Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Estuaar ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre). Veelahe on piir vesikondade või jõgikondade vahel. Tavaliselt on veelahkmeks mäeahelikud, mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihti...
mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodustab kõrge põhjaveetase ja madal reljeef. LÄHE on jõe algukoht. JÕGI on looduslik veekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse. EMAJÕGI on on üks eesti suuremaid jõgesid
Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...
Jõgi- looduslik vooluvesi, mis voolab tema enese poolt kujundatud süvendis ehk jõesängis. Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa. Lisajõgi- kahest ühinevast jõest väiksem, vähemtähtis, kaotab ühinemisel oma nime. Delta- jõe harujõgedest moodustub suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel. Juga- on vee langemine jõe sängis olevalt astangult. Ääremeri- meri, mida ookeanist lahutavad katkendlikud saarteahelikud, poolsaared või tinglik piir. Saartevaheline meri- seda piiravad igast küljest ainult saared ja nendevahelised väinad. Sisemeri- meri, mis on ookeaniga või teise merega ühendatud vaid kitsa väinaga, harvem 2-3 väinaga. Ääremeri on osaliselt piiratud m...
korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete hulk väike, kuid aurumine on suur, ka see tingib veetaseme languse. Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke. Mõned jõed, teiste seas Amazonas, Mississippi, Niilus, moodustavad suudmealal delta. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta tekitab purdosakeste aeglasema settimisel vooluga jõelõigul. Tavaliselt on selleks jõesuue. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. Setteist moodustuvad saared ja Aitäh, et vaatasid!
2525 km 42 470 m³/s Toitub peamiselt sademetest ja lume sulamisest Keskmine sügavus: 16 m Kõrgus merepinnast: 7756 m Asub mussoonkliimaga alal India püha jõgi LISAJÕED PAREMPOOLSED LISAJÕED VASAKPOOLSED LISAJÕED • Yamuna • Mahakhali • Son • Karnali • Mahananda • Koshi • Gandak • Ghaghra DELTA Gangese ja Brahmaputra ulatuslik ühine delta Maailma suurim delta KESKKPNNAPROBLEEM Üleujutused, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi Himaalaja liustike sulamine IN IM T E GE VU S •Jõkke heidetakse iga päev miljard gallonit heitvett •75% jäätmetest moodustavad toor- ja kodumajapidamisjäätmed •Kasutatakse jõge kõigeks (nt: hammaste, riiete ja enda pesemiseks, loomade jahutamiseks, surnud sugulaste säilmete sängitamiseks)
kohalike kui ka välisjõudude mõjude läbi. Siseriiklikult aitab peamise jõuna linnastumisele kaasa Hiina Kommunistlik Keskvalitsus, kelle riiklikuks strateegiaks on olnud juba aastast 2000 linnastumise edendamine. Linnastumist peetakse oluliseks eelkõige seetõttu, et tänasel globaalse linnastumise ja linnade globaliseerumise ajastul nähakse linnu peamiste majanduskasvu mootoritena. Yangtze jõe delta Hiina halba olukorda tõestab Changjiang jõe delta (Yangtze jõe delta) Hiina idarannikul. Yangtze jõe delta on suurima elanikkonnaga piirkond Hiinas ning ühtlasi ka kõige tihedamalt asustatud piirkond kogu maailmas, sest ühel ruutkilomeetril elab keskmiselt kuni 2,700 inimest. Arvesse tuleb võta seda, et Yangtze delta ka Hiina kõige majanduslikumalt arenenuimaid piirkondi, mis soodustabki inimesi sinna kolima (OECD 2010). Hiinlased kutsuvad Yangtze jõe deltat "16 linna" (Shangguang et al. 2012). Aastal 2009
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline s...
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta Kliima (parasvööde, lähistroopika), Veekogu lähedus (Niiluse delta), Tasandikuline pinnamood (Mesopotaamia madalik). b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad ...
Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast. Eestis olevad jõeorud on madalad, neid nimetatakse lammorgudeks. Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab. 5. Mis on lähe, suue ? Lähe on jõe alguskoht. Paljude jõgede lähteks on allikad. Suue on koht, kus jõgi suubub mõnda teisse veekokku. Allikatest saavad alguse paljud jõed. Jõesuue 6. Mis on delta ? Delta on jõesuudme erivorm, kus suue on jaotunud paljude harujõgede vahele. Pärit Kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes märkas Niiluse suudme sarnanemist kreeka tähele (delta). Ajalooline pilt Niiluse deltast 7. Kuidas delta tekib ? Vesi kannab endaga uuristatud kivimid ja kõdu (setted) kaasa.
0 2.5E-011 0 1E-010 0 0.0001 2.5E-011 0.00036 0 0.00026 0.00015 2.5E-011 0.00069 1E-010 0.00054 0.0001 0 0.00036 2.25E-010 0.00026 0 6.25E-010 0 4E-010 0 avg 0.00007 7E-010 avg 0.000282 delta La 2.18602E-005 delta Lb 2.37318E-005 0.00061 0.000615 S 2.31574E-007 0.00061 delta S 2.72E-09 0.00061167 E 1.288E+11 dj
m dl n t k delta k T0 delta T0 1 0,1000 0,021 10 4,31 46,7000 0,9089 0,29 0,00292128 2 0,2027 0,053 10 5,76 37,5071 0,2772 0,46 0,00179952 3 0,2960 0,071 10 6,44 40,8855 0,2295 0,53 0,00156693 4 0,4000 0,091 10 6,72 43,1077 0,1907 0,61 0,00139144 5 0,5000 0,125 10 8,52 39,2280 0,1240 0,71 0,00117634
Faraday magentilise induktsiooni katse - Pooliga on ühendatud galvanomeeter. Pooli südamik on ühendatud teise mähisega ja teises mägises voolu sisselülitamisel tekib impulss esimeses mähises. Magnetvoog. Tähis. Ühik - Magnetvoog näidab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeltatavat pinda selle pinna suuruse ja ühendi tõttu magnetväljas. Tähis: fii; Ühik: 1 Wb Faraday induktsiooni seadus valem! - E(i)= -k*(delta fii / delta t) 1 Wb - Üks veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab indiktsiooni elektromotoorjõi 1V. Lenzi reegel. Valem. - *1-induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli tekitaks muutust, mis voolu põhjustab; *2-induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. E(i)= -(delta fii / delta t) Endainduktsioon - On elektromagnetiline induktsioon juhtmes, mis põhjustab voolu muutumise juhtmes endas
induktsioonielektrivälja (pööriselektrivälja) ning võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamisel kogu suletud kontuuri ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega. Ei = Ak / q. Ei [1V = 1J / 1C]. Elektromagnetilise induktsiooni seadus *** Elektromag. induktsioonil tekkiv induktsioonivool on võrdeline juhtivat kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. *** Induktsiooni elektromotoorjõud on arvult võrdne kontuuri läbiva magnetvoo (- märgilise) muutumise kiirusega. Ei = delta Fi / delta t. Induktsiooni elektromotoorjõud väljas liikuvas juhis Ei = B*v*l*sina. A on nurk juhi liikumise suuna ja jõujoonte vahel (B). Induktsioonivoolu suund Vasak käsi; B peopessa; sõrmed v suunas; siis pöial induktsioonivoolu suunas. Induktsiooni emj. pöörlevas kontuuris - ...valem... Eneseinduktsiooni Selline elek.mag.induk., kus juhtivas kontuuris kulgeva voolu tugevuse muutus indutseerib samas kontuuris induk.voolu, kompenseerimaks voolutugevuse muutust. L [H]
Laeva kiirus(maksimaalne/tehniline): 16,5 knots/ 10 knots Korraga võim vedada kuni 42 500 t toornaftat KRONVIKEN 14 Laeva pikkus : 249 m Laeva laius: 44 m Laeva süvis: 14,9 m Laeva kiirus ( maksimaalne/tehniline) : 18,1 knots / 11 knots 15 Korraga võib vedada kuni 36 000 t toornaftat Meie otsustasime kasutada 2 tankeri : Delta Pioneer ja Deep Blue. Need tankerid vedavad toornaftat Primorsk sadamast Rotterdami sadamasse juba praegu ja kuluvad ühele omanikule. 16 7. LAEVAREISI PLANEERIMINE SELLE AJAELEMENTIDE LÕIKES Marsruut Primorsk- Rotterdam Maasvlakte Oil Terminal Kuna otsustasime, et laeva lossimine hakkab toimuma Maasvlakte Oil Terminalis, siis reisi pikkus tuleb natukene väiksem, kui me arvasime varem. Joonis 3
Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus. II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(=Akas /Q1) Entroopia suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Jrk nr Õhu maht, m3 delta tau, s Õhu mahtkulu, m3/s wõ, m/s h0, mm 1 0,74 60 0,012333 1,6351 14 2 0,74 60 0,012333 1,6351 13
kohaselt 95% isemajandamist ning täita kaht olulist ülesannet: kõrvaldada nälga ja rahuldada aina rikastuva ja kasvava rahvastiku toidu nõudmisi. On alust arvata, et sellise stsenaariumi kohaselt võib Hiinat lähitulevikus tabada toidukriis, mis on tingitud suurel hulgal haritava maa kadumisest ja sellest tulenevalt suutmatusest toita enda elanike. Hiina tumedamaid stsenaariumeid aitab kinnitada üks kõige n-ö rahutuma arenguga maastik ehk Changjiang jõe delta (Yangtze jõe delta) Hiina idarannikul. Yangtze jõe delta on üks kõige rahvarohkem piirkond Hiinas ning ühtlasi ka kõige tihedamalt asustatud piirkond kogu maailmas, nimelt, võib ühelt km2 leida kuni 2,700 inimest. Lisaks eelnevale, on Yangtze delta ka Hiina kõige majanduslikumalt arenenuimaid piirkondi (OECD 2010). Inimesed kutsuvad Yangtze jõe deltat "kasks provintsi üks linn" ehk Sanghai linn, Zhejiang provints ja Jiangsu provints. Jiangsu provints
6. Selgita tõrjutus printsiipi? 7. Mis on ioonside keemiline side ja energiatsoon? 8. Selgita, miks metallid on head elektri juhid energia tsoonide kaudu? 9. Mis on keelutsoon? 10. Mis on dielektrik? 11. Selgita doonor ha aktseptor lisandit. + lünkteksti teine pool!!! 1. Võimaldab leida elektroni asukoha ruumis igal ajahetkel. 2. Mida täpsem on üks näitaja/suurus, seda ebatäpsemaks muutub teine näitaja/suurus. (Kui osake püsib mingil energiatasemel vaid ajavahemiku delta t, ei ole selle taseme energia E määratav täpsemalt kui ,,paikneb kusagil energialõigul delta E0h/delta t piires".) 3. Kui elektronil on piisavalt energiat, et barjäärini jõuda aga samas mitte piisavalt palju et üle hüpata. 4.Peakvantarv n - eristab seisulaineid, mis on moodustunud keralaineist. Kõrval- ehk orbitaalkvantarv l - määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevaist laineist.
delta S 2,380588 d välis 9,555311 11,64899 tab4=kruvikuga di d-di (d-di)^2 t 9;0,95 2,3 2,22 -0,023 0,0005 t lõpmatus, 0,95 2 2,17 0,027 0,0007 2,21 -0,013 0,0002 lpv(nihik) 0,05 2,17 0,027 0,0007 lpv(kruvik) 0,004 2,23 -0,033 0,0011 2,18 0,017 0,0003 delta Pi 0,005 * kui võtan pii väärtuseks 3,14 2,19 0,007 0,0000 delta d sise 0,17 "= Uc toru siseläbimõõt" 2,22 -0,023 0,0005 delta d välis 0,18 "=Uc toru välisläbimõõt" 2,18 0,017 0,0003 2,2 -0,003 0,0000 2,197 0,0044 Ua 0,0161 *leida eraldi veel suhtelised vead Ub 0,00267 Uc 0,016 pii väärtuseks 3,14
Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrdejõud 0 Keha liikumine vedelikus ja gaasides [Ft = ß * t] ß - takistustegur, sõltub keha kujust, mõõtmetest, keskkonnast, temp. jne [F * delta t = delta m * v] [N = ß * v3] müü - hõõrdetegur Horisontaalsel pinnal näitab hõõrdetegur, kui suure osa moodustab hõõrdejõud raskusjõust Hõõrdumise kaks peamist põhjust: pindade ebatasasus, aineosakeste vahelised tõmbejõud Keha kuju muutumine - deformeerumine ja kuju muutus - deformatsioon Elastne deformatsioon - pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab keha oma esialgse kuju Plastne deformatsioon - keha oma kuju ei taasta
Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog sõltub kogutavasse anuma diameetrist, vihma tihendusest. 22. Pööriselektriväli Pööriselektriväljaks nim elektrivälja, mis on tekkinud elektromagnetilise induktsiooni käigus. Selle jõujooned on kinnised, puudub algus ja lõpp. 23. Faraday seadus. ...ütleb, et induktsiooni elektromotoorijõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. E= deltaf/delta t delta f :veeber ja delta t on aeg. Nt juhtmeraami läbiv magnetvoog kasvab 2 millisekundi jooksul 5lt milliveebrilt 10milliveebrini. Kui suur emj indutseeritakse raamis. Delta t= 2ms= 2*10-3 delta f1= 5mWb= 5*10-3Wb delta f2= 10mWb= 10*10-3Wb E=? E= deltaf/delta t deltaf? Delta f2-delta f1 24. Mahtuvus. Valem. Ühik. Mahtuvus näitab, kui suur pinge tekib kahe keha vahel, kui ühelt kehalt teisele viia ühikuline laeng. Ühik on c. Valem: c= q/u 25. Induktiivsus. Valem, ühik.
Kui keha kiirus suureneb 2 korda, siis tema kineetiline energia suureneb 9 korda. Nt : auto, rong. B) vastasikmõju energia ehk potentsiaalne energia a) maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia (joonis sirge) Ep=mgh Ep-potentsiaalne energia [Ep]=1J, m-mass, h-körgus[h]=1m, g=raskusjõud [g]=9,8 m/s2 b) deformeeritud vedru potentsiaalne energia joonis (tõusev kumer) Ep= k(delta l)ruudus/2 Ep=potentsiaalne energia, k vedru jäikus[k]= 1 N/m, delta l-vedru pikenemine, lühenemine [delta l]= 1m 4) MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Suletud süsteemis kus mõjuvad ainult gravitatsiooni ja elastusjõud (ei mõju hõõrdejõud), kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus. SULETUD SÜSTEEMI MEHAANILINE KOGUENERGIA ON JÄÄV. E=E' Näiteks 1 keha korral (teiseks kehaks on maa) Ek+Ep= Ek'+Ep' Kahe keha korral : Ek+Ep+Ek2+Ep2=Ek'+Ep'+Ek2'+Ep2' Kussjuures Ek=mv2/2 , kus Ep=mgh või Ep=k*(delta l )ruudus/2
2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus, B, 2,8 [10-6 S/km] 3) Sõlmest 1 toidetakse tarbijat koormusega S = P + jQ, mille suurused on järgmised: Aktiivkoormus, p1 [MW] 12 Reaktiivkoormus, q1, [Mvar] 6 4) Mõõtetulemused ja arvutused Liini lõpu suurused Püsiseisundi U1 Delta Delta olek [kV] P1 Q1 Qk delta U 1 105,43 0,4 -3,25 0 4,57 2 106,4 0,38 -3,32 2 3,6 3 107,36 0,38 -3,35 4 2,64 4 108,28 0,4 -3,34 6 1,72 5 109,19 0,45 -3,3 8 0,81 6 110,08 0,51 -3,23 10 -0,08 7 110,96 0,6 -3,12 12 -0,96 8 111,83 0,69 -2,99 14 -1,83
tegemist kasvava mastaabiefektiga. Kui toodang suureneb vähem kui sisendite maht, siis on tegemist kahaneva mastaabiefektiga. Isokvandi kaldenurk määrab otseselt ära nn. tehnilise asenduse piirnormi e. piirmäära. Sisuliselt näitab see ühe tootmisteguri ühikute arvu mis on vajalik teise teguri ühe ühiku asendamiseks (toodangu samaks jäädes). Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = MRTSLK = - Delta K/Delta L Kus PANLK, MRTSLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm; Delta K - kapitali koguse muutus; Delta L - tööjõu koguse muutus Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = abs(Delta K/Delta L) , kus - PANLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm, abs- absoluutväärtus, Delta K, Delta L - kapitali ja tööjõu koguse muutus ja kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist
tasandikule eristatakse: (1)delta (2)uhtekoonus ehk kuivamaadelta Merelised deltad moodustavad reeglina tasaseid, nõrgalt mere/ookeani poole kallutatud settelavasid mille veepealset ja suudmelähedast osa liigestavad arvukad hargnevad jõekanalid. Deltade settekehad ulatuvad tavaliselt kaugele eemale füüsiliselt määratlevast jõesuudmest ning neil eristatakse kask põhilist osa: (1)subakvaalne delta - veealune deltatasandik (2)subaeraalne delta - veepealne (ajuti üleujutatud) deltatasandik Kuigi voolukiiruse langemisel on deltade akumuleerumisel mängida suurim roll on settimine deltas kontrollitud kolme faktoriga: (1) mehhaaniline settimine - voolukiirus/voolamise turbulentsus langeb ja hakkavad settima ka kõige väiksemad osakesed (2)elektrolüütiline koagulatsioon - magedas st madala ioonkontsentratsiooniga vees on saviosakeste ja ka kolloidide ümber oaks
Avatud ja suletud süsteem Kehade süsteemid võivad olla suletud või avatud. Suletud süsteemiga on tegemist siis, kui puuduvad mõjud süsteemi mittekuuluvate kehade poolt ning pole ka aine- ning energiavahetust väljapoole. Kui aga süsteemi mõjutatakse väliste kehade poolt või antakse/saadakse väljast energiat või ainet, on tegemist avatud süsteemiga. Kiirendus Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Tähis: a ühik: m/s ruudus valem: a=delta v/delta t delta v: kiiruse muut(m/s), delta t: aja muut(s) Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiirus kasvab mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju ja trajektooriks on sirgjoon. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on füüsikaline mudel.
Litosfäär 1.Mandriline maakoor Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes pii...
Myanmar (Birma) Mari Pall 12.A Põllumajandus Üle 59% SKT-st Annab tööd 2/3- Riisipõld le Irrawaddy Riis, moonid, opiaadid Eksport Kalandus Irrawaddy delta Kalavõrgud, Mangroovid väiksed paadid Kala, krevetid, kilpkonna munad Eksport Irrawaddy delta Metsandus ½ riigi territooriumist Vihmametsad Lehtpuumetsad Eksport Tänan kuulamast!
Jõest ida pool paikneb Araabia kõrb, ulatudes Punase mere kallasteni. Kirdes, teisel pool Suessi kanalit, kuulub Egiptusele kõrbeline poolsaar- Siinai, mis geograafiliselt jääb Aasiasse. Siinais asuvad Egiptuse kõige järsemate nõlvadega kõrgeimad mäed. Niilus voolab läbi Egiptuse 1545 kilomeetri ulatuses, mis on viiendik tema kogupikkusest. Ta on kuni Kaironi ühtlase voolu ja veerikkusega, ent varustanud linna veega, haruneb ta peagi mitmeks lisajõeks, moodustades Niiluse delta, mis võtab rannikul enda alla 250 kilomeetrit ja on suurim Vahemere ääres. Peale mõnede delta järvede ja Birkat Quaruni keset kõrbet on maa ainus järv Nasseri veehoidla Aswani paisu taga, mille pikkus on 480 kilomeetrit ja suurim laius 16 kilomeetrit.
likviidsusele, efektiivsusele, järjepidevusele või koguni teatud optsioonide turu korrastatusele. Kui teatud optsiooni järelturg muutub kättesaamatuks, saab selle optsiooni müüja realiseerida kasumit või piirata kahjumit üksnes optsiooni täitmise teel. Täieliku teksti optsioonide riskide kohta leiad siit - Väljavõte optsioonitehingute eritingimustes viidatud CBOE dokumendist "Characteristics and Risks of Standardized Options". 8. Kreeklased ja optsioonid Delta Optsiooni delta näitab optsiooni väärtuse muutumist võrreldes alusvara väärtuse muutumisega. Mida rohkem erineb delta nullist, seda rohkem tõuseb optsiooni väärtus alusvara hinna muutudes. Delta väärtus saab olla vahemikus -1 kuni 1. Juhul kui delta on negatiivne, siis alusvara tõustes optsiooni väärtus langeb ja kui delta on positiivne, siis alusvara hinna tõustes muutub optsioon väärtuslikumaks. Call optsioonide deltad on positiivsed
Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel...
Termodünaamika uurib soojusnähtusi makrotasandil. Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks...
Tühi rest Keevkihikoonni diafragma: y=0,0054+0,0785x-0,0018x^2+0,00002^3 Resti takistus, Manomeetri sagedus näit, mmH2O delta P, mmH2O Õhu kiirus Resti takistuse s 0,0 0,0 0 0,0054 6 5,2 0,0 0 0,0054 4 prest
Vooluveetekkelised kuhjevormid Anett Laidver 9.b Võru Kesklinna Kool Kuidas tekivad? Tekivad setete kuhjumise tagajärjel Kuhjevormid Delta- jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Emajõe delta Kuhjevormid Lammitasandikud suurvee ajal üleujutatav orupõhi · Kaldalamm - lammiala kõrgem osa · Kesklamm lammiala tasaseim osa · Jalamilamm - lammi madalaim osa, soostunud Lammimets -kasvavad jõe või oja lammil, madalatel järveäärsetel aladel Raudna jõgi, Soomaal Lamminiit -järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel -on kujunenud lammimetsadest
ENERGIA KURSUS TERMODÜNAAMIKA JA ENERGEETIKA ALUSED ( ptk. 4 ) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on siseenergia ja kuidas seda arvutatakse? Siseenergia on aineosakeste energia (kineetiline+potentsiaalne) U=3/2 m/M R T U= 3/2 p V 2. Nimeta siseenergia muutmise kaks viisi ja too kummagi kohta näide. Mehhaanilist tööd tehes (käte üksteise vastu hõõrumine), Soojusülekanne ( Ahi soojendab toaõhku) 3. Kuidas levib soojusjuhtivus ja too näide. Soojus levib osakeste põrgete teel. Nt Lusikas kuumas tees. 4. Kuidas levib konvektsioon ja too näide. Soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena (vee keetmine) 5. Kuidas levib soojuskiirgus ja too näide. Energia levib kiirguse teel (päikesekiirgus) 6. Soojushulk ( mõiste, nimeta põhiühik ) - siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande käigus. 1 J 7. Defineeri kalor! Soojus...
Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiiruses Resti Manomee takistus, manomee takistus, tri näit, delta P, tri näit, õhu kiirus, delta p, mmH2O Õhu kiirus mmH2O mmH2O m/s mmH2O 0,0 0,0054 1,2 0 0,0054 1,6 0,8 0,0671 1,6 0 0,0054 2,4 3,6 0,2656 2 0 0,0054 4,8
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Laineoptika" 1. Milles seisneb valguse interferentsi nähtus? Lainete liitumise nähtus, mille tulemusena võnkumiste amplituud võib suureneda või ka väheneda. 2. Mida tähendab valguslainete koherentsus? Kaks valguslainete võnkumist toimuvad ühtemoodi ehk samas faasis. 3. Mis suurust nimetatakse käiguvaheks? Teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 4. Mida tähendab interferentsi maksimum (või miinimum)? Kuidas toimuvad valgusvõnkumised liitumispunktis ühel ja teisel juhul? Kirjelda sõnaliselt ja valemitena maksimumi ja miinimumi tekkimise tingimusi seosena käiguvahe ja valguse lainepikkuse vahel. Interferentsi maksimum- lained liituvad ühesugustes faasides ehk käiguvahesse k mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Lained liitumisel tugevdavad üksteist- ere valgus. Interferentsi miinimum- kui lainete käiguvahesse mahub paaritu...
Põhjused. Ekvaatori piirkonnas püsib vee pinnakihi temperatuur kogu aasta 27-29 kraadi ringis, kuna seal on vee aurumine suur ja palju päikest. Liikudes ekvaatorist pooluste suunas, temperatuur langeb, kuna seal on vähem aurumist ning piirkondades, kus talvel pinnakiht tugevasti jahtub, kattub meri jääga ja jää sulamisel muutub vesi jahedamaks. 8. Nimeta maailmamere piirkondi, mis talvel jäätuvad. Põhja-Jäämeri, Antarktika, Läänemeri. 9. Kuidas tekivad soot ja delta? Suurvee ajal võib juhtuda, et jõgi kujundab endale uue lühema voolutee ja voolab edasi uues jõesängis. Vana jõelooge muutub omapäraseks järveks mida nimetatakse soodiks. Siis kui jõgi hargneb väiksemateks harujõgedeks, siis need moodustavad delta. 10. Miks on mõned järved soolaseveelised? Soolase veega järved on tavaliselt sooja ja kuiva kliimaga piirkondades.
Aatomite vaheline seos keemilistes ühendustes Keemiline side on tingitud ühiste elektronpaaride moodustumisest või ühe elektronpaari moodustumisest või seotud elektronide liitmise ja loovutamisega Elektronegatiivsus (EN) aatomi võime siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Liigitus: Kovalentne side aatomite vaheline side. Tekib siis kui EN ei erine suuresti. Delta EN=-1,9 Iooniline side erinimeliste ioonide vaheline side. Tekib siis kui EN erineb suuresti. Liidavad või loovutavad elektrone. Lahutatakse, kui väliskihil on 1-3 elektroni => +ioonid. Liidetakse, kui väliskihil 0-7 elektroni => -ioonid Kovalentne side: Jaguneb: Mittepolaarne. Ühe ja sama elemendi aatomite vahel. Delta EN=0 · Üksikside · Kaksikside · Kolmikside Polaarne
11. täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne ning teine haar pole ekraaniga risti 12. joonis peab olema lihtne, mõõdetav ja piltlik -- objekti määrav. 13. objekti määravate jooniste saamise põhimeetodid: monge'i meetod, aksonomeetria meetod, kvooditud ristprojektsiooni meetod. 14. põhikvoot - kaugus põhiekraanist, delta z ehk z-koordinaat; esikvoot - kaugus esiekraanist, delta y ehk y-koordinaat; külgkvoot - kaugus külgekraanist, delta x ehk x- koordinaat. 15. sidejoon - risti kaksvaate teljega, ja tema kaudu avaldub kujutistevaheline projektsiooniline seos 16. Esikvoot esineb kolmvaates kaks korda: pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest: AxA' = AzA''' = A''A 19. sirgjoone põhijälg - sirge ja põhiekraani lõikepunkt P jne 20
Doonau Doonau voolab läbi Kesk- ja Ida- Euroopa. Ta on pikkuselt teine jõgi Euroopas 2850 km. Keskmine vooluhulk deltas on 6430 m³/s. Algab Saksamaa Shchwarzwildis ja suubub Musta merre, kuhu on moodustunud delta. Ülemjooksul on Doonau mäestikujõgi, mille laius on 20- 350 m, voolukiirus 1- 2,8 m/s. Keskjooksul on jõgi põhimõtteliselt madalikel, kus laius on kuni 1 km enne Suur- Alföldile jõudmist läbib jõgi nn. Ungari Väravad ja Visegradi kuristiku. Alamjooksu voolab laias enamasti soostunud orus ja hargneb mitu korda. Doonau suudmesse on tekkinud delta. Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaata, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina.
0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 -0,1 -0,2 Dk Uk V -0,3 -0,4 -0,5 -0,6 Nurk Koormamata delta Uv viga sõltuvus nurgast 0,14 0,13 0,12 0,11 0,1 0,09 0,08 0,07 delta Uv 0,06 Uv 0,05 0,04 0,14 0,13 0,12 0,11 0,1 0,09 0,08 0,07 delta Uv
1. Leian välispiirete U väärtused: a) seinad: neljakihiline sein välistemp sisetemp -7 21 la m b d välisõhk kihi paksus a R %R delta t -7 välisõhk Välispind 0,04 0,8 0,23 -6,77 välispind 1, krohv 0,01 4 0,01 0,1 0,04 -6,73 kihtide 0, 0 3 vahtpolüsterool EPS60 0,15 9 3,85 78,3 21,92 15,19 vahel
Kordamisküsimused III Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1. Mis on reaktsiooni kiirus? · Näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). 2. Millised tegureid mõjutavad reaktsiooni kiirust? Nende toime. · Temperatuuri tõstmine · Konsentratsiooni tõstmine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenestamine · Katalüsaatori kasutamine algselt reag. Katalüsaator ühe lähteainega ja siis annab selle üle teisele ainele. · Segamine · Reaktsiooni kiirenemiseks peab ajaühikus toimuma rohkem osakeste kokkupõrkeid. 3. Mis on katalüsaator? · Aine, mis muudab reaktsiooni kiirust (enamasti kiiremaks). 4. Mis on pöörduvad ja pöördumatud reaktsioonid? · Pöörduv reakts. reaktsioon, mis on kahesuunaline ja ei kulge kunagi lõpuni, vaid mingi tasakaaluol...
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
ELASTSUSJÕUD Deformatsioon- keha kuju või muutmist. Kehad käituvad deformeerimisel erinevalt. *rabeda kehad purunevad *plastsed keha võtavad uue kuju ja ei taastu · elastsed kehad taastavad oma kuju Elastusjõud püüab tasakaalustada esialgse kuju. Elastse deformatsiooni liigid on tömbe ja surve deformatsiooni nihke deformatsioon painde deformatsioon väände deformatsioon F=k delta l Fe= elastsusjõud k= vedru jäikus delta l = vedru pikenemine delta l= l2, =l1 HÕÕRDEJÕUD Üksteisega kokkupuutuvate kehade vahel, kui nad hakkavad üksteise suhtes liikuma. Kehad vöivad olla tahkem vedelad, gaasilised. Nim liugehõõrdumiseks. Hõõrdejõud on võrdne toereaktsiooniga ja suunatus suhtelisele liikumisele. F= (müü)N F=hõõrdejõud, Müü=hõõrdetegevus, N= toerektsioon (mg) Toereaktsioon on aluse mõju keheale, mis asub alusel
On vaja püsimagnetit, pooli ja galvanomeetrit. Magnetit poolis/poolis magnetit liigutades tekib muutuv magnetväli, mis tekitab voolu. Voolu saab ka juhtme liigutamisel magnetväljas (tekib pinge, pinge tekitab voolu). 2. Induktsiooni emj on võrdeline magnetvoomuutumise kiirusega. Faraday induktsiooniseaduse kohaselt tekib juhtmekontuuris induktsioonvool ja juhil on suutlikkus läbida vaadeldavat pinda. - elektromotoorjõud, - pinda läbiv magnetvoog, t aeg, d delta (tähistab muutumist). 3. Lenz tegi kindlaks, miks on Faraday valemis miinusmärk: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esilekutsuvale põhjusele. 4. Eneseinduktsioon - Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 5. Mahtuvus näitab keha võimet salvestada energiat, laenguid. C=q/U C mahtuvus, Q laeng, U pinge 6. Induktiivsus näitab kui suur endainduktsiooni motoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse
Cairos suubub Mississippisse suurim vasakpoolne lisajõgi Ohio. Sealt algab Mississippi alamjooks, kus jõe org on üle 25km lai. Enamasti on jõgi kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. New Orleansi kohal 2,5 km ja sügavus seal 15-30m. Alamjooksul on jõgi väga looklev. Suurimad lisajõed on Arkansas ja Red River. Üleujutuste vältimiseks äääristavad jõe kaldaid tammid. New Orleansi lähedal moodustab Mississippi linnujalakujulise delta. Jõgi kannab Mehhiko lahte aastas 360-450 miljonit tonni setteid, seetõttu ka delta pidevalt suureneb. Mississippile on omane veetaseme suur kõikumine ja üleujutused. Eriti katastroofiline üleujutus oli 1937, kui veetase tõusis Cairos 17 m ja 75 000 inimest jäi peavarjuta. Mississippi on USA üks tähtsamaid siseveeteid. Ta läbib kogu riigi põhjast lõunasse, jõgikond hõlmab 31 osariiki, laevateede kogupikkus on üle 25 000 km. Kanalite ja jõgede kaudu on
mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeenia ja Serbia piiril voolab ta Transilvaania Alpide ja Stara planina vahel 117 km pikkuselt kitsas kanjonilaadses orus (Derdap), Cazane ja Raudvärava kuristikus väheneb jõe laius kuni 150 meetrini ja sügavus suurenenb kuni 82 meetrini (üks maailma sügavamaid). Alam-Doonau madalikul on jõe org lai ja suuresti soostunud. Delta moodustumine Suudmes on vool aeglane, jõevees olev peen materjal settib ja aja jooksul tekib setteid nii palju, et need saavad veevoolule takistuseks, siis hargneb jõgi väiksemateks harujõgedeks, mis moodustab delta. Delta suurus 4152 km², koos lõunaosa laguunidega 5165 km². Suurimad suudmeharud on Chilia, Sulina ja Sfäntu Gheorghe. Hüdrograaf Talvel on vooluhulk väike, sest vihma ei saja. Kevadel on vooluhulk suurem, sest lumi sulab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
