KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2001. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud.
Praeguseks ei ole veel bluetooth seadmeid seostatud ühegi terviseriskiga. 3.4 Kaitsmine Kuigi uuringud pole kindlaks teinud elektromagnetlainete mõju inimesele, usuvad mõned inimesed, et elektriseadmetest tulenev kiirgus on kahjulik ning väsitab neid ja tekitab muid probleeme. Selle vältimiseks üritatakse eemaldada näiteks magamistoast elektrilised seadmed, samuti kontrollitakse üle kõik juhtmed, lülitid jne. 4. Seadusandlus Praegusel hetkel eestis kehtiv EL direktiiv on 2004/40/EC, mis määrab elektromagnetväljade tugevuse töökeskkonnas. Samuti eksisteerib määrus, mis seab kindlaks elamutes mitteioniseeriva kiirguse piirid (Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine). 4.1Direktiiv 2004/40/EC Direktiivi eesmärk määrata miinimum nõuded töötajate kaitseks riskide eest, mis kaasnevad töötamisel elektromagnetväljadega
sekundaarseid mõjusid ja tegevusi; • Lihtsustab pikaajaliste ja hilinenud mõjude arvestamist; • Võimaldab analüüsida tegevuskavade mõjusid, mida võivad olla projektis rakendamata. KSH Eesti seadusandluses : • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise seadus • Planeerimisseadus nõuab KSH rakendamist riiklikes programmides ja arengukavades • KSH seadus & 33 lg.1 ja 2 ning pl.seadus & 6 lg 3- kohustab KSH hindamine EL: KSH direktiiv (SEA-Directive) http://www.europa.eu.int/comm/environment/ eia/full-legal-text/0142_en.pdf KSH kohustuslikkus • KSH korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus • Koostatakse § 33 põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse,veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas • On üleriigiline, maakonna-või üldplaneering • On detailplaneering- oluline mõju
..........................................................3 Ookeanide happesuse muutus...........................................................................4 Ülepüük....................................................................................................5 Direktiivid.................................................................................................5 Merestrateegia raamdirektiiv...........................................................................6 Elupaikade direktiiv......................................................................................6 Direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta....7 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................8
· Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel hääli vastavalt rahvaarvule (Pr, Sks, GB, It 29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält, otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto). · Otsused formuleeritakse õigusaktidena: määrus kuulub täitmisele kõigile liikmesriikidele ja on ülimuslikteiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil õigus otsustada kuidas ta tagab täitmise. Otsus konkreetsele riigile adresseeritud, täitmine kohustuslik. Arvamusavaldus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa komisjon · alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. · Koosneb (enne 2007) 25 volinikust, kes nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja hääletatakse ametisse europarlamendis. · Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna
senisega võrreldes tohututes kogustes säilitada ning töödelda. Pikapeale hakkas riigiti erinev andmekaitsealane seadusandlus tekitama raskusi riikidevahelises suhtluses, mis lõi vajaduse selle valdkonna rahvusvaheliseks reguleerimiseks. Isikuandmete kaitse olulisemad rahvusvahelised õigusaktid täna on Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon ja Euroopa Liidu andmekaitse direktiiv 95/46/EÜ. Ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud soovitused privaatsuse ja andmete ebaseadusliku leviku kaitseks olid ühed esimestest regulatsioonidest. Kuid tänaseks on need oma aktuaalsuse seoses direktiivi 95/46/EÜ vastuvõtmisega praktiliselt kaotanud. Eesti Vabariik on suhteliselt noore andmekaitse traditsiooniga riik. 12. juuni 1996 ja 12. märts 1997 võeti vastu isikuandmete kaitse seadus ( IKS) ning andmekogude seadus ( AKS), mis sätestasid
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja
Euroopa Liidu direktiivid 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv . Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et
mõttetu topelt reguleerimine – ülikooli professorid kritiseerisid. Kui pädevus hakkab mõjutama üldosa – kas on võimalik sätetest välja tulla? Paratamatult on juba mõjutanud, nt juriidiliste isikute kriminaalvastutuse koha pealt, ka tahtlus – keskkonnavastaste kuritegude direktiivides rõhutati, et ka hooletuse korral peaks olema kuritegu, osavõtt – ka kuriteost osavõtt peab olema karistatav. Kui jääb mulje, et ühtlustatakse kuriteoliike, siis mõju on laiem. Et kui direktiiv muudab pisikest osa, siis meie karistusseadustik on kõik seotud (üldosa ja eriosa seos omavahel) ja kui ühte kohta muuta, peab paratamatult kohandama ka teisi osi. Jagatud pädevus – mõiste tuleb ELTL art 4(2), 2(2). liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Mida rohkem EL seda pädevust kasutab (nt kuritegusid ühtlustab), seda väiksem on liikmesriikide pädevus.
1975. Aasta jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks. Eelkõige liidetakse selleks jäätmete raamdirektiiv ohtlike jäätmete direktiiviga ja õlijäätmete direktiiviga ning kaotatakse jäätmete raamdirektiivi ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv) vastastikune kattuvus , näiteks lubade andmise osas, lisaks konsolideeritakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi. Ettepanekus võtta vastu uus direktiiv seostatakse jäätmehierarhia (vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, põletamine ning lõpuks ladestamine prügilates) jäätmetekke ja käitluse keskkonnamõju piiramise eesmärkidega. Direktiivides 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ sätestatakse üld- ja põhisätted kõigi jäätmete ja ohtlike jäätmete osas, ning direktiivides 75/439/EMÜ ja 86/278/EMÜ kehtestatakse nõuded erilistele jäätmevoogudele (õlijäätmed ja reoveesetted), mida iseloomustavad erinevad
teha midagi paremini kui liikmesriigid. - Säästev areng - põhineb nn. Brundtlandi komisjoni definitsioonil, mis on kombinatsioon ökoloogilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest. - Partnerluse põhimõte - "säästva arengu toetajad" peavad looma dialoogi ja tegema koostööd keskkondlike lahenduste otsimisel. EL ja keskkonnapoliitika EK (koordinaator DG Environment) keskkonnapoliitika jaguneb järgmiselt: Üldpoliitika - Olulisimad direktiivid on direktiiv keskkonnamõju hindamisest (KMH ja KSH) ja direktiiv keskkonnainformatsiooni kättesaadavuse kohta. Ühtlasi kuuluvad üldpoliitika valdkonda ka teised horisontaalsed küsimusi, nagu keskkonnaalane juhtimine, auditi skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped. EL ja keskkonnapoliitika Õhk kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata
Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 155, võttes arvesse tehnilist ohutust ning üldist haiguste ennetamist.
tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö. Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus, sanktsioonid, trahvid Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine, lepingud teiste riikidega, abifond Euroopa Liidu veepoliitika eesmärk: Hoida ära, vähendada reostust ning edendada säästvat veekasutust Direktiiv vastuvõetud, täiendavad rahvusvahelised kokkulepped, eriõigusaktid. Keskkonnavastutuse direktiiv sätestab:käitajasee kelle tegevuse tõttu on tekkinud keskkonnakahju või selle oht, vastutav ning peab võtma tarvitusele vajalikud heastamismeetmed ja kandma nende meetmetega seotud kulud. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/35/EÜkeskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise koht Keskkonna vastutushaldusvastutus, kahju
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS Merike Saarmann ja Carri Ginter K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2014. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2013
- EL (ing. Decision) Otsused antud direktiivide alusel, rakedamisel nii otsekohalduvaid kui neid, mida on tarvis üle võtta - EL soovitused (ing. Reconmendation) ei ole kohustuslikud -------------------------------------------------- EL Kohtu otsused on samuti õiguse osa ja kohustuslikud lähtealustena LR kohtudele vt. enam: http://europa.eu/eur-lex/en/index.html JäätmeDirektiiv 75/442 Ohtlike Jäätmete direktiiv 91/689 Jäätmeliikide Direktiivid Jäätmekäitlustoimingute direktiivid Vanaõli direktiiv 75/439 PCB/PCT direktiiv 96/59 1) Prügila direktiiv Patarei direktiiv 91/86 (ladestamine)
keskkonnale laiemas tähenduses, st lisaks looduskeskkonnale ka inimeste tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnamõjude hindamise eesmärgiks ühelt poolt on otsuste langetamiseks ja kujundamiseks info kogumine, teisalt aga avalikkuse kaasamine asjast huvitatud avalikkusel on laialdased võimalused mõjude hindamise menetluses osaleda.5 Euroopa Liidus on vastuvõetud kaks otseselt keskkonnamõju puudutavat direktiivi: Arendusprojektide keskkonnamõju hindamist käsitlev direktiiv 85/337/EMÜ, mida on hiljem muudetud direktiiviga 97/11/EÜ ja Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega seotud keskkonnamõju hindamise direktiiv 2001/42/EÜ. Keskkonnamõjude hindamine on muutunud üheks keskkonnariskide kontrollimise levinumaks vahendiks. Direktiiv 85/337/EMÜ keskendub keskkonnamõjude hindamise protseduuriliste normide ühtlustamisele ning nõuab, et kõikide arenguprojektide puhul oleksid keskkonnaalased kaalutlused arvesse võetud
Ohtlike jäätmete korrektne käitlemine Maanteeäärest marju ega seeni korjata pole kuigi tark tegu Taimetoitlusest loobumine Kaevandustest ja tööstusettevõtetest eemale hoida (eriti mäendus, eriti Zn) Ei koli Aafrikasse ega Hiina tööstuspiirkondadesse Ei joo liiga palju veini Riiklikul tasandil kokkulepped ja seadusandlus Tuleb piirata sisaldust tarbeesemetes ning toodetes (nt värvid) Kütuse piirnormid Euroopa Liidu direktiivid Asulareovee puhastamise direktiiv (91/271/EMÜ) joogivee direktiiv (98/83/EÜ) ohtlike ainete direktiiv (76/464/EMÜ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 2439) EV seadused (terviseameti nõuded, keskkonnaameti nõuded jne) Jäätmeseadus Määrus: Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord § 27. Probleemtoodete Euroopa Majanduspiirkonnas turule
meremeesteametiühingul Vikingline töötajaid oma ametiühingusse vastu võtmast. Kaks eraõiguslikku (ametiühing eraõiguslike isikute liit), kumbki ei ole riik. Horisontaalne vahetu õigusmõju. Määrused, otsused: Aluslepingud omavad vahetut õigusmõju, sarnaselt neile saab otse tugineda ka määrustele ja otsustele(kui on selge, täpne ja konkreetsele isikule mingisuguseid õigusi andev). Vahetult kohaldatav Direktiivid: direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, jätab riigi ametiasutustele valiku vormi ja meetodite üle. Tulemus ja tähtaeg, milel jooksul liikmesriik peab panema direktiivis sätestatud oma õigusaktidesse. Kui süsteem toimib ideaalselt siis ei saa sellele otseselt tugineda. Üksikisik saab direktiivi mõju kätte siseriiklikest seadustest, detailsemalt, selgemalt, täpsemalt. Direktiiv ise orienteeritud üksnes tulemusele, aspekte lahti kirjutatud pole. Vahetut õigusmõju ei peaks olema
Direktiivil ainult vertikaalne mitte horisontaalne õigusmõju. Mangold kaasus- ealine diskrimineerimine eraõiguslikes töösuhetes, direktiivi pidi 2003 aastaks üle võtma, ent üks artikkel lubas liikmesriikidel vanuselise diskrimineerimise rakendamiseks veel 3 lisaaastat, jõustus 2006. Mangold väitis, et töösuhe lõpetati vanuse tõttu. Kohus ütleb: fakt, et on olemas direktiiv, ei tee olematuks õiguse üldpõhimõtteid. Direktiiv ülevõtmistähtajaga antud juhul ebaoluline, täpsustab vaid toimimist ja loob kaitsemehanismid. Isegi olukorras kus ülevõtmise tähtaeg kätte jõudnud, tuleb need õigused inimestele juba varem võimaldada. EL ÕIGUSE RAKENDAMINE SISERIIKLIKES KOHTUTES EL õigust rakendavad ja jõustavad siseriiklikud kohtud
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et
kohtumenetluse ajal; 5) välismaalasele kaaluka avaliku huvi korral kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamiseks antava elamisloa taotluse läbivaatamise ja elamisloa kehtivuse ajal. 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega ning selle alusel vastu võetud määrustega oli Eesti seadusandlus viidud kooskõlla järgmiste Euroopa Liidu direktiividega: 1) Nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 07.08.2001, lk 12 - 23); 2) Nõukogu direktiiv 2003/9/EÜ miinimumnõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmisele (ELT L 031, 06.02.2003, lk 18 - 25); 3) Nõukogu direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 03.10
(HCV) on tavalisimad riskid, ent muid vere kaudu levivaid haigusi on veel üle 20. Euroopas on hinnanguliselt 1 miljon süstlatorkevigastust aastas. Ohus on peale meditsiinitöötajate ka teised. Ehkki meditsiiniõed, kes tegelevad patsientidega, võivad olla suurimas ohus, ohustavad need vigastused ka paljusid teisi töötajaid. Näiteks avaldub suur risk ka abipersonalile, näiteks puhastustöötajatele ja pesulatöötajatele. Euroopa Liidu direktiiv lõikehaavade ennetamiseks haiglates ja tervishoiusektoris Selle küsimusega tegelemiseks võeti vastu direktiiv 2010/32/EL. Direktiiviga rakendatakse haiglate ja tervishoiuvaldkonna raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta , mille allkirjastasid Euroopa sotsiaalpartnerid HOSPEEM (Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühendus) ning EPSU (Euroopa avaliku sektori ametiühingute liit).
3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid. a)kohustuslikud sek. Õigusaktid määrus, direktiiv, otsus b)soovituslikud sek. Õigusaktid kasut. mitmesuguseid teisi vorme. 3. Harmoniseerimise tähendus Euroopa Liidu õiguspraktikas, harmoniseerimise liigid ja nende põhivaldkonnad. Harmoniseerimine on protsess, kus liikmesriigi siseriiklik seadusandlus ühtlustatakse ELI seadusandlusega, samas siseriiklikku seadusandlust asendamata. Kasutatakse kahte liiki harmoniseerimist: 1) Täielik harmoniseerimine e
2. korraldus (üksikakt) 3. käskkiri 7. Eesti pank 1. otsus (Eesti panga nõukogu) 2. juht annab määrusi / käskkirju 8. Linna- ja vallavalitsus 1. määrus 2. otsus 3. korraldus 9. Euroopa Liidu õigusaktid 1. aluslepingud (4 tk) 1. Rooma leping 2. Mastriti leping 3. Amsterdami leping 4. Nizza leping 2. EL määrus > tugevam kui direktiiv 3. EL direktiiv Euroopa Liidus on hetkel 27 riiki. Õiguse tõlgendamine 1. Vastuolu korral kehtib kõrgem õ-akt 2. Üldseadusi täpsustatakse erinormidega 3. Tuleb leida värskeim õ-akt 4. Seaduse, õiguse analoogia, kui ühes probleemi käsitletud ei ole, siis mõnes sarnases on. 5. Tuleb lähtuda õiguse analoogiast. 3 4
maksumusest ning nendega kaasneda võivatest riskidest, on ette nähtud mitmed toimingud. Parima täitmise reeglites, mille pank klientidele teatavaks teeb, kirjeldatakse tegureid, mida klientide korralduste käsitlemise ja täitmise viisi valimisel arvesse võetakse, et järjepidevalt tagada klientidele parimaid tulemusi. Suurendada konkurentsi Euroopa finantsteenuste turul tegutsevate äriühingute vahel Selle eesmärgi saavutamiseks võimaldab direktiiv investeerimisteenuste osutajatel teenuseid pakkuda Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas, tegutsedes oma päritoluriigis välja antud tegevusloa alusel. Lisaks pakuvad reguleeritud turgudele konkurentsi mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja klientide korralduste süsteemsed täitjad. Mitmepoolne kauplemissüsteem on uut liiki investeerimisteenuste osutamise paik, kus on võimalik kaubelda reguleeritud turgudega sarnastel tingimustel
väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv . Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed tehti Belgias ja Missouris 1983. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Esimese põlvkonna GM kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel. Siia kuuluvad herbitsiiditolerantsed
1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele pingetele olid tekkimas ka majandusraskused, sest Euroopa tööstust ohustas terase ületootmise tõttu kriis. Laialt levis arvamus, et Lääne-Euroopa riigid peavad alustama ...
Vallo Rauni tragikomöödia ,,Naine tahab tantsida" · Leppemärgid: Isikudeiksis Ruumideiksis Ajadeiksis Mees: Ah! (performatiiv) Naine: Pead sa oma sõrmi ka igale poole toppima? (ekspressiiv kirumine) Või tahad sa öelda, et jälle olen mina süüdi? M: Ma olen ju vait. N: Sa kavaldad. Tegelikult otsid sa võimalust süüdistada mind. M: Lihtsalt vastik. N: Kook lõigata kihiti kolmeks... niisutada pihlakaveini ja suhkrusiirupiga... katta vahukoorega... vaniliini ja pähkleid... M: Ptüi! (performatiiv) Siin pudelis on äädikas. N: Kui ma ütlen, et see on pihlakavein, siis see on pihlakavein. M: Võib-olla on ta kunagi tõesti olnud pihlakavein, aga nüüd on ta äädikas. Kas sa pole siis sellist asja kuulnud, et pika seismisega käärivad veinid äädikaks? N: Anna siia! (direktiiv käsk) Ma ei ütleks, et... (assertiiv eitus) M: Vaata ometi oma nägu (direktiiv käsk). Sa näed oma kõvera suuga kohutav välja. (kvalitee...
· eesmärgiga hankida riigitulu, piirata luksuskaupade tarbimist v jaotada ümber ressursse. · Aktsiisi kehtestamise mõju(Kuna aktsiisid mõjutavad kauba hinda ja seetõttu võib aktsiisidega maksustamine takistada kaupade vaba liikumist ühisturul, siis harmoniseeritakse Euroopa Liidus aktsiisialaseid maksueeskirju. Peamine harmoniseerimise alane õigusakt on nõukogu 25. veebruari 1992. a direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisikaupade ja nende hoidmise, veo ja kontrolli üldise süsteemi kohta (nn süsteemidirektiiv). Direktiiv puudutab kolme aktsiisi alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi. ) Aktsisiipolitika(Maksupoliitiliste otsuste tegemisel lhtutakse enamasti vajadusest mingi kauba tarbimist piirata ja/ v riigitulusid maksimeerida.) Aktsiisisüsteemi peetakse limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vhemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas,
piiramiseks. Autorite kohaselt peaksid isikud, kes tagavad teistele isikutele võimsad vahendid, 9 S.H. Song. A Comparative Copyright Analysis of ISP Liability in China Versus the United States and Europe. - The Computer & Internet Lawyer, 2010, No 7, p 7 8 mida võib kasutada nii heaks kui halvaks, olema kohustatud tegema kindlaks, et neid vahendeid kasutatakse vastutustundlikult.10 Euroopa liidu direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta 11 võtab üle ,,infoühiskonna teenuste" definitsiooni direktiivi 98/34/EC Artiklist 1.2, et viidata teenusepakkujatele ja näitab nende tsiviil- ja kriminaalõiguslikku vastutust tegutsedes vahendajana. Direktiiv määrab, et teenusepakkujad ei vastuta õigusvaldkonnas, kus umbvastutuse (vastutus ilma tõendamisvajaduseta) kohaldamine kahjustaks elektroonilise kaubanduse laiendamist Euroopa Liidus
opinions) Soovitustel ja arvamustel ei ole siduvat jõudu, mis tähendab, et nendega ei kehtestata õigusi ega kohustusi isikutele, kellele need on suunatud, vaid antakse juhiseid ühenduse õiguse tõlgendamise ja sisu kohta. Põhiseisukohtade pooltargumendid Õigusaktide eesmärk on Euroopa liidu liikmesriikide elanike igakülgne heaolu tagamine! Teisesed õigusaktid pakuvad kaitsetaset, mida kõik EL riigid peavad elanikele andma. Direktiivi näide Rämpstoidu direktiiv Direktiivi eesmärgiks on tagada, et Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide noortele oleks (eelkõige nende õppeasutuses) vaba juurdepääs tervislikule ja mitmekesisele toidule. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud 1998. aasta maiks oma riiklikku seadusandlusse direktiivi seisukohad sisse viima. Näiteks: Koolisöökla köök peab vastama samadele nõuetele, mida EL on seadnud teistelegi toitlustusasutustele, nagu restoranid või kiirtoitlustuskohad
arengu strateegiad, regionaalse arengu plaanid); strateegiliste planeerimisdokumentidele - strateegia, arengukava, tegevuskava, (näit. Riikliku Jätkusuutliku Arengu strateegia); Seaduste ja määruste eelnõudele KSH: Poliitika( strateegiatele korral) KMH: Projektid Plaanid Programmid KMH AJALUGU: • Esimene formaalne KMH süsteem oli kasutusel USA- s 1969: National Environmental Policy Act (NEPA) • Euroopa Liidu KMH direktiiv – 1985: EU EIA Directive 85/337 • 1992 - Rio Declaration on Environment and Development: KMH kui otsuse tegemise printsiip 17; ennetuspõhimõte (15). • 1990-ndatel muutus globaalseks: o Piiriülese KMH konventsioon - Convention on EIA in a transboundary Context (Espoo,1991); o Avalikkuse kaasamine - Public participation- Aarhus, 1998; o Keskkonnamõjude strateegiline hinnang - Strategic Environmental Assessment (SEA)
Kokku maksustatav summa (EUR): [summa] Käibemaks [0% / 5% / 20% (mittevajalik ära kustutada)] (EUR): [summa] Kokku tasuda (EUR): [summa] Viide: [viide käibemaksumäära rakendamise kohta] [KMS paragrahv ja lõige / direktiiv ja artikkel (mittevajalik kustutada)] (vajadusel kustutada) Arve esitaja [esitaja nimi ja allkiri] [Müüja nimi] Registrikood [Müüja registrikood] [Müüja aadress] KMKR [Müüja käibemaksukohustuslase registri number]
Acquis Communautaire ehk Euroopa Liidu õigustik. 2. 1951 Pariisis kirjutatakse alla Euroopa Söe ja Terasühenduse ( ESTÜ) loomise lepingule. 1957/58 Roomas sõlmitakse Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ) ja Euroopa Aatomiagentuuri ( EURATOM) lepingud. Rooma lepingud moodustasid koos ESTÜ lepinguga 1967 a. moodust. Euroopa ühenduse nurgakivi. 3. EÜ sekundaarse õiguse moodustavad EÜ primaarse õiguse alusel vastu võetud õiguasaktid, milleks on määrus, direktiiv ja otsus. 4. Primaarsed õigusaktid on kohustuslikud kõikidele liikmesriikidele. 5. Soovitused ei ole õigusaktid, nad väljendavad arvamust on soovitusliku iseloomuga ja ei ole juriidiliselt siduvad. Arvamused ei ole õigusaktid on soovitusliku iseloomuga. Acquis Communautaire- EL-s kehtiv õiguskord. Terminit kasutatakse EL kõikide õigusaktide üldnimetajana. Kõik liidu liikmesriikide siduvate ühiste õiguste ja kohustuste kogum.
GRUPITÖÖ: HARJUTUSTÖÖ- Arvutiga töötamine Alina Bukato, Jekaterina Borsuk Lauaarvutiga töötamine Computer workstation https://www.osha.gov/SLTC/etools/computerworkstations/ Computer Ergonomics: How to Protect Yourself from Strain and Pain http://www.uhs.umich.edu/computerergonomics Video: http://www.youtube.com/watch?v=S3z7uYMmaZ0 Meie valisime just selle video, sest seal on hästi selge kuidas on vaja arvutiga töötada selleks, et ei olnud kahju tervesele. Kuidas on vaja istuda ja liikuda arvuti töötamise ajal. Sülearvutiga töötamine Laptop Ergonomics http://www.dehs.umn.edu/ergo_office_laptop.htm Laptop Ergonomics http://www.macworld.com/article/1048213/janmobilemac.html Laptop Ergonomics http://www.ergonomicssimplified.com/tips/laptop-use Tahvelarvuti Ergonomic Stand http://www.laptop-ergonomics.com/ Tablet PC Ergonomics http://www.tabletpctalk.com/commentary/ergonomics.shtml L...
Euroopa liidu peamised institutsioonid- ministrite nõukogu. Seadusandlik; 27 liiget; välisministrid arutavad välis- ja EL sisepoliitikat; määrus= seadus; direktiiv= kohandamine; arvamus-soovituslik; otsus- ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele. Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- ne...
EKSAMI MATERJAL!!!!!! 1. Millise ministeeriumi haldusalas on Eestis majutusettevõtlus ? Turismimajandus kuulub Eesti Vabariigis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. 2. Millised seadused ja määrused reguleerivad majutus ettevõtlust Eestis ? Majutusettevõtlust Eestis reguleerivad rahvusvahelised aktid : · Turismi Harta · Haagi Turismikonverentsi printsiibid · Ülemaailmne turismieetika koodeks · Nõukogu direktiiv 13. juunist 1990 turismipakette, puhkusepakettide ja reisipakettide kohta (90/314/EEC) · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/47/EÜ ostjate kaitse kohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostu-müügilepingute teatavaid aspekte 26. oktoober 1994 · Rahvusvahelise Hotellide ja Restoranide Assotsiatsiooni ( IH&RA ) ja Ülemaailmse Reisibüroode Liitude Föderatsiooni ( UFTAA ) koostatud Hotellide ja Reisibüroode suhtlemise reeglistik · PS
AudTS (audiitortegevuse seadus), KindlTS (kindlustustegevuse seadus), KAS (krediidiasutuste seadus), supranatsionaalsete ühingu vormide rakendamisseadused jms. Euroopa Liidu õigus ühinguõiguse allikana EL õigus on Eesti õiguskorra osa: PSTS § 2 Määrused ja direktiivid. 1) Euroopa nõukogu määrused Euroopa äriühingu põhikirja (2001), Euroopa majandushuviühingu (1985) ja Euroopa ühistu põhikirja (2003) kohta. 2) Direktiivid 1. direktiiv nr 2009/101/EÜ (avalikustamisdirektiiv); 2. direktiiv nr 2012/30/EL (kapitalidirektiiv); 3. direktiiv nr 2011/35/EL (siseriiklik ühinemisdirektiiv); 4. direktiiv nr 78/660/EMÜ (aruandlusdirektiiv); 6. direktiiv nr. 82/891/EMÜ (siseriiklik jagunemisdirektiiv); 7. direktiiv nr. 83/349/EMÜ (kontserniaruande direktiiv); 8. direktiiv nr 84/253/EMÜ, (auditi direktiiv); 10
Euroopa Liidu direktiivi: linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. Linnudirektiivi eesmärgiks on kaitsta linde ja loodusdirektiiv kaitseb ülejäänud loodust. Neis kirjeldadakse eesmärke, Natura 2000 alade olemust hoiualade, looduskaitseliselt tähtsate koosluste ja liikide valiku põhimõtteid, hoiualade kaitsemeetmeid, korraldust ja finantseerimist, ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsemeetmeid. (Vello Keppart, 2006) Linnu direktiiv valmis loodusdirektiivist varem ja selles kasutati ära IBA andmebaase. IBA tähtsate linnualade projekt algatati rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni BirdLife International poolt, eesmärgiga välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organiseerida nende kaitset. Tähtsaks linnualaks loetakse enam-vähem piiritletavat maa-ala, mis paistab silma lindude liigirikkuse või suure arvukuse poolest kas pesitsus-, rände- või talvitusajal
667, · Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384) ning selle täiendamise ja muutmise seadus (RT I 1997, 48, 772), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus (RT I 2001, 102, 667) · Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) · Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5, 31) ning selle muutmise seadus (RT I 2010, 28, 145) · Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2002, 48, 307) · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/98/EÜ · Ohtlike jäätmete direktiiv(91/689/EMÜ) · Pakendijäätmete direktiiv (94/62/EÜ) direktiiv (2004/12/EÜ) · Riigi jäätmekava 2008-2013 · Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 · Strateegia Säästev Eesti 21 Vastutus jäätmetekäitlusega seonduvaga jaguneb Vabariigi Valitsuse, Keskkonnaministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning juriidiliste ning füüsiliste isikute vahel.
Kuulmislanguse tunnusteks võivad olla: Sumin või muu ebaharilik müra kõrvades. Madala/ kõrge sagedusega helide mittekuulmine. Raskused kõne kuulmisel ja sellest arusaamisel. Kõik helid on summutatud. Organismile ja elukvaliteedile avaldatavad mõjud on järgmised: Kõrge vererõhk. Uneprobleemid. Probleemid südamega. Lihaste kokkutõmbed. Närvilisus. Kontsentratsioonivõime langus. Väsimus. Rahutus ja stress. Uus Euroopa Nõukogu direktiiv 2003/10/EU "Direktiiv füüsikaliste mõjude (müra) kohta" määrab: Mürataseme vähendamine 5 dB võrra. Esmakordse mõju väärtus: 80 dB(A) ja 130 dB (impulss). Teistkordse mõju väärtus: 85 dB(A) ja 135 dB (impulss). Tuleb juurutada kuulmisorganite kaitsmise programm (kuulmise kontrollimine üks kord aastas). Maksimaalne lubatav väärtus 87 dB(A) See on maksimaalne lubatud piirnorm kaitstud kõrva sees.
*Tööjõu ja kaupade vaba liikumine *riikliku ettevõtluse toetuse range reguleerimine *vastastiku turgutamine ja diskrimineerimise vältimine 4 PÕHIVABADUST moodustavad euroopa liidu siseturu sellest lähtuvalt kujundatakse erinevaid EL poliitikaid. Kui vaadata detailsemalt, milline on maj.poliiitika struktuur:kõige rohkem määrusi on põllumajanduses. Euroopa Liidu õigusaktid: KÕIGE TÄHTSAMAD AKTID ON MÄÄÄRUSED EHK regulatsioon. Direktiiv on alama astme akt, mis on kohustuslik alama eesmärkide suhtes. Iga rahvusriik peab väljatöötama oma seadusanliku akti. EL maksupoliitika eesmärk: *vältida liikmesriikide vahelist konkurentsi maksude osas *vältida liikmesriikide maksulaekumise vähenemist *muuidiliselt siduv,vaid kujutta esinevat tendentsi tööjõu maksustamise tõstmise osas,mis toimub eesmärgiga korvata maksude vähenemist mkendada teisi liikmesriikide tegurite arvel EL maksupoliitika meetmed:
8. Directive 99/92/EC - risks from explosive atmospheres http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:03:31999L0092:ET:PDF Tööandja liigitab kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond. Tööandja peab andma isikutele, kes töötavad kohtades, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, piisava ja asjakohase plahvatuskaitsealase väljaõppe. Direktiiv 94/9/EÜ jagab seadmed ja kaitsesüsteemid, mida ta hõlmab, seadmerühmadesse ja -kategooriatesse; käesolev direktiiv näeb ette, et tööandja peab kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, liigitama tsoonideks ja otsustama, milliseid seadmete ja kaitsesüsteemide rühmi ja kategooriaid igas tsoonis kasutada. Eestis: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas 9. Directive 90/270/EEC - display screen equipment http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:01:31990L0270:ET:PDF
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS Anna Jurtsevits Valeria Budarova SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA Välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea Välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib ...
MEMORANDUM Teema: Komisjon versus Austria Osapoolte tutvustus Euroopa Komisjon (edaspidi "komisjon"), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ning Austria Valitsus (edaspidi "Austria"), teiselt poolt. Probleem Komisjoni arvates rikutakse alltoodud kahe tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke. Esimene küsimus. Paljudes Austria regioonides pakutakse tudengitele ühistranspordi sõidusoodustust juhul, kui nende pered saavad peretoetust. Sellist soodustust saavad enamus Austria tudengitest. Samas ei laiene samasugused sõidusoodustusi tavaliselt teistest EL riikide kodanikest tudengitele, kes Austrias õpivad, sest nende perekonnad üldiselt ei ela Austrias ega saa Austrialt peretoetust. Tudengite sõidusoodustusest saadav sääst on märkimisväärne: näiteks Viinis maksab kuus kuud kehtiv ühistranspordi sooduspilet 50 neile tudengitele, kelle pered elavad Viinis...
maastikusõiduki käivitus-, valgustus- või süüteseadmes. Tööstuslik patarei või aku on patarei või aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis. Euroopa Liidu õigusaktid 1. Jäätmete raamdirektiiv (75/442/EMÜ)(91/156/EMÜ) Vastu võetud 19. november 2008. Käsitleb üldiselt EL jäätmemajandust ning käitlust. 2. Ohtlike jäätmete direktiiv (91/689/EMÜ) Vastu võetud 12. detsember 1991. Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine nõuab täiendavaid ja rangemaid eeskirju, et arvesse võtta niisuguste jäätmete eripära; ohtlike jäätmete käitlemise tõhususe parandamiseks ühenduses tuleb kasutada kogemustel põhinevat ohtlike jäätmete täpset ja ühtset määratlust; tuleb tagada, et ohtlike jäätmete
institutsioonid, liikmesriigid, sh liikmesriikide kohtud. Vahetult kohaldatavaid õigusakte peavad rakendama ka liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud. Üldine reegel määrus on vahetult kohaldatav ning seda ei tohi riigisisesesse õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha, milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama. Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav, siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia. Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida riigisisene õigusakt kui vorm, milles direktiiv üle võtta à Kui direktiivi ülevõttev õigusakt on jõustunud, tuleb sellest teavitada Euroopa
- teaduslik ebakindlus - pöördumatu ja korvamatu - sageli piirülene - tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul Lisaks ka kumulatiivne Puhas keskkonnakahju kahju nendele keskkonnaosadele, mis pole asjaõiguse esemeks (meri, põhjavesi jne) või oma loodusliku olemuse poolest ei saagi seda olla (välisõhk, loomastik jm). Ka see, kuhu ulatub küll eraõiguslik omand, kuid samas laieneb ka avalik huvi (nt eramets). SAASTAMINE EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv ja Eesti vastav seadus: ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist. Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist. Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg.
toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. Alkoholiaktsiis- Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Kütuse- ja elektriaktsiis- Energiatoodete maksustamist ELis reguleerib energiamaksustamise direktiiv 2003/96/EÜ, mis laiendas ELis kehtivat aktsiisi alammäärade süsteemi- Kütus aktsiisiseaduse mõistes on pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Tubakaaktsiis- Tubakaaktsiisiga maksustatakse sigaretid, suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod ning närimis-tubakas.
takistused, mida selle kohaldamine võib tekitada, ei ole suuremad kui vaja tagamaks kinematograafiliste teoste kinos kasutamise prioriteetsust võrreldes teiste levitamisviisidega. Liidetud kohtuasjad C-34/95, C-35/95 ja C-36/95. Vaidlus tekkis Konsumentombudsmannen (KO) ja De Agostini (Svenska) Förlag AB (C- 34/95),ning Konsumentombudsmannen (KO) ja TV-Shop i Sverige AB (C-35/95 et C- 36/95) vahel. Tegemist on järgmiste teemadega: Piirideta televisiooni direktiiv Liikmesriigist edastatav telereklaam Eksitava reklaami keeld Lastele suunatud reklaami keeld. Kas asutamislepingu artiklit 30 või artiklit 59 või 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ tuleb tõlgendada nii, et nad a) keelavad liikmesriigil võtta meetmeid telereklaami vastu, mida reklaamija edastab teisest liikmesriigist (kohtuasjad C-34/95, C-35/95 ja C-36/95); b) keelavad kohaldada ringhäälinguseaduse § 11 lõikes 1 esitatud eeskirja, mis keelab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
