AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise põhisisu on lihtne: partneri pingest vabastamine ja rääkima õhutamine. Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimuse...
Kordamisküsimused perekonnaõpetusest (Sotsiaalne küpsus) 1. Nimeta ja iseloomusta suhte kujunemise perioode (3) - Ühtekuulumise ja kiindumise periood - Iseseisvus periood. Eraldumine. Vastuolude periood - Tasakaalustatud periood 2. Mida on vaja suhte püsima jäämiseks (3) - tarkust - kannatlikust - tahet 3. Millised on mehe ja naise esmased vajadused suhetes? (4) Mehe: -olla armastatud -saada positiivset hinnangud -leida tunnustust -väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika ...
ORGASM MIS ON ORGASM? Orgasm e. seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. Reeglina (kuid mitte alati) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmini jõutakse siis, kui puudutused, seksuaalvahekord, fantaasiad või eneserahuldamine on erogeenseid piirkondi ja suguelundeid stimuleerinud nii kaua, et mõnutunne lõpeb meeldiva lõõgastusega. Füsioloogilises mõttes kestab orgasm mõne sekundi ja sellel ajal tõmbuvad naise tupe lihased rütmiliselt kokku. Mehe orgasmi ajal toimub tahtele allumatute lihaste kokkutõmme, millega kaasneb praktiliselt alati seemnepurse. Iga inimene kogeb ja kirjeldab orgasmi erinevalt. Enamasti tuntakse orgasmi ajal naudingu ja rahulduse tunnet. Alati ei saa seksuaalvahekorras mõlemad partnerid või üks partneritest orgasmi või tajuvad p...
Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel. 2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed 2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud 3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad 4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud 5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad 4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või riideid. Žestidel on palju funktsioone. Need võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist,
sooidentiteet 3. Kolm erinevat mõtteviisi seksuaalsuse kohta: a. Absolutistlik - seks peale abielu b. Relativistlik - kokkuleppeline, siis kui valmis c. Hedonistlik - ainult seks,ilma probleemideta 4. Milline on õige seksuaalsus - pole olemas 5. Seksuaalsuse areng, etappide lühikirjeldused: a. Bioloogiline sugu - areneb enne sündi, kas poiss või tüdruk b. Ema ja lapse vaheline suhe - vastastikused hellitused ja puudutused kujundavad vundamendi, millele rajaneb lapse suhtumine endasse, seksuaalsusesse c. Sooidentiteedi kujunemine - mõjutab kasvatus ja ühiskonnas levinud arusaamad d. Suguküpsuse saavutamine - algab varajasest murdeeast, kus keha hakkab kiiresti muutuma ja kasvab teadlikkus oma kehast e. Kehataju - arvamus oma kehast ja selle köitvusest f. Igatsus kaaslase järele - tekib lähedusvajadus ja ebamäärane igatsus 6
Esinemine väiksemate gruppide ees. d) Avalik tsoon – 7,5m , esinemine ja suhtlemine suurema grupi ees. Taktiilsus ehk teise inimese puudutamine suheldes – a) Funktsionaalsed suhted - Puudutamine toimub ainult rolli täitmisel. b) Sotsiaalsed suhted – Suhtlemine toimub rollide tasandil, puudutamine võib olla rituaali täitmiseks. Muud puudutused on lubatud siis, kui on luba küsitud. c) Sõprussuhted – Suheldes toimuvad kallistused ning sõbralikud patsutused. d) Seksuaalsuhted – Puudutused on lubatud kõikidesse keha piirkondadesse, kui see on sobilik mõlemale. Keha asendid – Jaotatakse kaheks : Avatud ning suletud. Kõrvalt vaadates võib näidata ka staatust grupis. Kõrgemal olevad inimesed lubavad rohkem avatuid asendeid
asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub kuidas kõneleme: kui kiiresti, millise hääletooniga ja mida rõhutame pausidega. Paralingvistilised vahendid: nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja parasiitsõnad. Tahtekontrollile ei allu pööra suhtlemisel tähelepanu! 1. Hääletoon 2. Seismis-või istumisviis 3. Kõne kiirus 4. Zestid 5. Poos 6. Miimika 7. Liikumisviis 8. Pealiigutused 9. Puudutused 10. Silmside 11. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel 12. Riietus, soeng, ehted, meik jne 35% VERBAALNE ja 65% MITTEVERBAALNE + ei pea ise kohale minema või sõitma - Ei saa kliendiga luua + säästab aega silmsidet + saab jätta firmast hea - Ei saa kasutada kogu mulje siis, kui firma on kehakeelt väike ja ruumid - Ei saa valida sobivat aega
c) sõrmedega trummeldamine Agressiivne väljanägemine avaldub järgmiselt: a) käed risti rinnal 9 b) põrnitsemine c) käsi rusikas d) kellegi üle kummardumine KEHAKEEL TEENINDUSES Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · Hääletoon · Kõne kiirus · Miimika · Silmside · Pealiigutused · Seismis- ja istumisviis · Poosid · zestid · Liikumisviis · Puudutused · Vahemaa suhtlevate inimeste vahel · Riietus, soeng, ehted, lõhn jne Klient tajub nende signaalide järgi seda, millised on teenindaja hoiakud, kuidas teenindaja temasse suhtub, milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks. Hääle kasutamine teenindussuhtluses Hääletoon ja kõne kiirus ütlevad sageli palju rohkem kui lihtsalt sõnad, mida öeldi. Olukorraga sobiv hääletugevus ja kõnetempo ning selge hääl soodustavad teenindussuhtlust
lahku minna. Vastutus ning armastus laste vastu aitavad üle elada abielu kriisiaegu. · Kehakeel tunnete väljendamisel: a) Välimus-annab esmast infot teise inimese tervise,soo,rassi ja kultuuritausta kohta. b) Distants- vahemaa,kui kaugele me kellestki jääme. c) Kehaoiak- kõneleb isiksusest,tunnetest,meeleoludest ja rektsioonidest. d) Silmad ,näoilmed. e) Puudutused-kahesugused: enda puudutused ja teise isiku puudutused. Armastus & Armumine · Sugupooltevaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist: a) hingeline b) kirg c) pühendumine · Algul võib tunde moodustada üks neist komponentidest,seejärel lisanduvad ülejäänud. · Meeldimine tunnet iseloomustavad soojus ja hingeline lähedus,kuid puudub kirg ja pühendumine. · Meeletu armumine armastus esimesest silmapilgust,seob füüsiline
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt n...
Selles kohati leiduva erootiliselt avameelse pildistiku võttis noorem lugejaskond vastu vaimustatud poolehoiuga, konventsionaalse moraali kaitsjad aga häbeneva nördimusega. ,,Sinises purjes" jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. ,,Sonetid" kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitab armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudutused ja lähedus (,,Ehtides" ja ,,Ekstaas"). ,,Sinises purjes" kasutas värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Luulemaailm on puhtalt minakesine, küllastatud armastusest ja looduselamustest. Iseloomulik on noore Underi luules naiselik tarve imetlemise järele. Eelistatavalt värsitab Under muljeid kevadisest ja suvisest loodusest, kus kõik tärkab, õitseb, kasvab ja küpseb. Joonistub puhkemaastik aiad ja mererand. Tema loodusluule avaldub tundelise meeleolulüürikuna;
Tallinna Ülikool Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond MEELED ESSEE. Diana Kuulma KLÕ-14 Tallinn 2013 MEELTE ANALÜÜS Meeled on kui piirivalvurid inimese ja maailma vahel.Tänu meeltele toimub suhtlemine sisemise ja välimise vahel,toimub kontaks maailmaga,st elamine.Tajuda saab neid asju,mille jaoks on meil meeled olemas ja mille tajumiskvaliteet on piisavalt arenenud (Koerte haistmine on inimesega võrreldes tundlikum).Inimene on ise ka maailm,mida tajuda.Kehaga seotud meeltega,nelja alumise meelega,inimene tajub ennast,oma keha. Meeled on lasteeas lapse elus väga tähtsad.Lapsed kasvatavad oma keha,kõik käib kehast läbi...
Köitvus ja sümpatiseerivus saavad siiski eelkõige määravaks, kui ikka inimene meeldib, siis ikka meeldib. Selleks, et suhe säiliks, peavad mõlemad osapooled kõvasti vaeva nägema. Suhe iseenesest ei toimi. Oluline on oma partneri väärtustamine, olles aus, lojaalne, jagades kiidusõnu jne. Tuleb näidata, et hoolid, armastad läbi tegude, mitte ainult sõnade najal. Sellised pisikesed asjad nagu koduste ülesannete jagamine, käest kinni toidupoes jalutamine, väikesed puudutused, laste eest hoolitsemine, need muudavad suhtes väga palju. Ei teki tunnet, et sind on nüüd õlul oleva koormaga üksi jäetud. Tuleb pidada meeles, et konfliktid on väga normaalsed, neid esineb kõigil. Oluline on ka kattuv maailmavaade ja samad eelistused. Tänu sellele on suurem võimalus konflikt kergemalt üle elada. Üks asi, mis on kindlasti äärmiselt tähis igas suhtes, on usaldus. Ilma usalduseta on väga raske suhet toimima saada. Tean omast käest, et kui oled
tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused. c) kavatsuslikud mitteverbaalsed - on sellised ilma sõnadeta edastatavad sõnumid, mida me tahame teistele edastada. d) tahtmatud mitteverbaalsed on kõik need mitteverbaalsed meie käitumise aspektid, mida me edastame teisele ja mis ei ole meie kontrolli all. Kanalid mille kaudu neid sõnumeid edastatakse. Kuulmine, nägemine, puudutused, telefon, internet, massikommunikatsioon jne. Müra. Selle alla kuuluvad kõik need faktorid, mis takistavad teisel teie poolt lähetatud infot vastu võtmast. Müra alla ei pruugi minna ainult hääled, vaid müraks võib olla ka nt ehted teise kaelas, mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist inimest kuulata. Lisaks sellele võib müraks olla ka selline asjaolu, et teise inimese jaoks ei ole nendel sõnadel sama tähendus kui teie jaoks.
Arvan, et see oligi kõige mõjuvamaks põhjuseks, miks tüdruk hullumajja pandi, sest inimene, keda ta armastas abiellus. Johanna tema oli ka üks ,,haigetest", keda dr Paapuu ravis. Ka tema oli sattunud hullumajja oma armuloo pärast. Ta süda oli röövitud ta kolleegi (intstituudis õpetaja) Franki poolt, kes oli jällegi abielus. Ka Frankile meeldis Johanna, kuna ta pööras talle rohkem tähelepanu kui teistele ja kõik need puudutused ja suudlused, kuid see kestis ainult seni, kuni Frank oma naisega jälle ära leppis. Johanna aga ei suutnud sellega leppida ja üritas teha enesetappu hüpates alla kõrge maja katuselt. Kuid võibolla oli see vaid tähelepanuks, kui palju ta on võimeline mehe pärast tegema. Igaljuhul veetis ta hullumajas umbes poolteist nädalat. Ta ema käis teda tihti vaatamas ning rääkis tütrele, kuidas ta pojal Raineril läheb. Nimelt siis oli Johannal ka 4-aastane poeg ja lapseisa Robi,
inimese nime. NINA -kasutage tagasihoidlikku parfüümi, hästi mõjub puhtuse ja värskuse lõhn, hoiduge higi ravimite alkoholi ja tubaka lõhnadest. KÄED - ainus lubatud puudutus tööl on kätlemine. *Esmamuljet õõnestavad: - lodev keel, kasutame sõnu ja väljendeid mida oleme kuulnud kodus tuttavataelt sõpradelt jne. See ei pruugi olla korrektne kõne ega kirjakeel. Kontrolliga oma keelt sõnastike ja võõrsõnade leksikonidega. *Sobimatud puudutused - patsutamine, nügimine, nööbist kinnivõtmine on liiga familiaarsed ametisuhtes kasutamiseks. *Käte peitmine - laua alla või taskusse peidetud käed tekitavad mulje et varjatakse midagi. Kui teil on harjumus käsi peita tehke endaga tööd ja harjutage mõõdukat Zsetikuleerimist. *Köhatamine - kui köhatamisest hakkab saama harjumus, proovige selle asemel neelata. *Väline visiitkaart - pakend pole kunagi tähtsam kui sisu. Ometi on tõsi et koleda paki seest ei viitsita sageli
Kassi. Seksuaalsus ei ole mitte oma arvamus vaid on ideoloogia mida näidatakse telekast ja mis on muutunud aegadega kas tõesti on seksuaalsus kõigest üks ürg tung või kas seda muudavad meedia ja tänapäevased arusaamad? Kas tõesti vanasti armatseti kõigest paljunemiseks või oli see nagu tänapäeval ,et mida rohkem naisi oled saanud seda kõvem mees oled? Minu arust on armatsemine palju rohkem kui lihtsalt seks vaid kõik need puudutused ja hetked mis jäävad eluks ajaks meelde või on hoopis inimestel vajadus areneda ja proovida kõike. Vanasti ei võetud lahutust jumala teoks vaid inimene kellega sa abiellunud olid sellega sa pidid surmani koos olema. Tänapäeval aga on lahutus pea pooltest eesti peredest läbi käinud. Minu arvates on parem lahutuada kui igapäev vaeveldes elada ja tülitsedes. Seksuaalne atraktiivsus ei piirne ainult välimusega vaid ka kõik isiku omadused mida kahjuks ei
HTPK.02.103 Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus SAMAEALISTE SEKSUAALSETEST KURITEGUDEST Elis Nõu Tartu 2015 KAVA Mida loetakse seksuaalseteks kuritegudeks? Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni? Ennetustöö kesksed teemad Abi seksuaalsete kuritegude ohvritele Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele Uurimus „noorte seksuaalsus“ (2006) ESIMENE KORD Ilus ebameeldiv Täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad ei võta piisavalt tõsiselt „see kasvab välja“ /“sellest saab üle“ Suund ja tugi täiskasvanutelt MIDA LOETAKSE SEKSUAALSETEKS KURITEGUDEKS? Seksuaalsed sõimusõnad ja žestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta Ekshibitsionism (haiguslik tung suguelundeid v rindu paljastada) Seksuaalne kiusamine, seksuaalne mahategemine Jälitamine – ...
16.näd lapse liigutused aina keerulisemad, imemine, APGARi hindamissüsteem 1959 7-10p kõik on hästi grimassid, haaramine 20näl platsenta hakkab last kaitsma, platsentabarjäär Füsioloogilised näitajad 1min-5min-... 24.näd õrn nahk, rasvkudet väga vähe, kuuleb, tajub 0-2p = südamelöögid, nahavärv, hingamine, valgust väliskeskkonnast, puudutused, lõhn lihastoonus, ärritajale reageerimine 7.kuul maitsenäärmed Brazletoni skaala: kui kerge vastsündinud maha rahustada, Sünnitamine ema ja lapsekoostöö!!! ärrituvus, temperamendile iseloomulikut omadused Kaasasündinud refleksid=lapse närvisüsteemi hindamine
Ei räägita kaotatud ajast, sest inimesed ja suhted on tähtsamad. Vesteldakse mitme inimesega korraga + tehakse mitut asja korraga. Perekond on alati esikohal, siis sõbrad, ning nende mõlemate probleemid. Polükroon.töötajad hindavad kestvaid töökohti, kus edutamised on subjektiivsed ja põhinevad suhetel. Äris ajale rõhku ei panda, peaasi et panna alus tugevatele suhetele. Ärialane kokkuleppe peab olema hea ja hea välja nägema. 5) Puudutused Puudutused on kõige varajasem sotsiaalse kommunikatsiooni vorm, mida me kogeme. See varajane kogemus on aga isiksuse arengus olulise tähtsusega, mõjutades nii imikute heaolu kui ka nende hilisemat sotsiaalset ja intellektuaalset arengut (Richmond & McCroskey 2000). Puudutamine sõltub nii soost, kultuurist kui ka vanusest. Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, ühest küljest on see seotud kontekstiga, kus puudutamine toimub, teisest küljest suhtlejate omavaheliste suhetega
Monogaamia - (ühe mehe ja naise kooselu) Ühisabielu ehk rühmaabielu - üksteisele kuulusid terved rühmad Polügaamia - paarabielu Polügüünia - mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega Perekonna ülesanded: · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase koosolu õhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonna lisafunktsioonid: · Majanduslik - perekonnas on majanduslikult kergem elada kui üksinda · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine ( pereringis vajab inimene kõige vähem enesekaitsevõtteid) · Taastootev - inimene taastab oma energia, mis ta on väljaspool kodu kulutanud Perekonnatähendus: · Lapseeas - vajatakse perekonda kõige rohkem, olulised oskused omandatakse 5-10a. Jooksul. Kõige tähtsamal kohal perekond. · Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proo...
On ütlematagi selge, et kõik töötajad peaksid esindama oma asutust nõuetele vastavalt. Teisalt uurin lähemalt mitteverbaalseid suhtlusvahendeid, milleks on kehakeel ning sageli ütleb see rohkem kui sõnad. Kuna zestid, näoilmed ja muud mittesõnalised signaalid on nagu sõnadki-semantilised märgid, siis pole ime, et sageli ilma sõnagi lausumata, reedetakse oma salajasi mõtteid. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: hääletoon, silmside, miimika, puudutused, riietus jne. Kehakeele märkide tundmaõppimine ja nende mõistmine annavad klienditeenindajale võime saada oma klientide kohta teada palju olulist, selleks, et neid väga hästi teenindada. Kindlasti üks võimsamaid kehakeele väljendusi peitub miimikas, nagu öeldakse, et pilk ütleb rohkem, kui tuhat sõna- ja nii ongi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ning oskusi, nii mõnigi persoon on võimeline allutama miimikat tahtekontrollile ning seetõttu on
3. Kõndige sihikindlalt 4. Teie välimus peab olema laitmatult hoolitsetud Kokkusaamisele minge alati paar minutit varem. See näitab, et te oskate jaotada oma aega. Hoidge oma visiitkaardid ja pliiatsid kindlas kohas, nii et te ei pea neid otsima. Kujundage enda umber usaldusväärsete kolleegide tiim. Kui neist õhkub enesekindlust, on see teie positiivne peegeldus. Mida ei tohiks teha ? Lodev keel, itsitamine, parasiitsõnad, itsitamine, sobimatud puudutused,käte peitmine, närimiskummi närimine, köhatamine Kuidas jätta positiivne imago ? Meestele: Ülikonnad: Enamik kompaniisid kus valitseb jäik kultuur, soovib, et mehed kannaksid üherealisi ülikondi. Üherealine ülikond mõjub klassikalisemalt, kuna kaherealine pintsak esindab trendikamat ehk moodsamat suunda. Materjal: sajaprotsendilised villasegud on meeste ülikonna jaoks kõige paremad. Triiksärgid : On selge et ärimaailma kuuluvad pika varrukatega särgid
Müügistrateegiad ettevõttes 1. Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine Eesmärk on anda ülevaade juhtimiskäitumisest müügitöös ja meeskonnatöös. Harjutada selge kommunikatsiooni (suhtlemise) ja korralduse andmise võimalusi. Õppida konstruktiivse positiivse ja negatiivse tagasiside meetodeid koostöö situatsioonides respekteerides nii ennast kui klienti. Harjutada koostööpartneri motiveerimist, innustamist ja lisamüügi võimalusi videotagasiside meetodil. Suhtlemisviisid: 1. verbaalne informatsioon 2. vokaalne informatsioon 3. mitteverbaalne informatsioon (kehakeel) Isikuomadused ja võimed: 1. suhtlemisvalmidus 2. teenindusvalmidus 3. tolerantsus (sallivus) 4. füüsilise koormuse taluvus, vastupidavus 5. kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus 6. koostöövalmidus 7. vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohu...
saada. Sõltub samuti tüübist ja rahvuslikust omapärast. Itaallased/ inglased. REGULAATORID On tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse , kulmukergitusega või muul viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust selle kohta, mida inimene parasjagu mõtleb. Siia kuuluvad ka eri liiki puudutused. D. Morrise järgi on enese puudutamise varjatud siht enda lohutamine, rahustamine, eneseintiimsus. President Kennedy näppis avalikkuse surve all oma keskmist vestinööpi, Winston Churhill olevat pingeolukorras surunud käed vastu kuue alumist serva. Naised kasutavad stressiseisundites tihti oma käevõrude keerutamist ja kettide hüpitamist. Pidev üle juuste silitamine on eneserahustamine. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse sõrmedega õrnalt üle huulte jne.
-> peaaju maitsm.: lahust. aine -> vall-, leht-, seennäsad -> maitsmispoor -> maitsmispung -> keele- neelunärv, vahenärv -> peaaju lihasmeel: liigutus -> lihaskääv, Golgi kõõlusorgan -> seljaajunärv -> seljaaju/(peaaju) temp. meel: temp. muut. -> pärisnahk -> külma-/soojasensorid -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju puutemeel: puude -> epidermise kasvukiht/pärisnaha näsakiht - Merkeli kehakesed - õrnad puudutused, kõdi // pärisnaha näsakiht - Meissneri kehakesed - õrnad puudutused, kuju, materjal // süva kiht - Pacini kehakesed - tugev surve, vibratsioon, venitus -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju 5. Sisesekretoorsed näärmed asuvad: hüpofüüs e ajuripats - kiilluu hüpofüüsi augus, käbikeha - vaheaju koosseisus, kilpnääre - kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal,
mehi on abieluvälistes suhetes seetõttu, et otsitakse suuremat seksuaalset erutust. Oma partneriga on igav. Naiste puhul on motiivid seotud rahulolematusega abielu suhtes, tunnetatakse tunnete/armastuse puudumist. Emotsionaalne distress oma abikaasa suhtes. - Vanuriiga stereotüüp ühiskonnas vanurid on aseksuaalsed. Seksuaalsus väljendub tegelikult ka selles eas. Privaatsusprobleem. Haigused. Partneri olemasolu. Puudutused, kallistused, käest kinni hodmine, masturbeerimine. Seos sellega, kui aktiivsed oldi nooremana. Seksuaalse aktiivsuse tase varieerub vähe. 10 13.10.08 SOOROLLID ja IDENTITEET I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt II Neli teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt
suhtlemine ehk kehakeel, mis ütleb sageli rohkem kui sõnad, kuna zestid, miimika jt mittesõnalised signaalid, on nagu sõnadki semantilised märgid, mis edastavad informatsiooni. Mitteverbaalsete signaalide ehk teisisõnu klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · hääletoon · poos · kõne kiirus · liikumisviis · miimika · puudutused · silmside · vahemaa suhtlevate inimeste vahel · pealiigutused · riietus, soeng, ehted, lõhn jne · seismis- ja istumisviis Klient tajub nende signaalide järgi seda, kuidas teenindaja temasse suhtub, milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne. Samamoodi saab klienditeenindaja kliendi kehakeelt ,,lugedes" mõista tema meeleolu ja valida sellest lähtuvalt õige suhtlusviis. Mida
nõustumist ja raputamine mittenõustumist, samas on need olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Kehaliigutused ja poosid tähendavad viisi, kuidas seistakse, istutakse, liigutatakse. Oluline on ka vahemaa suhtlevate inimeste vahel, sest suhtluspartnerile liiga ligidal või liiga kaugel olles võib ta tunda ebamugavust. Kuid tuleks teada ka seda, et pea ja kehaliigutused võivad erinevates riikides ja kultuurides olla eritähenduslikud. Puudutused klientidega on küll harva kasutatavad, kuid viisakusreeglite nõuetele vastavalt tuleb alati kliendi poolt tervituseks ulatatud käele samaga vastata. Klienditeenindaja välimus on alati äärmiselt oluline ning sinna alla kuulub: riietus, soeng, ehted, lõhnad ja meik. See kõik annab teavet suhtumisest iseendasse ja klientidesse. Olulised on puhtus, korrektsus ja tagasihoidlikkus ning ka organisatsiooni nõuetest kinnipidamine.
Pesastumine toiimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. Perinataalne areng Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus - suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada Aktiivsustase- energia hulk, mille laps päevases tegevuses kulutab, ning kiirus, kui kiiresti kulutab
Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad 4. Edasi ajju Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed . ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) talamus auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled maitse ja lõhn: mõlema närviteed maitse: keele retseptorid kraniaalnärvid maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii)
päritoluga) Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed e. mittesõnalised suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed nagu: · silmad ja silmside; · näoväljendused; · pealiigutused; · kehaliigutused ja poos; · ruumi kasutamine; · suhtlemise abivahendid (riietus, soeng, jumestus); · puudutused. Inimesed väljendavad kõneldes oma tundeseisundeid erinevate zestide kaudu. Vastavalt tunnetele ja meeleoludele tekivad pea- ja seljaajus asuvates närvikeskustes närviimpulsid, mis mõjutavad umbes 550 lihast meie kehas. Kehakeel see on lihaste liigutused ja miimilised väljendused, mis vastavad inimeste tunnetele ja meeleolule. Erinevad uuringud hindavad zestide ja miimika osa suhtlemisel erinevalt, kuid üksmeel
Sünnitus algab eelkõige peast- mõtetest, ajuimpulssidest ja ajukeemiast. Kui lootekestad rebenevad, hakkab nirisema vett. Lootevesi võib tulla ka tilkhaaval või vastupidi, tulla järsu tulvana. Nüüd on infektsioonioht ja mida vähem emakakaela kontrollimist, seda parem. Sünnitaja meeltetaju on tervanenud. Sünnituse juures mängib väga suurt rolli õigesti valitud keskkond. Oluline on, millised inimesed sünnitaja juures on, sama olulised on lõhnad, helid, valgus, temperatuur jne, ka puudutused. Üleminekufaasis on tavaline, et sünnitaja tahaks jätta kõik sinnapaika ja minema kõndida: "Mulle aitab, mina lähen nüüd minema, vaadake ise, kuidas edasi saate!" Sel ajal on oluline, kuidas käituvad isikud, kes sünnitaja juures on. Tähtis on, et nad julgustaks sest nüüd on sünnituse lõpp lähedal ;). Sünnitajal on õige aeg oma jõutagavarad ( ja uskumatu, neid on!!!) üles otsida ning enamasti läheb see neil korda.
Tunneb puudust ja reageerib erinevatele lõhnadele. 7. raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed; 32. nädal arvatakse, et ajukoor on nii küps, et sellega on välja arenenud ka teadmus. Perinataalne areng. Esmased ülesanded: Toitumise muutus. Peab hakkama sööma teistsugust toitu; Hingamise muutus. Kopsud peavad hakkama toime tulema hingamisega; Seedeeristus. Seedesüsteem peab hakkama tööle; Temperatuuri regulatsioon; Erinevused stimulatsioonis. Õhk, valgus, puudutused on teistsugused. Wolff. 6 vastsündinu seisundit: · Sügav uni; · Kerge uni; · Unisusseisund; · Passiivne ärkvelolek; · Aktiivne ärkvelolek; · Nutmine. Beebide temperamendi aspektid: · Emotsionaalsus kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on; · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui
Nt Seksuaalsed sõimusõnad ja zestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta ekshibitsionism: -nismi, -n`ismi> med haiguslik tung suguelundeid v rindu paljastada. Seksuaalne kiusamine, teise seksuaalne mahategemine Jälitamine-teise inimese tüütamine ja ähvardamine Kehalised seksuaalsed õiguserikkumised, mitte soovitud puudutused, seksuaalne vägivald kohtingul ---------------------------------------------------------------------------------------------- Samavanade hulgas jäävad paljud õiguserikkumised märkamata, neid ei tehta avalikuks, neid ei avastata ega tehta ametlikult teatavaks. Ülekaalukalt on kuritegude sooritajateks meessoost noored, kui On ka tüdrukuid. Ohvrid on enamasti tüdrukud, kuid ikka ja jälle ka poisid. Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni?
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käitu...
pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Teooriad Kõigile meeldivad lapsed, kellele ei meeldiks? Üks levinud teooria on see, et inimesi
Keel on märgisüsteem ja kõne on selle kasutamine rääkimisel kirjutamisel ja mõtlemisel. Keeles kasutatavaid märke grupis suhtlemisel mõjutavad tegevusvaldkond, haridus, ühised kogemused jne. Mittesõnalised suhtlusvahendid on teabe saatja seisukohalt motoorsed reaktsioonid ja vastuvõtja poolt vaadatuna visuaalsed teabeühikud. Mittesõnalised suhtlusvahendid edstavad teavet, aga loovad ka emotsionaalse õhustiku. Kehakeel, miimika, käteliigutused, poos, ruumi kasutamine, puudutused ja füüsiline välimus. Grupis olulisemat rolli mängiva grupiliikme ümber jäetakse sageli suurem füüsiline ruum, teda tajutakse füüsiliselt suuremana, kui ta tegelikult on, ning ta puudutab teisi sagedamini kui teda ennast puudutatakse. Uurimused on kinnitanud, et väiksemasse ruumi asumisel võib grupiliikmete tootlikkus väheneda Leavitt võttis kasutusele teabelevikumustrid, grupiliikmete tsentraalsuse näitaja, mis osutab,
Tavaliselt tehakse seda siis kui teisel on raskusi teist arusaamisega. Teiseks ennast kaitsvaks viisiks on ähmastamine, kus inimene nagu aktsepteerib negatiivset kriitikat ilma et ta muudaks oma käitumist. Selleks leitakse kritiseerija jutus midagi, millega võib olla nõus. Kolmas enda kaitsmise viis on meta-tasandile viitamine - nt kui te tajute, et lahendust ei ole võimalik leida, siis pakute välja, et selle juhtumi puhul tuleks arvesse võtta laiemat perspektiivi. 17. PUUDUTUSED Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: a) funktsionaalsed/professionaalsed(massöörid, juuksur, arst). Peab välja töötama nn külmad puudutused, et ei arvaks mingit suhet. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused (ei tohi liiga kaua ka hoida, muidu tekib mõte, mis ta
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud p...
Võttes aga teineteise jaoks aega, märkavad partnerid sageli kui palju nad tegelikult üksteisele meeldivad. Investeeri oma suhtesse aega ja saad ka dividendide näol tulu välja võtta. Puuduta. Kõik inimesed vajavad puudutusi. Füüsiline lähedus on oluline osa ka lapse ja vanema läheduse tekkimise protsessiga. Vanemate paitused, kallistused, armsad sõnad ja silmakontakt tekitab lapses rõõmu, armastuse, usalduse ja turvatunde. Puudutused pole vähemtähtsad ka täiskasvanuelus. Kuidas aru saada, et sinu suhe on "hapu" ja mida ette võtta? Ükskõik kui kaua sa suhtes poleks olnud, tuleb vahel ette seisakuid. Teinekord venivad sellised pausid aga pikemaks ning teie suhe muutub "hapuks". Kuidas sellest üle saada ja kas üldse saabki? Probleem: suhtest on austus kadunud Kui austus kaob, lülitub sisse kriitikameeter. See tähendab, et analüüsitakse pisivigu ning leitakse neis kõiksugu asjades
Kordamisküsimused 1. Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne _ Kiirem kasv ja suurem toodang _ Muutunud sigimistsükkel 3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja ...
kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mida ta tegelikult on teinud. Näiteks: "Sa ütlesid et sa trükid aruande valmis neljapäevaks. Täna on neljapäev ja sa ei ole sellega ikka veel valmis. Ma palun et sa teed selle kohe valmis." 5) Mina kasutamine. Sellisel juhul kirjeldab kõneleja objektiivselt teise käitumist ja seda kuidas see mõjutab kõneleja tundeid või elu ja miks teine peaks muutma oma käitumist. Puudutused 1) füüsiline kontakt - puudutused. Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: (Heslin 1974): a) funktsionaalsed/professionaalsed. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused, c) Puudutustega seonduvad tunded. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused
.........................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hääl, millega lapsega räägitakse. Vali või sõjakas hääl lapse arengut positiivses suunas ei mõjuta, nagu multifilmides sageli olema kipub. Lapsel on vaja kuulda teise inimese kõnet selle kõigis nüanssides, mis tulenevad vastastikusest suhtlemisest. Tänapäeval peetakse lihtsaks variandiks suunata laps televiisori või arvutiekraani
heliretseptorid Haistmine Keemilist ühendite molekulide Nina limaskestas Oimusagar lenduvad aine osakesed Retseptorite tüüp: haistmismeele tunderakud Maitsmine Keemilist ühendite molekulid Keele eri Oimusagar (lahustuvad süljes) piirkondades Retseptorite tüüp: maitsmismeele tunderakud Kompimis- e. Puudutused Nahk, liigesed, Otsmiku- ja kiirusagar puuteaisting Retseptorite tüüp: puute-, lihased temperatuuri-, mehhanoretseptorid. 21) Aistingu alumine-, ülemine- ja eristuslävi * Alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks. Näiteks on kuulmise alumine absoluutne lävi 16 Hz (me ei kuule helilaineid, mille võnkesagedus on alla selle.
viskamine jmt) või liikumise takistamise ja füüsilise vabaduse võtmisena relva kasutamisega või ilma. Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu kontrollitakse, manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Seksuaalne vägivald võib olla paarisuhtes enam levinud, kui seda arvatakse, sest patriarhaalne arusaam tähendab naise kohustuslikku allumist partneri seksuaalsoovidele. Seksuaalvägivald võib avalduda: mittesoovitud seksuaalsed puudutused (käperdamine) ja märkused, pealesunnitud suguühe partneriga, partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner, intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism), vägistamine. Majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib
Suhtlemisakt lõpeb, kui lõpetan pilkkontakti. 3.Keha liikumine. Liikumise järgi saab pimedas eristada inimese sugu. Õpetaja liigub klassis ringi kontroll jadomineerimine. Hoolivus kui õpilased tahavad küsida. 8) Käte asend Nõudmiste iseloom inimesed käituvad vastavalt ootustele. Õpetame õpilaste sotsiaalseid oskusi läbi mitteverbaalse käitumise. Kui läbi ei harjuta, siis ei saa hakkama. 9) Puudutused 1) Positiivne afektiivne 2) Mänguline 3) Kontrolliv 4) Rituaalne 5) Hübriidpuudutus (mitu liiki koos). 6) Ülesandele orienteeritud. 10) Poos Avatus-suletus; pinge lõtvus; kalded: kõrvale, ette, taha; füüsilinevälimus ja objektide kasutamine. 11) Kumardamine austus 12) Füüsiline välimus ja objektide kasutamine Vokaalsed märgid Parakeel Häälekõrgus Häälekõla Artikulatsioon Tempo
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust ka sellest, mida zhesti kasutaja parasjagu mõtleb või tunneb. Kuulates noogutate peaga, andes kõnelejale märku, et saata aru ja et ta jätkaka. Kui vaatate kõrvale, signaliseerite, et on aeg lõpeteda. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzhestidele. Siia alla kuuluvad ka eri liiki puudutused. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse õrnalt sõrmedega üle huulte jne. Käega suu varjamine osutab süütundele. Ent vahel võib see tähendada ka kahtlust, liialdamist või ebakindlust. Nina puudutamise üks tõlgendusi on, et tegemist on suuvarjamise analoogiga. Kartes end paljastada, liigub käsi viimasel hetkel suu juurest eemale, puudutades nina. Teine ninapuudutuse seletus on lihtsam: leitakse, et valetamise ajal tekitavad nina
16-20000 Hz Lendavad Haistmine Ninaõõne limaskest Oimusagar aineosakesed Keemiliste Maitsmine Keele eri piirkonnad Oimusagar molekulide ühendid Kompimine ehk Nahk, lihased, Otsmiku- ja Puudutused puudutus liigesed kiirusagar Silma võrkkestas on kepikesed selleks, et näha hämaras ja kolvikesed selleks, et näha värvusi. Daltonism on puna-rohelise värvipimedus. Kuulmine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises. Inimene kuuleb helisid sagedusel 16-20000 Hz Aistingute dimensioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
