Aktiivse kuulamise põhisisu on lihtne: partneri pingest vabastamine ja rääkima õhutamine. Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimused · tunnete ja seisundi sõnastamine · kokkuvõtte tegemine
Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika -välimus -kehahoiak -zestid -häälitsused -puudutused -distants 8. Mida tähendab sotsiaalne küpsus? -Et inimene saab hakkama eluga ühiskonnas. 9. Millised psüühilised näitajad iseloomustavad sotsiaalselt küpset inimest? - positiivne ellusuhtumine - adekvaatne enesehinnang - adekvaatne hinnang teiste suhtes 10. Nimeta sotsiaalset küpsemist takistavaid tegureid (3) - kaasasündinud arenguhäired, puuded - alkoholism, narkomaania
ORGASM MIS ON ORGASM? Orgasm e. seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. Reeglina (kuid mitte alati) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmini jõutakse siis, kui puudutused, seksuaalvahekord, fantaasiad või eneserahuldamine on erogeenseid piirkondi ja suguelundeid stimuleerinud nii kaua, et mõnutunne lõpeb meeldiva lõõgastusega. Füsioloogilises mõttes kestab orgasm mõne sekundi ja sellel ajal tõmbuvad naise tupe lihased rütmiliselt kokku. Mehe orgasmi ajal toimub tahtele allumatute lihaste kokkutõmme, millega kaasneb praktiliselt alati seemnepurse. Iga inimene kogeb
Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel. 2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed 2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud 3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad 4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud 5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad 4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või riideid. Žestidel on palju funktsioone. Need võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist,
sooidentiteet 3. Kolm erinevat mõtteviisi seksuaalsuse kohta: a. Absolutistlik - seks peale abielu b. Relativistlik - kokkuleppeline, siis kui valmis c. Hedonistlik - ainult seks,ilma probleemideta 4. Milline on õige seksuaalsus - pole olemas 5. Seksuaalsuse areng, etappide lühikirjeldused: a. Bioloogiline sugu - areneb enne sündi, kas poiss või tüdruk b. Ema ja lapse vaheline suhe - vastastikused hellitused ja puudutused kujundavad vundamendi, millele rajaneb lapse suhtumine endasse, seksuaalsusesse c. Sooidentiteedi kujunemine - mõjutab kasvatus ja ühiskonnas levinud arusaamad d. Suguküpsuse saavutamine - algab varajasest murdeeast, kus keha hakkab kiiresti muutuma ja kasvab teadlikkus oma kehast e. Kehataju - arvamus oma kehast ja selle köitvusest f. Igatsus kaaslase järele - tekib lähedusvajadus ja ebamäärane igatsus 6
Esinemine väiksemate gruppide ees. d) Avalik tsoon – 7,5m , esinemine ja suhtlemine suurema grupi ees. Taktiilsus ehk teise inimese puudutamine suheldes – a) Funktsionaalsed suhted - Puudutamine toimub ainult rolli täitmisel. b) Sotsiaalsed suhted – Suhtlemine toimub rollide tasandil, puudutamine võib olla rituaali täitmiseks. Muud puudutused on lubatud siis, kui on luba küsitud. c) Sõprussuhted – Suheldes toimuvad kallistused ning sõbralikud patsutused. d) Seksuaalsuhted – Puudutused on lubatud kõikidesse keha piirkondadesse, kui see on sobilik mõlemale. Keha asendid – Jaotatakse kaheks : Avatud ning suletud. Kõrvalt vaadates võib näidata ka staatust grupis. Kõrgemal olevad inimesed lubavad rohkem avatuid asendeid
c) sõrmedega trummeldamine Agressiivne väljanägemine avaldub järgmiselt: a) käed risti rinnal 9 b) põrnitsemine c) käsi rusikas d) kellegi üle kummardumine KEHAKEEL TEENINDUSES Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · Hääletoon · Kõne kiirus · Miimika · Silmside · Pealiigutused · Seismis- ja istumisviis · Poosid · zestid · Liikumisviis · Puudutused · Vahemaa suhtlevate inimeste vahel · Riietus, soeng, ehted, lõhn jne Klient tajub nende signaalide järgi seda, millised on teenindaja hoiakud, kuidas teenindaja temasse suhtub, milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks. Hääle kasutamine teenindussuhtluses Hääletoon ja kõne kiirus ütlevad sageli palju rohkem kui lihtsalt sõnad, mida öeldi. Olukorraga sobiv hääletugevus ja kõnetempo ning selge hääl soodustavad teenindussuhtlust
asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub kuidas kõneleme: kui kiiresti, millise hääletooniga ja mida rõhutame pausidega. Paralingvistilised vahendid: nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja parasiitsõnad. Tahtekontrollile ei allu pööra suhtlemisel tähelepanu! 1. Hääletoon 2. Seismis-või istumisviis 3. Kõne kiirus 4. Zestid 5. Poos 6. Miimika 7. Liikumisviis 8. Pealiigutused 9. Puudutused 10. Silmside 11. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel 12. Riietus, soeng, ehted, meik jne 35% VERBAALNE ja 65% MITTEVERBAALNE + ei pea ise kohale minema või sõitma - Ei saa kliendiga luua + säästab aega silmsidet + saab jätta firmast hea - Ei saa kasutada kogu mulje siis, kui firma on kehakeelt väike ja ruumid - Ei saa valida sobivat aega
· Lapsed: Ühised lapsed on jõud,mis liidab meest ja naist hetkedel ,kui tahetakse lahku minna. Vastutus ning armastus laste vastu aitavad üle elada abielu kriisiaegu. · Kehakeel tunnete väljendamisel: a) Välimus-annab esmast infot teise inimese tervise,soo,rassi ja kultuuritausta kohta. b) Distants- vahemaa,kui kaugele me kellestki jääme. c) Kehaoiak- kõneleb isiksusest,tunnetest,meeleoludest ja rektsioonidest. d) Silmad ,näoilmed. e) Puudutused-kahesugused: enda puudutused ja teise isiku puudutused. Armastus & Armumine · Sugupooltevaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist: a) hingeline b) kirg c) pühendumine · Algul võib tunde moodustada üks neist komponentidest,seejärel lisanduvad ülejäänud. · Meeldimine tunnet iseloomustavad soojus ja hingeline lähedus,kuid puudub kirg ja pühendumine.
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt n...
avameelse pildistiku võttis noorem lugejaskond vastu vaimustatud poolehoiuga, konventsionaalse moraali kaitsjad aga häbeneva nördimusega. ,,Sinises purjes" jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. ,,Sonetid" kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitab armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudutused ja lähedus (,,Ehtides" ja ,,Ekstaas"). ,,Sinises purjes" kasutas värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Luulemaailm on puhtalt minakesine, küllastatud armastusest ja looduselamustest. Iseloomulik on noore Underi luules naiselik tarve imetlemise järele. Eelistatavalt värsitab Under muljeid kevadisest ja suvisest loodusest, kus kõik tärkab, õitseb, kasvab ja küpseb. Joonistub puhkemaastik aiad ja mererand. Tema loodusluule avaldub tundelise meeleolulüürikuna;
Köitvus ja sümpatiseerivus saavad siiski eelkõige määravaks, kui ikka inimene meeldib, siis ikka meeldib. Selleks, et suhe säiliks, peavad mõlemad osapooled kõvasti vaeva nägema. Suhe iseenesest ei toimi. Oluline on oma partneri väärtustamine, olles aus, lojaalne, jagades kiidusõnu jne. Tuleb näidata, et hoolid, armastad läbi tegude, mitte ainult sõnade najal. Sellised pisikesed asjad nagu koduste ülesannete jagamine, käest kinni toidupoes jalutamine, väikesed puudutused, laste eest hoolitsemine, need muudavad suhtes väga palju. Ei teki tunnet, et sind on nüüd õlul oleva koormaga üksi jäetud. Tuleb pidada meeles, et konfliktid on väga normaalsed, neid esineb kõigil. Oluline on ka kattuv maailmavaade ja samad eelistused. Tänu sellele on suurem võimalus konflikt kergemalt üle elada. Üks asi, mis on kindlasti äärmiselt tähis igas suhtes, on usaldus. Ilma usalduseta on väga raske suhet toimima saada. Tean omast käest, et kui oled
siin.Ühendused vajavad õnnehormoone ja need hormoonid tekitavad tunde,et lapsel on hea olla.Et ehitada organeid,on vaja tugevat rahulolu tunnet.Laps on arenguprotsessis ja haarab kogu aeg uut.Laps õpib matkides ja katsetades. Väga oluline on kompimismeel lasteaias-mänguasjade valik ja mitmekesisus;looduslik materjal,kombib maailma seaduspärasustesse;jõulised mängud omavahel;õues olek-tutvumine aktiivselt liiva,vihma,vee jne.loodusega meie ümber;sõrmesalmid,teadlikult juhitud puudutused;maalimine,joonistamine,voolimine,küpsetamine,meisterdamine jne.;masseerimine,silitused,õlitamine. Need on lapsele väga olulised asjad ja läbi selle kõige ta hakkabki maailma tunnetama. Teiseks oluliseks meeleks on elumeel.Elumeel on tervisemeel.Valu,väsimus,nälg,janu-kui see kõik märku ei anna,siis kõik korras.Kui on hirm,siis pole areng võimalik.Laps on aktiivne,reibas,tegutseb rõõmuga.Elumeel toitub armastuse jõududest ja seda toidab turvaline
tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused. c) kavatsuslikud mitteverbaalsed - on sellised ilma sõnadeta edastatavad sõnumid, mida me tahame teistele edastada. d) tahtmatud mitteverbaalsed on kõik need mitteverbaalsed meie käitumise aspektid, mida me edastame teisele ja mis ei ole meie kontrolli all. Kanalid mille kaudu neid sõnumeid edastatakse. Kuulmine, nägemine, puudutused, telefon, internet, massikommunikatsioon jne. Müra. Selle alla kuuluvad kõik need faktorid, mis takistavad teisel teie poolt lähetatud infot vastu võtmast. Müra alla ei pruugi minna ainult hääled, vaid müraks võib olla ka nt ehted teise kaelas, mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist inimest kuulata. Lisaks sellele võib müraks olla ka selline asjaolu, et teise inimese jaoks ei ole nendel sõnadel sama tähendus kui teie jaoks.
Arvan, et see oligi kõige mõjuvamaks põhjuseks, miks tüdruk hullumajja pandi, sest inimene, keda ta armastas abiellus. Johanna tema oli ka üks ,,haigetest", keda dr Paapuu ravis. Ka tema oli sattunud hullumajja oma armuloo pärast. Ta süda oli röövitud ta kolleegi (intstituudis õpetaja) Franki poolt, kes oli jällegi abielus. Ka Frankile meeldis Johanna, kuna ta pööras talle rohkem tähelepanu kui teistele ja kõik need puudutused ja suudlused, kuid see kestis ainult seni, kuni Frank oma naisega jälle ära leppis. Johanna aga ei suutnud sellega leppida ja üritas teha enesetappu hüpates alla kõrge maja katuselt. Kuid võibolla oli see vaid tähelepanuks, kui palju ta on võimeline mehe pärast tegema. Igaljuhul veetis ta hullumajas umbes poolteist nädalat. Ta ema käis teda tihti vaatamas ning rääkis tütrele, kuidas ta pojal Raineril läheb. Nimelt siis oli Johannal ka 4-aastane poeg ja lapseisa Robi,
inimese nime. NINA -kasutage tagasihoidlikku parfüümi, hästi mõjub puhtuse ja värskuse lõhn, hoiduge higi ravimite alkoholi ja tubaka lõhnadest. KÄED - ainus lubatud puudutus tööl on kätlemine. *Esmamuljet õõnestavad: - lodev keel, kasutame sõnu ja väljendeid mida oleme kuulnud kodus tuttavataelt sõpradelt jne. See ei pruugi olla korrektne kõne ega kirjakeel. Kontrolliga oma keelt sõnastike ja võõrsõnade leksikonidega. *Sobimatud puudutused - patsutamine, nügimine, nööbist kinnivõtmine on liiga familiaarsed ametisuhtes kasutamiseks. *Käte peitmine - laua alla või taskusse peidetud käed tekitavad mulje et varjatakse midagi. Kui teil on harjumus käsi peita tehke endaga tööd ja harjutage mõõdukat Zsetikuleerimist. *Köhatamine - kui köhatamisest hakkab saama harjumus, proovige selle asemel neelata. *Väline visiitkaart - pakend pole kunagi tähtsam kui sisu. Ometi on tõsi et koleda paki seest ei viitsita sageli
Kassi. Seksuaalsus ei ole mitte oma arvamus vaid on ideoloogia mida näidatakse telekast ja mis on muutunud aegadega kas tõesti on seksuaalsus kõigest üks ürg tung või kas seda muudavad meedia ja tänapäevased arusaamad? Kas tõesti vanasti armatseti kõigest paljunemiseks või oli see nagu tänapäeval ,et mida rohkem naisi oled saanud seda kõvem mees oled? Minu arust on armatsemine palju rohkem kui lihtsalt seks vaid kõik need puudutused ja hetked mis jäävad eluks ajaks meelde või on hoopis inimestel vajadus areneda ja proovida kõike. Vanasti ei võetud lahutust jumala teoks vaid inimene kellega sa abiellunud olid sellega sa pidid surmani koos olema. Tänapäeval aga on lahutus pea pooltest eesti peredest läbi käinud. Minu arvates on parem lahutuada kui igapäev vaeveldes elada ja tülitsedes. Seksuaalne atraktiivsus ei piirne ainult välimusega vaid ka kõik isiku omadused mida kahjuks ei
KURITEGUDEKS? Seksuaalsed sõimusõnad ja žestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta Ekshibitsionism (haiguslik tung suguelundeid v rindu paljastada) Seksuaalne kiusamine, seksuaalne mahategemine Jälitamine – teise tüütamine ja ähvardamine Kehalised seksuaalsed õiguserikkumised, mitte soovitud puudutused, seksuaalne vägivald kohtingul Paljud õiguserikkumised jäävad märkamata, neid ei tehta avalikuks, neid ei avastata ega tehta ametlikult teatavaks. Ülekaalukalt on kuritegude sooritajateks meessoost noored. Ohvrid on enamasti tüdrukud. MIKS LÄHEB ASI ÜLDSE SEKSUAALSE KURITEONI? Samaealiste seksuaalsete kuritegude hulgas ei ole kindlat ühest seletusmustrit. Erinevad faktorid võivad rolli mängida.
16.näd lapse liigutused aina keerulisemad, imemine, APGARi hindamissüsteem 1959 7-10p kõik on hästi grimassid, haaramine 20näl platsenta hakkab last kaitsma, platsentabarjäär Füsioloogilised näitajad 1min-5min-... 24.näd õrn nahk, rasvkudet väga vähe, kuuleb, tajub 0-2p = südamelöögid, nahavärv, hingamine, valgust väliskeskkonnast, puudutused, lõhn lihastoonus, ärritajale reageerimine 7.kuul maitsenäärmed Brazletoni skaala: kui kerge vastsündinud maha rahustada, Sünnitamine ema ja lapsekoostöö!!! ärrituvus, temperamendile iseloomulikut omadused Kaasasündinud refleksid=lapse närvisüsteemi hindamine
Ei räägita kaotatud ajast, sest inimesed ja suhted on tähtsamad. Vesteldakse mitme inimesega korraga + tehakse mitut asja korraga. Perekond on alati esikohal, siis sõbrad, ning nende mõlemate probleemid. Polükroon.töötajad hindavad kestvaid töökohti, kus edutamised on subjektiivsed ja põhinevad suhetel. Äris ajale rõhku ei panda, peaasi et panna alus tugevatele suhetele. Ärialane kokkuleppe peab olema hea ja hea välja nägema. 5) Puudutused Puudutused on kõige varajasem sotsiaalse kommunikatsiooni vorm, mida me kogeme. See varajane kogemus on aga isiksuse arengus olulise tähtsusega, mõjutades nii imikute heaolu kui ka nende hilisemat sotsiaalset ja intellektuaalset arengut (Richmond & McCroskey 2000). Puudutamine sõltub nii soost, kultuurist kui ka vanusest. Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, ühest küljest on see seotud kontekstiga, kus puudutamine toimub, teisest küljest suhtlejate omavaheliste suhetega
*distants-vahemaa kui kaugele me kellegist jääme, kõneleb suhtumisest , staatusest, meeleoludest ja reageeringutest , võib näidata pingevabandust ja vastumeelsust. *kehahoiak- kõneleb isiksusest , emotsioonidest ja suhtumisest, viitab inimese meeleolule. Eriti reedab kehahoiak närvilisust. *zestid-näitavad emotsioone , olukorra ja tunnete tähtsust . *Näoilme-kõneleb iskiksusest , tunnetest, meeleoludest ja reaktsioonidest.eriti väljendusrikas on suu . *Puudutused -väljendavad kontrollivajadust, toetust, millegi rõhutamist ja tundeid . Kahte sorti puudutusi on olemas : 1. iseenda puudutamine viitab ärevusele ja närvilisusele . 2. teiste inimeste puudutamine viitab kaastundele ja toetusele .*kehalised funktsioonid -annavad teavet meeleolu, tegususe ja stressitaseme kohta. Siia alla kuuluvad hingamisrütm , nahajume , higistamine jne. *varjatud helisõnumid - siia kuuluvad kõnelemise rütm, kiirus ,rõhk ja toon , hääle kõrgus või madalus
On ütlematagi selge, et kõik töötajad peaksid esindama oma asutust nõuetele vastavalt. Teisalt uurin lähemalt mitteverbaalseid suhtlusvahendeid, milleks on kehakeel ning sageli ütleb see rohkem kui sõnad. Kuna zestid, näoilmed ja muud mittesõnalised signaalid on nagu sõnadki-semantilised märgid, siis pole ime, et sageli ilma sõnagi lausumata, reedetakse oma salajasi mõtteid. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: hääletoon, silmside, miimika, puudutused, riietus jne. Kehakeele märkide tundmaõppimine ja nende mõistmine annavad klienditeenindajale võime saada oma klientide kohta teada palju olulist, selleks, et neid väga hästi teenindada. Kindlasti üks võimsamaid kehakeele väljendusi peitub miimikas, nagu öeldakse, et pilk ütleb rohkem, kui tuhat sõna- ja nii ongi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ning oskusi, nii mõnigi persoon on võimeline allutama miimikat tahtekontrollile ning seetõttu on
iseseisvus ja otsustusvõime 12. algatusvõime ja loovus Esmamulje kordumatu võimalus On ainult üks võimalus esimese mulje saamiseks ja oluline on, et see oleks positiivne. Esimese muljega endast ja oma ettevõttest võib kliendi nii võita kui kaotada. Esmamuljet kujundavat väga mitmed tegurid: 1. hääletoon, kõne kiirus; 2. näoilme, silmside; 3. kuulamisharjumused (noogutamine, silmside); 4. zestid, poosid, liigutused, puudutused; 5. vahemaa suhtlevate poolte vahel; 6. riietus, soeng, ehted; 7. isiklik hügieen, lõhnad. Tüüpilised väljendusvead teeninduses 1. kliendi süüdistamine, ähvardamine ; 2. kliendi käsutamine, kamandamine, õpetamine; 3. iseenda esindamine, enese õigustamine; 4. ükskõiksuse väljendamine; 5. lahenduse puudumise väljendamine; 6. hindav ja üleolev pilk ja väljendused. Millises keeles alustada?
3. Kõndige sihikindlalt 4. Teie välimus peab olema laitmatult hoolitsetud Kokkusaamisele minge alati paar minutit varem. See näitab, et te oskate jaotada oma aega. Hoidge oma visiitkaardid ja pliiatsid kindlas kohas, nii et te ei pea neid otsima. Kujundage enda umber usaldusväärsete kolleegide tiim. Kui neist õhkub enesekindlust, on see teie positiivne peegeldus. Mida ei tohiks teha ? Lodev keel, itsitamine, parasiitsõnad, itsitamine, sobimatud puudutused,käte peitmine, närimiskummi närimine, köhatamine Kuidas jätta positiivne imago ? Meestele: Ülikonnad: Enamik kompaniisid kus valitseb jäik kultuur, soovib, et mehed kannaksid üherealisi ülikondi. Üherealine ülikond mõjub klassikalisemalt, kuna kaherealine pintsak esindab trendikamat ehk moodsamat suunda. Materjal: sajaprotsendilised villasegud on meeste ülikonna jaoks kõige paremad. Triiksärgid : On selge et ärimaailma kuuluvad pika varrukatega särgid
saada. Sõltub samuti tüübist ja rahvuslikust omapärast. Itaallased/ inglased. REGULAATORID On tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse , kulmukergitusega või muul viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust selle kohta, mida inimene parasjagu mõtleb. Siia kuuluvad ka eri liiki puudutused. D. Morrise järgi on enese puudutamise varjatud siht enda lohutamine, rahustamine, eneseintiimsus. President Kennedy näppis avalikkuse surve all oma keskmist vestinööpi, Winston Churhill olevat pingeolukorras surunud käed vastu kuue alumist serva. Naised kasutavad stressiseisundites tihti oma käevõrude keerutamist ja kettide hüpitamist. Pidev üle juuste silitamine on eneserahustamine. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse sõrmedega õrnalt üle huulte jne.
-> peaaju maitsm.: lahust. aine -> vall-, leht-, seennäsad -> maitsmispoor -> maitsmispung -> keele- neelunärv, vahenärv -> peaaju lihasmeel: liigutus -> lihaskääv, Golgi kõõlusorgan -> seljaajunärv -> seljaaju/(peaaju) temp. meel: temp. muut. -> pärisnahk -> külma-/soojasensorid -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju puutemeel: puude -> epidermise kasvukiht/pärisnaha näsakiht - Merkeli kehakesed - õrnad puudutused, kõdi // pärisnaha näsakiht - Meissneri kehakesed - õrnad puudutused, kuju, materjal // süva kiht - Pacini kehakesed - tugev surve, vibratsioon, venitus -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju 5. Sisesekretoorsed näärmed asuvad: hüpofüüs e ajuripats - kiilluu hüpofüüsi augus, käbikeha - vaheaju koosseisus, kilpnääre - kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal,
mehi on abieluvälistes suhetes seetõttu, et otsitakse suuremat seksuaalset erutust. Oma partneriga on igav. Naiste puhul on motiivid seotud rahulolematusega abielu suhtes, tunnetatakse tunnete/armastuse puudumist. Emotsionaalne distress oma abikaasa suhtes. - Vanuriiga stereotüüp ühiskonnas vanurid on aseksuaalsed. Seksuaalsus väljendub tegelikult ka selles eas. Privaatsusprobleem. Haigused. Partneri olemasolu. Puudutused, kallistused, käest kinni hodmine, masturbeerimine. Seos sellega, kui aktiivsed oldi nooremana. Seksuaalse aktiivsuse tase varieerub vähe. 10 13.10.08 SOOROLLID ja IDENTITEET I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt II Neli teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt
suhtlemine ehk kehakeel, mis ütleb sageli rohkem kui sõnad, kuna zestid, miimika jt mittesõnalised signaalid, on nagu sõnadki semantilised märgid, mis edastavad informatsiooni. Mitteverbaalsete signaalide ehk teisisõnu klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · hääletoon · poos · kõne kiirus · liikumisviis · miimika · puudutused · silmside · vahemaa suhtlevate inimeste vahel · pealiigutused · riietus, soeng, ehted, lõhn jne · seismis- ja istumisviis Klient tajub nende signaalide järgi seda, kuidas teenindaja temasse suhtub, milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne. Samamoodi saab klienditeenindaja kliendi kehakeelt ,,lugedes" mõista tema meeleolu ja valida sellest lähtuvalt õige suhtlusviis. Mida
nõustumist ja raputamine mittenõustumist, samas on need olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Kehaliigutused ja poosid tähendavad viisi, kuidas seistakse, istutakse, liigutatakse. Oluline on ka vahemaa suhtlevate inimeste vahel, sest suhtluspartnerile liiga ligidal või liiga kaugel olles võib ta tunda ebamugavust. Kuid tuleks teada ka seda, et pea ja kehaliigutused võivad erinevates riikides ja kultuurides olla eritähenduslikud. Puudutused klientidega on küll harva kasutatavad, kuid viisakusreeglite nõuetele vastavalt tuleb alati kliendi poolt tervituseks ulatatud käele samaga vastata. Klienditeenindaja välimus on alati äärmiselt oluline ning sinna alla kuulub: riietus, soeng, ehted, lõhnad ja meik. See kõik annab teavet suhtumisest iseendasse ja klientidesse. Olulised on puhtus, korrektsus ja tagasihoidlikkus ning ka organisatsiooni nõuetest kinnipidamine.
Pesastumine toiimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. Perinataalne areng Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus - suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada Aktiivsustase- energia hulk, mille laps päevases tegevuses kulutab, ning kiirus, kui kiiresti kulutab
Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad 4. Edasi ajju Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed . ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) talamus auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled maitse ja lõhn: mõlema närviteed maitse: keele retseptorid kraniaalnärvid maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii)
päritoluga) Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed e. mittesõnalised suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed nagu: · silmad ja silmside; · näoväljendused; · pealiigutused; · kehaliigutused ja poos; · ruumi kasutamine; · suhtlemise abivahendid (riietus, soeng, jumestus); · puudutused. Inimesed väljendavad kõneldes oma tundeseisundeid erinevate zestide kaudu. Vastavalt tunnetele ja meeleoludele tekivad pea- ja seljaajus asuvates närvikeskustes närviimpulsid, mis mõjutavad umbes 550 lihast meie kehas. Kehakeel see on lihaste liigutused ja miimilised väljendused, mis vastavad inimeste tunnetele ja meeleolule. Erinevad uuringud hindavad zestide ja miimika osa suhtlemisel erinevalt, kuid üksmeel
eelkõige peast- mõtetest, ajuimpulssidest ja ajukeemiast. Kui lootekestad rebenevad, hakkab nirisema vett. Lootevesi võib tulla ka tilkhaaval või vastupidi, tulla järsu tulvana. Nüüd on infektsioonioht ja mida vähem emakakaela kontrollimist, seda parem. Sünnitaja meeltetaju on tervanenud. Sünnituse juures mängib väga suurt rolli õigesti valitud keskkond. Oluline on, millised inimesed sünnitaja juures on, sama olulised on lõhnad, helid, valgus, temperatuur jne, ka puudutused. Üleminekufaasis on tavaline, et sünnitaja tahaks jätta kõik sinnapaika ja minema kõndida: "Mulle aitab, mina lähen nüüd minema, vaadake ise, kuidas edasi saate!" Sel ajal on oluline, kuidas käituvad isikud, kes sünnitaja juures on. Tähtis on, et nad julgustaks sest nüüd on sünnituse lõpp lähedal ;). Sünnitajal on õige aeg oma jõutagavarad ( ja uskumatu, neid on!!!) üles otsida ning enamasti läheb see neil korda.
Tunneb puudust ja reageerib erinevatele lõhnadele. 7. raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed; 32. nädal arvatakse, et ajukoor on nii küps, et sellega on välja arenenud ka teadmus. Perinataalne areng. Esmased ülesanded: Toitumise muutus. Peab hakkama sööma teistsugust toitu; Hingamise muutus. Kopsud peavad hakkama toime tulema hingamisega; Seedeeristus. Seedesüsteem peab hakkama tööle; Temperatuuri regulatsioon; Erinevused stimulatsioonis. Õhk, valgus, puudutused on teistsugused. Wolff. 6 vastsündinu seisundit: · Sügav uni; · Kerge uni; · Unisusseisund; · Passiivne ärkvelolek; · Aktiivne ärkvelolek; · Nutmine. Beebide temperamendi aspektid: · Emotsionaalsus kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on; · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui
Nt Seksuaalsed sõimusõnad ja zestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta ekshibitsionism: -nismi, -n`ismi> med haiguslik tung suguelundeid v rindu paljastada. Seksuaalne kiusamine, teise seksuaalne mahategemine Jälitamine-teise inimese tüütamine ja ähvardamine Kehalised seksuaalsed õiguserikkumised, mitte soovitud puudutused, seksuaalne vägivald kohtingul ---------------------------------------------------------------------------------------------- Samavanade hulgas jäävad paljud õiguserikkumised märkamata, neid ei tehta avalikuks, neid ei avastata ega tehta ametlikult teatavaks. Ülekaalukalt on kuritegude sooritajateks meessoost noored, kui On ka tüdrukuid. Ohvrid on enamasti tüdrukud, kuid ikka ja jälle ka poisid. Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni?
kuid vaatluste ja küsitluste põhjal saab siiski kindlaks teha mõningad läbivad jooned, millega niivõrd tunde- ja tajupõhist teadust sõnadesse panna. E.T. Hall (The Hidden Dimension, 1990) on loonud nelja ruumivööndi kirjeldused vaatluste ja intervjuude põhjal. Lähim on intiimne distants (15-45 cm). Suhtlemispartnerid on teineteisele väga lähedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid väga lähedased inimesed. Võõra inimese sisenemist "intiimsesse" sfääri tajutakse ebameeldivana. Järgneb personaalne distants (45-120 cm). Suheldes oma sõprade või kaaslastega hoiab iga inimene enda ja vestluspartneri vahel teatud vahemaad, nn. personaalset distantsi. Isikliku distantsi kaugfaasis lõpeb füüsiline domineerimine. See lõpeb
Tavaliselt tehakse seda siis kui teisel on raskusi teist arusaamisega. Teiseks ennast kaitsvaks viisiks on ähmastamine, kus inimene nagu aktsepteerib negatiivset kriitikat ilma et ta muudaks oma käitumist. Selleks leitakse kritiseerija jutus midagi, millega võib olla nõus. Kolmas enda kaitsmise viis on meta-tasandile viitamine - nt kui te tajute, et lahendust ei ole võimalik leida, siis pakute välja, et selle juhtumi puhul tuleks arvesse võtta laiemat perspektiivi. 17. PUUDUTUSED Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: a) funktsionaalsed/professionaalsed(massöörid, juuksur, arst). Peab välja töötama nn külmad puudutused, et ei arvaks mingit suhet. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused (ei tohi liiga kaua ka hoida, muidu tekib mõte, mis ta
pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Teooriad Kõigile meeldivad lapsed, kellele ei meeldiks? Üks levinud teooria on see, et inimesi
Keel on märgisüsteem ja kõne on selle kasutamine rääkimisel kirjutamisel ja mõtlemisel. Keeles kasutatavaid märke grupis suhtlemisel mõjutavad tegevusvaldkond, haridus, ühised kogemused jne. Mittesõnalised suhtlusvahendid on teabe saatja seisukohalt motoorsed reaktsioonid ja vastuvõtja poolt vaadatuna visuaalsed teabeühikud. Mittesõnalised suhtlusvahendid edstavad teavet, aga loovad ka emotsionaalse õhustiku. Kehakeel, miimika, käteliigutused, poos, ruumi kasutamine, puudutused ja füüsiline välimus. Grupis olulisemat rolli mängiva grupiliikme ümber jäetakse sageli suurem füüsiline ruum, teda tajutakse füüsiliselt suuremana, kui ta tegelikult on, ning ta puudutab teisi sagedamini kui teda ennast puudutatakse. Uurimused on kinnitanud, et väiksemasse ruumi asumisel võib grupiliikmete tootlikkus väheneda Leavitt võttis kasutusele teabelevikumustrid, grupiliikmete tsentraalsuse näitaja, mis osutab,
ja selle alusel teeb järelduse. 15. Sotsiaalpsühholoogia- prokseemika ja kehakeel Prokseemika- kui nõue personaalsele ruumile. Hall eristab inimsuhtlemises neli eri distantsi ( ehk lähedusastet partnerite vahel), millest igaühel on suhtlemispartnerite jaoks erinev tähendus. · Intiimne distants. Suhtlemispartnerid on teineteisele väga lähedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid väga lähedased inimesed. Võõra inimese sisenemist "intiimsesse" sfääri tajutakse ebameeldivana. · Personaalne distants. Suheldes oma sõprade või kaaslastega hoiab iga inimene enda ja vestluspartneri vahel teatud vahemaad, nn. personaalset distantsi. eespool vaadeldud suhtlemisraskused põhja- ja lõunaameeriklaste vahel tulenesidki
_ Sõralistel 10 000- 20 000 maitsmispunga _ Kassidel ~500 maitsmispunga _ Koertel ~2000 maitsmispunga _ Inimesel ~10 000 maitsmispunga _ Kanadel ~20-30 maitsmispunga Häälitsemine _ Partneri leidmiseks _ Territooriumi kaitseks _ Ohu olukorras hoiatuseks _ Enda meeleolu ja meelestatuse väljendamiseks _ Stressi väljenduseks Kuulmine _ Väliskeskkonnast info saamiseks _ Liigikaaslastega suhtlemiseks _ Ohust teadasaamiseks _ Partneri leidmiseks _ Territooriumi kaitsmiseks _ Saagi leidmiseks Puudutused _ Sotsiaalsete sidemete loomine järglaste ja liigikaaslastega _ Tugevdab sotsiaalseid sidemeid _ Hügieen _ Toidu leidmine _ Info keskkonna kohta 41. Sotsiaalsete gruppide sisesed suhted _ Isasloomad omavahel _ Emasloomad omavahel _ Isasloom- emasloom _ Vanem- järglane _ Noorloomad omavahel _ Erinevat liiki loomad _ Loomad- inimesed 42. Grupisisene suhtlemine ja seda mõjutavad tegurid 43. Sotsiaalsete gruppide suurust mõjutavad tegurid _ Aastaaeg _ Loomaliik _ Kiskjad
Võttes aga teineteise jaoks aega, märkavad partnerid sageli kui palju nad tegelikult üksteisele meeldivad. Investeeri oma suhtesse aega ja saad ka dividendide näol tulu välja võtta. Puuduta. Kõik inimesed vajavad puudutusi. Füüsiline lähedus on oluline osa ka lapse ja vanema läheduse tekkimise protsessiga. Vanemate paitused, kallistused, armsad sõnad ja silmakontakt tekitab lapses rõõmu, armastuse, usalduse ja turvatunde. Puudutused pole vähemtähtsad ka täiskasvanuelus. Kuidas aru saada, et sinu suhe on "hapu" ja mida ette võtta? Ükskõik kui kaua sa suhtes poleks olnud, tuleb vahel ette seisakuid. Teinekord venivad sellised pausid aga pikemaks ning teie suhe muutub "hapuks". Kuidas sellest üle saada ja kas üldse saabki? Probleem: suhtest on austus kadunud Kui austus kaob, lülitub sisse kriitikameeter. See tähendab, et analüüsitakse pisivigu ning leitakse neis kõiksugu asjades
Siis kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mida ta tegelikult on teinud. Näiteks: "Sa ütlesid et sa trükid aruande valmis neljapäevaks. Täna on neljapäev ja sa ei ole sellega ikka veel valmis. Ma palun et sa teed selle kohe valmis." 5) Mina kasutamine. Sellisel juhul kirjeldab kõneleja objektiivselt teise käitumist ja seda kuidas see mõjutab kõneleja tundeid või elu ja miks teine peaks muutma oma käitumist. Puudutused 1) füüsiline kontakt - puudutused. Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: (Heslin 1974): a) funktsionaalsed/professionaalsed. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused, c) Puudutustega seonduvad tunded. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused
viskamine jmt) või liikumise takistamise ja füüsilise vabaduse võtmisena relva kasutamisega või ilma. Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu kontrollitakse, manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Seksuaalne vägivald võib olla paarisuhtes enam levinud, kui seda arvatakse, sest patriarhaalne arusaam tähendab naise kohustuslikku allumist partneri seksuaalsoovidele. Seksuaalvägivald võib avalduda: mittesoovitud seksuaalsed puudutused (käperdamine) ja märkused, pealesunnitud suguühe partneriga, partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner, intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism), vägistamine. Majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib
heliretseptorid Haistmine Keemilist ühendite molekulide Nina limaskestas Oimusagar lenduvad aine osakesed Retseptorite tüüp: haistmismeele tunderakud Maitsmine Keemilist ühendite molekulid Keele eri Oimusagar (lahustuvad süljes) piirkondades Retseptorite tüüp: maitsmismeele tunderakud Kompimis- e. Puudutused Nahk, liigesed, Otsmiku- ja kiirusagar puuteaisting Retseptorite tüüp: puute-, lihased temperatuuri-, mehhanoretseptorid. 21) Aistingu alumine-, ülemine- ja eristuslävi * Alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks. Näiteks on kuulmise alumine absoluutne lävi 16 Hz (me ei kuule helilaineid, mille võnkesagedus on alla selle.
........................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hääl, millega lapsega räägitakse. Vali või sõjakas hääl lapse arengut positiivses suunas ei mõjuta, nagu multifilmides sageli olema kipub. Lapsel on vaja kuulda teise inimese kõnet selle kõigis nüanssides, mis tulenevad vastastikusest suhtlemisest. Tänapäeval peetakse lihtsaks variandiks suunata laps televiisori või arvutiekraani
Suhtlemisakt lõpeb, kui lõpetan pilkkontakti. 3.Keha liikumine. Liikumise järgi saab pimedas eristada inimese sugu. Õpetaja liigub klassis ringi kontroll jadomineerimine. Hoolivus kui õpilased tahavad küsida. 8) Käte asend Nõudmiste iseloom inimesed käituvad vastavalt ootustele. Õpetame õpilaste sotsiaalseid oskusi läbi mitteverbaalse käitumise. Kui läbi ei harjuta, siis ei saa hakkama. 9) Puudutused 1) Positiivne afektiivne 2) Mänguline 3) Kontrolliv 4) Rituaalne 5) Hübriidpuudutus (mitu liiki koos). 6) Ülesandele orienteeritud. 10) Poos Avatus-suletus; pinge lõtvus; kalded: kõrvale, ette, taha; füüsilinevälimus ja objektide kasutamine. 11) Kumardamine austus 12) Füüsiline välimus ja objektide kasutamine Vokaalsed märgid Parakeel Häälekõrgus Häälekõla Artikulatsioon Tempo
· kuulmine 18 20000 Hz · Tundmine( taktiilne) minimaal varieerub, max pole · Maitsmine varieerub · Haistmine varieerub Aistingu absoluutsed läved - Aistingu absoluutsed läved on ärritaja minimaalsed ja maksimaalsed mõjusfäärid mis kutsuvad veel esile adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördvõrdelised. Aistingute eristusläved - minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel mis tekitab juba erinevuse aistingutes (puudutused, helid, maitsed, lõhnad, valgus jne.) Weber-Fechneri seadus- mida tugevam on ärritaja, seda suurem peab olema ärrituse juurdekasv, et seda märgataks. Adaptsioon (pos, neg, selekt): · Positiivne adaptsioon on tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel (nt pimedus,vaikus) · Negatiivne adaptsioon on aistingu täielik kadumine või nüristumine tugeval või kestval tunnetusel. (lõhnatundlikus)
16-20000 Hz Lendavad Haistmine Ninaõõne limaskest Oimusagar aineosakesed Keemiliste Maitsmine Keele eri piirkonnad Oimusagar molekulide ühendid Kompimine ehk Nahk, lihased, Otsmiku- ja Puudutused puudutus liigesed kiirusagar Silma võrkkestas on kepikesed selleks, et näha hämaras ja kolvikesed selleks, et näha värvusi. Daltonism on puna-rohelise värvipimedus. Kuulmine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises. Inimene kuuleb helisid sagedusel 16-20000 Hz Aistingute dimensioonid
regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust ka sellest, mida zhesti kasutaja parasjagu mõtleb või tunneb. Kuulates noogutate peaga, andes kõnelejale märku, et saata aru ja et ta jätkaka. Kui vaatate kõrvale, signaliseerite, et on aeg lõpeteda. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzhestidele. Siia alla kuuluvad ka eri liiki puudutused. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse õrnalt sõrmedega üle huulte jne. Käega suu varjamine osutab süütundele. Ent vahel võib see tähendada ka kahtlust, liialdamist või ebakindlust. Nina puudutamise üks tõlgendusi on, et tegemist on suuvarjamise analoogiga. Kartes end paljastada, liigub käsi viimasel hetkel suu juurest eemale, puudutades nina. Teine ninapuudutuse seletus on lihtsam: leitakse, et valetamise ajal tekitavad nina
annaabi.ee 
