4. Vigastatud laeva püstuvus 4.VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS 4.1. Uputatud ruumide liigid IMO määrangul vigastatud laeva püstuvuseks (Damaged Stability) nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Ka nimetatakse vigastatud laeva püstuvust uppumatuseks (). Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Laevaruumide uputamise iseloomust sõltuvalt on võimalik eristada nelja liiki uputatud ruume: 1. liik 2. liik WL WL Vesi Vesi 3. liik 4. liik
Esmaabi Koostaja: Claudia Juhendaja: Luumurrud Luumurd on vigastus, mille korral luu murdub või mõraneb. On kahte sorti luumurde: lahtine- ja kinnine luumurd. Lahtise luumurru tunnused: vigastatud nahk, verd jookseb, haavast näha luude otsi, jäseme tugev valu, turse, kuju muutus. Kinnine luumurd: tugev valu, vigastatud koha deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse
elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina. Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga. Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil. Samuti võib siia juurde lisada ka ebapiisava treenituse. Enamik meist mängib seda mängu hobi korras, peale tööd ja nii mõnedki meist mitmes liigas
Vajadusel pöörduda haiglasse või kasutada esmaabivahendeid. 4. Jahutan põletanud haava voolva külma vee all, teen kindlaks põletuse ulatuslikkuse ning vastavalt sellele kas, siis pöördun arsti poole või kasutan esmaseid vahendeid põletuse leevendamiseks. 5. Panen käe voolava külma vee alla. Seejärel panen põletuskohtadele pantenooli. 6. Puhastan haava desinfitseeriva vahendiga ning asetan haavale plaastri. 7. Kutsun kiirabi, tõstan kasti jala pealt ära, tõstan vigastatud koha kõrgemale, teen rõhksideme. 8. Asetan vigastatud kohale midagi külma, tõstan vigastatud koha kõrgemale, teen rõhksideme, vajadusel pöördn arsti poole. 1. Kasulikke mikroorganisme kasutatakse palju toiduainete töötlemisel. Näiteks käärimisbakteid toiduainetetööstuses(kurkide ja kapsaste hapendamine), pärmseened( õlle-ja veinitööstuses, leiva küpsetamisel), piimhappebakterid hapupiima
nädala pikkune õlavarre immobiliseerimine kaelasidemega. Samal ajal alustatakse ravikehakultuuriga, mis ei koorma otseselt õlaliigest. Vältimiseks vale õlaliigese teket on immobiliseerimine väga vajalik. Esmaabi Kui ägeda vigastuse käigus ei ole verejooksu või luumurdu, tuleks kohe alustada meetmetega,mille ingliskeelseks lühendiks on PRICE (P protection, R rest, I ice, C compression, E elevation). P protection (est. kaitse). See on vigastatud kehaosa pooljäigalt immobiliseerida, et vältida edasist vigastamist.Näiteks vigastatud piirkond lahasesse teha, kinni teipida. R rest(est. puhkus). Spordist väike puhkus on oluline, et vähendada turset ning vältida varajaste korduvvigastuste teket. Puhkeperioodi kestus sõltub vigastuse ulatusest. I ice(est.jää). Külm, nt jää leevendab valu, ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6
- jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - peata verejooks, haavale steriilne side
Viljaliha kollakasroheline, keskmise tihedusega, hapukasmagus. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Valmib augusti teisel nädalal Tolmuandja Oma õietolmuga viljastub rahuldavalt. Paremad tolmuandjad on `Queen Victoria` ja `Wilhelmine Späth` Märkused Puu on keskmist kasvu, püstine. Saagikas. Talvekindlus nõrgapoolne. Haiguskindlus keskmine. Aretatud Eestis ’Victoria’ (1. koor vigastatud, 2. puu murdunud) Vili Väga hea maitsega, magus. Suur, piklikovaalne, punakaskollane. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Hiljavalmiv, septembri lõpus Tolmuandja Isetolmleja, kuid rist-tolmlemiseks on paremad sordid `Wilhelmine Späth` ja `Suhkruploom`, vähem `Edinburgh` Märkused Taastub talvekahjustustest hästi. Et oksad ei murduks, tuleb suure saagi korral vilju harvenda. Pärit Inglismaalt
tegutseda ning hädaabi kutsuda. Võõra inimese vere korral kasuta kindlasti kindaid või näiteks kilekotti, sest ei tea mis haigusi teisel võib veres olla ja mis võivad sulle edasi kanduda. Esmaabi andmiseks suru haavale mitteebemeline imav materjal või sidemerull ja see järel seo kinnitav side ümber pea vastavalt oma oskustele. Samal ajal kui te kannatanut traumapunkti viite tuleks teda lohutada ja rahustada. 3.Paberlennuk silmas Aseta vigastatud kohale külma, näiteks rätik mis on vee all külmaks tehtud või mõni side. Silmatrauma korral seo kinnitav side ümber pea, aga siduda tuleb mõlemad silmad ja see järel vii kannatanu silmaarsti juurde. 4.Randmevigastus Turse vähendamiseks aseta vigastatud kohale külma. Külmakoti asemel võib näiteks kasutada rätikusse mässitud jäätükke ning kätt tuleb hoida püstiasendis. Tõsisema vigastuse puhul tasub pöörduda traumapunkti või kutsuda hädaabi.
MaiaLiisa Voolaid FT I Plaastribade asetamine spetsiaalse metoodikaga kehaosadele Piiratakse teatud kindlasuunalisi liikumisi, teistes suundades on liikumine vaba Moodustatakse kange, mitteliikuv side Kasutatakse erinevates piirkondades Suurendab paranemist Kaitse ja tugi vigastatud kehaosale Samal ajal lubades optimaalset funktsionaalset liikumist Limiteerib vigastavaid liigutusi Võimaldab varajast sportlike tegevuste jätkamist Protseduuri läbiviija hindab sporditeipimise eesmärke ja situatsioone, mida tuleb vältida Teipija teadmised ja teipimistehnika kvaliteet Enne teipimist arstlikkontroll ja arsti luba teipimiseks Terapeutiline hoolitsus enne teipimist elektrilised rakendused Paistetus peab olema alanenud
90oC. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. Inimorganismis elavad kahjutud kaaslejad( kasutavad inimese organismi elupaigana), vajalikud bakterid(elavad seedekulglas, lõhustavad toitaineid ja sünteesivad vitamiine), tõvestavad bakterid(eritavad baktertoksiini-mürki, mis põhjustab haigusi ja vahel ka surma. Bakterid satuvad organismi:1)sissehingatava õhuga-tuberkuloos 2)toidu ja joogiga- düsenteeria 3)läbi vigastatud naha-teetanus 4)läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega-süüfilis 4)siirutajate vahendusel-entsefaliit. Kui tahad vältida nakatumist nakkushaigustesse, siis pese tihti käsi, lase ennast regulaarselt vaktsineerida, hoidu haigetest inimestest kaugemale, söö kasulikke vitamiine(nt c-vitamiin) ning ära lase mustusel haava sisse sattuda.
Luumurd Luumurru tunnused Kinnine luumurd: kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus; turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtine luumurd: nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus, verevalum Esmaabi Kinnise luumurru korral tuleb hoiduda rangelt liigsetest liigutustest. Jalga luumurru korral tõsta ei tohi (võib veeretada maas), sest see võib viia kudede kärbumiseni. Turse ja valu vähendamiseks tuleb asetada kinnise luumurru kohale midagi külma (nt. Külmageel, sügavkülmast juurvilja pakk vms), kuid ei tohiks unustada naha ja külma vahele
Teatavasti on värviteraapial ka paranemisprotsessis suur osa. [2] Kinesioteibi toime Kuidas saab miski, mis ei sisalda ravimeid olla nii efektiivne valu, põletiku ja turse leevendamisel. See kõik on seotud sellega, kuidas kinesioteip mõjutab nahka, naha all paiknevaid närve ja lümfiringet vigastatud piirkonnas. Kui lihas on ülekoormatud või vigastatud, siis see muutub põletikuliseks ja tursub. Tursunud lihas survestab seestpoolt nahka, mille tagajärjel kokkusurutud lümfiringe aeglustub. Lümfivedeliku kuhjumisel aktiveeruvad valuretseptorid ja tulemuseks on valuaisting, mis nõrgestab kahjustatud lihast ja aeglustab paranemist. [2] Kinesioteibil on kaks peamist toimet
vajalike abijõudude kutsumiseks. Vähem on avariitüübi eelnevast teadmisest kasu kannatanute vabastamise taktika valimisel, sest avarii puhul võivad tüübid esineda kombineeritult. Küll aga on reaalne hinnata autode deformatsioone, teades millisel moel avarii on toimunud. OTSASÕIT JALAKÄIJALE Auto on sõitnud otsa jalakäijale, kuna jõudude ja masside erinevused on väga suured, peab arvestama jalakäija raskete vigastustega. Esmalt on tõenäoline, et vigastatud on jäsemed, vaagen ja kolju. Teiseselt kolju ja rindkere. KOKKUPÕRGE Kaks autot on omavahel kokku põrganud, või teisel, ja väga levinud juhul, auto on sõitnud vastu takistust. Kokkupõrge on toimunud eest alla 25°. Sellisel juhul on tegemist väga suurte energiatega, mis omavahel kokku on saanud ning eeldatavalt on ohvrite vigastused tõsised. Suure tõenäosusega on vigastada saanud: näo-kolju, lülisamba kaelaosa, rindkere, vaagen ja jäsemed. TAGANT OTSASÕIT
vigastatud nahk ei lase patogeene nii kergelt läbi, kuna selle peale tekib kohe hüübiv veri. Epiteelkoed toodavad samuti lima kohtadesse, kus on inimesel avaused:ninaõõs,silmas,suu,genitaalid, pärak. Süljes, higis, pisaras on ainet mis takistavad patogeenide levikut.nahal on mittepatogeensed mikroorganismid, mis kaitsevad. Immuunsüsteem: Kui patogeen satub organismi, hakkab tegutsema immuunsüsteem. Vigastuse korral tekib mittespersiifiline immuunreaktsioon: vigastatud koht muutub intensiivistunud vereringepärast punaseks, soojaks ja hakkab paistetama. Valu põhjus: paistetuse tulemusel koed suruvad vastu närve ja retseptorite, ja vigastatud rakud eritavad aineid mis ärritavad närve. Kõik need tunnused toob esile vigastatud rakkudest eritunud histamiin(põhjustab paistetuse ja veresoonte laienemise) See on signaaliks valgetele vererakkudele, leukotsüütidele, mis kogunevad vigastatud kohta ja hävitavad fagotsütoosi teel patogeenid
põhjustab huuleohatist ning teine valulikke villilisi lööbeid suguelunditel ehk suguelundite ohatist. Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks inimeste seas kogu maailmas ning viirusesse nakatunute arv kasvab. Ülevaade Ohatis on väga sage haigus, 50. eluaastaks on viirusega nakatunud 80% inimestest. Enamus pole oma haigusest teadlikud, kuna herpes lööb sagedasti välja vaid 20 protsendil viirusekandjatel. Nakatutakse haige inimese kehavedelikega läbi vigastatud naha või limaskestade. Viirus jääb organismi kogu eluks ja kaitsevõime languse korral kutsub esile infektsiooni ägenemisi. Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text style Fourth level Second level Fifth level Third level
Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suurusest, sügavusest ja verevoolust. PINDMINE HAAV Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, tavaliselt narmendab. Võib paraneda ilma armida ● Kasutada kaitsevahendeid: kilekotid, kindad. ● Vältida verega kokkupuudet. ● Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) ● Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda. ● Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus. ● Ei kasutata pulbrit, kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda. VÄIKE HAAV 1 – 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist. Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga ● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.)
Piimmahlas õhuhapniku toimel tekkiv keemline värvimuutus on liikide määramisel suureks abiks. Paljud heade söögiseentena tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las- kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt. Haavariisikas Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev. Pruunika varjundiga lillakashall. Jalg kõva, kaetud valge kirmega Eoslehekesed paksud ja kollakad. Piimmahl püsivalt valge ja põletavalt kibe Söödav kupatatult. Kollariisikas ehk võiseen
segavate asjaolude korral; · määrab hoiatusi või eemaldusi rikkumise toimepannud mängijatele; · võib võistkonna ametnike ebakohase käitumise korral nad väljakult ja selle vahetuslähedusest eemaldada; · tagab, et kõrvalised isikud ei tule väljakule; · katkestab mängu, kui mängija viivitab mängu jätkamisega; · peatab mängu, kui mängija on kohtuniku hinnangul tõsiselt vigastatud ja kindlustab mängija äraviimise väljakult; · juhul, kui mängija on kergemalt vigastatud, lubab mängul jätkuda, kuni pall on mängust väljas; · annab vile karistuslöögi või penalti sooritamiseks; · tagab kõigi kasutatavate pallide vastavuse Reegel 2 nõuetele. TAVAJALGPALL – KOHTUNIK Kohtuniku volitused Iga mängu juhib kohtunik, kellel on kõik volitused mängureeglite rakendamiseks mängul, kuhu ta on määratud. Õigused ja kohustused
voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järmistest teguritest: · Naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud jne.); · Voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; · Kokkupuute pindala; · Keha läbiva voolu tugevus; · Rakendatud pinge; · Voolu toime kestus. Mõõtmised Sagedus f S1 Hz lg(f) UB, V UMB, mV I, mA Z, k*Ohm 20 1,3 5 1,2 0,11 45,83 30 1,5 5 1,4 0,13 39,29
sinna elama 2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i. Punetus ja kuumenemine, sest vereringe intensiivistub c.ii. Valu, sest paistetuse tulemusel paisunud koed suruvad närvidele ja retseptoritele ning ühtlasi eritavad vigastatud rakud aineid, mis erutavad närve c.iii. Paistetus c.iv. Vigastatud rakkude poolt eritatav histamiin põhjustab eeltoodud tunnused, mis põhjustabki veresoonte laienemise ja viib sellega paistetuse tekkeni. Omandatud kaitsemehhanismid ehk omandatud immuunsus · Lümfotsüüdid reageerivad patogeeni kindlatele valkudele ehk antigeenidele, võib
voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järmistest teguritest: Naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud jne.); Voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; Kokkupuute pindala; Keha läbiva voolu tugevus; Rakendatud pinge; Voolu toime kestus. Mõõtmised Sagedus f S1 Hz lg(f) UB, V UMB, mV I, mA Z, k*Ohm 20 1,3 5 1,2 0,11 45,83 30 1,5 5 1,4 0,13 39,29 40 1,6 5 1,6 0,15 34,38 50 1,7 5 1,6 0,15 34,38
IKV - gaasi, hingamismask, mis on varustatud vahetava söefiltriga. 8) kukkuvad, langevad esemed. Kukkuvate asjade kaitsmine-kiiver 9) radoktiivse kiiruse eest kaitseb. IKV - heledad riided, põlled(meestel), tosimeeter TRAUMAD - tunnused ja esmaabi traumad *mikrotraumad - traumad mille puhul me arsti poole ei pöördu. (hõõrutud kohad, muljutised) väikesed lõikehaavad ja torked. *verejooks - 3verejooksu. 1)kapillaarne verejooks. haav ja selle ümbrus puhastada. 2)venoosne verejooks: T vigastatud veenis voolab tume punane veri pideva joana(vigastatud kohta kõrgemal hoida) 3) arteriaalne verejooks. E: arterit sõrmede abil kokku suruda. *pigistav toime ei tohi olla suur ja jäse ei tohi muutuda siniseks. NÕUDED HAAVADE SIDUMISEKS: 1) haava ümbrus puhastada 2) haava steriilne marl 3)marli kihile stiriilne vatt 4)sidemete käigud või keerud peavad katma poole laimasest. 5)sideaine kulgeb altpoolt ülespoole KEELATUD: * haava käega puutuda
Kuna tegemist oli üsna lihtsa teemaga, siis polnud artiklites kasutatud sõnadel eriti suuri tähendusvarjundeid. Küll aga peegeldus artiklite üldisest muljest palju patriotismi. Rõhutati pidevalt seda, kui olulised veteranid meie riigile ja rahvale on, õhutades Eestimeelsust (Allikas 1). Veterane nimetati ka kangelasteks ning artiklites hoiti neid au sees. (Allikas 7) Küllap sellest sündis ka kampaania nimi "Anname au!" Suurim kõneisik oli kampaania eestvedaja Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse esimees Gustav Kutsar. Tema põhisõnum oli, et kampaania ei ole mõeldud ainult vigastatuile, vaid kõikidele veteranidele ning selgitab, kes veteranid üldse on. (Allikad 1,3,8, 9,12) Samuti oli põhisõnumiks, et kampaania eesmärk on teavitada inimesi, seega kandis tema mõjuka kõneisikuna põhisõnumeid hästi edasi. Kahes allikas on sõna ka Uuemõisa kodu tegevjuhendajal Tuuli Ainsaarel (Allikad 2, 6), kelle
tõsidust saab hinnata paistetuse järgi. Mida kiiremini jalg üles paistetab, seda tõsisem on vigastus. Juhul, kui sirgele jalale toetumine on võimatu, võib olla tegu luumurruga. Igal juhul tasub pöörduda traumapunkti ja pidada nõu ortopeediga. Mida teha? Kui on tekkinud trauma, saab ka ise kohe paludki ära teha ning olukorda leevendada ja hullema juhtumine ära hoida. Esmaabi puhul kehtib tegutsemisviis RICE (rest, ice, compression ja elevation). Ehk see tähendab siis puhkust, vigastatud kohe jahutamist (jääd), kinnisidumist ja toetamist ning selle hoidmist keha tasapinnast kõrgemal. Kindlasti tuleb meeles pidada, et värskele traumale ei tohi panna soojakreemi ega teha viinakompressi. Hiljem võib aga vigastatud koha soojas hoidmine soodustada paranemist. Kui on tekkinud ülekoormusest tingitud vigastus, siis tuleb esmalt koormus maha võtta. Kasutatakse külma-, magnet- ja lööklaineravi aparaate, geele ja salve, samuti rohtusid ehk preparaate
+ Vesi ja süsinikdioksiid eemalduvad organismist kopsude kaudu. + Karbonaatpuhversüsteemis tekkinud süsihape muudetakse kopsudes vereplasma ensüümi karboanhüdraasi toimel süsihappegaasiks ja veeks. 9) Millised on vere, kui ühe sidekoe tüübi põhilised ülesanded? V. Transprdifunktsioon, kaitsefunktsioon, sisekeskonna püsivuse e. homöostaasi säilitamise funktsioon. 10) Tõesed väited: + Valge tromb tekib, kui trombotsüütid aktiveeruvad kokkupuutest vigastatud endoteelist pärinevate aktiveerivate faktoritega ja nad kleepuvad kokku ning liibuvad vigastatud kohale. See vähendab verejooksu haavast. + Verehüüve ehk punane tromb tekib, verehüübimise koagulatsiooni faasis, kui vereplasma valgust fibrinogeenist tekib trombiini toimel fibriin. + Verehüübe teke tagab verejooksu lõpliku peatumise veresoontest. + Verehüübe punane värvus tuleneb fibriinivõrgustikku takerdunud erütrotsüütidest. 11) Tõesed väited:
18. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse. · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata. · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde. 19. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nihestus- liigest moodustav luuots väljub oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigesekapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Esmaabi: Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. Hoia vigastatud kohta kõrgemal. Nikastus-luuotsad väljuvad korraks normaalsest asendist Esmaabi: 3K meetod Kompressioon - suru tugevasti viga saanud kohale. Seo kinni elastiksidemega. Külm hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. (4-6 korda päevas 20 minutit).
Kontrollige, kas pumba mootori tagaosas olev jahutusventilaatori kate pole mõnest juhuslikult saadud löögist viltu peal ja kiilunud võllil oleva ventilaatori tiiviku kinni. Selleks eemaldage ventilaatori kate ja üritage nüüd uuesti pumpa käivitada. Kui ka nüüd mootor ei käivitu: Katsuge, kas mootorivõll koos ventilaatoriga pöörleb vabalt. Kui võll pöörleb vabalt võib viga olla rikkis käivituskondensaatoris või vigastatud mootori mähistes. Toimetage pump remondiesindusse. Kui võll on kinni kiilunud: Juhul, kui pump on pikemalt ilma kasutamata seisnud, võib olla kinni kiilunud võllitihend. Selle vabastamiseks eemaldage võllilt ettevaatlikult jahutustiivik. Seejärel üritage torutangidega võlli otsast haarates sujuvat jõudu rakendades võlli pöörata. Kui võll vabaneb, asetage tiivik ja ventilaatori kate tagasi
Seos sport ja propaganda kuivõrd on totalitaarsed süsteemid sporti ära kasutanud oma huvides? Stalin eriline spordimees ei olnud. Arusaadav, sest tol ajal ei olnud kerge riiki juhtida. Informatsiooni jagas Artjom Sergejev. Artjomi isa hukkub traagiliselt uue vaguni testimisel. Stalin teatas, et võtab oma sõbra poja enda juurde elama. Seega on kasupoeg näinud Stalinit koduses keskkonnas. Stalin kutsus teda hüüdnimega ,,Domik". Artjom Sergejev suri 2008. Stalinil oli käsi vigastatud, aga kui seda poleks teadnud, siis ei oleks aru saand. Seega vigastus ei takistanud sportimist. Stalinile pakkus huvi vene rahvamäng ,,Gorotki" (kurni taoline). Väidetavalt harrastas seda mängu ka Peeter I, Lenin ja muud tähtsad ninad. 1923. aastal toimuvad ka 1. üle Venemaalised võistlused. 1936-st aastast ka korraldatud Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Veel huvitas Stalinit ka piljard. Tema hoonetes oli eraldi piljardiruum. Lemmikuks oli Stalinil laskmine. Ta väidetavalt isegi
Tugevate plastide remont Tugevate komposiitplastide koostises on kasut. tugevdatud kiudmaterjali (enamasti klaaskiud) Enamlevinud on ebakorrapärase struktuuriga kangad. Parandamisel kasut lisaks liimile tugevdusmaterjale. SMC ja kallimatel süsinikkiud (CFRP) 1. Õgevendatava detaili ettevalmistus - vigastatud koha eemaldamine 2. Tugevdusmaterjali ettevalmistamine Kahepoolsel remondil sisepinna tugevdamine ja liimimine 3. Väispinna tugevdamine ja liimimine 4. Lõppviimistlus Prao puhul lihvitakse pragu välja Rolok või orbitaallihvijaga (abrassiiv 120) Pintsli või plastiklabidaga 1. kiht liimi, siis tugevdusmaterjal peale (kangas), et liim tuleks läbi kanga ja kohe uus kiht liimi. Lihv 120-180-240. Läbival vigastusel lihvit servad mõlemalt poolt 45 kraadi.
1. Kinnine luumurd välised kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus,verevalum Esmaabi - Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule
põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Propaan, butaan · Värvitu õhust raskem eriti tuleohtlik gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Mittepõleva lekke korral võib kinnistes ruumides välja tõrjuda hapniku ja tekitada peavalu, uimasust, teadvuse kaotust, soojuskiirguse toimel saadud
· Inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavad baktereid · Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel. · Bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega. Bakterid satuvad inimorganismi: 1. sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja) 2. toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja) 3. läbi vigastatud naha (teetanuse tekitaja) 4. läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega (süüfilise tekitaja) 5. siirutajate vahendusel (kirbud siirutavad katku) hingamisteed kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria nahk vistrikud ja pidalitõbi suguelundid süüfilis jt närvisüsteem meningiit, teetanus e kangestuskramptõbi seedekulgla salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera
Auto ettevalmistamine suviseks perioodiks. 1.Pesta auto nii väljast kui seest hoolikalt puhtaks. Eriti hoolikalt on vaja pesta auto põhja ning rattakoopaid, et eemaldada neile sadestunud soolad.Auto tuleks seest enne koristamist tühjaks teha.Seest tuleks tolmuimejaga puhtaks teha, siis armatuuri ja plastikdetailid spetsiaalse puhastusvahendiga puhtaks teha. 2. Kontrollida kere värvkatte ja kroomitud osade seisukorda. Vigastatud kohad puhastada, eemaldada roostejäljed ja parandada värvkate. Vaadata üle auto põhi ja tiivakoopad. Kohtades, kus kaitsemastiks on lahti tulnud, eemaldada see, puhastada põhi roostest ja katta uuesti mastiksiga. 3. Asendada mootoris talveõli suveõliga M8GI või analoog. 4. Eemaldada bensiinipaagist vesi ja sete. Puhastada ja pesta karburaatori ja bensiinipumba filtrid. 5. Kontrollida ja reguleerida pidurid. 6. Kontrollida ja reguleerida esirataste seadenurki. 7
Eelnevalt kontrollida ja kooskõlastada viipeid Märguanded kraanajuhile Märguanded kraanajuhile PEARÕNGAS Kettidega tõstmisel kinnituvad tõsteketid pearõngssse Keti külge on kinnitatud etikett 1.Suurim 1.Suu rim lubatud koormus 2. Keti lüli metalli läbimõõt 3. Haardekettide arv 4. Tõstenurk 5. CE- CE-märgis KONKSUD JA SULGURID Tõsterihmad Trossid Kattega rihmad Ei tohi kasutada vigastustega või sõlmes trosse ja rihmasid Jätkatud või sõlmes tõstekette Vigastatud rihmad kohe katki lõigata, et teised ei saaks tekitada ohtliku olukorra Paneelide tõstmiseks poom
vähenemise tõttu Eristatakse hemofiiliat A ja hemofiiliat B Ahemofiilia tekib faktor VIII ja Bhemofiilia faktor IX puuduse tõttu. Hemofiiliat põhjustab Xkromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt Kandjateks naised Haigestuvad mehed Suured verevalumid lihastes Iseeneslik veritsuse tekkimine Veritsus liigestes, sellega kaasnev valu ja paistetus Maosooletrakti ja kuseteede verejooks Veri uriinis või väljaheites Pikaajaline veritsus vigastatud kohtadest, hamba tõmbamise ja operatsioonide järgselt Kroonilised liigesmuutused, mis on tekkinud korduvatest liigesesisestest verejooksudest Korduvad verekomponentide ülekanded tõstavad hepatiidiviirusega või inimese immuundefitsiitse viirusega (HIV) nakatumise ohtu Ajusisese verevalumi tekkimise oht süstitakse veenisiseselt selle faktori kontsentraati Veritsusest hoidumiseks õpetatakse hemofiiliahaigele või
kahekordse innervatsiooni pärast. Arvatakse, et see on vigastuse eelduseks just halval koordinatsioonil, eriti väsimusseisundites. Vigastuste riskifaktorid *Ebapiisav soojendus *Lihasjäikus *Qudricepsi ja hamstringlihaste suur jõu erinevus *Väsimus, lihasväsimus *Eelnev vigastus *Mustanahaliste rass ja kõrge iga Sümptomid Kõige tavalisem sümptom on valu reie tagasosas või tuharas. Teisteks sümtomiteks on turse ja verevalumid vigastatud hamstringis, lokaalne ülitundlikkus, asümmeetria ja lihaskõhu rullumine või libisemine mööda reit alla. Lihasjõu langus ja visuaalsed sümptomid on märk täielikust rebendist. Samuti võib liigse turse ja armkoe formuleerimise käigus saada kahjustuda istmikunärv, ning kontrollida tuleks ka neuraalseid sümptomeid. Pärast vigastust, hilineb tihti diagnoos. Seetõttu on soovitav teostada koheselt lisauuringud nagu
Hoida laste eest kättesaamatus kohas S Säilitada ainult originaal pakendis Tundliku või vigastatud naha vältida pikaajalist kokkupuudet tootega. Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist Vältida silma sattumist. Sattumisel loputage rohke veega.
Kokariiete hooldus Kokariiete komplekt koosneb järgmistest esemetest: Kokajakk Kokapüksid Kokapõll Kokamüts Kokajalanõud (kingad tagant kannarihmaga) Kokariideid hoitakse kasutusvaheaegadel kapis riidepuul rippuvas asendis, enne kasutamist vajadusel triigitak TÖÖRIIETE HOOLDUS Enne esimest pesukorda tutvu hooldusmärkidega toote siseküljel. Pesemise ajaks sulge takjakinnitused, tõmblukud ja trukid. Pese tööriideid pahupidi pööratuna. Väldi leotusvahendeid ja seepi, need lühendavad toote eluiga. Kui toote trummelkuivatamine on lubatud, siis pea meeles, et liigne kuivatamine võib põhjustada toote kokkutõmbumist. Kui tootel on ID-kaarditasku, siis see tuleb eemaldada enne igat pesukorda. Kokariiete pesemine: Materjal: 100% puuvilla - Masinpesu 60oC Materjal: 65% polüestrit 35% puuvilla - Masinpesu 60oC JALATSITE HOOLDUS Koka jala...
· Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused; · Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused; · Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid); · Rühiprobleemid, lampjalgsus ja väikelapse kõnnimuster (ennetustöö, konsultatsioon ja ravikava) Esmasteks ravivõteteks meniski vigastuse puhul on: 1. rahu andmine vigastatud põlvele: ebamugavate liigutuste ja asendite vältimine 2. külmaaplikatsioonid 4 x 20 minutit päevas esimese 48 tunni jooksul peale valu teket(jääkott) ei tohi panna vahetult vastu nahka: seepärast keerake nahakahjustuse vältimiseks jääkott õhukese käteräti sisse ja asetage põlvele) 3. vigastatud põlve hoidmine külmaaplikatsioonide ajal südame tasapinnast kõrgemal (nt. kahel padjal) 4. mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamine (nt. ibuprofeen, aspiriin).
immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik kallus - taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke kasvufaktor - rakkude jagunemist ja differentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mida juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest.
)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta "rullimisega". Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel); Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen;
)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta “rullimisega”. Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel); Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen;
teine pool: tekkinud hüdroksiidioonid muudavad lahuse aluseliseks, seetõttu moodustavad korrosioonil tekkinud Fe2+ ioonid raud(II)hüdroksiidi sademe, mis õhuhapniku toimel kiiresti oksüdeerub, moodustades raua pinnale roostekihi. 6. Kuidas kaitsta metalle korrodeerumise eest? - Metalli katmine värvi-, laki- või emailikihiga. Keemiliselt väga püsiv, kuid kui kiht on kulunud või vigastatud, siis ta ei kaitse enam. - Metalli katmine vähemaktiivse metalliga. (Nt kaetakse metallesemed hõbeda- või kullakihiga) Põhimetall korrosiooni eest kaitstud vaid siis, kui kattekiht vigastamata. - Metalli katmine aktiivsema metalliga. (Nt tsink või kroom mootorratastel jne) Erinevalt vähemaktiivse metalliga katmisest kaitseb aktiivsema metalliga kattes kate metalli ka siis, kui ta on vigastatud. - Korrosiooni inhibiitori kasutamine. Inhibiitorid on negatiivsed katalüsaatorid. Nad
a lekkivad munad, hauduma pandud munad ja keedetud munad; 2. tööstusmunad - koorega kanamunad, v.a lõikes 1 nimetatud munad, ning lekkivad ja hauduma pandud munad, v.a keedetud munad; 3. haudemunad - tibude tootmiseks mõeldud munad, mis vastavad haudemunade jaoks ettenähtud normidele; 4. lekkivad munad kui ka kestapragudega munad, nii et nende sisu on näha; 5. koorepragudega munad - munad, millel on vigastatud, kuid pragudeta koor ning terved kestad; 6. hauduma pandud munad - munad, mis on asetatud inkubaatorisse; Toite-ja maitseomadustelt loomsetest toiduainetest esikohal ning on inimesele üheks täisväärtuslikumaks toiduaineks. Sisaldab elutegevuseks vajalikke vitamiine, eriti oluline laste ja vaimse töö tegijate toidus. Olenevalt linnuliigist liigitatakse kana-, pardi -,kalkuni- ,hane- , vuti- ja jaanalinnumunad.
abivahendeid brittidele. Nad valvasid telefoni- ja telegraafiline, raudteejaamasid, veehoidlaid või mis tahes sõjaliselt olulisi asukohti. Enne sõda ilmunud skautide liikumise käsiraamat käskis kõikidele skautidele „vajadusel valmis surema oma riigi eest", see oli väga sõduri sarnane käitumine ja au-koodeks, kuid oluliselt ohutum. Inglismaal lapsed kogusid raha paljudele heategevusorganisatsioonidele, sealhulgas vigastatud loomadele, haiglatele ja vigastatud sõjaväelastele. Kõik see tuli laste jõupingutustest, nende endi taskurahast. See oli kogu materiaalne vara, mida nad suutsid oma riigile anda et nende isad, onud eluga tagasi tuleksid. Prantsusmaa Imperialism oli prantslaste põhiliseks motivaatoriks. Nad tahtsid territooriumi asemel pigem mineviku eest kätte maksta ja tagasi saada äravõetud maad. Prantsusmaa kaotas 1871 olulise rannikuäärse mineraali rohke ala sakslastele Franco-Prussiani sõjas ning samuti võitlesid nad
2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvirakkudest tulevad T- ja B- lümfotsüüdid. T-lümfotsüüdide tagajärjel tekivad tapjarakud, mis lõhuvad antigeeni (tsellulaarne). B-lümfotsüüdid klammerduvad antigeeni külge moodustades selle abil antikeha, mis tapab ülejäänud antigeenid (humoraalne). Immuunvastuse korral jäävad osad B ja T rakud püsima, mis teisel puutel sama antigeeniga tekitavad kohe vastureaktsiooni. Vigastatud rakud eritavad histomiini. See on signaaliks valgetele vererakkudele. Sellele reageerib kaasasündinud immuunsus.
Haiguse kirjeldus Nakkushaigus, kulgeb ägedalt kui ka krooniliselt Tabab eeskätt kopse, lümfisõlmi (ka teised organid) Aastas nakatub keskmiselt 8 milj ning sureb 2 milj, kolmandik kogu maailmaelanikest Nakkusallikas Tavaliselt hingamiselundite lahtist tuberkoloosi põdev haige Haigusetekitajad ehk bakterid levivad rögapiiskadega Haiged loomad võivad samuti levitada Tuberkuloosi levikuteed Peamiselt õhu kaudu (rögapiiskadega) Harva nakatunud piima, vigastatud naha ja limaskestade kaudu Suurim oht lähikontakteerujal (perekonnaliikmed jm) Soodustab vähetoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus Haigusnähud Peiteperiood 2-12 nädalat Sõltub elundist Sagedaim sümptom üle 3 nädala kestnud köha (samuti ka veriköha ning rögaeritus) Mõnikord asümptomaatiliselt Ravi kestab väga kaua Porfülaktika Haigestumist soodustavate tegurite vähendamine Pidev arsti kontroll
KORROSIOON Korrosioon on metallide hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess. Korrosiooni liigid: Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn...
- Kuni viie (5) cm laiused peapaelad, mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest, tehismaterjalist või kummist. MÄNGIJAD - VIGASTUS - Mängija(te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada. - Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on "elus", siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile, - Kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. - Kui vigastatud mängija ei saa koheselt (umbes 15 sekundit) mängu jätkata või ta saab abi, tuleb ta välja vahetada või võistkonnal tuleb jätkata - vähem kui viie (5) mängijaga. - Treenerid, teised treenerid, vahetusmängijad ja võistkonna saatjad võivad tulla väljakule ainult kohtuniku loal selleks, et abistada vigastatud mängijat enne tema väljavahetamist.
tagajärjel. Traumaatiline ajukahjustus ilmneb neuroloogiliste, tunnetuslike või emotsionaalsete häiretena. Iga peatraumaga kaasub teatud risk tüsistuste ja ajukahjustuse tekkeks. (http://www.inimene.ee). 5 3. RAVI 3.1. Luumurdude ravi Luumurdude ravi peaks algama juba vigastuse tekkimise momendil. See tähendab, et luumurruga haigel tuleb juba koha peal alustada esmaabi andmisega. Kinnise luumurru korral tuleb vigastatud jäse lahastada nii, et oleks fikseeritud murrust kõrgemal ja madalamal olevad liigesed. Kui luumurd on lahtine (esineb haav ja verejooks) tuleb haavale asetada puhas side ja sellest sageli piisab ka verejooksu peatamiseks. Haiglas rakendatakse ravi vastavalt sellele, kas luumurd on stabiilne (kipsravi) või ebastabiilne (operatsioon). Luumurru raviks valitakse tänapäeval selline meetod, et inimene paraneks võimalikult kiiresti ja tema elukvaliteet oluliselt ei kannataks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
