Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"kaitseala" - 440 õppematerjali

kaitseala – inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus-ja kultuuriobjekte, taime seene ja loomaliike, kooslusi, ökoküsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust 180. Rahvuspark – suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte.
4
doc

LÄÄNE-EESTI SAARESTIKU BIOSFÄÄRI KAITSEALA

LÄÄNE-EESTI SAARESTIKU BIOSFÄÄRI KAITSEALA Tartu Katoliku Kool Liisa Kivimaa 8.klass 2008 Mis asi on biosfäär? Biosfäär ehk elukond (elusloodust sisaldav kiht) on Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegade ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. Biosfäär hõlmab osa atmosfäärist, pedosfäärist, hüdrosfäärist ja ülemise osa litosfäärist. Mis asi on biosfäärikaitseala? Biosfäärikaitseala on kaitseala, mille ülesandeks on säilitada mingi tüüpilise ala loodust, kui tervikut. Eesmärk on põhjalikumalt uurida looduslikke ökosüsteeme ja inimtegevuse tagajärjel tekinud muutuseid. Täpsmalt ­ 1.) luua looduslike ökosüsteemide kaitse 2.) korraldada pikaajalisi uurimusi ning keskkonna järgimist mingi bioomi tüüpilistel aladel. Mis asi on biosfäärij...

Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist
2
doc

Hiiumaa laidude kaitseala

Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 mm a...

Geograafia - Keskkool
10 allalaadimist
8
ppt

Hiiumaa laidude kaitseala

Marion Kade 2009, Tartu Geograafiline asend ja piirid Saarnaki Hanikatsi Vareslaid Kõverlai d ·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademeid vähem...

Geograafia - Keskkool
6 allalaadimist
18
ppt

Kristiina Ehin „Kaitseala“

juulil 1977 Raplas.  Õppinud Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele.  Töötanud Vodja koolis ja laulnud ansamblis Sinimaniseele. Looming  On välja andnud erinevaid luulekogusid("Emapuhkus" , "Kaitseala" ) ja proosaraamatuid ("Paleontoloogi päevaraamat")  On kirjutanud artikleid ja tegelenud tõlkimisega. Luulekogu  Nimi: "Kaitseala"  Ilmumisaasta: 2005.aastal (Huma kirjastus)  Lehekülgede arv: 154  Kujundus: Eve Kask "Kaitseala"  Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel  Võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia.  Luules on tunda loodussõbralikkust  Kirjutab inimeste suhtumisest looduse vastu ...

Kirjandus - Keskkool
20 allalaadimist
9
odp

Emajõe-Suursoo kaitseala

Emajõe-Suursoo kaitseala Asukoht: Tartumaa Pindala: 221 km² Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regioon Külastuse korraldaja: RMK Ajalugu Riiklik looduskaitse 1918 1997. a alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2004. aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse (Bidens radiata), villane katkujuur (Petasites spurius), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe) jt. Veelgi suurem on kaitsealal leiduvate haruldaste linnu- ja loomaliikide arv. Väga esinduslik on soostiku kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad, suur-konnakotkad ja väike-konnakotkad . Kaitseal...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
24
pptx

Kaitseala Lääne-Virumaal

NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIMUNA ALLIKAS (VÄIKE-MAARJA VALD) • SIMUNA ALLIKAST EHK KATKUALLIKAST SAAB ALGUSE PEDJA JÕGI. VARANGU SINIALLIKAD (VÄIKE-MAARJA VALD) • ALLIKAD JÄÄVAD VARANGU LOODUSKAITSEALALE. • ALLIKAD PAIKNEVAD VARANGU JÕE ALGUSES 300 M PIKKUSEL ALAL. LEMETI KIVI (VIHULA VALD) • LEMETI KIVI ON RÄNDRAHN KÄSMU POOLSAAREL. EHALKIVI (VIRU-NIGULA VALD) • EHALKIVI ON EESTI SUURIM RÄNDRAHN, MIS ASUB LÄÄNE- VIRU MAAKONNAS VIRU-NIGULA VALLAS. • NIME SAI EHALKIVI SELLEST, ET PÄIKE LOOJUDES TEMA TAHA TERVENISTI ÄRA KAOB. • MASS UMBES 2500 TONNI OJAKIVI (VIHULA VALD) • OJAKIVI ÜMBERMÕÕT ON 30 MEETRIT, KÕRGUS 6 MEETRIT. • OJAKIVI ON SUURUSELT 14. HIIDRAHN EESTIS...

Geograafia - Keskkool
7 allalaadimist
1
doc

Mõisted

Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemisel veeauruga. Kaits...

Bioloogia - Keskkool
44 allalaadimist
13
doc

Looduskaitsealad

Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime...

- Keskkool
153 allalaadimist
19
doc

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad ; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad selleks kait...

Keskkonnaökoloogia - Keskkool
40 allalaadimist
39
doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taime...

Bioloogia - Keskkool
2039 allalaadimist
2
doc

Mõisteid

Agenda 21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi poolt 1992.a Rio de Janeiros 2. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 157 riiki allkirjastasid 1992.aastal (sealhulgas Eesti) Rio de Janeiros. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. 3. Eesti Keskkonnastrateegia 2010- suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste(liikide, elupaikade, maastike, teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. valmis 2005.a. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajaliku ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus 4. Eesti lood...

Bioloogia - Keskkool
13 allalaadimist
2
doc

Looduse liigiline mitmekesisus, maastikukaitse, looduskaitse

Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taime- liiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus 10. Se...

Geograafia - Põhikool
12 allalaadimist
3
doc

Bioloogia II

Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja ­tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluveed, tuul ning...

Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist
7
docx

Ökoloogia mõisted seletusega

Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ­ ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht ­ iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus ­ näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg ­ aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo ­ maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia ­ eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon ­ koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid ­ nii looduslikud kui inimtekkelised. Antibioos ­...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Eesti Maaülikool
152 allalaadimist
6
doc

Keskonnakaitse konspekt

ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaj...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Eesti Maaülikool
68 allalaadimist
8
pptx

Karula rahvuspark

KL Karula rahvuspark Karula rahvuspark on rahvuspark LõunaEestis Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on Võru maakonnas ja osa Valga maakonnas Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Loodus ja loomad Üheks kaitseala põhiväärtuseks on ürgilmeliste (120140aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades Haruldasemad taimed on kaunis kuidking ja paljalehelised liivateed kaunis kuidking Loomad Suhteliselt väikese asustuse ja metsade roh kuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu Siin võib kohata kotkaid (kalakotkas, väikekonnakotkas, kaljukotkas), ilveseid, hunte, karusid. Kalakotkas Click to edit Master text styles Second level...

Geograafia - Põhikool
3 allalaadimist
2
odt

EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU

Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, ku...

Loodus õpetus - Keskkool
7 allalaadimist
1
doc

Loomakaitseseadus

Loomakaitseseadus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela. Põima farmi saabudes hoiatas eesseisvast kõva hais. Jõudes noorloomade kinnipidamispoolele ootas ees ca 50 looma, kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 5­6-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest rippumas, kõle ja kü...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Eesti Maaülikool
24 allalaadimist
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark...

Keskkonnakaitse - Kutsekool
34 allalaadimist
4
doc

Eesti looduskaitse korraldusest

1 Sissejuhatus..........................................................................................................................1 1. Uus looduskaitseseadus................................................................................................... 1 2. Kaitsealad .........................................................................................................................2 2.1. Rahvuspargid............................................................................................................ 2 2.2. Looduskaitsealad.......................................................................................................2 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark)...

Looduskaitse - Keskkool
23 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun