õigused: · Kohtus eestlastel esindajad · Külakogukondad eestseisjad valiti talupoegade seast · Saaremaal ja Virumaal jäid mõned linnused kohalike vanemate kätte Eestlaste olukorra halvenemine
tööline, et tema on üks "Britannia" liikmetest kes oli ellu jäänud, siis langenud põliselanike kätte ja sealt põgenenud praegusesse kohta. Mehe nimi oli Ayrton. Siis veel ei teadnud keegi, et tegelikult oli ta nimi Ben Joyce ja ning ka seda, et ta polnud laeva hukku ajal enam laevas, vaid mässu ässitamise pärast ja laeva enda kätte võtmise tahte eest Austraalis laevalt maha pandud. Ayrton võeti laeva meeskonna liikmeks. Samal ajal kui teised pidid liikuma mõõda Austraalia mandrit ida kalda poole lootuses Harry Granti tee pealt leida, pidi Tom Austin koos meeskonnaga laeva kruvi mida ise ei saadud parandada sadamas ära parandama ja siis teistele järgi sõitma ida-rannikule. Mõõda maad minejad olid vahepeal suurte raskuste ees. Loomad surid teepeal peale ühe hobuse. Ka seda ei teatud Ben Joyce kohta, et tema oli loomad mürgitanud. Kõike seda oli ta teinud selle pärast, kuna ta oli
oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis saarel nii kaua aega, siis jõudis ta ka ära õppida leiva tegemise. Ta tegi endale ka paadi ja läks sellega ümber saare sõitma. Aga hoovus tahtis teda avamerele viia. Crusoe arvas, et nüüd on küll tal lõpp käes, aga viimasel hetkel muutus tuule suund ja ta sai saarele tagasi. Ta jättis oma paadi sinnapaika ja elas oma elu edasi. Saare teisest otsast oli ta näinud suurt mandrit, aga ta arvas, et kuna sealt ühtegi laeva kunagi ei möödu, siis peavad seal elama kannibalid. Ja kui ta oleks läinud sinna mandrile, siis oleks ta ka inimsööjate toiduks saanud. Kord nägi ta rannas jalajälge ja ehmus sellest korralikult. Ta nägi, et see polnud tema jalajälg, vaid hoopis suurem. Ta uuris seda randa ja leidis sealt inimese jäänuseid. Crusoe sai aru, et kannibalid käivad tema saarel inimesi söömas ja ta hakkas plaanima nende tapmist
aasta film „Niekas nenorejo mirti“ („Keegi ei tahtnud surra“), mis looks hea paralleeli Baltimaade ajaloo käsitlusele vesterni stiilis. Ameerika Filmiinstituut määratleb vesternid kui filmid, mille tegevus leiab aset Ameerika Läänes, milles kehastab uue rajajoone vaim, tõus ja võitlus. 3 Vesternide tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850 – 1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik, leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände.4 Võib öelda, et pole ühtegi teist filmižanri, mis käsitleks mingi ajalooperioodi olusid nii spetsiifilisena. Ameerika 19. sajandi teine pool ja sellega kaasnenud rahvusliku kultuuri teke on tõeliselt viljakas algmaterjal vesternidele. Seetõttu võiks pidada vesterni justkui ainult Ameerikale omaseks žanriks, kuna selle algidee põhineb
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kir...
Tähtsamad eksporditavad kaubad: toit ja joogid tööstuskaubad naftatooted kemikaalid Tekstiil Kreeka tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 11,11%, Itaalia 11,05%, Küpros 7,28%, Bulgaaria 6,74%, Ameerika Ühendriigid 4,95%, Suurbritannia 4,4% ja Türgi 4,23% (2009) 6. Loodus 6.1. Pinnavorm ja rannikud 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. 6.2. Kliima
Selle tagajärjel on õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine suur. Eestisse peaaegu ei jõua. Ekvatoriaalne õhk : kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivat niiske. Sajab rohkem kui jõuab aurata. Sellist õhku ei jõua Eestisse. Antarktiline õhk: on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond. B) Külm ja soe front Sooja fronfi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve , sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Algul tekivad taevasse kiudpilved. Järkjärgult pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilve.
oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis saarel nii kaua aega, siis judis ta ka ra ppida leiva tegemise. Ta tegi endale ka paadi ja lks sellega mber saare sitma. Aga hoovus tahtis teda avamerele viia. Crusoe arvas, et nd on kll tal lpp kes, aga viimasel hetkel muutus tuule suund ja ta sai saarele tagasi. Ta jttis oma paadi sinnapaika ja elas oma elu edasi. Saare teisest otsast oli ta ninud suurt mandrit, aga ta arvas, et kuna sealt htegi laeva kunagi ei mdu, siis peavad seal elama kannibalid. Ja kui ta oleks linud sinna mandrile, siis oleks ta ka inimsjate toiduks saanud. Kord ngi ta rannas jalajlge ja ehmus sellest korralikult. Ta ngi, et see polnud tema jalajlg, vaid hoopis suurem. Ta uuris seda randa ja leidis sealt inimese jnuseid. Crusoe sai aru, et kannibalid kivad tema saarel inimesi smas ja ta hakkas plaanima nende tapmist. Ta valmistas kik ette ja ootas iga pev inimsjaid.
hoidvat naist, on vaskkattega, mida toestab sees terassõrestik. Naine sümboliseerib vanarooma vabadusjumalannat Libertast ja selle kaudu vabadust. Naine seisab ühe jalaga purustatud ahelatel, mis sümboliseerivad orjust. Tal on käes tahvel, millel on pealiskiri "JULY IV MDCCLXXVI" (4. juuli 1776), mis on Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni kuupäev rooma numbritega kirjutatult. Ta kannab krooni seitsme kiirega, mis sümboliseerivad seitset maailmajagu ja mandrit ning ühtlasi seitset merd. Kuju kaal on umbes 204 tonni. Valmistamisel kulus 31 tonni vaske ja 125 tonni terast. Vask on korrosiooni tõttu muutunud roheliseks. Betoonist postament kaalub 27 000 tonni. Sammas on üks New Yorgi kõige tähtsamaid turismiatraktsioone. 2007. Aastal külastas seda 3,2 miljonit inimest. o Central Park Central Park on haljasala New Yorgis Manhattani saarelSee on edela-kirde
Põhimõte, et kui mingile alale on asunud väh 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi USA esimene president 1789.aastal George Washington Uue pealinna Washingtoni rajaminem, mis välistas võimalikud osariikidevahelised pinged, kui mingi linn oleks valitsuse poolt välja valitud Territoriaalne ekspansioon 19.saj esimene pool hõivati uusi alasid nii diplomaatilisel teel kui ka sõjalise jõuga Põhjendus: Ameerika Ühendriigid peavad valitsema oma mandrit mitte sekkuma Euroopa asjadesse 1820.a president James Monroe lausa nõudis Euroopa eemalejäämist Ameerikast Territoorium suurenes 3 korda, loodi juurde 23 uut osariiki 1790.a elas seal 3,9 mln ja 1820.a 9,6 mln inimest, 1860.a aga juba 31,4 mln Uus keskus New York Tohutu ekspansioon põhjustas aga sotsiaalseid pingeid, ebavõrdsust ning põliselanikkonna olukorra kiiret halvenemist Valgete hulgaline juurdetulek muutis olukorda, põliselanikkonda hakati allutama valgete
vajas ja mida ta oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis saarel nii kaua aega, siis jõudis ta ka ära õppida leiva tegemise. Ta tegi endale ka paadi ja läks sellega ümber saare sõitma. Aga hoovus tahtis teda avamerele viia. Crusoe arvas, et nüüd on küll tal lõpp käes, aga viimasel hetkel muutus tuule suund ja ta sai saarele tagasi. Ta jättis oma paadi sinnapaika ja elas oma elu edasi. Saare teisest otsast oli ta näinud suurt mandrit, aga ta arvas, et kuna sealt ühtegi laeva kunagi ei möödu, siis peavad seal elama kannibalid. Ja kui ta oleks läinud sinna mandrile, siis oleks ta ka inimsööjate toiduks saanud. Kord nägi ta rannas jalajälge ja ehmus sellest korralikult. Ta nägi, et see polnud tema jalajälg, vaid hoopis suurem. Ta uuris seda randa ja leidis sealt inimese jäänuseid. Crusoe sai aru, et kannibalid käivad tema saarel inimesi söömas ja ta hakkas plaanima nende tapmist
Parlament valib presidendi 5 aastaks. Kreeka lipp Kreeka vapp 3 Asukoht ja kliima Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Algul ulatusid need Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia rannikule. Hiljem tungisid nad Hellespontose (Dardanellide) kaudu Propontisesse (Marmara merre) ja Traakia Bosporuse kaudu koguni Musta mere põhjarannikuni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
