Turismiettevõtlus (0)

TURISMIETTEVÕTLUS
SISSEJUHATUS TURISMIMAJANDUSE ALUSTESSE
TERMINID:
Turism – inimeste reisimine väljaspoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega vähemalt 24 tundi kuni üks kalendriaasta .
Turismi alla kuuluvad reisid , mille eesmärgiks on muu kui tasustav tegevus sihtpunktis. Turismi alla ei kuulu reisid oma elukoha piires, rutiinreisid ja pikaajalised elukohamuutused.
Laiemalt võiks turismi vaadelda kui süsteemset käsitlust:

• Inimest, kes turisti või külastajana asub väljaspool oma igapäevast tegevuspiirkonda.
  
• Turismiinfrastruktuuris ja -võrgustikest, mis rahuldavad turisti vajadusi.
  
• Paikadest kust tulevad turistid ja paikadest, kuhu turistid lähevad ning nendevahelistest suhetest.
  
• Suhetest turistide ja kohaliku kogukonna vahel.
  

TURISMIMAJANDUS/ETTEVÕTLUS:
Turismiettevõtluse/turismimajanduse all mõeldakse turismialast ettevõtlust, mis tegeleb reisi ettevalmistamise ja korraldamisega, inimese sihtkohas viibimise ning reisiprogrammi sisustamise ja turistidele reisiga seoses vajalike teenuste pakkumisega.
Turismimajanduse peamised sektorid on:

Majutus/koos toitlustusega oma erinevates vormides .

Atraktsioonid – nii looduslikud kui tehislikud ning nende haldajad.

Transport – lennu-, mere-, maantee -, ja raudtee transport.

Korraldus – mõeldes siin nii reisiteenuste korraldajaid (reisikorraldajad ja reisibürood) kui ka reisisihi korraldajad (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioone ja asutusi).
Kokkuleppeline termin meeldejätmiseks “ MATK “.
TURISMI LIIGID JA KATEGOORIAD:

Siseturism – riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse.

Sissetulev turism – riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse.

Väljaminev turism – riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi.
TURISMI BAASSKEEM EHK TURISMI RUUMILINE KONTSEPTSIOON :
NÕUDLUS TURISMIS EHK KLIENT
TURISTI MÕISTE:
Reisijad jagunevad kaheks:
1) Külastajad: turist ja ühepäeva külastaja (loetakse statistikasse).
2) Muu reisija (ei loeta statistikasse).
REISIJA VAJADUSED:
-Eneseteostuse vajadus
-Staatusevajadus
-Sotsiaalsed vajadused
-Turvalisuse vajadus
-füsioloogilised põhivajadused
REISI EESMÄRK:

PUHKUS – vaba aja veetmine , lõõgastumine, puhkus/koolivaheaeg, sõprade ja sugulaste külastamine, kultuurireisid jne.

TÖÖ – äri ja kutsetööga seotud reisid.

MUUD põhjused – ravi, religioon või palvereisid.
Kõige lühem ja lihtsam reisimotiivide jaotus:
-away from... ehk “siit-ära-reisid“ (põgenemine argirutiinist)
-to... ehk “reisid kusagile“ (millegi ihaldatu suunas liikumine)
OOTUSED:
Kliendi ootusi on oluline tunda selleks, et...:

• .. klient ei peaks pettuma.
  
• ..teada, mida pakkuda.
  

REISIMIST TAKISTAVAD TEGURID:

• Materiaalsed raskused
  
• Töö takistab
  
• Kartus
  
• Perekond takistab
  

INIMESTE PERSONAALSED ISELOOMUJOONED:
TURISMITOODE / TURISMITEENUS EHK PAKKUMINE TURISMIS
TURISMITOODE:
Turismitoode – tarbija seisukohast terviklik külastuselamus, mis tugineb füüsilistele, emotsionaalsete ning elamuslikele elementidele, koosnedes väga mitmesugustest erinevatest toodetest, teenustest ja viisist, kuidas neid külastajale pakutakse. Turismitoode põhineb puhtal füüsilisel keskkonnal, kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning pakub külastajale midagi unikaalset – identiteet , mis eristab konkurentidest.
Otsene turismitoode – turismitööstuse sektorite (“MATK“) pakutav – majutus , toitlustus , trantsport , reisiteenused, vaatamisväärsuste ja ürituste külastamine.
Kaudne turismitoode – muud reisimisega seotud teenused – valuutavahetus, infotrükised, fototarbed, kosmeetikatooted jne.
TURISMITOOTE ERINEVUS KAUBAST
Teenus on teatud vajadustele suunatud tegevus või eelis, mida pakutakse müügiks.
Teenustoode
Kaup
mittemateriaalne
materiaalne
vahelduv e. ebaühtlase kvaliteediga
ühtlase kvaliteediga
tarbija osaleb tootmises
tarbija ei osale tootmises
tootmine, turustamine ja tarbimine samaaegselt
tootmine, turustamine ja tarbimine erineval ajal
ei saa muutuda omandiks
saab muutuda omandiks
ajastatus e. “kergesti riknev”
saab ladustada
TURISMITEENUS (turismiseadus, §2. Turismiteenus)
1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine (vt p 4);
4);majutus- ja taastusraviteenuse osutamine;
2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine;
5) giiditeenuse, giid -tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.
3) majutusteenuse osutamine;
6) konverentsiteenuse osutamine
REISI FAASID
TEENUSE KVALITEET:

• (tarbija ootuste ja ettekujutuste täitumise ulatus – meenuta MNE!)
  
• Kvaliteediootus – kõik, mida potentsiaalne tarbija teenust ostes soovib kogeda.
  

TURISMITOOTE ELUTSÜKKEL:
REISIDE LIIGID:

• Puhkereisid (ranna-, suusa-, linna-, kultuuri-, seiklus /adventure jne)
  
• Ärireisid (nn MICE- meeting , incentive, conference, exhibition)
  
• Muud reisid (tervis, õpingud, religioon)
  

TURISMITOOTE LEVIKANALID
REISIKORRALDAJAD KUI VAHENDAJAD:
Reisikorraldaja on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu.
REISIBÜROOD KUI VAHENDAJAD:
Reisibüroo on reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise.
KOLMETASANDILINE TURISMITOODETE LEVISÜSTEEM:
PAKKUMINE
Majutus
Transport
Meelelahutus
Viisa
Kindlustus
JNE
NÕUDLUS
Eraklient
Äriklient
VFR
PAKETTREIS JA REISIPAKETT
PAKETTREISI MÕISTE:
Pakettreis on reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum:

Sõitjateveoteenus

Majutusteenus

Muud reisiteenused, mis ei ole sõitjaveoteenuse või majutusteenuse kõrvalteenused ja mis moodustavad koguteenuse olulise osa.
PAKETTIDE LIIGID:
Paketis sisalduvate teenuste järgi:
-täispakett ehk maksimaalselt teenuseid hinna sees.
-osaline pakett ehk minimaalselt teenuseid
Valmistamise (ja reisimise) viisi järgi:
-pakettreis ehk grupireis – kataloogi kaudu müüdav – tavaliselt saatjaga reis.
-reisiteenuste pakett ehk individuaalreis – nii erakliendi kui ka ärikliendi tellimuse peale tehtud – enamasti omalkäel reis.
Reisibüroo – reisiteenuste paketid
Reisikorraldaja - pakettreisid
Koostab kliendi tellimustel tema soovist lähtuvalt, igaks reisiks ja igale kliendile erinevalt.
Koostab lähtuvalt keskmise kliendi ootustest, teeb selleks eelnevad uuringud ja valmistab paketid varakult enne hooaega .
Reisiteenuste pakett võib olla koostatud grupireisina, kuid tavaliselt on tegemist üksteist tundvate inimestega.
Pakettreis koostatakse alati grupireisina ja reisil osalevad üksteist mitte tundvad inimesed.
Reisiteenuseid liidetakse paketis reisibüroos hetkel saadaolevatest teenustest.
Reisiteenused saasakse hulgiostu lepingutega, need on pikka aega ette kokku lepitud.
Reisibüroo suhtleb otse kliendiga paketi valmistamise käigus. Puudub kataloog .
Reisikorraldaja müüb oma pakettreise ise või kasutab vahendajat, kasutatakse kataloogi.
REISITRANSPORT TURISMIS
TANSPORDI VALIKUT MÕJUTAVAD TEGURID:

• Reisi kestvus päevades
  
• Läbitav vahemaa
  
• Reisijate arv grupis
  
• Raha
  
• Transpordi sobivus
  
• Transpordi mugavus
  

LENNUTRANSPORT :
Lendude liigid:
-liini- ehk sõiduplaanijärsed lennud .
-tšarter- ehk tellimuslennud.
Lennureiside tüübid:

• Edasi-tagasi lend
  
• Ühe suuna lend
  
• Osa reisist muu transpordiga
  
• Ümberistumiseta lend
  
• Ümberistumisega lend
  
• Enam kui 24h peatus lennureisil
  

VEETRANSPORT :
-regulaarliinid ehk point-to-point transport – liinilaev ehk liner .
-kruiisid ehk cruise .
MAISMAATRANSPORT: Bussid , autod, rongid .
TURISMI MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE MÕJU
TURISM LOOB TÖÖKOHTI JA SISSETULEKUID KOLMEL TASANDIL:
Esimene tasand: Hõlmab otseselt külastajaid teenindavat sektorit , kes oma põhitulu turismist.
Teine tasand: Moodustavad esimesest tasandist teenindavad ettevõtted ja need ettevõtted, mille tulud on osaliselt seotud turismiga.
Kolmas tasand: Moodustavad majandussektorid, mille tulu on kaudselt seotud turismiga.
TURISMIGA KAASNEVAD KULUD:

Investeeringud infrastruktuuri arendamisse.

Superstruktuuri arendamine.

Inflatsiooni kasv.

Majandussektorite vaheline võistlus finantside pärast.

Hooajalisus – töötajate toetamine madalhooajal.
EKSPORT – SISSETULEV TURIST
KOHALIKE SUHTUMINE TURISTIDESSE:
EUFOORIA – Ülevoolav rõõm
APAATIA – Ükskõikne
ÄRRITUS – „Jälle turistid!“
ANTAGONISM – Vastandlik
Turismi negatiivse mõju vähendamiseks tuleb vähendada turismiteenuse/toote hooajalisust, planeerimisel arvestada piirkonna taluvusvõimet – eristatakse 3 aspekti:

Sotsiaalne aspekt – sihtkohta külastavate turistide arv, mis on vastuvõetav kohalikele elanikele.

Looduslik aspekt – sobiv looduskeskonnale

Turistlik aspekt – kas turiste pole liiga palju, sihtkoht pole enam atraktiivne nõudlikumale osale turistidele.
TURISMI KULTUURILINE MÕJU JA MÕJU LOODUSELE
Säästev turism – ökoturism – jätkusuutlik turism on turism, mille arendamisel arvestatakse piirkonna kultuuripärandi säilimise, looduskeskonna kandevõime ja sotsiaalse keskkonna taluvusega. Säästev turism – vastutustundlik reisimine.
TURISMIPOLIITIKA
Turismipoliitika on ühiskonna huvides teadlikult kehtestatud nõuded ja mõjutusvahendid, mis on suunatud turismiga tegelevatele üksustele ja turismi füüsilisele keskkonnale.
Riigiroll turismi arendamisel:

• Turismi soodustamine, edendamine.
  
• Reguleerimine, piiramine, kontroll:
  

• Valuutakursi hoidmine
  
• Viisapoliitika, viisamaksud
  
• Teatud tegevuste litsenseerimine
  
• Järelvalve