Otsingule "delta" leiti 645 faili

delta – jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks – lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus – papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao – egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia – astmeline süsteem asjade hindamiseks,
delta

Kasutaja: delta

Faile: 0
5
docx

Litosfäär

Mandriline maakoor Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist ­ lasuvast settelisest pealiskorra...

Geograafia - Keskkool
238 allalaadimist
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on...

Geograafia - Põhikool
321 allalaadimist
2
doc

Geograafia 10. klassi mõisted

Veebilanss ­ veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 3. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel mo...

Geograafia - Keskkool
46 allalaadimist
3
docx

Hüdrosfäär

Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamereg...

Geograafia - Keskkool
49 allalaadimist
2
rtf

Veed

Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas , jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa...

Geograafia - Põhikool
23 allalaadimist
1
docx

Pinnavormide iseloomustus

Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljura...

Geograafia - Keskkool
8 allalaadimist
14
pptx

Jõgi

Jõestik. Koostaja: Peeter Puusepp 1. Mis on jõgi ? Jõgi on looduslik vooluveekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse (merre, teise jõkke, järve). Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu ning jõuab...

Geograafia - Keskkool
24 allalaadimist
6
pdf

Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina näitel

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina nätitel Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Tänapäeva maailma populatsioon kasvab...

Geograafia -
11 allalaadimist
24
pptx

Gangese jõgi

ume sulamisest  Keskmine sügavus: 16 m  Kõrgus merepinnast: 7756 m  Asub mussoonkliimaga alal  India püha jõgi LISAJÕED PAREMPOOLSED LISAJÕED VASAKPOOLSED LISAJÕED • Yamuna • Mahakhali  • Son  • Karnali • Mahananda • Koshi • Gandak • Ghaghra DELTA  Gangese ja Brahmaputra ulatuslik ühine delta Maailma suurim delta KESKKPNNAPROBLEEM Üleujutused, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi Himaalaja liustike sulamine IN IM T E GE VU S •Jõkke heidetakse iga päev miljard gallonit heitvett •75%  jäätmetest moodustavad toor- ja kodumajapidamisjäätmed •Kasutatakse jõge kõigeks (nt: hammaste, riiete ja enda pesemiseks, loomade jahutamiseks, su...

Geograafia - Põhikool
2 allalaadimist
3
doc

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär. 1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett). Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maism...

Geograafia - Keskkool
198 allalaadimist
1
doc

Euroopa kontinendi ĂĽlevaade

Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºi...

Geograafia - Keskkool
81 allalaadimist
6
rtf

Ookeani elustik

Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses...

Bioloogia - Põhikool
80 allalaadimist
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamiskĂĽsimused

Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh ­ järjestatud lõplik hulk. Hulk ­ mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos ­ klassifitseeritud elementide kogum. Hulk ­ samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esita...

Teoreetiline informaatika - Tallinna TehnikaĂĽlikool
79 allalaadimist
4
doc

Narkootikumide põhiliigid

Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb se...

Terviseõpetus - Põhikool
125 allalaadimist
7
doc

Rumeenia

Jakob Westholmi Gümnaasium Rumeenia Referaat 9b Tallinn 2007 Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja...

Geograafia - Põhikool
51 allalaadimist
3
doc

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Veebilanss- väljendab veekogu veevaru ja selle muutust. Tulupool Hüdroloogia jaotub: koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. Merehüdroloogia- uurib maailmamerd...

Geograafia - Keskkool
168 allalaadimist
7
docx

Uraan

Võhma Gümnaasium REFERAAT Uraan Sander Vares Tauri Toomel Võhma 2007 Uraan - esimene uusaegne planeet Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga...

FĂĽĂĽsika - Keskkool
78 allalaadimist
6
doc

Egiptus - Looduslikud olud:

EGIPTUS Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, ar...

Geograafia - Põhikool
103 allalaadimist
37
ppt

Kasvuhooneefekt ja kiirgusbilanss

Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt · Miks on päikesepaistelise ilmaga kasvuhoones oluliselt soojem kui väljas? · Miks ehitatakse maja lõunapoolsesse külge sageli klaasveranda? Kiirgusbilanss 31% peegeldub 69% lahkub tagasi soojuskiirgusena 27% peegeldub õhust...

Geograafia - Põhikool
142 allalaadimist
14
pptx

Valguse interferents ja valguse difraktsioon

VALGUSE INTERFERENTS JA VALGUSE DIFRAKTSIOON VALGUSE INTERFERENTS Mõningates nähtustest käitub valgus nagu osakeste voog, mõningates nähtustes kui laine. Valguse interferentsi nähtus on nähtus, kus valgus käitub nagu laine. Selleks, et jälgida valguslainete interfereerumist, kasutatakse punktvalgusallikaid. Kahe sõltumatu punktvalgusallika korral on interferentspildi saamine võimalik vaid teatud ting...

FĂĽĂĽsika - Keskkool
215 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !