• Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks lugupidamise avalduseks. • Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise • Alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt • Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib kättpidi tervitamist. • Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea • Lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine • Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse • Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik
Suur vahe tervitamisel on ka see ,et kellega me parasjagu kohtume. Kas endast kõrgemal positsioonil inimesega või kellegagi kes on meist vanem. Selleks, et teada kumb peab esimesena tervitama , peame tundma etiketti . Viisakas selle juures on tõusta püsti, vaadata silma , naeratada, öelda oma nimi ja ulatada kästi . Rahvarohketel kohtadel pole see nii tähtis ,et peaksime kohe kättpidi tervitama minema , seal kõlbab ka niisama teretamine . Viisakas oleks ka tervitada oma sõbra tuttavaid , kuigi see pole eriti levinud enam . Paljudel on küsimus ,et kui näeme ühte ja sama inimest mitu korda ühel päeva jooksul , mida siis teha ? See ei ole raske , tuleb lihtsalt naeratada ja edasi minna . Mõned reeglid , kes peab esimesena tervitama : Noorem tervitab vanemat, mees tervitab naist, alluv tervitab ülemust, saabuja tervitab kohalolijaid , taganttulija eesminejat, külalised perenaist. Need on reeglid mida peaksime teadma
noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänapäeval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võe-ti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või parema käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades.
Ka kõikjal maailmas on tervitamine väga erinev, näiteks Euroopas on kätlemine ja osades maades nagu Saksamaal on ka väga teretulnud suudlemine tuttavate vahel, samas aga Idamaades välditakse inimeste vahelist puudutust. On lausa kindlad reeglid kui pikk vahe peab inimeste vahel olema. Väga oluline on ennast esitleda viisakalt, et jätta hea esmamulje kuna see on inimeste tutvumisel kõige olulisem. Inimene võiks teda kes keda tutvustab ja kuidas sellel hetkel inimest tervitada. Tutvustamisel sageli eksitakse selles, et tahetakse vanemat tutvustada nooremale aga see käib vastupidi ja ka see, et esimesena peab ulatama käe see, kellele tutvustatakse mitte vastupidi. Tutvustamisel on tähtis veel teada, et kohalikku elanikku tutvustatakse välismaalasele, meest naisele ja et ametialane tutvustamine lähtub positsioonist mitte soost. Ka käepigistuses võib olla ebasobivaid käepigistusi kindlasti on väga oluline, et käepigistus
enamasti on käepigistus esimene ja viimane otsene kehaline kokkupuude kahe inimese vahel, kannab see zest endas üsna palju teavet ning võib mõjutada otseselt või kaudselt edaspidist suhtumist teise inimesse (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitussõnad loovad meist esmamulje. Selle lihtsa rituaaliga väljendame oma suhtumist nii kaaslasesse kui iseendasse. Ometi on tervitamine nii loomulik tegevus, et tavaliselt ei pöörata sellele erilist tähelepanu. Siin ei olegi midagi keerukat, kui tervitada samasse kultuuriruumi kuuluvaid inimesi. Ent sageli tuleb suhelda teiste rahvaste esindajatega, kelle taust on teine ning kelle tervitamiskombed võivad üllatada või tunduda naljakad (Lukas & Tsatsua 2008). Esimesena võiks üldreeglina tervitada ruumi siseneja. Ametialasel suhtluses tuleks alati jälgida positsiooni: esimesena tervitab positsioonilt madalam, kuid käe ulatab positsioonilt kõrgem inimene. Võrdse positsiooni puhul lähtutakse tervitamisel vanusest ja soost
· meest tervitab naist, käe ulatab esimesena vanem või naine. 1.1 Vastu- ja kaastervitamine Tervitusele tuleb alati vastata. Tervitamine ei tohi olla lärmakas ega häirida teisi inimesi. Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid. Kui keegi võõras tervitab teie kaaslast, siis on viisakas vastata. Kui kaaslase tervitaja on naisele võõras, siis võib jätta tervitamata. Kui oled oma tuttavat liiga hilja märganud ega jõua enam tervitada , siis on viisakas järgmisel kohtumisel vabandada. Kui näed oma tuttavat mitu korda päevas on mõistlik lähtuda põhimõttest: pigem tervitada mitu korda kui üldse mitte! Sobilik oleks lihtsalt naeratada ja noogutada. 1.2 Külalise vastuvõtt ja saatmine Külalise aukoht on vastuvõtjast paremal, kuid ta valib ise, kummal pool soovib liikuda. Vastuvõtjal on soovitatav liikuda sammuke eespool, et külalisel oleks võimalik jälgida, kuidas on otstarbekam liikuda
Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik
Teiselt poolt ei tohiks hääl olla liiga vali. Kõnetades teist inimest, võite vastaspoole ära ehmatada. Meeles peab pidama ka tempot, selget hääldust. Tähtis on hääletooni varieerida. Ühetooniline hääl väsitab kuulajat. Kliendiga tuleb rääkida temale arusaadavas keeles. Kindlasti ei tohiks kasutada asjaajamis keelt, mida räägid enda tööandja või kolleegidega. Sõnavara tuleb kohandada kõnetatava ehk kliendi järgi. Klienti tuleb alati tervitada esimesena. Firmajuhid motiveerivad teenindajaid ,,Tere!" ütlema, kuid eestlased on kinnised ning tihtipeale neile ei meeldi tervitada. Meid on kasvatatud võõraid mitte kõnetama ning olema kinnised oma olemuselt. Teine tõrge, mis tekib teretamisel, on seotud levinud viisakusreeglite konfliktiga (Miks klient...1998). Näiteks, et naine ei tereta meest esimesena ja, et siseneja teretab esimesena. Tänapäeval 3
noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või paremat käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades.
Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on
Maailmas ringi reisedes võib näha erinevate kultuuride, eluolude ja mõtetega inimesi. Näiteks mõned on rohkem temperamentsemad kui teised. Eestlaseid peetakse kinnisteks, egoistlikeks, vaikseteks, kurvameelseteks, jonnaksteks, kangekaelseteks, ebasõbralikeks ja vaprateks isiksuteks. Ilmselgelt ei saa kõiki eestlasi eelnevate sõnadega iseloomustada, kuid paljusid küll. Eestlased on töörahvas. Töö on eestlaste jaoks tähtis. ,,Jõudu tööle!,, on üks viisidest, kuidas tervitada ja inimesed on selle üle uhked. Eestlasele ei käi mitte ükski töö üle jõu. Samuti on eestlastele väga tähtis mets ja loodus. Metsast saame seeni, marju, ravimtaimi ja puitu, mida kasutatakse kütmiseks. Järvedest, jõgedest ja merest saame kalu, mida saab kasutada erinevateks toitudeks. Väga tähtsal kohal on ka põlluharimine. Inimesed, kes elavad maal, kasvatavad oma toidu ise. Kuigi eestlased armastavad oma kodumaad, kolivad praegu paljud välismaale, sest
kindel, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. Päev kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja kaotades tasapisi märkmetest kirjavigu. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi teise Septembri õhtu, ja hommikune aktuseaeg ,sai riideid valmis seades, mitu korda üle kontrollitud. Nüüd oletegi kõik siin! On rõõm näha nii palju uustulnukaid, rõõm tervitada tänavu aasta, nelja esimest klassi, kõiki vanemaid, klassijuhatajaid ja abituriente. Esimene klass, te olete kõik ümbritsetud klassiõdede ja vendadega, selle sõna tähendus süveneb ajaga. Ajaga muutuvad teie klassid omamoodi perekonnaks, leiate endi seast südamesõpru ja häid tuttavaid. Omakorda kuulute kõik kooliperre. Vaadake korra enda kõrval istuvat abiturienti. Te võite alati tema poole pöörduda kui tahate ja samuti ka kõigi teiste vanemate õpilaste poole,
Vaid vähesed suurfirmad pakuvad oma töötajatele erialaseid koolitusi. Tänapäeval toimub klientide teenindamine enamikul tööaladel ja sellesse on kaasatud kõik töötajad. Tänast ühiskonda võib iseloomustada kui teenindusühiskonda, üha enam väärtustatakse head ning kliendisõbralikku teenindust. Hea teeninduskultuur ei põhine ainult eeskujulikel ja treenitud teenindajatel, vaid ka haritud klientidel, kes oskavad teenindajat hinnata, samuti naeratada ning teda lugupidavalt tervitada. Hea teeninduskultuur ei saa eksisteerida riigis, kus elementaarne viisakus on vaid ühepoolne. Sõbralikkust ja viisakust ei saa kalkuleerida rahas, kuid selles on sõnuseletamatu jõud. Teeninduskultuuri tuleb õppida mõistma ja looma.
suhtlemisel mängida omaette. Suhtleb vastasugupoolega; teistega vahel harva. ülekohtule reageerimine. Prosotsiaalsed oskused Sotsiaalse käitumise baasoskused Oskab paluda, tänada ja Oskab küsida luba asjade Meie rühmas on kombeks Kuulamisoskus; tervitada, siiski enamasti kasutamiseks. hommikuti tervitada ja vestlemise oskus; meeldetuletamise peale. Areng võimaldab söögiajal tänada. Sellega kehtestav käitumine; arusaamatusi lahendada saavad hakkama enamus tänamine; enese verbaalselt. lapsed, mõnele peab veel
Aafrikast Masai hõimus inimesed tervitasid üksteist hüpetega, mida kõrgemale hüppati, seda rohkem näidati austust teise vastu. Samuti võivad ka sülitada üksteist. Uue Maailma Maori aborigeenid tervitamisel hõõrusid nina pidi. Ja siis lõhna järgi tundsin enda hõimu inimesi või võõraid. Lapimaal on sama traditsioon. Bulgaarias tervitatakse uut aastat suudlustega pimedas toas. Meessoost eskimod tervitavad üks teist lüües rusikaga pähe või selga. Sahara tuareegid võivad aga tervitada üle poole tunni, võtes juba 100 meetri kauguselt erinevaid naljakaid poose , hüppata,, joosta ja kummardada. Zambezia mehed aga tervitavad üks teist võttes üksteiselt genitaalidest Aafrika abarigeenide vana traditsiooni järgi, pidi pruut enne esimest pulmaööd olema vahekorras oma mehe parimate sõpradega. Hiinas onolemas vana traditsioon eirata number nelja , sest 4 kõlab hiina keeles kui sõna surm
ETTEVALMISTAMISEL. SEKRETÄR EI TOHIKS JUHTI KOORMATA ÜLESANNETES, MILLEGA TA ISE VÄGA HÄSTI HAKKAMA SAAB. KUID KOOSTÖÖD TEHES, VÕIB AMETIKOHTUMINE ÕNNESTUDA SUUREPÄRASELT..............................................................8 KORDUB SEE, ET SEKRETÄR PEAKS IKKAGI TEADMA ERINEVATE MAADE KOMBEID JA TERVITAB VASTAVA MAA INIMESI NENDE KOMMETE JÄRGI. SEE JÄTAB ETTEVÕTTEST HEA MULJE JA TÕSTAB SELLE MAINET SEE ÜKS ASUTUSE EESMÄRKIDEST. TÄHTIS ON TUNDA KA ETIKETTI, KUIDAS TERVITADA KÜLALISI JA NEID VASTU VÕTTA NING ÄRA SAATA. SEKRETÄR PEAB OLEMA KINDLASTI VÄGA LOOMINGULINE, TALUMA PINGET NING NÄGEMA ERINEVAID OLUKORDI ETTE........................................... 8 KASUTATUD ALLIKAD..................................................... 9 SISSEJUHATUS Ametikohtumistel on väga suur roll, mis võib määrata, nii ettevõtte main kui ka ineimeste vahelisi suhteid. Nii ei tohiks selle korraldamisse suhtuda pealiskaudselt vaid
VIISAKAS KÄITUMINE KLASSIJUHATAJATUND Maailmas on palju kirjutatud ja ka kirjutamata reegleid, kuid siin on kirjas vaid mõned. Päeva tuleks alustada rõõmsa meelega, et sind nähes ka teiste tuju rõõmsamaks muutuks. Süüa tuleb korralikult, see tähendab, et ei matsuta, ei lurista, ei pühi käsi laudlinasse ja ei räägi täis suuga. Kui liigud bussiga, siis tuleb abi vajavaid vanemaid inimesi aidata. Loomulikult tuleb neile ka istet pakkuda, kui kuskil mujal enam vabu kohti ei ole. Kooli sisse astudes tuleb poistel müts peast ära võtta, see on tervituse eest. Viisakas on vastu tulevaid inimesi tervitada. Kui täiskasvanu klassi astub, tuleb püsti tõusta. Ei ole viisakas käsi püksitaskus hoida. Väga ebaviisakas on teiste inimeste jutule vahele segada (olgu see siis tavavestluses või ainetunnis). Vanemate inimestega (kes ei ole su pereliikmed) rääkides tuleb neid teietada ning kui vanem inimene sind kõnetab, siis tuleb püsti tõusta. O...
Õpilased, kes pole just minemas 1.klassi, teavad seda tuttavat tunnet. Neile, kes esmakordselt astuvad üle koolimaja läve, on aga kõik uus ja tundmatu. Seepärast ongi see päev neile kõige erutavam ja meeldejäävam. See on pidupäev ka neile, kes ei istu küll esimest korda koolipinki, aga teevad oma järjekordse sammu pikal, kuid huvitaval ja avastusterohkel kooliteel... Ja nüüd oletegi kõik siin! On rõõm näha nii palju uustulnukaid, rõõm tervitada esimest klassi, kõiki vanemaid, klassijuhatajaid ja abituriente. Esimene klass, te olete kõik ümbritsetud klassiõdede ja -vendadega, te harjute selle sõnaga. Ajaga muutuvad teie klassid omamoodi perekonnaks, leiate endi seast südamesõpru ja häid tuttavaid. Omakorda kuulute kõik kooliperre. Vaadake korra enda kõrval istuvat abiturienti. Te võite alati tema poole pöörduda kui tahate ja samuti ka kõigi teiste vanemate õpilaste poole, sest perekonnas toetatakse ja aidatakse üksteist
Klient on kuningas Väga palju on kuulda olnud, et klient on kuningas. Iga ettevõtte soovib ennast reklaamida kui kõige paremat ja tublimat. Kui palju, aga tegelikult võtavad klienti kui kuningat? Möödudes poodidest ja söögikohtadest, ei ütleks alati, et teenindajad võtavad kliente kui kuningaid vastu. Teenindus on külm ja üldse mitte personaalne. Kuningaid tuleks ju tervitada ja läheneda neile väga personaalselt. Kui teenindaja näeb kliendis kuningat, siis see on ettevõttele vägagi kasulik. Kui inimene saab kuskil hea ja sooja teeninduse, siis ta räägib sellest ka teistele. See on reklaam, mida raha eest ei saa osta.Ja kui klient on saanud kord hea teeninduse saanud, siis ootab ta seda ka järgmine kord. Kui teeninduse tase püsib sama, või isegi on parem, siis selline reklaam on iga ettevõtte unistus
REBASTE VANNE Mina, väike, hale ja räpane rebane, tõotan olla oma Jumalate kanni varju vääriline. Olles veel väidetavalt täie mõistuse juures, tõotan kanda alati kirburihma ja vaktsineerida end regulaarselt marutaudi, siberi katku ja laiskuse vastu. Kutsuda kõrgelt austatud hundid igale meie poolt korraldatud üritusele, võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa ja juua ning peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban iga kell olla valmis abituriente aitama nii füüsiliselt, moraalselt kui ka majanduslikult. Igal õhtul enne magamaminekut kummardan nende altari ees. Toetan oma abiturientide II samba pensionifondi oma taskurahaga. Kasutan kõikvõimalikke tutvusi, et kaheteistkümnendike eksamid läheksid edukalt. Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, ...
rolli. Kui klienditeenindaja ei suuda suhelda välismaalastega, siis satuvad väliskülalised segadusse ning otsivad teise koha, kus neid mõistetakse. Mina arvan, et Eestis on võõrkeelte tundmisest suur puudus, eriti tähtis on oskus rääkida vene keelt, sest meie maal elab palju sellest rahvusest inimesi, kuid paljud teenindajad seda ei oska. Klienditeeninduse võtmesõnaks pean mina ,,viisakust". Kõige tähtsam on klienti sõbralikult tervitada ja luua temaga kontakt, mitte olla eemal olev ja tähelepanematu. Alati tuleb kuulata kliendi soove ja pretensioone, ning vajadusel pakkuda erinevaid võimalusi ning lahendusi. Viisakas klienditeenindaja jätab asutusest alati väga hea mulje. Eestis tuleb ette nii viisakust, kui ebaviisakust. Rohkem olen siiski kokku puutunud viisakusega ja see on väga positiivne. Eesti klienditeenindus võib olla väga erinev. Mina olen sattunud tihti olukorda, kus
omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ametiasutuse või ettevõtte põhiväärtused ja filosoofia. Ametiprotokolli alaliik: äriprotokoll (normid ja käitumispõhimõtted äriilmas). Etikett Étiquette (est hic questio ) Tänane tähendus: mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Täpsemalt: kuidas kirjutada kirju, tervitada,rõivastuda,esitleda, olla hea pererahvas külaliste ja hea külaline pererahva jaoks. Diplomaatia Riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine Osa riigi välispoliitikast ja välispoliitika peamine vahend (teised vahendid: nt. sõjaline jõud, spionaaz) Bilateraalne diplomaatia kahe riigi vaheline suhtlemine Multilateraalne diplomaatia- suhtlemine rahvusvahelise organisatsiooni egiidi all Kultuuridiplomaatia Kodanikudiplomaatia
........................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................9 3 Sissejuhatus Sõna "etikett" pärineb ladinakeelsest väljendist est hig questio, mis tõlkes tähendab: siin on küsimus. Etikett on mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Etikett õpetab, kuidas kirjutada kirju, tervitada, rõivastuda, esitleda, olla hea pererahvas külalistele jms. Etikett muutub aga reegliks siis, kui kutsuja on selgelt selle paika pannud. Näiteks on kutsele lisatud märkus:" Tume ülikond, lühike kleit." Arvatavasti Hiina eeskujul võeti kasutusele õukonnaetikett Euroopa vürstiriikides kasutusele 15 saj. Eesti iseseisvumise aastatel arvati, et ,,vanad ajad" on möödas ning ,,uue" korra puhul hakkavad kehtima uued protokollid ja etiketi osatähtsus väheneb
Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes institutsioon või isik oma riigist. Kui kutsutu ei saa tulla, siis peab sellest kohe teatama protokolliosakonnale. Soovitud visiit lepitakse alati enne ja aegsasti kokku kantselei protokolliosakonnaga, kelle vastutada on presidendi ajakava. Üritused: tseremooniad, talitused, kohtumised Kutsekaartidel on enamasti märgitud, et kohal on Vabariigi President. President saabub viimasena. Majaperemees on välisukse juures vastas, et tervitada presidenti ja juhatada ta edasi. Presidendile ja ta abikaasale on varutud koht paremat kätt esimesse ritta või eraldi loozi. Adjutant istub presidendi selja taga. Pidulikud vastuvõtud, lõuna ja õhtusöögid Külalised on kohal 15 minutit enne tegelikku algusaega. Alguses juhatatakse president salongi või kõrvalruumi, kus külalised ootavad. Külalisi esitletakse presidendile või tervitab president kõiki korraga.
Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik
tõstetud, et see lausa peab mõjuma pulma elu kõrghetke märgina. Esemedki on kooskõlas abielu sõlmimise kui uhke pidupäeva toredusega: kunstniku kübaral lainetavad jaanalinnusuled, laual on narmastega lina, vaagnal serveeritakse eksootilist vaud. Mõõk kunstniku vööl kaitseb õnnelikku abielupaari võõra publiku eest, kes nende õnne tervitada ei taha. Rembrandti maalimistehnika on omapärane. Vahel pani Rembrandti värvi lõuendile tihedate laikudena, mõnikord saavutas ta värvitoonide erilise sügavuse ja läbipaistvuse lakkidega. Juhtus, et Rembrandt kuhjas värvi ühte kohta nii palju, et mõnel figuuril võib lausa ninast kinni haarata. Aga on ka pilte, kus värvid näivad lõuendisse sisse hõõrutud olevat. Rembrandt heitis kõrvale külmad sinised ja rohelised toonid. Valdavalt kasutas Rembrandt
1. Kutse-eetika mõiste - kogum seadusi, norme, reegleid, mis suunavad inimest kõlbelisele ja moraalsele käitumisele oma ametialases tegevuses 2. Etiketi mõiste ja mida see õpetab. Etikett on mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Etikett õpetab kuidas kirjutada kirju, tervitada, rõivastuda, esitleda. Etikett muutub reegliks kui kutsuja on selle selgelt ja üheselt määratlenud. 3. Kuidas liigitatakse vormiriietust? Tavavorm, õhtuvorm 4. Nimeta vormiriietusel kasutatavad päästeala eritunnused (6)! Päästeteenistujate ametinimetuse tunnused, päästeteenistujate ametikohtade eraldusmärgid, varrukaembleem, mütsimärk, vorminööbid, päästeameti peadirektori õlaku eritunnus. 5. Vormiriietusega kantavad peakatted! Vormimüts, talvemüts,
naine mõlemad vastutavad laste ja kodutööde eest. TÄPSUS. Kui sul on kokkusaamine, siis on väga tähtis saabuda kohale kokkulepitud ajal ning ärikohtumisi lepivad nad pikalt ette. TAGASIHOIDLIKKUS. Inimesed ei tõsta ennast grupis esile, nad ei räägi valjult ega kiida ennast. Soomes peetakse heaks kombeks teistega arvestamist ja teiste kuulamist. KÄTLEMINE. Sageli tervitatakse mitu korda päevas. Lähedased sõbrad või sugulased võivad teineteist tervitada ka kallistades. Põsesuudlused ei ole siiski levinud. SILMA VAATAMINE. Teise inimesega rääkides on tähtis talle silma vaadata. Maha või kõrvale vaatavat inimest võidakse pidada ebaausaks. VESTLUSE ALUSTAMINE. Soomlased ei hakka tavaliselt võõra inimesega vestlema. Seetõttu võivad soomlased algul tunduda vaiksed ja ebasõbralikud. VESTLUSSTIIL OTSEKOHENE. Soomlased räägivad asjadest otse, ausalt ja ilma suuremate emotsioonideta. Soomes
üks "välismaalane". Kuuldes veel, et ta võib saada meistrist teateid, on ta rõõmuga valmis minema. Talle antakse purk kreemi ning palutakse telefonikõnet ootama jääda. Õhtul telefoni teel saadud juhiste järgi lendab Margarita kohtumispaika, kust viiakse teda edasi autoga. Naisel palutakse sel ööl olla Wolandi korraldatud peoperenaine, millega Margarita ka nõus on. Tema ülesandeks jääb aga külalisi trepil tervitada. Vastutasuks selle kõige eest, on pimedusevürst nõus täitma Margarita soovi. Woland sisimas teab, mida Margarita kõige enam igatseb, kuid ballilt on külaline Frieda naisele nii sügava mulje jätnud, et Margarita palub Frieda vabastamist. Vaatamata sellele, et Woland lubas täita vaid ühe soovi, toob ta ka Meistri Margarita ellu tagasi. Woland käitub sel viisil seetõttu et ta tajub kui tugev on kahe inimese vaheline armastus
Diskussioon Ühises ringis arutatakse, milliseid riideid on kõige raskem selga panna ning mis on riietumise juures üldse kõige raskem. 6. Rakendamine Õue mängima minnes püüavad kõik lapsed ennast ise riietada. 7. Iseseisev harjutamine Lapsed panevad riidesse ilma teiste abita. 8. Jätkuvuse kindlustamine Edaspidi igal õueminekul püüab laps ennast ise riidesse panna. 2. Tervitamine Eesmärk lapsed oskavad tervitada oma rühma lapsi, lapsevanemaid ning õpetajaid. Vahendid: pildid, luuletuste raamat. 1. Vajaduse määratlemine Teretamine on üks elementaarsemaid viisakusreegleid. On kurb kui enamus lapsi hommikul rühma tulles tere ei ütle. 2 2. Sissejuhatus Õpetaja loeb luuletuse ,,Igahommikune tere" Kõlab üle maa ja mere igahommikune TERE. Kips ja kaps, kips ja kaps, läheb kooli rannalaps.
muusikavaldkonnast. Muude tegemiste hulgas valmis möödunud aastal eesti muusika käsikirjade andmebaasi rakendus, mille sihiks on luua infokeskuse kodulehele avalikult ja rahvusvaheliselt kättesaadav eesti muusika käsikirjade täpne andmekogu. EMIKi žanriline haare võiks olla avaram, kui selleks oleks vahendeid. Aga on hulk institutsioone, kes katavad teisi valdkondi, ja see on tore. Siit teine oluline märksõna. Paljusus, mitmekesisus. Seda saab ainult tervitada nii tegijate, žanrite kui ka institutsioonide tasandil. Tähendab see ju paljude inimeste loovuse ja initsiatiivi alalhoidmist. Mis sellest, et kultuuriministeeriumi ametnikul oleks mugavam suhelda ühe superorganisatsiooni juhtfiguuridega. Koostöö ja ühisosa leidmine – see on paljude tegijate ja erihuvide korral vältimatu. Just loov koostöö peaks olema sellise katusorganisatsiooni nagu on Eesti Muusika Arenduskeskus mõte ja siht.
JAAPAN Jaapani kultuur välistab samuti tervitamisel puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste pärast viisakalt kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. Jaapani külastajad peaksid teadma, et kohalikud võivad üllatuda, kui neile tervituseks käsi sirutada nad eelistavad üksteist tervitada sõbraliku naeratusega. Kummardus 45kraadise nurga all. Formaalsetes olukordades on peaga kummardamine lugupidamise väljendus. Linnades tingib ruumipuudus seda, et peaaegu kunagi ei kutsuta külalisi koju ning pidulikke sündmusi tähistatakse restoranides või niinimetatud. ühiskondlikes hoonetes. Kui teid peaks jaapani koju kutsutama, siis pidage meeles, et esikus tuleb kingad vahetada tuhvlite vastu, millega kõnnitakse puitpõrandatel
Itaallased on soojad ja sõbralikud inimesed. Alljärgnevalt on välja toodud mõned näited itaallaste käitumismaneeridest : Tervitamine - itaallased tervitavad üksteist kergete põsesuudlustega kummagile põsele, alguses paremale ja seejärel vasakule. Esmakohtumisel on tavaline käepigistus, mis on siiski soe ja sõbralikult tervitav. Tavad ja Kombed Kaupluses käitumine - väikeses poes on tavaline müüjat või poeomanikku koheselt tervitada, mitte oodata seni kuni Te jõuate maksmisjärjekorraga letini. Samuti on kombeks maksimisel raha asetada alusele, mitte müüjale või kassiirile otse pihku. Raha tagasiandmisel käitutakse täpselt samamoodi- ikka raha alusele, mitte otse kätte. Tavad ja kombed Sõprussuhete loomine - kohalikele meeldib komplimente saada, eriti just oma küla, linna vms kohta. Taoline tunnustus soojendab kohalike südant ja muudab nad uutele tutvustele avatuks.
Soome kombed ja tavad Soomlased suhtuvad teiste riikide kommetesse ning kultuuri arusaadavalt ning mõistvalt. Eestlastele on oluline esmamulje , kuid soomes antakse inimesele hinnang pikema aja vältel ning olulised on inimese teod mitte mingi käitumisnormi järgimine või mittejärgimine. Tervituseks soomlased kätlevad ning vaatavad üksteisele silma .Käepigistus on tugev ning lühike. Kombeks on ka lapsi kättpidi tervitada. Kallistamine pole kombeks. Suur austuse puhul kummardatakse.Meil eestatlset on samamoodi ,noorteseas on pigem populaarsem üksteise kallistamine. Soomlaste jaoks on raha väga olulisel kohal,nad ei larista raha mõtetute ja tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja.Kuna nii Eestiski ja Soomeski tuli paaraastat tagasi euro ,siis igatevad ka soomlased tagasi oma marke nagu eestlasedki oma kroone
Kui esinejale annab nimeliselt sõna koosoleku juhataja, siis pole vaja enesetutvustust korrata. Kui sõnavõtt on pikem kui paarilauseline, siis tuleb alustuseks öelda, millest kavatsetakse rääkida. Seminaridel, konverentsidel jm kindla päevakavaga üritustel nimetab istungi juhataja tavaliselt ka järgmise ettekande teema, siis on mõttetu 100 alustada kordamisega Minu ettekande teemaks on .. Kohatu on sõna saades, püsti tõustes või saalist auditooriumi ette minnes kohalolijaid tervitada. Ettekannet alustatakse viisaka pöördumisega kuulaja poole: Head/austatud/lugupeetud kuulajad/kohalolijad .. Diplomaatilises ja akadeemilises traditsioonis on mõnikord kombeks pöörduda teatud järjekorras eraldi mõne osavõtja või osavõtjarühma poole (president, suursaadik, koosoleku juhataja, oponent, külalised vm). Kui kõnetatavaid eristatakse, siis tuleb jälgida, et kedagi välja ei jäetaks. Kui kõne eesmärgiks on
tekitas paksu lumevaiba jalge alla. Pärast seda, kui olin lõpetanud oma hommikutee, asusin kiriku poole teele. Sinna jõudes olin lumememmeks muutunud. Üleni valge, puudus luud ja ninaks mõeldud porgand. Mulle tohutult meeldis vaadata kiriku ukselt tagasi küla poole, kuidas inimesed tammuvad läbi paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure naeratuse näole. Pühapäeva hommikuti saab alati üksteist rõõmsalt tervitada. Istusime siis kõik vaikselt maha ja alustasime oma pühapäevase jutluse kuulamisega. Kirikuõpetaja alustas rääkimist, kui ühtäkki astus uksest sisse mees, kes kandis kaabut ja tumedat pikemat sorti mantlit. See mees meenutas mulle oma koheva ja lokkis soenguga ja põskhabemega Aleksandr Puskinit. Kehaehitus oli tal tugev nagu ikka meestele kohane. Mehe sisenemisega kaasnes kirikus sosistamine ja teadmatus. Kes see toreda välimusega meesterahvas küll olla võib? Aga mina ei
Seega saavutatakse ostja emotsionaalse kaasamise. Suurendab soov seda toodet osta. Antud firma teenuste kvaliteedi üheks puudusekst oli see asjaolu et, kui müüja pakkus mulle veel ühte (neljandat) toodet läbivaatamiseks. Kui müüja nägi, et ostja on juba toodet valinud, siis on vaja toodete pakkumist lõpetada, kuna see võib ostjal otsustamatuse tunnet põhjustada. Tahaksin ka anda nõu firma Euronics saalitöötajatele tervitada oma kliente mitte ainult naeratusega, kuid ka suuliselt - sõnadega. Enamasti verbaalne tervitus tekib ainult siis, kui müüja pöördub ostjale abipakkumistega. Üldiselt antud organisatsiooni teenuste kvaliteet, minu arvates, toimus kõrgtasemel. Väga tore oli näha töötajate sõbralike nägusid, nende viisakust, pädevust, keeleoskust ja oskust arusaamatu terminoloogia kasutamist vältida. Nad kasutab sõbralikku sõnavara, oskavad klienti kuulata ja vestlust juhtida
21. Külaliste vastuvõtmise tegevused Sisse registreerimine ja tuppa majutamine. Personali ülesanne on välja selgitada külastaja ootused ja võimalused ja need täita sellisel viisil, et need tagaks klientide rahulolu ja julgustaks siia tagasi tulema. 22. Vastuvõtu töötaja ülesanded külalise viibimise ajal Tehingud mis sooritatakse pannakse toaarvele, kellel pole kretiiti need maksavad iga ostu eest kohe. Igal hetkel kui see klient jõuab vastuvõttu töötaja nägemisulatusse tervitada, luuasilmside. Külalisele teenuste pakkumine, informatsiooniga varustamine.kontaktihoidmine, info andmine, 23. Majutusettevõtte lisateenused Peamiselt pakkuvad majutusettevõtted majutust ja toitlustust. Lisateenused on need mis tuleb kliendil eraldi osta. Lisateenused võivad olla saun, kanuutamine, igasugused iluprotsetuurid, kalastamine, jalgratta laenutus jne 24. Infotehnoloogia kasutamine majutusettevõttes?
Saadikutena lähetati alati kaks isikut. Üks oli tähtis isik õukonnast ja teine oli õpetatud mulla. Kaasas oli kaks kirja. Esimene oli adresseeritud valitsejale, keda külastati. Kiri algas alati tsitaadiga koraanist, siis loetleti üle mõlema valitseja tiitlid. Sellele järgnes saadikuid kiitev lõik. Lõpus toodi ära saadikute volitused. Teine kiri oli määratud esimesele saadikule, kus olid instruktsioonid tegutsemise kohta. Kuidas tervitada, kellele kingitusi jagada. Omapoolsesse lepingu projekti ta muudatusi ei tohtinud teha. Kui võõrustaja riik lepinguga rahul ei olnud, võis läbirääkimisi jätkata, kuid otsustamiseks oli vaja saada uued instruktsioonid. Kui leping sai allkirjastatud, pidi saadik nõudma, et valitseja, tema pojad ja õukondlased annaksid vande, mis kohustab lepingut täitma. Keeruliseks toiminguks oli kinkide jagamine. Osa kinke jagati saabumisel. Teine osa jagati peale läbirääkimiste edukat lõppemist
1913 a, kodanluse vastane mässuvaim- ,,Võtke" 1913. Majakovski on eeskätt linnaluuletaja. Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed pööbel, mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk. Luuletaja kujutas neid inimesi kui kurje, agressiivseid, jälke loomi, keda huvitavad vaid söömine, joomine, karjumine ning räuskamine. Luuletuses ,,Kuidas minust sai koer" lõi ta pildi luuletajast, kes tahab tänaval tuttavat tervitada, kuid tunneb äkki, et tema suus kasvab kihv ja pintsaku alt tolkneb välja suur karvane saba. Nagu alati, ilmub kiiresti kohale rahvahulk, kes hakkab luuletajat jälitama, tallataes üksteist jalge alla. Luuletaja on üksi ja püüab põgeneda, kuid, kogunud julgust, hakkab vastu, sest tunneb, et tal pole nende inimestega midagi ühist. Pilt rahvahulgast on võimendunud ja seeläbi nihestunud. Pilt muutub äärmuslikuks: luuletaja näeb
kaardiga, siis on müüjal õigus keelduda kaardimakset vastu võtmast. 2.3. lause: a) regulatiivne, b) lihtsa hüpoteesiga, c) keerulise keelava dispositsiooniga Kui õpilane viibib aktusel, siis on tal keelatud valjusti rääkida ja nina nuusata. 2.4. lause: a) regulatiivne, b) alternatiivse hüpoteesiga, c) alternatiivse õigustava dispositsiooniga Kui korstnapühkija jalutab mööda tänavat või seisab bussipeatuses, siis on igaühel õigus teda tervitada või talle lehvitada. 2.5. lause: a) regulatiivne, b) lihtsa blanketselt viitava hüpoteesiga, c) alternatiivse õigustava dispositsiooniga Kui piletikontrolör avastab sõitja, kellel puudub piletiseadusega määratletud sõiduõigust tõendav dokument, siis on tal õigus pileti omanik bussist välja saata või nõuda pileti omanikult täiendavaid selgitusi. 2.6. lause: a) regulatiivne, b) keerulise hüpoteesiga,
4.tseen toimub Capuletti maja ees. · Ilmuvad Romeo, Mercutio, Benvolio ja veel 5-6 maski, kaasas mitu tõrvikukandjat. · Arutavad väljas, kes võtavad tõrvikud.Romeo tahab üks tõrvikukandjatest olla, kuid teised ei ole sellega nõus. · Romeo ja Mercutio räägivad Mercutio unenäost. · Benvolio kuuleb trumme ja nad marsivad majja. 5.tseen toimub Capuletti majas olevas saalis. · Ilmuvad Capuletti ja Julia kõigi pidulistega, et Romeot ja tema sõpru tervitada. · Tybalt tunneb häälest ära, et üks maskidest on Montecchi ja tahab ta tappa. · Tybalt räägib Capulettile, et Romeo on nende peol.Capuletti käsib Tybaltil Romeo rahule jätta.Tybalt lahkub. · Romeo võtab Julia käe, aga Julia käsib käe lahti lasta. · Romeo suudleb Juliat kaks korda. · Amm teatab Juliale, et ta ema soovib rääkida. · Romeo saab teada, et on armunud oma vaenlasesse.
laulab. Laulmine ei ole lasteaias üks päeakava punkt, vaid sadab kõiki tegevusi. Lasteaialaulude mahukas repertuaaris on ühed ja samad laulud, mis saadavad nädalarütmis korduvaid tegevusi nagu maalimine, voolimine ja küpsetamine. Oluline on , et me sealjuures toimetamas oleme.Lauluga koos tunduvad teised tegevused käes lausa lendavat. On loendamatuid võimalusi, et lasteaias laulda. On peod, alustades sünnipäevadest. Juba hommikul saab sünnipäevalast lauluga tervitada. Kõik lapsed teavad sedamaid, milline tähtis päev täna on. Samamoodi, kristlikele traditsioonidele toetudes, juhatame me aastaajad lauluga sisse, mis muudab nad lastele emotsionaalselt tunnetatavamaks. Ka kuulame me jõulumuinasjuttu ikka ja jälle läbi laulude ja nii laseme ta järjest sügavamale enda sisse. Või laulame me viljakoristamise laule ja valmistame ennast nendega ette lõikuspühaks ning sügis saab nii endale oma, erilise kõla. Ja kui me viljapeksu ajal laulame, saab
Teatrijuhtide köietants seisneb tasakaalu leidmises nende teoste ja vähem mängitud ning uute teoste vahel. Eesti kahe ooperiteatri, "Estonia" ja "Vanemuise" sügishooaja esietendused kuuluvad peamiselt repertuaari konservatiivsesse poolde: "Aida", "Estonias" ning "Madame Butterfly" ja "Traviata" "Vanemuises". "Estonia" noorendas mängukava Tubina ooperiga ,,Barbara von Tisenhusen". Põhimõtet, et üks Eesti ooper peaks olema rahvusooperil pidevalt kavas, saab ainult tervitada. "Estonia" huvitavamate ettevõtmiste hulka mahub kindlasti ka ühistöö Soome Rahvusooperiga, Tauno Pylkkäneni ooperi ,,Mare ja ta poeg" kaasakiskuv kontsertettekanne Hannu Lintu dirigeerimisel. Ooper ühiskondliku nähtusena. Ka "Estonia" sügishooaja esimene esietendus, Giuseppe Verdi ,,Aida" (koostöös Malmö Ooperiga), mõjus värskelt. Etendused ei toimunud kesklinna ooperitemplis, vaid linnaäärses "Onistari" tennisekeskuses, võiks öelda "Õismäe Ooperis"
otsustavad ise, kellele ja millal oma terekäe ulatavad. Kuid mõnikord on klienditeenindaja sõbralik terekäsi just see, mis sulatab kõhkleva ja nõutu kliendi südame. Kui külaline siseneb töökabinetti, tõuseb mees teretamiseks alati toolilt püsti. Ka siis, kui sisenejaks on meesterahvas. Naine võib üldjuhul istuma jääda, kuid kui sisenejaks on eakam meeste- või naisterahvas, on kena, kui püsti tõuseb ka naine. Rahvarohketes kohtades võib alati tervitada kerge peanoogutusega Kuidas jätta endast positiivne ja mõjuv esmamulje ? Neli lihtsat reeglit: 1. Teie esimesed 10 sõna peavad olema mõjusad 2. Häälestuge teisele lainele 3. Kõndige sihikindlalt 4. Teie välimus peab olema laitmatult hoolitsetud Kokkusaamisele minge alati paar minutit varem. See näitab, et te oskate jaotada oma aega. Hoidge oma visiitkaardid ja pliiatsid kindlas kohas, nii et te ei pea neid otsima.
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
Aga kuna müügimees polnud piisavalt pädev oma alal, siis võib antud pakkumine saamata jääda. Minu arvates oleks võinud antud müügimees alustada sellega, et ta teeb oma töökeskkonna korda ning näeb välja vastav müügimehele – teeb kingad puhtaks ning hommikul triigib särgi vähemaltki ära. Lisaks sellele peab ta ise uskuma antud teenusesse, muidu on väga raske, kui mitte isegi võimatu teenust müüa. Kliend lähenedes aga tervitada teda viisakalt ning tekitada talle mõnus ja soe keskkond kus klient ennast mugavalt tunneks ning siis liikuda edasi ice breakingu osa juurde, et klient saada lainele ja tekitada usaldus antud müügiinimese vastu. Peale seda uurida kliendi vajadused ning selle põhjal hakata peegeldama neid vajadusi, sellisel juhul tekib kliendile tunne, et tõesti, see asi on tema jaoks mõeldud kuna ta ise tahab neid asju. Siis võiks ta veel teha antud pakkumise eriti ahvatlevaks, et kliendil tekiks reaalne
Teenindaja peab olema alati saabuva kliendi jaoks olemas olema. Teenindaja ei tohi välja näidata oma negatiivseid emotsioone .Peab kõiki kliente võrdselt hästi kohtlema. Tööülesandeid täites ei tohi jätta kliendile muljet, et talle tehakse eriline teene. Klienti ei tohi jooksutata ega talle delegeerita oma ülesandeid Kliendi ja teenindaja esmakohtumine Teenindaja ja kliendi esmakontakti vahel tuleb klienti tervitada , pühendada kogu tähelepanu klliendile Pakkuda teenuseid ning tuvastada kliendi vajadusi ja luua valikuid. Tuleb hoida õige teeninduslik hoiak teenindusprotsessi lõpuni. Kliendi heaolu tagamiseks on vajalikud ka õiged suhtlemisoskused . Näiteks: Selge ja täpne eneseväljendusoskus , kuulamisoskus , oskus infot anda ja hankida , oskus luua ja lõpetada kontakti , vestluse juhtimisoskus , kehtestamisoskus ning konfliktiga toimetulekuoskus. http://kompsyh
teeninduskorraga kursis, seetõttu käitusin nagu kohvikutes tavaliselt käitutakse: istusin lauda ja ootasin kuni klienditeenindaja tuleb mind teenindama, mida antud olukorras ei juhtunudki. Esimese külastuskorral kohvikusse sisenedes olin päris jahmunud, kui leti taga olnud teenindaja meist väljagi ei teinud, ja ei märganud ka ise esimesena teretada, vaid suundusin kohe lauda. Järgmisel korral, nähes et, klienditeenindaja ei kavatsegi meid tervitada, olin mina see, kes esimesena tervitas. Külastustele tagasi mõeldes leian, et oleksin ise võinud palju aktiivsem olla. Näiteks oleks võinud teenindajatelt midagi toidu või menüü kohta küsida või teistmoodi suhtlust alustada, kuid kuna neil oli enamasti juba selline tüdinud ja tõsine hoiak, ei julgenud me nende tööd väga segada. Arve tasumisel püüdsin olla lahke ja väga viisakas, aga kuna teenindajalt isegi naeratust ei tulnud, ei hakanud minagi rohkem vaeva nägema.
Kuulamine on oluline Sobival ajal sobivad küsimused Peamiste suhtlemistakistuste ületamine Kliendile soodsa esmamulje jätmine: Esimese mulje saab klient jätta 3-4 sekundi jooksul, kuid selle mõju kestab kaua! Kontrollige tööpäeva jooksul sageli oma välimust! Hoidke oma töökoht, esiuks ja üldkasutatavad ruumid alati puhtana! Üldiselt teenindatakse klienti seistes. Kui istute, peab klient olema samal tasandil. Tervitage esimesena! Kui ei ole võimalik tervitada, siis naeratage või noogutage Ärge hinnake inimesi nende välimuse järgi ja naeratage siiralt kõikidele sisenejatele! Käituge kehtestavalt nii klientide kui oma kaastöötajatega Ärge unustage oma kehaasendit, peahoiakut ja näoilmet Iga teie sõna ja liigutus peab väljendama kliendile seda, et ta on teretulnud ning te olete valmis teda teenindama. Suuline suhtlemine. · Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
