VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad.
Kasulikud toiduained Referaat Roland Raven K08A 2010 JOGURT Jogurt on harilikult maitsestatud, paks Hapupiimaliik. Sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, Suhkrut, puuvilja ja marjasiirupeid, Mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Indias peeti jogurtit jumalate joogiks, rahvameditsiinis on seda kasutatud ravimina unetuse ja vananemise vastu. Kosmeetikaski on naturaaljogurt tuntud näomaskina ja kortsude kõrvaldajana. Naturaalses jogurtis on rohkesti elavaid baktereid (ligikaudu miljon kuni miljard mikroobi ühes grammis), järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähem...
MENÜÜ Eelroog Idusalat vähisabade, kartuli- ja trühvlimajoneesiga Joogiks: Valge vein Pearoog Praetud paltusefilee, blanśeeritud pak-choi kapsa, fenkolipüree ja siiamarja kastmega Joogiks: Valge vein Dessert Kodune juustukook põldmarjakastmega Joogiks: Koorekohv Töövahendid ja nõud 1. Kelnerirätt veini valamiseks 2. Kandik 3. Leivakorv koos maitseainetega 4. Valge veini pokaal 5. Leivataldrik 6. Eelroa taldrik 7. Eelroa all olev taldrik koos salfrätiga 8. Eelroa kahvel ja nuga 9. Pearoa taldrik 10. Pearoa kahvel ja nuga 11. Desserdi taldrik 12. Desserdi kahvel 13. Kohvitass 14. Kohvitassi alustaldrik koos salfrätiga 15. Kohvi jaoks lusikas 16. Kohvi jaoks suhkrutoos 17. Kohvi jaoks koorekann
Nimi Keili Lutschan Esitamise aeg Kodutöö teema Lõunasöök perekonnale gümnaasiumi lõpetamise puhul Taotletava kutsekvalifikatsiooni tase Toidukorra kirjeldus (ürituse eesmärk, kellele toidukord on mõeldud, mida pakutakse ja kuidas läbiviiakse) See on pidulik lõunasöök minule ja minu perele minu lõpetamise puhul. Lõunasöögil pakutakse esimeseks käiguks singisalatit krõbekartulitega. Joogiks kõrvale võtan mina mineraal vee ja vanemad võtavad tavalise vee. Pearoaks on lõheroos toorjuustuga ning joogiks kõrvale valge vein Pinot Gris Medaille d' Or 2009. Ja siis viimaseks käiguks ehk dessert on tiramisu. Kujundatud menüükaart: Menüüs olevate toitute ja jookide kirjeldus (põhjenda samuti toitude ja jookide sobitamist) Eelroaks on singisalat krõbekartulitega- koosneb siis singist,porrust,tomatist,salatilehest ning see serveeritakse krõbekartulitega
Iga kilomeeter tee peal aga saastab õhku. Ühel hetkel võib juhtuda, et meil pole enam midagi hingata. Nii ongi juhtunud mitmetes suurtes maailma metropolides. Inimesed peavad siis kandma maske, et mürgiseid heitgaase sisse mitte hingata. Maad on nimetatud ka "Siniseks Planeediks". See nimetus tuleneb sellest, et Maa pinda katab üle 70% ulatuses vesi. Selles vees on lahustunud palju erinevaid sooli. Seega on see joogiks kõlbmatu. Kogu maal asuvast veest moodustab see umbes 97%. Ülejäänud kolm protsenti on magevesi. 2,7% kogu maailma veest hoitakse mandrijääna pooluste läheduses. Ülejäänud vesi on laias laastus põhjaveena, jõgedes või järvedes. Tavaliselt kasutatakse joogiks põhjavett, sest see on puhtam kui pinnavesi. Pinnavett on tunduvalt lihtsam kätte saada, kui põhjavett, kuid seda on vaja tunduvalt puhastada enne, kui see tarbijani jõuab. Vett, mida saab kasutada joogiks ja
oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest teepõõsast • Sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest, tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Just teelehtede töötlemise põhjal liigitatakse teed sortidesse Must tee • Must tee on tugevalt kääritatud tee • Kõige populaarem tee Inglismaal ja Araabiamaades • Mustad teed sobivad hästi hommikuseks ja pärastlõunaseks toniseerivaks joogiks tänu oma ergutavavale toimele, mis tuleb suurest kofeiinisisaldusest • Erinevad musta tee sordid: Assam, Darjeeling, Earl Grey, English Breakfast ASSAM DARJEELING ENGLISH BREAKFAST EARL GREY ( bergamotiõliga aromatiseeritud must tee) Roheline tee • Aasias väga populaarne • Toodetakse lehtedest, mida on aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kääritatud • Rohekaskollase tee, mille maitse on kergelt mõru
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaegne ühiskond oli feodaalühiskond. Kõige suurema võimuga valitsejaks oli kuningas. Temale järgnesid vaimulikud, kelle ülesandeks oli kõigi eest Jumalat teenida ning seejärel aadlikud ja feodaalid, kes pidid kõiki kaitsma. Madalaima seisuse moodustasid talupojad, kelle kohustuseks oli toita kogu ühiskonda. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ning nende puhul hinnati väga ustavust. Neil tuli aastas teenida 40 päeva kuninga sõjaväes. Vastutasuks maksid kuningad feodaalidele maaga. Feodaalid muud tööd ei teinud. Tööd tegid nende eest ära talupojad. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid keskajal väga tähtsal kohal, moodustasid nad ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mi...
- närimiskumm 17. Ostjal on õigus talle mitte sobilikuks osutunud, kuid kandmata kaup: - Tagastada või ümbervahetada 14 päevajooksul alates müügile järgnevast päevast - Tagastada või ümbervahetada 14 päeva jooksul alates müügipäevast - Ümbervahetada vaid kaupluse vastutulekul 18. Sertifitseerimine - on vabatahtlik - on kohustuslik - on kohustuslik tunnustatud ettevõtetele 19. Alates millise etanoolisisaldusega õlut loetakse alkohoolseks joogiks? - 0,3 mahu % - 0,5 mahu % - 1,2 mahu % 20.Jaekaupluses ei tohi müüa alkohoolseid jooke, mille etanoolisisaldus on - 60 mahu % - 80 mahu % - 98 mahu % 21.Milliste alkohoolsete jookide müük tuleb ära fikseerida kassaaparaadiga? - vähese etanoolisisaldusega - vaid kangete alkohoolsete jookide - kõikide alkohoolsete jookide 22.Kas maks on kolesteroolirikas? - Jah - Ei - On vaid siis, kui seda rikkalikult praetakse 23. Nisuklii sisaldab
on kuulsaks saanud tänu oma kirjapandud seadustekogule, mis oli esimeseks maailmas. Hammurabi koostas seaduse ka õlle valmistamisele, need olid ranged reeglid, millest üleastujaid ähvardas surm. Muistsed egiptlased armastasid õlut samuti kirglikult. Õlu kuulus kõikide igapäevasele toidulauale. Egiptuse naised armastasid õlut maitsestada ja lõhnastada näiteks nelgi, köömnete, ingveri ja mürriga. Sealkandis tehti õlut magusamaks näiteks datlimahlaga. Õlu oli populaarseks joogiks Rooma leegionäride seas. Üksvahe peeti õlut isegi roomlaste rahvuslikuks joogiks! Caesar tundis õlle võidukäigu üle muret ning püüdis õlle tarbimist reguleerida, et ka veinile roomlaste toidulaual ruumi jääks. Keltidel oli õllele pühendatud jumal, kelle nimeks Sucellus. Teda kujutati kurika ja kruusiga. Roomlastel oli õllejumala rollis Ceres, kes oli ka viljajumalaks. Õllejumal Ceres ning veinijumal Bacchus jätkavad omavahelist võistlust ka tänapäeval.
on põlisem kui mujal. Rukkist tehti isegi vorstipuder. Muud toiduained Marju ja pähkleid korjasid need suurpered, kus oli rohkem naisperet ning nad ei olnud hõivatud talupidamisega. Mesi oli ainuke magustusaine, kuid see oli luksuskaup ja käis jõukatelegi üle jõu. Õunapuid kasvatati mitmeski mõisas, 18. sajandil Eestis aretati esimesed oma õunasordid. Eestlaste joogid • Joogiks tarvitati hapupiima. • Mõdu on kääritatu, peamine jook kuni hakkati õlut valmistama. • Taar on odra- või rukkilihtjahust hapendatud jook. • Õlut valmistati kõikideks olulisteks tähtpäevadeks, tööde alguse puhul ja talgutel. • Kalja saadi õllepärast.
Pahkadel on tugevasti lainelised puidukiud, mis ristlõikes annavad ilusa kirja. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina naha haiguste korral. Oma- pärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kase koort saab kasutada ka naha parkimiseks. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid muna- pühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kase- pungad. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna. Kasutatud kirjandus:. Elliku. J., Sander. H. 1999. Iseäralikud kased. Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3 Kokasaar. U. 1999. Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4 Laas. E. 1987. Dendroloogia. Tln. Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000Eesti taimed. TÜ MRI Masing.V.,Rebane.H.1996.Kase aasta. Tln. Paju.A.1999. Urvaplaastrist kodutohter. Eesti Loodus,2/3 Parmasto,E.1999
Pinnavesi Eestis Pandivere kõrgustik, kus vihma ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest on Põhja Eestis vähem ja LõunaEestis rohkem põhjaveekihte. Leidumine Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt veekogudes, mullas, organismides, õhus Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Põhjavee kasutamine Põlevkivikaevandustest KirdeEestis pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maaaluseid käike. Aitähh vaatamast/kuulamast ! Kasutatud google.com otsingut
7,18 miljonit km² 3.Jõe lähe: Nevado Mismi 4.Jõe suue, langus: Atlandi Ookean, 5170 km. 5.Lisajõed: Paremalt: Purus, Madeira, Tapajós, Xingu jt. Vasakult: Marañón, Japurá, Rio Negro jt. 6.Vooluhulk: 219 000 m³/s, 300 000 m³/s (vihmaperiood). 7.Toitumine: Vihmavesi. 8. Veereziim: Kuivaperiood ja vihmaperiood (tõus 9 m) 9.Kaldad: Vihmametsad. 10.Riigid: Peruu, Colombia ja Brasiilia. Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool 11. Kasutamine: Toiduks Joogiks Transpordiks Teaduslikeks avastusteks 12.Rannikul asuvad linnad: Manaus, Iquitos, Leticia, Belém, Santarém jt. Vikipeedia - https://et.wikipedia.org/wiki/Amazonas
Lihavõtted Eliise Glaser TT-11 Tähendus · Paastuaja lõpp · "Liha võtta" · Suur pidu- Püha õhtusöömaaeg Teemakohased toidud, joogid · Lihatoidud (vasika, seapraed) · Munatoidud · Kohupiimatoidud · Pirukad · Kala · Õlu · Kali Rammusad toidud! Kolmekäiguline söömine 1. Käik Keedumuna- koksimine 2. Käik Urvapuder- soolapeki, kruupidega 3. Käik Pasha · Joogiks kannudega õlu, kali · Laual leib, pirukad Laua- ja söögiriistad · Taldrik pudru jaoks · Taldrik munakoortele · Taldrik saiale · Lusikas pudrule · Magustoidulusikas · Klaas joogi jaoks · Lauale õllekannud Lauakaunistused · Urvad->uus elu · Kollane nartsiss- varakevadine lill-> uus elu · Kollased salvrätid Ruumikaunistused · Jänesekujud- valge jänes- puhas elu- magab silmad lahti- Kristuse sümbol · Munad- loomise, viljakuse,
SOKOLAADI KÜPSISED(a`12). · 100g võid · 1 dl suhkrut · 1 muna · 1dl kiirkaerahelbeid · 2 dl jahu · 1 tl vaniljesuhkrut · 1 tl küpsetuspulbrit · 100 g sokolaadi Vahusta miksriga toasoe või ja suhkur. Vahusta juurde 1 muna. Sega omavahel kokku kuivained: kiirkaerahelbed; küpsetuspulber; jahu; vaniljesuhkur; pisikesteks tükkideks purustatud sokolaad. Sega kõik omavahel kokku. Tee lusikaga väikesed pätsikesed ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 200 kraadises ahjus küpseta umbes 20 min (ilusad kuldpruunid). KOOKOSKÜPSISED 2 muna 1 dl suhkrut 200 g kookoshelbeid 2sl jahu 0,5 tl jahvatatud kardemoni · Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks. · Lisa jahu ning sega ühtlaseks. · Lisa kookoshelbed ja kardemon ning sega ühtlaseks taignaks. · Tõsta taignast küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lusikaga ühtlased pätsikesed. · Küpseta 175 C ahjus ligi ...
päevaseid samme. 17.00- 18.00 Võimalusel koos naisega tuua lasteaiast laps, toidupoe külastus, ostud paariks järgnevaks päevaks! 18.00-18.45 Kodused õhtused tegevused (toit teha, mänguasju koristada). Mees mängib lapsega. 18.45-19.15 Söömine. Söögiks ahjus küpsetatud lõhe, keedetud kartulid ja värkse juurvilja salat. Magustoiduiks kohupiim kisselliga. Joogiks mahl. 19.15-19.30 Naisele abiks nõude pesemisel. 19.30-21.30 Lapse pesemine, magama sättimine. 8 Juhtumi analüüs 21.30-22.00 Lugemine. Massaaz. Magama minek Kolmapäev 06.30-8.00 Äratus. Hommikuvõimlemine 10-15 minutit. Veeprotseduurid. Lapse ja naise äratamine
Eesti jõgede ja järvede seisund Koostas: ning selle muutumine viimase kahekümne aasta jooksul Vee tähtsus Eluks esmatähtis komponent Click to edit Master text styles tervele ökosüsteemile. Second level Kasutatakse joogiks, Third level olmes, Fourth level tootmises, Fifth level põllumajanduses. Pinnavee seisundi hindamine füüsikaliskeemilised üldtingimused, fütoplankton, suurtaimed ja/või põhjataimestik, kalad, veereziim, vooluhulk,
Piima juuakse endiselt toidu, eriti putrude juurde. Seda kasutatakse ka putrude ja piimasuppide valmistamiseks. Piim kuulub ka pannkoogitaignasse ja pärmitaignasse, seda kasutatakse kastmete ja piimamagustoitude valmistamiseks. Hapupiima juuakse tänapäeval vähem, enam tarvitatud on keefir. Keedetud ja praetud munade kõrval kuuluvad pere igapäevamenüüsse kindlalt mitmed munaroad, nagu munakastmed ja pudrud, omletid. Õlut tarvitatakse joogiks ohtralt, kuid kääritatakse kodus väga harva, peamiselt valmistatakse seda õlletehastes. Kalja tehakse kodus samuti väga harva, aga selle populaarsus on viimastel aastatel jälle tõusnud. Kasemahla siin-seal kevadeti ikka juuakse, mõdu valmistamise ja joomise oleme aga sootuks unustanud. Taimeteed on see-eest viimasel ajal taas populaarsust võitmas. Toidud tänapäeval ja vanasti Tähtpäev Toidud vanasti Toidud tänapäeval
Kastmeks on üldjuhul tomati- või paprikapüreed. Itaalias süüakse väga palju jahutooteid, eriti spaghettit, pizzasi ja nisuleiba, kindlasti ka riisi. Toidu valmistamisel lahutamatuks osaks on juust, millest valmistatakse rohkesti toite ning kasutatakse ka lisana. Indias elab väga palju rahvaid, suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on piirkondade kohta väga erinevad. Toitude aluseks on taimetoidud: riis, mais, läätsed ja teised kaunviljad. Levinuimaks joogiks on nimbu pants, mida valmistatakse sidrunimahlast ja veest. Armastatud joogiks on ka tee ning kohv. Väga paljud usundid on rangete nõuetega toitlustamise suhtes. Suurem osa indiaanlase ei söö liha, erandiks on peamiselt moslemid, kes söövad lamba, kitse ja linnuliha. Sarvloomade ja lehma liha on keelatud toiduks kasutada, nii religioossetel kui ka igivanade tavade kohaselt, millest peavad kinni ka moslemid. See on tekitanud olukorra, kus ei ole olemas ühtset India kööki
Kanamedaljonid värviliste köögiviljadega Grillitud kana, lillkapsas, kollane ja punane paprika, hiina kapsas, porru ja väiksed peekoni ribad Kastmeks Sibula, tomati ja koore kaste Järelroog: Tomati-maasika gazpacho basiilikujäätisega Joogiks: Gaseerimata joogivesi ,,Vichy" J.P. Chenet Blanc de Blancs-Prantsusmaa punane vein EELKATE 1. võinuga 2. või ja leivataldrik 3. supilusikas (esimene käik) 4. kalakahvel (teine käik) 5. kalanuga (teine käik) 6
· Ekmek tavaline leib Pide õhuke lapik leib, mille peale pannakse erinevaid katteid. See on põhimõtteliselt türgi pitsa. · Simit seesamiseemnetega rõngassai, mida müüakse palju tänaval. · Börek juustu või lihatäidisega kihiline pannkook türgi moodi. · Suppe söövad türklased tihti ka hommikusöögiks. Rahvus jook · Armastatud joogiks on tee. · Kohvi juuakse tavaliselt kangelt (nn türgi kohv). · Samuti armastatakse juua kuuma magusjooki nimega Salep, piimjas karamelline jook, mida serveeritakse kaneeli ja pähklitega · Tuntumaid alkohoolseid jooke on raki, mida serveeritakse veega, mis muudab raki piimjaks kokteiliks. Kasulikud väljendid Türgis kasutamiseks Jah Evet Ei Hayir Palun Lütfen
Põhjavee Reostumine Looduslik põhjavesi, vaatamata tema koostisele ja kasutamisvõimalustele on puhas, isegi sel juhul, kui ta liigse mineraalsuse või lisandite tõttu ei sobi joogiks, või kasutamiseks mingiks muuks otstarbeks. Reostumiseks nimetatakse kahjulike lisandite sattumist põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostuda võib põhjavesi nii reostunud vee tungimisel põhjavette, kui ka sademete vee infiltreerumisel läbi reostunud pinnasekihtide. Mõnel määral tinglikult on reostumiseks nimetatud ka ebasobiva koostisega loodusliku vee segunemist
Eesti rahvustoidud Eesti rahvusjookideks on kase- ja vahtramahl,leivakali ja meemõdu. Kase- ja vahtramahla kasutatakse joogiks värskena ja ilma mingite lisanditeta.Mahla hapendamiseks lisatakse jahu ja suhkrut. Külmadeks rahvustoitudeks on: Kohupiim köömnetega,kuivatatud kala(lest),munavõi,seajalad,tarrendis,sõir,soolatud räimed ja sült. Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Magustoitudeks on: hapupiimapudi ,kaerahelbeküpsised ,kaerakile, kama ,kamakäkid ,küpsetatud ahjuõunad ,õllesupp ,piimasupp munaga
Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Keskhommik- snäkid Lõunasöök- päeva tähtsaim söögikord! 12.00-13.00 supp; liha- või kalaroog aedviljade, kartuli või nuudlitega joogiks mahl, mineraalvesi, õlu või vein(Reinvein) Õhtuoode- kohv ja kook Õhtusöök e. abendbrot- 19.00-20.30 sarnaneb lõunasöögiga, kuid juurde pakutakse leiba Tüüpiline Saksa toit on üks rasvane ja tugev talupojalõuna 4,5 miljn. tonni sealiha aastas Valmistusviisid Lihast ja köögiviljadest valmistatakse pajaroogasid Kala hautatakse või keedetakse Aedvilju keedetakse, marineeritakse ja kasutatakse toorelt Piirkondlikud erinevused
Veeringe Maailma veestik Vesi katab Maast 71%. Kogu seda vett nimetatakse maailmamereks. Sellepärast nimetatakse ka Maad siniseks planeediks Maailmamere suurimad osad on ookeanid. Kokku maakeral vett u. 1,4 miljardit km3 Suurem osa joogiks kõlbmatu (97%). Miks? Magedat vett alla 3% ja sellestki pole suurem osa kättesaadav. Vaikne ookean Pindala 178,7 milj. km2 Keskmine sügavus 4280 m Suurim sügavus 11033 m Atlandi ookean Pindala 91,7 milj km2 Kesmine sügavus 3600 m Suurim sügavus 8605 Põhja-Jäämeri Pindala 14,7 milj km2 Keskmine sügavus 1300 m. Suurim sügavus 5450 m India ookean Pindala 76,2 milj. km2 Keskmine sügavus 3900 m Suurim sügavus 7725 m Sisemeri Sisemeri on ümbritsetud maismaaga.
kelle vere piserdamisest talliseintele on loodetud hobuseõnne. · Hoopis tavalisem ohvriloom oli lammas. Inglaste Mihklipäev · Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Toidud · valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. · Küpsetati naereid ja kaalikaid. · Joogiks oli õlu. Pärast Mihklipäeva · Elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. · Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni. Peaingel Miikael · Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. · Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha, Pühade Peainglite Miikaeli, Gabrieli ja Raafaeli Püha. · Anglikaani kirikus on sel päeval Püha Miikaeli ja
Lisaks leivale küpsetati karaskit, sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teravilja toit on ka kama, mida vanasti söödi hapupiimaga, kuid tänapäeval süüakse seda ka jogurti või keefiriga. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja see komme on püsinud tänapäevani. Eestile omapärane kalatoit on vürtsikilu. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja
Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks Leana Paistu Sisukord: Vee kasutamine Reovesi Pesemis- ja koristusvahendid Jäätmekäitlus Elekter ja küte Sisekliima Toiduained Ehitus- ja viimistlusmaterjalid Vee kasutamine: Vihmavee kogumine kastmiseks Puurkaev: söögi ja joogi valmistamiseks ning nõudepesemiseks. Järvevesi pesemiseks, loomade joogiks ja riiete pesemiseks. Reovesi: Kõik vesi suunatakse põldudele kuna majapidamises kasutatakse bioloogiliselt lagunevaid ja keskkonnasõbralikke tooteid (e. Ökotooteid) Kuid wc-s kasutatud vesi läheb hoiutünni mida tühjendatakse iga kolme kuu tagant Pesemis- ja koristusvahendid: Kõik on bioloogiliselt lagunev ja keskkonnasõbralik. Pesemisvahendid on ökomärgisega Puhastusvahendid on ka ökomärgisega ja ei kasutata keemilisi puhastusvahendeid
Raamatu naistegelased ei olnud väga õnnelikud. Mõlema perenaise kõige rõõmsam sündmus oli pühapäeviti koos peremehe Andresega kirikusse sõitmine, kus ta sai endale korralikud riided selga panna. Mari tuju tegi alati lõbusaks Juss, kelle kiusamine tegi talle palju nalja. Ka pakkus naistele rõõmu, kui Andres ja Pearu tõid koju kas värsket saia, viina või veini, mida igapäevaselt ei saanud. Enamasti jõid naised veini, viin jäi pigem meeste joogiks. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse.
Jana Krot Referaat ,,Tee" 2 MUST TEE Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud ehk kääritatud. Nendest saab tumeda punakaspruuni tõmmise. Musti teesid liigitatakse vastavalt teelehe suurusele. Tuntumad mustad teed on Darjeeling, English Breakfast, Earl Grey, Lapsang Souchong jpt. Mustad teed sobivad hästi hommikuseks ja pärastlõunaseks toniseerivaks joogiks tänu oma ergutavavale toimele, mis tuleb suurimast kofeiinisisaldusest. 6 Jana Krot Referaat ,,Tee" 3 ROHELINE TEE Fermenteerimata tee, teelehekesed on närvutatud, aurutatud, rullitud ja kuivatatud. Rohelisel teel on palju tervistavaid omadusi, sest seal sisaldub:
o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi satub üsna sügavale maapõue. o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reziimi uurimise võrk. o Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamise toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilistel töödel. o Põhjaveevaru taastaks oluliselt kuivendusega ärajuhitava vee suunamine kurisutesse või vertikaalse drenaazi ehitamine.
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi ehk maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; Vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja ja
VESI JA VEE PROBLEEMID MAAIlMAS Vesi Vesi on meie kõige tähtsam loodusvara. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Puhas joogivesi pärineb maapõuest põjaveest. Vee saaste allikad Erinevad heitveed. Nafta põlevkivi, paberitööstus jms. Tuumaelektrijaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusveed. Põldude väetised. Veereostusele viitavad tavaliselt veekvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, jt. Vee reoveest puhastamine? Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Looduses toimub orgaanilise reostuse lagunemine keemilistes ja bioloogilistes protsessides aeglasemalt kui tehispuhastites. Umbes 20 aastat. Kuidas saame kaasa aidata ? Hambaid või nõusid pestes ärge laske veel pidevalt voolata. Vanni asemel võiks enamasti võtta lühi...
laevahuku ellujäänutel on võimalik avamerelt eluga pääseda Reis üle Atlandi ookeani Ta alustas enda teekonda Las Palmasest Kanaari saartelt koos enda sõbra inglase Jack Palmeriga, 'Hérétique nimelise Zodiac kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk ning sekstandi ja raadiosaatjaga. Tema sõber läks Bombardist lahku Tangeris, kui ta laevalt maha läks, kuid sellest hoolimata jätkas ta oma reisi. Reisil olles kasutas ta söögiks ainult harpuuniga püütud kalu ja joogiks vihmavett ning kalades oleva värsket vett. Oma teekonna 53. päeval ta kohtas ühte laeva kus talle pakuti lõunat, kuid sellest ta keeldus ning jätkas oma teekonda. Väidetavalt oli ta seal laeval olles teinud oma reisi suurima vea, võttes vastu pakkumise tass kohvile ning see olevat ta organismi, mis oli harjunud mereveega ja kalaga täiesti sassi keeranud. Ta lõpetas oma 4400 kilomeetrilise teekonna Barbadosel ja selleks
mineraalhapetega võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Fenoolide mõju inimesele ja loodusele Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja, pinna ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1g/l.
millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Sajandi algul kasutati joogiks palju hapupiima ja taara. Kalja ja kasemahla ka kääritati Söödi palju soolatud pekist sealiha, silku. Valmistati ka tanguvorst ( erineb verivorstist, on heledam) Valmistati palju puskarit Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega kartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku. Suurematel pühadel ka võid, liha ja munaputru Suurtaludes, kus pererahvas rahapunda nööre väga kõvasti kokku ei
võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Fenoolide mõju inimesele ja loodusele Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja, pinna ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fe noole olla üle 1g/l.
Talvehullus Marianne Harju 2010.a MARIBEL KALLAS - Peategelane. Sokolaadi pruunide juustega ja roheliste silmadega (9.b klass; nelja-viieline) MEELIS- Maribeli poiss-sõber (1,5a koos) Tumedate juustega, pikad ripsmed. Käib 11 klassis MERLE- Maribeli ema.Tema lemmikuks joogiks on must tee kolme suhkruga. PAULO- Maribeli vend, 14 aastane. Tumepruunid juuksed, rohelised silmad, pikka kasvu. Maribel kutsus teda itaallaseks, tema ilu pärast. KATI- Maribeli parimsõbranna. Punaste juustega. Käib 8 klassis. (jäi 7 klassis istuma) KRIS(KRISTOFER)- Meelise sõber,21 aastane, modell, elab üksi. Naistemagnet, brünett, silmipimestava naeratusega. Rikkad vanemad. ERIK- Meelise sõber. Kiilakas, tüse, natuke üleolev. Rikkad vanemad. Käib 11 klassis, eliitkoolis
Joogivesi on Joogivesi on joomiseks sobiv vesi. Joogivee tarvitamine ei tohi põhjustada vahetuid ega pikaajalisi tervisehäireid. Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse nii majapidamises, äris kui tööstuses, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks. Vesi on alati olnud inimestele tähtis jook. Kõigi organismide ellujäämiseks on vesi hädavajalik. Kui mitte arvestada rasva, siis koosneb inimese keha 70% massiprotsendi ulatuses veest. Vesi on ainevahetuse käigus toimuvate keemiliste reaktsioonide lähteaine või saadus ja toimib paljudes inimkehas olevates
orgaaniliste ainete sisaldus enne ja pärast filtreerimist jne. "Tänapäeval tuntakse ligemale kuut miljonit keemilist ühendit, millest umbes 25 000 on tunnistatud potentsiaalselt vähkitekitavateks, Ameerika teadurid on hiljuti nimetanud oma materjalides, et Ühendriikide joogivetest võib leida üle 250 spetsiifilise orgaanilise ühendi, mida senini pole suudetud identifitseerida," ütleb bioloogiadoktor Rein Pork. Aastate viisi tarbivad inimesed ka Eestimaa eri paigus joogiks kõlbmatut vett. Peale veekatkestusi võib saada kraanist vett, mis määrib pesu ja nõusid, rääkimata inimese siseorganeist. Veest saab inimene umbes kümnendiku kehale vajaminevatest mineraalainetest, ülejäänud 90 protsenti peaks ta saama toiduga. Ometi on täheldatud, et seal, kus inimesed tarvitavad joogiks karedat kaltsiumi-magneesiumisooladerikast vett, esineb vähem südame-veresoonkonnahaigusi.
Mina talupojana Olen pärisorjast talupoeg ja minu nimi on Karl. Mul on naine, kelle nimi on Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa
Särk ja kuub olid pikad, ulatudes põlvini või isegi allapoole. Jalamähised mässiti pükste sääreosa peale. Jalas olid nii meestel ku naistel veisenahast tehtud pehmed pastlad, mille pikad paelad seoti ümber säärte. Suvel kanti niinest põimitud viiske. Talurahva söögist ja joogist Põhitoiduks oli aganaleib. Liha söödi õige harva. Leiva kõrval oli teine tähtsam toit puder. Joogiks oli põhiliselt hapendatud kalja ja kevadeti kasemhal. Pruuliti ka otradest õlut. Söögilauas valitses kindel kord: nalja ei tohtinud teha, laua otsas istus pereisa, külgedel vanemad inimesed, lapsed pidid püstijalu sööma ning igal sööjal oli oma nuga ( kahvleid veel ei tuntud, nende asemel kasutati teravaid puust orke). Kui keegi võõras söögi ajal tarre astus, ütles ta kindlasti "Jätku leiba!".
liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu
Põhitoit koosneb kapsast. Alkohol 20 saj algul tootis iirma 90% maailma viskist. Nad kulutavad aastas 26 tuhat krooni/korteri alkohooli peale. Kolm korda Rohkem kui Taani ja kümme korda rohkem kui Kreeka. Nende põhilseks joogiks on viski, ,,iiro kohvi", koteilid ja õlud. Rõivastus Stiiline. Nad kananvad täpselt seda ma mida iga teine arenenud riik euroopas. Neil on kindlasti teatud rahvariietused erinevad. Vanad rõivad on põhimõtteliselt kadunud, üldiselt alla 30 aasta inimesed ei tea
Miks võib neis riikides neid jooke teha ja kohati isegi müüa, aga setod oma handsat teha ei tohi? Häda on meie parlamendis, kes pole siiani vastu võtnud seadust, mis lubaks rahval viljeleda traditsioonilist joogikultuuri. Milles handsa erineb puskarist? Suur vahe on handsa ja puskari destilleerimisel. Kui puskari meskit destilleeritakse otse tule peal asuvas katlas, siis handsa etanool destilleeritakse veeauru abil. See muudab handsa omakorda tunduvalt puhtamaks joogiks, samas kui tavalisse puskarisse jääb sisse hulk kõrvalprodukte. Meister kehva jooki ei paku Et kõigest sellest veel seto handsa õigustuseks väheseks on jäänud ja on väidetud, et joogi kvaliteet on ikkagi halb, oleme lasknud handsat toiduametis kontrollida ja tulemused on olnud paremad kui Eesti kauplustes müüdaval keskmisel viskil. Sellepärast ei tasugi karta, et kohalikud meistrid solki pakuvad. Seaduse abil oleks
Veini joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes.8 Keskajal ei rahuldutud üksnes puhaste, naturaalsete veinide joomisega, vaid muudeti neid suurepärasemaks igasuguste lisanditega: mee, suhkru ja tol ajal nii armastatud vürtsidega. Veini kvaliteet oli väga kõikuv ning mõnigi kord muutus see alles joodavaks alles pärast vürtside lisamist. Vürtsiveine peeti niihästi mõnusaks joogiks kui ka arstimiks. Vürtsid ja maitseaine annavad veinile erilise kanguse ning muudavad ja muudavad maitse paremaks. 4 Põltsam, 2002, lk 47. 5 Reini jõe piirkonnast pärit veinid. 6 Pärineb Napoli de Romaniast. 7 Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort. 8 Mänd, Anu. (2004). Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350 1550. Tallinn: AS Pakett, lk. 328 Ühtlasi takistab vürtside mõju veinil rikneda, annab meeldiva lõhna ja tõstab söögiisu.9
k) SALAJÕGI karsti vorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena 4. Oskad nimetada Eesti maavarasid! 5. Nimeta maavarade kasutus alasid! a) SAVI - ehitus, nõud b) FOSFORIIT - väetis c) PÕLEVKIVI küte, elekter d) LIIV teedeehitus, tsement, klaas e) TURVAS küte (brikett) f) LUBJAKIVI majad, nõudmeened, teesillutis g) MINERAALVESI - joogiks h) RAVIMUDA liigeste raviks 6. Kuidas on tekkinud järgmised maavarad: a) SAVI - imepisikeste kivimiosakeste settimisel vees b) MUDA taimsetest ja loomsetest jäänustest, nende settimisel veekogudes c) TURVAS taimejäänustest niiskes keskkonnas d) PÕLEVKIVI - veekogudes vetikatest väga ammusel ajal 7. Oskad selgitada erinevate jõeorgudega seotud nähtusi:
Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin. Neid pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismidele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1g/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud. Kohtla-Järve poolkoksi-mäkke on põlevkiviõli tootmisel tekkivaid vedeljäätmeid ehk fuuse kogunenud umbes 560 000 tonni, millest 460 000 on poolkoksiga segamini poolkoksimäe sisemuses ja 100 000 tonni nn fuusijärves. Fuusid sisaldavad 20% põlevkiviõli, milles on omakorda 20% fenoole. Seega on aegade jooksul
Alkohol kui sotsiaalne probleem Pikemat aega on Eestis olnud üheks suuremaks mureks alkohol. Õigemini alkoholi tarbimine, selle kättesaadavus ning kogu alkoholi ümber käiv melu. Nimelt on viimase kümnendiga kujunenud välja olukord, kus alkoholi peetakse ,,tegijate" joogiks. ,,Alkohol peab käima kaasas kõikidel üritustel'', eestlane ise on loonud endale müüdi, mis võib kogu meie ühiskonna hävitada. Mida peaksime meie enda heaoluks tegema, et alkoholi tarbimine väheneks? Alkoholi tarvitamine, eriti noorte seas, on ületanud igasugused piirid. Alkoholi saab kätte kõikjalt ja seda müüakse suurtes kauplustes kõrvuti leiva, saia ja mahlaga. Pole siis ime, et noortel on arusaam alkoholist kui täiesti tavalisest kaubast poe riiulil. Kogu arvamus kujundatakse juba maast madalast. Hiljem on seda arvamust raskem muuta. Tervise Arengu Instituudi andmetel arvavad tervelt 75% Eesti elanikest, et seda tarbitakse liiga palju. T...
7.Klass Carol-Liis Tragel 2014/2015 õ-a Esimesed külakoolid olid madalad talutare meenutavad hooned, väikeste akendega ja õlg katustega. Seal õppisid lapsed vaid kaks kuni kolm talve lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust. Tihti olid lapsed koolis terve nädala ja seepärast oli nädala toidumoon ka kaasas. Tol ajal külmkappe ei olnud ja toitu hoiti sahvris. Toiduks oli leib, kartulipuder või tangupuder, vahest ka tükike liha. Joogiks lähker hapupiimaga. Õppimine toimus pikkade laudade ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta kirjutas krihvliga. Õpikuid oli vähe ja neid tuli jagada mitme lapse vahel. Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
