1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust.
Vastutuse peavad võtma need liikmesriigid, mis ei võtnud seda vastu ja peavad kahju maksma 37. EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte · Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul, kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EL seadusandluse vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud e liikmesriik peab oma siseriikliku õigusakti ära muutma. (2) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM JA OTSUSETEGEMISE PROTSESS EUROOPA KOMISJON 38. Euroopa Komisjon keda/mida esindab? · Esindab EL ühishuve (liikmesriikidest sõltumatu: Komisjoniliikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult) 39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded · Kolleegium: President, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget = 28 volinikku(üks igast liikmesriigist)
Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad ressursid. Nt. vesi, õhk, Puhtad avalikud hüvised. Nt. ei ole põllumaa, veekogud, kalavarud. nn
Seadusandlus Euroopa Liidus Otsustusprintsiibid EL - i tasandil otsuste vastuvütmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Pädevus • DiskretsioonSubsidiaarsus ja proportsionaalsus • Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning milline on pädevuse iseloom, s.t kas ainu- või jagatud pädevus. Euroopa tasandil akti
ainest on uuritud ja milliseid üldiseid järeldusi suudetakse teha." Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (19021973): "Anthropology must choose between being history or being nothing. (...) History must choose between being social anthropology or being nothing." E. E. Evans-Pritchard, History and Anthropology (Manchester, 1961), lk. 20. Ajaloolise antropoloogia kriitika · Ebavõrdne dialoog: ajaloolased ammutavad märksa enam antropoloogidelt, kui vastupidi. Säilinud on ajaloolaste institutsionaalne ülimuslikkus ajaloolises antropoloogias. · Ajaloolaste laenud antropoloogias on sageli ebakriitilised ja piiratud; ei arvestata piisavalt algset konteksti ja piirdutakse n-ö moemõistete laenamisega. Ajaloolaste antropoloogia pole sama, mis antropoloogide antropoloogia (nagu pole antropoloogide ajalugu sama, mis ajaloolaste ajalugu). · Vaatamata paljudele üleskutsetele on tegelik institutsionaalne koostöö ajaloolaste ja
Room (1990) iseloomustab sotsiaalset tõrjutust kui situatsiooni, kus inimesed on halvemas olukorras puudujääkide tõttu hariduses, tööstaatuses, majanduslikes ressurssides, elukohas jne ja ligipääs peamistele sotsiaalsetele institutsioonidele on piiratum ning need puudused on ajas püsivad. Millised on erinevad karakteristikud, mille alusel mõõdetakse sotsiaalset tõrjutust Eurostati uuringus ja Euroopa Sotsiaaluuringus? Eluga rahulolematus, vaesus, institutsionaalne usaldamatus, inimestevaheline usaldamatus, tajutud diskrimineerimine ja isolatsioon Millised on sotsiaalse tõrjutuse sotsiaal-demograafilised riskitegurid? Haridus, vanus, kodakonsus, emakeel ja sotsiaalmajanduslik staatus. Suurem tõrjutuse risk on mittekodanikel, madala haridusega inimestel ja töötutel Missugused on kolm olulist mõtet Sinu jaoks, millega võtta kokku loetud artikkel? 1. Majanduskasv parandab inimeste üldist materiaalset heaolu, kuid kasvatab ebavõrdsust
Kartelliparteid Kolme sorti stiimulid: 1. Ainelised e valikulised 2. Solidaarsusstiimulid e kollektiivsed 3. Eesmärgilised e väärtuspõhised Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteem-kaks domineerivat parteid on riigis olemas Mitmeparteisüsteem-suurem osa häältest jaguneb 3 v enama partei vahel Domineeriva partei süsteem Üheparteisüsteem-üks partei domineerib Riigid ja kodanikud Riik- institutsionaalne kehand, mida iseloomustab Oma rahvas, kindlaksmääratud ala, valitsus, rahvusvaheline subjektsus Riiklus- inimeste poliitilile enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid: 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. Kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Neli vaadet riigile:
4) Kas õige on Õige on kirjutada e- Keelenõuanne, ÕSi uued sõnad kirjutada E-resident resident. Suure https://keeleabi.eki.ee/?leht=9 või e-resident? algustähega kirjutatakse see vaid lause alguses. 5) Kumb on õige, Eesti keelele omasem on Keeleküsimuste arhiiv kas institutsiooniline. http://eurokeelehoole.eki.ee/index.p institutsiooniline Institutsionaalne võib olla hp? või tekkinud inglise keele p=11&cat=&word=institutsionaaln institutsionaalne? mõjul (institutional). e Miks? Omasõnadele ei tohiks lisada võõrkeelseid liiteid. 6) Mis oleks parem ,,Sensitiivse info Ametniku soovitussõnastik variant lausest konfidentsiaalsus sõltub http://www.eki.ee/dict/ametnik/inde
kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. § 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel. Eesti põhiseaduses on organisatsioonilise võimude lahususe põhimõte väljendatud põhiseaduse §-s 4, mille kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas
Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks. Eesti põhiseaduses võib funktsionaalse võimude lahususe alusena näha § 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste ülesanne. Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel. Eesti põhiseaduses on organisatsioonilise võimude lahususe põhimõte väljendatud põhiseaduse §-s 4, mille kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde
INIMENE ja TÕDE Teosed: Sõnad ja asjad (1966) Teadmiste arheoloogia (1969) C. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes eetikaga e. enesehool, enesetehnikad, subjektimoodustamispraktikad INIMENE ja EETIKA Teosed: 3 köidet seksuaalsuse ENESEHOOL ajalugu 1976 - 1984 ENESEHOOLE GENEALOOGIA: AJASTU ANTIIK KRISTLUS UUSAEG EETIKALIIK ESTEETILINE INSTITUTSIONAALNE TEADUSLIK NAUDING (IDA) Lubatud ja lubamatud OLULINE TOIMETULEK TAHE (Satre, Kant) IHA ENESE ENESEST VÕÕRANDUMISE PROBLEEM ÜLESEHITAMINE LAHTIÜTLEMINE ÜLETAMINE LEIDMINE Enesesuhte aspektid: 1. Eetiline substants — tunded, kavatsus 2
liigitavas tähenduses, on (1) artefakt1 , (2) see, mille reale 'Dickie väidab, et kuni selle ajani, kui Paul Ziff (1953), Michael Weitz (1956) ja William Kennick (1958) tulid välja seisukohaga, et pole 1657 Mis on kunst? tahkudele on keegi isik või isikud, kes tegutsevad teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel, andnud hindamise kandidaadi (candidate for appreciation) staatuse" (Dickie 1974: 34). Dickie institutsionaalne kunstiteooria sai väga terava kriitika osaliseks, kusjuures isegi need, kes üldiselt jagasid tema püüdlust defineerida kunsti liigitavas tähenduses, kritiseerisid sõna "institutsioon" kasutust tema teoorias. Mitmed kriitikud (Cohen 1973; Beardsley 1976; Wieand 1981) heitsid Dickie'le ette, et "institutsiooni" tähendus on tal ebaselge või isegi kahemõtteline: kord räägib ta kunstimaailmast kui sotsiaalsest praktikast, teisal aga rõhutab, et
probleemid,terrorismi vastane võitlus,rahvusvahelise kuritegevuse ja narkomaaniaprobleemide levik ning keskkonnaprobleemid),liidu ettevalmistamine laienemiseks ning selle kodanikele lähemale toomine.Lepingu ettevalmistamisel seati eesmärgiks otsusprotsesside lihtsustamine ning institutsioonide tegevuse läbipaistvuse suurendamine. 2 Millised olid Amsterdami lepingu eesmärgid? Amsterdami lepingu üheks eesmärgiks oli liidu institutsionaalne ettevalmistamine uute liikmete vastuvõtmiseks,sätestas leping mitmed muudatused organisatsiooni institutsionaalses struktuuris ja otsu protsessides. Lisaks tõhustab Amsterdami leping riikide koostööd keskkonnapoliitika alal ning pöörab rohkem tähelepanu rahvatervise edendamisele ja tarbijakaitsele. 3 Millised olulised muudatused tehti Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingus? 1) Kolmandast sambast viiakse esimesse sambasse õigusalane
● 2)kõik riigid ja organisatsioonid, kes oma toetust arengukoostöö valdkonnas pakuvad, võivad nõuda arenguabi eeltingimusena inimõiguste olukorra parandamist INIMÕIGUSTE KAITSE EESTIS ● Oma õigusi saab kaitsta järgnevalt: ● 1) pöördudes õiguskantsleri poole ● 2) pöördudes kohtu poole ● 3) pöördudes inimõigustega tegelevate organisatsioonide poole Eestis Rahvusvahelisel tasandil ● Institutsionaalne - kaitse, mida pakuvad erinevad rahvusvahelised organisatsioonid läbi oma asutuste ● Lepinguline - kaitse, mille osas on riigid omavahel kokku leppinud erinevate lepingute kaudu ÜRO INIMÕGUSTE NÕUKOGU ● eesmärk on tõhustada rahvusvaheliste kanalite ja sammude kaudu inimõiguste ja põhivabaduste kaitset ● koosneb 47 valitavast liikmest ● asutati PRO Peaassamblee otsusega 15. märtsil 2006 Kokkuvõte
reageerimise ja jaotuse aeg) • Koopereerumise võimalused o Logistikaettevõtete ja tootmis või kaubandusettevõtete vahel o Kulude kokkuhoid side, energia jm valdkonnas • Lai teenuste spekter (toll, autoteenindus, toitlustus jms) • Riigipoolne toetus • Piisav maaala logistiliselt hea juurdepääsuga c. Veoviisid, liiklusteed ja rajatised i. Füüsiline – Teed – Torustikud – Rajatised ja institutsionaalne infrastruktuur – Institutsioonid (nt riigiasutused, ettevõtted, üksikisikud) – Seadusandlus ii. Transpordivõrk • Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas – Magistraalliinide võrk: suurte koguste transportimiseks pikkade vahemaade taha – Kohalike liinide võrk ja süsteem – Tugifunktsioone: eri
demokraatlik kompromiss võib lõplike väärtuste taandamatute erinevuste vahel ainult kahjustuda. Oluline on ka veel üks probleem demokraatlikus otsustusprotsessis, praeguste ja tulevaste rahulduste hindamine. Autor peab oluliseks toetumist demokraatlikele valistemisvormidele ehk selleks seatud institutsioonide tingimusteta usaldamisele. 18. sajandi demokraatiafilosoofiat võib kokku võtta järgmise definitsiooniga: demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täide viia. Autor räägib rahva tahtest, kui tahetakse väita, et kodanike tahe on iseenesest austust vääriv poliitiline faktor, peab viimane kõigepealt olemas olema. Tulemused, mis pikas perspektiivis osutuvad rahvale üldiselt rahuldavaks, mõõdetaks rahva heaks valitsemist,siis ei
Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näitekspõhiseaduse abil. 3.SLAID Eestis on inimõiguste kaitse aluseks Eesti Vabariigi Põhiseadus ja üheks olulisemaks valvuriks selle 2. peatükis nimetatud õiguste kaitsmisel on kohtute kõrval Õiguskantsler. Rahvusvahelisel tasandil on inimõigused kaitstud mitmete lepingute ja organisatsioonide kaudu. Inimõiguste kaitset sellel tasandil saab jagada kaheks: institutsionaalne (kaitse, mida pakuvad erinevad rahvusvahelised organisatsioonid läbi oma asutuste) ja lepinguline (kaitse, mille osas on riigid omavahel kokku leppinud erinevate lepingute kaudu). Eesti on laias laastus tegev kahes suuremas inimõigustega tegelevas rahvusvahelises organistsioonis ÜRO ning Euroopa Nõukogu (lisaks näiteks Euroopa Liidule ja OSCE-le, mille tegevus puudutab samuti suuremal või vähemal määral inimõigusi). Nii ÜRO-s kui
Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile. Eliit täidab neid funktsioone, millega mass hakkama ei saa. Valgekraeline kuritegevus kuriteod on seotud riikide poliitilise ladvikuga, kõrgete riigiametnike ja äriringkondadega. Homofoobia kartus või vaenulikkus homoseksuaalide ja homoseksuaalsuse suhtes. Assimilatsioon teise kultuuri omaksvõtmine: keele ülevõtmine, institutsionaalne sulandumine, abielu lõpetab kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega. Interaktsioon - 1.sotsioloogia läheneb ühiskonnaprotsessidele ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2.sotsioloogia läheneb läbi erinevate ühiskonnastruktuuri tasandite. Sotsialiseerumine kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Protsess, mille käigus toimub isiksuse kujunemine.
anda väljakutsuvaid tööülesandeid, suunata tööd ning jälgida tööefektiivsust. Võimumotivatsioon. Võimumotivatsioon on tõukejõud mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. MASLOW INIMVAJADUSTE TEOORIA Abraham Maslow’ väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus.
18. Nimeta migratsiooni tõmbetegureid. Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused. 19. Mis on rahvastikupoliitika?Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.Rahvastikupoliitika (inglise keeles population policy) on ettekavatsetult koostatud või muudetud institutsionaalne kokkulepe ja/või kindel programm, mille abil valitsus mõjutab otseselt või kaudselt demograafilisi muutumisi ja ka rahvastiku paiknemist. 20. Kuidas tekkisid esimesed linnad? Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. 21. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv,
üha enam ohtu looduskeskkonna võime taluda inimtegevuse tulemusena tekkinud koormust. Jätkusuutlikkus dünaamiline seisund, milleni viib jätkusuutlik ehk säästev areng. Kuigi jätkusuutlikkust kasutatakse tihti ka säästva arengu sünonüümina, on arvatud, et areng viitab paljuski kasvule, mis ei saa olla säästev, seetõttu eelistatakse kasutada sõna jätkusuutlikkus . Jätkusuutlikkust iseloomustavad on neli mõõdet: sotsiaalne, majanduslik, ökoloogiline ja institutsionaalne jätkusuutlikkus . Jätkusuutlikkuse mõistega tähistati algul ökoloogiliste koosluste võimalikult pikaajalist kestmisvõimet, nende säilitamist järgmistele põlvkondadele teadliku organiseeritud sihipärase ennetus- ja kaitsetegevuse abil. Ökoloogilised probleemid tingivad inimese ja looduse suhete ümberhindamisevajaduse, mille tulemusena kujundavat uut lähenemisviisi esitatakse jätkusuutlikkuse kontseptsioonina .
Näiteks Soeren Kierkegaard, kelle töid peetakse üldiselt eksistentsialismi alguseks, kirjutab, et uskumine on justkui arukaotamine selleks, et võita jumal. Teoses ,,Kartus ja värin" propageerib ta usku kui kirge, mille eesmärk on paradoks, mis ühendab vastaspooled, teeb ajaloolisest igavikulise ja igavikulisest ajaloolise. Tõsi, et vanasti, kui religioon omas ühiskonnas suurimat tähtsust, toimus enesetappe vähem. Kirik, vähemalt ristiusu korral, kui usu materiaalne ja institutsionaalne religiooni kehastus oli midagi, mis inimesi ühendas ja samuti propageeris suuresti perekondlikke väärtusi. Kas tõesti saab kirikult oma elu mõtte kõige õigema vastuse? Klerikaalid saavad, kuid profaanid jäävad vastuseta. Asjade puhul eelneb nendele idee, kavand või projekt, mille järgi need valmistatakse. Seevastu inimese eksistents pole kunagi valmis,
tehes selleks koostööd tööandjatega ja riigiga ning aidates sellega kaasa Eesti organisatsioonide konkurentsivõime tõstmisele Euroopas ja maailmas ning Eesti riigi jätkusuutlikule arengule ja ühiskonna liikmete elukvaliteedi parenemisele Ülesanded : · Tõsta Mainori Kõrgkooli konkurentsivõimet koolitusturul ja olla usaldusväärseks partneriks teistele kõrg- ja ülikoolidele · Tagada institutsionaalne akrediteeritus ning kõigi õppekavade akrediteeritus vastavuses Eesti õigusaktidega ja saavutada rahvusvaheline akrediteeritus ja/või positiivne välishindamine · Tagada antava hariduse taseme usaldatavus klientide jaoks · Tõsta õppurite ja töötajate rahulolu õppetegevuse korraldusega Antud organisatsioonis on täpselt paika pandud reeglid,ettekirjutised ja protseduurid,mida peavad töötajad ja samuti ka õpilased järgima
eluviisiga 37. igusriik on ettekujutus sellest, et riigivimu teostamine peab olema koosklas igusega, mille on loonud legitiimne menetlus. 38. Riik on hiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lhtuvalt teatud hiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt mratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lhenemine). Riik on kindla territooriumiga sltumatu (suvernne) ksus (juriidiline lhenemine). Riik on organiseeritud institutsionaalne ssteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (strukturaal-funktsionalistlik lhenemine). Riik on suvernne institutsioon, millel on igus kasutada judu tema territooriumil asuvate inimeste suhtes. (ks politoloogilistest lhenemistest). 39. Rahvas on mingi ldise tunnuse alusel piiritletud inimeste kogum 40. Riigivimul on ainuigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende titmist. Riigivimul on ainuigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise le.
tööefektiivsust. Võimumotivatsioon.Võimumotivatsioon on tõukejõud mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. Motivatsiooni tõukejõudude tundmine võimaldab juhil mõista iga töötaja töössesuhtumist. See võimaldab valida iga inimese jaoks sobivaima inimese.´
· Võimumotivatsioon.Võimumotivatsioon on tõukejõud mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi.. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. (Mägi 2011) Motivatsiooni tõukejõudude tundmine võimaldab juhil mõista iga töötaja töössesuhtumist
lõppemist. Näiteks tuleb tagada, et projekti raames koolitatud töötajad saavad oma uusi teadmisi kasutada ning saavutavad seetõttu positiivseid tulemusi. Või et projekti tulemusena valminud käsiraamat leiab aktiivset ja praktilist kasutamist. Projektitsükli juhtimise meetod analüüsib projekti mõju jätkuvust ja püüab seda tagada positiivselt mõjutavate tegurite lülitamisega projekti plaani. Jätkusuutlikkust kindlustavad näiteks: poliitiline toetus, sobiv tehnoloogia, institutsionaalne ja juhtimisalane suutlikkus, looduskeskkonda säästev toime, soodne sotsiaal-kultuuriline keskkond. 8
suurendamist ja sama väljund väiksema hulga sisendite kaudu näitab samuti säästlikkuse suurendamist. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust. Säästlikkust võib ka selgitada, kui "teha asju õieti", see tähendab, mitte kulutada asjatult ressursse. Samal ajal, kui säästlikkus on seotud vahenditega, millega asju teha, on efektiivsus seotud lõpptulemusega või organisatsiooni eesmärkide saavutamisega. Juhtimise tüübid Institutsionaalne juhtimine kujutab endast omanikusuhet ja poliitilist võimu. Tegemist on strateegilise juhtimisega kõrgemal tasemel, kus toimub erinevatest institutsioonidest koosneva terviku ("emaettevõte" ja allasutused) suunamine lähtuvalt ettevõtte kasvust või poliitilisest mandaadist (nt muuhulgas algatatakse ühinemisi, likvideerimisi, muul moel muutmist). Strateegilise juhtimise eesmärk on sellest lähtuvalt läbi erinevate protsesside efektiivse juhtimise soovitud tulemuste saavutamine
Levinud tarbimisviisidpeegeldavad ja loovad ühiskonnasisese sots hierarhia Töökeskkond Telekommunikatsiooni areng Kodu taasmuutmine tootmis ja tarbimiskohaks Kodu mitmeotstarbeline urbanistlik ruum – ala kodukino ruum Võim ja poliitika Traditsiooniline domineerimine – tsaar, kuningas Karismaatiline domineerimine –juhi erakordsus Legaalne domineerimine – umbisikuline side valitseja ja vallitsetava vahel Ühiskonna institutsionaalne struktuur Ühiskondlike institutsioonide toime Ühiskondlikes institutsioonides saavad sots tegelikkuse konserveerijad Sotsiaalsete riskide individualiseerimine Koalitsioonid ühiskondlike probleemidega tometulemiseks Haridus Hariduse avalik funktsioon – kultuuri edasiandmine Hariduse varjatud funktsioon – edasiantav kultuur ja õpetatavad rollid on konformistlikud, keegi täna ei tea, mida vajakse
c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC 5. Eesti koht inimarengu indeksi reitingus maailmas 2013. Inimarengu aruandes on: a. 30 b. 31 c. 32 d. 33 6. Kõrge kvalifikatsiooniga klaasipuhujad jäid töötuks seoses nende töö asendamisega masinatega. Mis liiki tööpuuduse alla klassifitseeruvad töö kaotanud a. Struktuurne b. Sesoonne c. Regionaalne d. friktsionaalne (siirde) e. institutsionaalne f. tsükliline 7. Taanlase ja eestlase mediaanne tunnipalk (bruto) erineb kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 e. Töö-ökonoomika arvestustest 8. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 9
c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 21. Lorenzi kõver põhineb a. tulude keskmisel tasemel b. tulude kommulatiivsel arvestamisel c. kulude mediaansel arvestusel 22. Kõrge kvalifikatsiooniga klaasipuhujad jäid töötuks seoses nende töö asendamisega masinatega. Mis liiki tööpuuduse alla klassifitseeruvad töö kaotanud a. Struktuurne b. Sesoonne c. Regionaalne d. friktsionaalne (siirde) e. institutsionaalne f. tsükliline 3. MIX 23. ILO loomise peamiseks põhjuseks võis olla a. II maailmasõja lõpp b. uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomine c. sotsiaalsete vastuolude lahendamine riikides rahulikul teel d. Rahvaste Liiga loomine 24. Inimarengu indeksi määratlemisel ei võeta arvesse: a. Elanikkonaa haridustaset b. Keskkonna seisundit c. Keskmist oodatavat eluiga d. SKP per capita 25
kasutada? 4) Kas õige on e-resident http://keeleabi.eki kirjutada E-resident .ee/?leht=9 või e-resident? 5) Kumb on õige, Institutsiooniline. kn.eki.ee kas institutsiooniline Võõrsõnale võib liita omakeelse liite, aga või vastupidi mitte. institutsionaalne? Miks? 6) Mis oleks parem "tundliku teabe salajasuse tagamine on kn.eki.ee variant lausest ametnikes kinni. " ,,Sensitiivse info konfidentsiaalsuse hoidmine on ametnikes kinni"? 7) Mida soovitatakse Laialivalguva tähendusega ingliskeelse lühendi http://www.eki.ee/ kasutada lühendi asemel soovitatakse kasutada selgemat dict/ametnik/inde DIY asemel? Kuidas omasõna
Seda otsust on mõned eksperdid kirjeldanud kui valikut, mille üks võimalusi on mõni protsent osalust suures kasvavas äris ja teiseks sada protsenti osalust mitte milleski. Rahvusvahelistuv firma, kes viib oma tegevuse ekspordi-impordi, välisinvesteeringud ja mitmesugused muud lepingulised suhted, nagu frantsiis, liising, juhtimisleping, ühisettevõtted teistesse riikidesse, arvestab küll hindade ja muude turusignaalidega, kuid tähtis on ka institutsionaalne keskkond nagu õigusruum koos omandikaitsega, kultuuriline lähedus või kaugus, mille mõju saab üldiselt iseloomustada tehingukulude kaudu. Kasumi kõrval hindavad firmad riski. Tehingukulud peegeldavad riske ennetavate tegevuste kaudu (keerulisemad lepingud ja nende koostamiseks kasutatavad kallimad juriidilised teenused ebakindlamas, võõramas majanduskeskkonnas) või riskide realiseerumise järelmitega tegelemise kujul (varade ülevõtmine või hävimine, kohtukulud).
ametialased rollid, suhete formaalsuse aste (sõbervõõras; eraisik institutsiooni esindaja) · Suhtlusviis või toimimisviis: suuline / kirjalik, spontaanne / redigeeritud, dialoogiline / monoloogiline · (Mõnikord lisatakse zanrid, mõnikord teadlikud võtted kindlate tunnustega teksti saavutamiseks) · Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19
poliitika tegemist ja seadusandlikku vastutust, et võtta kontrolli alla bürokraatliku masina. See paelus kiirelt populaarse poliitika ja meedia tähelepanu. Täidesaatva võimu keeruline dünaamikat saab veel lähedasemalt vaadelda vaadates presidendi rolli, peaministri rolli ning kabineti osalust. Neid vaatlustes, samas, peab lähtuma kolmemõõtmelisest dünaamikast: · võimu formaalne dimensioon: konstitutsionaalsed rolli ja vastutused täidesaatvas kohtades ja institutsionaalne raamistik milles töötatakse. · Võimu mitteformaalne dimensioon: persooni roll, poliitilised oskused ja kogemused ning faktorite kokkupõrked nagu näiteks parteid ja massimeedia. · Võimu välisdimensioon: poliitiline, ökonoomiline ja diplomaatiline valitsuse kontekst ja täidesaatva haru laiem talutav surve. Valitsuse täidesaatev haru on vastutav täidesaatvuse või rakendamise eest poliitikas. Poliitiline
Kui esimene näitab selget vähenemist, siis teine märkimisväärset püsivust. Seega on eurooplased pigem mittekiriklikud kui sekulariseerunud, nende religioossed otsingud on järjest vähem suunatud kirikule, mis tähendab, et tegemist on institutsioonilise, mitte religioosse kriisiga. Sellest võib oma korda järeldada, et ühiskonna ilmlikustumine pole kaasa toonud usu hääbumist individuaalsel tasandil. Religioon ei ole minetanud oma tähendust, vaid muutnud kuju. Selle institutsionaalne pool on nõrgenenud või kadunud ning alles on jäänud subjektiivne pool. Uurimus Inglismaalt näitab, et samal ajal kui kristlikud uskumused vähenevad, eriti mis puutub usku personaalsesse jumalasse või Jeesus Kristusesse kui jumala pojasse, on mittetraditsioonilised ja esoteerilised uskumused, nagu näiteks reinkarnatsiooniidee või astroloogia, ehkki endiselt vähemuses, säilinud stabiilselt poole sajandi jooksul
Keskhariduse omandanutel on mõnevõrra suurem tõenäosus saada kõrgemat palka just Eestis ja Itaalias. Eesti ja Itaalia sarnasus on ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 tähelepanuväärne, sest tegemist on riikidega, mille institutsionaalne raamistik on erinev. Samas võib nende riikide sarnasus olla tingitud mitmesugustest asjaoludest, Eestis ilmselt eelkõige sellest, et haridustaseme mõju osa rahvastikurühmade palgavõimalustele on suhteliselt väike.
suunata tööd ning jälgida tööefektiivsust. Võimumotivatsioon.Võimumotivatsioon on tõukejõud mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi.. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. 13. Ootuste teooria (Porter, Lawler) Viitab eriti töötaja rahulolu ja töösoorituse vahelisele seosele. Töösooritus ei sõltu mitte ainult pingutusest, vaid ka töötaja võimetest ja isikuomadustest, samuit tema rollitajust. Sisemiste
Transport ja ekspedeerimine KT 1. Veondus tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks
tasapisi pidid saama mungad. Vaimulikud vajasid ilmalikke inimesi, kes pakuksid neile eluruume, kaitset, toitu ja rõivaid. Munkade kogukond oli keskajal nii mitmekas ja mitmekesine, et sellest sai oluline ja tihti otsustav mõjur võimujagamismängus. Vaimulikele oli omane elitaarne mentaliteet, võimuihaldust, nende arvates ainult neil oli privileeg olla teiste inimeste esiotsas moraalsuse ja vooruslikkuse poolest. Religioosse ja ilmaliku elu kasvav ideoloogiline ja institutsionaalne eristumine sai piduriks munkluse edasisele laienemisele. Luterlik reformatsioon käivitas allakägu, mis tõi munkade kuldsete sajandite lõppu, kuid, vaatamata sellele, jäi keskaja inimene endiselt sügavalt usklikuks. Ilmikutest olid keskaja Euroopas senjöörid, kerjused ja sõjamehed. Ratsanikud ja rüütlid, kes kaitsesid relvade toel palvetajaid ja töötajaid. Rüütel oli teiste silmades kangelane, kes vapralt
" julgeti uuesti püstitada alles 1960. aastate keskpaigas, kui mitmed filosoofid (Danto 1964; Mandelbaum 1965) olid näidanud, et see, mis lubab meil rääkida teatud asjadest kui kunstiteostest, ei pea olema avastatav kunstiteoste vaatlemise teel. Nii võib Mandelbaumi meelest olla selleks ühisosaks ka mõni varjatud tunnus, nagu näiteks kavatsus, millega kõik kunstiteosed on loodud. Sellest ajendatult arendas seda sama mõtet edasi George Dickie, kes jõudis järelduseni, et kunstil on institutsionaalne loomus. Selle väitega läks ta tülli mitmete teisitimõtlejate ja kriitikutega. Dickie puhul on huvitav veel see, et läbi artikli võib näha, kuidas Dickie arvamus ja definitsioon kunstist ajajooksul muutub. Nii väidab Dickie kord kõigile kunstiteostel on ühine varjatud tunnus - nad võlgnevad oma staatuse teatud sotsiaalsele raamistikule või institutsioonile. Ent mõni aeg hiljem võtab ta oma sõnad tagasi ja selle asemel
selgitamist ühise ja erineva koostoimena. Tuleb tähele panna, et kultuurideüleste uuringute probleemid on alati sotsiaalkultuurilises kontekstis. Selle sotsiaalkultuurilise konteksti aktsepteerimine on eelduseks kontseptuaalsele ja funktsionaalsele vastavusele uurimistuelmuste interpreteerimisel. Faaside ja astmete seoseks on, et kirjeldavale faasile eelneb spekulatiivne valik. 5. Rahvusvaheline institutsionaalne raamatukogundus ülemaailmsete rahvusvaheliste organisatsioonide roll ja võimalused. Rahvusvahelise raamatukogunduse (international librarianship) üheks alamkategooriaks on rahvusvaheline institutsionaalne raamatukogundus. Rahvusvahelised raamatukogu- ja infoalased organisatsioonid tekkisid 1890ndatel aastatel, suurem osa aga 20 sajandi esimesel poolel. Raamatukogualaste organisatsioonide väljakujunemise tõusulained olid
2. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul ressursse majandatakse viisil, mis jätab võimalusi tootmiseks (ja tarbimiseks) tulevastele põlvkondadele 3. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul looduskapitali varu ajas ei vähene 4. Jätkusuutlik on olukord, mille korral loodusressursside poolt osutatavad teenused ei vähene 5. Jätkusuutlik on olukord, mis tagab ökosüsteemide mitmekesisuse isetaastumise võime 6. Jätkusuutlik areng on konsensusi ehitav ja institutsionaalne areng Tõlgendamised: Kontseptsioonid 1, 2 ja 3 on majanduslikud (kontseptsiooni 3 kasutatakse pigem ökoloogide poolt) Kontseptsioonid 4 ja 5 on ökoloogilised Kontseptsioon 6 käsitleb valitsemist (governance) 56. Ökoloogia ja säästev areng. Mis on ökoloogilise süsteemi elastsus? Elatsus: Ökoloogia käsitleb jätkusuutlikkust biosfääri kui süsteemi kontekstis. Inimene on süsteemi üks osa
loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga
Eesti Keskkonnaministeeriumi hinnang Eesti jätkusuutlikkusele Vaatamata ohtudele ja probleemidele on meie hinnangul jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Põhjus: teadmusühiskond on ainus arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi refleksiivsel teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise- kui väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid (strateegilise kavandamise institutsionaalne ja intellektuaalne tugi) ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Väikeriigi jaoks, kellel puuduvad ressursid ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja enesejuhtimise tarkus tegelikult ainus viis arenguks ja eduks. Kindlasti ei ole ka teadmusühiskond ideaalne maailm ega unistuste riik. Samas peaks see mudel (vähemalt teoorias) olema teadlik ka iseenda nõrkustest ja ebakohtadest, mis on esmaseks tingimuseks neist ülesaamiseks.
müük kaubandusettevõtete kaudu ehk kaupade ost-müük oma nimel ja arvel (Siimon, 1996: 10). 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse teoreetiline käsitlus Kaubanduse teoreetiliseks käsitlemiseks on vajalikud vähemalt kaks mõistet: • funktsionaalne kaubandus e. sisu – kaupade kogumise ja jaotamise, tootjalt tarbijani liikumise protsess ning selle käigus kujunevate ostu-müügi- vahetussuhete süsteem; • institutsionaalne kaubandus e. vorm – iga ettevõte, kes organiseerib üheaegselt ettevõtlikku tegevust ostu- ja müügiturgudel. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaupade otsese vahetuse arenguastmed Kaupade otsene vahetus on läbinud mitu arenguastet, milles võime tinglikult eristada järgmisi: • vahetuse alged; • juhuslik vahetus; • regulaarsem vahetus; • regulaarne vahetus (vt Siimon, 1996: Lisa 1) – so
kummardas mõistust, kultuur vaimu. Kultuur pidi erineva haridus- ja ühiskonnakorraldusega rahvaid ühendama (Vendluse idée Beethoveni IX sümfoonia Finaalis Schilleri oodi "Rõõmule" tekstiga). Haydni 70ndate aastate sümfooniad on "Tormi ja tungi" mässumeelsuse saavutamaks dramaatilist väljenduslikkust kasutas ta oma sümfooniates tollal tavalisest julgemalt minoorseid helistikke, tugevaid dünaamilisi kontraste, ootamatuid, kõnekaid pause. 18. sajandi keskel hakkas muutuma muusikaelu institutsionaalne korraldus kunstmuusika väljus otsustavalt kirikust ja õukonnast. Juba Händel kirjutas oma vaimulikud oratooriumid kontsertteostena, mida esitati teatrites ja kontserdisaalides. 17. sajandi lõpus oli Inglismaal pandud alus kodanlikele kontserdiorganisatsioonidele, 18. sajandil hakati avalikke kontserte andma nii linnades kui aadlike ja jõukate kodanlaste majades. Paljudes Euroopa linnades korraldati kontserdisarju, hakkasid ilmuma
vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ka tööhõivestruktuurile, oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad majandussektorid puhvrina, võrgustumine (mille puhul Eestis asuvad firmad lülituvad üha enam rahvusvahelistesse võrgustikesse, hakates neid täitma erinevaid ning üha keerulisemaid ja kallimaid funktsioone), tehnoloogiline areng, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena, institutsionaalne areng ja riigi ning erasektori koostöö ning materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid. · Sidus ühiskond- sellises ühiskonnas on üldtunnustatud ja omaksvõetud väärtused ning eesmärgid. Viimasteks on demokraatia, vabadus ja võrdsed võimalused kõigil. Ka kuuluvustunne ja ühine identiteet, sallivus ning lugupidamine teiste inimeste ja kultuuride vastu
Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst Esteetiline mitte-kunst Esteetiline kogemus? Selgitage historistlikku kunstiteooriat Carrolli näitel. Küsimust "mis on kunst
annaabi.ee 
