Ehitised ja taluõued · TALUHOONESTIK kujunes 19-20 sajandilm kui põllumajanduslik tegevus oli muutunud kõige tähtsamaks, kaasnes paikne elamisviis. · Eesti taluõuel ei ole väga kindlat kuju ja hoonete paigutust ei ole. Õuekoha valiku moodustasid praktilised kaalutlused (kuivem ja kõrgem koht, päikesele avatus, ligipääsvatuvus, kaevu rajamise võimalus, põldude ja karjamaade lähedus). · Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole. · Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja lubja segust. · Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva. · Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr. · Salvkaevud vooderdatud kivi või puidu...
Kokkuvõtte Anna Haava elust Anna Haava sündis 15. oktoobril 1864 ja elas Haavakivi talus, mis sai nime kivide ja haabade järgi. Talul oli looduslik ümbrus, erinevad maastikuvormid: kuppelmaastik ja tasased põllud. Anna mured said alguse juba peale sündi, kui ta nii haigeks jäi, et talle isegi elupäevi ei lubatud ja seetõttu ka hädaristimisele minna tuli. Kuid õnneks ta siiski paranes. Tema kujunemisloos on esikohal isa, kellelt ta päris sisemise täiusetungi ja ebamäärase püüdlemise ideaalide poole
"Kõrboja peremees" Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine - Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga - Villu kehv läbisaamine isaga - Villu halb nägemine ja vigane käsi - Külameeste üleolev suhtumine Villusse - Vaen Katku ja Kõrboja vahel - Eevi eluase pärast ema surma
..........................................................................................3 Kokkuvõte........................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................3 Sissejuhatus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu
minna tavaviljeluselt maheviljelusele. Üleminekuaeg elatakse kuidagimööda üle, kuid on selge, et saagid on jäänud liiga väikseks. Ka on nõuetele vastav seeme kallis ning raskesti kättesaadav. Nii külvataksegi osadele põldudele naabrimehe käest saadud kapsaseeme. Et aasta on putukatele (maakirp, kapsaliblikas) eriti soodne, siis lubatud vahenditega nende arvukust kontrolli alla ei saada. Öö varjus pritsitakse põld üle pestitsiididega. Talus toodetud kauba pakendile trükitakse suurte punaste tähtedega "MAHE". Sepiku talu Üleminek mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ülemineku korral kestab maa üleminekuaeg ettevõtte tunnustamisest alates kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise puhul, välja arvatud rohumaa, kolm aastat. Mahepõllumajandus Keskkonnasäästlik põllumajandus
SISSEJUHATUS Töö on koostatud Kaska-Luiga talu kohta, mis asub Põlva Maakonnas Kanepi vallas. Talu põhitegevuseks on piima ja liha tootmine ning teraviljakasvatus. Talu on tegelenud põllumajandussaaduste tootmisega 1991. aastast alates. Töö eesmärgiks on anda ülevaade talu majanduslikust arengust aastatel 2001-2002 ja tuua välja mõningaid andmeid aastatest 2003-2007. Töö koostamisel on saadud infot raamatupidajalt, kes tegeleb talus raamatupidamisega ja talu perenaiselt. 2 1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS Talu tegutseb alates 1991. aastast. Kaska-Luiga talu põhitegevuseks on: · piima tootmine; · tõuloomade müük; · teravilja ja rapsi kasvatus; · metsakasvatus ja metsamaterjali müük Töölisi on talus 2007. aasta seisuga 27, nendest 3 kõrgharidusega (peremees, perenaine,agronoom), kesk- ja kesk-eri haridusega 17 töölist
Johan Laidoner Kristi Ahjupera 11.A klass Tallinn 2013 1. Johan Laidoneri noorus ja haridus Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurmeeste hulka, et tema tegevust mõista tuleb teada algmõjutusi ja tegureid. Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas.
Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuidperenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda
7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põletatakse maha. 13. Jüriöö ülestõus. Jaanus pole nõus Lodijärve lossi röövima. 14. Piiratakse Tallinna. Nõupidamine. Jaanus saadetakse meestega Lodijärve lossi vallutama. On oodata liivi landmeistri väge. 15. Võitlus Lodijärve lossis. Jaanus tapab Oodo. 16. Kaotatud lahing rüütlitega. Olulisemad konfliktid: ptk. kus? kelle vahel? kuidas lõpeb?
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib talupidamine, kuna seda on väga väheseks jäänud ja lastel puudub võimalus nendest teadmistest osa saada
.......................................................................................................................... 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Oma ettevõttepraktika sooritasin peamiselt Haanjamehe Talus, kuid olin abis ka Kubija Hotellis. Kuna õpin maaturismi võtsin enda praktikakoha valiku eesmärgiks leida maaturismi ettevõte, mis klapiks just minu kujutlustega ehtsast maaturismist. Haanjamehe Talu asub Haanja järvede ja metsade vahel, kaugel mürast ja ülerahvastatusest, lähim pood 17km kaugusel (Võrus)- kõik, mida ma otsisin on selles ettevõttes olemas. Ettevõtte üks suurimaid plusse on Green Key omamine, mis näitab, et ettevõtte koostab oma tegevuskava
ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed. Metsamarju kasutasid kondiitri-, šokolaadi- ja kompvekitööstused, mahla-, karastusjookide- ja veinivabrikud, likööri- ja napsivabrikud ning konservitehased. Üsna palju marju osteti kokku väljaveo jaoks. Marjade ja seente ekspordiga tegeles 1938. a. 17 ettevõtet. 2. Metsa kõrvalkasutusest 1950- 2000ndail aastail.
Vahtramäe Emil Lugemiskontroll Tõmba õigele vastusele joon alla! 1. Raamatu Vahtramäe Emil autor on a) Eno Raud b) Aino Pervik c) Astrid Lindgren 2. Emil oli a) poiss b) tüdruk c) koer 3. Emili perekonnanimi oli a) Svensson b) Bergsson c) Mallsson 4. Emil elas a) Vahtramäe talus b) Smålandi talus c) Kassisalu talus 5. Emili väikese õe nimi oli a) Alma b) Ida c) Liina 6. Suureks kasvades sai Emilist a) linnapea b) vallavanem c) vallavolikogu esimees 7. Kuhu jäi Emili pea kinni? a) ämbrisse b) supitirinasse c) heinaveovankrisse 8. Mille neelas Emil alla? a) patarei b) püksinööbi c) viieöörise rahatähe 9. Emili ema oskas valmistada eriliselt head a) meekooki b) vorsti c) ahjupraadi 10. Mis värvi oli Ida kleit, kui Emili selle lipuvardasse tõmbas?
IGA TANTSU KOKKUVÕTE/ MIS ON MUUTUNUD? Esimene tants:Tallu toodakse aurukatel. On alanud uus viljakoristuse hooaeg. ,,Aurukatel tõuseb pikkamisi künkale, järjekordsesse tallu, kus ta peab tegema oma iga-aastast tööd." Rehepeks on alati talus tähtis töö ja suur pidupäev.Tööd jätkub nädalateks, eriti palju tegemist on köögis ja aias. Inimesed kogunevad töö tegemiseks Aiaste tallu. Masinist Jakob sai oma pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab. Peremees sai järjekordse rahakirja Karlilt, mis ajas Jüri vihale. Ta ei olnud sellega nõus, et tema peab talus tööd tegema, et vend saaks linnas peesitada. Jüri ja Taavet võtsid isa käsul oinalt elu
Anton Hansen Tammsaare Kodanikunimega Anton Hansen (30.01.1878 01.03.1940) Kirjaniku käekirja- näide Proosa- ning näitekirjanik, esseist Sündinud Järvamaal JärvaMadise kihelkonnas Albu vallas Põhja Tammsaare talus kümnelapselises talunikuperes (oli neljas laps peres). Siit ka kirjanikunimi. Oma sünnitalu motiividel on loonud epopöa "Tõde ja õigus" Lapsepõlvekodu oli metsane ja soine paikkond Õpinguaastad Sääsküla vallakool Prümli vallakool Väike-Maarja kihelkonnakool Hugo Treffneri eragümnaasium Tartu Ülikooli juurastuudium(jäi lõpetamata) Mis on tiisikus? Tiisikus on üheselt mõistetav tuberkuloosina. Arvati et tegu on
Eesti kirjandusklassikas „Tões ja õiguses“ elasid peategelased Vargamäel, kus naistel oli palju töid ja tegemisi. Ei saa ka väita, et tänapäeval naistel neid vähem oleks. Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna - Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud.Nad pidid täitma väga erinevaid rolle,näiteks nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik, ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, kuid vaatamata oma headele omadustele läks Krõõdal teoses kõige halvemini. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba
Näkimadalad Herman Sergo Mirjam K. Clemet Pest tappis kogu tema perekonna ja ta hakkas ise Skalluse talu peremeheks. Ta kohtus Getteriga, kes kolis ka Skalluse tallu. Nad olid väga head sõbrad. Ta hakkas koos teiste meestega hülgejahil käima. Ta kohtus Walborgiga ja nad abiellusid. Getter Peaaegu terve ta pere suri pesti ajal ära, alles jäi ainult kuri õde ja tema abikaasa. Getter tegeles Skalluse talus loomadega, koristas maja ja tegi süüa. Kui Clemet jaWalborg abiellusid, läks Getter Skalluse talust ära ja asus elama Jakobi onn, mis asus sügaval metsas. Ta armastas Clemetit. Jakob Ka tema pere suri pesti ajal. Ta elas metsaonnis. Clemet kutsus ta Skalluse tallu appi, Jakob läkski. Jakob aitas Clemetit ja Getterit igasuguste kodutöödega. Walborg Clemet ja Walborg kohtusid, kui Clemet läks paadiga hülgejahile.
savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jüri ärritus ja lõi venda. Jüri otsustas, et talle sellisest elust talus aitab ning ta lahkub
künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jüri ärritus ja lõi venda. Jüri otsustas, et talle sellisest elust talus aitab ning ta lahkub
Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naisega. Tahtis alati kellegiga rammu katsuda. Pearu ei tahtnud algul ka Andresega kraavi teha, et soost vesi välja voolaks. Pearu ehitas koguaeg kraavile tamme peale ja siis käidi seda lõhkumas kuna Andresele ei meeldinud see. Pearu tahtis teha endast parema peremehe kui Andres oli. Ta lasi kõrtsis jutud lahti, et Andres on vaene. Hiljem hakkas Pearu tegema kõike järgi mis Andres tegi. Noored tegid talus ka väga palju tööd, kuid kõik leidsid endale armastuse ja olid õnnelikud. Juss ja Mari pidasid pulmi ja neile sündis poeg ning hiljem tütar. Juss poos ennast ülesse kuna oli haavunud Mari ja Andrese koosviibimisest. Krõõda surma tõttu aitas Mari Andrest väga palju. Hiljem pidasid nad pulmi ja neile sündis kaks poeg. Lapsed suhtlesid omavahel hästi. Indrek oli ainult tüliks kes jonnis väga palju. Hiljem suri Andrese tütar ning Maril poeg ja tütar. See oli õnnetu
Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naisega. Tahtis alati kellegiga rammu katsuda. Pearu ei tahtnud algul ka Andresega kraavi teha, et soost vesi välja voolaks. Pearu ehitas koguaeg kraavile tamme peale ja siis käidi seda lõhkumas kuna Andresele ei meeldinud see. Pearu tahtis teha endast parema peremehe kui Andres oli. Ta lasi kõrtsis jutud lahti, et Andres on vaene. Hiljem hakkas Pearu tegema kõike järgi mis Andres tegi. Noored tegid talus ka väga palju tööd, kuid kõik leidsid endale armastuse ja olid õnnelikud. Juss ja Mari pidasid pulmi ja neile sündis poeg ning hiljem tütar. Juss poos ennast ülesse kuna oli haavunud Mari ja Andrese koosviibimisest. Krõõda surma tõttu aitas Mari Andrest väga palju. Hiljem pidasid nad pulmi ja neile sündis kaks poeg. Lapsed suhtlesid omavahel hästi. Indrek oli ainult tüliks kes jonnis väga palju. Hiljem suri Andrese tütar ning Maril poeg ja tütar. See oli õnnetu
puudust ei tule ja ega seal nii väga lust elamine ei saa tulema. Vargamäe naistel ei olnud kummalgil kerge, isegi Pearu naine, Lambasihver, kannatas Pearu tegude pärast, kuna Pearu peksis, karjus tema peale, tegi oma vägitegusid kodus ja üleüldse pummeldas pärast kõrtsist tulekut kodus. Samuti kannatas Andres Vargamäele tulles, kuna ta sai aimu, et ta oli teinud lepingu elu ja surma peale. Nähes et tööd on sellest talus surmani, mõistis ta milliseks kujuneb tema elu selles talus. Lisa kannatusi tekitas Eesperele nende naabrimees Pearu Murakas, kes tahtis olla alati parem oma naabritest, napsates siis Andrese ideed ja need esimestena täide viimast, kuid Andres ei lasknud ennast sellest häirida, kuna talus oli suuremaidki probleeme. Suuri hingelisi kannatusi tõi Krõõdale tema laste sünd, tüdrukute sünd, kuna talusse oli vaja töölisi ja abimehi, ennekõike oli vaja ju talule pärijaid , kuna tüdrukud
Inimene, loom ja taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuna inimese teadlikus tõusnud on hakkanud inimene loodust omakasu püüdlikult ümber kujundama. Looduse ümber kujundamine on jõdnud juba geneetilisele tasandile. Vanasti oskas inimene loodusest haigustele ravimit leida, kuid nüüd on teadmised ununenud. Minu ja looduse suhe on pealiskaudne kuna elan kortermajas. Minu kokkupuude loodusega on kooli tunnis või maal talus. Minu suurimad teadmised looduse osast on metsaga seotud. Tean metsa raieringi, metsakooslust ja loomastiku. Loodusesse tuleb suhtuda lugupidavalt ja säästlikult. Minu osas loodusesse säästlikult suhtuda on väike kuna ma tarbin lõpp produkti. Säästlikult saan toimida ainult maal talus kus ma kütan ahju puudega, see hõlmab ühekorraga soojuse kui ka toidu valmistamise. Metsast olen korjanud ka seeni, marju ja ravimtaimi. Korjates seeni pead teama millised on söödava ja millised mitte
Kas Villu oleks pidanud minema Kõrbojale peremeheks Raamatus ,,Kõrboja peremees" olid kaks peategelast Katku Villu ja Kõrboja Anna. Nad olid ühe küla elanikud, kes nooreseas said läbi nagu ikka külanoored, kuid hiljem tekkis nende vahele väike säde. Halb asi nende külas oli veel see, et nende isad oli riius, kuna ammu tahtnus Kõrboja Rein Katku Jüri talu ära osta. Katku Villu oli tore ja töökas mees, kes elas oma vanemate juures Katku talus ning oli emale ja isale abiks. Villul oli ka üks halb külg, talle meeldis napsitada. Ta oli istunud ka vangis, kuna ühel külapeol kakluse käigus tappis ta mehe. Villul oli veel muresid. Ta nimelt oli ühest silmast täiesti pime, kuna noorena jooksis ta omal silma peast välja. Vanemas eas, aga lõhkus ta aasal kive, kuna seal all olla viljakas muld, ning plahvatuse käigus jäi Villu ilma oma paarist sõrmest. Peagi selgus ka see, et plahvatuse käigus sai
kujundas Piistaoja talu, mille tema isa oli linamüügituluga 1896.a. päriseks ostnud, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: Hr. Pooli teod ja tegemised pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele; rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara; propageeris silotegemist; korraldas karjakasvatus- ja piimatalituskursusi; töötas välja talutööde ratsionaliseerimise õpetuse, pani aluse püsivale tööliskaadrile talus. sai eesti rahvas tol ajal vaimustust ning tõuget rahvuslikuks liikumiseks; 1993. aasta kevadel Valgamaal loodud Theodor Pooli Fond on oma tegevuse põhitähelepanu suunanud noortele ettevõtlikele maaperedele kui määravale jõule külaelu arendamisel. Piistoja talu Eesti põllumajanduses Majapidamine, mida 1941. aastani nimetati Piistaoja taluks, edaspidi aga Piistaoja Tõuaretuse- ja Katsemajapidamiseks (1941-1944), Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra
14.Kohtumine Leonardi ja Eduardiga. Tõe kuulmine. KONFLIKT:Taavi tahtis perega Soome põgeneda LAHENDUS:Tema naine ja poeg olid kinni võetud. TEGEVUSPAIK: Tallinn Autori juhtmõte: Mida pidid inimesed läbi elama II MS ajal. Koosta tegelassuhete kaart. Kirjuta tegelaste nimed. Ühenda need omavahel nooltega. Nooltele kirjuta nende omavahelised suhted. KESKNE TEGELANE : TAAVI RAUDOJA Eedi-Taavi kaaslane Lembit-Taavi poeg Värdi-oli olnud Taavi kaaslane , oli nüüd Hiie talus Ilme-Taavi naine .... Arno ja Liisa – Ilme oli pojaga nende juures. Aadu-Elas Hiie talus Tõnis- Taavi vangikaaslane Marta-Marta andis Taavile passid. Taavi ööbis Marta juures. Roosi August- Marta isa. Käis Linda juures. Linda-Taavi ema Selma-Aitas Taavit, oli ta sõber. Evald- Selma ja Evald pidid abielluma, Taavi päästis Eevaldi kui ta oli paljaks röövitud. Leonard-varjas end koos Taaviga
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele.
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele.
vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale teenijatüdruk-tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest sulane- tegi raskemaid ja räprasemaid töid talus raha eest adratalupoeg-nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus haagi- e adrakohtunikud-tegelesid põgenenud talupoegade välja andmise ja ülesotsimise ja tagasi toomisega raharent- talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja teoorjus- talukoha eest rendi tasumine mis ulatus kuni veerandini vilja saagist , töö mõisa heaks
Knut Hamsun ´´Maa õnnistus´´ tegelased. Iisak Raamatu peategelane. Elas Kaugemaa talus ja asustas selle. Oli lahke ja väga tegus mees. Inger Iisaku naine ja laste ema. Oli väga tubli ja töökas, kuid vahel libastus. Oliine Ingeri kauge sugulane. Alguses oli abis Iisakul, hiljem Akselil. Vana aga töökas. Hiljem suri. Niferdaja. Onu Siivert Ingeri onu. Ingeri poeg sai tema järgi nime. Hiljem suri ja päranduse ümber oli sekeldusi. Eleseus Iisaku ja Ingeri esimene poeg. Siivert - Iisaku ja Ingeri teine poeg. Oss-Anders Pidevalt Kaugemaa möödakäiv laplane
Perelugu Perekond Sinikas Meie pere elab Tallinna lähedal Raasikul vanas talus, mis asub 10 km Raasikust väljas. Meie talu võits 2008 aastal Eesti ilusaima kodu tiitli. Meie pere on 4 liikmeline : Rainer , Kristi ja meie 2 last Mihkel ja Jorgen. Mihkel on 7 aastane ning ta on Kristil eelmise mehega. Kuna Mihkel on teise mehega saab meie pere iga kuu 3000 krooni alimente ja 300 krooni lasteraha. Jorgen on 3 aastane ja temaga saame ka 300 krooni lasteraha. 4 aastat tagasi kohtasime me teineteist ning aasta hiljem sündis meil poeg. Nimeks panime talle Jorgen
Tsitaadileht ,,Tants aurukatla ümber" Mats Traat ,,Töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab, see saeb oksa, millel kükitab, ja tuleb arvata kerglaste hulka." ,,Rehepeks on talus alati tähtis töö ja suur pidupäev. Kui siis olnuks olemas rahvuslipp, küllap ta oleks toa taga vardasse tõmmatud." ,,Vili on see jumal, mille pärast siin rühitakse, inimesi ja loomi piinatakse, kell kolm tööle tõustakse ja südaöösel voodisse heidetakse." ,,Niipea kui inimese kohta hakkab üht-teist selguma, tuleb uus sündmus, uus ajakeeris, mis näitab teda hoopis teises, eelmisega risti käivas valguses."
4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik raamatus olevad sündmused said hobuse seljast kukkumisest alguse. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid? Jaanus ja Emmi olid head sõbrad. 6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? Talupojed pidid tööd tegema, Taanlaste ja Sakslaste heaks. Neil oli raske elu. 7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Tambet ja Jaanus elasid Metsa talus. Kubjas valetas Oodole ja Oodo koos teiste junkuritega läksid Metsa talu hävitama. Jaanus ja tema sulased võitlesid junkurite vastu. Nad kaotasid. Tambet viidi lossi, aga Metsa talu pandi põlema, Jaanus ja Maanus sees. Maanus suri ära, aga Jaanus sai välja. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Jaanus tahtis Metsa talu ja oma isa eest kätte maksta ja Eesti Vabariiki vabaks võidelda. 9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.
Talupere Referaat Pererahvas ja teenijad Talud olid 19.- 20. sajandil Eestis väga erineva suurusega, maa-alad varieerusid ühest hektarist kuni mitmesaja hektarini. Põllumaa moodustas kuni 30% üldpinnast. Talupered olid samuti suured. Kui võtta tollaaegne Mäe talu, seal oli maad 80 hetkarit ja sellest 26 hektarit moodustas põllumaa. Talus peeti nelja kuni viite houbust, lehmi 11-12. Selle talu pere oli kuueliikmeline. Kuna peremees juhtis valda, võttis ta talutööst harva osa, perenaine tegi vaid üksikuid kergemaid talutöid. Peremehe poeg juhtis talutöid, tema naine toimetas kodus- valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga. Põhilise töö tegid ära kaks aastasulast või sulane ja tüdruk. Suvel olid veel päevilised ja karjane. Tööjõudu saadi popside ja vähese
29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. A. H. Tammsaare Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. 1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli. Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907-1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Aastatel 1912-1913 parandas A. H
Kõikjale minnes saadavad ta valed teda ning igal pool on ta erinev isiksus. Kuid mitte kõiki, keda Nipernaadi kohtab, ei taba halb õnn. Oma rännaku jooksul suudab ta kakluste tekitamise, südamete murdmise, pettuste ja põldude ujutamise kõrval ka inimesi kokku viia ja elusid päästa. Siiski pole need võrreldevad kogu kahjuga, mida rändur tekitab. Oma suvise rännakuga jõuab Nipernaadi käia parvega külas vaesel jõeäärsel talurahval, saada taluperemeheks, olla järgmises talus töömeheks, õhata koske, rikkuda ära Terikeste küla pidustused, olla elu päästnud mehe talus sulaseks, rannaäärses majakeses puhata ja muidugi mitmele naisele valetades ligi pugeda. Kõik see lõpeb aga Toomase naise ettearvamatu välja ilmumisega. Proua Nipernaadi saab teada kokkusattumuse teel oma mehe asukoha ja läheb talle järgi.
Miks tegi Villu enesetapu ? Anton Hansen Tammsaare teosest ,,Kõrboja peremees" tuntud Katku Villu oli kahekümne üheksa aastane noor mees. Ta elas Katku talus koos oma ema ja isaga, neil oli ka koer Neero. Kui kord noorest peast ja jommis peaga Villu inimese tappis, istus ta mõned aastad türmis. Ta ise tundis, et sest pole ehk midagi, et ta üle aasta vangis on istunud mehe mahalöömise pärast et ta on purjus peaga teivast tarvitanud kui teine tuli pika pussiga. Samuti jooksis Villu metsas ennast ühest silmast pimedaks. Kõrboja talutütar Anna ja Katku Villu, said lapsepõlves läbi nagu külanoored tollel ajal ikka
August Gailit „Viimne romantik“ August Gailiti novell „viimne romantik“ jutustab talus elavast kukest (Kerill-Kerkerill), kes oli kõige uhkem ja ilusam loom selles talus, kõik austasid ning mõned ka kartsid teda, kuid tal oli hea elu, täis rikkust ja hoolivust kuni päevani, mil tuli sõda ning hakkasid rasked ajad, peremees lahkus ning loomad jääid maha. Kadus see ideaalne rahulik elu, mis asendus räuskavate, rahu häirivate, jooksvate lastega, loomadele ei jätkunud enam süüa ning ka kõik loomad muutusid, nad ei olnud enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised. Ühel päeval toodi aga
Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus
ANTS LAIKMAA „Rukkipõld” (1866-1942.a)/pastellmaal Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Laikmaa õppis aastatel 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning 1897-99.aastatel ta Düsseldorfis ka töötas.Sügisel 1899.a tuli Laikmaa tagasi Tallinna ning tegutses 1900-07.a Haapsalus ja Tallinnas loovkunstnikuna
Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Palkmaja ehituse üldkursus Tartu 2007 Üldandmed Objektiks on saun, mis asub Tartumaal, Mäksa vallas, Kuusiku talus. Sauna valisin põhjusel, et ülejäänud talu hooned olid halvemas seisukorras ja enamus on juba kokku lükatud, et saaks uut maja krundile tegema hakata. Sauna mõõtmed on 4,7m x 2,7m. Maja sünniks võib lugeda aastat 1930-ndaid, seega ligi 80-nd aastat vana. Maja oli viimati kasutuses üle 5 aasta tagasi. Talus oli neli hoonet. Elumaja, milles oli rehialune koos lauda ja väikse kuuriga. Eraldi oli veel küün, üks väike abihoone ja saun. Vundament
Aiaste taluõu. Tegelased kanduvad ühest tantsust teise edasi. Esimene tants Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja teine peremehele, kelle ülikoolis käiv poeb Kaarel taaskord raha tahab. Jüri, peremehe keskmine poeg, vihastas, et tema peab talus töötama ning venna õpingute jaoks raha teenima. Esimene tants Enne viljapeksu oli kombeks süüa, selle pärast tapsid perepojad Jüri ja Taavet ka ühe oina. Jüri otsustas talust lahkuda pidev töö "ei millegi" nimel oli teda ära väsitanud. Isa lubas talu poja nimele kirjutada. Kohaselt sõideti talu poja nimele kirjutama (katkend raamatust, lk 30) Koju naastes sai Jüri sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus on toimunud põlvkondade
Endine moskvalane Julia Taro: „Eestis on kõige lihtsam olla õnnelik“ Julia Taro sündis Kasashtan, kuid enamus aja oma elust, elas ta Moskvas. Õppis, siis töötas disainerina ajalehes ja aktiivselt viis läbi vabaaja sisustamist, kuid 2006 aastal elu järuslt muutus. Julia abiellus tuntud eesti ajakirjanikuga Igor Taroga ja kolis eestisse. Praegu ta kasvatab nelja last, koostöös mehega arendab ajalehte kultuurist ja Setu rahvustraditsioonidest ja elab väikses talus 300 kilomeetri kaugusel Tallinnast, kuid absoluutselt ei soovi muuta Eestit selliseks tohutuks nagu on Moskva. Julia mõtles ümberasumiusest mitte kaua, ta oli kindel, et selleks momendiks olenes kõik abikaasast Igorist, kes võttis oma naise käevangu ja tal ei olnud enam midagi parata. Seda enam et talle pakuti päris head tööd Tallinnas ja otsus oli vastu võetud lõplikult. Mul oli väga huvitav ümber kolida, rääkis Julia. Saada teada midagi uut elus. Alguses tüdruk
1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elavad 7 venda(ihkavad vabadust laante rüpes, sõltumata tsivilisatsiooni eeskirjadest, tugevad ja jäärapäised mehed, dramaatilised sõlmpunktid: nurjunud kosjaskäik, pagemine laande, metsaonni mahapõlemine, jooks pakase ja huntidega), nii realistlik kui ka romantiline, klassikaliselt eepiline teos(tormlev tegevus vaheldub rahulike, süzeedega sidumata olupiltide ja lugudega), 7 venda soomlase koondportree(laisad ja tõrksad,
ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi smboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmeklgsete puhkevimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tstuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraarhiskonnas olid lekaalus suured pered, mis hendasid mitu plvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte niivrd majanduslik kitsikus, kuivrd pllumajanduslike tde omapra. Mida rohkem leidus talus tksi, seda edukamalt oli vimalik majandada. Talut oli mitmekesine, mistttu oli talus vimalik rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine vikelaste ja vanurite eest oli agraarhiskonnas pere lesanne. Tstushiskonnas, kus elujulised mehed ja naised lksid linna td otsima, kujunes peamiseks leibkonnatbiks vikepere. heskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jtkasid elu maal.
erinevate kultuuride lavastatud rahvatantsuga. Kahjuks 1931. aastal läks Denishawni trupp lahkhelide tõttu laiali. 1933. aastal ostis Ted Shawn Massachussettsi osariigis Jacob's Pillow' talu, kuhu asutas tantsukooli ja kus valmis esimene ainult meestantsijate osalusega tantsukava. Sellest sündis trupp Ted Shawn and His Men Dancers. Sai alguse ka Jacob's Pillow' Tantsufestival, mis toimub tänaseni igal suvel. Seal talus toimusid trupi treeningud ning seal ka elati. Shawn lootis tõsta meestantsu mainet Ameerikas. Tema tantsud olid suurt füüsilist jõudu nõudvad ja väga mehelikud. Trupp oli väga edukas ning Shawn'il õnnestus muuta meestantsijate olukorda Ameerikas. Trupp läks laiali II Maailmasõja puhkedes, sest mehed kutsuti sõjaväkke. Shawn jätkas Jacob's Pillow' Tantsufestivali direktorina. Tema talus jätkas tegevust ka tantsukool, kus õpetati paljusid erinevaid rahvuslikke tantse. 1965
................................................8 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine...........................10 4.Kokkuvõte.............................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Roose talu väetussüsteemi. Rose talu asub Jõgevamaal Pala vallas Nõva külas. Nõva asub Tartust umbes 60 km kaugusel. Talus kasvatatakse teravilja ja liblikõielisi kultuure. Talul on maad kokku umbes 11 ha ning 10-l hektaril kasvatatakse eelnimetatud kultuure. Mullaks on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ja keskmise lõimisega muld. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Haljasväetiseks on liblikõielised kultuurid. Loomakasvatus talus puudub. 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Roose talu põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ning
Kõik varasemad lapsed, keda Krõõt sünnitas, olid tüdrukud, kuid Andres tahtis pärijaks poega. Tugevat noormeest, kes suudaks talu üleval pidada pärats teda. Krõõt sünnitaski lõpuks talle poja. Kuid kõik ei läinud nii hästi. Naine ei elanud sünnitust üle. Krõõda sõnad surivoodil Andresele olid: ,,Poiss võttis mu hinge seest." Mees oli õnnelik, et sai endale pärija, kuid see muutis ka õnnetuks. Tema armastatud naine, Krõõt oli nüüd surnud. Mäe talus polnud enam perenaist. Tammsaare ,,Tõde ja Õiguses" on just nii, et õnn tuleb koos õnnetusega. Mari läks Andrese juurde elama, et tolle lastel oleks olemas ema. Kuna krõõta enam ei olnud, siis pidi keegi Mäe talus perenaise kohustused üle võtma. Krõõt teadis, et Andres sellega üksi hakkama ei saa ja paluski Mari enne surma uueks perenaiseks. Mari tegigi nii, kõik olid õnelikud peale Jussi, Mari mehe. Naine lahkus saunast jättes Jussi teise mehe pärast
keemine mullaprofiilis enamasti puudub. LP Põllumuldade huumusesisaldus on valdavalt keskmine või vähene (1,9-2,4%) ja üldlämmastikusisaldus keskmiselt 0,13%. Näivleetunud põllumulla ülemised horisondid on tavaliselt nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, sest neid on mitu korda lubjatud, looduslikus olekus mullal happelised. Kahkjad mullad on üle keskmise viljakad, kerged harida ja sobivad hästi ka rühvel- kultuuridele ja linale. Pariisi talus on 10 täiskasvanut lüpsilehma, 4 noorlooma ja 5 vasikat, nende sõnnikut kasutatakse põldudel. Vajadusel ostetakse sõnnikut juurde. Töö eesmärk on selgeks teha antud maa agronoomilised näitajad, koostada selle põhjal neljaväljaline külvikord ning hinnata selle rakendust. 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS Põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld ja liivsavi lõimisega. Muldade P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine. Muldade boniteet on ca54-55 punkti
viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Taavi käis Keilas, ütles sõbra vanematele, et nende poeg on surnud ja tuli järgmisel hommikul Tallinnasse Selma juurde, kuhu jäi peatuma ja ütles talle, et venelased lasksid Selma isa maha. Taavi leidis sõbra kokk Lompuse, kellel oli paadis üks koht vaba, kuid ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
