Sojauba Janely Tilk Sojauba ... ehk põld-sojauba karvane sojauba kultuur-sojauba soja. Levivus Kasvatatakse peamiselt Ida-Aasias, kuid on levinud jõudsalt ka mujale. Õli ja tärklist sisaldavaid seemneid kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel (nt. sojaõli, sojapiim, sojajogurt, tofu jne.). Väga tervislikud, kuid tekitavad sagedasti allergiaid.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SOJAUBA Referaat õppeaines ,,Taimekasvatus" Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus......................................................................................... 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis................................................................................................ 5 3
Taimekasvatus: Õlikultuurid Birgit Kerb, Kristin Klaus, Ats Kukk, KevinMartin Kukk, Kelli Kuusk, Helena Veinberg Sissejuhatuseks Eestis peamiselt raps Sojauba Pärit Hiinast Üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi Mõõdukalt soe kliima, keskmine niiskus, metsavööndi lõunaosas Suurkasvatajad: USA, Hiina, India, Brasiilia Terad sisaldavad 3550% valku ja 1324% õli Maapähkel Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt EdelaAasiasse ja LääneAafrikasse 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis
Sojaoad Põllumajandus Anastassia Umrihhina 11. Mis see on? Sojauba (Soja hispida)on üheaastane liblikõieline taim. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Kuigi kõige sagedamini kasutatakse kollaseid sojaubasid, võib nende värvus varieerub kollasest kuni mustani. Sojauba kasvab kõige paremini seal, kus suve keskmine õhutemperatuur on +20–+30 °C. Ta talub mitmesugust pinnast, aga kõige paremini kasvab niiskel lammimullal, kus on palju orgaanilisi aineid. Kodustamine ja levitamine Sojaoa metsik eellane kasvas Kesk-Hiinas. Seda kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus. Hiina müüdi järgi kuulutas legendaarne Hiina keiser Shennong viis taime pühaks: sojaoa, riisi, nisu, odra ja hirsi.
kuldristik, mägiristik, valgeristik. Kasutatakse loomadele söödaks ja rahvameditsiinis. Võib kohata igal pool. Liblikõieline taim. Aeduba Üheaastane rohttaim Valgurikas taim Suure ravimõjuga Valguse ja soojanõudlik taim Leidub mitmeid erinevaid sorte Harilik nõiahammas Kuulub liblikõieliste heintaimede hulka Rikastab mulda Kasutatakse karjatamiseks Mitmeaastane taim Kasvab puisniitudel Väärtuslik söödataim Sojauba Kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel Üheaastane liblikõieline taim Kaitseb paljude haiguste eest Kultuurtaim Hinnaline valguallikas Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Sojauba http://www.eria.ee/public/files/Agronoomia_2007_lk_7982.pdf http://nammy.pbwiki.com/Sojauba http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html http://www.ceet.ee/pdf/hernes.pdf http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maapahkel_kadri.htm
kaubanduslik (imporditakse Prantsusmaale, Saksamaale, Itaalia) Lisaks kasvatatakse veel tomateid, mandariine, nisu, suhkrupeete, viinamarju, tomateid, virsikuid probleemiks on kuiv kliima Oliivistandus Hispaanias Alepõllundus Brasiilias ekstensiivne (väetisi ei kasutata, palju maad, vähe tööjõudu) omakaubanduslik (ei impordita) probleemiks on vihmametsade raie (aastas 20000km2) ja erosioon (1 aasta kohta 55 milj tonni pinnast) imporditakse kohvi, sojauba, suhkruroogu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sojauba põld Kohvi põld ke juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks juhtslaidi teksti laadide redigeeri tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase
põhjal on võrreldes 2006 aasta seisuga GM kultuuride kasvatamine 2007 aastal suurenenud umbes 10% võrra, jõudes 114 miljoni hektarini, millest umbes 50% hõlmab USA. Tabel 2. Riigipõhised GM kultuuride kasvupindalad suurenevas järjekorras 2007 aastal ( Truve jt 2008: 5) Riik Kasvupindala GM kultuur ( mln/ha) 1 USA 57,7 Sojauba, mais, puuvill, raps, kabatsokk, papaia, lutsern 2 Argentiina 19,1 Sojauba, mais, puuvill 3 Brasiilia 15 Sojauba, puuvill 4 Kanada 7 Raps, mais, sojauba 5 India 6,2 Puuvill 6 Hiina 3,8 Puuvill, tomat, pappel, petuunia,
Mõõdukas köögiviljad, raps, lina nisu, mais, (riis), sojauba, Parasvööde niiske-lehtmetsad s-soe, t-jahe aastaläbi mõõdukalt 6 kuud viljakad mullad suhkrupeet, päevalill, Pariis Soe kont.-rohtlad, poolkõrbed puuviljad, viinamarjad
Mõõduka etsad külm viljakusega k lt köögiviljad, s raps, lina niiske- nisu, mais, lehtmet (riis), sojauba, Parasvö sad aastaläbi s-soe, t- viljakad suhkrupeet, öde kont.- mõõduka 6 kuud Pariis jahe mullad päevalill, Soe rohtlad, lt puuviljad, poolkõr
mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2
(Kirde-Hiinas). Soja on Ida-Aasia rahvusköögi aluseks ja seetõttu on eriti palju retsepte pärit just Aasia köögist. Soja mainitakse esmakordselt Hiina imperaator Tsen Nungi poolt (2800 e.m.a), keda tuntakse "Hiina põllumajanduse isana". Soja hakkas levima ka naaberriikidesse peale esimest sajandit Jaapan, Indoneesia, Filipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepal ja India. Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning see oli üks viiest pühast viljast. Hiina keeles tähendab sojauba suurt, paremat uba. Hiinlastele on soja olnud alati ka tähtsaks ravimtaimeks. Soja tähtsusest räägivad talle antud nimed, nagu Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind. Euroopasse saabus soja 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Algul suhtus läänemaailm sojasse kui vaese rahva toidusse ning Ameerikas oli soja kasutusel vaid loomasöödana. Praeguseks on soja populaarsust kogumas terves maailmas. Läänemaailma arsti- ning toiduteadus on hakanud soja põhjalikult uurima
5.niiskusnõue suurem / väiksem (v.a. riis) 6.tali- ja suvivormide esinemine esineb mõlemat / esineb ainult suvevorme 7.reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed / lühipäevataimed 8.algarenemine kiire / väga aeglane Õlikultuurid päevalill,unimagun,safloor,riitsinus,maapähkel,sojauba. Ristõieliste sugukonnast: raps,rüps,valgesinep,õlituder Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned.
Kokku 1,7 52,6 67,7 81 Allikas: James, C, 2005 Tabel 2. Riigipõhised GM kultuuride kasvupindalad suurenevas järjekorras 2007 aastal. (Allikas: *ISAAA ja Clive James).2 Kasvupindala Riik GM kultuur (miljon ha) Sojauba, mais, puuvill, raps, 1 USA 57,7 kabatsokk, papaia, lutsern 2 Argentiina 19,1 Sojauba, mais puuvill 3 Brasiila 15 Sojauba, puuvill 4 Kanada 7 Raps, mais, sojauba 5 India 6,2 Puuvill Puuvill, tomat, pappel, petuunia,
küülikud - 302000 sead – 12429100 pead. Kodulindude arv: kanad – 96919000 pardid – 1016000 Seal toodetakse: 2,459 mln t õlu kanamunad 10177 mln tk l ehmapiim 11,627 mln t sealiha - 2,9 mln t, või - 125,475 tuh t juust - 745,984 tuh t kuiv rasvata piim - 2,4 mln t rasv- 131 tuh t. Hollandist ekpordtakse: Kartul Õlu Sibulad Külmutatud kartulid Sojauba Palmõli Hollandisse imporditakse: Nisu Sojauba Mais Oder Palmõli Probleem on see, et mullad pole viljakad. b) metsandust (mitu ha on metsa; mis metsatüübid esinevad, kui mitu, siis millist neist on kõige rohkem. Milliseid metsatooteid eksporditakse/imporditakse. Probleemid sinu riigi metsanduses( keskkonna- ja looduskaitse aspekt Metsade pindala on 350 ha ehk 10, 3%.Looduslikku taimkatet (sega- ja
(Ameerika Ühendriigid 1994a) GMpõllukultuure jagatakse kolmeks GMtaimed põllumajanduses ja toiduainetööstuses Herbitsiidiresidentsed taimed Suurim grupp kasvatatavatest GMpõllukultuuridest (6372% GM põllukultuuride kasvupindadest) Taimed, mis ei hukku teatud keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamisel. Neid on kaks tüüpi: a) glüfosaadi suhtes residentsed (sojauba, mais, suhkrusorgo, raps, lutsern, puuvill) b) glüfosinaadi suhtes residentsed (raps, puuvill, mais, suhkrupeet) Glüfosinaadi kasutamine Euroopa Liidus on keelatud aastast 2009 Kahjurikindlad taimed (Bttaimed) Kahjurikindlad sordid on levikult teine GMpõllukultuuride tüüp (20% GMpõllukultuuridest) Taimedes sünteesitakse teatud putukatele või nende vastsetele mürgiselt mõjuvat valku e toksiini(Bttoksiini)
Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
· Paraguay on vaene riik. · 18% elanikkonnast elab ära vähem kui $2 päeva. · Paraguay suurimaks majandustegevuse aluseks on põllumajandus ja metsandus. · Tööstus toodab umbes 25% Paraguay sisemajanduse kogutoodangust. · Paraguay esmane tootmine keskendus toidus ja jookides. · Toodetakse ka toiduõli, rõivaid, mahepõllumajandusliku suhkrut -ja liha, terast, nahkade ja karusnahkade tooteid jne. Majandus. · Peamised eksportkaubad on sojauba, toit,puuvill, liha, toiduõli, elekter, vill, nahk. · Peamised kaubanduspartnerid on Uruguay 22 %, Brasiilia 17,2 %, Venemaa 11,9 %, Argentina 8,8 %, Tsiili 6,9 %. · Imporditakse palju maanteesõidukeid, elektrimasinaid, tarbekaupu, traktoreid, tubaka-, keemia-, naftatooteid ja sõidukite osi. Lõpp
Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 35 kuud, sel ajal levib looduslikult okasmets.Suvi on lühike ja jahe,talv on pikk ja külm.Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju nt:rukist,kaera ja otra,kartulit ja köögivilja,lina ja rapsi.Soojas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood kuus või rohkem kuud.See periood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi,nagu hiliseid teraviljasorte sh. riisi ja maisi,sojauba,päevalille.Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima.Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada.Haritava maa kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.Mullad on viljakas,ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.Kasvatat. puuvilju,viinamarju,oliive,tsitruselisi jne.Troopilises vöötmes koguneb aasta jooksul kõige enam soojust(kuni 11000°C),kus temp. Ei
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt
Niiskuse ja mullatoitainete sisalduse suhtes on rukis vähenõudlik. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 35* külma. Paremad mullad rukki kasvatamiseks on liivsavi-ja savimullad. Rukis talub hästi ka happelist reaktsiooni. Rukis on tuulte abil risttolmleja. 9. Nimeta kiukultuure ja kuidas neid rühmitatakse Lina, puuvili, kanep. Kuid moodustavad seemne pinnal-puuvill Kuid moodustuvad vartes-lina, kanep 10. Nimeta 6 õlikultuuri Raps, õlituder, sojauba, päevalill, õlikanep, riistinus 11. Esimese ja teise rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. Morfoloogiliste tunnuste ja bioloogiliste omaduste alusel jaotakse nad 2 rühma. 1 rühm: nisu(triticum), rukis(secale), oder(hordeum), kaer(avena). 2 rühm: mais(zea), hirss(panicum), sorgo(sorghum pers), riis(oryza) Juured-eos on 1-2 idujuurealget. Valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured.
põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes suured kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda oaasides: puuvilla,suhkruroogu, kohvipuud. Lähisekvatoriaalses vöötmes sademed ebaühtlased, kasvatatakse hirssi, maapähklit, puuvilla, riisi, banaane, kohvipuud, teepõõsast. Savannikarjamaadel kasvatatakse veiseid
lõunaosas 8-16. Juulis on põhjaosas 16-24 kraadi, keskosas 8-16 kraadi ja lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist arenenud riigiga. Kolmandik kuni pool Argentiina ekspordituludest tuleb põllumajandusest
mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu parasvööde, lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India *riis lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne; Hiina, Indoneesia, India, Vietnam *mais lähistroopiline; USA, Hiina, Prantsusmaa *kartul parasvööde; Hiina, India, Venemaa, Ukraina *sojauba lähistroopiline; USA, Brasiilia, Argentiina *maapähkel soe parasvööde; Hiina, USA, Brasiilia *oliivipuu lähistroopiline; Kreeka, Itaalia, USA *raps parasvööde; Hiina, India, Saksamaa *päevalill parasvööde ja lähistroopiline kliima; Ukraina, Venemaa, India, Hiina *puuvill troopiline ja lähistroopiline kliima, lähisekvatoriaalne; Hiina, India USA *lina paras- ja lähistroopiline kliima; USA, Hiina, India
· Eestis on lubatud müüa GMO toitu turustamise loa alusel · Eestis on lubatud loa alusel kasvatada GM taimi (kuid pole veel luba antud) · Eestis peavad olema GMO tootet märgistatud Kahjulikkus · Eetilised probleemid: puhta looduse rikkumine, võimatu ära hoida muud taimede segunemist puhta loodusega. · Pole tehtud piisavalt analüüse ja pakka-ajalisi uuringuid nende mõju kohta. · Pole majanduslikult tulus. Kõige levinumad geneetiliselt muundatud kultuurid on sojauba, mais, puuvill ja raps. Kasutatud allikad: · /www.slideshare.net/WERKOLOORITS/geenitehnoloogia-100-ige-presentat ion · https:/http://www.sojapood.ee/toode/sojaoad/ · https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kpaas22/Geenitehnoloogia#Geneetil iselt_muundatud_organismid · http://www.tmk.edu.ee/~calliku/kodu/ · http://kingofwallpapers.com/mais.html · http://www.oilseeds.ee/et/est/raps-ja-rups · https://annaabi.ee/Transgeensed-taimed-ja-eetika-m55517.html · https://annaabi
ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h(sojauba, hirss, riis) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk).
Geenimuundamise head küljed saagikuse tõus taimedele ei tule kahjureid taimed on vastupidavamad haigustele raviomadused mida saab tekitada Geenimuundamise halvad küljed geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust geenide muutmine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi geeni mutatsioonid võivad mõjutada ümbritsevat loodust Tagajärjed Tagajärjed Tagajärjed Levinuimad taimed Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel Geenimuundamise ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973 Herbert Boyer asutas esimese firma mis kasutas rekombinantse DNA tehnoloogiat 1978. a. andis ettevõte teada kolibakteri liigist mis tootis insuliini
ilves, kärp, metssiga, opossum, pesukaru, valgesabahirv, armadill, must karu, Florida panter Loomastik 3 Austraalia- kuukabarra, kukkurkaru, känguru, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat, nokkloom, sipelgasiil, mitmed papagoi liigid, mürgised maod Rahvused Brasiillased, ameeriklased, hiinlased, austraallased, uusmeremaalased Inimtegevus Asustus tihe Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi Püütakse merevähke, söödavaid karpe Hiina lõunaosas kaevandatakse kivisütt, metallimaake; kagu-Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti Arenenud tööstuspiirkonnad Populaarsed puhkepiirkonnad Keskkonnaprobleemid Ekvatoriaalsete vihmametsade hävimine Parasvöötme metsade muutumine liigvaeseteks majandusmetsadeks Looduskeskkonna koormamine Liigne metsade maharaiumine
C askorbiinhape mustsõstra- ja põhjustab skorbuuti ja luu-urbnemust põhjustab neerukivide teket, kibuvitsamarjad, hapukirsid, kõhulahtisust, rauasalvestustõbe lehtkapsas, paprika, mädarõigas, petersell H biotiin sojauba, tomat, pärm põhjustab rasuvoolulist ekseemi
põhjaosas mm · Aastas sajab seal maha umbes 1545 mm sademeid Põllumajandusmaa kasutamine · Hispaanias kasvatatakse · Hollandist oliive, nisu, viinamarju, suhkrupeete, tomatid, ekporditakse apelsine, mandariine, Kartul,Õlu, Sibulad, virsikuid jpm Külmutatud kartulid, Sojauba, Palmõli Põllumajanduse spetsialiseerumine Hispaania põhjapoolne Hollandi põllu- rannikuala on eelkõige majanduse tähtsaim haru spetsialiseerunud veise- on piima- karjandus. kasvatusele Kasvatatakse lisaks Castilla la Mancha ja La kartuleid, suhkrupeeti Rioja on tuntuimad viina- jpm. marjakasvatuspiirkonnad Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja
Physalis alkekengi harilik füüsalis Stipa capillata juus-stepirohi Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Lathyrus pisum sativum söögihernes Phaseolus coceineus õisuba Foeniculum vulgare harilik apteegitill Corylus avetlana harilik sarapuu Glycine max karvane sojauba Lathyrus nusolia oras-seahernes Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes Laurus azorica assoori looberipuu Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambus Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lähistroopiline palmihoone: Ficus carica harilik viigipuu
Põhja Carolina koosneb sajast maakonnast ja selle pealinn on Raleigh. Kuid suurim linn PõhjaCarolinas on Charlotte, hetkel elab seal 696 000 inimest. PõhjaCarolina on kiiresti kasvav osariik, kirju majanduse ja kiiresti kasvava rahvaarvuga. Hetkel on rahvaarv umbes 9 061 032 inimest. PõhjaCarolina pindala on 135 506 km² ning rahvaarvu tihedus on 63,80 in km². Majandus Kasvatatakse tubakat puuvilla, maapähklit, Sojauba q Peetakse : q piimakarju q sigu q broilereid q Tööstustest on esindatud: q tekstiilitööstus q tubakatööstus q puidutööstus q paberitööstus q mööblitööstus q keemiatööstus. Kliima
Temp. 1600-2400°C puuviljad, piimakarjandus Mandrilises: piirad kultuuride valikut põud Soe parasvööde Veg.Periood 6 kuud 3500-4000mm/aastas Merelises viljakad ja püsivad Mais, riis,viinamari, sojauba, pruunmullad päevalill,suhkrupeet Akt.Temp. 2400-4000°C Madrilises viljakad karjamaadel kitsed, lambad mustmullad Lähistroopiline Veg
pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. USAs ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973. Korduavalt lükati edasi 1986. aastal, geneetiliselt muundatud bakteri testimist, mis pidi ära hoidma külmakahjustust taimedele, biotehnoloogia vastaste tõttu. GMOd maailmas Click to edit Master text styles
töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead
Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke Pampaloomad: armadill, veesiga, pampakass, pamparebane, hirved Põllumajandus: Nisu, mais, kartul päevalill, sojauba, suhkrupeet Suuremad USA, venemaa, Kanda Loomakasvatus: lambad, lihaveis, veised Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas Asend: Makja- itaalia, prantusmaa Gariig- L-itaalia, kreeka Früügana- kreeka Pinnamood: Hästi liigestatud, esineb mäestikke, madalikke, kiltmaid. Kliima: Lähistroopiline Talvel parasvöötme õhumass, niisked läänetuuled, ~400mm sademied, +10 kraadi. Suvel troopilised tõhumassid, kuiv, päikesepaisteline +27 kraadi
· Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted annavad ¾ vajalikust kogusest. · Kala · Sült ja pasteet · Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, jne. MAGNEESIUM · 70kg inimese kehas on 19-30g Mg · Kõrvitsa-ja päevalilleseemned, nisukliid,parapähklid ja kakaopulber · Mandlid, india, kreeka, pistaatsia-,pekaanipähklid,kookosehelbed,täistera,kaera,neljaviljahelbed,tatar, nisuidud, hirss, kama, oad · Täisteraküpsised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riis-ja odratooted, makaroinid, aprikoosid, banaanid, õunad, sinepipulber, karri, tomatipasta,lehtköögiviljad.
SOJA Soja kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus – seda esialgu peamiselt ainult Hiinas, kust pärineb ka sojaoa metsik eellane. 15. sajandiks oli sojauba levinud ka mujale Aasiasse ning alles 18. sajandil hakati seda kasutama Euroopa ning Ameerika aladel. Tänapäeval leidub poeletil kõiksugu erinevaid soja-tooteid – alustades sojapiimaga ning lõpetades sojast valmistatud vegan vorstidega. Kuna veganlus viimastel aastatel moodi on läinud, tarbivad inimesed kõiki neid tooteid suure vaimustusega, arvates et nad teevad sellega maailmale ja endale head – peaks ju ometigi taimekasvatus olema vähem saastav, kui loomakasvatus.
Mida Brasiilia toodab? *Kohviuba, kakaod, puuvilju, sajat, riisi, maisi, suhkruroogu *Veiseid, kodulinde, kala *kangaid, jalatseid, tarbekaupu, keemia saadusi, tsementi, puitu, mootorsõidukeid, rauamaaki, sütt, mangaani, boksiiti, niklit, uraani Impordib: Naftat Seadmeid Keemiasaadusi Toiduaineid sütt Väliskaubandus Olulisemate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi Ameerika Ühendriikidesse ning sojauba, suhkrut jakohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat ja ravimeid, mineraalväetisi. Ekspordib: Kohvi Kakaod Sojat Puuviljamahlu Rauamaaki Jalatseid -7- Majandus hetkel Brasiilia majandus areneb hetkel väga kiiresti. Hoolimata majanduse tõusu kiiruse aeglustumisest on tegemist siiski väga suure potentsiaaliga riigiga. Kuigi majandustõus ei ole enam nii kiire kui
ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sellisedi kütuseid nimetatakse CO2
Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Lisaks geneetiliselt muundatud organismide suurtele plussidele (saagikuse tõus, taimedele ei tule kahjureid, taimed on
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele
Kui edasi kandub mürgiresistentsust kandev geen, on oht ,et umbrohi ei allu enam tõrjele. Pärilikkuse muutmine mutageenidega Pärilikkuse muutmiseks kasutatakse mutageenidest kiirgusi ja keemilisi ühendeid. Mutageenidega mõjutamisel esinevad probleemid: mõjutama peab paljusid isendeid mutatsioonid on juhuslikud kasulikud mutatsioonid tekivad harva muudetud organismid ei anna järglasi Saavutatud muutus kaob aja möödudes Gm taimed ja loomad Sojauba Hiired Mais Jänesed Puuvili Lehmad Raps Lambad Kartul Sead Teravili Lõhe Tomat Riis Kuldkala Hagijad Taimed Loomad Esimene GMo Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Esimene GMO Teine tase Kolmas tase bakter oli E.Coli
Kas pole tore, et poest saame kõike valida oma külmikusse? Kuid kas see on ka hea meie organismile? Kindlasti mitte. Poest ostetud toitudele lisatakse säilitusaineid, mis võivad tekitada peavalu ning maoärritust, ning sünteetilisi värvaineid, mis võivad põhjustada närvilisust ning lastel hüperaktiivsust. Kuid loodus pakub inimesele kõiki vajalikke toitaineid, mis on saadud taimse või loomse päritoluga toorainest. Näiteks merevetikad, sojauba, puuviljad, piim, kala jne. Inimesel pole vaja muud teha, kui looduse pakutud produkte teadlikult tarbida. Vähem saastatud kohtades on toitainete kvaliteet kõrgem kui linnade läheduses olevatel saadustel. Loodussõbraliku elustiili harrastajatel esineb vähem vähkkasvajaid, loote väärarenguid või teisi geenimutatsioone. Tänapäeval ravitakse haigusi, mida 100 aastat tagasi veel ei osatud teha. Inimesed lähevad kergema vastupanu teed ning iga väiksemagi probleemi pärast
sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee) Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass, mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. 1992 a. oli Argentiinas 51 mln veist, 34,5 mln lammast, 3,5 mln siga ja 3 mln hobust. Import: Põllukultuure ega loomaliha pole vaja importida.
Üle 4000 ookeanilaeva ja 55 000 praami randuvad iga-aastaselt siin,mistõttu on sadam riigi tonnaazi edetabelis esikohal. Ulatub 87 km mööda Mississippi jõge.Asub New Orleansi ja Baton Rouge'i vahel ning positsioneerub peamiselt LaPlace'il,kus on sadama peahoone. Kauba eksport ulatus üle 61 millioni tonni 2012 aastal-rohkem kui teistel sadamatel Põhja-Ameerika rannikul.Lõuna-Louisiana sadama käive moodustab 15% ja 57% kõigist USA ja Louisiana eksporditavatest kaupadest(mais,sojauba,nisu).Imporditakse peamiselt rauda,kummi,kohvi,puu- ja juurvilju. Lõuna-Louisiana sadam on mitmekülgne ning kombineerib endas veekogu-,maa- ja õhutransporti.Tänu asukohale on sellised transpordiviisid võimalikud mööda Mississippi jõge ning Mehhiko lahel.Vastavalt keskkonnale on kaubavahetus jaotatud viieks:laeva- ja praam-,maantee-,raudtee-,toru-,ning õhutransport. Laeva- ja praamtransport Sadam transpordib Mississippi jõe alamjooksult tulenevaid laste laevade ja praamidega
mistõttu on vajalik rajada niisutussüsteeme jahe paraskliima rukis, oder, kaer, kartul, lina, raps vegetatsiooniperioodi pikkus vaid 35 kuud suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk põllumajanduslikku maad vähe leetmullad väheviljakad mõõdukas paraskliima nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein, viljapuud ja põõsad soe paraskliima riis, soja, mais, päevalill, viinamari, sojauba, suhkrupeet lähistroopiline kliima F F F B G B B G F BG F FG F - vahemereline; B - mandriline; G - idarannikute lähistroopiline läänerannikute e. vahemereline kliima kliima: pehme, vihmane talv, kuum ja kuiv suvi
pääsemiseks ning pandade nägemiseks) ning Xi`an(maailmakuulsad terrakota kujud). Traditsioonilised vaatamisväärsused Pekingis on Taevase Rahu väljak, Keelatud linn, Hiina müür. Majutamine uuemates võõrastemajas normaalne, vanemates suhteliselt kesine(rõske). Üheses toas ööbimine 400EEK, naridel 200EEK. Hiinlased söövad peamiselt riisi, ka nuudleid ja köögivilju. Palju kasutatakse kuivatatud toiduaineid, sojauba, kala ja liha. Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Suur osa Hiinast on mägine ja metsik. Lääne-Hiinas on suvi kuum(25°-48°), talv külm(-10° kuni-15°, madalaim -27°), sajab väga vähe, kevadeti tekib tolmutorme. Ida-Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene, suvi soe ja mõõdukalt vihmane. Lõuna-Hiina mererannikul on lühike soe talv ja niiske kuum suvi
besamellkaste, tipptasemel, et ratatoille, seened, saavutada kõrget sokolaadikook kvaliteeti. Riis, Hiina nuudlid, Tänapäevane hiina Säilib loomulik maitse: Oluline on värvi, Sojauba, madude köök on kahe-kolme piirdutakse nii maitse ja lõhna liha-delikatess, sajandi vanune! lühikese keetmis-ja kooskõla! pääsupesad, tee, küpsetamisajaga kui Süüa võib kõike! HIINA kalaroad, tugevad võimalik. Kõike natukene!
3. Mehhiko põllumajandus on spetsialiseerunud nii taime-, kui ka loomakasvatusele. 1) Peamisteks põllukultuurideks on: suhkruroog, kohv, tomat, nisu, apelsiinid, mais , kartul, banaan (Kasvatatakse ka kanepit). 2) Enamarenenud loomakasvatusharud on: veise-, kana- ja seakasvatus. 4. 1) Mehhiko impordib järgnevaid põllumajandustooteid - sojauba, nisu, sorgo ja rapsi. 3) Mehhiko ekspordib järgnevaid põllumajandustooteid - tomatit, paprikat, kohvi, maisi ja arbuuse. 5. Džungel, mis põletati maha põllumajandusmaa tarbeks Mehhiko lõunaosas
· Istandused (nt tee, suhkruroog) 2)Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega. 3)Ekport · Sojaoad · Puuvill · Söödateravili · Riis · Liha · Kala · Puu- ja juurviljad · Toiduõli · Tee · Vürtsid Import · Nisu · Söödateravili · Suhkur III Tähtsamad põlluviljad on sojauba, mais, nisu, suhkrupeet, lina, päevalill ja sorgo. Kasvatatakse ka kartulit, riisi ja tubakat. Loomakasvatus keskendub hobusele ja veisele. IV Ligi pool COD-reostusnäitajatest on Hiinas tingitud põllumajandusest (millega kaasneb vee madal hapnikusisaldus ja kõrge elavhõbedasisaldus). Põllumajandusministeeriumi teatel tuleneb põllumajanduse poolt keskkonnale tekitatud kahju eelkõige karjakasvatusest ning
annaabi.ee 
