Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus Algandmed Sille L = 8,85 m Ristlõige vastupanumoment W = 515 cm3 Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2 Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250 Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37 kN Paindekandevõime ...
· lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. 2. Puhas nihe = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon.3.12) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad) 3. Väändemoment = osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon. 3.4) 4. Väändemomendi epüüril avaldub väänav üksikkoormus astmeliselt 5. Kui neetliite kõik lõikepinnad ei ole võrdselt koormatud, siis: · Aktsepteerida ülekoormust (kuni 5%) · Tugevdada neetliidet
,,Püha õhtusöömaaeg" on Leonardo da Vinci fresko (14951498) Santa Maria delle Grazie kirikus Milanos. ,,Viimane kohtupäev" on Michelangelo fresko (15351541) Sixtuse kabelis Vatikanis. "Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata" ehk "Kutsuv Õnnistegija" on Tallinna Kaarli kiriku fresko, mille maalis Johann Köler 1879. aastal. 5.Akvarell- on maalitehnika,
Mõiste: kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS §325 lg 1) Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi-või
145 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9.1. Koormatud varda mingi punkti siire Eelnevast: Deformatsioon (kui nähtus) = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) Deformeerumise käigus detaili (keha, Punkti siire = punkti asukoha (koordinaatide) varda) punktide asukohad muutuvad muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta
REAALKOORMATIS Reaalkoormatis - kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid (AÕS § 229 lg 1) St annab õigustatud isikule õiguse nõuda igakordselt koormatud kinnisasja omanikult teatud korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2) Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit Omanik ei saa koormata reaalkoormatisega kinnisasja mõttelist osa, va kaasomanikule kuuluva mõttelise osa koormamine tervikuna Reaalkoormatised jagunevad AÕS § 230 kohaselt:
9. PIKKEDEFORMATSIOON 10.7. Kuidas arvutada väänavate üksikpöördemomentidega koormatud 9.1. Mis on deformatsioon? ühtlase võlli väändenurka? = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) ühtlase varda väändenurga epüür koostatakse ühtlselt väänatud lõikude 9.2. Mis on siire? kaupa: = punkti asukoha (koordinaatide) muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta suunatud vektoriga) 9.3
110 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Koormatud detaili tööseisundid 7.1.1. Sisejõudude analüüs = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate Detaili tööseisund: sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid Eelnevast: Sisejõud = koormatud detaili sisepindadel (materjali sees) mõjuvad jõud, mis
Variant Töö nimetus A B Põikkoormatud keermesliide 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 18.02.17 P.Põdra Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. Töö sisu: 1. Joonestada konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enim koormatud poldile. 4
FF- Materjali tellimist ei saa enne lõpetada, kui materjali otsimine pole lõpetatud. SF- Eelarvet ei saa enne lõpetada kui pole tehtud idee teostust. Projekti kinnitatud ajakava määratletud (schedule baseline) Kriitiline Tee määratletud Võrkdiagramm lisatud Ressursid tuleb tasandada kuni 100 %. Kui ressurs on ülekoormatud - lisage põhjendus (Ch08 Project Crashing) Meeskonnaliige 1- Ressurss on üle koormatud muude tööülesannete kallal töötamise tõttu. Meeskonnaliige 2- Ressurss on üle koormatud muude tööülesannete kallal töötamise tõttu. Ehitusspetsialist- Ressurss on üle koormatud muude tööülesannete kallal töötamise tõttu
2.8. Millised on pikke tunnused? 1.12. Milleks on vaja koormusi taandada? 2.9. Milles seisneb põikdeformatsioon pikkel? 1.13. Milles seisneb Saint-Venant'i printsiip? 2.10. Mis on Poisson'i tegur? 1.14. Mis on materjali tugevus? 2.11. Mis on tahke keha sisejõud? 1.15. Mis on materjali jäikus? 2.12. Miks on vaja analüüsida koormatud varda 1.16. Kuidas määratakse materjalide tugevus- sisejõude? ja jäikusparameetrid? 2.13. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi! 1.17. Milles seisneb Hooke'i seadus? 2.14. Milleks vajatakse lõikemeetodit? 1.18. Selgitage materjali elastsusmooduli 2.15. Selgitage lõikemeetodi ideed! olemus! 2.16
Uk V 5 4 3 2 1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 Nurk Koormatud vea sõltuvus nurgast arvutuslikult 0,1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 -0,1 -0,2 Viga Uk' -0,3 DUk' -0,4 -0,5 -0,6 -0,7
Suurendada varda külje paksust, suurendada varda ristlõike pindala Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? Varras, mille kõverusraadius on konstantne R 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb ja vastupidi. 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? Sest varda kiud on erinevalt koormatud. Neutraalkiht on kõveruse keskme pool. 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? Konksu puhul konksu alumises punktis (suurim põikjõud) ja küljel (suurim paindemoment ja pikijõud) 14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 14.6. Millal võib kõvera varda painde tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat? Väikese kõverusega varraste tugevusanalüüsiks 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S 2. TOEREAKTSIOONIDE LEIDMINE NÄIDE 1 F l1 l2 Tala on koormatud jõuga F 14 kN. Leida toereaktsioonid kui l1 0,8 m ja l 2 0,6 m. y F RAy RB x A RAx B
99 aastat. 38. Ostueesõigus (mõiste ja seadmine). Kinnisasja on võimalik koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja võõrandamisel asuda omandaja asemele. Ostueesõigust võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõigus tekib seaduse või tehingu alusel. See kantakse ka kinnistusraamatusse. Ostueesõigus lõppeb kandes kustutamisega kinnistusraamatust. Koormatud kinnisasja omanikul on õigus nõuda ostueesõiguse kande kustutamist kinnistusraamatust, kui ostueesõigust omav isik ei ole kahe kuu jooksul pärast ostu- müügilepingu kättesaamist ostueesõigust kasutanud. 39. Pandi mõiste ja liigid. Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º);
Peenliiv k' = 17,5 kN/m3; d' = 17,5/1,10 = 15,9 kN/m3 k' = 30º; d' = arctan(tan 30º/1,25) = 24,8º ck' = 3 kPa; cd' = 3/1,60 = 1,88 kPa Mõll k' = 17,8 kN/m3; d' = 17,8/1,10 = 16,2 kN/m3 k' = 28º; d' = arctan(tan 28º/1,25) = 23,0º ck' = 5 kPa; cd' = 5/1,60 = 3,13 kPa Mõllsavi k' = 18,3 kN/m3; d' = 18,3/1,10 = 16,6 kN/m3 k' = 26º; d' = arctan(tan 26º/1,25) = 21,3º ck' = 10 kPa; cd' = 10/1,60 = 6,25 kPa 2.1. Raskemini koormatud välissein( sein teljel 1) PLANEERITAV MAAPIND KASVUPINNAS 1650 PEENLIIV 700 150 MÖLL
pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 28.6 mV/ U=C* Katse Nurk Uv Uk Nominaalne Koormamat Viga Uv Koormatud nr. Un a anduri sisendühikutes anduri mõõteviga mõõteviga i Uk 1. 0 0.0059 0.0059 0 0.5 0.0059 0.0059 2. 33 0.9526 0.9146 0.9438 0.5 0.0088 0.0292 3. 66 1.8933 1.7638 1.8876 0.5 0
KÄSIPANT Mõiste (AÕS §281) (1) Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. (2) Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga. Tehakse vahet lepingulise käsipandija seadusest tuleneva pandiõiguse vahel Käsipant – pandiliik, kus pandiese antakse pandipidaja valdusesse Võib tekkida ka kaudse valduse Võib tekkida ka kaudse valduse üleandmise teel. Vajalik on lisaks pandieseme valduse üleandmisele ka asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine
samarõhupinna arvutamiseks? Pascali seadus väidab, et vedeliku pinnale mõjuv rõhk kandub muutumatuna edasi vedeliku igasse punkti. Ühendatud anumates, kus erinevate vedelike pindadel on sama rõhk, on vedelike eraldus- pinnaga (samarõhupinnaga) määratud erinevate vedelike sammaste kõrguste suhe pöördvõrdeline vedelike tiheduste suhtega. 26. Mille poolest erinevad vedelikuga ühelt ja kahelt poolt koormatud seina rõhuepüürid? Uputatud seinale toimib rõhk kummaltki poolt seina. Kui vedeliku vabapinna kõrgused erinevad vertikaalseina erinevatel pooltel, siis on rõhuepüüriks trapets. Rõhuepüür näitab lisaks koormusele mingil sügavusel ka rõhujõu suunda, ning seetõttu esitatakse ka murtud profiiliga seina rõhuepüür vastavalt seina kaldele. 27. Kuidas arvutada koormus vedelikuga kahelt poolt koormatud seinale? Uputatud seinale toimib rõhk kummaltki poolt seina
3 2 1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 Nurk U 4 3 2 1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 Nurk Koormatud vea sõltuvus nurgast arvutuslikult 0,1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 -0,1 Viga Uk' -0,2 DUk' -0,3 -0,4 -0,5 -0,6 Nurk
0,2960 0,1709 330 8,6395 8,6278 8,6361 0,0034 - 0,0891 0,0890 0,2041 0,0020 - 0,0057 0,0083 0,0048 Tähistused ja kasutatud valemid pöördenurk- antud Uv mõõtetulemus koormatama väljundi puhul-mõõtsin Uk mõõtetulemus koormatud anduriga- mõõtsin Un nominaalne väljundpinge Un=C* v koormamata anduri viga v=Un-UV k koormatud anduri viga k=Un-Uk Uv pinge mõõtmise piirviga uv=(0,01+0,002(10/UV-1))*Uv Uk pinge mõõtmise piirviga uk=(0,01+0,002(10/Uk-1))*Uk nurga mõõtmise piirviga =0,5 u() nurga standardmääramatus u()= /=0,2041 u(Uv) pinge standardmääramatus u(Uv)= v/
31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi kolmandate isikute vastu nimetatakse absoluutseks õiguseks.
Piiratud asjaõiguste heauskne omandamine AÕS § 56 brim. (nt hoonestusõiguse puhul) Isiklik kasutusõigus - ei ole piiranguid, kuidas kasutada võib. AÕS § 228. Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine. § 225-227 VIIES SEMINAR Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida. Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. 11.02.2002
14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 14.6. Millal võib kõvera varda painde tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat? 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse: tugevusanalüüs kõvera või sirge varda metoodika järgi? Sirge varda metoodika järgi. 14.8. Missugune on tihe keerdvedru? Vedru keerud on tihedalt, keerud paiknevad vabalt 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? silindervedru sisepinnal 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg? silindervedru sisepinnal on suhteline väändedeformatsioon suurem, kui välispinnal 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)?
Tasu hoonestusõiguse eest makstakse vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suuruse või arvestamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette määrata. Kuna hoonestusõiguse tähtaeg on küllaltki pikk, on mõistlik lepingus sätestada ka võimalus tasu muutmiseks. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et aastakümneid peab omanik leppima juba kord määratud tasuga. Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud (nagu maamaks, kindlustusmaks jt) tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3. Hoonestusõiguse sisu AÕS § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.
4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2. Nõtke ja ekstsentrilisustegur, survetsooni pindala 14 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus 15 6.2.4. Seina arvutuspaksus 16 6.2.5. Koormused toesõlmedes 6.3
4 3. Veos Euroaluseid mahub veokasti: 2480/1200=2 13685/800=17 17*2=34 alust Kuna on vaja vedada 180 euroalust, tuleb teha 180/34=5 sõitu Ühe koorma mass: 30*180=5400kg 5 4. Teljekoormused Veduki esitelg: Koormata: 4982kg Koormatud: 7500kg Veduki tagatelg: Koormata: 3246kg Koormatud: 19000kg Haagise teljed: Koormamata: 3*1100kg Koormatud: 3*9000kg 6 5. Seadusandlus Autojuhil tuleb kinni pidada töö- ja puhkejaseadusest ning liiklusseadusest. Seoses veose väikese massiga, ei ole teekonnal takistusi massipiirangute näol. Samuti ei ületa autorong suurimaid lubatud mõõtmeid (max
.................................................. 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................................................ 34 5.4 Tõmmatud ja painutatud varda stabiilsus....................................................................................... 34 6. LIITED................................................................................................................................................. 35 6.1 Põiksuunas koormatud liidete kandevõime .................................................................................... 41 6.1.1 Puit-puiduga ja (puidupõhjaline)plaat -puiduga ühendused ....................................................... 42 6.1.2 Puit-teras ühendused ................................................................................................................... 44 6.2 Naelliited ..........................................................................................................
3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva ja vastupidi 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline olemus väändemomendi märgist?*** 3.9. Mis on väändemomendi epüür? Väändemomendi epüüri abil määratakse detaili (võlli) lõigud, mis on kõige rohkem väändemomendiga koormatud ning seega ohtlikumad purunemise suhtes väändel. 3.10. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav üksikkoormus? Varda sisejõu (väändemoment T) avaldis ja väärtused muutuvad iga üksikkoormuse (pöördemomendi m) rakenduskohas 3.11. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav joonkoormus? Iga (ühtlase) joonpöördemomendi mõju avaldub väändemomendi epüüril kaldsirgena 3.12. Määratlege nihkepinge
Vallaspant jaguneb käsipandiks ja registerpandiks. 2.2.1. Käsipant Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusessse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga. Samale asjale ei saa seada mitut käsipanti. Pandi seadmise kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsadat krooni. Käsipant lõpeb panditud vallasasja hävimisega või tagatud nõude lõppemisega. 2.2.2. Kommertspant Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad
See on üldiselt mõistlik kuna hoonestusõiguse tähtaeg on pikk ning võib juhtuda, et raha väärtus muutub ning vastasel juhul peaks omanik pikki aastaid leppima tasuga, mis algselt määratud ning ei saa seda muuta. 3. Hoonestusõiguse sisu 2 RT I 1993, 39, 590 4 Hoonestusõiguse sisu reguleerib asjaõigusseaduse teine peatükk ehk paragrahvid 247-255. Seaduses on sätestatud, et hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi ning peab tagama ehitise säilimise, kui ei ole omanikuga kokku lepitud teisiti. Kehtib ka hoonestusõiguse kitsendamise keeld ehk hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega. Hoonestusõigust ei või ka seada äramuutva tingimusega. Mõningal juhul on kokkulepped tühised. Näiteks juhul, kui hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega või hoonestaja surmaga.
Põltsamaa Ametikool Materjali õpetus A2 Tarmo Prants Kaarlimõisa 2009 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . 1 1.1. Vedrustussüsteem .......... . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . ..... 1 1.2. Vedrustuse osade põhifunktsioonid ............... . . . . . . . . ...................................... 1 1.3. Vedru .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................... 2 1.3.1. Vedru töö .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ 2 ...
Ülesanne 5 (variant 12) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=32mm v=600 mm/min x=6% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2; v-silindri mahuline kasutegur. Vastus: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus on 0,51 l/min. Ülessane 7 (variant 12)
Ülesanne 5 (variant 14) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=50mm v=1100 mm/min x=5% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2; v-silindri mahuline kasutegur. Vastus: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus on 2,27 l/min. Ülessane 7 (variant 14)
jäikuslapid),U-profiilid kokku - Armatuurliited - Hoiavad või kinnitavad abi elelmente,kaableid,torusid. Võib kahjustada põhikonstruktsiooni!! Joon.1.2 Jõuliited a) b) Joon. 1.3 Kinnitusliited-a) ja sideliited-b) Liigitus koormuste liigi järgi (seostatult defektidega) - staatiliselt koormatud - dünaamiliselt koormatud, väsimusele töötavad - termodünaamiliselt töötavad 1.2 Soovitused keevisliidete valikuks ja kavandamiseks. Informatiivne materjal.Koostatud"Welding handbook,v. 1lDesign of welded joints" põhjal..Analoogsed skeemid ka saksakeelses kirjanduses. Mida tuleb arvestada liite tüübi valikul: 1. Nõudeid tugevusele,koormuse liiki,korrosiooni.Väsimuskoormamisel vältida pingekontsentraatoreid. 2
S km 16r 2 2. Arvutada suhe R/r, kui Q=0,5 (50%) Mahuga Q=0,64 on R/r= ~0 0,5 Q 0,64 0,5 x= = 0,78 0,64 R/r ~0 x Seega R/r suhe, kui Q=0,5 on 0,78 Kodutöö 2 Arvutada vabalt rippuva ja oma massiga koormatud KM-st traadi maksimaalne võimalik pikkus, kui RmKM = 950 N mm 2 Andmed: RmKM = 950 N mm 2 Armatuur: Maatriks: R = 1500 N mm A m 2 RmM = 100 N mm 2 V A = 60% VM = 40% A = 2,5 103 kg / m 3 M = 1,5 10 3 kg / m 3 Kuna tugevusõpetusest on teada, et omakaalu ülesande puhul mõjub suurim jõud kinnituskoha
ja ka rattakallet. Ennem seadenurkade kontrollimist tuleb kontrollida muid asju , nagu näiteks rehvirõhk, amortisaatorite korrasolekut , roolilõtku ja pukside korrasolekut. Ziguli puhul peab autot koormama ka raskusega, kui kontrollitakse seadenurki. Selleks tuleb autosse asetada 320 kg raskust(4-ja istekoha peale 70 kg raskust ja pagasiruumi 40 kg raskust). Kontrollitakse Zigulil: Pöördtelje pikikallet See peab olema koormatud auto puhul 4 +/- 30´ ja koormamata auto puhul 3 30´+/-30´. Pöördtelje pikikallet saame muuta, paigutades ümber õõtshardi kinnituspoltide vahele käivaid seibe. Rattakalle Koormatud auto puhul peab see oelma 0 30 +/- 20´ja koormamata autol 0 5´+/- 20´. Külgkallet saame muuta niiviisi, et esiratta õõtshargi kinnituse vahele saame panna reguleerlehti ja neid ära võtta. Kokkujooks kokkujooks peab olema 3+/- 1 ja koormamata autol 4 +/- 1 . Reguleerida saab
pingude piirväärtused. Kujutasin istu skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. Kasutatav laager on 5-2629, 5 – täpsusklass, 2 – tüüp (2000), 6 – läbimõõdu keskmine seeria, 2 – laiuse lai seeria, 9 - laiuse diameetri seeria. Materjaliks valisin kõrge süsinikusisaldusega kroomterase. 5.6 Järeldused Võrude tööolukorrad: Sisevõru võllie L6/js6 on pöörlevalt koormatud. Välisvõru M7/l6 on kohalikult koormatud [5.3, lk 73]. Sisevõru on istatud pinguga, välisvõru on aga siirdeistuga, millel tõenäolisem on tulla ping. Seega tõenäoliselt istub välisvõru liikumatult laagripesas (pöörleb koos korpusega), sisevõru saab aga võllil aeg-ajalt liikuda. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. Laagris olev lõtk näitab, kui palju võib üks võru nihkuda teise suhtes.
Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa (AÕS § 241 lõige 4) Hoonestusõigust ei seata teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, vaid konkreetse isiku kasuks, kellel on õigus seda hoonestusõigust edasi anda. Seadus ei välista ühise hoonestusõiguse seadmist mitmele kinnisasjale – so ühishoonestusõigus Ühishoonestusõigus tekib ka siis, kui omanik jagab hoonestusõigusega koormatud kinnisasja Hoonestusõiguse olulised osad ja viljad Hoonestusõiguse oluliseks osaks on: Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või mis on hoonestusõiguse seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb (AÕS § 241 lg 5), (ehitis, mis on kinnisasjal ja millele hoonestusõigus ei laiene on kinnisasja oluline osa – kuulub maaomanikule (TsÜS § 53 lg 2) Ehitisalaune maa ja kinnisasja osa, mis on vajalik ehitise kasutamiseks (AÕS § 241 lg 2)
+ 4 = = 2 + 2 + 4 2 + 4 0,5 = 1 = + 4 = + 2 4 + = + 2 2 + 2 2 + 2 = 4 + + 2 = 4 + + 2 = 4 + + 2 = 4,672 4 Ülesanne 2. Komposiitmaterjali omaduste arvutamine. Arvutada vabalt rippuva ja oma massiga koormatud KM-st traadi maksimaalne võimalik pikkus, kui R = 950N/mm . Lähteandmed: Armatuuri omadused Maatriksi omadused RmA = 1500 N/mm2 RmM = 100 N/mm2 VA = 60% VM = 40% 3 3 A = 2,5·10 kg/m M = 1,5·103 kg/m3 1. Leian KM tiheduse: = + = 2,5 10 0,6 + 1,5 10 0,4 = 2,1 10 / 2. Leian vabalt rippuva traadi pikkuse lo:
määrani. Vaatleme näitena 6V nimipingega ja 0,2A nimivooluga hõõglambi toitmist 24V allikast (joonis 5.13). Eeltakisti Re tuleb siin valida nii, et sellel tekiks 0,2A voolu korral pingelang 24V 6V = 18V: U e 18V Re = = = 90W I 0,2 A 5.1.9. Pingejagurid. Praktikas tuleb vahet teha koormamata pingejaguri ja koormatud pingejaguri vahel. I R1 U1 + U _ U2 RK » ¥ R2 Joonis 5.14. Koormamata pingejagur. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 12 (12)
mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja: valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud. Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese): Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale Hoonestusõigusele
p = hg p1 = 8,4 m * 13600kg/m3 * 9,81 m/s² = 1120694 Pa p2 = 1120694 Pa / 105 = 112,07 bar p3 = 1120694 Pa / 106 = 11,207 MPa Vastus: p1 = 1120694 Pa p2 = 112,07 Ba p3 = 11,207 MPa Ülesanne 3 Antud: p = 200 bar = 2 · 107 Pa m = 10000 kg = 0,8 Leida: dmin = ? Lahendus: 1) Leian silindri ristlõike pindala. mg F = pA A = p kus: p pinnale mõjuv rõhk, [Pa] A vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] F = mg - pinnale mõjuv rõhu jõud, [N m/s2; m mass (kg); g raskuskiir., (~9,8m/s2)], seadme mehaaniline kasutegur m 10000kg 9,8 mg s 2 = 0,006125m 2 A= = p 2 10 7 Pa 0,8 2) Leian silindri minimaalse läbimõõdu. 2 d A = 2 kus: A - vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] d ringi diameeter, [m2]
pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31 mV/° U=C* Koorma- Koormatud mata Viga Katse Nominaal- anduri Nurk Uv Uk anduri Uv sisend mõõteviga nr. mõõteviga -ühikutes Uk ne Un i
tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu aluspinda, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), pingutades kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga on saavutatud aktiivne rüht. Õige kehaasendi korral on lihased minimaalset koormatud. Kahjuks ei suuda lihased kaua töötada staatilisel reziimil. Nad väsivad üsna kiiresti ega täida enam oma tugifunktsiooni. Keha kaotab stabiilsuse, lülisamba füsioloogilised kõverused süvenevad ja tekib lihasdüsbalanss (osa lihaseid pingestuvad, osa lihaseid lõtvuvad). Lihasdüsbalansiga kaasneb lihaste üle- või alatoonus ja nende pikenemine või lühenemine ning ainevahetushäired ja liigeste ebaühtlane koormamine. Liigestele ja sidemetele langeb suurem koormus. Aktiivne
Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Uni| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uvi/ u() Standardmääramatus u()= u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest U(Uvi) Laiendmääramatus koormamata katsest katteteguriga k=2 U(Uvi) = 2 x u(Uvi) Uki' koormamisel tekkiv viga arvutuslikult lähtudes R, Rk, väärtustest k Koormatud anduri katsest arvutatud mõõteviga k=Uk - C Mõõtetulemused: i (°) Uvi (V) Uki (V) 0 0.00924 0,00864 33 0,76401 0,73456 66 1,4508 1,422 99 2,3026 2,1094 132 3,0715 2,77 165 3,8245 3,4382 198 4,5866 4,1478 231 5,35 4,8906 264 6,1153 5,7061 297 6,8935 6,621 330 7,6517 7,6366
e e ud mus U12 U23 U31 U1 U2 U3 I1 I2 I3 V V V V V V V V V Süm meet 145 145 145 85 85 85 2 2 2 0 riline E Ebaühtlaselt b 145 145 145 85 85 85 2 1,5 1 0,9 koormatud faasid a s Ühe faasi tarbija 145 145 145 85 85 85 0 1,9 1,9 2 ü on välja lülitatud m m e e t Üks liinijuhe on r 85 145 85 0 85 85 0 1,9 1,9 2 katkenud i l i n e Liini- ja faasipingete suhe sümmeetrilisel koormusel on (U/Uf) ehk 145/85 = 1,7. Joonis 1
] 3URILLO/ [ [ X ,Y FP :Y FP -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV XVLKLV Y )$ N1 )% N1 N1 ...
*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
