Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)................................................................................5 1.4.NÄOILME.................................................................................................. 7 1.4.DISTANTSIOONID......................................................................................8 SISSEJUHATUS
Valdkond: Suuline eneseväljendus: Ettekanne teemal ,,Söögikoht" Kriteerium 4 3 2 Omapoolne kommentaar Kehahoiak on esinejal Kehahoiak on enamasti Kehahoiak on lõtv ja Kehahoiak ja korrektne, loob silmsideme korrektne, silmside lohakas. Esineja ei loo silmside kuulajatega. kuulajatega vähene. kuulajatega silmsidet. Teema ja sisu on vastavuses. Esitlusele on lisatud pildimaterjali, Näitlikustamine pildimaterjal toetab esitluse Esineb 3 või enam
Teatavad elukutsed kannavad endaga kaasas oma sptsiifilist kehakeelemustrit. Näieks limusiinijuhilt oodatakse, et ta käitub vaoshoitult ja aupaklikult, tema tegutsemine peab olema silmatorkamatu ja teenistusvalmis, enamasti väldib ta silmsidet (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.6 Kehakeele avaldumine kehahoiakutes Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab kui me puhkame, lõdvestume, ootame või vestleme. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit/emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase, treenitus. Peegelduvad ka nõudlused, mida kehale pidevalt esitatakse (Jaskolka, 2004: 22) 1.1.7 Kehakeele avaldumine zestides Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal, mis tehakse kas teadlikult (sõbrale lehvitamine) või ebateadlikult (nina sügamine). Kui oleme üksi, ei pruugi me oma zestidest
kasvueas. (Nii nagu on sarnased vanemate ja nende laste näoilmed, nii sarnanevad omavahel ka laste ja vanemate emotsioonidele reageerimine.) Negatiivseid emotsioone on rohkem.4 Hirm inimene on närvis ning ärritunud. Hirm väljendub kehahoiakus ja näoilmes - inimene on kartlik, ärevuses ning ettevaatlik. Hirmu põhjustavad ehmatavad, ebameeldivad objektid või sündmused. Hirmunud inimene higistab palju, kehahoiak 3 Bachmann, Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo, 2003, lk 215. 4 Evans, Dylan. Emotsioon. Tallinn, Valgus, 2002, lk 19, 20. 5 võib olla veidi kramplik jne. Veri voolab skeletilihastesse, nt jalgadesse, et kiiremini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Samuti keha kangestub hetkeks. Vallanduvad hormoonid, mis teevad kogu keha erksaks, rahutuks ja tegutsemisvalmiks, tähelepanu koondub hädaohule
Rühivead Haiguse põhjus Vältimine Riskirühmad Ülekaal Istuda heas asendis Olulised vanused rühihäirete Vale jalats Kehahoiak sirge tekkimiseks on 5 - 6 - 8 - 9 - 10 Luustumishäired Mitte liiga raske kott Emotsioonid Kaasasündinud Olemus Võimalikud tagajärged Lordoos ehk nõgusselg Lameselgsus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Nõgusselgseus Küfoos ehk ümarselgsus Kühmselgsus
Suhtleb teist mahasuruvalt Käed puusas Üleolev Alistuv Tagasihoidlikkus Ei loo silmsidet Ebakindel Hädine arglikhääletoon Kehtestav Kindlameelne Loob silmsideme Täiskasvanulik Väärikas kehahoiak Kasutab sõna palun ole kena jne Neli eluhoiakut kaks maailmavaadet Mina-tasandid Täiskasvanud inimesed suhtlevad aegajalt kolmel erineval tasandil Täiskasvanu, vanem ja laps Tasand Verbaalne Mitteverbaalne Vanem Õpetab targutab Käed puusas Hoolitsev Viibutab sõrme
PSÜÜHILISED SEISUNDID ! *Tundmused ehk emotsioonid. Inimesepoolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsiooni käsitletakse kui tundmuste konkreetset läbielamist Emotsioone saab kaotada kahte suurde gruppi . 1) steenilised e. aktiivsedtunnused (annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema) 2) Asteenilised ehk passiivsed tunnused (vähendab energiat ja piiravad tegevust) * Tundmuste funktsioonid ehk ülesanded. - Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad, sisemised protsessid mis avalduvad väliselt. Ainukesed protsessid kogu psüühilistenähtuse süsteemis. Välisedtunnused.. Südameveresoonkonna tegevus- punastamine, hingamissagedus, nakatumine Nä...
· Okinawalt Jaapanisse ja Jaapanist omakorda maailma tõid karate kui võitluskunsti Sensei Gichin Funakoshi (1868-1957) ja tema õpilased eelmise sajandi esimesel poolel. Karate jõudmine Eestisse · Karate jõudis Eestisse väidetavalt 1969. aastal. · Karate legaliseerimine 1979. aastal. · Karate keelati taas 1983. aastal ning kuni 1989. aastani. · Esimeseks eesti karateõpetajaks peetakse Rein Siimu. Karate olulised tegurid · Õige kehahoiak · Loomulikus tasakaaluasend · Distantsitunne · Õige ajastamine Mileks se hea on ? · Aitab hoida ennast kõrge elueani terve ja tugevana. · õpetab mõistma Ida võitlusviiside ning kogu maailma olemust. · leidma endas häid inimlikke omadusi. · võidelda oma halbade iseloomuomaduste vastu. · aitab omandada enesekaitse oskuse.
Facial expressions etc. Animals and humans Does not have a grammar Body language in Saudi Arabia Meeting: Men and women: ● Shaking hands ● Space ● The nose touch ● Facial expression ● Kissing both cheeks ● Greeting ● Gesture Body language United States ● Greetings ● Personal space ● Acceptable gestures Words/phreses ● Gesture- žest ● Physical behavior- füüsiline käitumine ● Body posture- kehahoiak Questions 1. What is in common between these countries? 2. Is body language to express your feelings? 3. What are the differences between Arab women and men? Used material ● https://prezi.com/n3qr3_fx9fuk/body-language-between-men-and-women-in- saudi-arabia/ ● https://en.wikipedia.org/wiki/Body_language ● https://tbell7.wordpress.com/2012/10/23/body-language-in-arab-cultures/ ● http://etiquette.wanderbat.com/l/54/United-States ● Thank you for listening!
-väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika -välimus -kehahoiak -zestid -häälitsused -puudutused -distants 8. Mida tähendab sotsiaalne küpsus? -Et inimene saab hakkama eluga ühiskonnas. 9. Millised psüühilised näitajad iseloomustavad sotsiaalselt küpset inimest? - positiivne ellusuhtumine - adekvaatne enesehinnang - adekvaatne hinnang teiste suhtes 10. Nimeta sotsiaalset küpsemist takistavaid tegureid (3) - kaasasündinud arenguhäired, puuded
Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks. Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt - näiteks väga vaikse hääle, kulmukortsutuse, nutu abil. Olukorrad, kus kasutatakse üldiselt alisuva stiili: · vaidlusalune küsimus pole eriti oluline; · teise inimese seisukohti ei ole võimalik muuta ja pole võimalik asju arutada; · kui tekkivast arutelust saadav kasu ei kaalu üles kaasnevaid probleeme3
LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed lühemaks, jalad pikemaks 5) arenes pöial (käelaba) 5.Mis on tsivilisatsioon, primaarne, sekundaarne, nimeta esimesed primaarsed tsivilisatsioonid, märgi maailmakaardil, milliste jõgedega olid seotud? Millal said alguse? Tsivilisatsioon- kõrgkultuur Primaarne tsivilisatsioon- kujunes sõltumatult ja iseseisvalt Sekundaarne tsivilisatsioon- kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt 6
Sotsiaalne küpsus 1. Millised on inimese põhitunded ja kuidas ta neid väljendab? -rõõm -viha -kurbus -seksuaalsus Inimene väljendab tundeid verbaalselt ja kehakeele abil. 2. Nimeta 5 kehakeele komponenti. -miimika -kehahoiak -distants -žestid -silmside 3. Nimeta 3 armastuse komponenti. -kirg -lähedus -kohustus 4. Iseloomusta suhte kujunemise perioode. -ühtekuuluvuse ja kiindumuse periood (sotsiaalse, psühholoogilise, vaimse ja seksuaalse sfääri tundmaõppimine) -iseseisvusperiood (eraldumine, vastuolude periood) -tasakaalustatud periood (partnerid on isiksustena arenenud ja küpsenud, suhe on saavutanud uue sisu ja vormi) 5
.........21 LISAD ..............................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Oma lõputöö teemaks valisin "Õige kehahoid tervis ja ilu", kuna sellele teemale minu arvates juhitakse liiga vähe tähelepanu, samas, eriti viimaste aastate jooksul, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud veedavad suure osa oma ajast sundasenditest- olgu siis tool või arvuti ees, on rühihäired muutunud väga aktuaalseks. Meie kehahoiak on kogu me olemisviisi peegeldus. See reedab, kuidas me elus oleme ja kuidas me maailmale näkku vaatame kas võtame näiteks häbeliku hoiaku, houdes end elust kõrvale, või seisame sirgelt, talle ausalt otse vaadates. Me ei saa halba kehahoiakuharjumust siiski muuta lihtsalt püüdega teistsugune olla, kedagi teist matkides või mingit erilist kehaväljendust saavutada püüdes. Jälgides iseennast ja mind ümbritsevaid inimesi, võib tihti märgata, kui valesti me
· Õpiti samasooliselt selgeks vastava sugupoole tööd ja kohustused Neli põhitunnet, millest kasvavad välja ülejäänud , on rõõm , kurbus , viha ja seksuaalsus .*välimus-annab esmast infot teise inimese tervise , soo, rassi kultuuritausta kohta. väsimus ja haigused on välimusest loetavad *distants-vahemaa kui kaugele me kellegist jääme, kõneleb suhtumisest , staatusest, meeleoludest ja reageeringutest , võib näidata pingevabandust ja vastumeelsust. *kehahoiak- kõneleb isiksusest , emotsioonidest ja suhtumisest, viitab inimese meeleolule. Eriti reedab kehahoiak närvilisust. *zestid-näitavad emotsioone , olukorra ja tunnete tähtsust . *Näoilme-kõneleb iskiksusest , tunnetest, meeleoludest ja reaktsioonidest.eriti väljendusrikas on suu . *Puudutused -väljendavad kontrollivajadust, toetust, millegi rõhutamist ja tundeid . Kahte sorti puudutusi on olemas : 1. iseenda puudutamine viitab ärevusele ja närvilisusele . 2
N:hai-delfiin,piimalill-kaktus Divergents-eri elupaikade algtüüpide lahknemine uuteks liikideksN:imetajad kohastuvad eluks maal,vees Homoloogia-selgroogsete jäsemes koosenvad sarnastest nn.homoloogilistest elunditest.Tähstsus:h viitab õhise eellase viievarbalisele jäsemele,mis on aja jooksul läbi teinud mitmes.muutused vast.funkt.muutumisele. Inimene(s-kujul.selgroog,püstine kehahoiak,2ljalal)Ahv(selgrool puudub s-kuju-1kõverus,4jal jalal)-sarnane DNA,kromosoomide ehitus,ehituslik sarnasus. Inimese kontsentreeritus:piimanäärmed imetajatelt,lindude tiibade moodi jäsemed,imetajatelt karvkate. riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik kombinat.muutlikkus:sugulise sigimisega kaasnev geneetiline muutlikkus geenivool:geneetilise materjalivahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel
mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. See on enesele võetud kohustus mõsta teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 13-14) Eneseavamine Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui olete inimeste seas. Isegi kui te neist välja ei tee, annavad teie vaikimine ja kehahoiak midagi mõista. Küsimus pole mitte selles, kas ennast paljastada, vaid selles, kuidas teha seda sobivalt ja mõjusalt. Informatsiooni edastamine tähendab, et teie eneseavamine on suunatud mõnele teisele inimesele. Sisevaatlus ja selle kirjapanek päevikusse ei tähenda eneseavamist. Enesekohase informatsiooni edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt nagu näiteks zestid, kehahoiak ja hääletoon. Mitteverbaalsesse keelde kipub sattuma reetlikke väärtusi.
Sissetõmmatud huulega - Avalik tsoon Irooniline muie ja naeratus · Aja käsutus - Pilk, Silmavaatamis viis · Suhtlemise abivahendid Asjalik Sotsiaalne Intiimne Silmanurgast Pilgu vältimine · Kehahoiak Sirge selg Ettepoole kummargile Tahapoole nõjatumine Kühmus olek Pinges ja jäik Vaba olek · Zestid Embleemid Ilustraatorid Regulaatorid Enesepuudutud Objekti puudutamine Füüsiline kontakt Tervitamine
Kehakeel ehk meie tsivilisatsiooni unustatud keel Üldiselt Kehakeele sõnadeks on silmside, kehahoiak, käeliigutused (zestid), näoilme (miimika), hääle valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed
(independence); mitte pahas mõttes. Positiivne ,,nägu" soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi (involvement). 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil). 1) ,,sina" 2) naljad 3) släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad 4) rõhutatud huvi kuulaja vastu 5) eesnimeline, diminutiivne pöördumine 6) komplimendid 7) optimism 8) silmside 9) avatud kehahoiak, zestikuleerimine, naeratus 10) ruumiline lähedus 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil). 1) formaalne ,,Teie" 2) konventsionaalne kaudsus 3) põiklusväljendid 4) pessimism 5) viitamine üldistele reeglitele 6) vaikus 7) kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 8) suletud kehahoiak, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme 9) vaikimine 10) silmsideme vältimine 18
*Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenilised ehk...? Steenilised e. aktiivsed tundmused *Annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. 4)nimeta põhiemotsioonid, kirjelda situatsioone, mis kutsuvad esile järgmised põhiemotsioonid põhiemotsioonid on:
Meeskonnatöö põhimõtted . Meeskond peab arvestama üksteisega. See tähendab, et ei lasta ühel kõike ära teha või ei peeta ühte vähem vajalikuks kui teisi. Meeskonnal peab olema võistlus himu või tahe saavutada edukus alal mida nad teevad. Ühesõnaga ei tohi võta seda tegevust ükskõikselt. Meeskonna töö üks mõte on ka see et panna inimesed koos tööle. Mida tähendab esmamulje Esmamuljet mõjutavad paljud tegurid : · Riietus · Kehahoiak · Kehakeel (liigutused mida sa teed ja kuidas sa neid teed ) · Suhtlemisstiil · Näoilme Esmamulje tähendab seda kuidas sa suudad endale inimesele tutvustada ja millise suhtumise sa inimeses tekitad. Kuidas kujundada endast positiivne esmamulje See oleneb kellele sa pead esmamuljet jätma. Kui sa tahad sõpra saada ja siis üritad jätta sellist esmamuljet nagu tööandjale siis sellest sul kasu pole sõpruse alustamisel
kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval. Pidevalt mängis ka klaver, mis lisas väga head meeleolu kogu etenduse vältel. Kuigi väheste asjade puudumise tõttu, pidi ka enda kujutlusvõimet palju kasutama, kuid arvan, et see polnud mingi probleem kellegi jaoks. Faust, keda mängis Ago Soots, oli tõsiselt vana mees, kelle elueesmärgiks oli inimeste aitamine. Näitleja sai sellega hästi hakkama: tema kehahoiak ja veidike seniilne käitumine sulandus rolli hästi sisse. Minu arust nooruslikku Fausti mängides jäi midagi puudu. Tundus nagu oleks ta olnud ikka veidi vanem ja kohmakam, kui tegelaskuju. Näiteks ühse tseenis noort Fausti mängides jäi tal ikka selg veidi kõveraks. Minu arvates oli selles lavastuses väga suur roll muusikal, millega tegeles etenduse ajal lava peal Madis Muul, kes sai väga väga hästi enda ülesandega hakkama ning keda võib lugeda üheks peategelaseks
tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluase, kivitööriistad, surnute matmine 2.)homo sapiens e tark inimene e kromanjoonlane- 20 000 a.t
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5
seina, venitust peaks olema tunda säärelihastes. 5) Kohapeal sääretõstejooks jookse ühe koha peal nii, et puudutad kannaga iga kord tuharalihast. Jookse nii kiiresti kui saad, et harjutus oleks lühikese aja jooksul tõhusam. Aeg 30 sekundit. Venitus: korda sääre- ning reielihasevenitust, mida varem juba tegid. 6) Plank Staatiline harjutus. Lama kõhuli, tõuse päkkadele ning toeta end küünarnukkidel nii, et käsi oleks 90kraadise nurga all. Jälgi, et kehahoiak oleks nii sirge kui võimalik, mitte kumer üles-, ega allapoole. Peale harjutuse tegemist lõdvestada kehas kõik lihased. 7) Aeroobne harjutus käelihaste ning kogu keha treeninguks. Lähteasend eestoenglamangus kätekõverduse asend, teha üks kätekõverdus, siis tõusta püsti, hüpata käed üleval nii kõrgele kui võimalik ning siis taas kiiresti eestoenglamangus kätekõverdus. Seda harjutust teha 60 sekundi vältel.
ning sinna maalitud tegelased on kõik seotud Piibliga. Kristuse ristijaks on antud pildil meie keeles Ristija Johannes, keda Leonardo da Vinci ja veel paljud teised kunstnikud on oma maalidel tihti kujutanud. Teose esiplaanile jäävadki Kristus, keda Ristija Johannes ristib ning teisele poole Kristust kaks inglit, kes seisavad üksiku palmi ees. Kristus kannab ainult ümber keskosa pandud riidetükki, ülakeha on tal paljas. Tema kehahoiak on alandlik ning käte asendi järgi võib maalilt välja lugeda, et ta palvetab. Ristijal on kaetud kogu keha riietega ning ta on asendis, kus tema ühes käes on suur rist ning teises käes on kauss, kust ta kallab Kristusele Püha Vett pähe. Kõrvalseisvatest inglitest üks jälgib nende tegevust ning teine vaatab kaugemale. Kristus ja Ristija Johannes seisavad madala vee sees, mis tundub olevat jõgi ning kaks inglit selle ääres kivipinnal
6-9 6) Inimene kuulub Linne klassifikatsiooni alusel imetajate klassi ja esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Tänapäeva klassifikatsioon paigutab inimese inimlaste sugukonda, inimlaadsete ülemsugukonda ja primaatide seltsi. Homo Sapiens'i peamisteks tunnusteks on suur aju, püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal, keerukas kultuuriline käitumine. 7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt
Veel on märkimist väärt templid Luxoris ja Karnakis. Philae saarel asunud Isise templil olevat veel 20 saj. alguses olnud sammastel säilinud templi värvi. Giza püramiidid Ramsese kujud Egiptuse skulptuuridest on kindlalt üks kuulsamaid Sfinks. Mis on arvatavasti üle 15000 aasta vana ja seetõttu maailma vanim säilinud skulptuur. Kujul on lahke ja rahulolev ilme, samas on selgesti eristatav jumalik kehahoiak mis, on sunnitud üpriski rangesse poosi. Mistõttu tundub et Sfinks oleks kogu aeg valvel. Huvitav on aga see, et Sfinksi pea ei ole proportsioonis tema kehaga. Sfinks on aga terve oma elu vaevelnud kõrbe piinade käes. Pidevalt on teda välja kaevatud ja restaureeritud. Üks legend räägib, et lõvi all uinudes und nähes palus inimpegalõvi vaarao Tutmosis 4 end päästa liiva seest lubades talle vastutasuks trooni. Tõsi on see, et üks restaureerija oli Tutmosis 4
arvates olema. Kliendi võimalused on seotud tema vajaduste ja väärtustega, aga eelkõige tuleb arvestada kliendi ressurssidega, aja ja rahaga. Lähtuvalt VVV-st jaotatakse kliendid A,B ja C klientideks ehk siis Aktiivsed kliendid, passiivsed kliendid ja mitte-kliendid. 6. Hea klienditeeninduse ABC: 7. etapp Hüvastijätt Hüvastijätu elementaarseteks osadeks on silmside kliendiga, positiivne ning kliendile häälestunud kehahoiak ja naeratus, suuline hüvastijätt koos positiivse sooviga. Üldiselt on oluline ka jälgida, et teenindusprotsess oleks mitte üksnes teenindaja, vaid ka kliendi jaoks lõpetatud. Kokkuvõtvalt peale seda võib teenindaja veel kliendilt küsida, kas kliendil on veel küsimusi või soove. Teenindussituatsioon
arutletakse, miks see teos on just selline, nagu ta on. Teatris etendatakse erinevate kirjanike ja näitekirjanike töid, aga selleks, et etendus oleks loogiline ja peegeldaks allikteksti, on vaja see läbi töötada. Tuleb mõelda sügavalt läbi kõik emotsioonid, mida iga tegelane peaks edasi andma, ja milline peaks välja nägema lavakujundus. Ka tantsus arutletakse erinevate tantsuliigutuste üle ning mõeldakse selle peale, milline on parim tehnika ja kehahoiak. Võimalused on lõputud. Filosoofia on meile kõigile sisse kodeeritud, ilma selleta poleks meie endist, praegust ja tulevast tsivilisatsiooni. Järelikult saabki öelda, et filosoofiat on eluks vaja. Seda kasutatakse absoluutselt igal pool, igas elu aspektis ja valdkonnas.
hetkel, kuidas reageerib jne Nägu on kõige informatiivsem, samuti ka jäsemete otsad (aga me ka kontrollime nägu kõige paremini, oskame peita emotsioone, teised kehaosad näitavad tahtmatult väga palju). Mida jälgitakse: - silmad, nägu - zestid kätega, kogu käe liigutamine - jalgade liikumine - keha hoiak, liikumine Kui keha osad annavad erinevat infot, vastuolus, tekitab küsimust. MEELED Infot annab kõik see, mis on nähtav: riided, kehahoiak, aksessuaarid, näo värv, soeng, pinged väiksed liigutused, Kõik mis on kuuldav: hääletoon, pausid, kokutamised, katked, mõminad, virvendused, sahistamised, pastaka klõbistamine Kõik mis on puudutatav: keha temp, kas vastu võetud, kas üldse puudutatakse/tõrjub, kas tõeline või teeseldud, Haistetav: loomulikud kehalõhnad (soodustavad/tõrjuvad), kunstlikud kehalõhnad Maitsmine Intuitiivne kogemus: sünteesitakse kõigest sellest, mille inimene meeltega vastu võtab
see , et võimaldab kujundada tingitud reflekse see on õppida ja kogemusi omandada.) · Kõrge ainevahetuse tase . Püsi soojasus. Kinnine vereringe. Gaasi vahetus kopsudes. · Keerukas sotsiaalne käitumine ja eluviis. 3. Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda ka elundkondade ja talitluse ning lootelise arengu kohta. Omapära võrreldes primaatidega on ajumaht 1400 cm3, püstine kehahoiak, mitte sessoone sigimine, välja kujunenud geneetiline struktuur mis on kestnud umbes 40 000 aastat. Inimene on kindla kultuuri käitumisega, omab kõnevõimet, oskab valmistada ja kasutada tööriistu ning erinevaid tehnoloogiat. 4. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk Inimese põhikoed on : EPITEELKUDE- katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. SIDEKUDE- elastsest kudedest koosnev võrgustik
Väärtushinnangud ja kombestik Religioon: 55%budistid; 10%katoliiklased; 5% moslemid; 23% cao dai..................jpt Segunenud religioonid Esivanemate kultus Neile on tähtis säilitada sotsiaalset harmooniat. Perekonnad hoiavad kokku Austatakse vanemaid ja võimukandjaid "ei" asemel ütlevad nad "võibolla" Oma pahameelt ei sobi avalikult väljendada kehakeel Teise inimese pead ei sobi puudutada Säilitage head rühti, lõtv kehahoiak jätab halva mulje Neil ei ole kombeks end zestidega väljendada ja nad ei saa neist aru Mehed ja naised ei näita omavahelist kiindumust Samast soost isikud võivad kõndida käsikäes märk sõprusest Ei sobi kellegi peale näpuga näidata Kingitused Külla minnes tuleks võtta kaasa väike kingitus Söögipoolist külakostiks viies võite solvata võõrustajat Kingitused tuleks pakkida Kingitusi ei avata kinkija juuresolekul
geenitriiv on geneetilise muutlikkuse allikas. 24. Pärilik muutlikkus on, kui organism sarnaneb oma vanematega, geenisiire on erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. 25. Inimese aju muutus evolutsiooni käigus väiksemaks, arenenumaks. 26. Inimese evolutsiooni määravad paljud loomariigi evolutsiooni astmed, ahvilaadsete eellaset arengut pärisinimeseni. 27. Inimeste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak kahejalgse liikumisega. 2) eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks. 3) peaaju areng, millega kaasnesid mõtlemis- ja kõnevõime. 28. Ei, inimese evolutsioon ei jätku enam praegu. 29. Sotsiaalne evolutsioon algas inimese tekkest. 30. Inimese evolutsiooni peamine suunav tegur on looduslik valik. 31. Sotsiaalses evolutsioonis said määravaks ühiskondlik eluviis ja töö. 32. Inimtegevuse mõju loodulike liikide evolutsioonile avaldub liikide arvukuses
Ütelge vahele "Jah", "Mhmh", "Tõesti?",... Kõneleja viimaste sõnade kordamine (olge ettevaatlik) Tagasiside kõnelejale, et öeldu jõudis kohale ("Te siis arvavate, et...") Efektiivse kuulaja 10 võtit Leia endale huvipakkuvad valdkonnad Otsusta sisu, mitte esitluse järgi Julgustage rääkijat Täpsustage Hoia end tagasi vaidlusse laskumisest Pööra tähelepanu põhiideedele Ole paindlik Efektiivse kuulaja 10 võtit Tööta kuulates kaasa (kehahoiak aktiivne) Väldi segavaid asjaolusid Treeni oma vaimu (õpi kuuldust) Ei lase end emotsioonidest kaasa kiskuda Lõika kasu asjaolust, et mõte on kiirem kui kõne (teeb mõttes kokkuvõtteid, kuulab hääletooni jne). Kuulamise mudel Ole huvitatud Uuri küsimuste abil Püsi kursil Kontrolli, kas oled klienti õigesti mõistnud? Hinda sõnumit (sõna, hääl, kehakeel) Valitse oma tundeid, suhtumisi Kuulamine ei ole Korralduste, nõudmiste esitamine (räägi aeglasemalt)
Alistavad käitumises kipute palju naeratama, vaikides kuulama ning teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks pidama. Kui söandategi midagi öelda, laidetakse teie arvamused maha. Kui keegi palub teil midagi vastumeelselt teha, olete siiski nõus või mõtlete välja ettekäände, et mitte ei öelda. Alistuva kõnelemisviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on palju pause, kõhklust ja sõnade otsimist. Ajate ümbernurgajuttu, kasutades sageli parasiitväljendeid. Teie kehahoiak on lodev või toetate mingile esemele. Teie käed kipuvad olema külmad, higised ja närvilised. Silmkontakt tuleb vaevaliselt pigem vaatate maha või kõrvale. - Oh, mis sa nüüd! Küll mina saan hakkama, aga vaata sina..." - aga tee ikka lõpuks nii nagu sina õigemaks pead, ma ju ei tea..." - aga see ei ole tegelikult minu jaoks nii tähtis" - ,,Oh mis mina nüüd!" Liigset alistuva käitumise kasutamist on seostatud madala enesehinnangu,
x Nõu andmine teise inimese probleemidele lahenduse andmine. x Kõrvalepõikamine muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. x Loogiline argumenteerimine püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjassesegatud tunded. x Rahustamine püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kuulamisoskuste rühmad: x Tähelepanu väljendamise oskused o Osavõttu väljendav kehahoid pingevaba, kuid ergas kehahoiak, keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoiak, rääkijast sobilikus kauguses asumine. o Sobilik kehakeel hoidumine häirivates liigutustest ja zestidest. o Silmside o Väliste segajate välimine x Jälgimisoskused o Ukseavajad üleskutse rääkimiseks, mis ei kasuta sundimist. o Väikesed julgustused lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad ka kuulaja aktiivsena.
2. Verbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Ostja poole võib pöörduda sõnadega "Tere! Teie soov palun?", "Tere! Saan ma teid aidata?". Tervitamise otstarbekus sõltub kaupluse tüübist ja ostjatest. Müüja rollis ei pruugi rangelt järgida arusaama, et esimesena tervitab ruumi siseneja. 3. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kauba müümisel. Kauba müümisel on vajalikud vahendid, millega näidatakse ostja ärakuulamist (peamiselt silmside, pealiigutused, näoilmed ja kehahoiak). Suure tähtsuse omandavad mitmesugused kauba demonstreerimise liigutused. Kaupa on kasulik demonstreerida nii, et peamised kauba omadused oleksid hästi jälgitavad. 4. Verbaalsed suhtlemisvahendid müümisel. Üks olulisemaid müügitehnika võtteid on jaatuse andmine ja saamine. Ühe võimalusena võib kasutada ümbersõnastamist. Ümbersõnastamise puhul alustab müüja näiteks väljenditega "Nagu ma aru sain...", "Sain ma teist õigesti aru, et te soovite..
.esmamulje 25.Tervitades öeldakse…tere, ilusat päikselist hommikust 26.Enesetutvustusel öeldakse alati…oma täisnimi (eesnimi (paus) PEREKONNANIMI) 27.Tervitamisel ulatab esimesena käe…kõrgemal positsioonil või vanem isik 28.Esitlemine- kellele, keda?...vanemale nooremat, positsioonil kõrgemal madalamat 29.Tutvustatav…ei ulata esimesena kätt 30.Ametikohtumisel toimuva tervituse olulisemad sammud:….koputamine, vastuse ootamine, sisenemine, tervitamine (kindel kehahoiak), jäädakse ootama 31.Visiitkaartide liigid- kaks peamist…äri- ja isiklikvisiitkaart 32.Esimesena esitab oma visiitkaardi…vanem ja kõrgemal positsioonil KONTORIELU 33.Kontoririietuse põhitõed..korrektne, puhas, töökohale vastav (Õhtumeigiga mitte lubatud) 34.Lipsuvaba päev tähendab, et tööle tullakse…ilma lipsuta, ülejäänud jääb samaks 35.Töölaud, boks, kabinet tuleb hoida…korras 36.Enne suletud uksege kabinetti/ruumi sisenemist… koputada, oodata vastust 37
neid on interneti teel manipuleeritud ja ähvardatud. Selle probleemi lahendamisele aitaks kaasa ennetustöö virtuaalsuhtluse valdkonnas, eriti just lastevanemate teavitamine. Ilmselt suurima töö saaksidki just vanemad ise ära teha, kas või jälgides oma laste külastatud interneti lehekülgi. Suhtlemise puhul on oluliseks osaks emotsioonid. Nende vastuvõtmine ja väljendamine teistele. Internetis kirjutades ei kandu teistele suhtluspooltele edasi meie näoilmed, kehahoiak, zestid, mis kannavad endas osa meie tunnetest. Osapooled ei tea kas valetame, räägime tõtt, nutame või naerame. Seega on suhtlus poolik ning ei anna edasi kogu informatsiooni. Erandiks saab küll tuua näiteks Skypi, mille puhul saab kasutada nii veebikaamerat kui mikrofoni. Kuid vaatamata sellele ei saa seda nimetada täisväärtuslikuks suhtlusvormiks, sest puudub otsene kontakt ja silmside oma partneriga. Suhtlus läbi interneti käib ka foorumite ja kommentaaride abil
Enamvähem samasugust kolmainsust saab tähendada ka ,,Tarkuse Ülistamise" puhul, kus maali keskel asub Madonna lapsega, kelle taga on kepile toetuv, oranzi riietatud vanem mees, kes jälgib Madonna süles olevat last. Nemad moodustavad maali keskmise osa: maali tuuma. Vasakule poole jääb üks osa inimesi, kellest ühte parasjagu ,,kroonitakse", paremale aga teine osa inimestest. Paremal pool asuvad inimesed näevad välja solvunute või pettunutena, mida reedab nende kehahoiak ja näoilmed. Kõige allpool(eespool) paiknevad inimesed kükitavad maas ning on paluvate või rõõmust ogarate inimeste moodi. Sellel maalil on tähendatav ka see, et tagataust ei täida oma tavalist, silmapaistmatut funktsiooni vaid kipub silma riivama ning tähelepanu nõudlema. ,,Ateena Koolis" paikneb kahe mehe taga aken, mis toob nad hästi esile ja rõhutab neid, kui tähtsaimat osa. Sama ei saa tähendada aga ,,Tarkuse Ülistamise" puhul. Seal on ainuke, mis
8 5. KEHAKEEL Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Meie naeratus väljendub selles, et oleme õnnelikud, rinnale risti asetatud käed näitavad, et me kas ei taha vastaspoolega suhelda või ei ole meil selleks aega. Mitteverbaalset suhtlust saab jagada kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Liigutuste alla kuuluvad näoilme, zestid ja kehahoiak ning ruumisuhete alla kuulub kaugus vestluspartnerist(McKay 1995, 57). Albert Mehrabiani andmeil võin sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7% verbaalne, 38% vokaalne ja 55% kehakeel. Sageli on kehakeel suurema usaldusväärsusega kui verbaalne suhtlemine(McKay 1995, 57). Näiteks kui küsite kelleltki ,,Mis viga" ja antud isik kehitab õlgu, kortsutab kulmu, pöörab teile selja ja ühmab: ,,Ei...ei midagi. Kõik on hästi." Siis te
Kas iga inimelu on väärtuslik? Maailmas elab peaaegu kuus miljardit inimest. Iga üks neist on oma ette indiviid. Kõigil neil on oma isikupära-välimus, kehahoiak, mõtted, teadmised. Mis kasu on inimeste individuaalsusest? Nende omaduste abil tunneme me üksteist ära.Teiste inimeste mõtted ja teadmised aitavad arendada edasi meie isiksusi. Lugedes raamatut, jätame me kirjaniku loomingut meelde ning kasutame seda edasises elus. Kas siis iga inimese mõtted ja isikupära on tähtsad?. Lähtudes inimeste individuaalsest poolest, ei leidu identseid inimesi. Igaüks on erinev. Juba eostudes saame me kaasa vanemate geene
Pilt Abivahendikeskuse lehelt kasutusjuhend ja kalender lapse arengu jälgimiseks. Aluspükse on võimalik tellida erinevates suurustes. 25 Istumisasendi positsioneerimis vahendeid ratastoolikasutajatele. Õige kehahoiak istumisel on väga oluline ära hoidmaks erinevate tüsistuste teket. Õige kehaasendi fikseerimine istumisel tagab selgroo korrektse kuju. Abivahendid on mõeldud Pilt Abivahendikeskuse lehelt eelkõige kasutajale kellel
Hoidu eelarvamustest Ära pea tööandjat sotsiaaltöötajaks Esmamulje tekib 4 sekundi jooksul, muuta on seda väga keeruline, mõnikord ka võimatu. Visuaalne esmamulje moodustub: Näoilme Kehakeel Riietus Hoolitsetus Positiivsus Kehakeele sõnad Silmside Kehahoid Zestid Miimika Hääle valitsemine Riietus, soeng, ehted Distantstsoonid Silmside On vajalik veenvaks esinemiseks. Kui on silmsidega raskusi, siis harjuta peegli ees endale silma vaatamist. Sirge kehahoiak Me näitame oma kehahoiakuga, mida mõtleme ja tunneme, see peegeldab meie vaimset hoiakut. Kuid me võime oma kehahoiakut parandades parandada oma vaimset hoiakut. Käed Kui ollakse ebakindel, siis käed alustavad oma elu, st närveerides me ei märka, mida teevad meie käed. Väldi käte rinnale risti asetamist. Õpi rahuloluga seotud käeliigutusi üle kandma pingeolukorda. Õpi tundma oma zeste ja harjuta nende tegemist peelgi ees. Arukas käeliigutus õigel ajal mõjub
KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel? Mittefarmakoloogiline ravi: kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded, psühhoteraapia. Farmakoloogiline ravi: levodopa; dopamiini agonistid; MAO-B inhibiitorid; amantadiin. 6
hindamine *Temperame nt *Isiksus Fuusiline aktiivusus *Kehahoiak / kõnnak *Üldised *Sotsiaalne klass *Elamistingimused *Kogukonna poolt võimalda *Trauma / haiguse mõjud hoiakud *Töine tegevus / transport *Kohalik kliima ja maastik mugavused
Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse teadlikult. Kommunikatsioonis ei kasutata alati keelt ja kõnet, kuid võimalus neid kasutada lihtsustab tunduvalt kommunikatsiooni (Iivonen, Lieko, Korpilahti 1993). Kuidas tunned ära, kas on verbaalne või mitteverbaalne suhtlemine ? Selleks on erinevad tunnused: Mitteverbaalne suhtlemine: · Zestid · Näoilmed · Pausid · Kehahoiak · Liikumine · Riietus · Silmside Verbaalne: · Keel · Hääl 2 · Näited Mitteverbaalne suhtlemine Kommunikatsioon ehk teabe vahetamine tähendab tunduvalt enamat, kui vaid verbaalne suhtlemine. Siia kuuluvad ka kuulamine, hääletoon, kehakeel ja veel mitmed muud tegurid, mida nimetatakse mitteverbaalseks suhtlemiseks
Temperatuur: ülesoojenemine: esimestel hautamisepäevadel pea ja silmade väärarengud, noka kokkukasvamine 3-6 HP avatud kõhuõõs, siseelundid paiknevad väljaspool kõhuõõnt Hautamise keskel punktverevalumid loodetel ja lootekestadel Hautamise teisel poolel ja viimastel päevadel tibude koorumine algab liiga vara, tibudel on naba halvasti kinni kasvanud, rebukott kõhuõõnde tõmbumata. Koorunud tibud kuivavad aelgaselt, neile on iseloomulik püstine kehahoiak, jalad ebanormaalselt kõverdunud või väljastunud, munakoore nõrk praostus. Madal temperatuur: Hautamise esimestel päevadel: tibude koorumine on hiline ja venib pikale, tibud on loiud, püsivad halvasti jalul, pärast 21. hautamispäeva leidub munades elusaid looteid, kes ei ole praostunud munakoort Pidev optimaalsestt madalam temperatuur hautamise teisel poolel: tibud loiud, naba on hästi kinni kasvanud, jalad liiga laiali Liigniiskus: Munade massi kahanemine ja õhuruum on väike
annaabi.ee 
