BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad
Miina Härma Gümnaasium Referaat Bangladesh Siim Karel Koger Klass: 10B Kool: MHG Juhendaja: Maiu Kaljuorg
docstxt/.txt
1 China 1,338,612,968 1 India 1,656,553,632 2 India 1,156,897,766 2 China 1,424,161,948 3 United States 307,212,123 3 United States 439,010,253 4 Indonesia 240,271,522 4 Indonesia 313,020,847 5 Brazil 198,739,269 5 Ethiopia 278,283,137 6 Pakistan 174,578,558 6 Pakistan 276,428,758 7 Bangladesh 156,050,883 7 Nigeria 264,262,405 8 Nigeria 149,229,090 8 Brazil 260,692,493 9 Russia 140,041,247 9 Bangladesh 233,587,279 10 Japan 127,078,679 10 Congo (Kinshasa) 189,310,849 2009 2010 1. Hiina 1,323,591,583 1. Hiina 1,330,141,295 2. India 1,156,897,766 2. India 1,173,108,018 3. USA 307,006,550 3. USA 310,232,863 4. Indonesia 240,271,522 4
BANGLADESH Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ja Birmaga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladesh jääb laiuskraadide 20 º ja 27 º N ja pikkuskraadide 88 º ja 93 º E vahele. Bangladeshi asustus on suur. Selle põhjustab soe kliima, palju vett, hea põllumajandus, traditsioon pere on suur). 2011. Aasta järgi elab Bangladeshis 142, 319, 000 elanikku ehk siis 1, 074. 54 in/km2 kohta. Rahvaarv 162 221 000 (2009). 142, 319, 000 (prognoositud 2011) Riigipindala 147 570 km² Rahvastiku tihedus 1099 in / km² SKT 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta 2200 USD
Abiorganisatsioon BRAC loodi aastal 1972 Bangladeshis. Asutajaks oli Fazle Hasan Abede, kes on siiani ka kõige suurem organisatsiooni toetaja ja annetaja. Algselt loodi organisatsioon selleks, et aidata sõjapõgenikke pärast Bangladeshi vabadussõda, mis toimus 1971. aastal. Üheksa kuuga taastati 14 000 kodu ja ehitati mitusada paati kaluritele. Avati meditsiinikeskused ja inimestele tagati mitmeid olulisi teenuseid. Organisatsiooni algne nimetus oli Bangladesh Rehabilitation Assistance Committee, see järel sai organisatsioon tähenduseks Bangladesh Rural Advancement Committee ja tänaseks on lühendi tähendus muutunud Building Resources Across Communities. BRAC on suurim valitsuseväline arengu organisatsioon maailmas mis hõlmab kõiki 64 Bangladeshi piirkonda, samuti riike Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. Kokku neljateistkümnes riigis. Abiorganisatsiooni visiooniks on, et maailma oleks vaba ekspluateerimisest ja
Bangladesh Koostanud: Aljona Kubantseva 2009.a. Sisukord: Asukoht Tööstused Lipp ja vapp Üldandmed Loodusvarad Kliima Energeetika Haridussüsteem Majandus Usundid Eksport Turism Import Pildid Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini.
Laste suremuse vähendamine 1998.aasta 2050.aasta Hiina 1255(milj) India 1533(milj) India 976 Hiina 1517 USA 274 Pakistan 357 Indoneesia 207 USA 348 Brasiilia 165 Nigeeria 339 Venemaa 148 Indoneesia 318 Pakistan 147 Brasiilia 243 Jaapan 126 Bangladesh 268 Bangladesh 124 Etioopia 213 Rahvastiku kasv Eestis Eestis on rahvaarv pidevas vähenemises. Iive on negatiivne olnud 10 aastat. Tänapäeval neutraliseerumas. Sünnid ja surmad on tasakaalus. Tulevikus ootab meid rahvastiku vananemine, mis toob kaasa probleeme. India aastal 2050 Arengumaa India slummid Mumbais Industriaallinn Ameerikas, Gulf Coast
Hõredamini: 1Gröönimaa: külm kliima, igikelts..2põhja- aafrika: kõrb, ei saa tegeleda põllumajandusega..3austraalia keskosa: kõrbeala, joogivee puudus ja ei saa tegeleda põllumajandusega Tihedamini:1 Bangladesh: arengumaa, hea kliima..2 India: arengumaa, soe kliima..3 Hiina: arengumaa, palju viljakas eas naisi Niiluse jõeorg sest mussoonvihmad põhjustavad üleujutusi kandes nii viljaka mulla põldudele Mississipi delta tasandik, põhjus sama, üleujutused, mille tulemusel kandub viljakas muda põldudele Minevikus kirikuregistrid..Tänapäeval rahvaoendus, rahvastikuregister
worldbank.org/?display=default United Nations (ÜRO andmed) http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.htm Coutries of te World http://www.theodora.com/wfb/about.html U.S. Census Bureauhttp://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php 1. Iseloomustage riigi rahvaarvu. Kasutage The World Factbooki veebiaadressil https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/ (Peole and Society). a) Kui palju inimesi elab valitud riigis? Bangladesh on 164 miljoni elanikuga riik. b) Vaadake riikide reastatust rahvaarvu alusel (country comparison to the world, lingi leiate riigi rahvaarvu juurest). Bangladesh on edetabelis rahvaarvuga kaheksandal kohal. c) Nimetage 34 riiki, kus elab enam-vähem sama palju inimesi kui valitud riigis. Enam-vähem sama palju elanike on Venemaal, Jaapanis, Nigeerias ja Pakistanis. d) Võrrelge valitud riigi rahvaarvu teiste riikide näitajatega ning otsustage, kas tegemist on
Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Bangladesh 2. Bhutan 3. India 4. Maldiivid 5. Nepal 6. Pakistan 7. Sri Lanka ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Aasiasse: · Afganistan · Bangladesh · Bhutan · India · Iraan · Maldiivid · Nepal · Pakistan · Sri Lanka *Afganistan* Afganistani islamiriik Riigikord: vabariik Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2 Rahvaarv: 25 800 000 Rahvastiku tihedus: 40 inimest/km2 Riigikeel: pustu keel, dari keel Rahvuspüha: 18
Teraviljad Kõige olulisem haru. Pool maakera on põllumaa all. Saab toota kütuseid. Nisu: Edela-Aasia, 3-32ºC , 250-1750mm, USA, Hiina, India. Riis: valge riis Aasias, must ehk keelatud riis Aasias, must riis Aafrikas Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber
RIIK PEALINN JAAPAN TOKYO FILIPIINID MANILA MALAISIA KUALA LUMPUR INDONEESIA JAKARTA VIETNAM HANOI LAOS VIANGCHAN TAI BANGOK BANGLADESH DHAKA SRII LANKA COLOMBO INDIA NEW DELHI NEPAAL KATMANDU HIINA PEKING LÕUNA-KOREA SOUL MONGOOLIA ULAANBAATAR VENEMAA MOSKVA KASAHSTAN ASTANA KÕRGÕSTAN BISKEK USBEKISTAN TASKENT TÜRKMENISTAN ASGABAT
Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Tagajärjed: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30
An Indian tapir is a large mammal. The Indian pangolin is a pangolin found in the hills of India, Sri Lanka and many other places. The Indian elephant is one of three recognized subspecies of the Asian elephant. Can you guess witch one is the female with male elephant? The Bengal tiger is the national animal of Bangladesh and India. The Bengal tiger is the most numerous tiger subspecies. The red panda is a small mammal who is related to raccoons, skunks and weasels. Thank you for listening.
sisaldab erinevaid jumala ja lunastusekäsitlusi. o Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured Hinduistide kogukonnad Nepaalis Bangladesh Indoneesia Malaisia Tai Sri Lanka Pakistan jm Hindu mõiste "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Asi muutus 8. sajandi algusest, kui islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. ajalugu Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena.
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35. Tadzikistan- Dusanbe 36. Kasahstan- Astana 37
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38
4 peamist surma põhjustavat tegurit kõrgelt arenenud riikides Pirgit Toots Mj111 Surmapõhjused Südameveresoonkonna haigused Vähk Õnnetused Liiklus Looduskatastroofid tööõnnetused Vägivald Suremus Maailma vaesemates riikides (Sierra Leone, Bangladesh, Ida- Timor) sureb iga viies laps haigustesse või nälga enne kuueaastaseks saamist. Arenenud riikides on laste tõenäosus surra enne 6. aastat Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused sõjad, vee puudus, nälg. 1920. Aastatest on paljudes maades surma põhjusteks AIDS. Kasutatud allikad http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Cause http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hk_(haigus) http://www.toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/
Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Usa, Hiina, Brasiilis. Tee Lõuna Aasia, India, Sri Lanka, Pakistan. Suhkruroog Lõuna Aasia, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika lääne ja ida osa, India, Brasiilia, Hiina. Kohv Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika ida osa, Kesk Aafrika, Lõuna Aasia, Brasiilia, Columbia, Mehhika. Riis Ida ja Lõuna Aasia, Lõuna Ameerika ida osa, Hiina, India, Bangladesh. Viljakamad mullad mustmullad, Lõuna Ameerika ida ja lõuna osa, Usa ida ja kesk osa, Ida, Kesk ja Lõuna Aasia. Kuivad alad e ariidsed piirkonnad Põhja Aafrika, Põhja Kanada, Lääne Austraalia, Saudia Araabia ps. Lambakarjakasvatus Austraalia, Uus Meremaa, Lääne Usa, Argentiina, Lõuna Aafrika (rantso). Piima ja lihakari peab olema tarbijale lähedal, kuna tooted vajavad kiiret töötlemisvajadust ja võivad rikneda, suur maa ala, kus oleks piisavalt toitu, lopsakas rohumaa.
Mauritius 52 600,000 Guyana 40 300,000 Fiji 38 300,000 Suriname 30 116,000 Bhutan 25 400,000 Trinidad and Tobago 24 300,000 Sri Lanka 15 2,800,000 Bangladesh 11 12,000,000 Figures are approximate. Source: Adherents.com. Top 10 Largest National Hindu Populations Country Percent Number India 79% 751,000,000 Nepal 89 17,380,000 Bangladesh 11 12,630,000 Indonesia 2.5 4,000,000 Sri Lanka 15 2,800,000
Portugal Rahvastiku tihedus Portugal ~108 in./km2 ● Hungary~110 in./km2 ● France ● ~108 in./km2 Malawi ● ~106 in./km2 Top 10 riigid 1 Monaco 16205 in./km2 ● 2 Singapore 6386 in./km2 ● 3 Malta 1261 ● in./km2 4 Maldives 1163 in./km2 ● 5 Bahrain 1035 in./km2 ● 6 Bangladesh 1002 in./km2 ● 7 Vatican City 920 in./km2 ● 8 Barbados 648 in./km2 ● 9 Nauru621 ● in./km2 10 Mauritius 603 in./km2 ● Rahvastiku tiheduse kaart Mereäärsetes piirkondades tihedam ● Pinnamood on tasandikuline ● ● Linnastumine Linnades elab 61,1% ● Linnastumise tempo 1,4% ● Keskmised ● Suurima rahvaarvuga linnad Lissabon – 547,631 ● Veekogude ääres ● ● Porto - 237,559 Pealinn
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27
Haridus Kaur & Taavi Hariduspoliitika · On abinõude meetodite süsteem · Seda kasutatakse ühiskonnas mis tahes õpikeskkonna ja õpikorralduse kujundamisel Üldharidus · On teadmiste,oskuste,vilumuste,väärtuste ning käitumisnormide süsteem · See võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks Hariduse liigid · Algharidus · Põhiharidus · Keskharidus · Kutseharidus · Kõrgharidus · Akadeemiline kraad Põhiharidus(põhikool) · Põhikool on üldhariduskool Eestis · Eesti inimene omandab enne 18- aastaseks saamist põhihariduse · Põhikoolis on 1.-9. klass Keskharidus (keskkool ja gümnaasium) · Gümnaasium(keskkool) on kool,kus omandatakse üldkeskharidus ja valmistutakse kõrghariduse omandamiseks · Gümnaasiumis(keskkoolis) on 3 klassi (10.-12. klass) Kutseharidus · Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks,teatud kutse saamiseks v...
· Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg · Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid: · Türgi, Ankara · Jaapan, Tky · Hiina, Peking · Venemaa, Moskva · Mongoolia, Ulaanbaatar · India, New Delhi · Bangladesh, Dhaka · Indoonesia, Jakarta · Tai, Bankok · Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid: · Kanada, Ottawa · USA, Washington · Mehhiko, Mexico · Brasiilia, Brasília · Tsiili, Santiago · Peruu, Lima · Boliivia, La Baz Aafrika riigid: · Egiptus, Kairo · Liibüa, Tripoli
23. Bahrein Al-Manamah 24. Pakistan Islamabad 25. India New Delhi 26. Maldiivid Male 27. Sri Lanka Colombo 28. Nepal Katmandu 29. Bhutan Timphu 30. Bangladesh Dhaka 31. Myanmar (Birma) Yangon 32. Hiina Peking 33. Mongoolia Ulaanbaatar 34. Põhja-Korea Pyõngyang 35. Lõuna-Korea Sõul 36. Jaapan Tõkyõ 37. Taiwan Taibei 38
India tänapäeval Autor: Mari-Liis Kiis Asukoht Lõuna-Aasia Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel Naaberriigid on Pakistan, Hiina, Nepal, Bhutan ja Bangladesh Asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Üldine informatsioon India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks Rahvaarv 1,21 miljardit Pindala 3,3 miljonit km² Pealinn on Delhi Ametlikud keeled- inglise ja hindi Usk- hinduism Hinduism Väliselton mõjutanud budism, dzanism Peasuunad- višnuism, šaktism, šivaism Hindu võib kummardada mitut jumalat Kohanev ja salliv usund Usk karmasse ja hingede
4. Mongoolia Ulaanbaatar 5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17.India Delhi/ New Delhi 18.Sri Lanka Colombo 19.Pakistan Islamabad 20.Afganistan Kabul 21.Tadžikistan Dušanbe 22.Kõrgõzstan/ Kirgiisia Biškek 23.Usbekistan Taškent 24
2. Soojalembene. 3. 4. Kasvatatakse peamiselt Indias,kui ka peaaegu kõigis teistes riikides, (Eestis ka). 5.Kanepit kasutatakse mõnuainena,õli saamiseks (õlikanep); kiu saamiseks (kiukanep); kanepilehtede saamiseks, millest valmistatakse kanepiteed. Kanepist valmistatakse veel tekstiile, plastikut, biokütust, toite ja paberit. Ravimtaimena. Dzuut 1.Pärineb Indiast. 2.Kasvutingimused 25-30C, külma ei talu (kunstlik niisutus kuivadel aladel). 3. 4.Peamised kasvatajad on India, Bangladesh. 5.Valmistatakse pakkimisriiet, köisi, presenti, mööbliriiet.
pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS Varjupaigataotlejad Eestis-kui palju? Varjupaigataotlejad Eestis- kust? Varjupaigataotlejad Eestis- otsused Tuntud pagulasi • Toomas Hendrik Ilves • Ilon Wikland • Albert Einstein • Mika • Freddie Mercury • Sigmund Freud • Bob Marley • Friedrich Nietzche
inimesi. Ka riigi sees liiguvad inimesed majanduslikult paremal järjel olevatesse piirkondadesse. Näiteks Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse. Poliitilised Kodusõjad (näiteks Darfuri konflikt Sudaanis) põhjustavad suurte masside rännet teistesse riikidesse. Ajaloolised tegurid Paljudest piirkondadest, mis on juba ammustest aegadest tihedama asustusega on nüüdseks kujunenud arenenumad alad Pinnamood Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisavalt sademeid, palju päikesepaistet jne. Hõreda asustusega on piirkonnad, kus on aastas vähe sademeid (kõrbed) või on väga pikk kuivaperiood, väga suur õhuniiskus (ekvatoriaalne kliima), kogu aasta madal temperatuur (polaaralad). Mullad.
Saalomoni saared-Honiara Uus-Kaledoonia-Noumea Fidži-Suva Vanuatu-Port Vila Prantsuse polüneesia-Papeete Samoa-Apia Tonga-Nukualofa Rahvaarvu järgi Tonga asemel Guam-Hagatna Aasia Pindala järgi Hiina rahvavabariik-Peking India-New Delhi Kasahstan-Astana Indoneesia-Jakarta Iraan-Teheran Mongoolia-Ulaanbaatar Myanmar-Naypyidaw Afganistan-Kabul Tai-Bangkok Türkmenistan-Asgabat Rahvaarvu järgi Hiina rahvavabariik-Peking India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Pakistan-Islamabad Bangladesh-Dhaka Jaapan-Tokyo Filipiinid-Manila Vietnam-Hanoi Iraan-Teheran Türgi-Ankara
)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea 59.) Vietnam 60.) Kambodza 61.) Laos 62.) Tai 63.) Myanmar 64.) Bangladesh 65.) India 66.) Pakistan 67.) Afganistan 68.) Mongoolia 69.) Kasahstan 70.) Usbekistan 71.) Turkmenistan 72.) Gruusia(Heorgia) 73.) Armeenia 74.) Aserbaidzaan 75.) Iraan 76.) Iraak 77.) Turgi 78.) Suuria 79.) Jordaania 80.) Iisrael 81.) Liibanon 82.) Saudi-Araabia 83.) Nepal 84
Kiudkultuuride tähtsus Kasutatakse: Rõivatööstuses Tekstiilis Nööri valmistamises. Tähtsamad neist: puuvill, lina, kanep, dzuut. DZUUT Dzuut ehk kalkuta kanep pärineb Indiast. Kasvutingimused 25-30C, ei talu külma, niisutatakse kuivadel aladel kunstlikult. Peamised kasvatajad on India ja Bangladesh. Valmistatakse pakkimis- ja mööbliriiet, köisi, presenti. DZUUT Dzuut on kollakas, hõbejashalli siidiläikega, mõnikord tuhmim kiudaine, mis pehmuselt ja elastsuselt ületab kanepit ja kenaffi. LINA Tuntakse ainult 1-aastase kultuurtaimena. Ta on isetolmleja. Sisaldavad õli u 30-50%. Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas.
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad
Filipiinid- Manila Ida- Timor- Dili Indoneesia- Jakarta Kambodza- Phnom Penh Laos- Viangchan Malaisia- Kuala Lumpur Singapur- Singapur Tai- Bangkok Vietnam- Hanoi Afganistan- Kabul Kashastan- Astana Kõrgõzstan- Biskek Tadzikistan- Dusanbe Türkmenistan- Asgabat Usbekistan- Toshkent Aserbaidzaan- Bakuu Bahrein- Al- Manamah Egiptus- Kairo Israel- Tel Aviv Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Jordaania- Amman Kuveit- Al- Kuwayt Liibanon- Beirut Omaan- Masqat Liibüa- Tripoli Sudaan- Hartum Bangladesh- Dhaka Bhutan- Thimphu India- New Delhi Maldiivid- Male Nepal- Katmandu Pakistan- Islamabad Sri Lanka- Colombo
kõrge sündimus(40-45%) ja suremus(30-35%) ning madal iive. Epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ning loomulik iive negat. Peredes sünnib 10-12 last, aga täiskasvanuks saab aint 3-4 last, keskimine eluiga 40-45 a. Tänapäeval on sellist siiret üksikutes Aafrika, Ladina-Ameerika v Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. Demograafiline plahvatus – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb kõrgeks. Seetõttu on kõrge ka loomulik iive (20-30%). Nigeeria, Bangladesh ja Egiptus. Euroopas oli see 18.saj ning Põhja-Ameerika 19saj. Ülemineku etapp – iseloomustab väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskimise eluea pikenemine ja iibe langus(alla 20%).See algab linnades. Mehhiko, Brasiilia ja Türgi. Rahvastiku vananemine – iseloomustab lisaks üldisele elu-ja töötingimuste paranemisele ka naiste staatuse muutumine ühiskonnas. Naiste aktiivsuse tõttu piirab laste arvu peres. Ühiskond jõuab demokaafilisse kriisi, kus
Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad? Volga jõe suue Kaspia alamik Venemaa lääneosa Lääne-Siberi kiltm Hiina idaosa Suur-Hiina tasandik Manause linn Amazonase mada Tura linn Kesk-Siberi Mississippi jõe suue Mississipi madalik lauskmaa Ülessanne. 2 Mis riikide elanikud võivad öelda, et Me elame Himaalajas? Nepaal, Bhutan, Hiina, Bangladesh, India Me elame Alpides? Itaalia, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Sloveenia, Monaco Ülessanne. 3 Kujuta sama kõrgus joontega põhja lõuna suunalist pikliku kõrgendiku, mille kõrgus on 20m. Joonte lõike vahe on 5m. Ja ida nõlv on järsem kui lääne Ülessanne. 4 Leia Aasiast a) 2 mägist riiki b) Leia nende riikide pealinnad c) Määra pealinnade geograafilised kordinaadid d) Leia pealinnade abs. Kõrgus a) Nepaal, Hiina b) Katmandu c) 28 kraadi N; 86 kraadi E
Kõige suurema hoobi tsunamilt sai Sri Lanka riik. Selle riigi rannaäärne linnake jäi ilma kõigest 100m raadiuses olevatest majadest, puudest, ja isegi suurtest struktuurilistest ehituskonstruktsioonidest. Andmed hukkunutest Sri Lanka: 46 tuh surnut Indoneesia: 100 tuhat India: 15 000 (s.h Andamani saared hinnanguliselt kuni 7000) Tai: 1000 tuhat Somaalia: 120 Malaisia: 65 Maldiivid: 32 Birma: 90 Tansaania: 10 Bangladesh: 2 Lisaks Lääne turistidest jäid eelkõige löögi alla sukeldumisretkedel olevad isikud. BBC teatab üle 100 kaduma läinud sukeldujast Pildid Pildid Pildid Video Kokkuvõtteks, jäta meelde, et : Suur Sumatra andamani maavärin võib teadlaste sõnul üllata veel võimsama magnituudilise jõuga mõne aasta pärast, nii et ma ei soovitaks teil sinna lähedusse oma tulevase naisega mesinädalatele minna. Jätsid meelde ? Siis tänan vaatamast !
jpg riisi kasvatavad riigid NB! Kaardilt on puudu suurim riisikasvataja Hiina. riisi tootmine ja tarbimine 2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Hiina 185 454 1. Hiina 150 487 2. India 129 000 2. India 132 441 3. Indoneesia 53 985 3. Bangladesh 34 981 4. Bangladesh 40 054 4. Vietnam 23 634 5. Vietnam 36 341 5. Birma 17 352 6. Tai 27 000 6. Jaapan 12 268 7. Birma 24 500 7. Brasiilia 11 209 8. Filipiinid 14 800 Lõuna 8. 6 326 9. Brasiilia 13 141 Korea 10. Jaapan 10 989 9
6 Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln 1. Hiina 1,300 1. India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3. USA 294 3. Usa 420 4. Indoneesia 219 4. Indoneesia 308 5. Brasiilia 179 5. Nigeeria 307 6. Pakistan 159 6. Pakistan 295 7. Venemaa 144 7. Bangladesh 280 8. Bangladesh 141 8. Brasiilia 221 9. Nigeeria 137 9. Kongo DV 181 10. Jaapan 128 10. Etioopia 173 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri
68. San Marino 99. Omaan 69. Vatikan 100. Kuveit 70. Bermuda 101. Afganistan 71. Bahama 102. Kasahstan 72. Haiti 103. Usbekistan 73. Jamaica 104. Tadzikistan 74. Ecuador 105. Kõrgõstan 75. Boliivia 106. Turkmeenia 76. Paraguay 107. Armeenia 77. Uruguay 108. Aserbaidzaan 78. Nicaragua 109. Gruusia 79. Costa Rica 110. Pakistan 80 Tsiili 111. Nepaal 81. Peruu 112. Bangladesh 82. Columbia 113. Tai 83. Sudaan 114. Laos 84. Etioopia 115. Vietnam 85. Kenya 116. Brunei 86. Tansaania 117. Paapua Uus-Guinea 87. Mosambiik 118. Fidzi 88. Namibia 119. Komoorid 89. Angola 120. Seisellid 90. Nigeeria 121. Taiwan 91. Mali 122. Maldiivid 92. Libeeria
Argentiina, Austraalia, Kanada, EL Mais Kasvatuspiirkonnad: Põhiliselt USA-s. Veel ka Euroopa lõunaosas, Ida-Aasias (peamiselt Hiinas), Lõuna- Aafrikas ja Lõuna- Ameerikas Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia Riis Kasvatuspiirkonnad : Lõuna ja Ida-Aasia jõetasandikel ja mäeterrassidel. (suur veevajadus) Eksportijad: Hiina, India, Bangladesh Kohv Kasvatuspiirkonnad: (Vajab kuuma kliimat, vihma ja kuivaperioodi vaheldumist ning kasvatamist nõlvadel) Peamiselt Kesk- Ameerikas ja Lõuna- Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas Eksportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko Toiduainetööstus Eestis Puudub kindlasuunaline põllumajanduspoliitika On üks olulisemaid ja suuremahulisemaid
· 705 inimest on siiani orkaani tõttu kadunud · 70 riiki tegid annetusi · Kuweit tegi suurima annetuse $500 miljoniga, aga Katar, India, Hiina, Pakistan ja Bangladesh annetasid samuti suuri summasid Orkaan Katrina mõjutas üle 15 miljoni inimese elu erinevates valdkondades nagu näiteks majandus, evakueerumine, bensiini hinnad ja joogi vesi. http://static.guim.co.uk/sysimages/Guardian/Pix/pixies/2009/10/25/1256497454575/NewOrleansafterHurrica001.jpg http://members.tripod.com/4christe/TreasureBay.jpg
RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰
inglastele, prantslastele, hispaanlastele portugallastele, itaallastele ja belglastele. Tänases Aafrikas on enam kui poolsada riiki. Suur osa Aasiast oli enne Teist maailmasõda USA ja Euroopa riikide asumaa. Aasia põhjaosal asus siis Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit - praegune Venemaa. Sellest lõuna pool asusid N. Liidu kaks sateliitriiki - Mongoolia Rahvavabariik ja Tannu-Tuva Rahvavabariik. Viimati nimetatud riiki täna enam ei eksisteeri. Tänased Bangladesh, Bhutan, India, Myanama [Birma], Nepaal, Pakistan ja Sri Lanka olid Briti asumaad ja kuulusid Briti-India koosseisu. Suur-Britanniale kuulusid ka Araabia poolsaarel asunud Hongkong, Kuveit, Küpros, Malaisia ja Palestiina [praegused Israel ja Palestiina]. Tänased Vietnam, Kampuchea ja Laos kuulusid Prantsusmaa asumaa Prantsuse Indo-Hiina koosseisu. Samuti oli Prantsusmaa alluvuses Süüria. Indoneesia kuulus enne Teist maailmasõda Hollandile ja kandis nimetust Hollandi Ida-India
annaabi.ee 
