Ühiskonna kihistus Inimesed jagunevad kihtidesse: · Majandusliku jõukuse järgi(rikkad, vaesed) · Elustiil, väärtushinnangute või päritolu järgi(eliit,mass) · Hariduse · Vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamise järgi(nahavärv,rahvus,sugu) Sotsiaalne mobiilsus on inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise( lihttöölisest spetsialistiks,ajalehepoisist miljonäriks). Kas eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Too mõni näide. On piisavalt mobiilne, Oleg Gross. Ajalehepoisist miljonäriks. Kõrgemat staatust omavad grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks. Eliidist eristub mass. Mis on teie arvates Eesti ühiskonnas olulisemad väärtused? Võim, raha, haridus. Sotsiaalsed rollid Omistatud staatus rajaneb tunnustustel, mis üle inimestel puudub kontroll( ...
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo-, metsaveo-, konteinerveolaevad, nafta- ja gaasitankerid, lihtrid, praamid · Jne 2. Liikumine, liikuvus (mobiilsus), sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogia ja mõjurid. Transpordi kui majandusharu ja kõigi liikumiste erinevus (NB! Tööstustransport ja mittemotoriseeritud liikumised ei kuulu transpordi kui majandusharu koosseisu) Liikumine-Algus-> lõpp liikumine, e reisiahel, e reis: jalgsikäik; jalgsikäik+sõit+jalgsikäik;jalgsikäik+sõit+ümberistumine+sõit+jalgsikäik Mobiilsus - Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse.
ootused( selle tulevikku) Rootsi ja USA vahel toimub vahetus. Sellisel juhul võidab USA kuna sealt madalama haridusega inimesed lähevad ära ning tippspetsialistid tulevad sisse. Aga selleks et see asi toimiks peab olema sarnane palgajaotus. Nt Eestiga see asi ei kehtiks kuna meil läheks ära nii madalapalgalised kui ka tippjuhid. Eesti on muutunud viimasel ajal sisserände riigiks. Migratsiooni mõju päritoluriigile + Riigisisese mobiilsuse suurenemine + Inimkapitali suurenemine (ajutise töötamise korral) + Migrantide rahaülekanded, positiivne mõju kodumaisele kogunõudlusele + Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada (tudengite liikumine) +/- Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad –Ajude väljavool, tootlikkuse kadu
Kokkuvõtteks Mis on klass? 1 klass kui struktureeritud ebavõrdsuse näitaja. 2 klass kui prestiizi, staatuse, elustiili peegeldaja ; 3 klass kui tegelik või potentsiaalne sotsiaalne ja/või poliitiline jõud. Sotsiaalne mobiilsus Mõiste võttis kasutusele Pitirim Sorokin (1889 1968) ---- "Social Mobility" -1927. Sotsiaalse mobiilsusena mõistetakse igasugust indiviidi või sotsiaalse objekti liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teise. SOROKIN jaotab mobiilsuse horisontaalseks ja vertikaalseks. Horisontaalse korral toimub liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast ühest grupist teise. Vertikaalne seisneb indiviidi üleminekus ühest sotsiaalsest kihist teise. Erineb kahte tüüpi vertikaalset mobiilsust tõusev (ülenev) ja langev (alanev). Mitte kõik ühiskonnad ei loo võrdseid võimalusi vertikaalseks mobiilsuseks . Võimalused sõltuvad sellest, millist tähtsust ühiskonnas omistatakse: A sünniga omistatud staatusele
Noored lahkuvad kuna maakondades pole kõrgkoole ja edasiõppimisvõimalusi, ega ka muid eduvõimalusi suuremate linnapiirkondadega ei ole Eesti rahvastiku inimkapitali arengule iseenesest halb. Noorte rännete eeskujuks on suuresti vanemaealised põlvkonnad. Oluliseks piirkondlikke arengutingimusi mõjutavaks suundumuseks on tänapäeval üldised muutused rahvastiku igapäevases ruumilises käitumises, eeskätt elanike ruumilise mobiilsuse ja pendelrände kiire kasv ja igapäevaste tegevusruumide avardumine. Eesti inimeste igapäevane tööga ja vaba-ajaga seotud mobiilsus piirkondlike tööjõuareaalide keskuste ümber on muutunud üha intensiivsemaks ja vahemaad pikemaks. Ühelt poolt suurendab see koormust keskkonnale. Teisalt loob suurenev mobiilsus uusi eeldusi piirkondlikuks arenguks. Mobiilsuse kasu kõrval on ka rahvastiku ruumilise paiknemise sesoone ebaühtlus oluliselt suurenenud seega varieerub
Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? ÜRO alalise elukohavahetuse definitsioon ütleb, et inimene loetakse uues riigis alaliseks elanikuks/püsielanikuks, kui ta on seal riigis elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud. Samas liiguvad paljud inimesed pidevalt kahe ja enama riigi vahel ehk lisaks alaliselt teise riiki elama asumisele on tekkinud ka mitmeid teisi ruumilise mobiilsuse vahevorme, kus inimeste elu toimub rööbiti mitmes riigis, ning seda on hakatud nimetama hargmaisuseks ning pidevat kahe või enama riigi vahel toimuvad rännet riigipiiride ülseks pendelrändeks. Sellel põhjusel ongi raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud
Fifth level PLUSSID Alati kaasas Kerge Oled alati valmis ootamatuteks esitlusteks Ühildub ka nutiseadmetega Madalam hind MIINUSED Väiksem kuvapind Nõrk valgus (väiksem ruum) KOKKUVÕTTEKS Ei saa öelda, et mõni seade on selgelt teistest parem, kõik sõltub siiski esitleja vajadustest. Määravaks võib saada hind ja mobiilsuse vajalikkus. Turul on valik väga lai ja igaüks leiab endale meelepärase seadme. TÄNAN KUULAMAST! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
loodusliku keskkonna tasakaalu häired jne. Samuti on käsitletud ebaühtlaselt jaotatud kulusid, rasvumist seoses automobiilsusega ja palju muud. Näiteks on USA-s ebavõrdne ligipääs töökohtadele just vaeste ja väheharitute ning rikaste vahel. Transpordi tingimused pääsemaks hõlpsalt ja kiiresti liikuma tööle ja koju tagasi on väga erinevad. Orkaan Katrina 2005 aasta augustis tõi USA-s eriti silmatorkavalt välja mobiilsuse probleemid kesklinna rajoonis just vaesemate inimeste hulgas, kellel autod puuduvad. Nende liikuma saamine linnas oli piiratud ja aeglane. Kuigi vaieldakse, et USA-s ei käsitleta ühiskondlikku vaatenurka uurimustes piisavalt tõsiselt, siis on ka üks erand, STAR=STELLA transatlantiline ühendus keskendus jätkusuutlikule transpordile Euroopas ja USA-s aastatel 1995-2005. Siiski USA-s on tehtud liiga vähe uuringuid linna jätkusuutliku transpordi kohta. Aasia ja Euroopa linnades on vastavaid
Isegi tuhandeid aastaid tagasi toimus infolevi, aga see oli hoopis midagi muud mis praegusel ajal. Suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Kreeka ja Vana-Egiptuse vahel käis infotalletus, nii et kas paberkandjal või siis suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Jala tänapäeval ei liigu meil midagi, isegi kuulujuttude jaoks on oma interneti sait olemas. Tänapäeva ajastu liigub kiirelt mugavuse, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Et mõnikümmend aastat tagasi infoga kursis olla tuli minna poodi ja osta NSV liidu tsensuuri all oleva ajalehe. Täna aga tuleb omada lihtsalt arvutit või nutitelefoni ja internetti ja terve maailma uudisteportaalid on sinu ees vaid mõne sekundi kaugusel. Probleem selle infoajastuga seisneb selles, et aina rohkem tahetakse suhelda ja äriasju ajada läbi interneti. Inimesed omavahel mitte ei räägi vaid trükivad. Suhtlemine muutub tänu sellele vaesemaks
Individuaalsed vs struktuursed vaesuse põhjused. Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) o Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne o Klassid on surnud o Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite mõju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud o P:bourdieu praktika!!!! Vaata üle Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus – indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel. o Vertikaalne – liikumine sotsiaalseshierarhias, ülenev/alanev o Horisontaalne – liikumine samal sotsiaalsel tasandil nt samal ametipositsioonil o Põlvkonnasisene – individuaalne karjäär tööelu jooksul
Nõustaja roll õpirändes on toetada õpirändes osalejat võimalusel kõigi kolme õpirände perioodi jooksul (nii enne, õpirändes olles kui õpirändest naastes), anda rändesse minejale võimalikult põhjalik ülevaade rände olemusest ja eesmärgist, aidates seda kogemust tema tulevase karjääriga siduda. Rahvusvaheline mobiilsus ja tuleviku töö Ave Lauren (2018) raamatus "Rahvusvaheline mobiilsus ja töö" Lühikokkuvõte: Rahvusvahelise mobiilsuse all mõistame töötajate riigipiirideülest lühiajalist geograafiliselt paindlikku töötamist, mille korral inimesed pole seotud ühe või kahe tööturuga, vaid paljudega, seejuures samaaegselt. Rahvusvahelise mobiilsuse alla kuuluvad eelkõige erinevad lühiaegse rände vormid, millega ei kaasne püsivat ümberasumist ühest riigist teise. Selline lühiajaline ränne ei ole ilmtingimata sirgjooneline ega ühekordne, vaid pigem ringlev ning korduv.
Juba tuhandeid aastaid tagasi enne Kristust toimus infolevi suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Babüloonia vahel, küll aga hoopiski teisiti kui tänapäeval. Tol ajal polnud ei raadioid, internetti ega telefone. Kogu teave liikus paberkandjal või suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Praegune modernne infoajastu templit kandev maailm muutub iga päevaga aina kardinaalsemalt, liikudes üha enam mugavuste, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi uudiste lugemiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsimiseks minema poodi ning haarama NSV Liidu mõjusa kontrolli all oleva ajalehe järgi, siis tänapäeval ei ole vaja muud, kui arvutit või nutitelefoni ja Internetti ning teave kogu üle maailma, ükskõik millistelt uudisteportaalidelt, on inimesest vaid murdosa sekundite kaugusel. Tänapäeva infoajastus elamine soodustab tahes tahtmata pidevat ajanappust, närvilisust
Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujunes välja infrastruktuur, kujunevad sektorid. Infoajastu linnad: tööstus kolib äärelinna, kesklinnas on
2000-2011 olid enamik väljarändajad naised. Peamisteks rändepõhjusteks olid tööränne ja pereränne. Väljarändajate seas palju noori ja üllatuslikult ka lapsi(enamsti koos peredega). Vähe rändab välja tippspetsialiste, rohkem töötuid ja teenindustöötajaid. - Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Positiivsed mõjud: Riigisisese mobiilsuse suurenemine – Inimeste väljarändel vabanevad töökohad teistele Eestis elavatele inimestele, sealhulgas ka töötutele. Inimkapitali paranemine- omandatakse uusi oskusi, teadmisi, õpitakse tundma teisi kultuure, õpitakse selgeks keel. Samuti väheneb vajadus ise teatud valdkonna inimesi välja õpetada. Rahaülekanded kodumaale- raha kulutamine kodumaal jne Negatiivsed mõjud:
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
Inimvara - Haridus Viimastel aastakümnetel iseloomustab enamiku arenenud riikide haridust turumehhanismide levik. Praegu on eriti USAs ja Suurbritannias hakatud rääkima konkurentsiga kaasnevatest ohtudest: kihistumise suurenemine ja haridusgetode tekkimine, elanikkonna sotsiaalse mobiilsuse vähenemine, avaliku hariduse kui riiklikke ühisväärtusi kultiveeriva süsteemi taandumine erahariduse ees, hariduse teadmiskäsituse ja õppekavade kitsenemine mõõdetavate ja testitavate õpitulemuste arvel, õpilaste emotsionaalne kaugenemine koolist jmt. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik. Erinevused tekivad juba 57 aasta
Sellest tulenevalt ütleksin, et sotsioloogia on uuriv teadus, mille üheks väljundiks ongi uuringute läbi viimine. Kui vaadata, mida selle kohta arvavad autoriteedid, siis Võõrsõnastiku järgi on sotsioloogia ühiskonnaõppetus, ühiskonna talitlemist, selle liikmete sotsiaalse käitumise seaduspärasusi uuriv teadus. Vikipeedia järgi on sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele. Seega on sotsioloogia teadus, mis on keskendunud uurimisele. Siiski peetakse eri kultuurides (ameerika, inglise, saksa, prantsuse, vene jt) sotsioloogia teoreetilisteks allikateks ka
Möbiuse sündroom Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud harvaesinev neuroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. Esinemissagedus meestel ja naistel on võrdne. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi (peaajunärvid), mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes...
Ühiskonna sotsiaalne struktuur Kihistus - Majandusressursside alusel - Päritolu - Väärtushiinangud - Elustiil - Haridusnäitajad Iga inimrühm paigutatakse kindlale positsioonile. Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu - Haridus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakohist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne(ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Sotsiaalne klass- suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon;
sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmisel sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmisel 4) B. LeRoux(2007) – sotsiaalne klass jätkuvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija 8) B. LeRoux(2007) – sotsiaalne klass jätkuvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija 9. Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, 20. Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus – Indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel
stabiilsemate hindadega riigi intressimäärast · eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust · avaliku sektori laenukoormus ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust · vahetuskursi stabiilsus teiste EL vääringute suhtes Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja tõukefondid On 4 tõukefondi: · vanim 1958.aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond: töö leidmise võimalused, geograafilise ja ametialase mobiilsuse suurendamine, koolitus, tüühõivealane nõustamine, meeste ja naiste võrdsed võimalused · suurim tõukefondidest Euroopa Regionaalarengu Fond: toetus suurtele investeeringutele, näiteks infrastruktuuri arendamiseks(transport, energia), keskkonnakaitse. Samuti väikeettevõtetele innovatsioonitoetused, turism, kohaliku arengu toetamine. · 1993 Maastrichti lepinguga loodi Ühtekuuluvusfond. Kui tõukefondid on
Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on tihti väga keeruline. Mis v.ö selle põhjuseks, et vaesemate ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige rohkem kuritegusid? Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite hankimiseks kui kuritegevus. Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on rohkem kuritegelikke eeskujusid. (Ehk nii a kui c võivad olla õiged) Mobiilsustabel: Millist mobiilsuse tüüpi kujutab tabel? Põlvkondade vahelist. Kas tabeli järgi toimub strukturaalne mobiilsus? Jah. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus? Ülenev. Milline on selle tabeli järgi isa ja lapse sotsiaalse positsiooni vaheline korrelatsioon? Pigem positiivne. Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab lause: ,,Ebavõrdsuse tase riigis on riigi majandusliku arenguga seotud mittelineaarselt." Makrosotsioloogilist.
○ more jobs repairing computers, fewer jobs repairing typewriters ● Näide: Muutused rahvusvahelised kaubavahetuses ○ labor demand increases in export sectors, decreases in import-competing sectors Tekitavad struktuurset tööpuudust. Beveridge’ kõver (1) Beveridge kõvera nihked ● Efektiivsem sobitamine (matching) nihutab UV-kõvera sissepoole( vaata kõver vihik 3.11) ○ Töövahendusagentuurid, tööjõu mobiilsuse kasv ● Oskuste mittevastavus nihutab kõvera väljapoole ○ Sobivate töötajate palgatõus (IT-sektor Eestis) ● Tööjõus osalemise määra kasv nihutab kõvera paremale ○ Muutused hariduses, soorollides; immigratsioon ● Majanduslanguste vähenemine alandab tsüklilist töötust ja nihutab kõvera sissepoole ● Majanduslik ja poliitiline määramatus motiveerib tööandjaid vakantse kauem avatuna
Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) 8. Loeng – Turg ja raha
käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus-gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 16. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu. a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis. a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja,
Eluslooduse organiseeritus, teaduslik uurimismeetod. Organismide keemiline koostis - anorgaanika. 1. Mis on biomolekulid? (nimetused ja kus on tekkinud) Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida. 2. Milles avaldub elusorganismide ehituse organiseerituse keerukus? Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitme astmeline organiseeritus. See väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regula...
(pikaajaline pärandatav jõukus) ja ,,uue raha kõrgklass" (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass enamus rahvastikust, ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul Töölisklass Kahanev trend, töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised Alamklass marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaalsüsteemi kulul; etnilised vähemused, immigrandid *Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vertikaalne mobiilsus: liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev Horisontaalne mobiilsus: liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus) Põlvkondadesisene liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus vanemate ja laste põlvkonna
Taimekaitse Herbitsiidiga tasuks pritsima minna esimeste pärislehtede moodustumise ajal, aga mitte hiljem kui 6 lehe faasis Soovituslikult 10-14 päeva hiljem tuleks teha vaheltharimine Külvikord Mullaharimine Puhtitud seemned Poomprits Hardi Master PRO 1000/16m Keemia lisamise seade, hüdrauliline poomi lappamine, HC5500 juhtpult, kiirusest sõltumatu normi hoidmine Kõrge maisi jaoks vajalik käsitsi pritsimine, nt seljakott-tüüpi annab hea mobiilsuse taimede Pilt 7. Hardi Master vahel https://youtu.be/PsZ3L-Vy2bY seljakott-tüüpi pritsi ohutusnõuded Koristamine Mais koristatakse põldudelt maisikombainiga, mis eraldab maisitõlvikud vartest, seejärel hekseldab lehed ja varred Loomasööda jaoks kombainile lisatakse muljur – muljub puruks tõlvikus oleva tera Optimaalne niitmise kõrgus 20 cm maapinnast Heksli pikkus 0,8-2 cm, optimaalne 1,5-2 cm
32. Kui ettevõtjate tulud suurenevad, siis töö nõudluse kõver nihkub a. jääb muutumatuks b. vasakule üles c. paremale alla d. paremale üles e. alla vasakule 33. Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 34. Töö mobiilsuse faktoriteks, mida saab mõjutada tööandja on a. majanduslik situatsioon regioonis b. perekondlikud olud c. töö- ja olmetingimused d. rahulolu töösuhetega kollektiivis 35. Elanikkonna käsutatavad tulud see on: a. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma b. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud c
suurem kasutegur suurem ressurss võib liikuda mitmesugustel pinnastel ja teedel suurema kiirusega. Puudused: suurem erisurve piiratud läbivus piiratud kandevõime piiratud tõusunurk suhteliselt väike rataste ja pinnase side rehve liigitatakse kõrgrõhu (5...7 atm), madalrõhu (1,25...3,5 atm) ja ülimadalrõhurehvideks (0,5...0,8 atm). Masina hõõrdejõu ja läbivuse suurendamiseks tehakse kõik rattad vedavatena. Relssidel liikuvad masinad Relsskäiturit kasutatakse piiratud mobiilsuse ja manööverdusvõimega masinatel. Eelised: liikumise suur täpsus, minimaalne liikumistakistus, käiguosa väike kulumine. Väiksest manööverdatavusest tingituna kasutusala on piiratud spetsiaalmasinatega: mitmekopalised karjääriekskavaatorird, ehituskraanad, täpsust nõudvad viimistlustööde masinad. Vees liikuvate masinate käiguosad. Käituri põhiosaks on tugev, uppumatu ja vees tasakaalus püsiv korpus. Viimane
Keskklass – enamus rahvastikust, „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul Töölisklass – Kahanev trend, töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised Alamklass – marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaalsüsteemi kulul; etnilised vähemused, immigrandid • Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) • Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Põlvkondadesisene – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine • Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Praeguses modernses infoajastu pitserit kandvas maailmas toimuvad muutused teabe kättesaadavuse ja mobiilsuse tõttu kiirema tempoga kui ealeski varem. Enam ei pea murrangulist sündmust ootama aastakümneid või -sadu. Nihe, mis maailmapilti oluliselt kõigutab, võib tekkida päevade, tundide või minutitegagi. Teooria järgi peaks kõik muutuma aina paremaks, elu lihtsustuma. Eeldatavasti leiab aset mingisugune areng, aga ei teata, millises suunas see toimub. Tekib küsimus, kuhu maailm edasi läheb, missuguseks elu lähitulevikus kujuneb. Üks võimalus
toimetulekut Rahvastiku arengu traditsiooniline etapp rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengutvõrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega Rändeiive e. saldo on sisse- ja väljarännanud inimeste vahe aastas Slumm e. geto, valdavalt marginaalse (vaesed, töötud) rahvastikuga asustatud vilets linnaosa, peamiselt arengumaade, aga ka lääneriikide suurlinnades. Vastulinnastumine e. kontraurbanisatsioon, minnakse elama linnast välja Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalrahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad
Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. Rändeiive e saldo sisse- ja väljarände vahe. Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asutatud vilets linnaosa peamiselt arengumaades, aga ka lääneriikide suurlinnades. Ülelinnastumine linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid Illegaal inimene kes viibib ebaseaduslikult riigis Rände saldo - piirkonnas või riigis sisserände vahe 2.RAHVAARV MAAILMAS ~6,7 miljardit.
Staatuse omandamise põhimudel: isa töökoht, poja haridus ja poja esimene töökoht on kolm peamist muutujat, mis poja lõplikku töökohta mõjutavad. Perekonna SES mõjutab pere rahalist olukorda ja seega lapse haridustee pikkust, mis omakorda mõjutab lapse esimese töökoha valikut. Esimene töökoht on põhimõttelise tähtsusega ja avab uksed tulevikuks. Põhimudeli arendused: kuigi perekondlik taust on peamine ja kõige mõjuvõimsam inimese sotsiaalse mobiilsuse ennustaja, ei sõltu mobiilses lõpuni sellest. Sarnase taustaga ja isegi samast perekonnast mehed võivad elutee lõpetada väga erineva prestiiziga töökohtadel. Sobilike tingimuste korral võib töölisklassi kuuluv noor liikuda ühiskonnas ülespoole. Sotsiaalse mobiilsuse juures säilib alati õnne element, mida mõõta on võimatu olla õigel ajal õiges kohas, saada oma sõbralt õige vihje või järgida õigel hetkel oma südant. 9
alamklass: • Marginaalsed ja tõrjutud • Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud • Etnilised vähemused, immigrandid Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) – Klassisüsteem on pidevas muutumises. Erinevalt teistest stratifikatsioonitüüpidest ei ole nad piiratud õiguslikul või religioossel pinnal. Piirid klasside vahel võivad olla suhteliselt hägusad. Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne – liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. horisontaalne – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt ka geograafiline mobiilsus). põlvkondadesisene – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul. põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine.
3. Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite müju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud Mobiilsuse liigid Vertikaalne: liikumine sotsiaalses hierarhias ülevalt alla Horisontaalne: liikumine samal sotsiaalsel tasandil Põlvkonnasisene: individuaalne karjäär tööelu jooksul Põlvkondadevaheline: põlvkondade-vahelised erinevused Struktuurne: majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna Vaesus Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit) Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas eeldatakse Absoluutne vaesusepiir – füsioloogiline elatusmiinimum Suhteline vaesus – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Sotsiaalne tõrjusus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel
Esmane ülesanne on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kiiret arengut vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. 5.1 Mobiilsus (liikuvus) on tegevus, mis kindlustab millegi kättesaadavuse. Sotsiaalse mobiilsuse mõjurid: - Liiklussisesed: juhiloa olemasolu, sõiduauto kasutamise võimalus, ühistranspordi olemasolu, liiklusteede olemasolu ja kvaliteet, transpordi kasutamise kulud. - Liiklusvälised: elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökoha suhtes, töökohtade kontsentratsioon ehk tihedus, vaba aja kasutamise võimalused, asendustegevused. 5.2 Transpordi mõju ühiskonnale (positiivne ja negatiivne)
hööveldada. Muide, rõivaid, mis hallitama läinud, ei saa enam täielikult puhtaks. Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. 5 4. ALGLOOMAD Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest (limakud, Peronosporomycetes jt). Nagu ka protistid, vetikad, amööbid ja viburloomadki, on ainuraksed organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel.
temperatuurivahemikus +4°C kuni +30°C, kuid mõned liigid taluvad ka karmimaid tingimusi. Näiteks on algloomi leitud nii kuumaveeallikates kui ka jäisest mereveest. Algloomad on hämmastavalt vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele keskkonnas ja teistele äärmuslikele mõjutustele. Ainuraksed ehk algloomad on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest. Ainuraksed paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt. Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil
staatusega, mistõttu koht sotsiaalses hierarhias jääb muutumatuks, st ei ületata staatustevahelisi piire (nt Indias, apartheid LAVis); · klassisüsteem põhineb nii omandatud kui ka omistatud staatustel, võimaldab põlvkondadevahelist ja sisest mobiilsust; · strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna, nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleksid vabu töökohti valmis täitma, sõltub eri põlvkondade sündimusest; · absoluutne mobiilsus parema hariduse, parema prestiiziga töökoha ja suurema sissetuleku omandamine terve põlvkonna poolt võrreldes oma vanematega;
Hõivatud aladelt põgenes umbes 200 000 palestiinlast, Suessi kanal suleti. Jom kippuri sõda- Iisraeli ja araabia riikide vaheline neljas sõda, toimus 6.24. X 1973. Sai oma nime sõja alguspäeva, juudi püha Jom Kippur'i (heebrea keeles 'lepituspäev') järgi. Sõda algas sellega, et Egiptus (Siinai poolsaarel) ja Süüria (Golani kõrgendikul) ründasid korraga Kuuepäevase sõja ajal vallutatud alasid. Suurtest kaotustest hoolimata võitis Iisrael lõpuks oma suurema mobiilsuse ja USA toetuse tõttu mõlemal rindel. Camp Davidi rahu - USA presidendi James Carteri, Egiptuse presidendi Anwar as- Sadti ja Iisraeli peaministri Menachem Begini kohtumisel USA presidentide suveresidentsis Camp Davidis 5.17. IX 1978 sõlmitud lepped Egiptuse-Iisraeli separaatrahu ja Lähis-Ida rahuläbirääkimiste tingimuste kohta. Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Islamirevolutsioon Iraanis - 1960 alustas Pahlavi nn valgete revolutsiooni: naistele
abiellumiskäitumises: · Suureneb vabaabielude arv · Suureneb väljaspool abielu sündinud laste arv · Suureneb lahutuste arv · Muutub sooline rollijaotus Migratsioon ehk ränded · ... on teine dünaamiline rahvastikuprotsess · Rände käivitajaks erinevate riikide arengutasemete erinevused, ränded üldjuhul vähemarenenud riikidest kõrgelt arenenud riikidesse. · Sarnane kaubavoogudele: ühele poole "tõmmatakse", teiselt poolt "tõugatakse" mobiilsuse liikumapanevad jõud terve tegurite kompleks. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt) · Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon. ..
Tallinna Polütehnikum Arvutisõltuvus ja ohud Referaat Koostaja: Henri Mulre KPE-12 Arvutid ja arvutivõrgud Juhendaja: Reet Pihl Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 2. Mis on arvutisõltuvus?.................................................................................................. 4 3. Kuidas arvutisõltuvust kindlaks teha ning identifitseerida? ......................................... 5 4. Kuidas arvutisõltuvus tekib? ........................................................................................ 7 5. Arvuti kasutamisega seotud ohud ................................................................................. 8 6. Arvuti kasutamisega ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MIKROORGANISMID Õpimapp Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................3 2.Hallitusseened............................................................................. 4 3.Bakterid....................................................................................... 6 4.Vetikad........................................................................................ 8 5.Algloomad.................................................................................10 6.Pärmid....................................................................................... 11 7.Kasutatud kirjandus..................................................................12 1. Sissejuhatus Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganis...
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5 Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6 Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7 Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist süsteemi sees. Eelindustriaalses kastisüsteemis omandatud staatus mõjutab, paika pandud inimese koht sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne mobiilsus on võimatu. Avatusd ehk industriaaless ühiskonnas on võimalik individuaalne sotsiaalne mobiilsus.
Integratsioon Eesti ühiskonnas eeldab muu hulgas ka võrdsete majanduslike võimaluste loomist integratsiooni subjektide jaoks. Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerumise ja võõrtööjõudu rakendanud ülepaisutatud
tööstusrevolutsiooni tehniline pool · Uued töö organiseerimise moodused · Uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid · Rahvusriigid · Linnade palahvatuslik suurenemine, agulite teke > elukvaliteedi halvenemine · Kujunevad töölisliikumine ja parteid. · Kujuneb ühiskonna poliitiline süsteem(parteid ja ideoloogiad) · Kujuneb välja klassiühiskond · Sotsiaalse mobiilsuse kasv · 1840. jõudis Eestisse Henry Ford (fordism) ameerika autotööstur, kellega seostatakse XX sajandi alguses toimunud positiivseid muudatusi. Masinad muutusid tootlikumaka ja oluliselt ohutumaks. Tema hakkas oma tehastes tööd korraldama konveiermeetodil, tänu nii produktiivsele tootmisele, oli võimalik hakata maksma tunnipalka. Fordism valitses tööstuslikus tootmises väga pikka aega ja osa ühiskonnateadlasi arvavad, et Ford tagas USA-le esikoha riikide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
