Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kaitseala" - 439 õppematerjali

kaitseala – inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus-ja kultuuriobjekte, taime seene ja loomaliike, kooslusi, ökoküsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust 180. Rahvuspark – suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte.
thumbnail
2
doc

Hiiumaa laidude kaitseala

Geograafiline asend ja piirid Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Hiiumaa laidude kaitseala

Marion Kade 2009, Tartu Geograafiline asend ja piirid Saarnaki Hanikatsi Vareslaid Kõverlai d ·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademe...

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Emajõe-Suursoo kaitseala

Emajõe-Suursoo kaitseala Asukoht: Tartumaa Pindala: 221 km² Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regioon Külastuse korraldaja: RMK Ajalugu Riiklik looduskaitse 1918 1997. a alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2004. aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sookurg

Sookurg Ehkki sookurge võib näha eri maastikes, vastab tema nimetus hästi tema põhilisele pesitsuspaigale ­ soole. Eestis leidub palju soid, aga ka külasid ja mägesid, mis on tema järgi nime saanud. Värvuse järgi kutsutakse teda veel hallkureks ning muude tegutsemispaikade järgi ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel. Euroopas kokku pesitseb hinnanguliselt ligikaudu 80 000 paari ja maailmaasurkonna suurus on umbes 100 000 paari. Sookurg pesitseb üksikpaaridena mitmesugustel märgaladel, peamiselt soodes. Kui nelikümmend aastat tagasi pesitses sookurg üksnes loodusmaastikel, siis viimastel aastatel on ta muu hulgas levinud inimtek...

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Kaitseala Lääne-Virumaal

KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kristiina Ehini luulekogu "Kaitseala" analüüs.

Luulekogu „Kaitseala“ analüüs Kristiina Ehin sündis 18. juulil aastal 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal omandas ta magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Tänavu on Kristiina Ehin tuntud eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav. Teos koosneb luuletustest ning päevikuk...

Kirjandus → Kirjandus
81 allalaadimist
thumbnail
4
doc

LÄÄNE-EESTI SAARESTIKU BIOSFÄÄRI KAITSEALA

LÄÄNE-EESTI SAARESTIKU BIOSFÄÄRI KAITSEALA Tartu Katoliku Kool Liisa Kivimaa 8.klass 2008 Mis asi on biosfäär? Biosfäär ehk elukond (elusloodust sisaldav kiht) on Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegade ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. Biosfäär hõlmab osa atmosfäärist, pedosfäärist, hüdrosfäärist ja

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
7 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Looduskaitse korraldus Eestis

taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri; III kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri kinnitati 30. märtsil 1995. Need nimekirjad kehtisid mõningate muudatustega kuni 2004. aasta 10. maini, mil hakkas kehtima Looduskaitseseadus Kaitstavad loodusobjektid Kaitsealad moodustatakse selleks, et jätta alad inimtegevusest, eeskätt just majandustegevusest puutumata või seatakse kindlad tingimused kuidas ala kasutada võib, nii et ei saa kahjustatud see millepärast kaitseala loodi. Seega on kaitseala ülesanneteks säilitada, kaitsa, taastada, uurida ja tutvustada loodust. Kaitsealad jaotatakse tüübiti rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Rahvuspark luuakse looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on kokku viis rahvusparki, millest üks- Karula rahvuspark, asub Põlva-Valga-Võru regioonis. Karula Rahvuspargi

Loodus → Looduskaitse
20 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Meenikunno maastikukaitseala

................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................... 11 Kerttu Luik YASB-51 072877 3 SISUKORD SISSEJUHATUS Meenikunno maastikukaitseala asub Põlvamaal Veriora valla territooriumil. Looduskaitse alla on võetud sookaitseala baasil 1981. a määruse nr 340 kohaselt «Sookaitsealade moodustamise kohta». Kaitseala kuulub ka Natura 2000 kaitsealade võrgustikku nii linnu- kui ka loodushoiualana. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba, metsise elualasid, Nohipalu Must ­ ja Valgjärve elustikku ning Ilumetsa meteoriidikraatreid neid ümbritseva kauni metsaga. [1,2] Kerttu Luik YASB-51 072877 4 SISUKORD 1.PEATÜKK Meenikunno maastikukaitseala on jaotatud kolmeks sihtkaitsevööndiks - Meenikunno

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maailma keelte iseseisev töö

Ühendriikides see arv langeb, Kanadas aga järjekindlalt tõuseb. Algonkini keelkonda kuulub 43 keelt ning keelkond jaguneb omakorda 10 haruks, millest üks on arapaho keele haru, mille hulka kuulub selline keel nagu arapaho. (Wikipedia. Algonquian languages 2016). On olemas kaks arapaho n-ö gruppi ­ Põhja-Arapaho (Wyoming) ning Lõuna-Arapaho (Oklahoma). Põhiline arapaho indiaanlaste reservatsioon on Wind-Riveri kaitseala Wyomingi osariigis. Keele kõnelejaid on 250 ja 1000 inimese vahel, rääkijateks pigem vanemad inimesed, kuid arapaholased üritavad ka noorte seas keelt levitada. Arapaholased kutsuvad ise ennast Hinono'eiteen, mis tõlkes tähendab ''meie inimesed''.(The Arapaho Project). Arapaho tähestikku kuuluvad ladinakeelsed tähed, v.a täht 3, mis sarnaneb pehme inglisekeelse häälikuga 'th' nagu sõnas 'thin' (õhuke), ja märk ', mis on kõrisulghäälik. See moodustatakse kõri tagaava sulgemisega

Keeled → Keeleteadus
1 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Looduskaitsealad

Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike

Varia → Kategoriseerimata
155 allalaadimist
thumbnail
2
odt

EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU

Viis aastat hiljem asutati NSVL aladele esimene rahvuspark ­ Lahemaa, lisaks laienes Vaika Looduskaitseala, Vilsandi Looduskaitsealaks. Aastal 1973 ilmus esimene käsiraamat, millel oli 836 lk, 296 illustratsiooni, toimetajaks oli Erik Kumari. 1979. aastal koostati Eesti Punane Raamat, kolm aastat hiljem ilmus see rahvaväljaandena. Esimene looduskaitseprogramm võeti vastu Ülemnõukogu poolt 1988. aastal, käsitledes looduskaitse peamisi printsiipe. 1990. aastal loodi esimene biosfääri kaitseala (Lääne-Eesti Saarestiku), olles suurim Põhja-Euroopas. EESTI PRAEGUNE KESKKONNAPOLIITIKA (1991-) 1991. aastal asutatakse Eestimaa Looduse Fond, mis põhineb ühiskondlikul looduskaitsel.

Loodus → Loodus õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Looduse liigiline mitmekesisus, maastikukaitse, looduskaitse

Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taime- liiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus ...

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
28
docx

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

Mustallika Looduskaitseala (49,3 ha) asub Patja külas Jõgeva vallas. Alguses võeti loodukaitse alla 3-hektariline ala, kus kaitsti allikasood ja seal elavaid looduskaitsealuseid loomi. Hiljem määrati Mustallika loodususkaitseala looduskaitsealaks. Nüüd kaitstakse seal lisaks ka looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ja ka sealset faunat ja floorat [11]. Pargid ja põlispuude grupid Kassinurme linnumäe (Kalevipoja sängi) kaitseala, Kuremaa (Kuremaa järveäärse puhkeala) kaitseala, Siimusti lauluväljaku ala koos ümbritseva metsaga, Julius Aamisepa selektsioooniaed, Kurista linnamägi ja Vilina linnamägi, Kassinurme park ja puiestee, Kärde park ja Kivijärve põlispuude rühm ning mõisaparkidest Jõgeva, Kuremaa, Kurista ja Vaimastvere [3]. Kaitsealused üksikobjektid 8 Kaitsvatest looduse üksikobjektidest on vallas Laiuse mäel Laiuse Siniallikas, Laiuse

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
9 allalaadimist
thumbnail
40
pptx

MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL

MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala  Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.  Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE  MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala  Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.  Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge.  Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE  MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval.  Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA  Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala 

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemise...

Bioloogia → Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Karula rahvuspark

Karula rahvuspark Tarmo 9.KL Karula rahvuspark Karula rahvuspark on rahvuspark LõunaEestis Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on Võru maakonnas ja osa Valga maakonnas Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Loodus ja loomad Üheks kaitseala põhiväärtuseks on ürgilmeliste (120140aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades Haruldasemad taimed on kaunis kuidking ja paljalehelised liivateed kaunis kuidking Loomad Suhteliselt väikese asustuse ja metsade roh kuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu Siin võib kohata kotkaid (kalakotkas, väikekonnakotkas, kaljukotkas), ilveseid, hunte, karusid.

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loomakaitseseadus

Ettekanne algab lühikese seaduse tutvustusega (seaduse ülesanne ja tegevusala) ning sellele järgneb ülesande tutvustus ja lahendused. Otsida välja mõni tõsielu juhtum. ALUVERE SIGALA OÜ 2011 ALLIKAS: http://seavabrikud.ee/farms.php Videos on näha lagunenud ja loomadele potentsiaalselt ohtlikku küna ja ümbrust, mustust, verise sõra ja kärsaga siga, jõuetu olekuga siga, vigastusi ja mitmeid surnud sigasi, kellest osa on elusate sigade seas. RÜHMA KÜSIMUSED: · Kas saab jahtida kaitseala vööndis? Jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. · Mitmeks aastaks antakse jahitunnistust? 5ks aastaks · Mille seaduste rikkumise eest inimene võib aresti saada? Keelatud kohas jahipidamine, keelatud vahendiga või viisil jahipidamine; jahitunnistuseta jahipidamine; Endla Reintam, 2012

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
25 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 37. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest?

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
51 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Eesti looduskaitse

inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. all (praegu Järvselja looduskaitseala). (direktor Peeter Päts). on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede Reastame siin olulisemad sündmused looduskaitse 1939 ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos

Loodus → Keskkonna ja loodusõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keskkonnaprobleemid

· Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele. · Eesti looduskaitse aluseks on Riigikogu poolt 2004. aastal vastu võetud ,,Looduskaitseseadus" Kaitsealade tüübid: 1. Rahvuspark- erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks. Näited: Lahemaa-, Karula-, Soomaa-, Vilsandi- ja Matsalu Rahvuspark 2. Looduskaitseala- looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime,- seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade säilimiseks, kaitseks ja uurimiseks.

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted

või vastuväiteid ei esitatud ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt oli tehtud ettepanek asja avalikku arutelu mitte korraldada. 23. Kaitstavate loodusobjektide liigid (1) Kaitstavad loodusobjektid on:1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. (2) Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on:… 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. (3) Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.

Loodus → Keskkonnapoliitika
54 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis · Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine · Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura alaldel PEAB olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala) 32. Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks Rahvuspark · Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse uurimiseks ja tutvustamiseks. · Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark Looduskaitseala · Looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende

Loodus → Keskkonnakaitse
45 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Maastikukaitse alad

Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Kristiina Ehin „Kaitseala“

Kristiina Ehin „Kaitseala“ Autorist  Kristiina Ehin  Luuletaja,proosakirjanik  Kristiina Ehin on sündinud 18.juulil 1977 Raplas.  Õppinud Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele.  Töötanud Vodja koolis ja laulnud ansamblis Sinimaniseele. Looming  On välja andnud erinevaid luulekogusid("Emapuhkus" , "Kaitseala" ) ja proosaraamatuid ("Paleontoloogi päevaraamat")  On kirjutanud artikleid ja tegelenud tõlkimisega. Luulekogu  Nimi: "Kaitseala"  Ilmumisaasta: 2005.aastal (Huma kirjastus)  Lehekülgede arv: 154  Kujundus: Eve Kask "Kaitseala"  Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel  Võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia.  Luules on tunda loodussõbralikkust  Kirjutab inimeste suhtumisest looduse vastu  Keel on tänapäevane, ...

Kirjandus → Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võrumaa maastikukaitsealad

Väike-Palkna maastikukaitseala asub Haanja vallas, Luutsniku külast 3km edelas, vahetult Läti piiri ääres ja moodustab ühtse terviku Läti Vabariigis asuva looduskaitsealaga. Looduskaitse alla kuulub Väike-Palkna järv koos selle ümbrusega. V-P järv on sügavuselt teine järv Eestis ­ 32m, keskmine sügavus (14m) on aga suurim. Luhasoo maastikukaitseala paikneb Rõuge vallas Pärlijõe ja Eesti-Läti piiriga külgnevalt alal. See võeti kaitse alla 1982. aastal. Kaitseala pindala on ligikaudu 800 ha. Huvipakkuvad on soos esinevad 15 mineraalmaasaart, 3 vase elustikuga järsukaldalist rabajärve, puislaukaraba, rabataimkate ning Luhasoo õpperada. Peetri jõe maastikukaitseala paikneb Mõniste vallas Peetri jõe orus ja sellega külgneval alal Karisöödi ümbruses. Jõe org on tüüpiline sälkorg, mida ei ole inimtegevusega moonutatud. Seal on liivakivipaljandid, milles on ka koopad. Samuti on seal mitmeid huvipakkuvaid taimeliike.

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. MAASTIKUKAITSEALA (looduspargi) on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.

Loodus → Keskkonnakaitse
35 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE

Iga õigusnorm koosneb koosseisust ja õigusjärelmist. Ka põhiõiguste puhul on võimalik eristada normi koosseisu ja õigusjärelmit, see on ainult keerulisem kui enamiku muude normide puhul. Põhiõigusnormi koosseis koosneb kahest elemendist: põhiõiguse kaitsealast ja selle riivest. Mõisted „kaitseala” ja „riive” loovad taotluslikult assotsiatsiooni mõttelisest kaitstud alast, mida avaliku võimu abinõu riivab. Põhiõiguse kaitseala määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti. Põhiõigusnormi õigusjärelm on põhiõiguste adressaadi kohustus õigustada põhiõiguse riivet. Üldjuhul on riive PS-ga kooskõlas siis, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane (vt § 11 komm 2). Põhiõiguse kaitseala ja kaitseala riive koos moodustavad põhiõigusnormi koosseisu. Põhiõigusnormi koosseisu võib käsitleda kitsalt või avaralt.

Õigus → Riigiõigus
119 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskkonnakaitse, maastikukaitse referaat

Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Mina uurin maastikukaitsealasid. Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi, Vooremaa.

Geograafia → Keskkonnageograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Looduskaitse alad Põvamaal

Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti looduskaitse korraldusest

1) kaitsealad, 2) hoiualad, 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, 4) püsielupaigad, 5) kaitstavad looduse üksikobjektid, 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 2. Kaitsealad Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. 2.1. Rahvuspargid Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Seadusega on kehtestatud järgmised Eesti rahvuspargid: 1) Lahemaa ­ Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula ­ Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa ­ Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;

Loodus → Looduskaitse
23 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Endla looduskaitseala

allikad. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Endla Looduskaitseala moodustati 1985.a. See, 10 108 hektari suurune ala, hõlmab Endla soostiku hästi säilinud keskosa. 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku.​ Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat.

Loodus → Loodus õpetus
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pangodi maastikuakaitse ala

Pangodi maastikukaitseala (Tartumaa, Kambja vald) Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn ­ Palumäed ­ on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik ­ võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maastikukaitsalad

......3 3. Tuhala......................................................................................................4 4. Kokkuvõte................................................................................................4 5. Kasutatud materjal...................................................................................4 2 Sissejuhatus Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Mina uurin

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Piiumetsa maastikukaitseala

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus).............................................................

Loodus → Keskkonna kaitse
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Läänemaa Suursoo

Sissejuhatus. Mitmest soomassiivist ( Soootsa, Ängelma, Vensi, Kõrgeraba) koosnev ulatuslik soostik moodustab Harju- ja Läänemaa maastikulise piirvöö, mis ajaloo käigus on olnud aluseks ka maakondade ja kihelkondade eristumisele ("Eesti maastikud"; 2008). Läänemaa Suursoo on Loode-Eesti suurim soolaam. Läänemaa Suursoo kaitseala hõlmab markantsema osa samanimelisest soostikust (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost, 1997). Pilt #1 ; http://register.keskkonnainfo.ee Asukoht. Veidi üle poole umbes 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab maastikukaitseala. Läänemaa-Suursoo maastikukaitseala asub Harju- ja Lääne maakonnas Harjumaal Padise

Maateadus → Maastikuteadus
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskkonnakaitse konspekt

kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib Looduskaitseseadus Kaitstavad loodusobjektid on Looduskaitseseaduse järgi:1) kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (sh ka looduspark), kaitseala piiranguvööndi rezhiimiga on ka pargid; 2) hoiualad;3) püsielupaigad;4) kaitstavad looduse üksikobjektid;5) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad - Kõrvemaa, Vooremaa

Loodus → Jäätmekäitlus
55 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Muraka looduskaitseala

pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba. Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala

RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane lk 15-16 11

Turism → Turism
30 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ramsari konventsioon

liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar Alates 1991

Ökoloogia → Ökoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Nigula looduskaitseala

Nigula looduskaitseala 2013 Geograafilised objektidNigula Looduskaitseala läbib Pärnu , Sauga, Reiu, Audru, Raudna ja Halliste jõgi Linnadest- Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Viljandi Nigula looduskaitseala asub Sakala kõrgustikul, Pärnu madalikul Nigula kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse loodusliku linnustiku kaitse looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Arvandmed

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Looduskaitse

ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Punase raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele. Iseloomusta erinevate kaitsealade tüüpe. Kaitsealade tüübid on järgmised: ● rahvuspark - erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 6 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark, Alutaguse rahvuspark ● looduskaitseala - looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike

Loodus → Loodus õpetus
2 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres

merekeskkonnast kui loodusressursside seisundist. Merekeskkond on väga dünaamiline, kuid samas stabiilne, mille mõjutused on tihtipeale laiaulatuslikud (Internet 3). 4 Kuid veel praegugi on mere ökosüsteemide ja bioloogilise mitmesisuse kaitse mitu sammu maas maismaa kaitsest. 2003. aastal kuulus kaitse alla kõigest 0,5% maailma ookeanidest­ maismaast kuulus siis kaitse alla 12% (sh arvestamata suurt kaitseala Antarktika mandril) (Boedeker et al, 2010). 2010. aasta seisuga oli merekaitsealasid juba 5880, mis on üle 150% rohkem kui 2003. aastal. Pindalaliselt on kaitse all ligi 4,2 miljonit km2 merealasid. See on 1,17% kogu maailma merepinnast, kuid peamiselt asuvad merekaitsealad mandrilava piirkondades, hõlmates umbes 4,32% maailma selfialadest. Mandrilavadest eemal on merekaitsealade esindatus kõigest 0,91% (Toropova et al., 2010). 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel

Ökoloogia → Rannikumere keskonnakaitse
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti looduskaitsealad

Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Soomaa rahvuspark

Soomaa nimi ja pargi logo Rahvuspark Moodustamine Rahvuspargi põhieesmärgid Kultuuripärand Johann Köleri majamuuseum Soomaa rahvuspargi hüüdlause Pilte Soomaa rahvuspargi kaart Soomaa nimi: Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo Lääne-Eestis asuvat soode ala. Rahvuspark Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärand: ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks uurimiseks ja tutvustamiseks Moodustamine: Eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi ). Soomaa kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi (ELF). Halliste puisniit Rahvuspargi põhieesmärgid: Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on

Loodus → Keskkonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Looduskaitse alused eksam 2018

Ramsari konventsioon (1971) Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon ­ kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ­ elurikkuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) ­ ülemaailmsesse võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala.

Loodus → Looduskaitse alused ja...
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Valgejärve maastikukaitseala

7 Kasutatud allikad……………………………………………....................................................8 Sissejuhatus Ma vlisin Valgejärve kuna see pakkus mulle valiku variantidest huvi ja ma teatsin sellest väga vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav. 2 1.Valgejärve maastikukaitseala Valgejärve maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Länäe-Nigula vallas Piirsalu külas ja Harjumaal Nissi vallas Siimika külas. Kaitseala pindala on 719,4 ha. Kaitsealale jääb Turvaste Valgejärv. Kaitsealal on moodustatud üks piiranguvöönd – Valgejärve sihtkaitsevöönd (719,4 ha). Kaitseala kuulub ka Natura-ala Valgejärve loodusala koosseisu. 3 Aastal 1981 loodi Turvaste Valgejärve-nimeline kaitseala

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Soomaa rahvuspark

Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Teodor Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Moodustamine ja seadusandlik areng · Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala, mis moodustati 1957.a.ja neli sookaitseala: Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi · Kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi. Nende poolt tehti ettepanek moodustada Viljandi ja Pärnu maakonnas olemasolevate kaitsealuste objektide baasil ühtne terviklik kaitseala, mille põhieesmärk oleks säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. · Soomaa kaitseala loodi vastavalt Pärnu Maavalitsuse määrusega 15.02.1993

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Eesti sood ja rabad

Eesti sood ja rabad Mukri Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit ­ Mukri ja Oinamurru ­ ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun