Kõige ulatuslikum osa reklaamist kuulub ilmselt visuaalile ehk pildile, sellele järgneb tekstuaalne osa, milles kantakse edasi idee. Käesolevaks analüüsiks olen valinud viis erinevat reklaami ning olen neid analüüsinud, et näidata kursusel omandatud teadmisi. Põhitähelepanu on pööratud reklaami sihtgrupile, strateegiatele, mõjutamisvõtetele ning selle kõige ilmestamiseks olen välja toonud ka mõningad näited. Olen toonud välja ka teatava hulga väärtusi, mida reklaamides rõhutatakse. Kodu ja Aed, 2008. aasta detsembri väljaanne, Brauni reklaam Brauni toodete reklaam osna silmapaistev, sest tumeda tausaga lehe keskel ilutsevad mõningad antud firma tooted, mis on väga ilusati välja toodud, hea värvide kombinatsioon ja tabav lause selle kõige terviklikuks loomisel. Ühes alanurgas firma logo, teises veebiaadress. Tegemist on minu arvates nii naistele kui ka meestele suunatud reklaamiga. Reklaami visuaalilt
Roll ühiskonnas Sotsiaalse vastutuse mõtestamiseks on oluline mõista vastajate üldist arusaama ettevõtte rolli kohta ühiskonnas – kas esmatähtis on teenida vaid raha või oluline on panustada ühiskonna arengusse ka laiemalt. See küsimus muutis pildi omanike ja tippjuhtide arusaamast sotsiaalse vastutuse osas palju mitmekesisemaks – samuti ilmnesid erinevused omanike ja juhtide arusaamades. Teatava üldistusega võib öelda, et omanike arusaamad ühtivad pigem kitsama, teoorias majandusliku sotsiaalse vastutusega seostavate arusaamadega. (Kulliki Tafel, märts 2006) Kui ettevõte eksisteerib, on ta tegelikult ju üks osake ühiskonna rakust – tal on oma tööjõud, ta maksab töötajatele palka, ettevõte maksab ühiskonnale makse; osaleb kaudselt ka infrastruktuurides – ettevõtted tarbivad infrastruktuure ning oma tegevusega toetavad nende
Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates asjades kui üksnes kaubandus. Reklaam mängib inimeste maailmamõistmise kujundamisel väga suurt rolli. Põhiosa meie maailmast põhineb hetkel kaubandusele ja rahale, et saada rohkem raha on vaja inimesi mõjutada. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpsühholoogiline isiksus, mida reklaam peab arvestama ja kujutama. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Eriti palju on pööratud tähelepanu latetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha valikuid. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada mõtteid, mis võiksid last kahjustada. Linnart Priimägi aga arvab oma raamatus ’’Reklaamikunst’’, et laste kaitsmine reklaamidest, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi v...
Aatom ja aatomituum 1. Mis on mudel? Mudel on lähend tekelikusele 2. Kirjelda Rutherfordi aatimimudelit aatom koosneb elektrilaengut kandvast tuumast ja selle ümber liikuvatest elektronidest 3. Mille poolest erineb nüüdisaegne aatomimudel eelnevatest? Elektronid ei tiirle nagu planeedid ümber Päikese, vaid moodustavad tuuma ümber teatava kuju ja tihedusega elektronpilve. 4. Sõnasta Bohri postulaadid ● elektronid on aatomis teatava kindla energiaga olekutes ehk kindlatel energiavoodel ● Elektroni üleminekult ühelt energiavoolt teisele aatom kiirgab või neelab elektronmagnetkiirgust, sealhulgas ka valgust 5. Mida nimetatakse elektroni põhiolekuks? Kõige madalama engergiaga olekut 6. mida nimetatakse elektroni ergastatud olekuks?
Determinandid DEF 1: Eeskirja f, mis seab hulga V igale elemendile x vastavusse hulga W teatava elemendi y nim kujutuseks hulgast V hulka W ning märgitakse üles järgmiselt: f:VWvõi V (f)W või xy või y=f(x) DEF 2: Kui iga x korral hugast V on eeskirja f abil vastavusse seatud üks kindel y hulgast W, siis öeldakse, et tegemist on ühese kujutamisega hulgast V hulka W Determinant reaalarv, millele on vastavusse seatud ruutmatriks. DEF 3: Determinandi arvutuseeskiri: Determinantide omadusi 1) Det väärtus ei muutu, kui tema read ja veerud vastavalt ümber paigutada
Esialgu rajanes fiducia usaldusel.Hiljem anti asja tagasinõudmiseks eriline hagi. 5. Pignus.Leping, mille aluselkreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja,mille ta on saanud oma nõudmise kindlustamiseks. Konsensuaalsed lepingud 1.EMTIO-VENDITIO-ostu-müügileping-leping, millega üks pool –müüja(venditor) kohustub teisele poolele- ostjale(emptor) teataa asja(merx), nii et see jääks ostjale, ostja omakorda kohustub asj aeest maksma teatava rahasumma(pretium). See on sünallagmaatiline leping-mõlemal poolel on võrdsed õigused/kohustused. Vormivaba ostu-müügilepingu mõjule pääsemine. Preetoriid kujudasid selle lepingu. Ostu-müügi objektisk võivad olla igasugused asjad, nende kogumid ja ka õigused. Objektiks võivad olla ka tulvased asjad: Emptio rei separatae-ostetakse tingimisi, lootuses , et müüja asja saab Sõlmitakse lõplik siduv leping loodetava asja peale Ostuhind peab väljenduma rahasummas
tulemuseks iseenda, s.t. maatriks A on idempotentne, kui A*A = A. Mõiste 11: Involutiivseks nimetatakse ruutmaatriksit, kui on rahuldatud tingimus, et pöördmaatriks võrdub algmaatriksiga. Mõiste 12: Ortogonaalmaatriks nimetatkase ruutmaatriksit, mille korrutis oma transponeeritud maatriksiga võrdub ühikmaatriksiga E. Kui maatriksid A ja B on regulaarsed siis ka nende korrutis on regulaarne. Mistahes ruutmaatriksi M (n x n) saab alati esitada teatava sümmeetrilise maatriksi ja teatava kaldsümmeetrilise summana.
Determinandid Kompleksarvud Lineaarkujutus ja teisendus Ruutvormid Def.1-eeskirja £, mis seab hulga V igale elemendile x Kui hulgas on määratud mingisugune tehe ja selle hulga mistahes kahe Kahe vektorruumi V ja W korral määratud kujutust nimetatakse F= ruutvorm, lineaarvorm: vastavusse hulga W teatava elemendi y, nimetatakse kujutuseks elemendiga sooritatud tehte tulemus osutub alati selle sama hulga lineaarkujutuseks, kui on täidetud tingimus £(*+)=*£() Ruutvormi kordajatest saab moodustada nxn järku hulgast V hulka W. elemendiks, siis öeldakse, et hulk on vaadeldava tehte suhtes +*£() sümmeetrilise maatriksi. At=A
Nii loovad pädevused aluse elukestvaks õppeks. 2010 riiklikus õppekavas eristatakse üld- ja valdkonnapädevusi. Mitmetes riikides on välja toodud ka võtmepädevused Diskretsioon See tähedab, et tuleb kindlaks teha, kas ühenduse institutsioonidel on kaalutlusõigus, s.t kas nad on õigustatud või kohustatud mingis valdkonnas meetmeid vastu võtma. Diskretsioon Diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorgan ile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Haldus võib seaduses sätestatud faktilise koosseisu rakendamisel valida erinevate käitumisviiside vahel. Haldusel on õigus ise õiguslik tagajärg kindlaks määrata: •kahe või enama võimaluse näol •teatava tegutsemisvaldkonna kindlaks määramise näo Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Subsidiaarsuse printsiip tähendab, et valdkondades,
Determinant Def1 Eeskirja f, mis seab hulga V igale elemendile x vastavusse hulga W teatava elemendi y nimetatakse kujutiseks hulgast V hulka W. Def2 Kui mistahes x korral hulgast V on eeskirja f alusel vastavusse seatud üks kindel y hulgast W, siis öeldakse, et on määratud ühine kujutis hulgast V hulka W. L V = M(n × n) LW= f: M(n × n) f: Ad A M(n × n) d 1 2 n |a1 a1 ... a1 | |a21 a22 ... a2n| d = |.....................| = (-1) a11 a22 a33 ..
kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu. Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikkuse saavutanud. Ratsanikud tegelesid kaubandusega ning nende seast määrati tihti kohtunikke. Senaatoritest ja ratsanikest allpool paiknesid käsitöölised, vabad talupojad, rentnikud ja proletaarid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade seas võis olla nii kõrgeltharituid kui ka kirjaoskamatuid barbareid, nende seas paljudest erirahvastest isikuid. Orje kasutati põllumajanduses, majateenijatena, oskustöölistena, arstitena jne. Orje koheldi justkui
t. maatriks A on idempotentne, kui A*A = A. 18. Mõiste 11: Involutiivseks nimetatakse ruutmaatriksit, kui on rahuldatud tingimus, et pöördmaatriks võrdub algmaatriksiga. 19. Mõiste 12: Ortogonaalmaatriks nimetatkase ruutmaatriksit, mille korrutis oma transponeeritud maatriksiga võrdub ühikmaatriksiga E. 20. Kui maatriksid A ja B on regulaarsed siis ka nende korrutis on regulaarne. 21. Mistahes ruutmaatriksi M (n x n) saab alati esitada teatava sümmeetrilise maatriksi ja teatava kaldsümmeetrilise summana. 22. Regulaarne maatriks Kui determinant ei võrdu 0. Singulaarne maatriks Kui determinant on 0. 23. Transponeeritud maatriks A^T Saadakse lähtemaatriksi A ridade ja veergude ümbervahetamisel. 24. Pöördmaatriks A^-1 Ruutmaatriksi A pöördmaatriks mis rahuldab tingimust A*A^-1 = A^-1*A = E. 25. Vastandmaatriks -A Sama järku maatriks, mille elementideks on lähtemaatriksi kõigi elementide vastandväärtused. 26
Süntesaator vs klaver Klaver on enamasti tumedat värvi ja kolmnurkne ja ristkülikuline klahvpill, mis seisab kolme või nelja jala peal. See on üks tähtsamaid pille, mida kasutatakse soolo pillina ja ka muusika õpetajad kasutavad seda ka tundides. Klaveri eelkäija on klavessiin. Klaveril on raamile Vinnatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism , mille abil pilli mängija paneb keeled võnkuma. Klaveril lööb haamri vastu keelt ja jätab sellest võnkuma ainult teatava osa. Keeli on keskmiselt 230. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihäälem tugevamaks. On olemas ka tiibklaver, et heli oleks paremini kuulda tehakse kõlakasti klap lahti. Süntesaator seevastu on, aga klahvpill, millel heli tekitamiseks pannakse võnkuma elekter . Kupillide hääli. Süntesaator on väiksem kui klaver ja teda on hea transportida ja kasutada üritustel. Mina eelistaks süntesaatorit kuna see on nii väike.
Ideaalse diferentseerimisluli valjundsignaaliks on loputult suure amplituudiga uliluhike impulss. Reaalse diferentseerimisluli (kirjeldatav DT1-luliga) valjudsignaal kasvab vaga kiiresti teatud lopliku vaartuseni ja vaheneb siis jarkjargult aeglustuva kiirusega nullini. Diferentsiaalvorrand: y t=Ks t Ulekandefunktsioon: W p=Kp t t Hilistuslüli Hilistusluli kaitub nagu P-luli, aga reageerides sisendile teatava hilinemisega. Hilistusluli tahistatakse PTh-luli. Diferentsiaalvorrand: y t=Kst-Th Ulekandefunktsioon: W p=Ke-T hp Nyquisti stabiilsuskriteerium Nyquisti stabiilsuskriteerium kuulub sagedusmeetodite kulka, kus uuritakse lahtiuhendatud tagasisideahelaga ehk avatud susteemi amplituudi-faasi sagedustunnusjooni, mis voimaldab hilistumisluliga susteemide stabiilsust hinnata, mis ei olnud voimalik ei Routhi ega Hurwitzi jargi
.. 1870. aastatel kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus ning laienes koolivõrk. 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Õppida oli võimalik: vallakoolides kihelkonnakoolides kreiskoolides reaalgümnaasiumites gümnaasiumites tütarlastegümnaasiumites ...haridus 1880.aastatel alanud venestusreformid tekitasid hariduses teatava tagasilöögi: suurenes mõneks ajaks kirjaoskamatus ning mõningal määral vähenes õpilaste arv. 20.sajandi algul oli võimalik omandada ka kutseharidust (nt merekoolides). Põllumajandus Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus.
mitmesuguseid asjaolusid, et teha õiglane otsus Ühekülgsed lepingud- vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud Kahekülgsed lepingud- mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused. Kui mõlemal need võrdsed, siis nim seda sünallagmaatiliseks. Lepingu kehtivuse tingimused: o lepingu poolte nõusolek o lepingu objekt peab olema käibeline asi o kooskõlas heade kommetega o lepingu alus- teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks, kui causa't pole lepingus näha, on abstraktne leping o lepingu sisu- kas samme on võimalik või võimatu(siis kehtetud) Lepingu teevad kehtetuks: o vis ja metus- sunduse ja hirmu agajärjel sõlmitud o dolus- pettus, ettekavatsetult viiakse eksitusse o error- eksimus, vale ettekujutus asjade tegelikust olukorrast, teadmatus. Võib esineda: isikus, lepingu objektiks oleva asja identsuses, tehingu liigis,
süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni vaatepunktist ja seda informatsiooni teatud märkides väljendada võimaldavate ja inimkollektiivide käsutusse andvate sotsiaalsete koodide vaatepunktist. (Kultuuritüpoloogia probleemist. 1967) KULTUUR II erilisel viisil organiseeritud märgisüsteem. Kultuuri määratlevaks tunnuseks on just nimelt organiseerituse moment, mis väljendub teatava süsteemile asetatud reeglite ja piirangute summana. Ta võtab paratamatult sekundaarse süsteemi kuju, mis ehitub ühele või teisele antud kollektiivis kasutuses olevale loomulikule keelele ning reprodutseerib oma sisemiselt ülesehituselt keele struktuuriskeemi. ... iga kollektiivi kultuur kujutab endast keelte kogumit ning kõik selle liikmed on omamoodi „polüglotid“. ... Niisiis on kultuur ajalooliselt
etv.err.ee/v/meelelahutus/maa_arma stan_sind/videod/229faca9-af36-411 3-aee4-69be3741c7bf/maa-armastan-s ind-koosluse-kaitse Organisme mõjutavad tegurid · Jagunevad kaheks: A. Biootilised e. eluslooduse tegurid Toit, haigustekitajad, inimmõju, konkurendid. B. Abiootilised e. eluta looduse tegurid Soojus, valgus, vesi, happesus, aastaaegade vaheldumine jne . Kohastumine keskkonnaga · Organismid on kohastunud eluks kindlates tingimustes. Nad on hõivanud teatava nisi ökosüsteemis ja mängivad koosluses oma rolli. · Igal liigil on kindel taluvuspiir tingimuste muutuste osas (k.a. ressursside osas). · Kitsa taluvuspiiriga organismid sobivad bioindikaatoriteks. · Piiravad e. limiteerivad tegurid takistavad kõige tugevamalt isendite toimetulekut. Erinev liigiti. Leviala · Isendite arvukuse kasvuga kaasneb soov / vajadus oma leviala laiendada. · Osad isendid kohanevad muutuvate tingimustega, suurem osa hukkuvad.
ülestõusu mahasurumiselt VLO vägede poolt. Suessi kriisi üheks tulemuseks oli ka USA mõju kasv Lähis-Idas, kes vahetas selles rollis välja läbikukkunud Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA mõju kasvu põhjuseks oli Eisenhoweri doktriini rakendamine millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis kiiresti USA-Iisaraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega. Kuuba kriis: 1959.a. kukutasid F.Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori Batista. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale rõõmuga appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks
mkevke + mküvkü = 0, kus mke on raketi kere mass, vke kere kiirus, mkü väljalendava põlenud kütuse (gaasi) mass ja vkü väljalendava gaasi kiirus. Avaldades seosest raketi kere kiiruse, saame: vke = - mküvkü/ mke. Siit on näha, et raketi kere kiirus on seda suurem, mida suurem on gaasi väljalennu kiirus ja gaasi mass. Miinusmärk näitab, et liikumiskiirused on vastupidised. Tegelikult muidugi kogu kütus korraga ära ei põle ja gaas väljub raketist teatava aja jooksul, aga see ei muuda järelduste õigsust.
asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid. Teadlased töötavad teineteist mõjutades teatava paradigma raames, üritades uuritavat paradigmasse suruda ning jättes tähelepanuta paradigma välised nähud. Ühel hetkel kuhjub paradigma välist aga sedavõrd palju, et teaduses toimub revolutsioon ja paradigma vahetatakse välja. Kuhn läks veelgi kaugemale, öeldes, et maailma mõistmine ja katsete ja vaatluste läbiviimine on alati teooriast koormatud. Me näeme maailma alati läbi teoreetiliste prillide ja tõde ei ole paradigmade eristamisel alati võimalik esile tuua.
maakonna keskkonnateenistus Keskkonnamõju eelhindamine - kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille alusel otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle siis, kui hindamist õigusaktides otseselt ei nõuta Keskkonnamõjude hindamise alternatiiv - kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks Ekspert või eksperdigrupp - isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon.
Õhuvabas kohas heli ei levi. Vedelikes ja gaasides levib ta piki- ja ristlainena, tahketes kehades pikilainena. Heli levimist pinnalainete puhul võime vaadelda kui kivi viskamist sileda veepinnaga veekogule. Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist. Levimiskiirus vedelikus oleneb selle kokkusurutavusest ja tihedusest. Gaasis on heli levimiskiirus võrdeline ruutjuurega gaasi temperatuurist ja on peaaegu sõltumatu gaasi tihedustest ning heli sagedusest.
UURIMUSLIK TÖÖ SARNASUSED REFERATIIVNE TÖÖ Protsess mille käigus Uurimistöös ja referatiivses Referatiivse töö eesmärk on analüüsitakse uuritavat töös kasutatakse uuritavat anda teemast ülevaade ning probleemi süstemaatiliselt ja probleemi käsitlevaid jõuda erialase kirjanduse ajakohaselt struktureeritud refereeringuid erinevatelt otsimise ja sellega töötamisel viisil. Tulemuseks on kirjalik autoritelt, kuid nende omapoolsete järeldusteni, aruanne. Valdavalt võrdlemise ja analüüsi käigus mis põhinevad kogutud analüüsiva iseloomuga - tuleb jõuda omapoolsete materjalil. Referatiivne töö olulisel kohal on töö autori järeldusteni. Mõlemad on on teatud probleemi või järeldused, tõlgendused ja suunatud ühele probleemile teema kokkuvõtlik teaduslik üldistused. See on teadustöö, ning eesmärgiks on leida ülevaade...
Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · paroolide kogumine
Rõhuühikud Paskal (tähis Pa) on SI-süsteemi rõhuühik. 1 Pa on rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Ühik on nime saanud Blaise Pascali järgi. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 Atmosfäär – Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär (tähis atm) on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga normaaltingimustel; 1 atm = 101325 Pa. Tehniline atmosfäär (tähis at) on rõhk, mille tekitab jõud 1 kgf 1 cm2 suurusele pinnale; 1 at = 98 066,5 Pa. Baar (kreeka sõnast baros 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu- ja pingeühik. 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa. Baari võib väljendada ka kui rõhku miljon düüni ruutsentimeetrile (106 dyn/cm2). Meteoroloogias kasutatakse tavaliselt millibaari (1 mbar = 100 Pa = 0,1 kPa). 1 torr = 1 mmHg = 133.3 Pa 1psi =0,069 bar Elavhõbedasamba kõrgus – mmHg – 1 mmHg = 133,322387415 Pa 0 °C juures = 133,322387415 N/m2...
Iga inimene püüdleb ju millegi parema ja kõrgemale poole, aga miks? Usun, et just see on seotud eneseteostamisega. Õnnelikuks võib ju nimetada inimest, kes suudab püsistada eesmärke, neid täita ja end selle käigus leida ning saab lõpuks öelda, et ta on n.ö ennast teostanud. Aga mida tähendab eneseteostamine minu jaoks? Ma küll ei eita, et eesmärkide täitmine tekitab teatava rahulolu endas, kuid pelgalt sellest minu jaoks ei piisa. Selleks, et eesmärgini jõuda, tuleb ju läbi käia teatav teekond, mille käigus ma omandan uusi teadmisi, võin teha vigu ja põruda lõplikult, mille kõige kurvem lõpp oleks alla andmine ja oma eesmärkide unustamine. Eneseteostamist takistav faktor on paratamatusega leppimine, mis võib röövida eneseusu ja enesekindluse, mis aga on eneseteostuse peamised nõuded
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% ini...
nimetatakse skalaariks. Skalaarsed suurused on näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus, kiirendus ja jõud. Too näiteid põhjuslikke ja juhuslike seoste kohta. Mille poolest nad erinevad? Enamasti nimetatakse kaht sündmust põhjuslikult seotuteks, kui ühe sündmuse ehk põhjuse toimumine toob teatava vältimatusega kaasa teise sündmuse ehk tagajärje. Juhuslikuks nimetame põhjuslikkust, mille korral võimalikke tagajärgi on lõplik ja kindel arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust. Näiteks ei saa me täringuviske tulemust täpselt ennustada, kuid me teame, et tagajärgedeks on kuus erinevat võimalust ja nende esinemise tõenäosused on võrdsed.
kättesaadavad. Käideldavust kirjeldatakse teabe aegkriitilisusega, mis on aeg, mille jooksul peavad andmed peale vajaduse tekkimist olema kättesaadavad, st. nende hilisemal kättesaadavusel pole mõtet ning teabe hilinemise tagajärgede kaalukusega, mille puhul 1 http://www.ria.ee/28416 Jaanuar 2012 hinnatakse potentsiaalset kahju, mis andmete hilinemisel tekkida võib. Need kaks suurused on üksteisest sõltumatud, mis tähendab seda, et teatava teabe kättesaamise hilinemisest tekkiv tagajärg ei pruugi olla tõsine, ent teave võib siiski olla aegkriitiline. Eesti turvaklasside süsteemi klassifikatsioon aegkriitilisuse põhjal: Klass K3. Andmed, mis tuleb saada sekundite jooksul. Klass K2. Andmed, mis peavad olema kättesaadavad mõne või mõnekümne minuti jooksul. Klass K1. Andmed, mis peavad olema kättesaadavad mõne päevaga. Klass K0. Andmed, mille hilinemine mitme päeva jooksul ei põhjusta komplikatsioone.
Rakkude uurimine ( Tsütoloogia ) XVII saj keskpaigas leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi, sellest alates sai võimalikuks rakke uurida. Rakke uurib tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust, rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust. Karl Ernst von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. Karl Ernst Von Baer (1792-1876) Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. Rakuteooria põhiseisukohad: ü kõik organismid on rakulise ehitusega ü iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ü rakkude ehitus ...
õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..? Molekulide vastastikmõjujõud. 19.Kuidas selgitada molekulaarsete jõudude teket?..? Jõud, mis hoiavad aine koguse koos, tingitud vastastik mõjust 10 -12. 20.Pindpinevus jõudude teke? Tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 21.Mis on kapillaar? Peenike toru. Vedeliku samba lahtise pinna kõverdunud kuju.
kokku varises ning see jagati Taani, Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Puhkes ulatuslik konflikt, mis koosnes tegelikult mitmest erinevast sõjast ja mida saab ühte siduda vaid Ivan Julma isiku tõttu. Ometi on nimetus Liivi sõda ajalookirjutuses juurdunud ja 1582 ning 1583 sõlmitud Jam Zapolski ning Pljussa rahulepingud võimaldavad esimesele konfliktideseeriale Liivimaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses (seda on nimetatud ka Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata. 1551 a. Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada 1554 a. Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu 1556 a. Liivimaal toimub koadjuutorivaenus 12.1557 Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel 22.01.1558 Liivi sõja algus 12.05.1558 Narva langeb Ivan Julma kätte 18.07.1558 Venelased vallutavad Tartu 08.1558 Venelased piiravad esmakordselt Paidet 10
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Vastastikmõju on loodusnähtus, mille tulemusena enamasti muutub selles olevate kehade liikumisolek. Vastastikmõju suurust kirjeldab jõud (F) 2. 3.Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Aine on looduse põivorm, millest koosnevad kõik ained 4.Relativistlik füüsika on selline aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist. 5.Süsteemiks nimetatakse omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem on süsteem, millesse kuuluvad kehade on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Avatud süsteem on süsteem, milles kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate ja süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6.Superpositsiooniprintsiip väidab, et kuitahes palju välisi objekte võib täita üht ja sedasama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt...
Tema kauge esiisa oli klavikord, mille juured ulatuvad vana-kreekasse. Klaveri lähim eelkäija on, aga klavessiin. Klavikord ja klavessiin olid kasutusel kuni XVIII sajandi lõpuni. 1709. Aastal valmis frienze pillimeistril B. Cristofori käe all esimene kaasaegne klaveri moodi pill.klaveril on raamile tõmmatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism, mille abil pillimees paneb keeled helisema. Klaveril lööb haamrike vastu keelt ja jätab sellest helisema ainult teatava osa. Klaveri musta kasti sees on igasuguseid keerulisi asju. Kõigepealt on seal keeled. Neid on keskmiselt 230 tükki. Keeled on pingutatud tugevale malmraamile. Keelte pinge mõjub sellele jõuga, mis on võrdne umbes 20 tonniga. Keeli pingutatakse virblitega, mida saab keerata spetsiaalse võtme abil. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihääle tugevamaks. Klaveri kõlalaud on keelte alla paidutatud suur puust plaat.
Neljas tase Viies tase ajalugu Udmurdid on ilmselt autohtoonid. Alates 10. sajandist sattus nende asuala, eriti selle lõunapoolne osa Volga-Kaama-Bulgaaria mõju alla. 13. sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks suurem osa Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisu. Kõigi nende riikide alluvuses säilitasid udmurdid oma ülemkihi ning teatava autonoomia. 1552 vallutasid Moskva väed Kaasani ning varsti pärast seda läks Vene tsaaririigi koosseisu ka Udmurtia. Põhja-Udmurtia libises Moskva kontrolli alla juba 15. sajandi lõpul. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusu, ent ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures 20.saj on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Elatusalad Udmurtide peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus,
Lugeja tunneb huvi eeskätt tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses peategelasteks, kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-või põhitüüp` H. Tammsaare kasutas romaanis „Tõde ja õigus“ Vargamäe Andrese kuju loomisel prototüübina oma isa). Tegelased võivad olla kas muutuvad või muutumatud
Ka asi toodi magistraadi juurde, mille üle vaieldi Vindicatio- hageja toiming,ütleb et asi kuulub talle. Contravindikatio- kostja sama toiming.Pärast sacramentumi määramist järgne steine staadium-in iudicio 2. Per manus iniectionem- rakendatav teatavate obligatsiooniõiguslike hagide puhul. Kui võlgnik ei tasunud 30 päeva jooksul võlga, siis toimetas võlausaldaja võlgniku kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu. Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis tappa v müüa orjusesse. Võlgniku võis vabastada teine isik- vindex- vabastab võlgniku ja võtab vastytuse. 3
ülemine indeks on n-1. Leida seos, mis avaldab binoomkordaja (n/m) niisuguste binoomkordajate kaudu, mille ülemine indeks on n-2. 2. Graafid 2.1 Def graaf 2.2 Tõestada, et igas graafis on paaritu astmega tippe paarisarv 2.3 Olgu G mingi n-tipuline graaf, milles on m paaritu astmega tippu. Teha kindlaks kui palju on paaritu astmega tippe graafi G täiendis ja kuidas nende arv sõltub graafi G tippude arvust. 2.4 Leida graaf, milles on pooled tipud teatava ühesuguse paaritu astmega d1 ja pooled tipu ühesuguse paarisastmega d2 ning mile täiendis on samuti pooled tipud paaritu astmega d1 ja pooled paarisasmtega d2. 3. Relatsioonide kompositsioonid 3.1 Defineerida relatsioonide kompositsioon 3.2 Formuleerida väide, kuidas relatsioonide kompositsiooni saab arvutada Boole´i maatriksite abil, ja tõestada see väide. 3.3 Eelmise punkti tulemust kasutades leida Boole´i maatriksite abil hulgal X = {1,2,3} määratud relatsioonide
võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. 8 sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feodaalid poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kuigi ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse, polnud see võrreldav Lääne-Euroopas toimunuga. Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. 9 sajandist algas uus tõus. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid olid riigi valvsa kontrolli all. Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele.
Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tõus ja mõõn tekivad ka maa sisemuses. Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu poole: mida väiksem on veeosakese kaugus Kuust, seda tugevamini tõmbub see Kuu poole - tekib tõus. Kuna Maa tsenter tõmbub Kuu poole tugevamini kui veeosakesed teisel pool maakera, siis on teisel pool maakera samuti tõus. Maa poolustel muutub sel ajal veekiht õhemaks - seal on mõõn. Päikese põhjustatud looded Kuu poolt põhjustatuist tunduvalt väiksemad, kuid nad avaldavad mõju loodete üldisele kõrgusele. Kõige tugevamad looded esinevad Kuu loomise või
on alati destilleeritud. Toormaterjal viinal: Varased destilleerijad tegid viina piirkonnas kõige kättesaadavamast tärklist sisaldavast toorainest. See tähendas Rootsis nisu, Poolas rukist ja kartulit, Venemaa avarustes rukist ja nisu. Toorainest sõltub viina stiil. Rukis annab viinale teravuse ja kaalukuse, nisu delikaatsuse, kartul eriliselt meeldiva kreemisuse. Kartulist tehtud viin tekitab peenutsema kippuvates inimestes teatava põlgusetunde, seda peetakse liiga maalähedaseks ja jõhkraks: ,,Kartulist võib teha vanglas puskarit, kuid seda ei tohi ometi kasutada korralikus viinavabrikus!" Kuldsed viljaväljad on kahtlemata fotogeenilisemad ja meelitavamad, samas Poola Luksusowa tõestab, et kartulist saab valmistada võluvalt rikkaliku, kreemja alkoholi, mis on igati võrdväärne partner teraviljaviinadele. Kartuleid tuleb loomulikult
ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu ka kooliklassi vorm ja sisustus) moodustab lapse tegemistele ja kogemustele teatava raamistiku. Need võivad olla innustavad ja avastamisvõimalusi pakkuvad, kuid need võivad samuti olla arengut pärssivad. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda, mängida, õppida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada.
Moksade keeles ja välimuses on pärsia mõjutusi, ersade keel ja välimus on lähedasem Läänemere rahvastele. Ersa ja moksa kirjakeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal Vastavalt Mordva vabariigi põhiseadusele on riigikeeled vene, ersa ja moksa keel Moksa ja ersa keele staatus on formaalsus avalikus elus ega hariduses neil erilist kaalu pole Tänapäev Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni ka mordvalaste juures. 1991. aastal loodi Mordva ülikooli juures ühing Vaigel (Hääl). 1992. aasta märtsis tuli Saranskis kokku esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress 1993. aastal tekkisid eraldi ersa organisatsioonid Erzjan' Mastor ja Erzjava. 1994. aastal kuulutati Mordva ANSV vabariigiks. Uskumused Valdavaks usuks õigeusk Vähesel määral ka vanausulisi 20. sajandi lõpus levis ateism Mitmesugused uususundid Riietus Paksemad üleriided kalevist kuued ja kasukad
kodumaalt ja liikmesriigilt kus ta õpib või kui ta ei ole täieõiguslik elanik. Kohtuasjas C-158/07:Förster räägitakse, et on õiguspärane, kui liikmesriik annab toimetulekutoetust vaid neile õppijatele, kes on üles näidanud teatavat selle riigi ühiskonda integreerumise taset. Teatud integreerumistaseme olemasolu võib eeldada, kui on tuvastatud, et õppija on elanud vastuvõtvas liikmesriigis teatava aja. Ajavahemikul 1. septembrist 2000 kuni 21. novembrini 2003 sätestas WSF 2000 artikkel 2.2: ,,Õpingute rahastamiseks võib toetust anda: a) õppijatele, kellel on Madalamaade kodakondsus, b) õppijatele, kellel puudub Madalmaade kodakondsus, kuid kes elavad Madalamaades ja keda koheldakse õppetoetuse osas Madalmaade kodanikena rahvusvahelise organisatsiooni lepingu või otsuse alusel, või
6. valguse difraktsiooni põhjustavad koherentsed lained. 7. Valguslained tugevdavad üksteist, kui liituvad samas faasis olevad lained. 8. Valguslained nõrgendavad üksteist, kui kui liituvad vastandfaasis olevad lained. 9. Miks me suurte avade korral ei näe difraktslooni? Kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis difraktsioon on tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. 10. Miks ei saa aatomid kiirata pidevalt? Sest kiirgus kestab teatava aja , mille vältel aatomist väljub valguslaine e. lainejada. 11. Valguse dualistlik iseloom ? Tal on nii laine kui ka osakese omadused. 12. Millest sõltub valguse värvus? Lainepikkusest 13. Milline on värvuselt must keha? Kui keha neelab kõiki värvi valgusi, siis on keha must. 14. Milline on kollane keha? Keha, mis peegeldab ainult kollast värvi valgust. 15. Mille poolest erineb valguslaine teistest elektromagnetlainetest? 16. Põhivärvused on sinine, roheline, punane. 17
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks
Tänapäevane tarbimisühiskond millal saab küllalt? Tarbimise teemat käsitledes peame alustama inimese kui liigi, sealjuures aruka liigi, kujunemise varasematest etappidest. Soovime me seda või mitte, kuid ilma teatava filosoofilise varjundi lisamiseta siinkohal käsitletavat teemat lühidalt lahti mõtestada ei ole võimalik. Iga inimühiskonna arengu etapp on olnud teataval määral tarbimisühiskond, teadvustati seda nähtust siis hea või halvana, või kas ületarbimise peale üldse mõeldigi ... Tarbimise intensiivsuse tagatiseks on ikka ja alati olnud ressurss ja võimalus seda juurde hankida põhimõttel: minul on otsas aga naabrimehel, näe, veel on. Kallale talle! Paraku ongi Maailma kõikmõeldavad varud jaotunud ebaühtlaselt, sealjuures leidub ka piirkondi, kus loodusvarasid on vähe või on ligipääs nendele väga raske. Või ei ole kliima bioloogilise ressursi loomiseks sobiv. Paar eriti drastilist näidet arutu tarbim...
Suunav valik rakendub populatsioonile ka tõu- või sordiaretuse käigus (kunstliku valiku tingimustes), kus omavahel ristatakse tüüpiliselt taimi või loomi, kellel on mingi tunnus eriti tugevalt väljendunud. Lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. Lõhestavas valikus on eelistatud äärmuslikud fenotüübid ning lõpptulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks, mis erinevad üksteisest teatava tunnuse suhtes oluliselt. Kujutame näiteks ette küülikute populatsiooni, kus karva värvust määravad kaks alleeli: B (määrab musta värvi) ja b (määrab valge värvi). Sellisel juhul oleks BB genotüübiga küülikud musta värvi, Bb hallid ja bb genotüübiga isendid valged. Oletame, et küülikud elavad maastikul, kus on mustad ja valged kivid. Mustad küülikud jääksid kiskjatele varjatuks mustade kivide taustal ja valged küülikud valgete kivide taustal.
LEIDMINE Enesesuhte aspektid: 1. Eetiline substants — tunded, kavatsus 2. Allutamisviis — jumalik seadus loomulik seadus ratsionaalne reegel (Kant) hea maine 3. Vahendid — taltsutamine Mida peame tegema? mõtestamine Askeesiviis teatava eesmärgi teenimine 4. Eesmärk — saada puhtaks Mille poole püüdleme? surematuks enese valitsejaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
