Hugo Treffneri Gümnaasium Kadri Hiibus 12D Saastekvootide müük Eestis Referaat Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KASVUHOONEGAASID EESTIS..........................................................................4 2. KYOTO PROTOKOLL JA SAASTEKVOOTIDE KAUPLEMINE........................5 3. KVOODIMÜÜGI PÕHIMÕTTED...........................................................................6 4. ROHELISED PROJEKTID.......................................................................................7 4.1 ELEKTRIAUTOD JA LAADIMISJAAMADE VÕRGUSTIK.........................................7 4.2 TEISI PROJEKTE..............................................................................................................8 5. SAASTEKVOOTIDE HINNA LANGUS..............................
Eesti Vabariigi rahad Raha pole vaid maksevahend - oma raha on rahvuse identiteedi osa ja üks riigi sümbolitest. Eesti on oma tormilise ajaloo jooksul läbi elanud mitmeid rahareforme. Rahavahetus, olgu see siis vägisi või vabatahtlikult, külvab aga alati segadust ning võib tekitada probleeme. Tänapäeval on see tänu maksekaartidele küll füüsiliselt lihtsam, kuid tunnetuslikult vajab siiski harjumist. 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti Vabariik iseseisvaks, kuid kuna juba järgmisel päeval okupeeriti meid Saksa vägede poolt, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Pikka aega olid samaaegselt käibel ka Vene rublad ja Soome margad, 2. mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 mar...
FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID JA ELEMENDID Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Peetakse majanduse mõjutamise kõige olulisemaks instrumendiks Eesmärgid Vähendada tööpuudust Majanduse arengu toetamine Valitsussektori kulutuste vähendamine Luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. EL- luua töökindlam ja tõhusam raamistik liikmesriikide fiskaalpoliitika kooskõlastamiseks ja järelvalveks. Elemendid
Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi. Paljudel vangidel ongi vanglas mugavam elu, kui neil oleks vabaduses. See kõik ei ole aga normaalne ega oma mingit seost õigusemõistmise põhimõtetega. Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Arvan, et vanglakaristus või tühine rahatrahv on kurjategijale liiga kerge karistus
kui kõrvalt paistab. Kui lähtuda Eesti Vabariigi e-lahendustest ja ID kaardi võimalustest(tehes ettevõtte lihtsalt läbi virtuaalmaailma), on ettevõtte loomine kõige kergem osa kogu protsessist. Kõige tähtsam on ettevõtte loomise juures algne idee. Paljudel juhtudel tehakse ettevõttele äriplaan, kaitstakse seda ning võetakse pangast isegi laen peale. Võib ka juhtuda, et kõikide toetuste ja rahade saamise hetkeks on tegelik idee juba muutunud. Seoses Euroopa Liiduga on võimalik saada palju erinevaid toetusi . Mõned ettevõtted tehaksegi sellel eesmärgil, et ära kasutada erinevate toetusfondide rahasid ning peale rahade laekumist ja ettevõttest väljakantimist see äri enda uksed ka sulgeb. See on üks näide kuidas on võimalik äri ajada, kuid see pole eriti jätkusuutlik. Ettevõtte alustamise puhul on oluline ka logistika. Logistikast lähtuvalt on veel palju probleeme
Nr. Nimi Palk 1 kokk 703.5 2 kokk 703.5 4 kuller 650 5 kuller 650 6 operaator 500 7 operaator 500 8 rmtpidaja(osaline) 120 Kogukulu tööandjale: Rahade jaotus Nr Nimi Kogukulu tööandjale 1 kokk 941.283 2 kokk 941.283 3 kuller 941.283 4 kuller 869.7 6 operaator 669 7 operaator 669 8 rmtpidaja 802.8 Tööandja kulud ja maksud Nr
Euroopa Liidu roll meie elus Meie elus on Euroopa Liiduga liitumine osutunud suureks rolliks, sest praeguseks ajaks pole ühtegi inimest keda EL ei mõjutaks positiivselt või negatiivselt, poliitiliselt või kultuuriliselt, hariduses või tööalaselt. EL on laiendanud meie kui noorte õppimise võimalusi ja vajadusel ka olulist toetust. EL loob programme mis annab võimalusi tutvuda teiste kultuuridega ja õppida erialasi mis Eestis on piiratud või kättesaamatud. Näiteks Taanis on võimalik EL rahade eest õppida pool aastat erinevaid erialasi. Tänu El on võimalik järgmisest aastast vabamalt Euroopas töödata mis annab võimaluse välisinvestoritele tulla Eestisse ja meil võimalus laiendada äriideid Euroopas. Praegusel ajal kui on majanduslikud raskused oleks seeabiks nii mõnelegi, sest see looks uusi töökohti ja annaks vabamaid võimalusi teha seda mida tahetakse ja mis meeldib. Meil on ideaalne võima...
Raamatu sündmused leiavad aset enamasti pansionis, mille omanik on 50- aastane Vauquer. Seal elavad Isa Goriot, üliõpilane Eugene de Rastignac, sõjaväeleitnandi lesk Couture, tema hoolealune preili Victorine, härrasmees Vautrin, tudeng Biancon ja vanatüdruk Michonneau. Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda. Teda aitab sugulane vikontess de Beausant, kes annab talle võimaluse minna ballile. Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast. Eugene läheb uuesti Beausanti jutule, kes annab talle varuplaani. Selleks on ära võluda Gorioti teine tütar Delphine. Mees palub emal ja õel...
Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma Laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks. Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Matilde Vestmani vanem tütar. Sandri abikaasa
valdkonnad, millega meie fiskaalpoliitika tegeleb. Kes tegeleb eelarvepoliitikaga ning mis on täpsemalt selle asutuse ülesanded. Ning veel toon ma välja fiskaalpoliitika positiivsed ja negatiivsed küljed. 2 Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika või rahanduspoliitika, on valitsuse otsused maksustamise ja eelarvesse laekunud rahade kulutamise kohta. Eelarvepoliitika lähtub riigi ülesannetest ja makromajanduslikest vajadustest ehk makromajanduse tasakaalust. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on eelarve tulude ja kulude tasakaalus hoidmine, stabiilse majanduskeskkonna loomine, tööpuuduse vähendamine ning majanduse arengu toetamine. Peamisteks vahenditeks millega eelarvepoliitikat läbi viiakse on eelarvesse laekunud rahade kulutamise viis ja maksud. Väiksemate maksudega saab luua soodsaid tingimusi ettevõtluse
eest 2.Kaudsed subsiidiumid-maksusoodustused,madalama intressiga laenud vljaveetavate kaupade tootmises jne. 3.Korrigeerivad tollimaksud Majanduspoliitikat vib klassifitseerida ka sektorite jrgi. 1.Primaarne sektor(pllumajandus) 2.Sekundaarne sektor(tstus) 3.Tertsioorsektor(sisekaubandus) Mikromajandus,Makromajandus FINANTSTURU FUNKTSIOONID 1.Ettevte,ksikisik-tarbib vhem,kui teenib-sstja 2.Ettevte,ksikisik-tarbib rohkem,kui teenib-laenaja Finantsturg on vahendaja,kes kiirendab sstjate vabade rahade judmist laenajateni. Laenaja saab vlakirja,mis kohustab kindlaks thtajaks raha koos protsentidega tagasi maksma. Sellega on tekkinud vrtpaber. Omandireformd ja phieesmrgid Eesti vabariigi omandireformi philised valdkonnad 1.Maareform maa tagastamine igusjrgsetele omanikele maa munitsipaliseerimine 2.Ettevtete erastamine ja munitsipaliseerimine. ettevtete tagasiminek endistele omanikele (vike osa) omandireform. ettevttete puhul peab kindlustama ettevtte arengu ja tagama konkurentsi vime.
Lugemistöö "Tõde ja õigus" 1. Mis olid Vargamäe peremeeste nimed? Andres ja Pearu 2. Mida ütles Sauna-Madis Andresele kraavikaevamise kohta? Sauna-Madis ütles Andresele kraavikaevamise kohta, et nii või naa hakkab Pearu Andresele jama tekitama ja lõppkokkuvõttes oleks odavam tal enda rahade eest see valmis kaevata, et ei ole mõtet Pearuga kahepeale kraavi kaevata, kuna ta Pearut juba pikka aega teadnud oli. 3. Kuhu läksid Vargamäelt noor Andres ja Indrek? Noor Andres läks vargamäelt kroonu ja Indrek ülikooli. 4. Mitu last oli Andresel? Andresel endal oli koos krõõdaga neli last. 5. Mida mõtles Andres Krõõda surivoodil istudes? Andres mõtles, et et tema Krõõt võiks surra või et üles võiks öelda tema jõud lapsi ilmale
tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Tihti mõeldakse vaid hetke olukorrale, suutmata tegutseda tuleviku huvides. Iga inimene peaks oma tänaste tegemistega panustama tulevikku, mitte elama kunagise Prantsusmaa kuninga Louis XV sõnade järgi “Peale meid tulgu või veeuputus.” Majanduse arengu nimel tuleks kõigil töövõimelistel inimestel käia tööl, mitte minna lihtsamat teed pidi ning elatuda vaid sotsiaalabist ning töötukassa rahade eest. Iga töökoht ja tööline edendab ettevõtet, mis omakorda riigi majandustaset. Inimesed peaksid rohkem mõistma kui suur võim on väikestel asjadel. Maailm ei ole kunagi olnud aus, ei ole seda praegu ja ei ole ka tulevikus. Arenenud riigiks nimetatakse just ühiskonda, kus inimeste elatustase on võimalikult stabiilne ja selle nimel tulebki tööd teha ja vaeva näha. Peale majanduse arengu on elamisväärseks eluks vaja ka keskkonna eest hoolt kanda. Kui pole
Karl- Petersoni koolivend Heinrich- Petersoni sõber Hezel- Ülikooli teoloogia professor J. H. Rosenplänter- Pärnu pastor, sakslane Morgenstern- Tartu Ülikooli raamatukogu direktor O.W. Masing- kirikuõpetaja, eesti keele asjatundja F.R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luuletused ja O.W. Masingu kirjad. Ta pidas ka vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis. O. W. Masing oli Eesti pastor, keelemees ja õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Ta lõpetas Halle ülikoolis usuteaduskonna, õppis teoloogiat ja selle kõrvalt veel muusikat, joonistamist ja keeli
majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel. Erinevus on äritegevuse kulude kajastamises. Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum ≠ raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist − kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist.
*1869 a. 18-20 juuni Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. *1870 a. (Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis) J. Hurda kõne, saada suureks vaimult. * 1872 a. asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. *1878 a. Viljandis hakkab ilmuma ajaleht "Sakala". *1884 a. Otepää kirikus õnnistatakse sinimustvalget lippu. *1868 a. J.Hurdi kõne. Arusaamatused Jakobsoni ja Hurda vahel. Tüli põhjus Lutheri usk. Jakobson ja Jansen => põhjuseks ajakirjandus. Göler ja Hurt => põhjus kooli rahade pärast. (Göler pakkus, et võiks raha anda väljarändajatele). Rahvusliku liikumise tähtsus: *tõusis eestlaste enese teadvus ja arenas rahvustunne; *pandi alus laulu- ja mänguseltsidele, millest hiljem kujunes rahvuslik teater; *laulupidude traditsioon; *eesti keels ajakirjanduse algus; *hariduse edendamine.
,,Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule." Kas selline heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Minu arvamus on see, et heaoluühiskond võib lühikeseks ajaks kõikide inimeste elu väga lihtsaks teha, kuid ideaalset heaoluühiskonda ei leidu. Ühiskond, kus kõik inimesed ei peaks tööl käima ja võiksid lihtsakäeliselt elada ainult riigi poolt saadavate rahade najal, ei ole olemas, ega saagi olla. Selleks, et riik nii funktsioneeriks, on vaja ka maksumaksjaid, kes maksaksid riigile selle teatud summa endale töökäigus omandatud tulust. Teiseks ei saa jätta mainimata meie, inimeste, ahnust. Kas te kujutate ette ühiskonda, kus kõik elaksid väikselt summal, millega riik meid toetaks. Puuduksid igasugused pangalaenud, suured summad jne. See tähendaks ka seda, et siin ei oleks mõtet
Tänaseks on lugejateni ilmunud juba üle saja ajalehe numbri. Ajaleht ilmub kord kuus, üldjuhul iga kuu teisel nädalal. Raamatukogud. Tahkuranna vallas on kaks raamatukogu: Uulu Raamatukogu ja Võiste Raamatukogu. Juhtivaks seltsiks kujunes rahvaraamatukogu selts ,,Edu". ,,Edu" liikmed soovisid, et kes raamatuid laenutab, see ka seltsi liige oleks. Oli ka väike liikmemaks, aga see oli vähem kui kroon aastas. Raamatuid sai raamatukogu riigi poolt, ent peo rahade eest osteti neid ka ise juurde. Kaua aega oli ,,Edu" seltsi esimeheks helilooja Mihkel Lüdigi poolvend Oskar Lüdig. Ühingud ja seltsid. Seltsid Tahkuranna vallas: Eakate klubi ,,Elurõõm" Võistes ,,Kuldne Iga" Uulus Ühingud Tahkuranna vallas: Tantsuselts ,,Ülejala" Tahkuranna Naisselts Tahkuranna Kultuuriselts Valitsemine. Tahkuranna valla omavalitsuse esinduskoguks on Tahkuranna Vallavolikogu. Tahkuranna valla omavalitsuse täitevorganiks on Tahkuranna Vallavalitsus,
Näiteks on eestlased-vanad taarausulised, kes harjunud piima ja koduõlut jooma-vene asjast kaasa toonud teejoomise kultuuri. Kes siis enne vene aega teetassiga peenutses, kui omal vaadis õlu käis? Eestlased on omaks võtnud ka mõningaid vene keelseid sõnu, mida kasutatakse igapäevaselt. Näiteks sõnad: davai ja bõstro. Venemaal on suur osa ka Eesti arhitektuuris: peaaegu kõik koolimajad, lasteaiad, kultuurimajad, kaubandusjooned, tööstused on ehitatud Nõukogude Liidu rahade eest ja projekteeritud nõukogude arhidektide poolt. Näiteks võib tuua Põltsamaal asuvad kino ja endise telegraafimaja, lasteaiad ,,Tõruke" ja ,,Mari",Veski tänava koolimaja. Eestimaa aiandus- ja arhitektuurikultuuri on jätnud oma jälje sakslased. Saksa mõisnikud rajasid Eestimaale oma mõisad ja nende juurde kujundati ka võimsad aiad. Muistsed eestlased kasvatasid endale ainult söögiks vajlikke köögivilju ning selle juures ei pööratud aia kujunduslikule ilule erilist tähelepanu
TEINE VARIANT 1. Millised on barterkaubanduse puudused? 3 tk. -vajadused ei lange kokku kõikidele osapooltele -vahetuse proportsiooni määramine on raske -kauba säilivuse probleem 2. Mis on raha? raha on eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega. 3. Millised on mistahes rahade ühised omadused? 7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk
Ameerika naarits on välja söömas Euroopa naaritsat, kes esialgu siin pesitses. Suurim kartus eestlaste silmis, minu hinnanguil, on meie keele ja kultuuri pärast, millele pööratakse suurt tähelepanu. Minu arvates on üheks negatiivseks mõjuks aga see, et Eesti sõltub väga palju, kui mitte juba täielikult, Euroopa Liidu rahadest. See aga tähendab seda, et Eesti majanduse areng pole jätkusuutlik. Esialgu küll arvati, et rahade eest tehakse midagi ekstra, kuid nüüd on olukord selline, kus oma kogutud maksudest ei suudeta kulusid katta. Seda järjekindlalt juba aastaid. Eestis on oma kosmopoliitsuse poolest maailmas esi kolmandikus, kui mitte üks kosmopoliitsemaid. Samas see pole halb, sellepärast, et mida kosmopoliitsem on riik ja rahvas, seda vähem on konflikte. Infovahetus ja vabadus on suur, seega on teadlikkus teistest rahvustest ja olukordadest suurem
ette muudatusi, tänapäeval on ennast panustada lihtne kui riigikord on demokraatia. Nii võime olla kindlad, et vastutavad isikud on usaldusväärsed ning endal valitud. Võrreldes kuningavõimuga kus teada on, et võmule jääbki alatiseks vaid üks suguvõsa. Tuleviku heaolu nimel peaksime suutma säilitada rahvavõimu. Majanduse arengu nimel tuleks kõigil töövõimelistel inimestel käia tööl, mitte minna lihtsamat teed pidi ning elatuda vaid sotsiaalabist ning töötukassa rahade eest. Iga töökoht ja tööline edendab ettevõtet, mis edendab riigi majandustaset. Inimesed peaksid rohkem mõistma kui suur võim on väikestel asjadel. Peame aru saama, et asjadele on vaja ise käsi külge panna mitte lasta masinatel kõike üle võtta. Tehased ning tööd lähevad järk-järgult üle masinatele, sest nii on kiirem, efektiivsem ja täpsem. Sellega ei tohiks leppida, sest kui masinad, mis ei taha palka ning reguleeritud töötunde, nagu inimesed, asendavad elusaid
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. 8. Kes sai olla raehärra? Mees, kes oli sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. 9. Milles seisnes linnavalitsuse roll? Linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus, rahade müntimine, kanda hoolt koolide ja kirikute eest, korraldada haigete ja vaeste ülalpidamine, jälgida, et kõik riietuksid vastavalt seisusele, kindlustada öörahu 10. Kuidas sekkus raad linnaelanike ellu? Tallinnas seati pulmade suurus(külaliste, toiduvaagnate ja pillimeeste arv) sõltuvusse pruudi kaasavara suurusest või naise kéhete väärtus nende abikaasade varandusest. 16. Sajandi rõivakorraldused kirjutati juba ette,
Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrini võetakse kinni. Isa Goriot jääb murest väga haigeks, sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga. Gorioti tütardele see aga korda ei lähe. Rastignaci jaoks on see ennekuulmatu. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja räägib sellest sonides. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Gorioti oma rahade eest. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud ´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". Sirle Kabanen 11D1
hakkasid pidama armukesi. Nii juhtus ka Isa Goriot tütardega. Delphine de Nucingen oli abielus, kuid hakkas siiski lähemalt suhtlema Eugene de Rastignaciga, noore üliõpilase ja Vauquer´ panisioni elanikuga, kus juhtumisi elas ka Delphine isa. Kuna Isa Goriot oli tütarde elust välja tõugatud tänu väimeestele, kes ei pidanud soodsaks tema seltskonnas end näidata, aitas ta igati kaasa Eugene ja Delphine suhtele. Oma viimaste rahade eest ostis ta isegi neile korteri, et nad saaksid koos olla. Ise soovis ta aga korteri peale kolida, et oma kallist tütart tihedamini näha. Lõpptulemusena tahtis Delphine oma mehest lahutust ning varade jagamist pooleks. Parun de Nucingen oli aga juba raha paigutanud alles alustatavatesse tehingutesse ning Delphine pidi valima, kas võtta välja oma kaasavara ja mees oleks kuulutand end maksujõuetuks või lasta asjal aasta aega seista ning siis saada oma vara tagasi mitmekordselt
EUROOPA PARLAMENT); EL NÕUKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KUS LIIKMESRIIKE ESINDAVAD VALDKONNA MINISTRID,JAGAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU PARLAMENDIGA); EUROOPA ÜLEMKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE RIIGIPEADEST VÕI VALITSUSJUHTIDEST,KOMISJONI PRESIDENDIST JA ÜLEMKOGU PRESIDENDIST,MÄÄRAB PEAMISED ARENGUSUUNAD JA PRIORITEEDID,SEADUSANDLIKKU VÕIMU POLE); EUROOPA KONTROLLIKODA(KONTROLLIB EL-I RAHADE KORRAPÄRAST KASUTAMIST);EUROOPA KESKPANK(VASTUTAB EUROALA RAHANDUSPOLIITIKA EEST). ARTIKKEL 5 KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK NATO-PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON LOODI 1949.A KOLLEKIITVSE KAITSE ORGANISATSIOON 29 LIIKMERIIKI EESTI LIITUS 29.04.2004.A, PEAMINE JULGEOLEKUTAGAJA KAITSTAKSE ÜKSTEIST VÄLISE RÜNNAKU EEST 3 PEAMIST INSTITUTSIOONI: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE ALALISTEST ESINDAJATEST NATO PEAKORTERI
bändi. Bändi nimi "ABBA" moodustati bändi liikmete eesnimetähtedest. Omapäraseks võib pidada ka seda, et bänd koosnes kahest abielupaarist: Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid. Aastal 1983 otsustas bänd võtta pausi, millest kujunes aga tegelikult bändi lõpp Nimelt kutsus ABBA mänedzer Stig Anderson ansambli (konserni) finantsasju ajama eestlase JAAN MANITSKI. Temast sai mees, kes tegeles bändi rahade investeerimisega. Töötades 70-ndatel IBM-i finantsosakonnas, Rootsi Swedpangas, tegi Manitski erakapitalil põhineva äriplaani, mis paigutas ABBA plaadimüügist saadud paar miljonit sedavõrd edukalt, et Stockholmi börsil oli selle ettevõtte bilanss kümnetes miljardites. Kui ansambel lõpetas, ostsid kolm ärijuhti äriühingu osalused kokku. 10 aastat hiljem müüs Jaan Manitski oma osaluse ära ning asus elama Belgiasse Waterloo (sic!) lähistele. Seega pani endine Eesti
müüdud toodangu kulu lühiajaliste kohustuste käibekordaja= keskmised lühiajalised võlgnevused Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist lühiajaliste võlgade maksetähtaega päevades. Antud näites on see 70 päeva, ehk väga aeglane. Ise maksab oma võlgnevusi aeglasemalt ära, kui tulevad nõuded sisse. Kuni 30 päeva on normaalne aeg. Suurtel ettevõtetel võib olla tsükli aeg pikem rahade liigutamise mõttes. Väikeettevõtted sureksid 3 kuuuga ära, kui nad ei saa nõudeid kätte. Mis tegurid mõjutavad talitlustsükli pikkust? Ettevõtte talitlustsükkel (operatsioonitsükkel) – päevade arv, mille jooksul toimub varu muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde
välisturgudel. Päris kroonid otsustati valmistada 5-, 10-, 50-, ja 100-krooniste paberrahadena. Probleemiks kerkis rahade eristamine üksteisest, kui nad on ühesuurused. Sellepärast võeti kasutusele Taani 5http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark 6https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon#Kuldkroon_.281924.E2.80.931927.29 7 pangatähtede formaat. Taani süsteem kujutas endast seda, et väiksemate rahade korral trükiti iga kupüür ise suuruses, ainult suured kupüürid, nagu 50- ja 100- kroonilised olid ühesuurused. Iga rahatäht oli ise värvi. Värvide kasuks rääkis mitmevärviline võrk, mis pidi rahatähti kaitsma järeletegemise eest. Arvati ka seda, et piiriäärsed rahvad on harjunud rahade vahel vahet tegema just värvi järgi. Müntide nominaalideks oli 25 senti, 1 sent, 2 senti, 5 senti, 10 senti, 20 senti, 50 senti, 1 kroon, 5 krooni.7 2.4
aastat kui juba käimasoleval perioodil ei analüüsita enda tegevuse majandamist eurorahade vähenemisel ning ka seda kuidas hakkama saada, et kulud oleksid minimaalsed ja võimalik katta riigi eelarvest. Kuid samas leidub asutusi, kes on juba kalkuleerinud enda tegevuse toimimist pärast 2020. aastat. Näiteks on AS Hoolekandeteenuste juhatuse esimees Maarjo Mändmaa Eesti Rahvusringhäälingu uudistele öelnud, et ettevõte on investeeringuid tehes täpselt kalkuleerinud ise hakkamasaamist rahade otsa saamisel. Lisaks sotsiaalvaldkonnale võib kannatada haridusvaldkond, kuna perioodil 2014- 2020 on haridusvaldkonna investeeringud suured. Kui aga pärast 2020. aastat investeeringud vähenevad, võib see kaasa tuua muutusi erinevatel haridustasemetel, vähem hakkab toimuma koolitusi, mida seni on rahastanud Euroopa Liit. Lisaks võib keerulisemaks muutuda täiendõppe võimaluse pakkumine. Nagu eelnevalt mainiti on riigil plaanis 90% ulatuses seniseid tegevusi jätkata, kuid
1849. aastal võttis osa Dresdeni ülestõusust, mille järel oli sunnitud põgenema. Elas 10 aastat paguluses. Saavutas Baieri kuninga soosingu ning pöördus kodumaale tagasi 1864. aastal. Väga raske periood tema elus oli aastatel 1833-1864 kui elas sageli näljas ja põgenes võlausaldajate eest. Selle aja kõige suurem toetaja oli talle F. Liszt. 1863. aastal oli tal edukas reis Venemaale, mis päästis ta majandusraskustest. Välismaa fännid hakkasid rajama Wagneri seltse, mille kogutud rahade eest rajati Bayrethi Ooperiteater, 1876. aastal. Looming- Tema loomingu põhiosa moodustavad ooperid, milledele kirjutas ise libretto. Tegelased on pärit saksa ja skandinaavia eeposttest. Tema kangelased on tugeva iseloomuga, kes hukkuvad või loobuvad inimeste maailmast. Loobus esimesena numbriooperist ja võttis kasutusele leitmotiivi. Wagner suurendas tunduvalt orkestri koosseisu, milletõttu on lauljatel tema oopereid raske esitada. "Tannhauser", "Tristan ja Isolde", "Lendav hollandlane".
· Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata. · Meding noomib krahvipreili Laurat, kes kaarikuga sõites kerjuspoisi jala murrab ja ei tee sellest väljagi. Laura solvub. · Meding räägib ka seda, et oli ise kunagi kerjus olnud, ning toitjaid tal polnud. Kasuisa Jaan pannud ta aga kooli, et poisist kaupmees tuleks. Meding läks aga oma rahade eest Tartusse arstiks õppima. · Laura räägib vana naisega Medingust. Vana naine kiidab Medingu lahket südant. · Dorothea Palmer ja Edvin Palmer tülitsevad kuna naine tahab jälle reisile minna. Mehel puuduvad finantsid naise soovi täitmaks. (Valetab, et peab minema haigust ravima) · Meding kontrollib naise tervist, tunnistab terveks. · Laura läheb peale rahutut ööd kerjuspoisi juurde. Lubab ravikulud kinni maksta ja emal mõisast head paremat süüa tuua
kes kandsid endas riikliku autonoomia ideed. 1905. aastal ebaõnnestunud Jaapani sõja tõttu oli tsaar sunnitud kehtivat karmi korda veidi lõdvendama, mille tulemusena said esimesed eestlased riigituumasse ja kohalike linnavalitsuste etteotsa. Enam-vähem normaalse arengu lõpetas Esimene maailmasõda. Sõjaks ettevalmistamata Venemaa kandis suuri kaotusi ja praktiliselt kaotas võitlusvõime, seda kasutasid ära bolsevikud, kes saksa sõjaväe luure rahade abil panid toime revolutsiooni, nende sündmuste keerises tekkis Eestil võimalus taotleda autonoomiat, mille taustal lubas ajutine valitsus formeerida eesti soost sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeosi. Selle vastu töötasid ka Eestis olevad bolsevikud. Bolseviku Venemaa ja Keiserliku Saksamaa vahel sõlmitud Bresti rahu lõpetas sõjategevuse, mille järel Saksamaa okupeeris Eesti, ning saatis laiali Eesti sõjaväe
et tema raamatu autor on tegelt Tiit, mitte Sander ise. Sander ei oleks sellega kohe kindlast nõus ja nad mõtlevad Tiiduga plaani välja kuidas Vestmani mõjutada , et too oma tütre Tiidule naiseks annaks. Nad leppisid kokku , et Tiit peab ära ostma krundi mida Vana Vestman tahtis , et see kindlasti nende perre jääks ja kui Tiit selle ära ostab , siis on ta nõus oma tütre tallle andma, et maa nende perre jääks. Krunt osteti Vestmani enda rahade eest, ja nende plaan õnnestuski , Vana Vestman palust Tiidult , et too võtku tema teine tütar omale naiseks ja pakkus tõõd pere firmas , aga Tiit pühendas hoopis oma aja raamatute kirjutamisele. Tegelased: · Sander Ludvig- Petis kirjanik, kes tegelt oli hariduselt insener ja, et ültsuse tähele panud võita varastas teiste kirjanike luuletusi , millega ta võitis Matilde südame ja
Tartus "Sebra" galeriis. 1994. aasta suvel esines Navitrolla Tartu kunstnikega Tamperes ühisnäitusel. 1995. aasta Helsingi Tuglase seltsi näitusel avaldas muljet ja tekitas huvi paljudes Navitrolla uudislooming. Sellest ajast saadik on Navitrolla looming sattunud laia kunstihuviliste ringkonna kätte ning kuigi on talle ette heidetud puuduvat akadeemilist kunstnikuharidust, on ta siiski kunstnik! Praegu elab Navitrolla Tartus, tal on uhke galerii Toompeal, tema pilte ostetakse väga suurte rahade eest ning ta korraldab ja on korraldanud välismaal mitmeid näituseid, näiteks Inglismaal(1997), Prantsusmaal ning Nevadas(1999) ja Lätis(2001). Tema lustakas ning looduslähedane looming kogub ikka ja üha rohkem populaarsust. Ent olenemata suurest tähelepanust ja kuulsusest ei ole muutunud Navitrolla upsakaks ning oskab endiselt hinnata ümbritsevat loodust, raamatute lugemist ja talle sümpatiseerib iga päevaga üha rohkem maaelu, millega ta tulevikus plaanib hakata üha enam tegelema
muu äritegevuse tulud-kulud finantstegevuse tulud kulud ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt). Rahavoogude aruanne Rahavoog Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist - kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist. Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel Bilanss Seos on rahakäibes Seos on Arvestatud Perioodi Kasumiaruandes arvestatud Lõpu Rahaline seis aruandeperioodi kasum Näidatakse bilansis näidatakse bilansi omakapitali
Vautrinile korraldati varitsus ja ta võeti vahi alla. Goriot'i tütardel tekkis probleeme oma abikaasade ning varaga ja see kurnas Isa Goriot'i. Isa Goriot haigestus raskelt.Goriot´i tütardele ei läinud nende isa haigus korda ja nad ei läinud isa kordagi vaatama.Goriot sai aru,et ta tütred ei hooli temast ja ta oli neile vajalik ainult raha pärast.Üks tütardest küll tuli,kuid jõudis isa Gorioti juurde liiga hilja. Isa Goriot suri raske haiguse tõttu. Eugene mattis isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei olnud nõus seda matust kinni maksma. Tütred ei tulnud isegi matustele. *Raamat meeldis mulle väga. See teos tõi häid võrdlusi kõrg-ja alamkihi elust ning selles raamatus oli väga õpetlikke lauseid. Tähtsus selle kirjutamise ajal oli kindlasti see, et ta näitaski seda elu rahvale nii, nagu see tegelikult on. Kõik oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kus kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb
toetada. Eugene oli koguaeg tema kõrval ning kutsus ka oma sõbra Bianconi ülikooli arstiteaduskonnast teda ravima. Isa Goriot ainus soov oli, et tema kallid tütred teda surivoodile vaatama tuleks ning Eugene tegi kõik, mis tema võimuses, et nad sinna tuua, kuid need katsed olid asjatud. Oma viimastel elutundidel mõistis Goriot lõpuks, et tütred temast ei hooli ning ta on teinud suure vea nende eest hoolitsemisega. Eugene ja Biancon matavad Isa Goriot oma rahade eest ning kuna tema tütred ei vaevu isegi matustele tulla, laseb Rastignac hauale kirjutada: "Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud' ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul." Paraku on ka elus tõesti nii, et raha eest õnne ega armastust osta ei saa. Kuigi Isa Goriot oma tütreid läbi ja lõhki armastas ning oli valmis neile viimse kui ihukarva andma, ei hinnanud nad seda ja ei hoolinud oma isast. Raha eest on võimalik osta
21.sajand on tehnoloogia sajand ja tasub investeerida, et kindlustada tuleviku. Majandus on võti ka teistele sektoritele. Suurim ohuallikas on sotsiaalvaldkond, kuhu hakkab kuhjuma probleeme. Inimeste elatustaseme langemisega nõrgenb ka inimeste tervis.Mida tuleks siis ettevõtta? Meditsiin on eluallikaks, rahva otsene eluiga ja tervis sõltuvad sellest. Seega tuleks rohkem raha panustada tervisesse, et tagada elanike kindlus tunne.Meditsiinile suunatud rahade vähendamine on otsene kuritegu, kuna see on inimestelt elu võtmine. Arstiabi kvaliteet on hetkel väga madal, mis juhtuks siis kui valitsuse plaan kokku hoida meditsiinilt nõustuks? Erakorralisemeditsiini teenused kannataksid, inimeste jaoks ravimite hinnad tõuseksid, kui Haigekassa enam ei hüvitaks kulusid, ravijärjekorrad pikeneksid, langeksid ka meditsiini töötajate palgad ning seetõttu lahkuks veel vajalikke arste ja õdesid välismaale paremaid töötingimusi otsima
isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Põhiseaduse 32 pargrahvist lähtudes nõuab Ella rahaliste vahendite tagastamist Antsu poolt, kuna mehel puudusid seaduslikud õigused raha võtmiseks naise kontolt. Antsu esindaja vastuargumendid Antsu esindaja väidab, et Antsu vangis veedetud aja jooksul kulutas naine suurtes kogustes mehe raha, ostes nende eest kingitusi sugulastele, tuttavatele, elades ise samal ajal Antsu kodus, vanema mehe rahade eest. Varaline kahju, mis Antsule osaks sai vanglas veedetud ajal oli suur ning lootus raha tagasisaamisele peaaegu olematu. Nii otsustaski Ants võtta, mis õigusega talle oli kunagi kuulunud Põhiseaduse § 25 ütleb. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Sellest pargrahvist lähtudes on kaitsja arvates Ants süütu ning mees omandas vaid osa enese teenitud rahast. Antsu kaitsja nõuab
See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega
muutumises. Ei nõua ju keegi ajakirja Nature läbilugemisel, et teadlased lihtsustaksid oma töömeetodeid ja keelepruuki, kuna võhikule on need arusaamatud. Miski ei peagi kõigile olema arusaadav ega meeltmööda. Kulmu sunnib kergitama ka häältekoor ja poliitilised aated, mis nõuavad kaasaegse kunsti finantseerimise vähendamist juba mainitud põhjustel, lisades neile veel elukauguse. Vast on see näide kriitika ja arvamuste paljususe talumatusest. Sest kunstilt rahade ära võtmine ärastab sellelt ka vabaduse ning sunnib alluma sarnaselt reklaamiga vankumatule turuloogikale ja reeglitele. Lõpuks võrdsustab selline kohtlemine kaasaegse kunsti reklaamiga ja kaotades kunsti vabaduse tagab ühiskonna stagneerumise. Ühiskond on aga pigem elusolend kui monoliitne institutsioon ning vajab selliselt pidevalt uuenemist vastasel juhul tabab seda mandumine ja allakäik. Hoidkem siis kaasaegset kunsti selle vabaduses ja vabadustes, mis see pakub!
Majanduselu edenes jõudsalt. Eriti suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumajanduse arengule aitasid kaasa riigieelarvest põllumeestele makstavad toetused. Rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, kadus tööpuudus. Kultuurielu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja hakati hoolitsema selle arengu eest. Selle arengut toetati riigieelarvest. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, mis tegeles kultuuri finantseerimisega. Tänu Kultuurkapitalilt saadud rahade eest, said paljud asutused alguse: nt. Eesti Rahva Muuseum. Peale selle jagati preemiaid ja auhindu loovisiksustele(nt kirjanikele). Kultuuriisikud said töötada vabalt ja kontrollimatult, sest keegi ei survestanud neid piiridega. Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Venelased ja sakslased kasutasid ametiasutustes oma emakeelt. Alustati näitegruppide ja laulukooride tegevust. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus vastu 1925.aastal.
97. Klient andis mulle 10.03 eurot et annaksin tagasi talle täpselt 5 eurot. Kui talle viie eurose ulatasin hakkas ta venekeeles karjuma, et andsin talle valesti ja peaksin andma talle 45 eurot, sest tema olevat mulle andnud viiekümne eurose. Jäin rahulikuks ja ütlesin, et mina nägin ainult kümne eurost, sest üldiselt kui ma arvutisse summat sisse trükin siis ikka summa mis mul käes on, et näeksin palju tagasi andma pean. Kuna aga ma olin selle tema raha juba kassasse teiste rahade vahele ära pannud ei saanud ma olla kindel, kellel õigus on. Kutsusin vahetusvanema, et ta kassa lahti teeks. Kuna vahetusvanematel on tööd palju läks tal aega. Samal ajal palusin teistel klientidel pöörduda teise kassasse. Klient pahandas vigases eesti keeles, et miks ma talle raha tagasi ei anna ja mida me ootame. Selgitasin, et vahetusvanem peab kassa lahti tegema kuna ise ma seda teha ei saa. Kui vahetusvanem tuli, selgitasin talle, et klient väidab, et andis mulle viiekümne
Eraldi osa kavas moodustas The Beatles popurrii, mis läks lõpus rahva tungival soovil kordamisele. Popurriis kõlasid Biitlite hitid ,,I Wanna Hold Your Hand", ,,Help!", ,,All My Loving", ,,Girl", ,,She Loves You" ja ,,Twist and Shout". Etendus rääkis sellest, kuidas Freedom loodi, milline oli nende esimene esinemine, kuidas nad hakkasid tuntust koguma ja lõpuks oli neil võimalus tervele rahvast täis staadionile kontsert anda. Samal ajal plaanis nende mänedzer Vooland, peale suurte rahade kätte saamist ära kaduda ning poisid tühjade kätega jätta. ,,Boybandis" kõlanud lood on kõik pärit väga erinevatest aastakümnetest, alates 80ndatest tänaseni. Muusikalis esitati enamasti pop- ja rokkmuusikat, mis on poistebändidele igati omane. Kava juures köitis mind väga lugude mitmekülgsus ja näitlejate ning stseenide kiire muutumine ja kohanemisvõime. Kõik käis väga loomulikult ja professionaalselt.
,,Haldjatants" Katrin Reimus See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega
teada annavad. Samas kujutatakse tuntud inimeste elustiile, harjumusi ja tõekspidamisi kui kõige glamuursemaid ja õigemaid. Paljud on nendest vaimustuses ning püüavad sarnaselt elada. Kõige aktuaalsemateks probleemideks on viimasel ajal olnud maailmakuulsatestaaride ebatervislikud toitumisviisid ning nende üha sagedasemad kokkupuuted politseiga, seoses liiga ägeda pidutsemisega. See on halb reklaam, sest mida vähem sääraseid elulaade telekanalid maksumaksjate rahade eest näitavad, seda vähem meie praegused noored oskavad sarnaselt mõelda ja tegutseda. Mille jaoks peavad inimesed end võrdlema kuulsustega?Miks veedetakse nii palju aega nende eraelus tuhnimisele? Kõige mõjutatavamad on teismelised , eriti tüdrukud. Üha nooremalt hakatakse oma vaba aega sisutama internetis-MSN'is suhtlemisega, meelelahutus portaalides ,,surfamisega" ning hobidega tegelemiseks väidetavalt aega ei jää. Enda kogemustest teismeliste treenerina võin
on tunda ka teises bussi otsas. Eesti jõudmises alkoholi tarbimises Euroopas teisele kohale süüdistan ma pigem inimesi nagu minu isa sarnaseid, kes vahest ikka õhtuti töölt tulles lähevad tihti viina kogusega liiale. Muidugi mõistan, et peale rasket ja närvesöövat tööpäeva oleks söögi kõrvale hea võtta üks pits viina, kuid ei maksa ülepingutada. Sa ei pruugi märgatagi kui varsti istud prügikasti kõrval ja jood viimaste rahade eest ostetud viina. Õhtu poole tõmbad aga kilekottid ümber ja magad metsas kuuse all. Muidugi loodan, et inimesed nii sügavale põhja ei lange ning need kes seda teinud on, et need ikka saaksid oma eluga parema järje peale.
teostes. "Põrgupõhja uues vanapaganas" jäid kaotajaks nii Jürka kui ka kaval-Ants. Kaval-Ants rääkis Jürkale igasuguseid jutte, kuidas õndsaks saada ja Jürka uskus teda. Esialgu oli Ants küll võitja rollis, kui ta sai Vanapagana enda heaks tööle panna, kuid teose lõpus jäi kaval-Ants kaotaja rolli, kui tema nimele kirjutatud Jürka maja maha põles. Jürka aga oli läbi teose koguaeg kaotaja rollis. Ants kasutas teda tööloomana enda heaks. Ta ehitas Antsu maale enda rahade eest maja, mille kirjutas naabri nimele. Samuti kaotas Vanapagan ka oma naise, kuid sai peagi ka uue naise ja temaga palju lapsi. Teose lõpus küll Jürka taipas, et Ants oli teda lihtsalt ära kasutanud ja pistis maja põlema, ometigi see mingit kasu talle ei toonud. Jürka tahtis õndsaks saada ja kui ta lõpuks arvas, et ta on saanus, läks ta Peetruse ukse taha, kuid seal selgus, et Peetruse arust peab Jürka uuesti Maa peale minema ja proovima uuesti õndsaks saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
