Kosovo kriis Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks. Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab teda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks. Praeguse konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Albaanlaste väitel on nad muistsete illüürlaste järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan
Bosnia sõda on läbi, jagati ära rahvuse järgi, 5 presidenti. · Makedoonia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.09.1991 Kulges veretult o Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaset ja valitsusvägede vahel. · Montenegro: o Kuulutas end iseseisvaks 03.06.2006 o Eurotsooni ei kuulu, kuid rahaühikuks on euro. · Kosovo: o 1998 algas sõda serblaste (Serbia väed) ja albaanlaste vahel (Kosovo Vabastusarmee) vahel o Serbia proovis Kosovo albaanlasi riigist välja saata o Tulemuseks olid NATO õhurünnakud Serbiale o 1999 tehti relvarahu ja Kosovo võeti ÜRO hoolduse alla o 2008 kuulutas Kosovo end iseseisvaks
Milosevici tõusule, kes sai Serbia vabariigi presidendiks 1989. aastal. Algselt kommunist ja seetõttu anti-rahvuslane, otsustas ta, et parim viis kindlustada oma võimu, oli "üles piitsutada" rahvuslik vihavaen, mis domineeris paljude serblaste südametes. . 1 Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. New York, 1994. 3 1989. aasta veebruaris saatis Milosevic väeüksused Serbia Kosovo piirkonda ettekäändel, et väiksearvulist serblastest vähemust kiusas taga albaanlastest enamus. Hiljem tühistas ta Kosovo autonoomia, sulges selle albaaniakeelse ülikooli ja enamiku selle koolidest ja asendas albaaniakeelsed politseinikud serblastega. Selline teguviis hirmutas bosnialasi, horvaate ja sloveene, kes kartsid, et Milosevic võib oma kasvavat võimu kasutada sarnaste repressioonide kehtestamiseks nende suhtes.
Sõjavägi lahkus mõlemast riigist alles aastaks 1992 ja Horvaatias jätkus sõda valitsuse ja kohalike serbialaste vahel kuni aastani 1995. Järgnevatel 10 aastal, hoolimata relvastatud vastasseisust, kuulutasid Vabariigid end ükshaaval iseseisvateks. Kaua kestnud sõdade tulemusel pidi sekkuma ÜRO ja NATO maa- ja õhuväed alustasid sõda Serbia vägede vastu Bosnia ja Hertsegoviinas ning ka Serbias (k.a Serbiale kuulunud Kosovo lõuna provintsis). Jugoslaavia lagunemisest saavutasid kuus vabariiki endale rahvusvahelise tunnustuse kui suveräänsed vabariigid: Sloveenia, Horvaatia, Bosnia, Makedoonia, Montenegro ja Serbia. Kosovo albaania institutsioonid kuulutasid iseseisvuse välja aastal 2008 (Serbia ametliku poliitika järgi on Kosovo ikka veel sisemine autonoomne regioon). Juuli 2008 võttis Rahvusvaheline Kohus seisukoha, et kuna puudub kehtiv rahvusvaheline seadus, mis piiraks
Jugoslaavia lagunemine • Pärast kommunistide võitu teises maailmasõjas moodustati kuuest vabariigist Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne vabariik. • Lisaks moodustus Serbias kaks iseseisvat provintsi: Vojvodina ja Kosovo. • Jugoslaaviat hakkas juhtima Josip Bronz Tito. • Tito surm 1980. aastal nõrgestas föderaalset valitsust, sest enam ei suudetud tegeleda poliitiliste probleemidega. • 1987 aastal tuli Serbias võimule Slobodan Miloševic, ja läbi mitmete populistlike sammude sai ta oma kontrolli alla Kosovo, Vojvodina ja Montenegro. • 1990. Aastatel saadeti Jugoslaavia Kommunistlik partei koos föderaalsete piiridega laiali. • 1990. aastatel kaotasid kommunistid
future cooperation events, altogether in 23 subject fields. · March 1997 beginning of involvement of Estonia in peacekeeping mission in SFOR (Stabilisation Force) in Bosnia Herzegovina (ESTPLA) · April 1999 Washington summit. Czech Republic, Hungary and Poland join NATO. Estonia is recognised as a potential member state and MAP (Membership Action Plan) is presented. · November 1999 beginning of participation of Estonia in KFOR (Kosovo Force) in Kosovo (ESTPLA). · 29.03.2004 Estonia becomes a full member of NATO. · March 2005 Istanbul summit. Estonia takes part as a full member for the first time. The goals are set up for the use of forces (8% of forces of member states participate in international operations and 40% of forces are rapidly deployable). · 17.09.1991 Estonia became a memeber of the United Nations. · 1993 was established European Union. · 2004 Estonia joined with European Union.
Õnneks on Eesti nüüd nii NATO-s kui Euroopa Liidus, mis teeb rünnakuohu väiksemaks. Eesti ründamine on vaid hüpoteetiline, kuid sarnane konflikt lääne ja slaavi tsivilisatsiooni vahel toimus 1990-de alguses Balkani poolsaarel. Horvaadid on läänemaailmas, moslemid islami kultuuris ning serblased slaavi kultuuriruumis. Sellest kasvas väga verine sõda ja rahutused pole siiani läbi (näiteks islamiusulise ja kristliku Kosovo lahkulöömine õigeusklikust ja katoliiklikust Serbiast). Maailmas on pidevalt teemaks läänestumine ja moderniseerumine. Meie kultuuris on läänestumine midagi head, mis peab kindlasti juhtuma, mis aitab riigil areneda ning moderniseerumine on läänestumise loomulik osa. On avaldatud arvamust, et need kaks asja on vaid koos, üks ei toimu teiseta. Selle tõttu tõukab islami kultuur endast eemale mitte ainult lääne kultuuri, vaid ka moderniseerumist
Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes. Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba Territoorium laiali lagunes Osimo lepinguga. Jugoslaavia Tsoon B, mille suurus oli 515,5 km², sai Jugoslaavia SFV osaks. Tsoon B oli juba varasemast okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt. 1974 Serbia mõju vähendamiseks Jugoslaavias rajab Tito Serbia vabariigi territooriumil Kosovo ja Vojvodina autonoomsed provintsid. Kosovos moodustavad enamuse albaanlased ja Vojvodinas ungarlased. -1980 sureb Josip Broz Tito, kes suutis mitmerahvuselist Jugoslaaviat oskuslikult koos hoida. -1980. aastate majanduslangus teravdab rahvussuhteid. Haldusjaotus Seespidiselt oli riik jaotatud kuueks Sotsialistlikuks Vabariigiks ja kaks Sotsialistlikku Autonoomset Vabariiki olid Serbia Sotsialistliku Vabariigi osad. Föderaalne pealinn oli Belgrad.
Jugoslaavia kriis http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust.
3. Miks on fennnoskandia eriline? - Kuna see on euroopa kõige järvederohkem paik. 4.Mis riigi nimi baski keeles on Espainiako Erresuma? - Hispaania 5. Millised neist riikidest kuuluvad euroopa liitu? Ahvenamaa, Svalbard, Jersey, Gilbraltar, Kosovo, Ungari, Eesti, Türgi, Taani. Ahvenamaa, Gilbraltar, Ungari, Eesti, Taani 6. Millised Euroopa riigid on Briti krooni sõltkonnas? Man, Jersey, Guernsey 7. Nimeta vähemalt kolm tunnustamata Euroopa riiki. Abhaasia, Kosovo, Lõuna-Oseetia, Mägi-Karabahh, Põhja-Küpros ja Transnistria 8. Millised riigid liitusid Euroopa Liiduga aastal 2004? Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 9. Millised Euroopa Liidu riigid ei kuulu rahaliitu? Rootsi, Taani, Ühendkuningriik. 10. Mis on eurogrupp? eurogrupp on eurotsooni liikmesriikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik. 11. Nimeta vähemalt seitse Euroopa Liidu institutsiooni. Euroopa Parlament, Euroopa
soodustades sellega majanduskasvu ning inimeste elutingimuste parandamist. Kuna Maailmapank on suurim ja ainus tõeliselt globaalse haardega valitsustele laenav ja reformide alast nõu andev arengupank, on Eesti huvides konstruktiivse koostöö jätkumine Maailmapangaga. Samuti plaanib Eesti jätkata sissemaksete tegemisega IDA-sse ja võimalusel jätkata panustamist Maailmapanga temaatilistesse usaldusfondidesse. 2008. aastal panustas Eesti Maailmapanga poolt Kosovo jätkusuutliku tööhõivepoliitika arendamiseks loodud mitme panustajaga sihtfondi SEDPP (Multi-Donor Trust Fund for the Kosovo Sustainable Employment Development Policy). Fond toetab Kosovot läbi eelarvetoetuse. Kasutatud kirjandus http://www.wikipedia.org http://www.vm.ee
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
Lepinguteooria – kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2.orgaaniline teooria riigi tekkimise põhjuseks on samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. 3.vägivallateooria - inimühiskond on jagunenud juba sündides erinevateks hõimudeks ja rassideks. 4. teokraatlik teooria(jumal lõi) 5-maksistlik teooria - riigivõimu tekke põhjus on ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse 11. Uute riikide tekkimise probleemid – Kosovo, Ida-Ukraina (Novorossija), Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Lõuna-Sudaan (uuema õpiku omanikel on see lk.18 näitena). Kosovo eraldus Serbiast lõplikult 2008.a. Suur osa elanikest moslemitest albaanlased. Serbia peab endiselt Kosovot enda omaks. Paljud maailma riigid (ka Eesti) on tunnustanud Kosovo iseseisvust, paljud (näiteks Venemaa) aga mitte. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia olid end Venemaa toetusel Gruusiast sõltumatuks kuulutanud. Lõplikult kuulutasid end iseseisvaks pärast 2009a
Portugal – Lissabon Saksamaa – Berliin Hispaania – Madrid Luksemburg – Luxenbourg Andorra – Andorra la Vella Belgia – Brüssel Pantsusmaa – Pariis Holland – Amsterdam Monaco – Monaco Inglismaa – London Itaalia – Rooma Iirimaa – Dublin San Marino – San Marino Island – Ryekjavik Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb ...
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
RIIK PEALINN Portugal Lissabon Hispaania Madrid Andorra Andorra la Vella Prantsusmaa Pariis Monaco Monaco Itaalia Rooma San Marino San Marino Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
Island Reykjavik 7. San Marino 30. Norra Oslo 8. Vatikan 31. Rootsi Stockholm 9. Malta Valletta 32. Soome Helsingi 10. Kreeka Ateena 33. Venemaa Moskva 11. Albaania Tiraana 34. Eesti Tallinn 12. Makedoonia Skopje 35. Läti Riia 13. Bulgaaria Sofia 36. Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsogoviina 40. Sarajevo 41. Ungari Budapest 18. Horvaatia Zagreb 42. Rumeenia Bukarest 19. Sloveenia Ljubljana 43. Moldova 20. Austria Viin 44. Ukraina Kiiev 21. Liechtenstein Vaduz 22. Sveits Bern 23. Saksamaa Berliin ©Kati Rohtla
1. Portugal - Lissabon 2. Hispaania - Madrid 3. Andorra - Andorra la Vella 4. Prantsusmaa - Pariis 5. Monaco - Monaco 6. Itaalia - Rooma 7. San Marino - San Marino 8. Vatikan 9. Malta - Valletta 10. Kreeka - Ateena 11. Albaania - Tirana 12. Makedoonia - Skopje 13. Bulgaaria - Sofia 14. Montenegro - Podgorica 15. Kosovo - Priština 16. Serbia - Belgrad 17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37
Portugali Vabariik Lissabon Hispaania Kuningriik Madrid Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva Eesti Vabariik ...
Albaania Pealinn: Tirana Andorra Vürstiriik Pealinn: Andorra la Vella Austria Pealinn: Viin Belgia Pealinn: Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina Pealinn: Sarajevo Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Br...
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40...
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18.Leedu Vilnius ...
5.Riik asub sisemaal,teda ei piira ükski suur veekogu. 6.Makedoonia pinnamood on mägine. 7.Makedoonia asub lähistroopilises kliimavöötmes. 8.Makedoonia loodusvöönd on kõrgusvööndilisus. 9.Kõrgeim tipp on Golem Korab,mis on 2764m üle merepinna.Kõoge pikem jõgi on Vardar, mis saab alguse loodeosa mägedest ning voolab läbi terve Makedoonia.Suuremad järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga. 10.Naaberriigid on Albaania,Kreeka,Bulgaaria,Serbia ja Kosovo.Põhjast läheb piir koos Serbia riigiga 62km,loodes koos Kosovo riigiga 159km,Bulgaariaga idas läheb piir 148km,Kreekaga lõunas 228km ja Albaaniaga läänes läheb piir 151km. 11.Riigikaart.
Geograafia I OSA KAART kosovo 1. Albaania Tirana 16. Itaalia Rooma 33. Rootsi Stockholm 2. Andorra Andorra la 17. Kasahstan Astana 34. Rumeenia Bukarest Vella 18. Kreeka Ateena 35. Saksamaa Berliin 3. Armeenia Jerevan 19. Küpros Nikosia 36. San Marino San 4. Aserbaidzaan Bakuu 20. Leedu Vilnius Marino 5. Austria Viin 21. Liechtenstein Vaduz 37
monarhia) Horvaatia Zagreb Vabariik Iirimaa Dublin Vabariik Island Reykjavik Vabariik Itaalia Rooma Vabariik Kasahstan (väike osa) Astana Vabariik Kreeka Ateena Vabariik Kosovo Pristina Vabariik Küpros Nikosia Vabariik Leedu Vilnius Vabariik Liechtenstein Vaduz Vürstiriik Luksemburg Luxembourg Suurhertsogiriik (konstitut. monarhia) Läti Riia Vabariik
kohustuslikuks kindlustuseks. 1952 troonile asub Elisabeth ii. Kaotatakse üldine sõjaväekohustus; relvajõudusid vähendatakse ja varustatakse tuumarelvaga. -oli NATO asutajaliige -1956.a. sai tuumarelva omanikuks -osales Suessi kriisis 1956.a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes -tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euroopa Ühendusega ebaõnnestub Pr protesti tõttu. Prantsusmaa 1944-65 Pr saab endale ühe koha ÜRO Julgeolekunõukogus ja ühe okupatsioonitsooni ala Saksamaal ja ühe Austrias. Majandus- riigivõlg on tõusnud 300 %, tööstusideks langenud 20%, inflatsiooni kõrvaldamiseks viiakse läbi rahatähtede vahetus ja kehtestatakse kapitalimaks. Pr
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia...
·1982: Hispaania ·1990: laienemine endise Saksa DV alale ·1999: Poola, Tsehhi ja Ungari ·2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ·2009: Albaania ja Horvaatia WASHINGTONI LEPING · Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki · Leping pani aluse liikmesriikide vahelisele kollektiivkaitsele · Missioon-Afganistani missioon, Kosovo, Iraak · NATO põhimõtted · NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus · NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär NATO JUHTORGAN NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd Peasekretär on ka: ·Kaitseplaneerimise komitee
Maailm aastal 2008 2008. aasta oli erinev igaühele, esines arvutult üritusi ja juhtumeid kogu maailmas. Saamaks parema ülevaate toimunust, toon välja mõned tähtsamad sündmused : Tiibeti rahutused; Piraadid aafrika Idakallastel; Kosovo iseseisvumine; Gruusia ja Venemaa sõda; Venemaa presidendiks sai Medvedev ja peaministriks Putin; Ameerikas esimese tumedanahalise presidendi valimine ja Majanduskriis. Lähemalt : Somaalia Piraadid - Somaalia ranniku lähistele ilmusid piraadid, kes nii nagu vanasti võtavad võimu mere peal. Rüüstades laevu ja pantvange võttes loodetakse saada omale noosi. Teadaolevalt on mereröövlid kaaperdanud juba 38 laeva, pantvangis on arvatavasti ligi 300 meest
Wars involving the UK 10.klass Roman Invasion · 43 AD 410 AD · Aulus Platius · Archeological and epigraphic evidence The Lunt Fort near Coventry, · New developments a reconstructed Roman fort Aulus Platius Hadrian's Wall Norman conquest of England · 1066 AD · William the Conqueror · Battle of Hastings · Last succesful conquest of the UK Hundred Years' War · 1337 1453 · England France · Edward III · Joan of Arc · French victory English and Welsh longbow; the most Painting of Jeanne d'Arc at famous and efficient weapon during the war the Siege of Orléans The Wars of the Roses · 1455 1485 · Henry VI · Edward IV · Henry Tudor Red Rose of Lancaster The Tudor Rose of England White Rose of York ...
Minu kõige meeldejäävam turismireis Minu kõige meelejäävam turismireis oli reis Serbiasse , käisin seal sellel suvel koos perega. Läksime sinna autoga kõigepealt läbi Läti, Leedu vahepeal olid veel mingid riigid siis jõudsime Ungarisse ja sealt juba Serbiasse. Serbia on üks väike riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu. See on riik, mis pole veel väga suurejooneliselt silma paistnud, aga sellegipoolest läbi ajaloo olnud kahjuks suurte riikide pommitamismaa. Serbia piirneb: Bulgaaria, Rumeenia,Kosovo,Montenegro,Bosnia Hetrsogovina, Horvaatia ja Ungariga. Serbia pealinnaks on Belgrad. Riiki sõites ootavad turiste mitu ilusat piirikontrollipunkti, kus küsitakse dokumente ning pagasite avamist. Seal töötavad väga viisakas töötajad, kes oskavad küsida vähemalt viies erinevas keeles küsimusi....meie saime õnneks inglise keelega hakkama. Riigis on suhteliselt head teed, kui arvestada et tegu pole Euroopa Liidu liikmesriigiga. ...
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis Jugoslaavia: · Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. · Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust.
29. Sloveenia V Ljubljana Sardiinia 30. Horvaatia V Zagreb Sitsiilia 31. Bosnia ja Hertsegoviina V Sarajevo Kreeta 32. Serbia V Belgrad Küpros 33. Montenegro V - Podgorica Baleaarid (Mallorca) 34. Makedoonia V - Skopje 35. Albaania V Tirana Mäestikud Skandinaavia 36. Kosovo V - Pristina Alpi Lõuna- Euroopa Karpaadid 37. Portugali V - Lissabon Püreneed 38. Hispaania K Madriid Balkani mäed 39. Andorra Vü Andorra la Vella Kaukasus 40. Monaco Vü Monaco Apenniini 41. Itaalia V Rooma + Ida-Euroopa lauskmaa 42. San Marino V San Marino 43
aga Ameerika Ühendriigid. NATO ja Eesti • 29.märts 2004 • Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine • NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist. (Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5) • Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja Hertsegoviina (1996- 2003), hiljem EL-i juhitud; Kosovo (1999-...); Afganistan (2003-...); (Iraak 2003-2008, koalitsiooniväed) • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast. • Kokku on erinevates sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud ligi 2000 Eesti sõjaväelast Miks Eesti kuulub NATO-sse? • Eestile on NATO peamine välise Võimaldab tulemuslikult julgeoleku tagatis. osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning • Säilitada Eesti
Paloméros – peakorter Ameerika Ühendriikides NATO rahastamine • Liikmesriikide otsesed ja kaudsed panused. • Kaudsed panused: - liikmesriikide osalemised missioonidel • Otsesed panused: - ühiselt rahastatav eelarve, mida jaguneb: tsiviileelarveks, sõjaliseks eelarveks ning julgeolekuinvesteeringute programmiks Eesti ja NATO • Afganistan - Afganistani ülesehitamise ja piirkonna stabiilsuse tugevdamise missioon • Kosovo - tagada Kosovos rahu, stabiilsus ja avalik kord • Iraak - NATO väljaõppemissioon aitamaks välja koolitada Iraagi julgeolekujõude NATO • NATO õhuturve missioon Balti riikides - tagada Eesti, Läti, Leedu õhuruumi turvalisus - alaline baas asub Leedus Šiauliais • NATO kiirreageerimisüksus - valmis reageerima 5-30 päeva jooksul 15 000km raadiuses Brüsselist Küberkaitse • Küberkaitse - kaitse uute
Maailm aastal 2008 Aasta 2008 on olnud maailma jaoks sündmuste rohke aasta nii majanduses, poliitikas kui ka tavaelus. Maailm oli 2008. aasta lõpuks tundmatuseni muutunud ja inimeste elu oli läinud raskemaks kui kunagi varem. Aastal 2008 on toimunud maailmas mitmeid märkimisväärseid sündmusi, mis on mõjutanud iga inimest, näiteks majanduskriis, Barack Obama valimine USA presidendiks, Venemaa-Gruusia sõda, nafta hinna kõikumine, Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine, India ja Pakistani suhete teravnemine, piraatide tegevus Adeni lahes, orkaanid, maavärinad jne. Halva kõrvale mahtus ka palju head, sealhulgas olümpiamängud, kus Gerd Kanter võitis Eestile kettaheites kulla, ja Ingrid Betancourti ja teiste pantvangide vabastamine. Kogu maailm jääb mäletama seda aastat ilmselt ühe suurema kriisiaastana, mis mõjutab maailma tulevikku
lemmiklauljaid vähem. Päriselt pole ma veel oma lemmiklauljat leidnud, kuid valisin referaadi kirjutamise jaoks välja ühe laulja, keda ma viimasel ajal kõige rohkem kuulan. Oma lemmiklaulja referaadi jaoks valisin ma välja ühe briti laulja, kelle nimeks on Rita Sacatciu Ora. 2 RITA ORA Rita Scatciu Ora sündis 26. Novembril 1990 Pristinas, Jugoslaavias, mis asub praegu Kosovo alal. Rita Ora ei elanud kaua oma sünnipaigas, vaid kolis juba ühe aastaselt koos perega Inglismaale elama. Ta kasvas üles Lääne- Londonis. Rita Ora hakkas käima ka Sylvia Youngi teatrikoolis ja hakkas üsna väiksena laulma. 2009. aastal otsustas Rita Ora osa võtta briti Eurovisiooni lauluvõistluse eelvoorust, kuid ei teinud seda, kuna arvas, et ta pole veel selleks suureks sammuks valmis. 2004. aastal osales ta filmis ,,Spivs".
2009 Albaania ja Horvaatia kollektiivkaitse PõhjaAtlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. Eesti NATO sõjalistes operatsioonides Bosnia ja Hertsegoviina Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas osalenud juba alates 1996. aastast, mil seal alustas tegevust ESTPLA3 NATO rahutagamisjõudude IFOR koosseisus. Kosovo Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Kosovos osalenud juba alates 1999. aastast, mil seal alustas tegevust ESTPATROL1 (KFOR MSU allüksusena). Viimane ESTPATROLi üksus ESTPATROL14 lõpetas Kosovos teenistuse 2006. aasta detsembris. Afganistan NATO raames on Eesti üksused Afganistanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003, kui ISAFi teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond, kelle ülesandeks oli puhastada rahvusvahelise
koguarvust. Suurem osa nendest, kes põgenesid konfliktide eest, jäid aga kodumaale või siirdusid naaberriikidesse. 1999. aasta hiliskevadel voolas Kosovost naaberriikidesse umbes 800 000 uut pagulast. Endise Jugoslaavia piirkonnas oli 1999. aasta keskel ligi 3,4 miljonit pagulast ja ümberasustatut, kelle probleemidele ei ole ikka veel lahendust leitud. Alustati humanitaarse evakuatsiooni programmi, et tagada Makedoonia ja Kosovo vahelise piiri avatuks jäämist põgenikele, kes otsivad turvapaika. Ligi 90 000 pagulast evakueeriti 1999. aasta hiliskevadel Makedooniast kolmandatesse riikidesse ajutise turvapaiga saamiseks. Balkani kiireim spontaanne tagasipöördumine kodukohta algas pärast seda, kui Serbia sõjalised jõud 1999.a. juunis Kosovost tagasi tõmbusid- augustis oli pea 90% pagulastest koju tagasi pöördunud. Samas saabus Serbiasse ning Montenegrosse augusti alguses Kosovost
hämmastavalt madal. 1,8 lapsega naise kohta on Iirimaa ja Prantsusmaa Euroopa esireas, mujal on lood tõsisemad. Saksamaa reiting on 1,4 last naise kohta, järgnevad Itaalia ja Hispaania 1,2 lapsega. Ida-Euroopas vaevleb sündimus hoopis valulikes krampides. Berliini Arengu ja Demograafia instituudi direktori Reiner Klingholzi sõnul on enamik Ida- Euroopa maadest juba praegu väga hõredad. Erandeid Euroopas ja mujal. Positiivseteks eranditeks on Kosovo, Albaania, Mongoolia, Pakistan ja Filipiinid. Nendes riikides on sündivus tõusuteel. ÜRO järgi kahekordistub ka Lähis- Ida 326-miljoniline rahvaarv. Sealne sündivuse rekord kuulub Jeemenile, kus naine sünnitab keskmiselt 7,2 last. Järgmised on Palestiina territooriumid 5,9 ja Saudi- Araabia 5,7 lapsega. Kuigi enamus Lähis-Ida ja Põhja- Aafrika territooriumist on õnnistatud rohke lastearvuga, elavad Tuneesia, Liibanon ja Iraan negatiivse iibe piiril. Aafrikas jääb aga
Anda tõest infot müüdava kauba kohta 3. Andma tseki koos kaubaga ÜRO(1945)-1.tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek,2. arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid Eesti liitus ÜROga 1991 Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel , inimõiguste kaitse NATO(1949)-1.kaitsta rahvaste vabadust,kultuuripärandit 2. soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja- Atlandi piirkonnas Eesti liitus Natoga 2004 Eesti on osalenud sõjaväelistes operatsioonides: Bosnia ja Hertsegoviinas; Kosovo, Afganistan, Iraak OSCE(1975)- 1.konfliktide ennetamine 2. kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll 3. Inimõiguste tagamine Eesti liitus OSCEga 1992 OEDC(1961)-aidata kaasa maailmamajanduse arengule ja maailmakaubanduse laienemisele.Eesti liitus 2010 Euroopa Nõukogu(1949)- edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas.Eesti liitus 1993 WTO(1995)-on rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
7. Ei tohi alkoholi tarbida 8. Keeld süüa sealiha, sama khtib ka juutide kohta Islami kogukond tänapäeva maailmas Kogu Põhja ja Lääne Aafrika, Lähis-Ida Ja Iisrael, Araabia pls, Aafrikas põhjast kuni ekvaatorini välja, Iraan, Pakistan, Afganistan, Türkmenistan, Tadsikistan, Azerbaidzaan, Saudi-Araabia, Kõrgõstan, Usbekistan, Kasastan, osa Venemaa Volga jõeäärsed rahvad, Indoneesia, Türgi, India. Euroopas on islamiusulised: Türgi Euroopa osa, Albaania, Kosovo, Bosnia, Suured moslemite kogukonnad asuvad lääne Euroopas: Pm, Sm, Türgi, Põhja- Ameerikas
Rahvastik 1. Defineeri mõiste: Demograafiline kriis- rahvaarvu järsk langus ehk iive negatiivne Demograafiline plahvatus- rahvaarvu järsk tõus ehk iive positiivne Immigratsioon- sisseränne (immigrant) Emigratsioon- väljaränne (emigrant) Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõj...
7. Ei tohi alkoholi tarbida 8. Keeld süüa sealiha, sama khtib ka juutide kohta Islami kogukond tänapäeva maailmas Kogu Põhja ja Lääne Aafrika, Lähis-Ida Ja Iisrael, Araabia pls, Aafrikas põhjast kuni ekvaatorini välja, Iraan, Pakistan, Afganistan, Türkmenistan, Tadsikistan, Azerbaidzaan, Saudi-Araabia, Kõrgõstan, Usbekistan, Kasastan, osa Venemaa Volga jõeäärsed rahvad, Indoneesia, Türgi, India. Euroopas on islamiusulised: Türgi Euroopa osa, Albaania, Kosovo, Bosnia, Suured moslemite kogukonnad asuvad lääne Euroopas: Pm, Sm, Türgi, Põhja- Ameerikas
13. Katoliiklus - Itaalia, Hispaania, Prtugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Leedu, Filipiinid, Ladina-Ameerika Õigeusk - Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Venemaa, Valgevene, Gruusia Protestantlus - USA, Kanada, Põhja-Euroopa, Eesti, Läti, Saksamaa, Sveits, Holland, Suurbritannia(Austraalia, LAV) Islam - Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina jt. Budism - Ida- ja Kagu-Aasia
Suurbritannia on parlamentaarne monarhia. Välispoliitika Üheks välispoliitiliseks eesmärgiks oli säilitada Suurbritanniale koht suurriikide seas. Suurbritannia oli NATO asutajaliige. 1956.a. sai ta tuumarelva omanikuks.1956.a osales Suessi kriisis. mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) ning teinud palju koostööd. Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus: • 1940-ndatel iseseisvusid Suurbtitannia kolooniad Aasias, 1950.-1960-ndatel Aafrikas ja Kariibi meres (dekoloniseerumise haripunkt oli 1957.a.-1962.a.). • 1960-ndatest aastatest üritas Suurbritannia säilitada mõju(võimu) endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle.
KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VAL...
Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühin...
Murdunud unistuste allee A.H.Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" II ja III osa kirjand ,,Mul on unistus" see on legendaarse inimõiguste eest võitleja Martin Luther Kingi lausekatkend, mis on kuulsaks saanud üle maailma. Kindlasti on igaühel oma unistused, kas suuremad või väiksemad, mis ootavad täitumist. Alati ei õnnestu oma eesmärgini jõuda, see aga võib tekitada vastuolusid nii ühiskonna kui ka iseendaga. Et saada, mida tahetakse, ollakse valmis kasutama igasuguseid vahendeid. Mõnikord on aga valede meetodite kasutamise asemel targem oma unistusest loobuda. Sageli seatakse endale suuremad eesmärgid kui tegelikult saavutada suudetakse. Tihti juhtub seda spordis. Nõmme Kalju ihkas endale jalgpallis meistritiitlit, aga pidi leppima vaid viienda kohaga. Ka Kristina Smigun-Vähi soovis olümpialt kuldmedalit, kuid ikkagi oli üksainus inimene temast parem. Ebaõnnestumise põhjuseid on palju: li...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
