Talvepäev halli majas On karge ja ilus talvepäev. Lumi on katnud kõik puud ning majakatusedki. Hiir on vaikses toas ja kütab ahju, et sooja saada. Ta istub ahju ees ning soojendab ennast. Tal hakkas igav ning tahtis kellegagi juttu vesta. Läks akna juurde vaatama ilma, aknast avanes maaliline talvepilt. Sadas kergelt lund ja kogu maa oli kaetud valge vaibaga ning lausa kutsus õue talvemõnusid nautima. Hall hakkaski ennast välja asutama, aga viimasel silmapilgul koputas keegi uksele- kop-kop-kop. Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes...
Õnnetus karjub tulles •Kaanefoto : www.juhendaja.ee Helena Kerge 2013 1 PLIIT • Kuum pliit võib kõrvetada. Helena Kerge 2013 2 RÕDU • Piiretest üle ronimine võib halvasti lõppeda. Helena Kerge 2013 3 SAHTEL • Näpud võib kogemata sahtli vahele jätta. Helena Kerge 2013 4 VANN • Libisemiseoht. Helena Kerge 2013 5 UKS • Oht näppe ukse vahele jätta. Helena Kerge 2013 6 VOODINURK • Oht end vastu teravat voodinurka ära lüüa. Helena Kerge 2013 7 PISTIK • Katkine pistik. Helena Kerge 2013 8 AKEN • Oht alla kukkuda. Helena Kerge 2013 9 TOOL • Kontoritooliga võib kogemata üle varvaste sõita. Helena Ke...
Soojusnähtused elutoas. Ma lähen tuppa, seal tundub jahe ja ma hakkan ahju tuld tegema. Köigepealt lapin puud ahju, panen paberit ka ja seejärel süütan need tikuga põlema. Tikk süttib tänu sellele, et tiku otsas oleva tahi ja karbi vahel tekib tugev hõõrdejõud. Toas muutub õhk aina soojemaks, sest ahjus on tuli ehk toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus ja ahju seinad soojenevad. Toimub konvektsioon ehk siseenergia kandub üle ühelt kehalt teisele, antud juhul õhu kaudu. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Niisiis ma tunnengi juba, et toas on õhk muutunud soojemaks. Ma istun maas ja vaatan televiisorit. Püsti tõustes ma tunnen, et tegelikult on toas veelgi soojem, kui mulle põrandal istudes tundus. Põhjus on selles, et soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb, seega muutub kergemaks. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud, mil...
Alari Toomsalu 10C Retsensioon Käisin 15. oktoobril 2012 Kuressaares Aja Majas vaatamas Virge Nemvaltsi näitust, mis on tema 10. personaalnäitus. See koosnes enamasti viimastel aastatel valminud akvarellmaalidest, mis on seal väljas 18.09 10.11.2012. Virge Nemvalts sündis Tartus ja lõpetas Tartu 5. Keskkooli keemia eriklassi 1966. aastal ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal. Pärast ülikooli asus ta tööle Kuressaare haiglasse, kus töötab tänaseni. Koolis käis Nemvalts kunstiringis ja õppis Tartu Lastekunstikoolis, osales
Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud. Pilte vaadates ja uurides ning Ajamajas jalutades võlusid maalid mind oma lihtsus...
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. ...
1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 4-ks 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? Kolhoosi kartuleid ja maisi korjama. 10.Kuidas suri Aarne isa? Teda tapeti tšekaas võideldes Eesti vabaduse eest. 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? Veenpere 12
,, Isa Goriot ,, küsimused (rühm I) 1. Mis oli kirjutatud Vauqueri pansioni sildile? 2. Mitu pansionäri elas majas? 3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11
TEST ON PRONOUNS 1. Sina ja mina elame mõlemad samas majas. You and I, we live in a same house. 2. Keegi helistas, kui sa olid väljas Kas ta jättis mingi teate? Somebody called when you were out did they leave a message? 3. Sul ja mul on sama pliiats, aga sinu oma on lühem kui minu oma. You and I, we have the same pencil, but yours is shorter than mine. 4. Need olid mu elu kõige õnnelikumad päevad. Those were the happiest days of my life. 5
.........................................................9 5 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................10 2 1 Kaasuse tekst Daphne üüris ühe oma majadest Erosele kaheks aastaks. Üüri pidi Eros maksma aastas 500 sestertsi. Aasta pärast ostab Felix Daphnelt maja. Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud
HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal.Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja
Mein Haus Ich wohne im Haus in Kose. Mein Haus liegt ziemlich günstig und es ist sehr ruhig. Die Verkehrsverbindungen von Kose nach Tallinn sind sehr gut. Mein Haus hat zwei Geschosse, einen Dachboden und einen Keller. Es hat noch eine Terrasse, eine Garage und großen Garten. Mein Haus hat sieben Zimmer (drei Schlafzimmer, zwei Wohnzimmer, zwei Arbeitszimmer) und sechs Räume (eine Küche, eine Sauna, zwei Flure und zwei Toiletten). Mein Schlafzimmer ist im Erdgeschoß. In meinem Schlafzimmer gibt es ein Bett, eine Couch, einen Schreibtisch, einen Stuhl, zwei Kleiderschränke, ein Regal und einen Teppiche. Am Fenster steht mein Schreibtisch. Meine Möbel sind ziemlich neu, aber mein Schreibtisch ist alt. Ich finde ihr zu groß, aber ich mag mein Fensterbrett. Auf dem Fensterbrett kann ich sitzen. Mein Raum hat zwei rote und zwei helle Wände. Wir haben zwei Wohnzimmer. Das erst...
13. sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt, see tõi kaasa palju muutusi. Suur hulk inimestest tulid elama just nimelt linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused, näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Ma arvan, et niiviisi hakkama saada oli väga raske, kuid tol ajal lihtsalt pidi nii. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Tähtsamateks mööbliesemeteks pidasid inimesed söögilauda ja voodit.
Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul Olulisemad sündmused Ema päeviku leidmine, kodust põgenemine Millisest sündmusest tegevus algab? Ema päeviku leidmisest Milline sündmus toob pöörde? Olegi uppumine Huvitav ja üllatav Ann sai teada , et tema päris isa on hoopis Kristjan mitte Ants Kui Ann peale Olegi uppumist suvilasse üksinda jäi , sai ta aru , et tema ema tahtis lihtsalt teda sellest kõigest eemale hoida ning ta otsustas tagasi koju minna
Tartu Forseliuse Gümnaasium Kontserti retsensioon Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud')
E.Vilde „Külmale maale“ Miks valida just selline raamat kui valikus oli ka veidi lõbusama varjundiga raamatud? Jah, seda küsisin ma ka enda käest kui olin jõudnud selle raamatuga umbes poole peale. See kuidas käituti antud raamatus peategelase Väljaotsa Jaaniga ning tema perega, oli väga kohutav. Kui võrrelda raamatu sisu tänapäevaga siis tegelikult on kõik need samad asjad tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees kes elas saunas, pidi toitma oma õdesid-vendi ja haiget ema sedasi, et tal ei olnud mitte pennigi raha ja peavari taheti ka ära võtta kuid siiski suutis ta säilitada oma väärikuse ning eneseuhukuse, t...
Kontserdiarvustus Külastasin Mick Pedaja kontserti, mis toimus 20ndal jaanuaril Hopneri Majas. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbes 2 tundi. Sellelt kontserdilt sain väga mõnusa elamuse ja meeleolu. Mick Pedaja on Raplast pärit muusik ja helilooja, kes kerkis laiema avalikkuse tähelepanu orbiiti tänavuse muusikakonkursi Eesti Laul finaalis oma paeluva sündmotiivi ja unistava sõnumiga pala "Seis" esitusega. Muusikasõpradele varem peamiselt meloodilise post-roki ansamblist Micucu tuttava Pedaja soololoomingut võib kirjeldada kui elektrooniliste ja akustiliste elementide segu, milles töödeldud väljahelid kohtuvad kosmilise atmosfääriga ning eksperimentaalsed kõlad popitunnetusega. Muusikakriitikud on tema loomingut võrrelnud näiteks Nick Drake'i, Joni Mitchelli ning Wild Beastsi muusikaga, mehe enda sõnul on see aga inspireeritud eeskätt inimestest tema ümber, loodusest, tunnetest ja olemisest üleüldse. 20...
RISKIANALÜÜS OMA KODU KELDRIKORRUSE KOHTA Jrk. Ohutegur Kes on Tervisekahjus Riskitase Ettevaatus Vastuta numbe ohus ? tus abinõud r Komistamine Kõik maja Käsipuu Majas ela 1. keerdtrepil elanikud, Vigasutused 4 lisamine täiskasva külalised Komistamine Kõik maja Jala välja Lävepaku Majas ela 2. lävepaku taha elanikud, väänamine, 6 välja- täiskasva külalised kukkumine vahetamine
Millist romaani ta ise kirjutada tahtis polegi täiesti kindel, kuid võime oletada, lugedes kirja proua Agnes Rohumaale, et Ristikivi sooviks oligi kirjutada midagi teistsugust, millel poleks ehk üht suurt mõtet. Raamat kujutab nooremapoolset meest, kes on vana-aasta õhtul läinud linna jalutama ning satub maja, kes kõik näivad teda teadvad, kuid tema ise ei tea kedagi. Talle küll tunduvad mõned inimesed ja olukorrad tuttavad, kuid majas toimuv muutub kõik segaseks. Teos ise ongi väga ebatavalise ja keerulise ülesehitusega neile, kelle lugemus on väike. Vähe lugenud inimesed hakkavad ootama raamatust midagi mida ei tulegi. Ristikivi täielikult eirab lugeja ootusi, kirjutades ühelt tegevuselt teisele hüpeldes ilma ühtse peamõteta. Minategelane seikleb ainult ühe öö majas ringi ent siiski jõuab temaga juhtuda rohkem kui paljudel inimestel kuuga.
Hispaaniakeelne tekst enda tutvustamiseks. Näidis. Käsitletud on järgnevaid teemasid: kes ma olen, kui vana ma olen, kus õpin, milliseid keeli räägin jne milline on minu pere (kui palju liikmeid, kellena töötavad jne) milline on minu tüüpiline koolipäev (mis kellast mis kellani, mida söön ja joon päeva jooksul, mida teen peale kooli) mis mulle meeldib ja ei meeldi kus ma elan ja milline on minu elukoht (riik, linn, küla) kas elan korteris või majas ja milline on minu tuba - mis seal on, kas see on suur või väike, kas see mulle meeldib jne. ¡Hola! Me llamo Lena. Soy de Jõgeva y tengo 18 años. Hablo estonio, inglés, alemán, chino y español. Estudio en un colegio. Vivo con mi familia en un pequeño pueblo. Mi madre es florista y ella tiene una floristería. Mi padre es camionero. Mi hermana trabaja en un estación de servicio. En los días de escuela me levanto a las seis y nueve. Me peino, me visto y me maquillo por la mañana
leiule ja sellest tulenevalt lapse tervislikule seisundile ........................................................................... 7 2 1. ÕENDUSANAMNEES Laps on kolme aastane, kaalub 18 kg ja on 102 cm pikk ning on meessoost. 1) Turvaline keskkond: Poisslaps kasvab koos oma mõlema vanematega ja veedab võrdselt aega nii ema kui ka isaga oma majas. Laps on kolinud kuid ei mäleta seda hästi, mis näitab seda, et tagatud on turvalisus. Seda näitab ka, et laps on õnnelik ja räägib positiivselt kodust. Samuti puutub kokku paljude inimestega, kuna perekonnas ja sugulastel on lapsi palju ja samas eas. Vesteldes antud teemal oli laps väga õnnelik ja jutukas, millest võis tuletada, et tagatud on lapse turvalisus ja talle meeldib.
nr.8611708, ehitatud lp.156-013.13.86.3A-3B-4B järgi. Linna Valitsuse poolt antud loaga ja meie rahadega oli ehitatud kooperatiiv maja. Mille nimeks pandi ,,MERIKAKP", selle pärast et ta seisab väga lähedal mere ääres. Pool maja sai valmis 1987.a. ja teine pool 1988.a. 2. Tegemist on 5-korruselise, 8 trepikojaga-sektsiooni elamuga, kus on 120 korterit. millest: Ühetoalisi 15, Kahetoalisi - 15, kolmetoalisi 65, neljatoalisi 25 2.1. Majas on kuus seksiooni ehitatud Tartu Elamuehituskombinaadi suurpaneelidest ja kaks nurgasektsioonid silikaattellistest. (Näidis Lisa nr.1) Üldkasulikku elamispinda 7329,2 m2 Korterite köetav sisekubatuur 6858,7 m2 Elamispind 7295 m2 Hoone kubatuur 34 069 m3 3. Elamul on lamekatus, ilma lisa soojustuseta. 4
inglismaal oli halb ilm. Alguses läksid nad hotelli ja seal ei saanud pestagi, pärast nägid nad õues matuseid ja seal oli palju surnuid ja pere arvas, et see on hügieeni päras. Durrellide pere läks maja otsima ja kreeklased hakkasid nendega rääkima, lõpuks tuli Spiro ja ajas kreeklased ära ja näitas neile kodu, kus oli pesu koht aga maja oli väike ja roosa maja. Esimeses majas oli Gerry õpetajaks George, kellega koos hakkas Gerry loodust uurima. Ühel päeval ütles Larry, et ta on palju "sõpru" külla kutsunud ja kindlasti peab suuremasse majja kolima ja siis kolitigi uute majja, mis oli tibukollast värvi. Kollases majas tutvus Gerry Theodoresega ja paljude loomadega ümber maja. Theodores oli uus Gerry õpetaja, ta oli Gerryle ka hea sõber, kes mõistis Gerryt nagu
müstiline unenägu. Samasugune situatsioon võib tekkida, kui lugeda mõnda raskestimõistetava ning salapärase sisuga teost. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" on täpselt selline romaan, mis on üle küllatud tegude, salapära ning oluliste mõtetega. Spekuleerida võib pikalt selle üle, kas ,,Hingede öö" puhul on tegemist mõtterännaku, tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsusesse. Seda arvamust sisendas ka minategelase dialoog daamiga, kes küsis mehelt, et kas jutustaja usub elu pärast surma. Müstilises hoones olevad ruumid ja tegelased tundusid väga saladuslikud ja erinevad, kuid romaani
Karl Ristikivi ´´Hingede öö´´ Elu majas sees oli väga aeglane kohati aeg ei liikunudgi edasi. Majas oli väga palju tube ja korruseid. Kõik toad olid erineva välimuse ja sisuga. Elu oli seal ebareaalne, väljamõeldud või õpetus.Majast väljaspool oli elu rõõmus , sest oli aastavahetus ja inimesed kogunesid tänavatel ja asutustes,et võtta vastu uut aastat. Olle oli poiss kellel polnud jalgu ja kelle käed olevat olnud justkui moonutatu, valged ja närbunud. Olle tahtis, et peategelane temast loo kirjutaks. Olle jutustas maalist
Firmast AS Pihlaka eelkäija kooperatiiv nimega Pontsu asutati aastal 1989. Sortimendis olid pirukad, saiakesed. 1992 aastal kohe pärast rahareformi avati esimene kauplus ja hiljem ka kohvik Rakveres Seminari tn. 25a. Samas majas hakati tegema kondiitri- ja kulinaariatooteid. 1993 aastal asutati AS Pihlaka. Firma omanikud on eestlased. Aastal 2000 avati müügilett Tallinnas Õismäe tee 107 asuvas Bentoni kaubamajas, kus on esindatud peaaegu kogu Pihlaka sortiment. 2001 aasta algul valmis Rakveres Parkali tänavas EURO-nõuetele vastav tootmistsehh. Samas majas asub AS Pihlaka kauplus-kohvik ja kontor. Kohvik suudab kohapeal toitlustada kuni 55 inimest korraga
Mõlemad ketid saadavad infolehti sooduspakkumistega postkastidesse ja sotsiaalmeedia kanalis Facebook teevad aktiivselt sissekandeid mõlemad ketid. Vahi Selveri juurde suunavad sildid mitmest kohast (Puiestee, Narva mnt, samuti Räpina poolt linna sisenedes), samas Maxima juurde ühtegi suunavat teeviita ma näinud ei ole. 2 Lisaväärtused- Selver pakub oma majas palju erinevaid teenuseid ja kaupu. Samas majas asub apteek, lemmiklooma kauplus, lillepood, Peetri pizza ja jalanõude/rõivaste parandus. Lisaks on Selveri infoletis võimalik sõlmida LHV lepinguid, osta Piletilevi pileteid ja Eesti Loto pileteid. Seega saab üsna palju toiminguid ära toimetada ühes majas. Maximaga samas majas on vaid apteek ja muid lisaväärtusi kauplus ei paku. 3
Kohtusaal- inimesi ei süüdistatud mingites kuritegudes vaid lihtsalt ahnuses, liigses söömises ja joomises, laiskuse jne. Söögisaal- mina tegelane pandi istuma lauda, kus juba istus inimene ning selles saalis tervitasid teda kõik inimesed nagu nad teaks teda Pastot Rothi ruum- selles ruumis olid inimesed ümber pastori, tavaliselt kirikus jne ei olda ümber pastori. 2.Nimeta asju või olukordi, millest minategelane lõpuni aru ei saanud. Miks - miks on ta selles majas Kes - on need kõik inimesed seal, kes tunduvad talle tuttavad Kelle - Kuidas - sattus ta järsku kontsertisaalist elutuppa ning kuidas on võimalik, et kõik inimesed kes seal on tunduvad tuttavad ning kuidas ta järsku katusele jõudis lõpus. Milles - teda süüdistatakse kohtus ning miks politseinikud küsitlesid teda sellepärast, et kaua ta selles majas olnud on 3. -Kiri proua Agnes Rohumaale - kirjas vastab ta lugeja kriitikale ning selgitab lahti teose mõtet ja tagamaid 4
· Capuletti korraldab enda juures peo, selleks annab teenrile paberi, kus on külaliste nimekiri, et ta teataks peost. · Saabuvad Romeo ja Benvolio. · Teener palub Romeolt abi nimekirja lugemisel, kuna ta ise lugeda ei oska. · Teener ütleb Romeole, et juhul kui ta ei ole Montecchi perekonnast, võib ka tema peole minna.Teener lahkub. · Romeo ja Benvolio arutavad peole minekust.Romeo otsustab peole minna. 3.tseen toimub Capuletti majas. 1 · Amm kutsub Julia, kuna ta ema tahab temaga rääkida. · Julia ema rääkis talle abielust ja sellest, et Paris tahab teda kosida. · Ilmub teener ja teatab, et külalised on kohal ja Juliat ning sinjoora Capuletti oodatakse. 4.tseen toimub Capuletti maja ees. · Ilmuvad Romeo, Mercutio, Benvolio ja veel 5-6 maski, kaasas mitu tõrvikukandjat. · Arutavad väljas, kes võtavad tõrvikud
Prantsuse revolutsioon toimus aastail 1789- 1799. 3. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. 4. Enim mõjutanud demokraatiat on filosoofid Jean Jacques Rousseau ja Montesquieu. 5. Konstitutsioon on põhiseadus. Konstitutsiooni koostab riigikogu. 6. Eesti vabariigi parlamenti kutsutakse Eesti Riigikoguks. Riigkogu käib koos Stenbocki majas. Riigikogu koosseis valitakse 4 aastaks. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. 7. Parlamendid on 101 liiget mitte 100 liiget, sest 101 on paaritu arv ning kui toimuvad hääletused siis ei saa jaguneda hääled täpselt pooleks. 8. Täidesaatvat võimu teostav demokraatlikus riigis valitsus. Valitsus asub Stenbocki majas. 9. Eesti rahvas presidenti otse ei vali
Pinska külalistemaja Pakutakse soodsat võimalust ööbida ise või majutada oma külalisi koduselt mugavas majas. Asub Viljandi kesklinnast 5 km kaugusel, Viljandi- Pärnu mnt. 2 km. Soovivad anda endast parima, et tuntakse end hästi ja mugavalt kogu seal veedetud aja jooksul. Külalistemajas on hetkel 7 ilusat numbrituba 10 voodikohaga. Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra.
Lumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas
Ammende villa on ks parimaid varase juugendstiili niteid Eestis. Ammendede kaupmeheperekonnale kuulunud uhke, suure aiaga villa valmis 1905. aastal. Maja fassaadid ja interjrid olid klluslikud, detailiderohked ja mitmekesised, samas stiilitundlikult vljapeetud. Prast I Maailmasda perekond laostus ning villa mdi Prnu linnale. Majas on asunud suvekasiino ning klubi. Tnaseks on villa restaureeritud luksuslikuks hotell-restoraniks, saades vljapeetum ning juugendlikum kui kunagi varem. Majas saab sageli nautida muusikakontserte ja kunstinituseid ning kaunist aiarohelust. Ammende villa on teliseks prliks Prnu rannapiirkonnas. Maja tis uhket ajalugu, stiili ja maitsvaid elamusi. On seda olnud aastaid ja ilmselt jb selleks nii kauaks kui silm ettepoole vaadata julgeb. Vankumatult ja kindlalt, sest nii vrikas maja juba ei luba endale allaandmist mitte milleski ega mitte millelegi. Kui Prnu linna kohta keegi vras vihjeid ksima juhtub,
Antonio ei müü seda maha ja kui tüdrukul on võimalus see ära osta kunagi siis ta saab selle ära osta kahe kordse summaga. Nii Anna-Liina müüski selle maja maha. Sellest majast tehti kohvik ja hotell muidugi see talle eriti ei meeldinud aga ta ei saanud midagi teha kuna see polnud tema oma enam. Ta hakkas seal majapidajannaks. Ta pani nii palju raha kõrvale kui ta sai oma palgast panna, et see maja ära osta ehk praktiliselt kõik kuna Antonio lubas tal seal majas ööbida ja Anna-Liina võis seal ka süüa. Anna-Liina oli väga õnnelik, et Antonio nii hea oli. Aga osaliselt oli Anna-Liina väga kurb kuna ta tahtis seda maja endale, kuna nüüd oli tal juba mõte mida sellest majast teha. Ühel päeval leidis Anna-Liina endale mehe. Nad abiellusid. Selle mehe nimi oli Aleksander ja ta oli päris rikas. Anna- Liina ja Aleksander said lõpuks selle raha kokku, et see maja ära osta. Nad ostsid selle maja ära
Poolelioleva maja oli valitsus sunnitud andma Stenbocki omandisse. Tingimustes, kus oli olemas odav tööjõud pärisorjadest talupoegade näol ning kohale toimetatud ka enamus vajalikust ehitusmaterjalist, otsustas krahv ehituse lõpule viia. Pärast Eesti iseseisvumist läks hoonetekompleks 1924. aasta 8. märtsil riigi valdusse. Esimesel iseseisvusperioodil asus selles rahukohus, mille järgi ka tänav omale nime on saanud. Nõukogude võimu ajal on Stenbocki majas asunud Tallinna juriidiline kool, ENSV Ülemkohus, erinevad jaoskonnakohtud, apteekide peavalitsus, notariaalkontor ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiklassid. Kuni 1987. aasta novembrini asusid hoones viimaste institutsioonidena Tallinna Oktoobri- ja Kalinini rajooni rahvakohtud, kes läbilaskvate katuste, pragunenud seinte, tuult läbilaskvate akende, külmunud veetorude ja kasutamiskõlbmatuks muutunud ahjude tõttu siit lahkusid. Kaarekujulises kõrvalhoones on 20
Eri Klas (sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas) on Eesti dirigent. Eri Klas on dirigent ja tuntuimaid eesti muusikuid maailmas. Eri Klas kasvas üles ilma isata. Tema ema suri aastal 1999 ehk 7 aastat tagasi. Eri Klasi ema lasi Eril klaverit klimberdada juba siis, kui Eri oli aastane. Anna Klas õpetas Erit klaverit mängima enne, kui Eri kooli läks. Pianisti küll Erist ei saanud, kuid muusik sai küll. Enne sõda käis Anna Klas koos oma poja Eriga Võsul, Metsa tänaval, ühes väikeses majas suvitamas. Seal tegi Eri oma esimesed sammud. Eri esimene sõna oli ``lill´´. See lill õitseb siiani Metsa tänaval. See lill on punane ja täpiline. Kui Eri satub Võsule, läheb ta alati seda lille vaatama. Imelik on see, et kui Eri käis koos oma abikaasa Arieliga seda lille vaatamas ütles Ariel, et mitukümmend aastat hiljem suvitas ta samas majas mille hoovis see lill õitseb. Hiljem suvitasid Eri ja tema ema Anna Pärnus. Juba tol ajal oli Pärnu suvepealinn.
6. Hanerivis lendas üks hani ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 6. vastus 5 7. Kellel on lemmikloomaks kalad? A. Britt elab punases majas B. Rootslasel on koer lemmikloomaks C. Taanlane joob teed D. Roheline maja asub valgest vasakul E. Rohelise maja omanik joob kohvi F. Inimene, kes suitsetab Pall Malli, kasvatab linde G. Kollase maja omanik suitsetab Dunhilli H. Inimene, kes elab keskmises majas, joob piima I. Norrakas elab esimeses majas J. Inimene, kes suitsetab Blendi, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kellel on lemmikloomaks kass K. Inimene, kellel on hobune, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kes suitsetab Dunhilli L. Inimene, kes suitsetab Bluemastersi, joob õlut M. Sakslane suitsetab Prince' N. Norrakas elab sinise maja kõrval (tema majast järgmine maja on sinine) 7. lahendus JÄRELIKULT: kalad on lemmikloomaks sakslasel.
MÕISTEKAART KAHE TEGELASE ISELOOMUSTUS TARTUFFE JA MAJAOMANIK ORGON Elab Orgoni majas. Laisk Peaks seal teenima, aga elab lihtsalt TARTUFFE Orgoni kulul. Omakasupüüdlik Salakaval Häbitu Saavutamaks oma tahtmist on
Gerald Durrell Raamatu peategelane on Gerald Durrell(Gerry) Tähtsamad kõrvaltegelased on Spiro,Leslie,Margo,Larry,ema ja Roger. Lühikokkuvõte: Durrellide pere otsustas kolida Inglismaalt halva kliima pärast Korfu saarele elama. Esialgu asusid nad elama maasikaroosasse majja. Seal oli Gerry õpetajaks George, kellega koos hakti loodust uurima. Päeval, mil Larry teatas, et ta on kutsunud liiga palju külalisi, otsustati kolida suuremasse majja, mis oli tibukollane. Tibukollases majas tutvus Gerry palju loodusega, mis maja ümber oli. Tema õpetajaks oli seal Theodores. Tema oli Geryle kõige parem sõber. Viimane maja, kuhu nad kolisid oli lumivalge. Sinna kolisid nad sellepärast, et kogu nende suguvõsa koliks nende juurde. See oli väiksem.Ka lumivalges majas sai Gerald loodusega tutvuda ja uusi avastusi teha. Seal oli õpetajaks Kralefsky, kes oli suur linnuhuviline. Pere kolis tagasi Inglismaale, sest Gerryl oli aeg jätkata õpinguid mujal.
§ Toidupüramiid § Riimilift § Seeriapildid § Mõistatuspildid § Seinad kui keeletugi − seinamaterjalid § Sünnipäevarong § Koos lastega valmistatud materjal 3 § Teemaraamatud § Kostüümid, peakatted, maskid § Häälikuloto § Kassi ja hiire loto − mäng tegusõnade õppimiseks/kinnistamiseks § Mäng “Kes selles majas elab?” § Mäng ”Naljakas lause” § Mäng “Nipitiri” § “Õige või vale?” § Killumäng “Puzzle” § Mäng “Siilike” § Mängud ”Täheotsijad” ja “Kuum pall” 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 MÄNG “KES SELLES MAJAS ELAB?” 41 42
Karina avastas, et tema must kott on öö jooksul kadunud. Ta ei tea kas kaotas selle öösel põgenedes või on Pärt selle ära võtnud. Pärt tahab minna tuldud teed pidi tagasi, et kott leida kuid avastab aida nurga tagant hoopis surnu. Kuna kummalgi pole mobiiltelefoni, et politseid kutsuda otsustavad nad majast abi küsida. Elumaja ust aga ei tule keegi avama, kuigi nad kuulevad seest häälitsust. Nad piiluvad akendest sisse ning avastavad, et majas on laps. Väike laps. Nad purustavad ühe aknaklaasi, et majja sisse saada . Laps on haige ning näljas. Karina püüab last aidata ning saadab Pärdi abi kutsuma. Pärt lähebki. Tema tee ristub suure, halli, vana ja räsitud koeraga, kellel oli ketijupp kaelas. Pärt jagab koeraga oma poolikut võileiba ning vabastab koera kaelaketist. Tee peale jõudes üritab ta peatada mööda sõitvaid autosid kuid keegi ei peatu. Tee ääres märkab ta
Kõigepealt pidin esitama soovituse, mis annaks tunnistust minu seaduslikust ja vabast päritolust. Maksin sisse käsiraha ja jäin esialgu meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Ka minu meistril olid kohustused: mind-õpipoissi tuli pidada oma majas; tuli süüa anda ja minu eest hoolitseda. Kolme kuu möödudes kanti minu nimi tsunfti nimekirja. Sellest hetkest algas minu õpipoisiaeg, mis kestis 4 aastat. Õpipoisiaeg oli minu elus kõige raskem: tuli harjuda eluga võõras majas, tingimusteta kuuletumisega, peremehe ja perenaise omavoliga, kõige tähtsam oli aga õppida selgeks amet. Kui õpiaeg hakkas läbi saama, kogunesid kõik meistrid pidulikult gildihoonesse. Järgnes omapärane eksam, vastutusrikas hetk nii minule kui ka meistrile. Iga meister pidi näitama õpilase teadmisi. Kui õpipoisi teadmised osutusid ebapiisavateks, siis määrati õpipoiss teise meistri juurde, esimene meister pidi aga maksma trahvi ning ka teistkordse õppimise kulud.
Et ta kõnnib ringi nagu pooljumal, kuigi pole sele üldsegi välja teeninud. Astrov arvab, et ta on lihtsalt kade. Ta räägib, et naine on professorile kahjuks võltsilt truu, et ta peaks mehe maha jätma enne kui see tema tundeid lämmatab, mis oleks ebamoraalne. Sonja saadab Marina külameestega rääkima. Astrov on pahane, et ta ilmaasjata pika tee maha sõitis professorit vaatama, et nüüd tuleb välja, et vanatoiga on kõik korras. Tahab öömajale jääda. Ilja on seal majas inimestele nagu ,,parem käsi". Vanja on vihane, et ta on raisanud oma aega nii mõttetult ning enam ta ei saa tegeleda asjadega, millega ta kunagi oleks tahtnud tegeleda. Tal palutakse vait olla. Jelena räägib kui ilus ilms täna on, mille peale väidab onu, et sellise ilmaga on ennast hea üles puua. Astrov tahab pitsi viina. Tal pidavat olema ka terve mõis, mida ta ilisasti hoolitseb ning kuhu ta metsa kasvatab. Räägib, et inimesed ainult häsitavad asju ning, et nad
Ristikivi ,,Hingede öö" analüüsiks. Romaani 3 osa: 1. ,,Surnud mehe maja" 2. ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" 3. ,,Seitse tunnistajat" millest kaks esimest on põhiosad, mille keskele on pandud kirja vormis autori pöördumine, mis on ennetav kiri teost mittemõistvale lugejale. Romaani tegevuse aeg lühike: u kell 23.00-00.05. Minategelane, teose keskne tegelane, satub MAJJA, lootes viibida teiste inimeste keskel avalikul aastavahetuspeol, kuid MAJAS hakkab juhtuma midagi kummalist. MAJA on justkui minategelase mälestuste ja südametunnistuse ruum. MAJAS · on inimesed, kes teda justkui tunnevad; · ei kehti tavalised aja ja rumi seaduspärasused; · ruumid muutuvad; · aeg liigub arusaamatult; · valitseb umbne ja ängistav õhkkond. Kulminatsiooniks on äraspidine kohtuistung jälgi pattusid, milles süüaluseid süüdistatakse!
Selle maja aiast leidis Gerry väga palju huvitavaid loomi, keda uurida. Nende seas olid ka tillukesed krabisarnased ämblikud ning kõrvahargid. Gerryt väga vaimustas see aed, kuna seal oli väga palju huvitavaid loomi. Kuna külla oli oodata palju külalisi, pidid Gerry ja ta pere kolima suuremasse majja, sest maasikaroosa maja oli liiga väike. Järgmine maja kuhu koliti oli tibukollane maja. See maja oli kõrge ja kandiline ning seisis mere kaldal künkal. Talvel juhtus seal majas tulekahju ning pere pidi jälle kolima. Nüüd koliti lumivalgesse majja. See maja seisis künkal keset oliivipuid. Seal majas tegi Gerry tutvust palvetajaritsikatega. Nende viie aasta jooksul kogus Gerry kokku palju huvitavaid loomi. Näiteks gekod, kärnkonnad, ritsikas, harakapojad, kolm koera ja palju teisi loomi veel. Gerry väga huvitus Korfu saare loodusest ning seda käis ta uurimas koos Theodoresega, kes oli samasugune loodushuviline nagu Gerry.
ANALÜÜS „Raha uputus“ Lavastuse autor – Michael Cooney Näidendi esmalavastus toimus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre’s. Lavastajaks oli sel ajal, tema isa, Ray Cooney. Eestis etendati etendust esimest korda aastal 2002. Lavastajaks oli ning on Andrus Vaarik Tegevus toimub Eric Swan´i majas. Ning see kõik toimus ainult ühel päeval, hommiku poolikul. Kõik oli nii kiire ja pettus tuli kiirest välja, seega ei toimunud see ei nädal, ega kuu aega. Laval toimuva ja lavavälise ruumi suhe oli hea. Vaadates lavale oli näha ka teisi ruume, mis olid seal majas: magamistuba, söögituba ning köök, oli ka näha treppi, mis viis teisele korrusele. Kogu teksti esitamine ei käinud ainult ühes toas, üks koht oli näiteks selline, kus Tiit Sukk ehk Norman
· Minnes 38aastane, eestis pidas müüjatööd, läks veebruaris, algul oli tööl Valve juures sigalas · Saab tööd Ratsaklubis, koht asub teiselpool Taani piiri · Tuulised ilmad taanis ja tuulepargid-ja generaatorid · Oli aasta 2002 · Tütar täiskasvanu · Koha nimi Braderup Veekeskuses käis Vilvega ja kukus, Õppin veterinaarvelskriks Taanis on ratsasport levinum, kui eestis. Kombeks, et 4 põlvkonda elavad samas majas aga igal ühel oma ruumid ja erinev sissepaas. Peremees Jensi (töötanud veoki peal) ema on juba sendi surmale võlgu..aga majandab majas omapäi. Jensi proua töötas piiripunktis, jäi tööta piiride avanemist Jens ise avastas tasuva hobuseäri. Mae elab töölistemajas maneezimajas. Tööaeg lühike..5h päevas. Uus koht Kommuni halduskeskus TOnder Raamat lk 26 ja 27 kirreldab seda vanaliunna. Lk 28 kirjeldab seda Apteeki, mis Maele meeldis. Taania kauneim tänav Slotsgade
sünnikirjaga tõendama. Meister, kes sünnitunnistusele tähtsust polnud omistanud pidi maksma raele trahviks 6 loodi puhast hõbedat. Et õpipoissi võta, pidi aga kullassepp ise olema vähemalt kaks aastat meistrina töötanud. Selleks et Tallinnas kullasseppaks saada, pidi põlvnema vabadest kristlikus abielus saksasoost vanematest. Poisi võimete selgitamiseks oli ette nähtud neljanädalane katseaeg meistri majas: õpiaeg kullasseppaerialal oli üks pikemaid. See vältas 7-10 aastat. 17 sajandil määras õpiaastad meister. Kui õpipoiss oli oma kohustused meistri ees täitnud, sai temast sell. 1635.a allutati ka Tallinna kullasseppasellid rännukohustusele, millest vähemalt neli aastat tuli veeta Saksamaal.1826 aastast vaid vene impeeriumi käsitöökeskustes. Valis sell rännuaastate lõpetamisel oma elu-ja töökohaks Tallinna, tuli tal sellina siinseid meistreid
Tal ei olnud sõpru. Isa pani Julieni saagi valvama, kuna ta oli võimekuselt oma vendadest nõrgem ja ei suutnud füüsiliselt raskeid asju teha. Temast ei hoolitud sugugi. Kuid see, et ta rasket tööd ei suutnud teha, ei tähendanud veel, et ta ei suuda muid asju teha. Tal oli ka tugevaid külgi, mida keegi algul ei märgatud. Julien oli mõnes mõttes sarnane rikastele inimestele. Ta oli ahne ja rahamaias, nagu ka rikkad ihaldasid raha. Ta sai koha rikaste Renalide majas, kus pidi kasvatama ja õpetama nende lapsi. Selle ajajooksul suutis ta seal väga palju korda saata. Ta pressis rohkem raha välja ning suutis proua de Renali ära võrgutada. Kõike mida Julien vaid soovis, seda ta ka sai. Julien uhkustas sellega, et tal on uus Testament peas. Sellega tahtis ta küreele muljet avaldada. Ta on nii enesekindel ja arvab et suudab kõike. Just see enesekindlus paistis teiste seas imetlusväärsena, eriti proua de Renali silmis. Julieni
Talle meeldis see imeilus koht. Rainer töötas sekretärina suures ettevõttes. Selle ettevõtte nimi oli " Kaasakiskuv sülearvuti ". Tööle sõitis mees ühistranspordiga milleks Õhumullide maal olid hobused. Rainerile see üldse ei meeldinud ja ta tahtis ka lendavate autolube tegema hakata. Kunagi väga ammu, tuhandeid aastaid tagasi oli selle ettevõtte hoone asemel hullumaja ja räägiti, et nüüd selles majas kummitab. Rainer seda muidugi ei uskund. Kuid tööl oli üks neiu kellele meeldis Rainer väga ja neiu kirjutas talle armastuskirju iga nädal. Neiu käis iga päev Raineri kabinetis ja üritas teda veenda et seal majas kummitab ja ta kardab. Neiu jaoks oli Rainer nii vastupandamatu, et ta lausa kollektsioneeris igast pisiasju mis oli seotud Raineriga. Ühel päeval otsustaski mees teha omale lendava auto load. Teda ootas ees läbikukkumine kuna ta ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
